Lee Vesik , 5a klass

Peter Wohlleben Raamatu eessõnas ütleb autor, et aina rohkem

Hoolitsevad oravad, truult armastavad rongad,
kaastundlikud metshiired, leinavad hirvelehmad
– kas need tunded polegi mitte ainult inimeste
jaoks? Kirglik metsnik ja menukas looduskirjanik
Peter Wohlleben räägib loomariigi
senitundmatust tahust. Uusimate teaduslike
uuringute ja illustratiivsete lugude varal viib ta
lugeja maailma, mis on seni üsna tundmatu:
metsa ja koduloomade keeruka käitumise,
nende emotsionaalse ja teadliku elu maailma.
Ning näitab, et loomad seisavad meile lähemal
kui aimatagi oskasime.
uurijaid jõuab järeldusele, et paljudel
loomaliikidel on meiega ühiseid jooni… Aja
jookusl on sel teemal ilmunud hulk teadustöid,
mis katavad paraku vaid murdosa valdkonnast ja
on sageli nõnda kuivalt kirjutatud, et ei sobi
meeldivaks lugemiseks ega aita ka teemat
paremini mõista. Seepärast tahan siin raamatus
tõlkida teile igapäevakeelde põnevaid
uurimistulemusi, moodustada pulsetükkidest
tervikpilte ja täiendada juttu isiklike
tähelepanekutega. Soovin, et see raamat aitaks
ümbritsevate loomaliikide esindajaid näha mitte
tuimade biorobotitena, kes tegutsevad kindla
geneetilise koodi järgi, vaid truuhingeliste
armsate olevustena.

Ma olen seda vist ka korra varem maininud, et

kirjastuse “Tänapäev” raamatusari “Looduse
lood” on üks hiiglama huvitav ja põnev sari, sest
selles sarjas on ilmunud mitmeid väga huvitavaid
raamatuid: Marju Kõivupuu “Loomad eestlaste
elus ja folklooris”, Amy Stewarti “Kurjad taimed”,
Aleksei Turovski ja Marcus Turovski “Teekond
urust templisse ehk mark on vaataja silmades” ja
Peter Wohllebeni teine raamat “Puude
salapärane elu”.

Ka Peter Wohllebeni uus raamat “Loomade

hingeelu” on täpselt sama huvitav ja põnev nagu
ka tema puudest jutustanud raamat. Seekord
räägib autor loomadest ja nende hingeelust,
erinevatest tunnetest jne.

Peter Wohllebeni raamtus on kokku 44 peatükki,

mis käistlevad väga erinevaid teemasid. Osade
peatükkide pealkirjad on juba igati
väljakutsuvad: “Rumal siga”, “Võtke varas
kinni!”, “Tagamõtted”, “Nime andmine”, “Kuidas Ja nii see tõepoolest on, sest autor näitab kõikide
lastest lahti saada?”, “Kõrgklass”, “Kui tuleb Une- järgmistes peatükkides loomi armsate
Mati” jne. Vaatamat üsnagi inimlikele olevustena, kes tunnevad valu, kirge, igatsust ja
pealkirjadele on kõigis neis juttu loomadest. muid tundeid, mistõttu tunned ka ise pärast

Reede 7.02 2020

 Lee Vesik , 5a klass

raamatu lugemist loomade vastu veelgi koguses. Kui see pingutus saab tasutud
sügavamaid tundeid ja saad neist ka märksa rõõmsamate hobuste, kitsede ja sigadega, kui
paremini aru. võime selle eest vaadelda rahulolevamaid hirvi,
nugiseid või vareseid, kui me viimaste puhul ühel
Loomulikult ei saa ma Sulle tervet raamatut ette
päeval kuuleme, kuidas nad lausa oma nime
jutustada, kuid lugeda saad oravaemade
hüüavad – siis vabanevad meie
hoolitsusest järeltulijate eest, mis asjad on
kesknärvisüsteemis hormoonid ja tekitavad
instinktid ja kas loomad käituvad ainult
tunded, mille vastu end kaitsta ei saa: see on õnn
instinktiivselt? Saad lugeda prantsuse buldogist
Babyst, kes lapsendas kuus metsseapõrsast. Kas Siinkohal ei jää mul muud üle, kui autoriga
metsloomad suudavad armastada inimest, kuid nõustuda – see oleks tõepoolest õnn!
ikkagi on lood erinevate emotsioonidega, näiteks
Väga vahva lugemine kõikidele looduse- ja
hirmuga? Millist rolli etendab siin ajupiirkond,
loomasõpradele, nii suurtele kui ka väikestele.
mida hüütakse mandeltuumaks.
Marko Tiidelepp
Sul on võimalus lugeda sellest, kas kalad
tunnevad õnne ja armastust, kas pisikesed
äädikakärbsed tunnevad üldse midagi?

Ja veel – selgub, et sead ja metssead on vägagi

nutikad loomad, et ka metsloomad võivad tunda
tänulikkust. Kas metsloomad oskavad valetada,
varastada, kas osad loomad on julged ja
hulljulged? Kas loomi tohib lahterdada
kasulikeks ja kahjulikeks? Ega vist mitte. Juttu on
ka parveintelligentsusest, sellest, et mesilased
teavad, kes nad on ja oskavad asju ette
planeerida, mõned loomad oskavad isegi
loendada. Kas loomad mõistavad nalja? Tundub,
et mõistavad küll. Kas loomapaaride puhul võib
rääkida abielust? Kas loomad tunnevad leina,
kaastunnet? Kas loomad suudavad toimida
isetult? Kas loomalapsi “kasvatatakse”? Kas
vastab tõele, et metsloom jääb metsloomaks?

Teemasid on selles raamatus veel mitmeid:

sõnnik, lõhnad, mugavus, halb ilm, valu, hea ja
halb, uni, loomaoraakel, loomade vananemine,
kunstlik eluruum jpm.

Raamatu järelsõnas ütleb Peter Wohlleben, et ta

soovib pigem seda, et suhtuksime enda ümber
olevasse elusolendite maailma pisut suurema
austusega, olgu siis tegu loomade või taimedega.
See ei pea tähendama nende kasutamisest
loobumist, küll aga teatud piiranguid meie
mugavuses ja tarbitavate bioloogiliste hüvede

Reede 7.02 2020