Nädal 30.03 – 09.

04
Selgrootute loomade aine- ja energiavahetus ning paljunemine.
Kokku 32p 16,0-23,0 „3“; 23,5 -28,5 „4“; 29,0-32,0 „5“
I Võrdle ühe ja kahe avaga seedesüsteemi. Kirjuta kaks erinevust ja näiteid.(4p)
1. erinevus: Ühe avaga süsteemis seguneb seedimata ja seeditud toit, kuid kahe
avagas süste. Mitte.
2. erinevus: Ühe avaga väljub toit samast kohast kust siseneb kuid, kahe avaga
mitte
Ühe avaga seedesüsteem on: Ainuõõsetel ja lameussidel
Kahe avaga seedesüsteem on: Enamikul loomadel
II Valikvastused. Tõmba õigele vastusele joon alla.(4p)
Emane pistesääsk on loomtoiduline ja toitub vedelikust ainest toituja.
Ämblik on taimetoiduline ja loomtoiduline ja toitub vedelikust ainest toituja.
Kapsaliblika röövik on taimtoiduline ja toitub tahkest ainest filtreerija.
Käsnad on segatoiduline ja toitub vedelikust ainest filtreerija.

III Vali lausesse õiged sõnad. Tõmba õigele sõnale joon alla. (9p)
Kehapinnaga saab hingata vaid kuivas keskkonnas/õhus/niiskes keskkonnas.
Kopsude ja trahheedega saab hingata maismaa ja õhus/maismaal ja vees/vees ja
õhus.
Lõpused sobivad hingamiseks maismaal/vees.
Kopsude ja kudede vahel transpordib hapnikku nahk/vesi/veri.
Trahheedega hingamisel liigub hapnik rakkudeni otse/vere/veega.
Lameussid hingavad kehapinnaga/kopsudega/trahheede/lõpustega.
Lepatriinud hingavad kehapinnaga/kopsudega/trahheedega/lõpustega.
Jõevähid hingavad kehapinnaga/kopsudega/trahheedega/lõpustega.
Majaämblikud hingavad kehapinnaga/kopsudega/trahheedega/lõpustega.
IV Järjesta täismoonde arengujärgud ja vali üks näide.(4p)
Emane muneb muna.
Vastne nukkub.
Koorub toituv ja kasvav vastne.
Nukust koorub valmik.
Vali näide: sääsed, rohutirtsud, lutikad, prussakad.

V Vali lausesse sobivaimad sõnad. Tõmba sobivale joon alla.(8p)

Paljunemine jaotatakse üldiselt kaheks: pungumiseks ja kehaväliseks,
suguliseks, liitsuguliseks, mittesuguliseks, moondega.
Käsnade, hüdrade ja korallide tavaline paljunemisviis on: suguline paljunemine,
liitsuguline paljunemine, pungumine.
Pooldudes võivad paljuneda näiteks: ämblikud, vihmaussid, teod, meriroosid.
Suguliseks sigimiseks on vaja: emas- ja isassugurakke, vett, täismoonet,
vaegmoonet.
Ämblikel, vihmaussidel ja mardikatel toimub viljastumine: pungudes, keha sees,
kehast väljas vees, moonde teel.
Vähkidel, karpidel, okasnahksetel toimub paljunemine: pungudes, keha sees,
kehast väljas vees, moonde teel.
Liitsugulised loomad on näiteks: teod, karbid, kaheksajalad, vähid, liblikad,
vihmaussid, hüdrad, ämblikud.

VI Vasta küsimustele.(3p)
1. Miks on loomariigis suguline sigimine rohkem levinud kui suguta sigimine?
Kuna sugulisel teel sigides on järeltulija tugevam haiguste vastu ja ta on
vastupidavam, ehk see on parem

2. Kirjuta kaks parasiitussi, kes võivad inimest nakatada: 1. kutsikasolge……

2. …koeraviit…..

3. Missugust kahju põhjustavad loomade parasiidid oma peremehele?

Peremehe immuunsüsteem nõrgeneb.