Vastamine:

1. õpilased märkmed ja mõtted tunnis käsitletud materjalidest

2. võrdlused - T. Manni "Võlumägi", Tammsaare artikkel
3. fail Tammsaarest
2. ja 3. punkti puhul kasuta vastamisel refereerimist.
Näiteks: Dostojevski väidab, et inimeses on kõik saladus. Saladus on peidus mitmeski Tammsaare
tegelases.
4. Kui oled leidnud huvitavat lisamaterjali, tuleb sellele kindlasti viidata.
4. sisuküsimused- õpilane saab tunnis vastamise ajal teose kohta ülesande

Mitte vähem mõjukas Dostojevski sõnastas juba õige noorelt oma elumoto: „Inimene on saladus. See tuleb
lahti mõtestada, ja kui sa mõistatad seda ka terve elu, siis ära ütle, et oled aega raisanud; ma tegelen selle
saladusega, sest tahan olla inimene.” M. Kunnus

Mäletan niipalju, et noorukina teost lugedes tekkis masendunud ja rusuv tunne. Kardan, et ma pole ainuke,
kes nii on tundnud. Samas on teos veenev ja veenev just tüvitekstina.
Pühapäeviti kirikus käimine polnud mingi haruldus, ja hoolimata tapvast tööst püüti hingamispäeva pidada.
Marile näiteks on omane ka nn rahvavagadus. Ta kasutab mitmesuguseid nõiasõnu ja maagilisi talitusi, et
kariloomi kurja silma eest kaitsta. Olulisi pühakirjakohti teavad kõik peast, samuti meieisapalvet ja kümmet
käsku – kõik on ju käinud nädalases leerilaagris kiriku juures.

Tänapäeva neuroteadlased ütlevad, et kausaalsuse ehk põhjustajate ning seoste otsimine tuleneb inimaju
ülesehitusest: me oleme evolutsiooniliselt kujunenud sellisteks, et otsime enda ümber mustreid. Kui rohus
on miski sirge ja pikk, siis peab see olema madu – oht! Sellest tulenevalt täidab kujutlusvõime „lüngad“ ja
me võime leida seoseid sündmuste ja asjaolude vahel, mis tegelikkuses üksteist ei mõjuta ega saagi
mõjutada.
uudus paindlikkus, oskus võtta elu sellisena, nagu see on. Kõike pidi jõuga ümber tegema.
Seega näeme, et Jussi puhul pidanuks kirikuõpetaja tegema vaimse lisapingutuse ja leidma põhjuse, miks
ikkagi Jussi matta. Nii nagu Andres pidanuks tegema lisapingutuse, et suhtuda armuliselt Pearusse, kes teda
oma riugastega ülekohtuselt kohelnud oli.
Tundub, et „Tõde ja õigust“ ei saa vaadelda kui mingit fatalistlikku tüvikirjeldust: sellised need eestlased
kord juba on – mõni on nagu Andres, teine nagu Pearu, kolmas väheke targem nagu Hundipalu Tiit. Üks on
ennastohverdav nagu Krõõt, teine on õnnetu armastaja ning süütundes kinni nagu Mari. Kolmandad
murravad ennast jõuga ahistavatest oludest välja nagu Liisi ja Joosep. Pigem tundub Tammsaare meile
näitavat hoiatavat „punast foorituld“: ärge siit läbi sõitke, muidu juhtub õnnetus! A. Luup

Pöörase ettevõtmise taga on investor ja ettevõtja, investeerimisgrupi Head Capital juht Veikko Maripuu:
“Tammsaare materjali puhul on tema lugu ennast juba ajas tõestanud. Kahe vastandliku maailmavaatega
karakteri põrkumine on materjal, millest on tehtud suurem osa hittfilmidest. Kui lisada siia juurde võrratu
Eesti loodus, selged karakterid ning peategelase suurim soov õitsvat elu rajada, siis oleme lähedal väga
paljude strateegiamängude lähtematerjalile. Ehk on siin potentsiaali Eesti oma FarmVille tegemiseks?"

Kirjutamise ajaks oli tal tervisehädade tõttu selja taga kaks silmitsi seismist surmaga, mitu traagilist
armulugu, elu sõja ajal jpm. Ta oli kirjutades küpsenud isiksus, kes pöördus tagasi oma lapsepõlve ja
kodukoha poole sooviga muuta see kirjanduslikuks kujundiks ja filosoofiliseks metafooriks. Tammsaare
eesmärgiks ei olnud kirjeldada 19. sajandi talupoja eluolu. „Tõde ja õigus” ei ole olmerealism, vaid
ennekõike filosoofiline teos.
Pearu irratsionaalsus põrkub Andrese ratsionaalsusega ja sellest saavadki paljud hädad alguse. Nende kahe
tegelase kaudu näitab Tammsaare, kui sageli on elus määravaks mittemõistuspärased jõud ning kui harva
kattuvad kujutlused ja reaalsus.
Algusesse tagasipöördumise motiivis on midagi põhimõtteliselt tammsaarelikku, seda kohtame kirjaniku
loomingus ikka ja jälle. M. Vaino

Ühesõnaga – „laulu sisse panna“, et ka homme ja ülehomme oleks eestlasel võtta see kogemus, mida
Tammsaare, Gailit, Luts, Vilde, Masing, Liiv, Ristikivi jt on tunnetanud ja kirja pannud. Globaalses
maailmas on väikesel kultuuril järjest vähem ruumi. Selles mõttes oleks lollus lasta sel maailmatunnetusel
riiulil tolmuda.
Aga nii nagu Vargamäel, jääb ka meil sageli märkamata see põhiline: elu, armastus, inimlikkus. Lilled,
liblikad ja lapsed. Lihtsad asjad, mida pole võimalik rahaks ümber arvestada U. Lennuk

Ma ei ole „Tõde ja õigust” kunagi tervenisti lugenud. Närisin end läbi esimesest kahest köitest ja sellest
täiesti piisas. Ning ma julgen väita, et enamik eestlasi pole nii mitut Tammsaare teost terves oma elus üldse
käeski hoidnud, teavad heal juhul Andrese ja Pearu nime, aga sellega asi ka lõpeb. S. Kõlemet

Sinkandus
Tõe ja õiguse motiivid läbivad kogu AHT loomingut – ülikooli juurastuudiumi ja Dostojevski mõju (1929.
a. avaldas AHT ka Dostojevski „Kuritööst ja karistuse” tõlke, mille pealkirjas pole raske näha „Tõe ja
õiguse“ analoogi).
Tahes-tahtmata tuleb kaht tulekut võrrelda: kui romaani alguses tuli Andres Vargamäele oma noore naisega,
täis lootust ning jõudu, siis köite lõpus, mitukümmend aastat hiljem, on ta jäänud ilma esimesest naisest,
saatnud kodust välja kaks poega ja kaks tütart, pidanud pettuma oma lootustes ning väsinud. Kogu sari lõpeb
aga Indreku minekuga Vargamäelt: s.o lahkumine, ent mitte lõpp, vaid uue elu algus.
Kui Andres kannab romaanis pühendumise teemat, siis Indrekuga seoses areneb halastuse teema.
Tammsaare on ise öelnud, et tahtis kujutada inimese nelja võitlust. Tõde ja õigust otsiv inimene võitleb oma
teel nelja jõuga: maa, jumala, ühiskonna ja inimesega. Sellele järgneb leppimine ja uue ringi alustamine.
Vargamäe on universumi mudel, eksistentsiaalne näitelava.
Sageli vaevab inimest mingi ebakindel ärevus, millest ta ei suuda vabaneda. Sellest tulevadki tema hullud
tembud. AHT: „Pearu tunneb instinktiivselt oma asjatust ja mõttetust.
Andres Paas – monumentaalsemaid kujusid eesti kirjanduses. Ürgeestilik vaimu- ja hingelaad, kus olulisel
kohal on inimese suhe maaga. Andrese elueesmärgiks on talu kordaseadmine, et seda siis lastele pärandada.
Andrese armastus maa vastu on looja armastus.
Pearu Murakas – psühholoogilises plaanis üks keerulisemaid tegelasi.
Sauna-Madis – filosoof ja diplomaat saunamehe vammuses (Andrese saunamees, kelle saun asus Pearu maa
peal).
Krõõt – igavese naiselikkuse eesti variatsioon. Nukrus. „hele heal”, nukrad silmad. Temas on erilist helgust
ja kannatlikkust. Krõõda pealt peegelduvad Pearu ja Andrese puudused.
Mari – kõike unustava ema kujund. Hääletu armastuse, kõikevõitva kohusetunde kehastus. Kannab endaga
süü- ja patukoormat. Kannatab vaikides.
Maret ja Liisi – meeste ülemvõimule vastu astuvad naised. Maret on abielus Sassi võrdväärne partner, lihtne
naine. Eelmine naiste põlvkond elas mehe valitsemise all.
Juss – tema käitumist juhib frustratsioon, stresside kuhjumine, mis surub inimese vastu seina.