MAOME JUHTUM

Ehk lugeja andestab mulle minu konarliku keelekasutuse, kui teab, et antud reisikiri pole mitte kunstilistel kaalutlustel mne kirjaniku poolt, kellel on ladus vljendusoskus, kirja pandud, vaid et esmapilgul lausa vimatuna tunduvad sndmused, millest edaspidi juttu tuleb, mned aastad tagasi varasuvel hes Eesti paigas asuvatel soosaartel testi aset leidsid. Sprade pealekimisel ja teadmisest, et me riigi salateenistuse keelust hoolimata siiski ei saa lputult vaikida meiega toimunud sndmuste kohta, valmiski antud ilukirjanduslike sugemetega ksikiri. Mned vtmethtsusega nimed, mis ilmsiks tulemise korral viksid ohtu seada nii meid kui ka teadasaajaid endid, esinevad tekstis muudetud kujul, lhendatult vi on siis hoopis ra jetud. Samuti on sndmuste toimumispaiga identifitseerimise vltimiseks mningatel juhtudel teatud mral muudetud maastike kirjeldusi ja tsiteeritud andmeid...
Esimene peatkk

/.../Prast knlapeva judis preester Petrus Kakinwalde koos oma kaasvennaga suure ja laia Maianpata linnuse juurde, mis asub sgaval soos hel soosaarel. Kuid see linnus polevat ainult inimeste vastu kaitseks ehitatud. Paganad jutustavad, et hel suvel lennanud Tulimadu taevas pikesetusust loojangu poole. Maianpata kohal aga snnitanud Tulimadu poja, kes oli suur must uss. See oli aga kurjast ja surmanud vga palju inimesi. Klmade tulekul jnud suur must uss hte koopasse magama... Paganad aga ladunud koopa kividega kinni ja matnud nii musta ussi elusalt. Preestrid ngid ka palkidest teed, mis Maianpata linnusest le soo Mao mele viib ja kus paganate teadjamehed palju ohvriande toovad, et kuri les ei rkaks ja koopas psiks. /.../
Ma lugesin teksti mitu korda, ja mida rohkem ma lugesin, seda suuremaks muutus hin mu sees. Viimaks tstsin ma pilgu, vaatasin Arele otsa ja ksisin: Kust sa selle said? Selle katkendi saatis mulle Anubis eile e-postiga. Mletad, ise palusid tal hendust vtta, kui ta peaks Eesti kohta midagi huvitavat leidma. Videtavalt on tegemist "H.L.k" originaalksikirjast tlgitud katkendiga. Nali on selles, et tervest ksikirjast on silinud ainult kolm leheklge, mis sattusid Anubise ktte kogemata. Kui ta ostis helt Austraalias elavalt vliseestlasest kollektsionri leselt peale tolle mehe surma 1740.a. vlja antud "H.L.k" eksemplari, olid need poolhvinud lehed seal vahel. lejnud osas pidi originaali leheklgede tekst ldtuntud tekstiga kattuma, ainult see lik on erinev. Aga ladina keelse tlke usaldatavus ja tpsus... Noh, see on juba Anubise rida. Nii et ikkagi on erinevusi... pomisesin ma endamisi. Tusin, lksin akna juurde ja lkkasin selle lahti; tuppa tungis linnamra segamini hiliskevadise soojuse ja lhnadega. Me olime mingil mral fanaatikud. Juba kaks aastat olime me otsinud materjale Eesti muinasaega kuuluvate huvitavate sndmuste, paikade ja legendide kohta. Kevade lpus, suve hakul vi hilissgisel kisime me mustade arheoloogide ja aardeotsijatena paikades, mis meile kirjandusest leiduvate andmete phjal huvitavad tundusid. Mletan, kuidas me Arega tuttavaks saime. Talviti oli mul kombeks tpeva hommikuti ikka Rahvusraamatukogus lugemas kia. Raamatukogus viibis siis vhe lugejaid, kib ju enamik inimesi koolis vi tl. Mingil ajal hakkasin ma mrkama, et sellal, kui ma seal viibisin, laenutas keegi pidevalt vlja avariiulis seisvad ja arheoloogiat ning ajalugu ksitlevad asjalikumad teosed. Mind hakkas huvitama, kes tpeva hommikul tegeleb sellise ebapopulaarse asjaga. Ksimusele vastuse saamiseks jalutasin lugejatest thjas saalis ringi. Seal akna all ta istuski: khn prillidega krend, nina raamatus kinni, tema krval kuhi mullegi enamuses tuntud trkiseid. Nii me kohtusimegi. Are ji nagu minagi omal ajal teisele poole Tartu likooli ust. Huvi teadmiste ja nende rakendamise vastu ei kahanenud sellest aga karvavrdki... pigem vastupidi. Selles suhtes olime hingesugulased ja mistsime teineteist kohe. Vtsin toanurgast kaarditoru, tirisin kaardid vlja ja laotasin vajaliku lauale. Antud territoorium... Are vedas srmega ringi. Siin see peab olema. Jah, olin ma nus. Meil oli valida nelja erineva, kuid samas piirkonnas asetseva paiga vahel, mida ajalooteadus peab kunagiseks Maianpata linnusekohaks. Uurisime mtlikult kaarti, vahetevahel Are tusis ja kis nrviliselt toas edasi-tagasi. kki ta hatas ksisilmi kaarti silmitsema jdes: Vaata! Madu! ja ta osutas srmega hele

nimele kaardil. Misasja? ei saanud ma kohe aru ja kummardusin lhemale. Kas sa siis ei ne! Maome! Maome kla, noh! Maome nagu Mao me... nagu Mao mgi! selgitas ta hinal. Vaatasin umbusklikult kaarti. Maome... Mao me... arutlesin ma endamisi, aga miks ka mitte! Are astus raamaturiiuli juurde ja tmbas sealt vlja Eesti Entsklopeedia kuuenda kite. M... Mao... Maome veeris ta entsklopeediat lehitsedes. Siin see on: Maome kla elanike arv

sada kmme elanikku (1989-nda aasta andmed); kuulub Edasi vidule kolhoosi. Maastikuliselt ja kultuuriliselt on huvivrsed kaheksa kilomeetrit Maome klast idas soos asuvat kaks umbes he kilomeetri pikkust soosaart. Idapoolsel soosaarel paikneb arvatavasti teise aastatuhande esimesest poolest prinev linnusease. Lnepoolsel aga krgub looduskaitsealune kuni kmne meetri krgune Maome pank. Maome saartest pool kilomeetrit lunas asub Mustakurja soojrv. Eriliselt kolme viimast lauset
rhutades asetas ta raamatu vidukalt kaardile. Nd panid vist kll tkkesse, jin tema jreldustega nusse. Lhme raamatukokku. Vaatame, mida me leiame. Meie ind oli suur, sest nagu lik H.L.k originaalksikirjast kirjeldas, kisid paganad hel saartest suurele mustale ussile ohverdamas. Koha thtust arvestades pidid nad seal ilmselt ka sna palju hbedat ohvriks tooma. lejrgmise peva hommikuks olime judnud Rahvusraamatukogus leiduva materjali Maome kla, soosaarte ja panga kohta lbi vaadata. Are leidis arhiivist he heksateistkmnendast sajandist prineva trkise, milles oli Maome soosaarte kohta kirjutatud muuhulgas ka jrgmist:

/.../Maome klast kuuswersta idapool raba ja soo sees on kaks krget aru maad, mida Maome saarteks kutsutakse. Nende saarte mber on wga pehme maa, et mnes paigas phjagi ei leita. Need saared olla umbes werst maad suured, millede all Mustakurja jrv on. Nende saarte peal kasvada praegust kiksugusid puid, ka niisugusid, keda mnda meie maal ei tuntawadki. he saare mber olla nagu kiwidest wall olnud, kelle ase muust pinnast krgem olla. Keset saart olla palju kiwiseinte ja mride jnuseid, millede pritolust ka kige wanemad inimesed midagi jutustada ei oskawat. Wana rahva jutu jrele olla seal ks Eesti linn vi kants olnud, mis aga he suure sja ajal ra olla lhutud. Teisel saarel olewat ks krge kalju, kus koobas sees olla ja milles selle wana linna raha peab varjul olema. Kuid keegi ei julgewat sinna minna, kuna suur uss kulda hoidwat. Saarte wahel olla wanast ajast tee olnud, mis mda kitsast seljandikku joosnud. Prast, kui pardiajajad meie maal riisumas ja rwimas kinud, siis olla Maome kla inimesed he saare peal pelgus kinud, kuna nad teise saare peale minna ei julgenud; seal magawat suur madu.
Noh, kuidas tundub, ksis Are, kui ma olin lal esitatud teksti lugemise lpetanud. Ma arvan, et praegu on viimane aeg, kui me veel sel aastal tahame minna - rohi kasvab judsasti, vastasin ma. Ja tepoolest, mai lpp oli juba kes, pevad muutusid soojemaks ja loodus trkas uuele elule. Pidime kiirustama, sest lumest vastu maad lamandunud vana

rohukatet polnud enam kauaks - uus kasvas peale. Aga metalliotsijatega efektiivseks tks vajasime me just madalat rohtu, et otsimistdel aparaate vimalikult maa lhedal hoida. Ma arvan ka, nustus Are. Tead, ma tulen htul sinu poolt lbi, siis arutame seda asja lhemalt, tegin ma ettepaneku. Tule, kostis Are. Kella kuue paiku seisingi tema ukse taga. Helistasin kella. Ukse avas heledapine neiu. Liigu edasi! hdis Are teisest toast. Astusin esikusse. Tere, mina olen Anniki, Are de, tutvustas neiu ennast. Ja mina Erki, kostsin ma naeratades vastu. Ma teadsin kll juba varemgi, et Arel on de, kes pib Tartu likoolis ajakirjanikuks, aga me polnud varem kohtunud. Pris ilus tdruk, mtlesin ma endamisi. Kuule, Are tuli toast, ma kaalusin veidi siin seda ekspeditsiooni transpordi poolt. Kige parem oleks minna su paadiga. Lksime elutuppa. Vaata," ta osutas laual lebavale kaardile, see paganama klake on suurtest teedest nii ra ligatud. Vean kihla, et sinna kib bussgi vaid kord ndalas. Autoga minnes saame kll Maome klani, aga sealt edasi tuleb varustust umbes kmme kilomeetrit mda sood vedada. Praegu on soo sna vesine, kostsin ma vastu. Are jtkas: Soosaartest vaevalt pool kilomeetrit lnes aga asub jrv, mis on selle je kaudu henduses merega. Ta nitas vikest jge, mis voolas suuremasse jkke, ja see suubus omakorda merelahte. Merest soojrveni on kll linnulennult umbes paarkmmend kilomeetrit, aga Amuuriga minnes thendab see vaid maksimaalselt kolm tundi situ. Ikkagi parem, kui kmme kilomeetrit mda mrga sood varustust tassida, lpetas ta. Jah, olin ma nus. Aga kui see vike jgi on puid tis langenud, katsusin ma variandi nrku klgi vlja tuua. Aga ei ole ju! vastas Are veendunult. Vaata, alates suurest jest voolab vike jgi mda sooja rabaalasid. Seal aga suuri puid eriti ei kasva, on ju nii... Ja kui sa nii vga kardad, eks vta siis Stihl kaasa. Stihl`i ei vta, aga kirve vtan kll, vastasin ma kindlalt. Mrkamatult oli tuppa sisenenud Are de: Poisid, kas teist keegi teed ka tahab? Mulle vid he teha... vastas Are ja jtkas, aga, Anniki, ra unusta: kolm lusikatit suhkrut... Kolm lusikatit... Ja ta svenes jllegi kaarti. Meie pilgud kohtusid. Ja sulle? pris ta. Tundsin, kuidas ma kohmetusin, nii et seest natuke nsaks li, sest see sulle klas nii armsasti, et... Vib kll, katkestasin ma enda mtte ja juba piinlikuks venima kippuva vaikuse. Ta naeratas ja lks tagasi kki. Ma ei saanud silmi lahti ukseavast, kus ta hetk tagasi oli seisnud. Mitmendal kursusel ta juba kib? ksisin ma. Kes... Misasja... ei saanud Are aru, tstis pilgu kaardilt ja vaatas mulle otsa. Aa, Anniki vi. Kolmandal. Tuli koju, peab mingisuguse kursuset kirjutama. Arvas, et Tallinnas leiab materjali rohkem, seletas Are ja ta kummardus jllegi kaardi kohale. Kas pole huvitav, mises ta. Ma olen kindel, et aastatuhande algul ulatus jrv soosaarteni vlja... Ja kui juba meie sidame paadiga jrveni, siis thendab, et tuhat aastat tagasi, kui jed ja jrved olid mrgatavalt veerohkemad, sitsid paganad muinaslaevadega linnuseni , lpetasin ma tema hiilgava mtte. Nii oli linnuseelanikel otsehendus merega ja sealt edasi kskik, millise mererse kohaga,

tiendas Are. Selle jrelduse thtsust mistsime me mlemad kohe. Muinasajal, kui teed olid viletsad, thendas hendus merega sama, mida tnapeval moodne teedevrk. Meresit oli hea viis suhelda kaugete maadega: pidada kaubavahetust, rikastuda sjapidamisest, saada teadmisi jpm. Milline suureprane koht kunagisele metropolile, kas pole, jtkas Are vaimustunult. sna suure pindalaga krgem ala, mbritsetud mdasoost, jrv otse klje all, hendus merega... Ja pane thele, kuivrd asub see metsadest varjatult maismaa sees. Nendel, kes linnuses elasid, oli vaba vljaps merele, aga merervlid vaevalt oskasid seda keerulist veeteed mda linnuse alla tulla." Jah, nustusin ma, testi hea koht. Aga kuna saared olid mbritsetud mdasoost, siis pidi linnuse asukatel olema hendusvimalus ka kva maaga . Ilmselt viis soosaartelt mingi tee Maome kla kanti, sest sinna on maad kige vhem. Arvatavasti mingi salajane palktee... tpsustas Are. Vga vimalik, nustusin ma. Anniki sisenes auravate teetassidega ja me istusime toolidele laua mber. Ja kuhu poisid siis seekord lhevad, ksis Anniki juttu alustades. Sinna, kuhu tdrukud ei lhe, vastas Are le teetassi ele naeratades ja sbralik narrivalt otsa vaadates. Tegelikult tean ma juba isegi midagi, kki oli kuulda, vastas Anniki. Jaa... venitas Are, ei ajakirjanduse eest j midagi saladuseks. Kuule, vennas, Anniki tmbas hinge ja jtkas siis paluvalt meelitades, tegelikult tahtsin ma sinult vikest teenet paluda. Sa tead ju, et ma pean kursuset kirjutama. Aga ausalt eldes pole mul praegu htegi paremat ideed kui teie vljasit. Ega lehelugejad saa iga pev teada inimestest, kes nii kummalistest ideedest ajendatuna sedasorti vljasite korraldavad. Ausalt, vennas, sa oled nagu Indiana Jones. Lkkasin enda nina nii sgavale teetassi, kui vhegi vimalik ja teesklesin, et mind pole olemaski. Vljasit! hakkas Are naerma. Erki, kas sa oled midagi nii naljakat viimasel ajal kuulnud? Vljasit! See pole mingi vljasit, Anniki! Me tegeleme tsise teadusega! Ta kohendas thtsal moel ninal enda prille ja segas asjalikult lusikaga teed. Oleksite te ninud ilmet ta nol, kui ta viimaseid snu tles. Ma ei pidanud vastu. Pahvatasin naerma ja vhe puudus, et ma oleksin viimase smu teed sedasi talle mda ngemist pursanud. Aga testi, niisuguse asjalikkuse vastu olen ma lihtsalt allergiline. Ka teised hakkasid minu reaktsiooni nhes naerma. Tundsin, et hkkond muutus korrapealt kuidagiviisi vabamaks. Ei, noh, Are, tlesin ma viimaks naermisest tekkinud pisaraid phkides. Ega see asi nd nii hull ka pole. Sa siis arvad, et ta viks tulla? ksis Are kheldes. Miks ka mitte, kui sa lubad hommikuti sama head teed keeta, nagu sa praegu tegid, ma vaatasin Annikile lbusalt silma. Anniki noogutas...Tal olid vga ilusad silmad. Aga Anniki, Are hl muutus kindlaks, ei mingisugust segamist, kurtmist mrgade jalgade ega meie igavavitu tegevuste prast; meil lheb seal aega ja meil on oma asi ajada. Just nii, kapten! vastas Anniki nideldes. Teie kuulsusrikkast reisist valmib parim lugu, mis iial kirjutatud, sir, ta tstis ke krva rde. Tsiselt, Anniki. See pole mingi nali, Are hl muutus paluvalt manitsevaks. Ka mul on kursuset kirjutada, ja ma mistan, et mida tulemuslikum tuleb reis, seda parema

loo ma saan, vastas Anniki. Ja igav mul ei hakka, ra muretse. Vtan paar paksu raamatut ja pikesekreemi kaasa. Sellega sai ksimus lahendatud. Mis sa arvad, viisin ma jutu teisele teemale, kas peaks kolmikud ka kaasa vtma? "Kolmikuteks kutsusime me kolme aparaati, mis me olime ekspeditsioonideks pris oma peade ja ktega konstrueerinud. Umbes kolme kuupmeetrise mahuga vesinikuga tidetavat hupalli, mille hkutusmisel rippus selle all maapinna poole suunatud objektiiviga vike kaamera, mis edastas pildi mda kinnituskaablit maal asuvale ekraanile, nimetasime me Taevasilmaks . Esimestel reisidel olime me uuritavatest objektidest lihtsalt kaarte ja plaane joonistanud, kasutades abivahenditeks samme, kompassi ja fotoaparaati. Kuna nii said kaardid ebatpsed, ehitasime me Taevasilma , mis tusis kuni saja meetri krgusele hku ning mille kaamera edastatud pildi me maa peal asuvalt ekraanilt lihtsalt maha fotografeerisime. Nii saime rahuldava kvaliteediga ja tpsed fotod meid huvitanud aladest. Neid TV- seadmeid kasutasime me ka teiste aparaatide puhul; kaamera tuli lihtsalt mber monteerida. Sondiks kutsusime me umbes poole meetri pikkust metallsilindrit, millel oli ks illuminaator kaamera- ja teine prozektori jaoks. Sond lasti paadi tagant kaabli otsas vette vajalikule sgavusele ja selle stabilisaatorid hoidsid silindrit vajalikus asendis, kui paat vikese kiirusega uuritava ala kohal liikus. Ja lppude-lpuks oli meie ksutuses Nuhk - vike ratastega ja kaabli teel juhitav miniliikur, mille paljud detailid olid vetud helt laste mnguautolt ja mida sai kasutada koobaste ja lhede uurimiseks, kuhu me ise ei mahtunud vi ei sendanud minna. Me olime Nuhi ehitanud aasta tagasi vanades kroonikates mainitud Iida urgete uurimiseks. Muidugi vtame "kolmikud" kaasa, kuidas siis muidu, lausus Are veendunult. Veel pidid thtsamatest asjadest varustuse nimekirja mahtuma: tagavaraaku ja kaablid aparaatidele, gaasiballoon vesinikuga hupalli jaoks, magamiskotid, kolm vikest telki, viieteistkmne peva toit, kolm kotti reisist osavtjate isiklike asjadega, kaks moodsat metalliotsijat "Fikre 2304" , labidad ja vikesed portatiivsed raadiojaamad juhuks, kui mobiiltelefonidel puudub levi. Sellele lisandus veel tavaline matkale kaasavetav trni, nagu katelok, kirves, taskulamp, fotoaparaat jms. Tead mis, tlesin ma prast lhikest vaikust, kui Are oli reisile kaasavetavate asjade lpliku nimekirja ette lugenud. "Siit puudub veel ainult snorkel, sest kui me kik selle kraami Amuurile laadime, saame hva allveelaeva. Arvad? Are vaatas mulle ksivalt otsa. Mtle ise... Arvesta, et ma pean vhemalt viiskmmend liitrit ktust ka paaki laskma. Esimene koht, kus saab tankida, on Haapsalu, aga sinna on mda rannikut sita umbes sada kilomeetrit. Vike varu peab ju ka jma. Amuuri kandevime, tead isegi, on pool tonni... maksimaalselt kuussada viiskmmend kilogrammi, rohkem ma kll ei julge panna. Meie ise kaalume kolmekesi kokku kahesaja viiekmne kilogrammi ringis, pluss aparatuur... laususin ma tsiselt. Jta hommikune puder smata, katsus Are juttu naljaks prata. Hea kll, kui hakkame asju panema, kll siis neb, palju tegelikult lheb. Nii jigi varustuse paigaldamise ksimus t kigus lahendamiseks. Anniki, kes oli kogu selle aja vaikselt kuulanud, ksis: Aga, poisid, kas mina saan ka midagi teha? Are mtles veidi ja kostis: Ma pean homme Tartusse metalliotsijate jrele sitma. Anniki, sa viksid toidud osta.

Kui tahad, aitan sul tassida, pakkusin end dzentelmenlikult appi. Viieteistkmne peva toit on sna suur kogus. Kena, vastas Anniki, saame siis homme kella kaheteistkmne ajal Kadaka turu vravas kokku. Nd aga, poisid, rge pahandage, lhen magama, hommikul sai vara tustud. Arutasime Arega veel veidi aega ekspeditsiooniga seotud ksimusi, ja siis seadsin minagi end kodu poole minekule. htul enne magama jmist mtlesin ma kaua soosaare kadunud linnale, legendidele, aaretele ja Annikile, kelle silmad srasid mu mtetes millegiprast kaunimalt kui kige kirkamad kalliskivid.

Teine peatkk

Seisin juba varakult turu sissepsu juures. Heleroheliste vikeste kleepuvate lehealgetega kased sahisesid vaikselt tuules sinitaeva ja turukra krval. Kibelesin juba linnast ra. Anniki valge T-srk hakkas mulle juba kaugelt silma. Kas jin hiljaks? pris ta naeratades hest reisipkste rohketest taskutest kella vlja tirides. "Ei, ma ise tulin varem, snasin ma lal spordikotti kohendades. Lhme siis, tles ta. Mulle meeldis temaga olla. Vaadata, kuidas ta lettidelt asju valis, neid mulle kotti pani... Meeldis nha teda naeratamas ja kuulata knelemas. Tekkis tunne, et ta on justkui minu tdruk, ja see tundus nii hea. Aitasin tal asjad koju viia. Tnan sind! tles ta, kui oli toiduainete klmikusse panemise lpetanud. Ma siis lhen... Homme neme... Sa saad siin nd ise hakkama... venitasin ma raminekuga. Jah, tles ta toolile langedes ja mulle oma taevasiniste silmadega otsa vaadates. Sul on kindlasti palju tegemist, muidu oleksin sind endaga kaasa kutsunud... ei jtnud ma ritamist. Lhen praegu Lohusallu paati korrastama. Mis siin ikka nii vga teha, enamus asju on mul juba valmis pandud, ja Are juab ka alles htul tagasi, vastas Anniki. Aga tule siis kaasa! tegin ma ettepaneku. Anniki jttis vennale kirja ja me kiirustasime Balti Jaama bussi peale. Vesi seisis peegelsile ja pike heitis le mnnilatvade meie ette merele kollakat valgust. Kaugemal joonestus roheline metsatriip selle all lookleva heleda rannajoonega. Olime lpetanud paadi korrastamise ja ootasime Aret, kes pidi autoga veel tna osa kraamist ra tooma ning Anniki Tallinna tagasi viima, mina aga otsustasin bida vanemate Lohusalu suvilas. Istusime vaikselt sadamakail ja vaatasime, kuidas pike madalamale metsa taha vajus ning puude varjud vee kohal ha pikemaks venisid.

Ega sul klm ole? ksisin ma vaikselt. Praegu veel mitte, aga varsti vib olla hakkab kll, vastas Anniki. Ronisin paati, tirisin kotist kampsuni vlja ja ulatasin selle Annikile: Pane selga, muidu jd enne reisi veel haigeks. Istusin tagasi Anniki krvale. Hei! Mida te seal itsete, paarike! hdis Are. Tulge, aidake mul asjad autost ra tuua! Tusime psti. Said metalliotsijad ktte? prisin Arelt auto juures. Kaido, vana naaskel, tahtis algul juba kolmsada krooni pevast, vastas ta. Jin talle ksivalt otsa vaatama. ra muretse, sain saja viiekmne peale alla tingitud, tles ta muheledes. Vtsime asjad ja viisime need paati. Kas kik on korras? pris Are. Jah, ma noogutasin, "aparatuur on paigas, ekraani ja kaamera toon homme, need on suvilas. Katsime paadi presendiga. Heakene kll. Anniki, lhme siis, tles Are. Ole tubli, mees, prdus ta minu poole. Homme hommikul hakkame liikuma. Mina olen valmis, vastasin ma kega lahkumiseks viibates. Anniki, tnan sind toreda peva eest! snasin ma, kui Anniki mulle kampsuni tagasi ulatas. Ka minul oli tore, vastas Anniki. Homseni siis! Homseni! vastasin ma. Vaatasin, kuidas auto tagatuled knaku taha kadusid ja seadsin seejrel end minekule mda metsarada, mis suvilani viis.

Kolmas peatkk

Tusin vara. Tna oli meie reisi esimene pev. Ilm totas tulla hea - vhemalt nii vis arvata karge ja pikesepaistelise hommiku jrgi. Vedisin veel mned valmispandud asjad ja ekraani ukse

juurde ning hommikueinet ses jin Aret ootama. Varsti kuulsingi ues mootorimrinat. Koristasin laua ja lksin vlja trepile. Hommikust! hdis Are auto ust kinni les. Viipasin tervituseks kega. Are avas pagasiruumi ja ma vedasin koli auto juurde. Noh, kuidas magasid? ksis ta asju ra pannes. Mis seal ikka, vike saps on sees, aga muidu pole viga, vastasin ma. Are li pagasiluugi kinni ja tles: Ega siis midagi, roni peale. Heitsin viimase pilgu majale ja istusin autosse. Tere! tles Anniki rmsalt esiistmelt ennast tahapoole prates. Tere, tere, vastasin noogutades. Kuda lheb? Anniki nitas kega, et okey. Hakkasime liikuma. Ngin unes, et me pdsime paadis kala ja sina saidki suure lhe, Anniki prdus uuesti minu poole. Aga prast pakuti meile selle eest nii palju raha, et kuprid lendasid hus, jtkas ta hinal. Hakkasin lbusasti naerma. Sattusin kskord lugema mingisugust unengude seletamise raamatut," alustas Are, ja seal thendas kala... igemini kalasoomus... varandust. Aga unes raha nha pidavat halba thendama, lpetas ta pead vangutades. Vennas, see oli ju kigest unengu, mrkis Anniki. Jaa, muidugi... ma niisama, ji Are temaga nusse. Varst judsime sadamasse. Jtsime auto sadamahoone juurde parklasse. Are kontrollis veelkord le, kas autouksed jid lukku ning varustust kaasa vttes sammusime alla kaile. Ere pike peegeldus vaikselt virvendavalt rohekalt veelt meile vastu, kui me mda puidust sadamakaid paadini sammusime. Mnus! lausus Are, seisatas korraks, ringutas ja hingas suure smu vrsket hku. Kajakate kiljumine, uimaselt pirisevad krbsed luitunud puukai laudadel ja kaugemal hkav merehingus... Aeg tiksus aga armutult. Ronisin paati, heitsin presendi krvale ning Are ja Anniki hakkasid mulle asju alla andma. Lpuks sai kik pandud. Kivitasin mootori, mis hakkas madala miratusega tle, ja paks sinine suitsupahvak paiskus paadi krval veele. Anniki ronis paati. Are andis otsa lahti, viskas kie paati ja hppas ka ise jrele. Lkkasin kigukasti veole ja tagumine ots ees liikusime me vaikselt sadamakaist eemale. Seisime Annikiga paadi esiotsas, Are tuli meie juurde. Keerasin paadi ringi ja juhtisin paadivri mere poole. Lisasin mootorile tuure ja me libisesime kiiresti sadamast vlja. Juhhei! hdis Anniki vaimustunult ise psti seistes ja kahe kega esiklaasist kinni hoides. Ta juuksed lehvisid tuules. Testi, reis oli alanud. Raske lasti tttu istus paat sna sgaval vees, ja nii ei saanud me pris tielikku sidukiirust arendada. Kuid meri psis edasi rahulikuna ja sedasi visime me end tunda kllaltki mugavasti. Peagi mdusime Pakri poolsaare krgest paekivikaldast. Sidame piirikate nina all, viipas Are kega panga poole, millel krgusid mastid ja paistsid mingisugused hooned. Noogutasin. Vasakut ktt ji testi Paldiski radarjaam. Vtsin koosi lnde ja otsustasin mduda Pakri saartest phja poolt. Sa lhiajalist ilmatedet ka kuulsid, mida lubati? hdsin ma Arele le mootorimrina. Esimesel ndala poolel lubas ilusat ilma, kostis Are vastu. Anniki istus tagaistmel nagu naisosatitja lahtises sportautos seitsmekmnendate James Bondi filmist: pikeseprillid ees ja rtik mber pea seotud. Ksisin naeratades: On sul jahe?

Ei, kallis, vastas Anniki. Are vaatas meid korraks ige pika pilguga. Tundsin, kuidas sda sees hiskas, ja vajutasin gaasikangi allapoole. Paremal ji kaugemal selja taha vike Krassi saar. Sstsime hpeldes lbi paadivrist paiskuva srava kaskaadi kaugemal tkati aimatavate maasiilude suunas. Keskpevaks hakkas paadininas paistma Psaspea majakas. Tahtsin mootoril lasta jahtuda ja llitasin selle vlja. Jime triivima umbes nelja kilomeetri kaugusele kaldast. Tasapisi oli tuul tusnud ja seetttu laksas vike laine korrapraselt vastu paadiklge. Anniki ti seljakotist lagedale vileivad ja termose kohviga. Mis saar seal paistab? nitas ta kega phja pool mustendava maatki suunas. Minu arvates on see Osmussaar, vastasin ma. Are laskis binoklil langeda ja snas: Paremat ktt on saar krgem." Ta tiris kotist kaardi vlja ja voltis selle lahti. Osmussaar, jah, kinnitas ta veendunult kaarti vaadates. Peale ski kruvis Are pingi seljatoe alla, sulges silmad, keeras no pikese poole ja snas: Mina pean nd he viieminutilise siesta. Vaatasin veidi aega, kuidas Anniki leivatkikesi vette heitis ja vikesed ogalikud neid uudishimulikult ninadega tonksasid. Anniki naeratas. Ega sa tdinud ole, ksisin. Ei, vastas Anniki, hea on... Ta njatus kega paadiservale. Kastsin ke vette ja tmbasin sellega le no. Tead mis, mulle meeldib merevee maitse... Kuidagi elus, mitte nii nagu jrve- vi jevesi, alustasin juttu. Are niheles toolil. Anniki, ole selle mehega ettevaatlik, kohe hakkab ta sulle kuust ja thtedest rkima, tles ta hoiatavalt. Hakkasime naerma. Ega ma siis nd nii hull ka pole, katsusin ma selgitada. Pole seal midagi, ei lasknud Are enda videt kigutada. Rgi parem, kas ma rooli vin minna? Nustusin. Vahetasime Arega kohad, kivitasime mootori ja sitsime edasi. Heitsin pilgu Annikile. Ta vaatas unistavalt kuhugi kaugele merele. Kella nelja paiku hakkas eespool paistma Ramsi neem. Vaadake! ma nitasin kega vasakus pardas paistva lahesopi poole. Seal on presidendi suveresidents... Ulatasin Annikile binokli ja sitva paadi kikumist eirates pdis ta kallast uurida. Are vhendas veidike kiirust. Kas see valge hoone seal veepiiril, ksis Anniki. Ma arvan kll, vastasin ma. Are lisas uuesti kiku ja me mdusime lhedalt Ramsi neeme nukogudeaegsest piirivalvekordonist. Vasakul paistsid pillirooga kaetud laiud, paremal kaugemal aga Vormsi saare rannik. Vahetasime Arega uuesti kohad, sest tahtsin ise Haapsallu sisse sita. Peagi ngime paadininas Haapsalu linna korstnaid ja maste. Jtsin sadamatega poolsaared vasakut ktt ja nii judsime varsti rongijaama juures asuvasse paadisadamasse. Olemegi kohal, tlesin ma mootorit vlja llitades. Are seisis paadininas ja pdis kokkuprget sillaga vhendada. Jge te paadi juurde, tegin ma ettepaneku, kui paat oli paadisilla klge kinnitatud. "Ma lhen ja toon bensiini. Kas pead kaugelt tassima? pris Are. Ei, mda suurt teed paarsada meetrit edasi, viipasin ma kega rongijaama suunas. Tirisin kanistri asjade alt vlja ja ronisin paadisillale; hest kigust ji ilmselt vheks, ju siis tuli teha kaks otsa. Esimese kanistritie bensiiniga tagasi judes ngin, et Anniki oli paadis ksi. Kus siis Are lks? uurisin ma.

Rkis siin mingisuguse vanamehega, tahtis toitu juurde osta, lks vist Rmu - nimelisse kauplusse. Selge, vastasin ma ja kallasin kanistritie paaki.Teisel korral judsin Arega paadi juurde heaegselt. Ostsin provianti juurde, hikas ta juba eemalt kes rippuvat kilekotti tstes. Kulub nagunii ra, olin temaga pri. Kuue paiku vljusime sadamast. Eespool paistis Hobulaid. Ilus koht, snasin ma, kisin seal lapseplves. Tpselt nagu Muhumaal. Rohuklast mdudes ngime, kuidas Hiiumaale suunduv praam peagi kaugusesse kadus. Kiirustasin. Tahtsin tna vhemalt kuhugi Virtsu kanti vlja juda. Sitsime nd Vinameres ja siin polnud lained enam nii tuntavad kui ennist phjarannikul. Vtsin kursi SSW-ti. Mdusime Rukkirahust ja pisut hiljem Kuivrahust ning veidi peale seitset judsime kohakuti Smeru laiuga, millel kasvasid kadakad ja metsatukk, mis binokliga vaadates koosnes mndidest. Sitsime nd Matsalu looduskaitseala piirides. Are, kes oli ilmselgelt armunud Haapsalust ostetud kahe liitrise Coca-Cola pudeli sisusse, hakkas kitsi avaldama rahutuse tundemrke. Viimaks ei pidanud ta enam vastu. Pea korra kinni, tles ta gaasikangi alla vajutades. Mis viga? ksisin ma arusaamatuses. Cola tahab merre, vastas ta taha ronides. Kannata veel veidi, pakkusin ma. Ma keeran Liivalaiule, maabume seal... Kus sa siis siin sedapsi keset merd... Anniki hakkas naerma. Pole midagi, ajas Are oma jonni. Mul on selle vikese asjaga toimetulemiseks piisavalt sportlase tasakaalu ja reaktsiooni... ja jb legi. Ta ronis taha mootorikattele. Katsusime Annikiga viisakad olla ja vaatasime ettepoole. Anniki aga ei suutnud hoida naeruturtsatusi, mis aeg-ajalt kippusid tulema. Mina, vana merekaru... jorutas Are tagapool laulda. Vaikse mootorimrina, veesolina ja laulujoru katkestas ootamatu sumakas. Tundsin, kuidas paadi tagumine ots natuke kerkis ja krvale liikus. Mistsin kohe, mis oli juhtunud. Prasin end kibekhku ringi ning olin paari hppega ahtris. Are ulpis paadi taga vees nagu ngekork. Ulatasin ke ja Are haaras sellest kinni. Tmbasin sulistava merekaru parda rde. Ma saan ise... Ma ise, hkis ta. Astusin tagasi. Pingutusega vinnas ta end paati. Juusteotstest jalataldadeni lbimrjana ja sndmusest veidi kohkununa pakkus ta suureprast kontrasti varem vljaeldud sportlase-tbile. Hakkasime Annikiga kva hlega naerma. No vennas... sportlase tasakaal... puistas Anniki, kui ta lpuks rkida sai. Are istus paadiphjas sna totra ja nnetu noga. Lpuks ajas ta end psti. Ja millal sa pksid judsid lesse sikutada? avaldasin ma siirast imestust. Puhkesime Annikiga uue hooga naerma. Esimesest ehmatusest toibununa muutus ka Are ngu lbusamaks. Einoh, seisan mina mnuga, kui kki tunnen, et paat hakkab liikuma... ja jrgmine, millest ma aru sain, oli vesi, lpetas ta naerdes. Ta hakkas taga riideid vahetama. Lkkasin kigukasti uuesti veole ja lisasin gaasi. Mootor miratas. Anniki seisis mu krval ja me kihutasime mda sravsillerdavat rada, mille jttis merele madalamale vajuv pike. Tahad ka? pakkus Are ja ulatas tagantpoolt poole liitrise Johnny Walkeri . Vaatasin kordamda teevrvilist viskipudelit ja merekaru , kelle ngu klmarohust ja hiljutisest suplusest veidi hetama oli lnud. Pane ks klmakas! hutas ta mind kahtlemas nhes.

Mina vtsin he punnsuutie ja kohe hakkas soojem. Tundsin, et koos pikeseloojanguga muutus hk tepoolest kiiresti jahedamaks - ikkagi varasuvi. Tstsin pudeli suule ja lasin krvetaval joogil sisemust kuumutada. Ne, nri seemneid peale! pakkus ta mu krimpsus ngu vaadates ja ulatas mulle mned mandlid. Paki ennast parem kiiresti sisse ja vaheta mind vlja, kostsin ma vastu. Kohe, kohe, vana, vastas Are ja tmbas villase mtsi phe. Peagi sai ta enda riietamisega valmis ja me vahetasime kohad. Astusin tahapoole, et eneselegi midagi soojemat selga panna. Veevli paadininas kahanes, hakkasime judma Suurde vina. Lunas mustendav laiguke muutus tasapisi suuremaks ja tusis peagi metsaga kaetud saarekeseks. See oli Kesselaid. "Tunni ajaga lheb pimedaks, peaksime bimiskoha otsima, mrkisin ma. Are noogutas nusolevalt. Ta vhendas kiirust ja me mdusime saare krgemast phjarannikust. Sitsime piki laiu tuulealust idarannikut ja otsisime sobivat bimiskohta. Viimaks ngimegi ilusat liivakallast. Tuled rooli vi? pris Are ja vaatas mulle ksivalt otsa. Tahaks kll, olin ma nus. Aga sina, ole hea, mine paadininale ja kontrolli, kas veesgavusest jtkub. Amuuri statsionaarse mootori ja vindi tttu ei saanud me paati kaldale tmmata, vaid pidime selle seks veele jtma. Summutasin mootori umbes poolesaja meetri kaugusel rannast, heitsin ankru vette ja lasin paadil vaikselt kaldale lhemale libiseda. Aitab! hdis Are, kui kaldani ji veel paarkmmend meetrit. Kinnitasin ankrukie vlkkiirelt ahtri klge ja paat ji jnksatusega seisma. Mis siis nd saab? pris Are trksalt vett vaadates. Mistsin teda. Midagi ei saa, vastasin ma pikki pkse jalast tirides. Ronisin le parda ja sulpsatasin jklma vette. Klm! Anniki ulatas mulle paadi vriaasa klge kinnitatud kie teise otsa, vaia ja kirve. Kalpsasin lbi puusadeni ulatuva vee mda liivast merephja kaldale, lin vaia maasse ja pingutasin kie. Seejrel sidusin kie mber vaia ning nii sai paat ankru ja kaldale ldud vaia vahele kindlalt kinnitatud. Kahlasin tagasi paadi juurde. Anniki, vta enda bimiseks vajalikud asjad ja mine paadininasse, snasin ma. Anniki tegi, nagu ma tlesin.Toetasin selja vastu parrast ja seletasin edasi: Nd roni minu selga, Are annab asjad jrele, neid hoiad ise. Veidi ebakindlal knnakul astusin ma niimoodi koormatuna lbi vee kalda poole. Kui me olime kuivale maale judnud, libistas Anniki end mu seljast maha. Prdusin mber ja nii seisime hetkeks vastamisi. Vaatasin Anniki silmadesse. Thanks, tles ta tasa. Naeratasin. Karauul! hikas Are paadist. Pane asjad sinna maha, Anniki, ma osutasin kega tasasele platsile mndide all. Sinna tuleb laager. Sammusin tagasi vee rde. Pole siin midagi, hikasin ma Arele, tuled ise! Midagi vaikselt thtsate organite klmumisest pomisedes hakkas ta pkse jalast ra kiskuma. Judsin paadini. Are ulatas mulle magamiskoti ning seljakoti telgi ja isiklike asjadega. Sulistasin tagasi kalda poole. Huu... lasi Are tagapool kuuldavale eneseletamist vljendava hatuse, kui ta paadist vette sulpsas, paganama klm! Hakkasin naerma, prdusin mber ja laususin: Vaata, et sa midagi vajalikku maha ei jta, muidu pead tna uuesti vette ronima. Are heitis mulle Medusala pilgu ja upitas enesele hkides raamika pea peale. Judnud kaldale, vttis ta taas viski seljakoti taskust vlja ja keeras pudelil korgi maha. Selle peale peab he tegema, tles ta suurt smu vttes, et haigeks ei jks. Nustusin

pudelit enda ktte vttes - terviselonksu vastu polnud mul midagi. Panime pikad pksid uuesti jalga, heitsime kotid turjale ja sammusime kaldast les. Anniki oli enda telgi juba psti saanud ja rullis selle ees magamiskotti lahti. Pstitasime Arega telgid kahele poole Anniki telki, nagu ta soovis, et Anniki tlemise jrele: "Karu ei roniks sel ta kaissu..." Telkidega valmis saanud, korjasime laagri mbrusest lkke jaoks tulematerjali. Leidsin krkjatest ka he suure palgi ja selle tassisime me Arega laagripaika istepingiks. Istusime kolmekesi ksteise krval puurondil tule mber, mis pimeduses pragisedes heitis punakaid varje kuivanud krtele ja puutvedele. Kusagil eespool hingas meri nagu suur rahutu hiiglane, selja taga aga kostusid hled isest metsast. Vaatasime, kuidas leegid ahnelt kuivi oksi gisid ning viimane valgusekuma taevalaotuses kustus, asendudes ise pimedusega, milles vilkusid thed. Nagu kadunud suure tsivilisatsiooni pramiidid helendasid Orioni kolm vthte taevakummil. Jime kuuma teed ning sime tulel kpsetatud viinereid. Tundsin mnusat vsimust. Esimene reisipev oli lppemas.

Neljas peatkk

Tusin natuke peale kaheksat. Telgikatusest lbi kumavast valgusest jreldasin, et ilm tuleb ilus. Pugesin soojast magamiskotist vlja, tmbasin krinal ukselukud lahti ja heitsin lapaka telgikatusele. Mulle li vastu vrske adrulhnaline merehk. Sinises hommikutaevas liikusid mned valged pilvetombud, telgi ees heledal liival askeldas sipelgas ja kibuvitsapsas siutsus mingi vike linnuke. Sellal, kui ma hommikusgiks lket les tegin, ronisid ka teised kuplitest vlja. Keetsime kohvi ja Anniki tegi kigile mned vileivad. Kella heteistkmneks sai laager kokku pandud ning me asusime teele. Sitsime piki vasakus pardas paistvat rannikut ja mdunud paarist pillirooga kaetud laiust, keerasin ma enne Virtsu sadamat paadinina kaldal valendavate putkade suunas. Tahtsin osta bensiini Virtsu tanklast, mis asus paarisajameetri laiusel maaribal ranniku ja maantee vahel. Ngime, et kaks Kuivastu ja Virtsu vahet kurseerivat praami sitsid parasjagu merel, ja nii visime me loota, et meil nnestub ennem ktusepaak tita, kui autodevoor praamilt maha saab ja tanklani juab. Nii ka lks ja selleks hetkeks, kui Regulal aparelli hakati alla laskma, ronisin ma viimase kanistritie bensiiniga pardale. Kivitasime mootri ja suundusime laienevat veekiilu taha

jttes kaarega Regulast mda. Jaa... vikesest mootorpaadist les vaadates paistis see metallist hiiglane koletu suurena. Vesi sadamas valendas sogaselt praami sukruvide poolt phjast les paisatud liivast ning mudast. Selgesti vis nha, et sadama sellisest sgavusest ei piisanud nii suurele alusele. Sitsime mootorpaadiga lbi praami ja phjasvendaja vahelt, mis ttas meie paremas pardas ning kujutas endast nelja pika jalaga merephja fikseeritavat ujuvplatvormi, millel omakorda asetses ekskavaator. Platvormi klge oli kinnitatud mudahunnikuga pargas, mille puksiir aeg-ajalt avamerele vedas ja mis seal siis mudast thjendati. Ilm psis kenana. Teeme htuks uhhaad, hikas Are ning tiris seljakotist vlja rulli tamiiliga, mille otsas sdeles hbedane lant. Ta heitis landi paadi kljelt vette ning lasi tamiili mnekmne meetri jagu rullilt maha joosta. Seejrel sidus ta pehme traadijupiga rulli aeru kinnituse klge. Korras, mrkis ta vnklevat tamiili rahulolevalt silmitsema jdes. Kella neljani ei juhtunud midagi. Tuul oli veelgi nrgemaks jnud ja Liivi lahelt tulev vike laine vimaldas meil arendada tublit kiirust. Lpuks hakkasidki eespool paistma saar ja laid, mis thendasid kursimuutust. Otsustasin siin peatuda ning mootorit jahutada. Kui me olime parajasti judnud saare ja laiu tuletornide vahelisele joonele ning ma valmistusin mootorit vlja suretama, kuulsime kitsi valju trinat, mida tekitas spinningurulli stopper. Kes! hatas Are erutunult. Kes! Ta keeras vlkkiirelt rulli parda kljes hoidva traadi lahti ning haaras rulli pihku. Llitasin mootori vlja ja paat ji libisedes seisma. sna suur teine, mrkis Are. Vtsin triistakastist puldankindad, tmbasin need ktte ja ronisin mootorikattele. Tule, tule, hkis Are vbisevat tamiili rullile kerides. Ngin, kuidas pingul tamiil veepinda likas ja liikus vastavalt sellele, kuidas kala vee all asukohta muutis. Siis klas umbes kmne meetri kaugusel paadist veepinnal vali plaksatus ning seejrel jooksis tamiil jllegi sgavusse. Lheb paadi alla... ra lase teda paadi alla! hikasin ma Arele. Ei lhe ta kuhugi, ta on mul juba siinsamas, vastas Are ja ma visin tepoolest paadi krval vees aimata kala heledat khualust. Paari sammuga olin mootorikattelt paadiphjas tagasi. Ettevaatlikult! snas Are ja tmbas kala vastu paadiklge. Pistsin kinnastes ked le parda vette ning vtsin tugevasti kala mbert kinni. ks, kaks, kolm... lugesin ma ja me tmbasime kala paati. Jaa... ilus tkk, mrkisin ma tunnustavalt, kui haug oli visklemise lpetanud ning me visime rahulikult teda silmitseda. Kaalub oma kolm kilo, pakkus Are. Vhemalt, nustusin ma. Selle poole tunni jooksul, mil mootor jahtus, puhastasin ma haugi, mrisin selle soolaga sisse ning keerasin ajalehepaberisse. Are pani enda pgivahendi seljakotti tagasi, sest kala jtkus meil htusgiks kllaga. Kella poole kaheksa paiku ngimegi selja tagant paistva pikese kollases valguses eespool paistmas mitmesuguseid maste, korstnaid, krgemaid ehitusi ja kirikutorni. Teadsin, et pidin koosi hoidma kirikutornist lnde, kus asus suure je suue. Peatasin korraks paadi ning uurisin binokliga rannikut. Viimaks leidsingi jesuudme, mis jooksis merre muulide vahel. Sitsime jesuudmesse sisse ning muulide lppedes judsime mda laia jge lesvoolu sites linna. Maabusime umbes pool kilomeetrit enne esimest silda. Vtsin kanistri ning kisin kaks korda bensiini toomas. Titnud sel viisil uuesti ktusepaagi, keerasime paadi mber ning sitsime umbes pool kilomeetrit tagasi kohani, kus suurde jkke voolas vike jgi, mis sai alguse Mustakurja jrvest. Liikusime vaikselt mda seda jge vastuvoolu umbes pool tundi. Je laius kndis siin tosina meetrini, sgavus pooleteist meetrini.

Kell hakkas saama heksa. Vasakut ktt tusis ilus, krge ja jrsk valge liivakivinlv, aga paremas pardas laius madala rohuga kaetud liivane tasandik. Otsustasime paigaldada laagri sellele tasandikule. Kinnitasime paadi mlemas kaldas kasvavate puude klge ning eelneva htu maabumistraditsiooni korrates tassisime padajani kaldale. Ei tea, kas harjumusest vi soojemast jeveest tingituna ei tundunudki see operatsioon enam nii thelepanuvrsena. Korjasime kibekhku lkkematerjali ja panime kigepealt kalasupi tulele. Klassikalise uhhaa retseptist kinnipidamiseks lisasime kalalikudele veel paar tkeldatud kartulit ja he porgandi, maitseainetest: soola, pipart ja loorberilehti. Senikaua, kui supp katelokis podises, pstitasime telgid ja harutasime magamiskotid lahti. Enne kmmet judsime kigega valmis. le je tumedas psastikus laksutas valjusti bik. Kuna peval si igaks seda, mis ktte juhtus, siis seda paremini maitses soe supp... Teline uhhaa, mida valmistatakse vaid enda ptud kalast, lkke peal ja looduses rkasin kumeda hu peale, mis kostus vljast peatsi poolt. Vajutasin kellanupule ja ekraan li helendama. Kell nitas kakskmmend minutit ks lbi. Kassikakk - mtlesin ma endamisi. Kuulasin umbes veerand tundi, kuidas kassikaku uhu-huu kusagil je res vaikust lhestas. Vhkresin magamiskotis kljelt kljele, aga uni oli juba linud. Lpuks muutus selline olukord vljakannatamatuks ja ma otsustasin hingata mne smu vrsket hku. Ronisin magamiskotist vlja, pistsin saapad jalga, tmbasin telgiluku lahti ja pugesin sse. oli karge ja maastik nis heledas tiskuuvalguses tontlikuna nagu mnel maalil. Tusin psti ja hingasin paar korda sgavalt. hus vis nha hingeauru... jrelikult oli temperatuur sna madal. Istusin lkkeaseme krvale puurondile ja surkisin tokiga tukke. Tuhast tulid nhtavale mned punased sdemed. Tajusin lkkeasemest eralduvat soojust. Seal ta siis istuski - teisel pool jge krgel jekaldal kasvaval kskul kasel. Kassikaku tume vari paistis suure mmarguse tiskuu heledas valguses ja mind valdas kummaline rahulolu, kui ma lasin pilgul le selle kauni nidusliku ise maastiku libiseda. Kaua vib... kostus telgist Are pahur hl. J kskord ometigi vait! hdis ta natukese aja prast uuesti. Taipasin, et see vihapurse oli suunatud kassikakule, kes magusat rahu segas. Justnagu inimest mistes jigi lind tasa. Nii palju siis tiuslikut hetkest... Tusin ja lksin telki tagasi. Tirisin saapad jalast ja ronisin magamiskotti. Vaevalt olin saanud end mnusalt sisse seada, kui kassikakk jllegi hikuma hakkas. Kurat! ei pidanud Are vastu. Ta kristas telgiluku lahti ja sammus lkke juurde. Shh! hdis ta phas vihas ning ma kuulsin, kuidas hus vihises mingi lendav ese, mis kaugemal kolksatades vastu puid prkas. Kuuldus suurte tiibade vihinat, kui lind hku tusis ja minema lendas.

Viies peatkk rkasin vljast kostvate kirvehoopide ja oksapraksatuste peale. Selge, Are tegi lket. Ronisin telgist vlja ja ringutasin - ilm oli pikesepaisteline. Are tkeldas puuronte ja Anniki kkitas suitseva lkkeaseme res ning askeldas katelokiga. Kuidas magasid, vana? hdis Are reipalt. Hsti, vastsasin ma. See paganama kull... jtkas ta. Tean, tean, ajas mindki lesse, lpetasin ma tema lause. Astusin lkke juurde. Anniki vaatas mulle otsa ja naeratas. Mis siis siin hommikueineks valmib? prisin ma. Tatrapuder Turisti einega , vastas Anniki. Vga hea, mrkisin ma rahulolevalt. Lonkisin lbi kastemrja madala rohu je rde. Paat seisis jel paari meetri kaugusel kaldast, nii nagu me selle htul olime jtnud. Kkitasin ja ligatasin endale klma jevett nkku. Soost tulev vesi vrvis je tumepruuniks ja nii kadus je phi mne meetri kaugusel kaldast tumedasse tundmatusse. Peaasi, et vesi kiilu alt otsa ei saaks, jooksis mul mte lbi pea. Jele pilgu heitnud, lksin tagasi laagrisse, kus Anniki hommikusgi vahepeal valmis oli saanud. Kella heteistkmne paiku hakkasime liikuma. Umbes pooleteistkilomeetrise sidu jrel mdusime viimasest asulast. Jrveni ji siit linnulennult arvestades mda jge sita veel kmmekond kilomeetrit. Nad on siin jge svendanud ja laiemaks teinud, mrkis Are le mootorimrina. Tepoolest tundus jgi asula kohal sgavam. Je hooldatud vasak kallas tusis paar meetrit jepinnast lespoole ja seda ristasid korrapraste vahemaade tagant individuaalelamud. Aeg-ajalt ulatusid jkke paadisillad, mida kasutati ilmselt ka vee vtmisel, pesu pesemisel, ujumiseks ja muude sedalaadi ettevtmiste puhul. Samuti seisid mnede sildade res paadid. Sellega kiakse kll merel, mrkis Are eespool paistva paadisilla res mootoriga Progressi poole viibates. Ilmselt kll, vastasin ma, vaevalt nad eriti sisemaa poole sidavad. Et mul oli igus, seda visime kogeda ige pea. Umbes pool kilomeetrit asulast lesvoolu muutus jgi uuesti kitsamaks. Sellest kohast kilomeeter edasi aga kasvasid paar meetrit veepinnast lespoole krguvatel kallastel lehtpuud. Nagu ma reisi planeerides olin kartnud, oli suur hulk puid ka jkke ja le je vajunud. Lheb metsatks, tles Are ja ronis kirvega paadininale. Liikusime teosammul. Reeglina toimus edasiminek jrgmiselt: sitsime mahalangenud puuni, Are keeras paadininna kinnitatud nrjupi mber jkke vajunud tve ja raius seda kirvega senikaua, kuni tvi pooleks murdus. Seejrel lkkasime puu kergema osa aerudega eemale, nii et paat lbi mahtus. Jgi oli langenud puid sna tis, ja nii tuli keskmiselt ks edasisitu takistav tvi iga viiekmne meetri jrel. Sitsime niimoodi umbes kaks kilomeetrit. Kella poole kolmeks judsime madalama alani, kus jekaldad muutusid jepinnaga peaaegu hetasasteks ning mbrus hakkas ilmutama soole iseloomulikke tundemrke. Seni jekallastel krgunud suured lehtpuud kadusid, nende asemel kasvasid harvad kidurad mnnid ja kased. Kuigi le je vajunud takistused puude nol nd puudusid, ei muutunud teekond palju kergemaks, sest jgi laienes ja veetase ji seetttu vga madalaks, nii et vee sgavust oli kigest he meetri ringis. Kartsin, et paadi sukruvi vib puruneda mne phjas varitseva kivi vastu. Katsudes tokiga phja, jaksasin

ma selle vikese ponnistuse jrel umbes pooleteistmeetri sgavusele mutta suruda. Arvatavasti oli paks mudakiht tekkinud soost vooluga kanduvatest rohketest setetest. Rahunesin veidi, sest ilmselt olid ka kik kunagi jephjas asunud kivid mudasse mattunud, aga oht mne vettinud tve otsa sita ji psima. Teekond kulus judsasti ja kella viie paiku ei saanud jrv minu arvestuste jrgi enam kaugele jda. Lage soole omane mbrus ning kaardilt mdetud kilomeetrid nitasid, et veel veidikene situ ja me juamegi jrvele. Kuigi teadsime kirjanduse andmete phjal, et Mustakurja jrve pindala kndib kahe ruutkilomeetrini, hmmastas meid ikkagi jrve suurus, kui me laienevast je algusest vlja sites ootamatult jrvele judsime. Vgev! ei suutnud Are vaimustust varjata. Jah, sna kobe veesilmake, nustusin ma. Pidime sitma jrve vastaskaldani, mis ji meist phja poole, sest phjakaldalt tuli Maome soosaarteni judmiseks jala minna kige vhem maad. Kui me judsime umbes jrve keskele, hdis Are kitsi: Pea korra kinni, ma mdan, palju on siin sgavust! Mis sa sest mdad, vastasin ma. Eesti Entsklopeedia andmetel on Mustakurja jrve maksimaalne sgavus neli meetrit. Ega see sul tkki kljest ra vta, kui sa korraks kinni pead, ei andnud Are jrele. Hea kll, lin ma kega, eks sa siis mda ega mina sind keela. Llitasin lekande vabakigule. Are vttis seljakotist tamiili ja raskuse, sidus selle tamiili otsa ning lasi le parda vette. Tamiil jooksis rullilit maha, aga phja ei paistnud tulevat. Viis meetrit, luges Are, seitse... kaheksa... Kmme meetrit! hatas ta vaimustunult, kui raskus lpuks ometi phja judis. Vimatu! kostsin ma seepeale pead vangutades. Kuid mul tuli enda silmi uskuda, ja tamiili oli rullilt maha jooksnud testi kmne meetri jagu. Selline sgavus li mu pahviks, sest ma ei mistnud, kuidas sai soos asuda nii sgav jrv. Kigele lisaks mrkisid teatmeteosed jrve maksimaalseks sgavuseks ainult neli meetrit. Nendele andmetele tuginedes olin ma arvanud Mustakurja jrve sgavuseks kolm-neli... maksimaalselt viis meetrit, aga mite kunagi poleks ma osanud oletada, et jrve sgavus kndib kmne meetrini. Millestki ei saa aru, snas Are tasa peale vikest mttepausi. Mina ka mitte, vastasin ma. Selline sgavus on mistetamatu... seda on liiga palju. Kivitasime mootori ja sitsime edasi, aga kumbki meist ei saanud enam lahti ksimusest, mis puudutas jrve tekkelugu: nii suure sgavuse juures ei saanud see jrv Eesti tingimustes olla lihtsalt jnuk muistsest merest, nagu vitsid teatmeteosed. Ja teiseks, miks teatmeteostes mrgitud Mustakurja jrve sgavus nii suuresti erines meie poolt mdetust. Sitsime phjakalda suunas. Kaugemal eespool tusid soost kaks puudega krgedikku - need olidki Maome saared. Vaadake, hdsin ma kega ettepoole viibates, saared paistavad! Are noogutas rmsalt ja kostis vastu: Nd peame veel vaid sobiva maabumiskoha leidma. Kuid see lesanne polnudki nii lihtne, nagu alguses vis arvata. Tiirutasime tkk aega pikki kallast, et paadile vhegi sgavamat maabumiskohta leida. Jrvephi muutus siin pikalt ja peaaegu lauskjalt sgavaks ning oli kaetud paksu pruuni turbase mudakihiga. kskik, kuidas me ka ei ritanud, lhemale, kui paarkmmend meetrit, me kaldale ei psenud. Viimaks leidsime koha, kus jrve phi paistis jooksvat kaldani sgavamal kui mujal. Kuid isegi siin sai vesi kiilu alt ennem otsa, kui paadinina kallast puudutas.

Mis siis nd saab? pris Are nutult. Vtsin aeru ja surusin selle meetri jagu muda sisse. Jaa... venitasin ma, selles poris upume ennem, kui kaldale juame. Nagu Manhattani dinod... lisas Anniki. Kuid muda tundus vesine ning kaldani ji vaid kmmekond meetrit. Riskime! otsustasin ma. Lkkasin lekande veole ja andsin gaasi. Paks mudavoog paiskus ahtri taha ja paat liikus vaevaliselt edasi. Veel mni meeter... ning paadivr puudutaski kaldamtast. Llitasin mootori vlja. See lks nd kll napilt, mrkis Are kergendunult. Jah, aga vlja peab ka kuidagi saama, vastasin ma. Kinnitasime paadi, vtsime seljakotid, metalliotsijad ning bimiseks vajalikud asjad ning hakkasime astuma Maome soosaarte suunas. Need viissada meetrit, mis meid Maome soosaartest lahutasid, olid prgulikult rasked. Kohe peale jrvekallast muutus soo jllegi pehmemaks, nii et jalad vajusid plvist saadik tsuvasse samblasse. Siin-seal kasvasid laugaste vahel mned ksikud madalad soomnnid. Ettevaatlik tuli olla igal sammul. Kisime paarimeetriste vahedega - minu jrel Anniki ja siis Are. Mul on hea meel, et seda maad, mida tuleb mda sood kia, on pool-, aga mitte kuus kilomeetrit, tles Are kisega le leevendava lauba tmmates. Minul samuti, vastasin ma. See oli sul hea mte - paadiga tulla. Igatahes, tundis Are head meelt. Kohe, kui ma pilgu kaardile heitsin, sood, jrve ja neid hendavat jge ngin, nii teadsin kohe, et veetee on parim lahendus. Kiida ennast veel natuke, vennas, ja sul pole vaja ldse end kimisega vaevata, sest sul kasvavad heameelest tiivad seljale ja sa vid saarele lennata, tles Anniki naeratades. Muigasin ja lisasin jutu jtkuks: Aga sel pimedas kll ei tahaks siia sohu sattuda. Jah... viie minutiga... memento more... oli Are nus. Tasakesi kobamisi edasi minnes judsimegi saartele lhemale. Hoidsime suunda neist lnepoolsele, kus pidi asuma muistne linnusease. Astusime mda pehmet ja kohati tsuvat maapinda, mille kvemates kohtades kasvas kanarbik. Seal, kus vett oli rohkem, vhenes mtaste hulk ja tupp villpealvestele lisandus vikesi vesiseid nrgalt kamardunud valge nokkheina lveid, millesse jalg vajus kuni plveni sisse. Tihti mdusime mudalvestest mustadest laikudest krgema taimevaiba vahel, kus paljas vesine turbamuld oli kaetud vaid vetikate kihiga. Kohati kadusid lved hoopis ja laiuva kanarbiku keskel kasvas tihedasti soomnnikesi. Ehmatasin kvasti, kui minu krval he suurema kanarbikupuhma varjust tusis valju vurinanga lendu kopsakas rabap. Mida lhemale soosaarele me judsime, seda vesisemaks ja pehmemaks muutus jalgealune. Nd vajusime kies lopsakasse alliksooturbasamblasse. Palju aega lks lbipsu otsimisele pruuniveeliste laugaste vahelt, millede taga kusagil kauguses hdis sdantlhestavalt ksik sookurg. Vahetult enne soosaart takistas meie edasiliikumist umbes saja meetri laiune saart mbritsev vga mrg vnd, mille mnekmne meetri laiuses veealas turritasid mttad ja vaid mned ksikud kidurate raagus kaskedega maasillad. Viimaks nnestus meil leida veeala lbiv krgem maariba, mida mda ettevaatlikult edasi minnes tundsime jala all peagi soosaare tusvat kvemat pinda. Peale tunniajalist soos mttamist olime viimaks judnud eesmrgini. Ronisime vaevaliselt krgest ja sna jrsust saare nlvast lesse, lasime kottidel seljast langeda ja vajusime nendele. h, sna vhmale vttis, tles Are. Vaatasin Annikile otsa ja ksisin: Kuidas sinuga on?

Pole viga midagi, kll ma hakkama saan, vastas Anniki naeratades. Lasin pilgul le mbruse libiseda. Soost tusis umbes kolme meetri krgune kruusane soosaare nlv, millel jooksis piki harja ebamrane sammaldunud kivikuhelik. Saare pool langes nlv uuesti umbes meetri-pooleteise vrra, moodustades selliselt midagi saare vlisserva mbritseva valli taolist. Ei tea, kas vall on kunstlik vi looduslik?" arutles Are jalaga hte kivirusust vljaulatuvat paeplaati tonksates. Raske elda, vastasin ma ja jtkasin prast pisukest mttepausi, siiski kaldun ma arvama, et see vallipealne kivikuhila v ei saa kuidagi olla loodusliku pritoluga, selleks oleks ta siin maastikul liiga unikaalne. Midagi samasugust, aga kuidagi kontsentreeritumalt ngime me ka Valjala maalinna vallidel vi mis... jtkas Are. Nus, vastasin ma. Aga selle vahega, et siin paistab kruusane alusphi olevat tiesti looduslik, seal aga oli ka muldkeha kohendatud. Platoo jb vasakule, snas Are natukese aja prast ise kompassi uurides. Teatmeteostes seisis kirjas, et saare lneosas asus lejnud saare pinnast umbes kahe meetri jagu krgem vhese psastiku ning taimkattega kaetud kivine platoo, mida rahvasuus kutsutakse ussilukaks ja millel asuvad mingi muistse ehitise jnused. Olime otsustanud laagri sinna les seada. Vinnasime jllegi kotid turjale ning suundusime alla saare sisemusse mda krbisevat moreenipinda, millel lamandunud kulust tusid juba esimesed rohelised rohukrred. Kndisime nd lehtpuumetsas, kus puude okste alles trkavate vaiguste lehtede vahel askeldas sdistades imekspandavalt suur hulk erinevaid vikesi linde. Meie pea kohal metsa puurindes krgusid kased ja haavad, neile lisandus nooremaid tammi ja prnapuid. Aeg ajalt ngime me ksikuid jalakaid, vahtraid ja raeremmelgaid. Puudest allpool alusmetsas leidus vrdlemisi tihedalt sarapuid, vhem teisi psaid, nende seas Eestis harva esinevat verevat kontpuud ja harilikku viirpuud. Kogu selles trkavas lehtpuumetsas tusid roheliste hiiglastena mned vanad ja krged kuused. Maapinnal rohurindes turritasid helepruunide kdunevate lehtede vahel kopsurohu- ja nahkjad sinilille lehed. Lagedamatel ja pikesekllasemates paikades sarapuupsaste all oli maapind kaetud helerohelise trkava naadiga. Aeg ajalt mets lppes ja me letasime pisikesi vlusid, milledel kasvasid ksikud arukased ja millede servi palistasid sarapuud. hel vluserval mrkasime me maapinnal metsa looklevat rada. Loomade poolt tehtud? pakkus Are. Jin temaga nusse ja kuna selle suund kattus enam vhem meile vajaliku suunaga, siis sammusime seda mda edasi. Paigas, kus rajal leidus vhekene niisket mulda, olid metssead pherdamiseks mudaaugu teinud. Jime seisma ja pdsime mudasse jetud jlgedes selgusele juda. Peale metssea jlgede oli porisse tipitud veel hulk kitsesra jlgi. Ne! Sellel soosaarel elab pder ka hdis Are kitsi ja nitas kega veidi kaugemal tihnikus paistvate pdrajlgede poole. Liikusime edasi. Ilmselt oli pder tihnikus ragistamisest ige pea tdinenud, sest ka tema oli veidi aja prast rajale pranud. rge pdrakaka sisse astuge! mrkisin ma tasa ja astusin pabulahunnikust le. Are, kes tuli viimasena, seda aga ilmselt ei kuulnud, ning nii maandus ta matkasaabas otse vrskesse snnikusse. Mida nd! Pagana sitasireen vandus ta ehmatusega, pdes raske koorma all libisedes

tasakaalu silitada. Prdusime mber ja hakkasime Annikiga naerma. Ei, ta pole ldse emane, ja seega ei saa ta ka sireen olla, laususin ma lbusalt. "Ta on hoopis isane. Kust sina seda tead, torises Are ise mulle poole silmaga umbusklikult otsa vaadates. Haisust vi Ei mitte haisust. Pdrapullil on mmargused, emasel pdral aga piklikud pabulad, jtkasin ma naerdes. Mul kama lausus Are ja jtkas, aga igatahes lehkab saabas nd kll kenasti. Ootasime, kuni Are oma jalavarju maapinnal puhtaks hrus, ja seejrel jtkasime teekonda. Mets hrenes, rada hargnes hajudes ja peagi judsime lagendikule, mille teises servas hreda tihniku taga paistis maapind jrsult tusvat. Ongi platoo! lausus Are hinal. Kiirustasime le vlja, letasime sammaldunud kividest mingi vikese valli ning sammusime pingutusega jrsakust les. Seisime kitsi tasasel puudeta platool, millel asuvate suurte kivikuhelike vahel kasvasid vaid ksikud kukerpuupsad. Hoolikalt jalgealust kaaludes ronisime hele lhemal krguvale kivihunnikule. Nii kaugele, kui silm ulatus ngema, laius platoost alates vaid vesine soo, millelt varasuvine tuul ti srmetesse harjumatuid lhnu. Kahju, et jrv ei paista, ohkas Are pluusivarrukaga le mrja otsaesise phkides. Jah mets kasvab ees Jrv peaks jma nende puude taha, vastasin ma ja viipasin eespool vaadet varjavale kuusetukale. Paneks ige kotid kuhugi maha, mina igatahes olen pris lbi, tunnistas Anniki ja vaatas enda taevasiniste silmadega meile paluvalt otsa. Lasin kiiresti pilgul le platoo libiseda ja mrkasin veidi eemal kivideta madalarohulist platsi, mille servas kasvavas psas valendas tublisti roostes ja veidi viltuse toru otsas mingi silt. Mis te arvate, kui seaks laagri sinna? tegin ma ettepaneku kega platsile osutades. Kib kah, ji Are nusse ja hakkas kivikuhelikult alla laskuma. Jrgnesime Annikiga talle. Kohale judes lkkasin ma kega psaoksad eemale ja lugesin tksitud tahvlilt: Arheoloogiamlestis. Maome linnus. II aastatuhande algus. On riikliku kaitse all. Kella veerand kaheksaks said meil telgid les pandud ja Anniki sttis kulule maha seatud kiletkile kottidest vlja vetud toidukraami. Kolasime Arega esialgu laagripaiga mbruses ringi, et tuletegemiseks mingisugust materjali leida. Kuna mnekmne tuhande ruutmeetri suurusel platool kasvasid kivikuhelike vahel vaid vintsked psad, suundusime peagi platoo nlvast alla platood vlust eraldavasse padrikusse. Korjasin parasjagu toikaid, kui Are, kes askeldas padrikus minust mnikmmend meetrit eemal platoo pool, mind hdis. Mis on hikasin vastu. Tule siia, ma leidsin midagi huvitavat, kutsus ta. Surusin puud slle ning tungisin klg ees lbi vsa sinnapoole, kust ta hl oli kostnud. Ta seisis otse platoo nlva res ja selles haigutas vana kraavi aset meenutav risu tis svend. Mis see sinu meelest on? pris ta kavalalt. Viskasin puud maha ja astusin lhemale. Fantaseerid Leidsid mingi vana misateaegse kuivenduskraavi aseme ja arvad, et avastasid midagi asjalikku katsusin ma elalt ta indu jahutada. Tegelikult mistsin ma vgagi hsti, et kivist platood polnud kellelgi tarvis kuivendada. Vaat` ei ole vana kuivenduskraav, on hoopis midagi huvitavamat, tles ta hinal ja me

ronisime koos platoo nlvast lesse. levalt vaadates vis nha, et esmapilgul kitsa kraavi moodi paistnud sisselangenud nlvadega svend muutus paari meetri jrel laiaks lohuks. Isegi, kui ma poleks Rahvusraamatukogus Maome pankade kohta informatsiooni otsides lugenud, et Teise maailmasja ajal ja prast seda tegutsesid Maome kla mbruses partisanid ja metsavennad, oleksin ma tenoliselt taibanud, et meie ees haigutava svendi nol on tegemist kellegi vana maasse kaevatud redupaiga asemega. See oli hoopis metsavendade eluase! lausus Are vidukalt. Jah, nustusin ma, sest svendi pudelikujulises piirjoones polnud kuigi raske ra tunda kunagise punkri koridori ja eluruumi. Takseerisime veel svendit siit ja sealtpoolt kljest, vtsime siis puud ja sammusime tagasi laagripaika, kus Anniki vileibade tegemisega hele poole oli judnud. Kas sa mrkasid, alustasin ma juttu ise kepiga tuld kohendades, et ka platoo nlva all ja peal on seletamatult palju kive Kas ei vi olla, et kunagi kattis nlva kivivooder, mis lks nlvalt sujuvalt le mriks? Julge, kuid igati loogiline jreldus, mrkis Are ise tassist teed rbates ja isukalt hambaid jrjekordsesse vorstivileiba les. Kahtlemata, vastasin ma, aga siis leiaks nlva all paiknevale kivivle ja kivikuhilatele platool ka mingi seletuse. Pike vajus ha madalamale ja tumedad varjud mberringi venisid pikemaks, ning peagi paistis pikese kollane valgus vaid kivikuhilate harjadele ja puulatvadele. Piidlesin salamisi Annikit, kes istus teisel pool lket ja vaatas ksisilmi tulle. Pagan, klm hakkab Liigutaks end peale ski vheke. Kiks detektoriga punkriaseme le tles Are ootamatult tustes ja vaatas mulle otsa. Tahad ka tulla? Sorry, olen tnaseks lbi, mtlesin varsti magama minna, vastasin talle vabandades. Ega midagi, lhen siis ksi, tles ta, vttis telgist metalliotsija ja kadus lahkudes mnekmne sammu jrel hmaruses kivikuhelike vahele. Jime Annikiga kahekesi. Kusagil rabas tksusid mingid linnud vidu, proovides justnagu, kellel on kvemad nrvid ja vastupidavam kri. Kuumust ja punaseid varje heitev tuli pragises, haarates ahnelt kinni jrjekordsest lkkesse heidetud kuivast pajurondist Mne aja prast katkestas Anniki vaikuse: Titsa tragikoomiline: lkke poolt on kehal palav, selg aga klmetab... See on riietest, oskasin ma vaid mrkida. Hea matkariidega seda muret pole. Sa peaksid tuulejopele midagi soojemat alla panema Ah, las ta olla lausus Anniki. Vaikus sigines taas me mber. Veidi aja prast pakkusin ma: Tahad, istume seljad kokku? Anniki noogutas. Tundsin enda selja vastas ta selga ning tajusin vaikses htus temast voogavat ktkestavat lhna. Mul oli vga hea tunne Imelik, et me varem kohtunud pole, arvas Anniki. Mis seal ikka imelikku vastasin ma. Sina oled ju philise aja Tartus, mina aga Tallinnas ja Lohusalus. Ikkagi jtkas Anniki.

Kui ma nd avameelselt tlen, ma pidasin khkleva pausi ja jtkasin, siis ma olen limalt kade nendeleTartu kuttidele, kellel on vimalust sind iga pev nha. Sest sa meeldid mulle vga ja mul on sinuga hea olla. Tajusin, kuidas Anniki end mber pras ja keerasin ka ennast ringi. Vaatasin talle otsa ja tundsin, kuidas mingi seletamatu kuum laine mind haaras. Ma keerasin pead ja surusin oma huuled ta suule. Me suudlesime ja ma tundsin suus magusat maitset. Kusagil kulus kostusid sahisevad sammud ja siis veerevate kivide kolin. Me vaatasime teineteisele otsa, mistsime snadetegi, et keegi tuleb, ning eemaldusime teineteisest. Tusin, vtsin oksarondi ja astusin selle valju praksatusega pooleks. Hmarusest ilmus Are kuju. Noh, juba tagasi, mrkisin ma. Jah, liiga pime juba, torka kas vi silmad vlja, vastas ta. Homme ka pev.

Kuues peatkk

Klm Kva. Need olid mu esimesed mtted, kui ma hommikul telgis silmad lahti lin. Kortsud telgilaes liikusid ja vljast kostis vaikset rabinat, kui le soosaare kiirustav tuul puude latvadesse takerus. Kusagil telgiseina taga paari meetri kaugusel lamab Anniki Ja kusagil sellel soosaarel vivad asuda muinaseestlaste unustatud linn ning selle elanike toodud ohvriaarded, mida just meil vib olla vimalus esimeste inimestena aastatuhandete tagant jlle nha. Vib olla on need aarded mul kogunisti klje all ja neid varjab vaid mneteistkmne sentimeetri paksune mullakiht Jah, tarvis tusta, me ei tulnud ju siia magama. Ronisin magamiskotist vlja ja tmbasin ukseluku lahti. Ainukesed vrvikad esemes, mis maastikul silma rmustasid, olid meie telgid. Kik muu - kaasa arvatud taevas - paistis tinahall. Tore kevad kll, pomisesin endamisi, sikutasin saapad jalga ning pugesin telgist vlja. Tualett jb vasakule, otsustasin kiiresti ja komberdasin komistades le laagripaika mbritseva kiviklvi psasteni. Jaa, tna tuli veevtukoht leida, mtlesin endamisi. Sidusin saapapaelad kinni ja

suundusin mnekmne meetri kaugusele platoo lneservale, mis htlasi thendas ka soosaare lppu. Heitsin pilgu krgest kaldast alla. Harvade madalate soomndide vahel helkisid tumedad veesilmad, mida mbritses mitmetooniline roheline samblavaip. Kusagil seal lne pool umbes kmne kilomeetri kaugusel le soo pidi asuma Maome kla Ei paista, judsin jreldusele. Hingasin kergendatult, sest vhemalt vee jrele ei tulnud kaugele minna. Otse krge nlva all helkis veeriba. Ja kuigi pruunil rabaveel on see hea omadus, et selles leiduvate ainete tttu on vesi bakterivaba, otsustasin seda igaks juhuks ikkagi enne joomist keeta. Judsin laagrisse tagasi, kuhjasin oksi lkkeasemele ja stasin need plema. Kallasin plastpudelist viimase kaasavetud vee katelokki ja asetasin selle tulele. Seejrel lksin uue vee jrele. Tagasi judes ngin, et Are istus lkke res. Kuradima tuul, tles ta tervituseks, keerutas suitsu telkide peale. Sorry, vastasin ma. Ah, ega sina tuul ole, tles ta kega les. Ta lks e telgi juurde, patsutas seda kega, nii et telk kumises, ja hlitses itsitades: Mm mm mm! Kohe tulen, mmmi, vastas telgist Anniki naerune hl. Ta tmbas telgiluku lahti ja ronis telgiesisele. Tervitasime ja vahetasime paljutlevad pilgud. Noh, mis meil tna plaanis on? ksis Are lkkersel palgil istet vttes. Vtsin kateloki ja jagasin riisipudru kausidesse. Esmalt tuleks Taevasilm paadist siia tuua. Laseks selle lesse, siis saaks saarest ehk mingisuguse tpsema levaate, pakkusin ma ja jtkasin, ka toidumoona peaks laagrisse juurde tooma, seda pole praegu piisavalt Nus, vastas Are pead noogutades ja jtkas siis, ma ei saanud pool d sba silmale, muudkui mtlesin sgavikule jrves. Tegelikult tahaksin ma ennem, kui me aparaadi saarel Taevasilmaks monteerime, selle paadi juures Sondiks kokku panna, et seda siis sgaviku kohal paadi jrel vedada ja vaadata, milline on selle salaprase sgaviku phi. Sinna lheb le poole peva tundsin ma muret, et mtmistd saarel edasi lkkuvad. Kuule, ei andnud Are jrele, mingi selgus tuleb ju ometigi saada, sest avastatud sgaviku tekkeloo ksimus on piisavalt mistatuslik, et selle selgitamiseks pool peva ohverdada. Selle vitega tuli nustuda. Kuna soosaarel puudus mobiiltelefoni levi, siis petas Are peale hommikuski Annikile, kuidas raadiosaatjaga mber kia, sest Anniki pidi seniks platoolaagrisse ksi jma, kuni me Arega jrvel sgavikku uurime ja Taevasilma saarele toome. Seejrel asusime Arega mda eilsest juba tuttavat rada jrve poole teele. Paarikmneminutilise kndimise jrel lbi kevadise saare metsa ning prast kolmveerand tundi kestnud turnimist soos judsimegi viimaks jrveni. Seal me pisike ongi, viipasin ma rmsalt soomndide vahelt paistvale hallile paadikerele. Tundsin kergendust, sest paat seisis, nii nagu me olime selle jtnud. Nojah, kellele see siin soos ette vis jdagi Ma ronisin plaadipleki kumeda kolina saatel Amuuri tekile. Avasin paadivris lukustatud panipaiga ja tirisin sealt Sondi kokkupanemiseks vajalikud osad vlja. Kui ma parasjagu ulatasin Sondi metallsilindrilist kesta Arele, kes jalad paljad seisis mudases kaldavees, mrkis Are kitsi: Kas mulle ainult tundub vi on veetase eilsega vrreldes langenud ra jama, vastasin ma talle tsiselt otsa vaatama jdes. Vaata ise See mtas, millele ma eile astusin, et kaldale pseda, oli eile poolenisti vee all, tna on selle mber aga vaid mrg muda, lisas ta selgitavalt.

Kui sinu jutus vhegi tetera sees on, siis niisama lihtsalt me tna "Sondiga" jrve uurima ei pse, arvasin ma ja jtkasin, paat on lihtsalt mudas nii kvasti kinni. Eile oli sissesaamisegagi raskusi Proovime, tegi Are ettepaneku. Ta tstis paadi kinnituskie aasa le vaia ja viskas kie paati. Asusin rooli juurde, llitasin ste sisse ja vaevaliselt kivitudes hakkas paadimootor urisema. Veidi aja prast tegin esimese katse paati mudavangist vabastada: andsin tuure ja vimas mudavoog paiskus paadi phja alt kahele poole paadi ette. Lisaks lkkas Are kigest vest paati ninast, nii et ta ngu muutus pingutusest punaseks. Raskes lastis paat aga ei liigatanudki Samamoodi tulutult luhtus ka teine katse paati kohalt liigutada. Jrsku karjus Are ktega vehkides: Sureta mootor llita mootor vlja! Arusaamatuses keerasin vtit, mootor llitus vlja ja hetkega saabus niisugune vaikus, et ma kuulsin, kuidas veemullid paadi krval kihisedes katki lksid. Mis on, ksisin ma, mistmata tema hatuse phjust. Ma kuulsin vist pssipauku, tles Are erutatult. Siin... keset sood ja niisugusel aastaajal ei uskunud ma. Usu mind, kinnitas Are ja jtkas murelikult, ja see tuli mitte vga kaugelt saarte poolt. Jama lugu, kui see testi nii on, lisasin ma vaikselt, sest kige vhem soovisime me siin kohata uudishimulikke inimesi. Raadiosaatja Are vl hakkas undama. Anniki! snas Are selgitavalt ja tstis sidevahendi krva juurde. Jah, ma kuulen, snas ta. "Sina kuulsid ka pauku Mitte kaugelt Tuleme kohe Ta pani raadiosaatja vle tagasi ja snas: Keegi on pssiga rabas. Anniki tahtis, et me kohe laagrisse tagasi prduksime. Noogutasin mistvalt. Jrvesgaviku uurimine pidi jma teiseks korraks. Paigutasin Sondi silindri panipaika tagasi ja ma tirisin sealt vlja he toidukottidest, raamseljakoti, mis sisaldas "Taevasilma" osi: akumulaatorit, kaablit, vikest ekraani ja kaamerat ning kokkuvolditud kilepalli, mis pidi kaamera les taevasse viima. "Pagan... Ma ei leia kummivoolikut," kurjustasin ma panipaigas ringi tuhnides. "Mis voolikut?" ei saanud Are aru. "Palli titevoolikut, noh... Mis gaasiballooni ja palli vahele kib," selgitasin ma nrviliselt nohistades. Mletasin selgesti, et ma paigutasin oma kega vooliku panipaika triistakoti peale, kui me asju paati laadisime. Nd aga paistis see olevat kadunud. Ilma selleta ei saanud me aga gaasi vesinikuballoonist "Taevasilma" pallikesta lasta. Kuna kolme kuupmeetrit vesinikku sisaldav balloon kaalus peaaegu sada kilogrammi, siis pidime palli kesta jrve res gaasiga titma ega saanud ballooni selle suure raskuse tttu saarele tassida, et palli koha peal tita. "Aa, leidsin," snasin ma kergendunult, mrgates viimaks asjade seas otsitud voolikut. Keerasin ballooni ventiili katva kaitsekorgi maha, hendasin vooliku ballooni ventiiliga, ulatasin vooliku teise otsa Arele, kes selle palli alumises otsas asuvasse titelonti pistis, ja keerasin kraani lahti. Kostis tugev sisin, kui gaas suure rhu all balloonist vljus, ning natukese aja prast hakkas pallikest paisuma. Kmne minutiga oli balloon thjaks jooksnud. Paksu sardelli kujuline valge pall hljus nd Are kes. Ta keeras pallikesta titelondi kahekorra ja tmbas selle nriga kinni. Voolikut paati tagasi heites kiirustas ta mind tagant: "Okey, pall on valma. Vtame proviandi ja muu kraami ning hakkame astuma!" Viskasin "Amuuri" kinnituskie aasa uuesti le vaia ja ajasin sgikoti endale selga. Are tassida

ji raamseljakott "Taevasilma" osadega. Heitsime veel viimase pilgu paadile ja palli kes hoides hakkasime astuma kaugemal le soo krguvate saarte suunas. Peva peale nis tuul tugevnevat. Lks soojemaks ja sombusemaks. Madalrhkkond tuleb, mrkis Are jrjekordse puhkepausi ajal murelikult taevast uurides. Nii lubatigi....Vaatasin CNN pikaajalist ilmaprognoosi, kostsin ma palli hoidvat ktt vahetades. Raadiosaatja undas jllegi Are vl. Ja... kostis ta, oleme juba teel ja varsti juame saarele... Mistan, Anniki. Tuleme nii ruttu, kui on vimalik. Ta pani jaama vle tagasi. Anniki on selle paugu prast ikka pabinas kll, mrkis ta. Katsume jrgmine kord mitte ennem saart puhata... Peaksime jaksama, tegin ma ettepaneku, sest ka minu soov oli vimalikult kiiresti laagrisse tagasi juda. Te ei tea, kui hea meel on mul teid nha, poisid! hikas Anniki juba eemalt platooserval seistes ja meid oodates, kui me kiirustamisest higiste ja kurnatutena tunni aja prast lpuks ometi platoovlu letasime ja laagri lkkesuits meid koduselt tervitama ulatus. Krvus Anniki lbus jutuvada, vajusime kogu oma kraamiga lkke rde rohule kummuli. Mis siin siis vahepeal juhtus? pris Are, kui ta oli veidi hinge tagasi tmmanud. Kustpoolt see pauk kostus, Anniki? Korjasin parasjagu platoo all tuletegemiseks oksi, kui jmakas kis seal, Anniki osutas kega Maome kla poole. "Ja mulle tundus, et see polnud mitte vga kaugel soos. Kige rohkem ehk pool kilomeetrit, jtkas ta kaheldes. Vahetasime Arega paljuthenduslikke pilke. Olgu, mis oli, tlesin ma nii enda kui ka teiste rahustamiseks. Me pole kellessegi puutunud... ja rgem laskem krvalistel teguritel ennast eksitada. Meil on ikkagi oma asi ajada. Nus, mrkis Are tunnustavalt. Paugutagu seal, kui palju tahavad, mis meil nendega asja... Nii sai see asi otsustatud. Jama lugu... Are vaatas murelikult, kuidas madalalt kihutavad hallid pilvenartsud kiiresti ha tugevnevas tuules ja soojas sombuses taevas ida poole kihutasid. Kah mul suve algus... Viimastel aastatel pole suve ega talve ollagi, avaldasin ma arvamust ja jtkasin, ei tea, kas juttudel kliima soojenemisest on mingi tephi all? Mina igatahes tahaksin kll enda aiast viinamarju korjata, lausus Anniki huumoriga pooleks. Jama... Kik on samamoodi, nagu aastatuhandeid on olnud. Ja pole siin midagi erakordset, tles Are. Kit ee-maiade primuste jrgi elame me praegu viienda pikese aega , nii et nende uskumuste jrgi on inimkond enne meid juba neli korda katastroofides hukkunud... mrkisin ma. Okey, manaja. Kui nd reaalsusesse tagasi tulla, siis mulle tundub, et sellise tuulega jb palli lennutamine ra? lausus Are kuivalt ja vaatas mulle ksivalt otsa. Saateks soosaare metsa tugev kohin, millest eristus teravalt lehtpuude raagus okste kolin, leidsin, et Are ettepanek tundus igati mistlikuna. Sihukese tuulega vis pall kergesti kaabli katki rebida, ja siis hvasti kaamera... Sellise vimalusega ei saanud me riskida. Ei jnud muud le, kui tuli jda palli leslennutamiseks paremat ilma ootama. Et aega mitte raisata, otsustasime metallidetektoritega platoo le kammida. Mtteline lbi laagri jooksev lne-idasuunaline telg jaotas platoo kaheks. Minule ji mtmiseks idapoolne-, Are aga vttis ttamiseks lnepoolse ala. Kivikuhelike vahel turritav harv madal kulu, millest tusevad pehmed helerohelised

rohukrred... Skaalal vbisev seier... Detektori timmimine... Pues pulbitsev hin ja lootus... Krvaklappides tonaalsust ja valjust muutev heli... Alarm... Saprilabidas v vahelt... Asja ettevaatlik eraldamine pinnasest... Ja roostes konservikarp vi pudelikork ... Lunasgi ajal, mis hakkas vgisi htusgiks kiskuma, istusime peaaegu vaikides lkke res. Vhe oli rkida. Tulemusi polnud, kuigi olime juba le neljandiku platoost hoolikalt lbi detektinud. Kugistanud kiiruga sgi, jtkasime mtmistid. Peas tuikas mte: Ei saa olla, et me muinaslinnuse asemelt midagi ei leia. Kust siis veel, kui mitte siit? Mida me ieti lootsime leida?- Mrki... Vihjet sellele, et siin oli ohverdatud... Et see oligi koht, kus kaugetel aegadel elasid inimesed ja valvasid taevast tulnud musta ussi. Et see oli paik, kus toimusid vanas rikus kirjeldatud sndmused, kus toimus rohkemgi veel... Ka see, millest rikud ei kirjutanud. Lootsime teha avastuse, mis okeeriks oma erakordusega avalikkust, mis tooks tnasesse peva mineviku unustatud inimesed, nende elu ja suure sndmuse... Varsti hakkas hmarduma. Katkestasin korraks otsingud, vtsin klapid peast ja panin detektori krvale. Laagritule valguses ngin, kuidas Anniki kloppis oma magamiskotti... Hakkab vist magama minema, mtlesin ma. Are oli oma otsingutega judnud metvenna svendini , nagu me seda kohta nd kutsusime.Tuul oli natuke vaibunud, kuid hmaruse tttu polnud palli mtet enam lesse lasta. Seadsin end jllegi tle... Umbes poole tunni prast haaras keegi mul jakisabast kinni... Are. Vtsin klapid peast. Ta ulatas mulle oma thelepanuvrseimaid leide sisaldava vkoti ja snas: Mulle tnaseks aitab. Mtsin punkriaseme le ja vaat`, mis leidsin... Kkitasime maha ja ma kallasin koti sisu lapikule kivile vlja. Selles oli kmmekond tugevasti korrodeerunud pssipadruni hlssi ja ks kasutmata padrun kuuliga. Venelaste omad, snas Are, vttis he thja padrunikesta ja kraapis selle tongiosa knega. "Viisnurk! Nii et meil pole tegemist metsavendade, vaid partisanide redupaiga asemega? snasin ma. Kes teab, metsavennad visid ju ka punaste relvi kasutada, lausus Are ja jtkas, ja tead, mis on huvitav? Seal pole ldsegi olmeprgi... konservkarpe ja muud taolist. Mis metallilist olmeprgi siin metsas saabki tekkida? avaldasin ma arvamust. Metsas niimoodi elades leiaksid sa ka thipaljale konservikarbile otstarbe. Kasutaksid seda niteks lkkel kohvi soojendamiseks. Kuni see lbi pleb... Meie, tarbimishiskonna inimesed, oleme unustanud asjade lpuni kasutamise oskuse. Lihtsalt pole selleks vajadust. Filmi Jumalad on vist hullud oled ninud? Seal nidati, milleks kigeks Aafrika prismaalased hte thja Coca-Cola pudelit kasutasid. Aga ks on nende vheste leidude phjal selge. Need, kes selles svendis kord elasid, psesid siit eluga minema, sest muidu oleksin ma leidnud rohkem esemeid... Kindlalt kohe, snas Are. Ilmselt, jah... olin temaga nus. Tundsin kki rammestust. Pev oli onud raske ja teguderohke, kuid leidudevaene. Saabus aeg magama minna... Ei, ennem tuli siiski veel midagi nkitseda.

Seitsmes peatkk

Vihmakrabin telgiriidel. Kusagil kaugemal lasi mustrhn kuuldavale pika lhestava hu. Siinsamas telgi juures psastes siutsusid tihased. Mind valdas selline tunne, nagu oleksin ma talvel sula ilmaga metsas.Tmbusin kerasse... Hinge puges hubane kodune tunne... Tundsin, kuidas mnujudinad le keha laiali jooksid. Ei tahtnudki kella vaadata. Mis vahet seal oli, kas kell nitas kaheksandat vi kmnendat hommikutundi, nagunii ei saanud vihma tttu vljas midagi teha. Tmbasin magamiskoti le pea, nii et ainult vikesest pilust visin nha mingit plekki telgiriidel. Hee... Krbes oli laiaks litsutud. Pikapeale rkasin. Ajasin ennast lpuks telgis istuli ja mtlesin, mida edasi teha. Sks. Knitasin ke seljakotini ja tirisin sealt vlja paberinutsu kaerahelbekkkidega. "Laman telgis, sajab vihma..." kirjutasin pevikusse ja vtsin nutsust uue magusa kki. Ae! Mis teete seal? hdis Are oma telgist. Mina kirjutan kursusetd, kuulsin Annikit kusagilt peatsi poolt talle vastamas. Naeratasin endamisi... Ka kirjutab. Erki, palli lennutamine jb vist ka tna ra. Oled sa vlja vaadanud ? Paks udu, hikas Are mulle viivu aja prast. Pole mahti leidnud vaadata. Kirjutan... vastasin Arele lbusalt. Vi nemad kirjutavad. Grafomaanid! Millest siin kirjutada, kui essugi pole leitud, vljendas Are nrdimust rohkem halva ilma kui meie mitteseltskondliku tegevuse le. Prastlunal vihm lakkas ja me ronisime kangeid liikmeid ringutades telkidest vlja halli udusesse peva. Hullem kui Inglismaal, torises Are pilguga sombust mbrust puurides. Silmaga vis udus nha vaid paarikmne meetri ulatuses. Ja ei mingit paranemise mrki... jtkas ta prast lhikest pausi pilku lesse suunates... Sinnapoole, kus pidi asetsema taevas. Khku tle, kes teab, millal jlle sadama hakkab, kiirustasin ma Aret takka ja tirisin telgist enda metallidetektori vlja. Jah... sellist kummalist suvepeva ei mletanud minagi oma minevikust. Justnagu oleks hk nii vett tis, et tundus raske hingata. Ja see kikjale tungiv niiskus... Seda jtkus kllaga nii pevikulehtedesse kui kaerahelbekkkidesse. Peagi hakkas peaaegu mrkamatult taas peenikest uduvihma tibutama. Tirisin kummimantli kapuutsi sgavamale nole ja phkisin kega mteriista skaalat. Mina siit igatahes ennem ra ei lhe, kui midagi on leitud! hdis Are trotslikult. Meie vahe kahanes kiiresti paarikmne... siis kmnekonna meetrini Pev judis tasapisi htusse. Lpetasime otsimistd platool kella kaheksaks htul, kui vihmasadu tugevnes. Pagan! surus Are pettunult lbi hammaste, lkates enda vettinud mtsi telgi krval kasvava psa oksa otsa. Jah, vilets seis kostsin ma napisnaliselt. Mistsime, et olukord oli kehv. Mtsime juba teist peva kige perspektiivikamas piirkonnas, platoo sai lbi kammitud ja tulemused puudusid... Teadsime nd vaid, et platool polnud keegi kunagi hbedat ohverdanud. Mis sa arvad, Erki, kas sellest kujuneb thi ots? ksis Are kitsi tiesti avameelselt prast rhuvat pausi mulle teravalt otsa vaatama jdes. Lootus, mu sber, sureb viimasena... kostsin ma vsinult vastu ja lin kega. Homme kah pev...

Nagu kaks vette kastetud varest ronisime me lbimrgadena pimenevas pevas vihmaladina saatel kumbki oma telki. Kaheksas peatkk

Ei vi olla! Tusin imestunult istuli. Aga tepoolest - ma polnud eksinud. Lbi telgiriide kumas kollakat rmsat valgust, ja see thendas, et vljas paistis pike... Jrelikult pidi ilm olema ilus. Mne hetkega ronisin magamiskotist vlja ja seisin telgiesisel platsil. Are, aja ennast les! Pike paistab, trummeldasin ma krsitult vastu sbra telki. Suhteliselt tugevast tuulest hoolimata otsustasime riskida ja kigepealt palli lesse saata. Tassisime aku ja lejnud Taevasilma platoo keskele, kus planeerisime teha esimese hulevaate sellest soosaare piirkonnast. Pstra, pstra... ergutas Are, kes sai "Taevasilma" elelktroonilise osa kokkupanemisega hele poole, meid venekeelsete hatustega. Seda lbu ei paista kauaks jtkuvat. Ne, lnes tmbub taevas juba halliks. Kiirustades kinnitasime aparatuuri palli klge... Kaamera ja ekraan on korras, teatas Are ssteemi sisse llitades. Pall on leslaskmiseks valmis, raporteerisin vastu. Lase kia... tles Are hoogsalt ja kkitas ekraani ette maha. Peagi libises mu nppude vahelt lbi esimest vljalastud kmmet meetrit kaablit thistav vrvijoon. Kakskmmend meetrit... teatasin ma veidi aja prast. Taevasilm tusis nd krgemale soosaare varjavate puude slest ja le soo kihutav tugev tuul haaras selle enda embusesse. Ettevaatlikult! hatas Are ja tstis pilgu ekraanilt krgusesse tusvale pallile, kuna pilt tuules tsuva palli tttu hplema hakkas. Me ei taha oma silmakest ju ometigi kaotada... Teen, mis saan , kostsin vastu, aga tuul on liialt tugev... Paarikmne minutiga nnestus mul kaablipool thjendada ja see thendas, et Taevasilm seisis nd saja meetri krgusel platoo kohal. Astusin ekraani juurde, kui Are parajasti katsus pilti sellelt maha fotografeerida. sna selged kujutised, mrkis Anniki tunnustavalt. Peabki olema, vastasin ma ja jtkasin, ega me asjata selle kaamera eest viis tuhat krooni vlja kinud... Are sai pildi tehtud ja svenes ekraanil paistvasse. Ootamatult haaras kiline tuulesst palli ja paiskas selle soo poole, nii et kaabel moodustas maaga neljakmne viie kraadise nurga. Tmbab puruks! karjatas Are, jttis ekraani kus-seda-ja-teist ning jooksis ummisjalu maasse kinnitatud pooli poole. Mu pilk langes ekraanile ja mind rabas kuum sst... Krgusest paistis, et soosaarelt suundus pikk hele triip le soo ja jooksis ekraani servani. Anniki, vaata! ma surusin npu vastu ekraani ja vedasin seda mda joont.

Mis see on? pris Anniki. Mis te itsete! Tulge ja aidake palli alla tuua! hdis Are abiotsivalt meie poole vaadates. Vastumeelselt rebisin pilgu ekraanilt lahti ja suundusin Arele appi. Vhe puudus, tles Are kergendatult, kui pall sai alla tmmatud ning kinnitusnridega fikseeritud. Erki, mis triip see oli? pris Anniki nd uuesti, kui kige kiirem oli mdas. Mis triip... ei mistnud Are. Kui pall soo kohale kaldus, ngime me sellal, kui sa palliga mssasid, et soosaarelt jookseb mbritsevast loodusfoonist erinev joon sohu, vastasin ma. Kui ma nd hsti meelde tuletan ja mtlen, siis algas see joon kusagilt veevtukoha juurest ja suundus... ma jin uuesti mttesse, ...Maome kla poole. Kadunud tee... sosistas Are vaikselt, otsekui kartes, et ta viibib unenos, kus tugevam heli vib ta ratada. Me kiirustasime le platoo ja ronisime seda mbritsevale vallile. Siit ei paista kll midagi, mrkis Are, kui me olime tkk aega levalt mrgatud erinevust otsinud. Vi siiski! Aga mis see siis on? Lausa jooksujalu laskus ta soosaare nlvast alla ja kiirustas laiema maasilla poole, mis lbis soosaart mbritsevat mrga ala. Saatsime teda pilkudega. Tulge siia! hdis ta, kui oli kohale judnud. Maasild on mbritsevast alast tublisti krgem, ta astus maasillale ja prutas vastu seda mitu korda jalaga, ...ja ka kvem. Ei vi olla, pomisesin ma uskumatult. Kas testi prast pikki tulutuid otsinguid saatis meid lpuks edu? Sest muistse tee leidmine thendanuks Eesti arheoloogiale limalt vrtuslikku leidu... Labidat! Andke mulle labidat!, khistas Are hinal. Nagu oleksid mul jalgade kljes tiivad, tormasin kiirustades laagrisse. Tagasi judes ngin, et Are oli maasilla mningates kohtades maasse torganud oksad. Kaevame siit, mrkis ta vastuvaidlemist mittesallival toonil, viibates umbes kolme meetri pikkusele ja meetri laiusele vitstega mrgistatud ristklikule. Ulatasin talle labida ja me asusime tle. Kaevata oli kerge ja svend vttis kiiresti kuju, sest pinnas koosnes pehmest turbamullast. Poole tunniga judsime umbes seitsmekmne sentimeetri sgavusele ja siin tungis mu labida ots ootamatult mingisse tihkesse materjali. Heitsin labida krvale ja puhastasin peoga pinda. Pruuni turba seest paljastus tkike musta likivat puud. Are! snasin ma erutusest vriseval hlel. Ta keeras ennast mber, vaatas mulle ksivalt otsa ning pras pilgu siis minu svendiosale. Kkitades kraapis ta puu paljastatud pinda suuremaks ja sosistas siis: Must tamm... Kadunud tee oli leitud. Ilmselt kndisid kaheksasada aastat tagasi mda seda ka sakslaste preester Kakinwalde koos oma kaasvennaga, kui paganad neid Maianpata linnusesse viisid. Haarasime uuesti labidad pihku ning pikki puutve kummalegi poole edasi liikudes puhastasime seda ettevaatlikult pinnasest. Are judis esimesena vana tve otsani. Vaata! snas ta. Astusin tema juurde. Ta puhastas ettevaatlikult puud ja varsti visin ma aru saada, mida ta mulle nidata tahtis. Kahel pool lebavat tve paistsid pinnasest aja hamba poolt nritud vaiade otsad. Ilmselt oli see le pooleteist meetri pikkune tvi silla tala, mis toetus otstes kahele vaiale... Aga

sellisel juhul ei saa ma aru, kus on tee sillutispalgid? mrkis Are mtlikult. Hmmastav... tin ma kuuldavale imestushde. Muistne teemeister oli oma kirvega tahunud tala otsa, aga isegi peaaegu tuhat aastat hiljem visin ma puul nha tema kirvelke, nii hsti oli puu silinud turbapinnases. Nd vin ma elda, et ekspeditsioon on tielikult nnestunud. Isegi siis, kui me enam midagi muud ei leia, snas Are ja vaatas mulle rahuloleva noga otsa. Noogutasin ja me surusime teineteisel seltsimehelikult mullaseid ksi. Silmitsesin Annikit. Suures vihmamantlis, nii et kapuutsi alt paistsid vaid mned heledad lokid ja kaks srasilma, ngi ta armas vlja. Vtsin ta mbert kinni, surusin ta tugevasti enda vasta ja keerutasin teda, nii et ta jalad maast lahti tusid. Are naeris ja snas: Anniki, kui ta su nd viimaks maha paneb, siis ole hea, tee meist Erkiga ks pilt, kus me vljakaevatud tee augu juures seisame. Hoolimata sellest, et vahepeal oli taevas kattunud taas pilvedega ja hakkas tibutama hredat vihma, tundsime end tnu tee avastamisele suurepraselt. Edasi kaevates leidsime peenemaid musti pikuti paigutatud tammeronte, mis ilmselt olidki sootee kattepalgid. Vihm tugevnes, ja kuna meie kaevand asetses muust maapinnast madalamal, titus see kiiresti svendi seintest allaniriseva veega. Jalad vajusid ha enam sgavamale pehmesse pinnasesse, mis hakkas meenutama sitket kikeneelavat pori. Kui me olime vlja kaevanud le kahe meetri muistset teed, fotografeeris Are seda hoolikalt iga klje pealt. Seejrel otsustasime edasised vljakaevamised jtta telistele arheoloogidele, kellega tahtsime kohe prast reisilt tagasijudmist hendust vtta. Meie kui seiklejate osa oli tidetud, jrgnev t muinasaja tee kallal tuli teha teadlastel... Kuna tihtipeale vesistavate vihmasadude tttu oli lkkel ebameeldiv toitu valmistada ja ka riideid polnud kusagil kuivatada, siis otsustasime lkkeplatsi krvale pstitada kilest varjualuse. Varjualuse karkassi likasime platoo nlva all kasvavast metsast ja kilet oli meil nii palju, et visime peale varjualuse katuse kinni katta ka selle kolm klge. Ehitasime varikatuse esiklje krgemana, nii et soe lkkesuits sai varjualuse alt vlja tusta, vimaldades meil katuse all mnusa raolemise. Anniki vedas siia ka mned nrid, millel me visime mrgi riideid kuivatada. htu mdus hubaselt. Vihm sadas valju krabinaga vastu varjualuse kilet ja kuum lke heitis mbrusesse saladuslikku punast valgust. Are koukis muinastee avastamise puhul enda seljakotist vlja kaasavetud pudeli hgveiniga, mida me tassides lkke peal soojendasime, et seda siis elava jutuajamise sekka aeg-ajalt rbata. Mnus oli...

heksas peatkk

sel tugevnes vihmasadu sedavrd, et ma vljast kostuvate piiskade krabina peale vhemalt neli korda unest les rkasin. Hommiku poole sadu nrgenes ja kella poole heksaks lakkas see

tielikult. Pagan, kll sadas sel, mrkis Are, kui ta rgates veel unest sassis peaga telgist vlja ronis. Mnes mttes hea ka... laususin ma ja jtkasin, nd ehk on lootust, et saame ka paadi mudast vlja, veetase jrves peaks olema tusnud. Tahtsime tna uurida mstilist sgavat kohta Mustakurja jrves, aga selleks pidime kigepealt paadi juurde minema ja seal Sondi kokku panema. Soosaare maastik oli pidevatele sadudele vaatamata vhe muutunud, kuid kui me ronisime saart mbritsevale vallile, siis pidime tdema, et see ei kehtinud soo kohta. Nii kaugele, kui silmad ulatusid ngema, paistsid rohelise madala samblasameti seas hbedaselt helklevad alles sja tekkinud veesilmad. Ka soosaart piirav vesine ala oli tublisti laienenud, nii et maariba, mida mda me soosaarele olime tulnud, vis veel vaevu ra tunda tkati veest vlja turritavate krgemate mtaste tttu. Suurte raskustega letasime vesise tsooni ja edasi jtkus me tee juba mda soomaastikku, kus iga samm pigistas lirtsudes pehmest samblavaibast vlja poole saapa jagu vett. Jrve res selgus, et meie arvamus veetaseme tusu kohta jrves pidas paika. Paat loksus nd lbusalt nrgas lainetuses kalda res, mis veetusu tttu oli tunginud kmmekond meetrit soo peale, mattes hulganisti kuivamaa taimi pruunika veekihi alla. Paadimootori proovikivitamine sujus kenasti, ja seejrel asusime me Sondi kokku panema. Are vttis seljakotist Taevasilmalt demonteeritud ekraani koos kaamera ja kaabliga. Kigepealt seadsime Sondi silindrikujulisse kesta kaamera, seejrel hendasime selle kaabli abil ekraaniga. Elektrienergia telepildi ja vee all valgust andva Sondi prozektori jaoks pidime vtma paadi akult, mida visime kasutada ka kui tagavarakut seadmete jaoks. Prozektor ttas ja kaamera pilt ilmus ekraanile. Sond oli tkorras. Kruvisin Sondi korpuse kinni, Are kivitas mootori ja tris Amuuri jrvele. Ta suunas paadi otse le jrve jealguse poole, sest just nii moodustuval joonel pidi asetsema sgav koht, mille me paar peva tagasi avastasime. Kui me hakkasime jrve keskosale lhenema, llitas ta umbes saja meetriste vahemaade tagant sisse vabakigu ja ma mtsin loodiga vee sgavust. Peale pooletunnist situ ja nhes, et vastaskallas juab kiiresti lhemale, sai meile selgeks, et me olime teinud vea, kui me polnud sgavat kohta kohe selle leidmisel poiga thistanud. Nagu mtmised nitasid, ei kndinud pruunikassogase vee sgavus kusagil le nelja meetri. Kiki see thendas, et sgava koha lbimt pidi olema vga vike ja nii vis see ka Eestis veekogude sgavust mravatel teadlastel mrkamata jda. Peagi judsime midagi leidmata je algusesse. Nii, nd on selge, miks seda auku teatmeteostes ja kaartidel mainitud pole, mrkis Are sapiselt. Jah... venitasin ma. Raske on tepoolest niisuguses lbipaistmatus vees midagi leida. Ja ometigi visime me praegu tulemise marsruudist krvale kalduda kige rohkem vaid sadakond meetrit. Jrelikult pidi sgaviku lbimt testi olema rmiselt vike. See muidugi muudab veelgi arusaamatumaks niisuguse nhtuse tekkeloo. Hoian kurssi natuke lne poole, mrkis Are, kui me tagasi suundusime. Teostasime nd mtmisi peaaegu iga kuuekmne meetri tagant.Tunni ajaga judsime mstilist sgavikku leidmata taas jrve phjapoolse kaldani. Midagi poolnud parata, pidime tegema uue otsa. Seekord otsustasime jrve vee sgavust mta eelmiste marsruutidega vrreldes tunduvalt ida poolt.

Vimatu, tles Are lootusetuse toon hles, kui me jlle jrve keskpunkti letasime ja loodi nr nagu juba tavaks kujunenud peatus kolme meetri juures, me ei leia seda enam iialgi. Hea kll, teeme selle otsa veel ra ja kui me sgavikku ei leia, las see siis olla pealegi, olin ma nus alla andma, sest pidasin mtmistid saarel, mille prast me tegelikult ju siia tulimegi, thtsamaks, kui mingi kahtlase augu taasleidmist. Samuti pidime arvestama, et paat kulutas iga tiiruga, mille me sgaviku otsimiseks jrvel tegime, suure koguse ktust. Ka hakkasin ma kahtlema mne peva taguste mtmistulemiste igsuses; paljugi, mis tollal vis juhtuda... Kui kki... Juba viis meetrit tamiili oli tinaraskus poolilt vee alla viinud, aga raskus polnud ikka veel phjani judnud. Kes! hdsin ma. Seitse meetrit! Et tegu oli tepoolest sgavikuga, selles visime veenduda jrgmises mtmiskohas, mille teostasime seitsme meetri -punktist natuke edasi. Seal nitas lood veesgavuseks juba kmme meetrit. Mtsime loodiga nii kaua, kuni saime vee sgavuseks kaksteist meetrit. Edasi hakkas sgaviku nlv tasapisi uuesti tusma. Kiire arvutuse tulemusena selgus, et selliselt pidi sgaviku nlv langema umbes neljakmne kraadise nurga all. Tuginedes phjalikult lbiviidud mtmistulemustele, visime ette kujutada, et meie all pruunikas lbipaistmatus vees peitus koonusekujuline kraater, mille maksimaalne sgavus oli kaksteist meetrit ja mille lemine lbimt ulatus mnekmne meetrini. Jrgmisena otsustasime Sondiga ksikasjalikumalt kraatrit uurida. Llitasin Sondi prozektori sisse ning lasin selle terasest vedamistrossi otsas ettevaatlikult le paadi parda. Ekraanil tantsisklesid metallisilindri allalaskmisest tekkinud humullid hmases mbruses. Mis jama see siis on? vljendas Are pahameelt, kui Sondi allalaskmisel koos sgavuse suurenemisega pilt ha viletsamaks muutus, kuni see kaheksa meetri sgavusel ldse ra kadus, jttes ekraanile vaid virvendava sahina. Vib olla on kaamera korrast ra... pakkusin ma. Aga ei. Kui me olime Sondi mned meetrid lespoole tstnud, paranes pilt, ja kui me proovisime seda uuesti allapoole lasta, kadus pilt jllegi. Niimoodi kordus see mitmeid kordi, kuni me olime veendunud edasiste katsete mttetuses. Muutsime vedamisega Sondi asukohta ka vaikselt liikuva paadi jrel, lootes, et teises paigas antud segav anomaalia puudub. Kuid ka niisugune ritus ji tulemuseta ja pilt ekraanil muutus jrjekindlalt valgeks sahinaks alates kaheksandast meetrist alates... Tmbasime viimaks Sondi paati ja llitasime selle vlja. Vaatasime teineteisele otsa... Ja mis edasi? ksis Are. Ega midagi, vastasin ma kukalt kratsides ja jtkasin, mul vedeles siin kusagil ks liitrine thi lipudel. Seome loodi taha ja ja jtame mrgipoina siia. Kellel huvi on, las see tuleb ja uurib edasi. Nojah, kui arheoloogidel nagunii muinastee prast siia asja on, las siis vtavavad ka he geoloogi kaasa, lisas Are. Nii tegimegi. Seejrel sitsime paadi hoiukohta jrve phjakaldal. Kuidas lks? hdis Anniki juba kaugelt, kui me platoo nlvast les judsime ja ta meid lkkeplatsilt silmas. Ah, ei midagi, vastas Are vsinult, vttes kilevarjualuse pakul istet. Rkisime Annikile lhidalt kogu loo, mis meil jrve res juhtus. Ta kuulas meid thelepanelikult ja lausus siis: Jah, siis ei linud teil vist kll kige paremini. Mina kisin siin

kngastelt roikaid korjamas. Hea vtta, kui jlle sadama hakkab. Ta vaatas uurivalt halli taevasse: ...Ei tea, kaua ta vihmata vastu peab? Ega sul midagist sa pole, kht on hirmus thi, pris Are. Pool tundi lheb veel, vastas Anniki. Sk oleks juba ammu valmis olnud, aga kaotasin kngaste juures noa ra. Polnud millegiga ligata. nneks leidsin selle viimaks kll pika otsimise jrel lesse. Mis kngastest sa rgid, Anniki? muutusin ma valvsaks. Vluservast mnikmmend meetrit metsas mndide all on mingid liivaknkad... nihukesed ilusad mmargused... vastas Anniki mulle arusaamatuses otsa vaatama jdes. Vahetasime Arega ksivaid pilke. Ehk sa oleksid nii hea, alustas Are, ja nitaksid meile neid knkaid. Miks ka mitte, kehitas Anniki lgu. Tusime, sammusime platoo nlvast alla ja letasime Anniki jrel vlu. Sisenesime metsa ja mne aja prast hakkasid eespool paistma mnnid. Varsti visime nha, et siin-seal tusid mndide all umbes kmnemeetrise lbimduga ja pooleteistmeetri krgused marad knkad. Esmapilgul lugesime niisuguseid knkaid neljateistkmne ringis. Erki, mis sa arvad? pris Are. Kige rohkem meenutavad need mulle kpaid. Igatahes on need tehislikku pritolu, vastasin ma. Aga et midagi kindlamalt elda, selleks tuleb ks lahti kaevata. Muinsuskaitse mrki, mis keelaks seda teha, ma igatahes siin ei ne. Millal mrk sind ennem peatanud on? mrkis Are muiates. Mrk vib olla ei peata, aga sa tead, mis seisukohal ma olen haudade lahti kaevamisest, selgitasin ma. Mis seisukohal ta siis on? pris Arelt Anniki, kes seni oli meie jutuajamist vaikselt krvalt jlginud. Erki peab meil detektimist matmispaikades hauarstamiseks ja seeprast jb see rpane t alati minu teha, vastas Are sarkastiliselt. Erinevad eluvaated... lpetasin ma teema ksitlemise. Peale lunaski vtsime metalliotsijad ja labidad ning suundusime kngastele. Otsustasime lahti kaevata kige lnepoolsema knka keskosa. Selleks mtsime kngast esmalt metallidetektoritega. Aparaadid vaikisid kangekaelselt ja see thendas, et kngas ei sisaldanud lemistes kihtides metallist esemeid. Senikaua, kui ma kngast levalt - nii keskkoha lhedalt kui vimalik - ettevaatlikult lahti kaevasin, mtis Are detektoriga teisi khmusid. Kui ma judsin kaevamisega umbes kolmekmne sentimeetri sgavusele, mrkasin ma juba eemaldatud pinnase kuhjas vikest musta vrvi luutkikest. Ettevaatlikult edasi kaevates ti labidas pevavalgele ha uusi vikesi mustavrvilisi luuosi, mis kik lebasid pinnases segamini ega moodustanud korralikku mistetavat luustikku. Kuna ma ei saanud aru, kas tegemist oli looma vi inimese luudega ega osanud seega veel mrata kngaste otstarvet, kaevasin edasi. Umbes meetri sgavusel kolksatas labidas vastu kivi. Puhastasin krobelist paekivipinda mullast ja kui labidas vastu seda puutus, siis kostis kumin, nagu oleks see altpoolt thi. Are, tule siia! hdsin ma. Leidsid miskit vi ksis ta knka otsa ronides. Siin all on midagi, vastasin ma kiviplaati puhastades. Varsti selgus, et he kiviplaadi lppedes algas kohe teine. Pidime kaevandit laiendama. Kokku

puhastasime neli jrjestikku asetsenud helaiust paeplaati, mis toetusid paekividest laotud mrile. Ettevaatlikult surus Are labida tera hte plaeplaadi vahesse ja tstis seda niivrd, et ma sain ktega plaadi serva alt kinni vtta. Tasakesi vinnasin ma paeplaadi esialgselt kohalt ja lasin selle langeda vlja kaevatud pinnasehunnikule. Plaadi alt avanes auk, mille phi tundus esmapilgul tis olevat vaid liiva. Alles seejrel, kui me olime kik neli plaati eemaldanud, hakkas ehitis tasapisi enda otstarvet paljastama. Augu kljed olid laotud seestpoolt tasaseks seatud lapiti asetatud paekividest. hes augu otsas paistis liivast valge vrvusega inimkolba fragment. Mtmisel saime phja-lunasuunas ehitatud kivikirstu pikkuseks ligi kaksada viiskmmend sentimeetrit ja laiuseks mmarguselt sada kmme sentimeetrit. Oh sa... suutis Are vaid elda. Ta haaras metallidetektori, tmbas krvaklappide juhtme pesast vlja ja liigutas taldrikut augu kohal. Aparaat ti kuuldavale valju piiksu ning seier liikus peaaegu skaala lppu. Nd tuli tegutseda rmise hoolikusega. Hakkasin kega aparaadi reageerimiskohas ettevaatlikult liiva eemaldama. Tasapisi puhastasin vlja umbkaudu he meetri pikkuse tugevate korrosioonikahjustustega metalleseme, mis osutus mgaks. Kahteralise mga kepidemel oli nrgalt kumerduv kaitseraud ja kolmnurkne nupuosa. Hea leid, mrkis Are. Kelle jaoks hea, kelle jaoks mitte, vastasin ma kuivalt. ra hakka jlle peale... tles Are ja tegi kllastust vljendava grimassi. Mina sain siit, mis ma tahtsin... Sain teada, et tegemist on matmiskohaga. See on kik, mida ma siit otsisin. Nd vib minu prast plaadid ja mulla kirstu peale tagasi panna... Ma pole hauarstaja, snasin ma kindlalt. Mga jtan ma igatahes tagasi panemata, vaidles Are mulle vastu. Vaatasime teineteist hetke nagu kaks koera, kes peavad otsustama, kas nende ees lebav kont on riidu ja purelemist vrt vi mitte. Hea kll, snasin ma viimaks prast pinevat vaikust ohates, jta see siis endale. Aga et ma ennast vga sandisti ei tunneks, siis panen ma kadunukesele mga asemele enda pussi. Nende snadega slmisin ma kotisuu lahti ja vtsin sealt nahkse kaunistustega tupe, millest paistis pruunist puust nikerdustega kepide. Tmbasin nuga hoidva nahariba truki lahti ja vedasin likiva raske tera tupest vlja. Jah... kahju, ilus nuga on, mtlesin ma viivu. Lkkasin siis otsustavalt tera tuppe tagasi, kummardusin ja panin noa kivikirstu... Sinna, kus ennem asetses mk. Ise tead, snas Are. Snagi vahetamata panime kivid kirstu peale tagasi ja katsime need uuesti pinnasega. Otsustasin, et lhen laagrisse. Tahtsin natuke ksi olla. Are ji veel natukeseks - nagu ta tles knkaid metalliotsijaga mtma. Olin ta peale veidike pahane, sest ma ei mistnud, miks ei vinud ta ometigi haudu rahule jtta. Mis sellest, et selle haua vanus vis olla juba tuhat aastat. Surnud jvad surnuteks ja hauad haudadeks... kskik, kui vanad need ka poleks. Vljusin metsast ja judsin juba vlule, kui kuulsin kki kngaste poolt kostvat lhikest karjatust. Keerasin nagu ussist nelatuna mber ja kuulatasin. Vaikus... Ja ometigi visin ma pea anda, et kuulsin alles hetk tagasi kellegi karjumist. Ja muidugi ei saanud see olla keegi muu kui Are. Kogu mu eelnev pahameel oli hingest nagu peoga phitud, asendudes vaikse murega. Instinktiivselt, kuulates ise seejuures teraselt sealtpoolt kostvaid hli, hakkasin tagasi

sammuma. Jlle! Ma ei saanud eksida. Kellegi ebamaine summutatud hl kostis kngaste poolt. Hakkasin jooksma. Kega oksi eemale lkates tormasin lbi metsa ja judsin kngaste juurde. Aret polnud kusagil nha... vaid kanarbik, pohlad ja mnnid. Natuke eemal paistis meie poolt kaevatud knka vrske pind... Aga Aret polnud kusagil. Kuulatasin... Ei, ainult vere pekslemine krvus ja mnnilatvades sahisev tuul. kitsi kuulsin ma Are hlt nagu maa alt. Erki! hdis ta. Olen siin! vastasin ma. Liikusin kngaste vahel, proovides leida hle allikat. Kus sa oled? hdsin uuesti. Siin! Kukkusin hte auku... Roni knka otsa, siis ned... kostis ta hl uuesti summutatult. Ronisin knkale ja ngin enda jalge ees mustendavat avaust. Siin oled vi? ksisin. Siin, jah, kostis avausest Are hl. Mis sa sinna ldse ronisid, kui vlja ei saa? trelesin kergendunult, sest Arega nis kik korras olevat. Kust mina teadsin, et siin selline auk on. Mtsin, kui korraga kadus pind jalge alt, kostis ta vastuseks. Pagan, metalliotsija on ka kuhugi kadunud. Kuulsin, kuidas ta all pimeduses ringi kobas. Metalliotsija on siin, vastasin ma ja jtkasin riistapuud kontrollides, ...ning sul vedas, see on ka tiesti tkorras. Pris pirakas ruum siin, tdes Are. Mis see siis veel on? Ega sul tikke pole... Tulemasina vid saada, tlesin ma seda auku ulatades. Tundsin, kuidas ta masina mu srmede vahelt vastu vttis. Siis shvatas hetkeks all valgus, mis kustus kohe. Uus shvatus ja maaalune ruum titus punaka hmarusega. Ngin, et ruumi seinad olid vooderdatud mustaks tmbunud kejmeduste propsidega ja et sellel oli liivaprand. Tmba mind kohe vlja? hatas Are kki hirmunult ja ma ngin avauses ta ktt. Mistmata, milles asi, ulatasin ke ja ja ta haaras sellest kinni. Hakkasin teda august vlja sikutama. Tegelt... Oota natuke, kuulsin teda viivu prast rahunenumalt tlemas ja tundsin, kuidas ta haare nrgenes. Ta kadus taas vaatevljast. Veidi aega kuulsin teda kusagil maa all kohmerdamas. Mis teed seal? hdsin auku. Arva ra, kes siin koos minuga on? ksis ta veidi aja prast august kavalal toonil. Ega oska arvata kll, vastasin ma, mni mblik ehk... Ei ole mblik, vaat ei ole mblik... tles ta veidi hajameelselt. Aga mis sa sellest arvad? Nende snadega lkkas ta august vlja roostes ovaalsete avadega metalltoru, mille klge kinnitus kdunenud puidust... Kaba!. Minu arvates on see venelaste PP , lpetas ta. Vtsin vana relva ja hoidsin seda leiurevuses kes. Aga misprast jttis selle redupaiga elanik oma relva siia maha? oskasin ma viimaks imestades ksida. Aga kes tles, et omanik relva maha jttis? vastas Are. Sa ei taha ometigi elda, et... ka omanik on seal all , keeldusin ma teda uskumast.

Siin ta on... igemini see, mis tast jrele on jnud, vastas Are kuivalt. Ega siin palju suurt muud polegi. Pulkadest tehtud laual lebavad mned roostetatunud konservikarpide jnused... Ja ongi kik. Oot-oot, mis seal siis paistab? kuulsin ma teda midagi mrkamas. Korras, snas ta mne aja prast. Tmba mind nd siit vlja! Kui ta viimaks hkides august vlja sai, tiris ta puest vlja eseme, mida ta enne lestulekut viimasel hetkel oli mrganud. See oli tublisti rohekaks korrodeerunud vasest vutlar. Mis see siis on? ksisin ma. Pagan seda teab... Lhme laagrisse, avame seal. Minul igatahes sai tnaseks pevaks seiklustest kllalt, snas ta vutlarit kotti pistes. Selle vitega tuli nustuda. htuhmaruses hakkas taas sadama. Istusime vsinult lkke res ja Are pdis juba tkk aega tulutult punkristl leitud vaskvutlarit avada. Nikerdasin PP kallal ning selle rauast leitud padrun osutus identseks paar peva varem sisselangenud punkri juurest leitud padrunikestadega. Seega visime jreldada, et ka sisselangenud punker kuulus kunagi sellele samale redutajale. Pagan, kahe niigi tihedalt teineteise peale kiva vutlaripoole hendusserv on korrosiooni tttu nagu joodetult kinni jnud, kirus Are. Ma kardan, et sul ei j sisu kttesaamiseks muud le, kui vutlar ra lhkuda, snasin ma kahetsustundega. Sul on vist igus, vastas ta mulle korraks mtlikul ilmel otsa vaatama jdes. Ta vttis v vahelt pussi ning hakkas selle saagja seljaga vutlari phja kljest nsima. Viimaks judis ta ettevtmisega niikaugele, et vutlari phi eraldus ja torust paistsid mingid kokkukeeratud paberid. Tasakesi sikutades tmbas ta paberipaki ettevaatlikult vlja ja see osutus vndunud ning rbaldunud kidetud vihikuks. Ta sirvis kohati ksteise klge kinnikleepunud kollaseid deformeerunud kujuga rabedaid lehti ja tdes: Mitte midegi ei saa aru... Lisaks sellele, et vihik on kvasti kannatada saanud ja pliiatsiga kirjutatud tekst valdavas osas tuhmunud, on ka kekiri veel vimatult loetav... Ulata siia, lausus Anniki naeratades. Kui koolis on midagi raskesti loetavas kekirjas vaja lugeda, siis kutsutakse mind appi seda tegema. Are ulatas vihiku ja Anniki veeris selle kaanelt veel vaevalt loetavad tuhmunud snad: ...Mats Kadastik. Minu pevaraamat aastatest 1945 kuni... Siia lppu on jetud thimik, snas ta.

Kmnes peatkk Anniki lappas vihikut. Kuulake, mis ta kirjutab! peatus ta hel loetaval ligul:

...Tna leidsin soost soola! Mitte ei oskagi kirjeldada neid veavasid, mis mul on tekkinud soolapuudusest. Lksin eile hommikul soo peale paelasid kontrollima ja ngin kolme ptra kohe neljanda pniste panemise koha juures. Jin neid varitsema. Veidi aja prast knitasin vaatama, et mida nad teevad pead maas kohas, kus ei leidu rohulibletki. Lakkusid muda! Miks peaksid loomad muda lakkuma, mtlesin ma. Siis hakkasid nad ra minema - pdrapull kige ees. Ma polnud juba kaks ndalat loomaliha saanud,

muudkui sin kalu ja marju. Ega ma muidu julgenuks srme kveraks teha, keegi vib ju klast kuulda, aga nljatunne vttis mistuse ra. Mul oli veel kolmkmmend seitse padrunit. Lasksin pdrapulli, teistele andsin vimaluse ra joosta. Sellestki saab liha kuuks ajaks. Sel peval sin khu nii kvasti tis, et sel ei saanud magada. ks mte ei andnud ka rahu: mida ieti need pdrad seal lakkusid? Tna hommikul lksin samasse paika, kus pdra lasin, ja maitsesin muda. See oli puha soolase maitsega! Siis mrkasin natuke eemal maast paistvat musta tahutud puuprussi. Kui ma seda samblast puhastama hakksin, leidsin peale sgavamale mutta kaduva jmeda kaarduva puu veel vanu plangutkke. Neid oli seal palju. Paistab, et tegemist on vana laeva jnustega. Aga ma ei mista, kuidas sai laev siia sohu? Suurem osa paistab sgavamal muda sees olevat. Homme lhen ja... Sellel lehekljel tekst lppeb, aga
jrgmised lehekljed on kokku kleepunud, snas Anniki silmi vihikult tstes. Vaatasime ksteisele otsa. Rebi lahti, snas Are. Neid lehti praegu avades, Anniki hoidis koltunud kokkukleepunud lehtede kogumit nppude vahel, hvitaksime paratamatult palju vrtuslikku informatsiooni... Pealegi leidsin ma selle vihiku nol endale kursuset aine. Metsavenna pevik vib olla aga hoopis rohkem vrt, kui me praegu oskame arvata. Nii et kui te vhegi saate, siis rge seda siin lhkuma hakake! Anniki jutt tundus mistlik ja me nustusime vastu tahtmist. Pole kahtlustki, et metsavend leidis soost muinasaegse soolalaeva vraki, snas Are, Jah, ainult vga kaua aega tagasi vis soo asemel niisugune veekogu olla, et siin said laevad sita, nustusin ma. Soola vedava muinaslaeva leidmine kinnitaks meie viteid, et Maome soosaartelt pses kunagi otse merele. Kui me vaid teaksime, kus asus see neljas pniste panemise koht , millest metsavend kirjutas, arendas Are mtet edasi. Ma kardan, et selle saladuse vttis ta enesega teise ilma kaasa, arvasin ma kahetsustundega. Anniki, loe edasi. kki kusagilt tekstist selgub... vi siis saame vhemalt ehk mne vihjegi, kus asus neljas pniste panemise koht , kiirustas Are Annikit. Anniki luges veel katkendeid peviku paremini silinud leheklgedelt, mis kirjeldasid pool sajandit tagasi ennast vimude eest varjanud metsavenna igapevaelu Maome soosaartel. Erilist thelepanu vris lik, mis klas jrgmiselt: "... tervisehdad, nagu juuste langemine ja muud minu mured, tulenevad ilmselt kehvast toidust. Ja need kalad, mis ma jrvest pan, on vahel vga kummalised. Niteks, kaks ndalat tagasi pdsin ma sgava koha lhedalt kolme silmaga ahvena. Niisuguseid kehavigadega kalu jb mu konksu otsa pidevalt. Ja kui poleks pidevat khtu puurivat nlga, jtaksin nad smata. Igatahes, Mustakurja jrv on oma nime igustatult saanud. Midagi on selle jrvega testi korrast ra..." Mustakurja jrve anomaalia, pobises Are mulle thendusrikkalt otsa vaadates. Noogutasin. Anniki luges viimastelt vihiku tiskirjutatud leheklgedelt: ... Mu tervis on sna lbi ja ma nen kindlasti kohutav vlja. Sain minu arvestuste jrgi paar peva tagasi kolmekmne viie aastaseks. Aga mu pea on juba kiilas, mu kehal on mingid mgarad ja need teevad mulle kohutavat valu; mu ked vrisevad ja ma tunnen ennast rmiselt

vsinuna. Ei tea, mis jud suudab mind ldse selles prgus panna pevaraamatut kirjutama. Ma arvan, et mind pole enam kauaks. Aga kui keegi peaks mu kirjutatu kunagi leidma, siis mingu ja otsigu lesse aardekoobas teisel saare... See, millest ma eelnevalt kirjutasin. Otsigu paeseina eest minu mrgiks pstitatud kivitulpa, mis on laotud peidetud koopasuu krvale, ja leidku kummaliste joonistega varandusekoobas ja selles asuvad joonistega kiviplaadid, vanad esemed, relvad ja -aarded..." Istusime Arega justkui tardunult, kuulates ahnelt iga sna, mida Anniki pevikust luges. Kui ta lpetas, kargas Are puurondilt psti ja rgatas vidurmsalt: Ma ju teadsin kogu aeg, et me oleme igetel jlgedel! Aardekoobas, Erki! Aardekoobas! Ja ta keksles nagu laps mber lkke. Jagasin tema revust ja lisasin: Pole mingisugustki kahtlust, et me pevikus antud juhtnride jrgi koopa leiame... Oleks vaid kivitulp alles, see lihtsustaks otsimist tunduvalt. Lhme kohe praegu! tegi Are ettepaneku. Kuhu te siis nd lhete? Vaata ringi... Pime juba kes, manitses Anniki murelikult venda. Annikil on igus. Tna on liiga hilja minna koobast otsima. Pealegi pole me teisel saarel veel kinudki. Kes teab, mismoodi sinna saabki, sain ma Anniki murest aru. Seisis koobas aastasadu puutumatuna, seisab veel he , ei juhtu sellega midagi... lisasin ma rohkem iseenda kui teiste rahustamiseks juurde. Nhes, et enamusega vaidlemine osutuks mttetuks, ning ilmselt ka ise aru saades eelnevalt vljaeldud mtte prasusest, ji Are meiega vastu tahtmist nusse.

heteistkmnes peatkk

Vaevalt judis koiduhmarus saabuda, kui ma kuulsin Aret enda telgikatusele prmmimas. Vaatasin kella - see nitas kuus. Tna seisis meil ees thtis t ja aardekoobast puudutava ksimuse lahendusele vaatamata pidi see pev kujunema eriliseks - seda teadsime me kik. Tirisin kiirustades pevariided selga, haarasin metalliotsija, seljakotist vikese parafiintrviku ja ronisin unerammestus veel kehas telgist vlja kargesse, udusesse ja hallitaevalisse hiliskevade hommikusse. Vtsime kilevarjualusest labidad ja sammusime rutakalt mda tuttavat rada platoolt alla. Anniki lubas hommikusgi kella heteistkmneks saare idapolsesse otsa tuua, snas Are veidikese aja prast. Peaasi, et ta ra ei eksiks, snasin ma vastuseks. Kuhu tal siin saarel eksida on? ksis ta muiates ja jtkas, soo igal pool mberringi. Ja teine saar paistab tervelt idakljelt ktte. Pealegi on mul see kaasas... ta patsutas seljal v vahel rippuvale raadiosaatjale. hel vikesel vlul prdus tuttav rada paremale, meie aga sammusime otse lbi metsa edasi. Mne aja prast muutus maastik lagedamaks ning peagi ngime me puude vahelt tusvat valli.

Ronisime saare idaosa vallile. Sadakond meetrit eemal paistis harva metsaga kaetud teine Maome soosaar ning selle le puude krguv kivine Maome pank. Laskusime nlvast alla ja mda soosaari hendavat looduslikku liivast leetseljakut pidi edasi minnes judsimegi siinkohas umbes viie meetri krguseni kndiva panga alguseni. Mida igupoolest thendab kivitulp , prdus Are ootamatu ksimusega minu poole. Ma arvan, et see on kividest laotud post... Ei pigem siiski hunnik, leidsin ennast kimbatuses vastavat. Otsime siis laotud kiviposti vi... venitas Are. ...Vi siis midagi, mis viks jrele jda kiviposti kokkukukkumisest, tiendasin ma teda kiiresti. Liikusime pikki looklevat paekivipanga nlva kivitulpa otsides edasi, ja kuna pank avanes phja poole, mjus siinne pidevalt varjus ja hmaras kasvav snajalgadest ja samblikest koosnev taimestik saladusliku ja rgsena. Tasapisi kalju krgus suurenes ja aeg ajalt mdusime me lalt langevatest vikestest koskedest, millede vesi lbusate kiviphjaliste ojadena panga nlvalt alla vulises, et siis kaugemal metsa vahele kaduda. Ootamatult hakkas panga nlv kiiresti tusma, moodustades loodusliku paekiviseina alla me... Rhkisime Arega mele ja meil avanes kummaline peaaegu phalik vaade kaugemal phjas laiuvale soole. Milline maastike kontrast... snas Are tasa. Selle tdemusega tuli nustuda. Nautinud veidi aega lummavat tunnet, mida melt avanev vaatepilt meis tekitas, hakkasime edasi sammuma. Olime juba mest alla laskumas, kui ma heitsin veel korra pilgu tagasi mest lespoole krguvale pangale. Miski riivas silma... Polnud pangas loomulik... Aga mis? Peatusin. Tuled ka vi? ksis Are krsitult pead prates. Mulle paistis, et umbes meetri krgusel maapinnast paari ruutmeetri suurusel ristkliku kujulisel pinnal polnud kivid panga seinas samamoodi nagu lejnud kiviseinas. See osa koosnes vikestest kividest, millede kiviridade vahed ei htinud kuidagi lejnud panga kivikihtide looduslike vahekohtadega. Oota natuke... snasin ma kaheldes ja lksin tagasi. Alles nd mrkasin ma maapinnal madalat sammaldunud kivihunnikut, mis paiknes otse panga jalamil paar meetrit kiviseina kummalisest kohast eemal. Tule siia! hdsin ma revuses Arele. Mis viga? pris Are kohale judes. Siis ji ta pilk pidama sammaldunud kivikuhelikul. See ongi vi? ksis ta umbusklikult. Kivikuhelik pole ainus mrk, snasin ma erutatult. Vaata sinna! ja ma nitasin kummalisele kohale pangas. Alguses ei taibanud Are, millele ma viitasin, aga tasapisi hakkas temagi erinevust mrkama. Ta ngu muutus ning ta silmadesse ilmus klaasjas lige. Kuidas me sinna lesse saame? ksis ta keelega huuli niisutades. Oleks tarvis kusagilt ks kolme meetrine oksatgastega puutvi hankida, snasin ma pilguga otsivalt ringi vaadates. Lki siis, mida me veel ootame! snas ta ja tormas mest alla. Lhikese otsimise jrel leidsime metsaveerust sobiliku oksliku lepa, millest me visime endale ronimiseks abivahendi teha. Ma olen kindel, et seal asubki koobas! snas Are hkides ja nost leevendades ise nagu

meeletu raske pussiga puutve raiudes. Puu langetatud, eemaldasime sellelt oksad, jttes alles vaid ronimiseks vajalikud lhikesed tkad. Niimoodi ronimisvahendi valmistanud, kiirustasime mele tagasi. Hoia sa puud kinni. Ma lhen ise, snasin ma Arele, kui tvi sai vastu ebaloomulikku kiviseina toetatud. Vinnasin end pingutades les ja hakkasin kummalise koha levalt servast kive vlja kiskuma. Nagu ma arvasin, olid kivid kellegi poolt sinna laotud ja neid eemaldada polnud kuigi raske. ra neid mulle peale viska! snas Are murelikult, jlgides, kuidas rasked paekiviplaadid mtsatades tema krvale maha prantsatasid. Ole mureta ega ma sind unustanud, vastasin ma rahustavalt ktt sgavale seina sisse knitades ja jrjekordset kivi vlja kangutades. Vsisin pikapeale pingutusest, mida nudis kivide eemaldamine ja me vahetasime Arega kohad. Are raadiosaatja hakkas kitsi vl undama. Ta heitis pilgu kellale ja pomises: Pagan, unustasime Anniki sootuks... Are vttis raadiosaatja ja ma kuulsin teda lausuvat: Jah...Anniki, me leidsime koopa!... Muidugi on see fantastiline... Tule panga rt mda... Eksida on vimatu... Ta pani sidevahendi vle tagasi ja jtkas poolest kehast saadik juba mri sisse pugenuna selle lammutamist. Natukese aja prast kolisesid kusagil kivid ja me kuulsime kedagi me nlvast lesse ronimas. Viivu aja prast ngimegi Anniki heledat peanuppu. nnitlen, vennas! hdis ta rmsalt juba kaugelt ke otsas rippuvat kilekotti tstes. Are lehvitas vastu ja teatas elevuses: Ma ju rkisin kik need aastad, et millalgi me midagi suurt leiame, aga sina ei uskunud... Okey, sul oli igus, mnis Anniki. Ta jlgis veidi aega, kuidas Are mrist kive vlja sikutas, prdus siis mber ja mrkas alles siis melt avanevat vaadet ning snas llatunult: Vga ilus on siin! Jah, vastasin ma ja lisasin meelitavalt, aga lisaks maastikuvaatele on siin praegu palju ilusat. Anniki naeratas soojalt. Kuna mr oli paks, pidi Are kivide kttesaamiseks peagi terve keha pikkuses seina sisse ronima. Jrjekordset kivi alla visates snas ta viimaks: Lbi! Lbi!? kordasin ma nagu kaja. Endas uut judu leidnud, kangutas ta seinast kive, nii et peagi haigutas umbes pooleteistmeetri paksuses seinas suur auk. Vennas, ehk sa jtad korraks enda tegemise. Tulge, sge ra. Prast lammutate edasi, snas Anniki ennekike Arele, kes nis olevat kik peale koopa unustanud. Mugisime vileibu, mis Anniki laagrist kaasa oli toonud ning piidlesime aeg- ajalt silmanurgast eemal haigutavat musta koopaava. Mis ji selle taha? Kas varandus, millest kirjutas metsavend... vi hoopis kellegi nali? Ma arvan, et ma proovin prast ski sinna sisse ronida, teatas Are otsustavalt. Las koobas tuuldub veel veidi augu kaudu... Kes teab, mis saasta sinna hku aastatega on kogunenud, manitsesin ma ettevaatlikult. Are noogutas nusolevalt. Hommikueine sdud, ronis Are taas augu juurde. Kui ta oli hetke pilguga pimedust uurinud ja eesseisvaks tukeks hoogu vtnud, tmbas ta end kte jul mrile ning kadus seejrel vingerdades auku, nii et ainult ta saapad paistma jid. Natukese aja prast sain aru, et ta proovib ennast tagasi libistada: Pime on seal... snas ta, kui

ta pingutusest punav ngu taas hkides pevavalgusesse ilmus. Ulata mulle taskulamp! Taskulambi saanud, puges ta uuesti auku. Nd kadusid augu relt ka ta jalavarjud. Tkk aega valitses vaikus, siis kuuldus kivikrbinat ja ta ilmus taas nhtavale. Aga mis ngu tal ees oli... Ma polnud teda kunagi varem sellisena ninud. Silmad suured kui kullil vaatas ta koopaavast vlja kuhugi ebamrasesse kaugusesse ja kogeles aina: Ma ei usu seda... Ma ei usu seda... Mida sa ei usu? ksisin ma, olles jahmunud tema ilmest. Are! Mida sa ei usu! kordasin ma veidi aja prast nudlikult, nhes, et ta mind mrkamagi ei tee. Hajameelselt pras ta pilgu minule, rkas siis justkui hpnoosist ja rgatas: Erki! Me leidsime suure ohverdamiskoha... Me leidsime Eesti Trooja... Eesti Tutanhamoni kambri... meie endi Atahualpa aarded. Vaatasin talle jahmunult otsa, pdes murega aru saada, kas ta on mistuse kaotanud... Roni lesse, mu sber, snas ta erutusest vriseval hlel abistavalt ktt ulatades, seda pead sa ngema! Sina ka, Anniki! hdis ta venna kitumisest heitunud ele. rge kartke, ma pole prunud. Tulge ja vaadake ise, siis saate aru... lisas ta naerust luksudes. Roomasin kheldes kitsasse mustendavasse avasse, kuna Are ji Annikit lesse aitama. Kusagilt pimedusest paiskus vastu mu ngu lppunud hku. Llitasin taskulambi sisse, suunasin valgusvihu avarduvasse ruumi ja lasin sel ruumis ringi ekselda. Tardusin ootamatusest... Ruumi kiviprandal lebas hiigelsuur marate klgedega umbes meetri krgune pealt tasane kivi, mis oli tis kuhjatud vanu nusid ja kiksugu muid esemeid. Ruumi seinte vastu oli psti seatud muistseid sjariistu: mmargusi kilpe, igasuguses mdus odasid, nuiasid, mku ja laiateralisi kirveid. Ruumi seintel krgusid kaks suurt reljeefsete joonistustega kaetud kiviplaati. Noh, kuidas on... pris Are end tagantpoolt minu krvale litsudes. ...Vgev? Jah, on kll, pidin tdema. Lasin jalad seestpoolt umbes pooleteise meetri krguse mri otsast rippu ja hppasin patsatades alla tolmusele prandale. Srmetesse tungis sooja sumbunud hku. Ootasin, kuni Anniki judis mrile, vtsin ta kte vahele ja aitasin tal alla tulla. Palav on siin? tdes Are ja libistas ka ennast mrilt prandale. Mul ka. Siin on isegi soojem kui vljas, snasin ma taskust tulemasinat otsides. Stasin parafiinitrviku plema ja ruum titus saladuslikult vbiseva hmara valgusega. Ilmselt suurel ohvrikivil vi -altaril lebasid korratult peenelt tdeldud savi- ja metallnud, mis olid tidetud oksdeerunud ehete ja rahadega. Suur osa ehetest, milles domineerisid mitmesugused sled ja vrud, lebasid lbisegi riidejnustega, millesse nad kunagi olid mssitud. Aarete krval leidus altaril ka mitmesuguseid muistseid tarbeesemeid, nagu sirbid ja noad, milledel vedelesid laiali muljutud kasetohust karbikestest vlja valgunud mndid, srmused ja mmargused nikerduste ning kinnitusaasaga lehed, mis polnud mndid. Mingil seletamatul phjusel oli osa ehetest tkeldatud, nii et me ngime kivil kikjal hbeasjade katkeid. Pilkupdvamateks hbeesemeteks olid veel mitmesuguse kuju ja suurusega hbekangid ja eriti vgevad ning rasked kettidest ehted, millede klge kinnitusid nikerdatud peadega pikad nelad. Paljude asjade otstarve ji mulle ja ka Arele arusaamatuks. hes kivi nurgas olid ringi teravikkudega keskpunkti asetatud ilusate nikerdatud putkedega odaotsad, millede seas paistis isegi hbedaga kaunistatud eksemplare. Lugedes saime odaotste arvuks kolmkmmend kaheksa. Are tmbas kivil asetsevate asjade hulgast vlja ka he vga hsti silinud paljude kaunistustega mga koos tupe metallist osadega. Mka tule valguses lhemalt uurides veeris ta selle teralt vlja jrjestikku kirjutatud thed: ULFBERNI.

Kisin lummatuna mber ohvrikivi ja pidin repealt kukkuma, nii et kehast kis kuum jutt lbi, kui ma komistasin mingite maas vedelevate kamakate otsa... Suunasin valgusvihu jalgade ette ja ngin, et kunagi oli seinal rippunud ka kolmas kiviplaat, mis alles hiljaaegu, nagu kivikamakate heledatest murdunud servadest vis jreldada, oli seinalt alla kukkunud ja lgist vastu kiviprandat purunenud. Kohas, kus suur kiviplaat kunagi seina kinnitus, turritasid veel praegugi seinast vlja kaks suurt pronksankrut. Jin seisma seinal rippuva reljeefsete joonistustega kiviplaadi ees... Kaugest ajast prinev ndseks juba pealt hallikaks tmbunud kivisse svendatud joonistus kujutas levalt nurga all langevat sabaga plevat kera, mille all asetses S-the kujuline leegitsev veidi paksu maisipulka meenutav svend. Kivireljeefi alumises osas seisid inimesed, kes vaatasid lesse kera poole. Sellel toimub mingisugune lahing... snas Anniki, kes taskulamp kes uuris teist kivitahvlit. Ja tepoolest. Vkohalt kokkutmmatud peaaegu plvedeni ulatuvates kuubedes mmarguste kilpidega inimkujud heitsid kivitahvlil kindlustusest odasid ja lasid nooli esimeselt joonistuselt juba tuttava leegitseva S-the pihta. Mida see kujutab? ksis Anniki, vedades npuga mda S-i kujulist kivisse raiutud svendit. Pole rna aimugi, pidin ma kahetsustundega tdema. Tule korraks siia ja tle, mida sina S-ist arvad, prdusin ma Are poole, kes lmav pilk silmis kivil asuvaid asju imetles, neid ksteise jrel kord ktte vttes ja veidikese aja prast jllegi tagasi pannes, kuna oli leidnud eelmisest vaimustavama eseme. Mina vi... ksis ta pilku vastumeelselt kivil lebavalt kraamilt tstes. Vaata, mis ma leidsin, snas ta lhemale tulles ja metalse sahinaga riputades muistset rngassrki lahti les, vga peen t, jtkas ta imetledes, puhtast hbedast... Puudutasin tunnustavalt metalset kangast ja snasin kiitvalt: Kena jah... Veidi aja prast lisasin: Me leidsime Annikiga ka midagi. Salaprase S-i kivitahvlitelt... Mis S-i, ksis Are segaduses. S-i nendelt vanadelt kivijoonistelt, snas Anniki. Are vttis ta kest taskulambi, uuris selle valguses kivitahvlit, sammus siis teise kivitahvli juurde, vaatas seda, tuli jllegi tagasi, raputas pead ja pomises midagi... Niimoodi selus ta kiviplaatide vahet mitu korda ja mida rohkem ta neid uuris, seda erutatumaks muutus ta kitumine. Lpuks surus ta hbedast rngassrgi, millest ta hetk tagasi oli nii vaimustunud olnud, mulle mdaminnes kskikselt ktte, nagu oleks tegemist kige igapevasema riietusesemega... Vaatasime Annikiga teineteisele imestunult otsa, sest me ei saanud aru, mis oli juhtunud Arega, kes nis olevat kik kivil lebavad aarded unustanud. Viimaks snas ta pilku kera langemist kujutavalt jooniselt tstmata: Kas te ldse aimate, mille me praegu avastasime? Vaikisime ja vaatasime Annikiga teineteisele ksivalt otsa. Are pras pilgu meie poole ning snas iga sna rhutades: ...Vhe sellest, et need joonised on ainukesed muistsete eestlaste eneste poolt tehtud lethendused... Kivijoonistused kujutavad veel ka rmiselt haruldase sndmuse toimumist... Erki, sa peaksid ju ometigi ra tundma meie paari aasta taguse ekspeditsiooni teema? Ja ta hakkas lkendaval pilgul deklameerima: ...Taevas lapati lhenes ilma kiki auklikuksi; keerles see tulekbeke,

surtsatas punasdeke, lbi tuiskas taeva asta, piki pilvesid pirahatas, lbi taeva a heksa, kaudu kuue kirjukaane. Siisap sinna tullessaie Tuuri uudeje tubaje pistiski pahule tile, hakkas tile tooreille: rikkus rinnad tttareille, neidudelta nnnid nppis, krvetas pojalta plved, isandalt habeme krssas... Aga muidugi, kuidas ma ise kohe selle peale ei tulnud! taipasin ma peoga otsaesisele les. Sa lugesid ju Kaali meteoriidi langemist kirjeldavat liku Kalevalast. Paar aastat tagasi kisime me Saaremaal Kaali meteoriidi krvalkraatritest metalliotsijatega meteoriidikilde otsimas. Tookord saatis otsimistd ebaedu, aga ekspeditsiooniks valmistudes lugesime me lbi palju Kaali meteoriidi teemat ksitlevat materjali. Nd muutus kik arusaadavaks. levalt langev sabaga plev kera on ida poolt lnde langev Kaali meteoriit. Kuna Maome asub Saaremaast ida pool, pidi meteoriit ka siit le lendama... selgitasin ma. Are noogutas nusolevalt. Need muistsed inimesed siin, ma libistasin ke le joonise alaossa raiutud inimfiguuride, jlgivad meteoriidi langemist, aga plev S thendab... ma vakatasin segaduses ja vaatasin abi otsides Arele otsa. Jah. See plev S... venitas Are mtlikul ilmel. Pange thele, jtkas ta veidi aja prast, S esineb ka teisel kivijoonisel ja siis keset lahingumllu. Mida hist on Kaali meteoriidil ja lahingustseenil? kki on S-i thendus smboolne, pakkusin ma. Vib-olla mrgib see uue usu- ristiusupealetungi. Aga lahing S-iga thendab muistsete eestlaste vitlust ristisdijatega. Mletate, sndis ju alguses saarlaste, hiljem aga kigi eestlaste jumal Tharapita just Saaremaal. Minu teada tuli Tharapita taevast. Nii et see kik vis kuidagi olla seotud meteoriidikultusega. Siis on side olemas, esitasin ma enda versiooni. Are raputas eitavalt pead ja vaidles vastu: Pole veenev, et S mrgib ristisdijaid. Niisugune thistus oleks maailmapraktikas liialt ainulaadne. Muistseid raidjoonistusi arvestades oletaksin pigem, et kui kunstnik oleks tahtnud ristisdijaid kujutada, siis oleks ta ka ristisdijad kivvi raiunud, mitte aga asendanud nad mingi smboliga... Selle vitega pidin ka mina vastu tahtmist nustuma, kuna see tundus liialt loogiline, et seda lihtsalt ignoreerida. Aga mis siis on S? pris Anniki vastust saamata. Ei tea, pigistas Are lbi hammaste ning kummardus purunenud kiviplaadi tkkide kohale. Minu arust on see dolomiit, snas ta srmega mda vrskelt purunenud kivipinda vedades. Astusin lhemale ja snasin: Aga dolomiiti leidub ju ainult Saaremaal? Just nimelt, mrkis Are pilku tstes. See seletab ka jooniste suureprasuse. Mismoodi? ei saanud Anniki aru.

Vaata, Anniki, alustasin ma. Maa seest kaevates on dolomiit pehme, alles hiljem hu toimel muutub ta kvaks. Nii et see kivim on vrskest peast vga kergesti tdeldav. Ilmselt tehti ka need joonistused kividele kohe prast kaevandamist. Aga kes sulle tles, et need kivid kaevandati? snas Are mulle mtlikult otsa vaadates. Heitsin talle mistmatu pilgu. Vib olla on need kivid prit meteoriidi plahvatamisel tekkinud Kaali jrve vallist. Kui mu mlu mind ei peta, siis vedeles seal igal pool suuri dolomiidilahmakaid... Loogiline, snasin ma kiitvalt ja tema taibukuse le veelkord imestades. Millest siis ikka pha sndmust kajastavat raidjoonist teha, kui mitte phast kohast saadud kivile, mille leloomulikud jud ise maapinnale paiskasid. Nii et nad vedasid need kivilahmakad siia Saaremaalt, snas Are tunnustavalt, pole midagi elda, kvad poisid. ks kivitahvel kaalub kusagil kahe tonni ringis, pakkusin ma silmadega plaatide kaalu hinnates. Jah, aga ega see tegu nii vga mrkimisvrne tundugi, kui arvestada, et Kaali meteoriidi langemise ajal avanes nendelt saartelt veel kindlasti otsehenus merega, lisas Are mtlikult. Ikkagi vgev, ei jaganud ma tema hinnangut. Aga S... ei jtnud Anniki rahule. Vib olla selgub S-i thendus kolmandalt kivilt, kui me praegu raidjooniste poolega vastu maad asetsevad kivitahvli tkid mberpratuna igesti uuesti kokku seame, snas Are lootusrikkalt. Kuid kige pealt peaksime vist ikkagi jtkama koopaava katva mri lammutamist. Saaks siia valgust ja hku juurde... arvasin ma. Are nustus ja nii jtkasime me kahekesi kivide eraldamist mrist. T edenes nd, kus me visime mril istudes kivid lihtsalt vlja heita, kartmata, et need kellelegi peale kukuvad, hoopis judsamini. Umbes tunni ajaga lammutasime laotud seina koopa prandaga hele tasemele. Selgus, et mingil mral looduslikku ilmselt karstilise pritoluga koopasse oli raiutud nelinurkne koopaavaus, mida sildas lalt seestpoolt pikk tahutud paekivi. Huu, titsa ra vsitas, tdes Are end kiviploki vastu toetades. Mrkamatult oli saabunud htu. Anniki, kes lpetas parasjagu kivitahvlitel kujutatu enda pevikusse mber joonistamise, mrkis: Kahju teid muidugi tagant sundida, aga rmiselt huvitav oleks teada saada, mis on raiutud kolmandale plaadile. Are vaatas talle le la pika pilguga otsa ja snas: On kubjas... Juhuse tahtel on kahe tonnine tahvel vastu prandat kukkudes purunenud sna pisikesteks tkkideks, milledest suurimad kaaluvad vaid paarisaja kilogrammi ringis. Mis see sul siis keerata on? Vtad re alt kinni ja... Hopsti! Anniki naeratas. Veidi puhanud, hakkasime kolmanda kiviplaadi tkke mber prama ning nendel leiduvaid jooni ja tkkide kuju arvestades mosaiiki kokku seadma. sna vaevanudva fsilise ja vaimse pingutuse jrel lebas viimaks meie jalgade ees prandal ka kolmas raidkivitahvel. Erinevalt eelnevatel plaatidel kujutatust ji kolmanda tahvli mte meile esmapilgul tiesti arusaamatuks. Kivile oli raiutud kolm inimese keha ja looma peadega figuuri, kes seisid pika ristkliku kujulise eseme ees. ks nendest hoidis ettepoole vljasirutatud ktel mingisugust kaussi vi vaagnat. Vaadake, jlle salaprane S! snas Anniki, viidates srmega praoga poolitatud ristklikule, millel pragu jooksis mda S-i, nii et selle vis vaid kige hoolikamal uurimisel ra ra tunda.

On... jah, venitas Are. Nd sai selgeks, et saladuslik S-smbol oli kolmel kivitahvlil nii erinevaid sndmusi kujutavate reljeefide siduvaks lliks. kki on see mingi S- tempel, snas Anniki kiviplokil lebavaid muistseid asju silmitsedes. ...Preestrid ngid ka palkidest teed, mis Maianpata linnusest le soo Mao mele viis ja kus paganate teadjamehed palju ohvriande toovad, et kuri les ei rkaks ja koopas psiks, tsiteeris Are Anubise saadetud originaalksikirja liku. Tkk aega valitses vaikus ja siis snasin ma vaikselt rikus mainitud kurja koopas psimisele vihjates: he palktee me juba leidsime... Koopa ka... Rikkalikud ohvriannid lebavad me ees... Mdis kirjeldatu kipub vgisi teks osutuma. Jah, snas Anniki sellise hlega, nagu vaevaks ka teda mingi ebameeldiv mte. Oot- oot, pidage nd! hatas Are naerdes ja meile thelepanelikult otsa vaadates snades pilketooni peitmata. Ega te taha mulle ometigi vita, et teie- kahekmne esimese sajandi inimesed- usute mingisugust niduste ja vlumiste jama?! Jah, palju rikus rgitut on osutunud priselt eksisteerivaks, aga siiski tuleb aru saada, kust maalt algab muinasinimese uskumuste fantaasia. Ka selles, et Egiptuse templite seintel kirjeldatud tseremooniad kunagi testi aset leidsid, pole vaja kahelda. Aga ega kski terve mistusega inimene j sellegipoolest veel uskuma, et pramiidid on imettegevad igavest taevast elu vimaldavad masinavrgid, mis ka tegelikkuses ttavad, nagu vanad egiptlased arvasid!? Aga Tutanhamoni muumia needus, mis tabas... Anniki vakatas poolelt snalt, sest kusagilt vljast kostus terav pssipauk. Tormasime jooksujalu Arega koopasuule. Juba tasapisi hmaraks kiskuv me alt tusva metsaga ja kaugemal lpmatuna nivale soole laiuv maastik psis snge ja vaiksena, reetmata millegagi lasu tekitajat; vaid teisel saarel kraaksatas kusagil paar korda vares. Vaikus... snas Are rhutud hlel. Mind hakkavad need paugutamised juba ra ttama, vastasin ma vaikselt revusest tekkinud klompi kurgus allapoole neelatades, vihjates mni pev varem kuuldud pssipaugule. Kuulatasime pingsalt uuesti... Ei midagi. Ja ometigi kuulsime me kik kolmekesi veel vaid mned hetked tagasi kellegi tulirelvast klanud lasku. tlematagi oli selge, et teine kuuldud lask oli tunduvalt ohtlikum kui esimene. See nitas, et inimene, kes pssiga soos hulkus, polnud lihtne jahimees, kes prast jahti koju tagasi lheb. Ei... See inimene viibis pssiga soos juba mitmeid pevi ja raske oli raske mista, mis sundis teda niimoodi kituma. Peaks vahelejmise riski hajutama ja osa aardeid kuhugi mujale viima, snas Are ise nagu hunt pilguga valvsalt mbrust uurides. Jah, olin nus, aga kuhu? Ega paremat kohta nagunii leia, kui on metsavenna punker, vastas ta. Vaatasin talle kahtlevalt otsa ja tuletasin meelde: Aga kadunuke on ju seal... Pole viga, snas ta ja jtkas, ma arvan, et ta ei pahanda, kui me ta homme korralikult risti alla kuhugi mber matame. Ta prdus mber ja pahvatas teeseldult naerma. eke, mis sinuga on juhtunud? pris ta, ritades halva mngu juures head ngu teha. Kuhu on kadunud su uuriv, seiklusi otsiv ja ohte trotsiv ajakirjanikuhing? Anniki seisis koopa tagaosas punast valgust heitev tulelont kes ja vaatas heitunult meie poole. Mina ei tea, kuidas teiega on, lausus ta tasa, aga mulle tundub, nagu liiguks soos rahu leidmata metsavenna vaim...

Jama! kurjustas Are teda ebausklike mtete prast. Seal kolab lihtsalt mni hilja peale jnud jahimees ringi. Kes teab, vib olla on teine ra eksinud. Ja lisas rohkem nagu enda vite kinnitamiseks: Ega sedagi vi vlistada... Ega saanud vlistada, jah, kuigi see tundus vheusutav. Aga ma mistsin, et see versioon oli meldud rohkem Anniki rahustamiseks kui tena. Aitab ka ehk tnaseks, lheks laagrisse, tegin ma ettepaneku. Ma arvan ka, oli Are nus ja lisas nagu muuseas, kustutage tuled ra, hoiame patareisid ja trvikuid kokku. Kuid see kostus, nagu oleks ta elnud: Kustutage tuled, et keegi ei neks meid pimeduses liikumas. Sammusime kiirustades ja aeg-ajalt komistades lbi hmara metsa. Are lks teejuhina kige ees. Ma tundsin enda peos Anniki sooja ktt.

Kaheteistkmnes peatkk

Jrgmisel hommikul kattis taevast jllegi paks pilvevaip. Prast hommikuski otsustasime lahendada metsavenna punkriga seotud ksimuse. Kuule, snas Are, kui me vlult metsa keerasime, peaks vist punkrisse laskumiseks samalaadse ronimisvahendi tegema, nagu me panga juures kasutasime. Nojah, eks ta ige oleks, snasin ma kukalt kratsides. Nagunii tuleb midagi organiseerida, kui kraami mbertassimiseks lheb. Pika otsimise jrel leidsime he jmedate okstega noore mnni, mis ronimisvahendi valmistamiseks hsti sobis. Leppisime kokku, et niikaua, kui Are metsavenna jnused kaasavetud kilesse pakib, kaevan ma nende matmiseks augu. Leidsingi hauapaigaks sobiva koha mnekmne meetri kaugusel kngastest. Kerge vaevaga kaevasin liivapinnasesse umbes ruutmeetri suuruse ja poole meetri sgavuse neljakandilise augu. Ma polnud selle kaevamist veel priselt lpetanudki, kui ngin Aret minu poole sammumas. he kega hoidis ta seljal suurt kilekompsu, teises kes paistis tal robustne puurist. Nagu lubasin, lin talle risti ka kokku, lausus ta puuristi maha heites. Ronisin august vlja ja mu pilk peatus veidi khedust tekitaval kilepambul. Oli tassida raske? hindasin ma kompsu kaalu peaga selle poole viibates. Mis seal enam, vastas Are, mned kondid ja kaltsutkid... Nende snadega lkkas ta kompsu auku. Vtsime mtsid peast ja seisime hetke vaikides. No nii, snas Are viivu aja prast uuesti mtsi phe tmmates, puhka rahus! Ta haaras labida ning hakkas liiva auku tagasi ajama. Kui vike kbas sai valmis, vtsin ma risti ja surusin selle koheva liiva sisse. Heitsime metsavenna hauale veel viimase pilgu, Are viskas labida lale ja mttes tundmatuga, kes meid muinasjutulise aarde jlile juhatas, hvasti jttes seadsime sammud taas punkri poole. Erinevalt sisselangenud redupaigast polnud sellel siin esikut, vaid luuk asetses otse punkri laes. Vaata, kui kavalasti tehtud, snas Are tunnustavalt. mberringi samasugused knkad

vanade matmiskohtade nol. Mitte keegi ei oskaks arvata, et he knka all asub kellegi elamu. Ta stas knla ja asetas selle roigastest lauale. Punker oli umbes kaks meetrit krge, phjapindalaga kolm korda neli meetrit. Okaspuupropsidega vooderdatud seinad olid kll aja toimel mustaks tmbunud, kuid muud ei saanud siinsele maaalusele redupaigale ette heita. Ideaalne koht kraamile... kiitis Are silmadega vaimustunult ruumi hinnates. Ja kuiv ka, jin ka mina meie aarete uue hoiukohaga rahule. Ainult luugi asemele tuleb midagi kompunnida, lisas ta pilku avausele tstes. Mida siia ikka kapitaalset meisterdada, avaldasin ma arvamust, suur kuuseoks peale karkassiks, kiletkk le ning samblalatakas varjeks... Arvad? snas Are mulle hetkeks kaheldes otsa vaadates. Muidugi, nagunii lheb see kik paati. Milleks aega raisata! jin ma enesele kindlaks. Olgu siis, nustus Are. Lksime tagasi laagrisse, kus Anniki meid juba pikisilmi ootas. Kui me olime veidi keha kinnitanud, viskasime thjad seljakotid, millega me kavatsesime osa aardeid koopast punkrisse vedada, selga ning hakkasime hanereas teisele soosaarele viivat rada mda astuma. Raja hargnemiskohtades mrgistas Are ige tee, eemaldades puudelt pea krguselt pussiga kooreribasid. Vaadake! snas Anniki kki, kui me koopasuus seisime. Ta suunas taskulambi valguse kohale seinas, kus kunagi asetses ndseks maha kukkunud kolmas raidjoonistega kivitahvel. Astusime lhemale ja uurisime hoolikalt kiviseina. Kivitahvlit leval hoidnud pronksankrud olid ldud pika tahutud paekivi sisse. Kas pole see pikk kivi siin koopaava sildava kivi sarnane? pris Are, ritades mnda seinast vljaulatuvat kivinukki liigutada. Arvate, et siin on veel peidus mni kinnimritud ava, mis kuhugi edasi viib, ksisin ma. See sein on vrreldes koopaava mriga palju tihedamini laotud, mis on phjuseks, et me seda varem ei avastanud. Kivitahvli vrskelt murdunud servade jrgi vib aga jreldada, et tahvel on seinalt alles sna hiljuti alla kukkunud. Nii vib olla, et kui metsavend siin kis, ei pruukinud ta teist kinnimritud kohta leidagi, kuna kivitahvel rippus siis laotud koha ees, selgitas Are. Arvad siis endiselt, et siin taga on midagi, pris Anniki kega le seina libistades. Titsa kindlalt, vitis Are ktt seina vastus hoides. Leppisime kokku, et Are hakkab koos Annikiga vrtuslikumaid esemeid koopast uude peidukohta tassima. Ennem, kui asjade asukohta vis muuta ja neid kotti toppida, tuli aga ohvrikivist teha hulk fotosid, et esemete alguprane asend ohvrikivil fikseerida. Minu lesandeks ji vrskelt avastatud kinnimritud kigu avamine. Seadsin oksatgastega puurondi vastu kinnimritud kohta seinal ja ritasin pika sildava kivitala alt mnda kivi vlja tmmata. Seina ehitajatele tuli au anda. kskik, millist kivi ma ka seinas liigutada ei pdnud, tundus see tulutu ettevtmisena - nii hsti ja tihedasti oli mr laotud. Nojah, vilksatas mul mte lbi pea, koopaava mr oli metsavenna poolt juba kord avatud... Meil oli sellevrra lihtsam, sest vaevalt ta prast koopas kimist mri uuesti algse tihedusega ladus... Aga tegelikult ei saa see seletus olla ige - prlesid mtted mu peas nagu karusellil. Sest ka koopaava alumine mriosa polnud kivide ladumistiheduselt ja tpsuselt vrreldav

mriga siin. Ning vaevalt ta koopas kimiseks terve mri maha lammutas ja siis uuesti les ladus, selleks polnud tal ju mingit vajadust. Ma laskusin tvelt alla ja tin koopaava krvalt paraja paekamaka, mida ma visin kivide kljelt lahtilmiseks pihuhaamrina kasutada. Kummalisel kombel ei tundunud mr katsumisel mitte klmana, nagu oleks vinud eeldada, vaid isegi veidi soojana. Mssasin seina kallal umbes pool tundi, ennem kui esimese kivi ktte sain. Edaspidi edenes mri lammutamine kll veidi hlpsamini, kuid ikkagi imestasid Are ja Anniki minu vhese tjudluse le, kui nad esimeselt tassimisaktsioonilt tagasi judsid. Noh, nii vhe oledki lammutanud vi? ksis Are siiralt imestades. Mina ei tea, mis phjusel, aga see sein on laotud nii paganama tihedasti, et kive on peaaegu vimatu ktte saada, tlesin ma vabandavalt keseljaga le higise no tmmates. Heakene kll, snas ta minu piinlikku olukorda mistes, eks sa tee, nagu juad. Nad lksid asju tis kuhjatud ohvrikivi juurde ja ma kuulsin, kuidas Are andis Annikile juhtnre, milliseid esemeid tuleks esmajoones kotti toppida. Tead, hdis ta mulle ise metallasjadega sehkendades, nii et kummaline ainult vanadele aaretele omane kolin koobast titis, me mtlesime Annikiga tee peal, et peaks laagri siia le kolima. Peatasin t ja vaatasin ksivalt le la tema poole. Telke poleks vaja enam lesse panna, need pakiks kokku. Aga magama hakkame koopas. Nagunii on siin kummalise soojuse tttu mugavam magada kui vljas telgis. Ja vihma prast poleks ka vaja enam muret tunda, siin paistab olevat alati kuiv, snas ta koopas hindavalt ringi vaadates. Nojah. Ja aarded oleksid kogu aeg silma all, kiitsin ma mtte pisukese vaagimise jrel heaks. ...Rkimata juba igahommikustest ja -htustest pendeldamistest laagri ja koopa vahel, lisas Anniki. Eks tooge siis asju vhehaaval kaasa, kui tagasi tulete, snasin ma. Are noogutas. Peagi said kotid tidetud ja nad lahkusid taas. Jin ksinda. Nende lahkumisest vis olla mdunud kige rohkem pool tundi, kui ma kuulsin kki mingisugust kummalist heli, mis mind tiesti lummas. See heli, mis meenutas tasast muusikat, ei prinenud mingist kindlast allikast vi suunast, vaid tundus, nagu oleks hk ise vibreerinud. Tasapisi heli tugevnes ja ootamatult lisandus sellele terav naksatus... millele jrgnes kohe teine... siis kolmas... Seejrel jrgnes neid kiiresti terve seeria, nii et nis, nagu oleksid naksatused paisu tagant valla psenud. Pole vist tarvis lisada, et ma ennast nende - ei tea kust kostuvate - helide tttu alguses sna kummaliselt tundsin. Kui ma aga taipasin, et heli ja naksatused, mis kige rohkem meenutasid tedrekuke "luksumist" varakevadeses metsas, aja jooksul mitte ei nrgenenud, vaid hoopis tugevnesid, haaras mind hirm ja seejrel paanika. Kuid kskik, kui vga ma ka ei tahtnud puurondilt alla ronida ja koopast vlja joosta, ei kuulanud mu keha minu sna. Tundus, nagu oleks see halvatud, nii et ma ei saanud ennast tahtmisest hoolimata tolli vrragi liigutada. Sama ootamatult, kui helid olid alanud, need ka lakkasid. Kohe tundsin ka, et mu keha on jlle minu oma. Aega viitmata hppasin rondilt alla ja tormasin koopast vlja. Nagu meeletu jooksin ma kike unustades lbi metsa. Peas tagus ainult ks mte: Eemale! Eemale sellest neetud koopast! Ma ei peatunud ennem, kui judsin saari hendavale maasillale. Vaatasin tagasi. Midagi erilist polnud ja keegi ei ajanud mind ka taga...

Mis siis ikkagi oli juhtunud? Ma ei teadnud ega osanud midagi arvata. Kas see helin oli ainult mu krvades ja peas ning koopal polnud sellega midagi pistmist? Tulenes hallutsinatsioon viimaste pevade sndmustest, mis nisid mulle eneselegi mnikord liialt fantastilised, et tesed olla. Vi oli see kigest kva kohin krvus - pingutuse tagajrg -, mida phjustas lae all umbses soojas hus rassimine? Ma ei teadnud. Kkitasin maha ja ritasin segamini paisatud mtteid ja tundeid eneses jlle jrjele sttida: Mida ma Arele ja Annikile tlen, kui nad tagasi tulles mind siit sellises olukorras eest leiavad. Et ma kuulsin hli... Ei. Nad arvaksid, et ma olen ra pranud. Tusin ja hakkasin tasakesi tagasi minema. Koopaava mustendas tumedana hallis paekivipangas ja selle mbrus psis muutumatuna, nagu ma olin seda harjunud ngema. Kik oli rahulik. Piilusin koopasse sisse. Asjad ohverduskivil ja isegi mu ronimispuu psisid puutumatuna. Astusin vaikselt lammutatava seina juurde ja kuulatasin teraselt. Ei midagi. Vaikus. Ronisin uuesti puutvele ja hakkasin kheldes kive eemaldama. Midagi ei juhtunud. Nii arvasingi ma viimaks, et kik eelnev oli mulle ainult tundunud ja tegelikkuses polnud mingisuguseid helisid ega naksatusi. Panin selle kige pingutusest phjustatud peas tekkinud kohina arvele. "Kuidas lheb?" snas Are koopasse sisse astudes. "Ne, time magamiskotid ra. Jrgmine kord toome telgid. Kuhugi peaks magamiseks nurga tegema..." Ronisin alla ja lksin nende juurde. "Mis sa arvad, kui stiks magamiskoha sinna?" Are viipas ohvrikivi krval asetsevale viksele liivaplatsile. "Minugi poolest," snasin ma , "aga kuuseoksad tuleks alla panna..." "Jtke see t minule," pakkus Anniki. "Ma arvan, et teeme praegu veel he otsa laagrisse ja toome telgid ra, siis sme... Ega magamisasemetega kiiret ju pole. Peaasi, et htuks saaks see asi aetud," pakkus Are. "Ega tea midagi..." snasin ma koopasuus seistes ja umbusklikult halli taevasse vaadates, "iga hetk vib sadama hakata, aga mrgi kuuseoksi kll seks alla ei tahaks." "Hea kll, veensite mind," ji Are viimaks nusse. "Jb siis nii, et meie kime Erkiga laagris ra, aga sina, Anniki, tood niikaua me alt kasvavatelt kuuskedelt oksi ja teed magamisnurga valmis." Ladusime mlemasse seljakotti umbes neljakmne kilogrammi jagu hbeasju ja seadsime end minekule. Enne koopast vljumist keerasin ma ringi ja snasin tasa Annikile: "Hoia raadiosaatjat enda juures. Kui peaks midagi kummalist juhtuma..." ma mrkasin ta pisut hmmeldunud ilmet ja lisasin kiiresti, "...noh, kike vib ju juhtuda. Igatahes, et sa teaksid - minu raadiojaam on sisse llitatud." Paistis, nagu tahaks ta midagi ksida, kuid mtles siis mber ja noogutas ainult. Hpitasin paar korda rasket kotti parema asendi seadmiseks seljas ja kiirustasin Arele jrele. "Tead," alustas Are, kui ma ta krvale judsin. "Ma olen melnud, et mismoodi me nende aaretega edasi talitame? Prast seda, noh, kui me oleme need siit sinu juurde Lohusallu toimetanud." "Tahad minu arvamust kuulda," snasin ma ja jtkasin vastust ootamata. "Riigi poolt pakutav kakskmmend viis protsenti selle varanduse kogumaksumusest pole minu arvates piisav. Seda enam, et nad kituksid meiega ilmselt samuti nagu paar aastat tagasi nende ehitusmeestega, kes Saaremaa kiriku pranda alt suure hunniku rahasid leidsid. Mletad, neid ju pgati julmalt, sest rahade hinna mramisel lhtuti tnapevasest hbeda kilo hinnast! Rahvusvahelisel antiigioksjonil oleksid nende leitud rahade maksumust hinnatud kahtlemata kmneid kordi kallimaks! Ja need ehitusmehed leidsid rahad renoveerimistde kigus kogemata, meie aga oleme antud

aarde leidmiseks sna kvasti td teinud, kas sa ei leia?" "Nojah," snas Are mttes otsaesist sgades, "siiamaani pole me ekspeditsioonidest ju mingisugust materiaalset tulu saanud. Ainult kulutused..." "Tpselt! Aardeotsimine on ju meie jaoks lisaks hobile ka t, ja ma tahan nha inimest, kes julgeb mind t eest tasu vtmisel hukka mista!" snasin ma kindlameelselt. "Aga siis ei saa me ju ka avalikult teatada enda leiust," mrkis Are nukralt. "Jvad ra sensatsioon... hiskonna thelepanu... pildid ajalehtede esileheklgedel... intervjuud uudistesaadetes..." "Tere tulemast aardekttide vaikimisvennaskonda!" snasin ma. "Sul on valida avalikkuse hetkelise thelepanu ning aarde kaotamise ning sinu tle vastava tasu, mis vabastab su edaspidistest ekspeditsioonide rahastamise probleemidest, saamise vahel... Aga ma lohutan sind, et kuna meil pole akadeemilist haridust, siis tembeldataks meid leiu avalikustamise korral lihtsalt diletantideks, hauarstajateks ja muistsete mlestusmrkide lhkujateks, kes poolkogemata suure aarde avastasid, mida nad ei vri. Meil veaks, kui meid kadedate akadeemiliste ringkondade ja hiskonna poolt lihtsalt trva ja sulgedega ei kaetaks." "Aga mis oleks, kui me miskist ei loobuks!" snas Are mtlikult veidi aja prast, kui me parasjagu le vlu sammusime. "Kuidas sa seda mtled korraldada?" prisin ma umbusklikult. "Kigepealt viime aarded Anubise abiga riigist vlja, ja seejrel avalikustame mne ajalehe vahendusel anonmsetena enda ekspeditsiooni," snas ta nost srama les. "Fotodel oleme maskides, andmeid, mille jrgi meid saaks identifitseerida, ei avalda..." "See on mng tulega!" snasin ma. "Sa ju ometigi taipad, milline ajujaht jrgneb, kui nad mistavad kogu aarde vrtust. Nad ei rahune ennem, kui on meid leidnud!" "Me peame lihtsalt olema limalt ettevaatlikud," selgitas Are. "Mitte midagi ei tohi kahe silma vahele jtta. Kik tuleb organiseerida nii, et meie isikud jksid anonmseteks - paber, millele teksti prindime, peab olema meie npujlgedeta, fotod teeme ise; jlgime absoluutset puhtust, et nad meie aruande vahelt juuksekarva vi kmateragi ei leia; teksti kirjutame kombineeritult kolme peale, et segadusse ajada pshhoanalsi ja nii edasi..." "Ei tea..." silitasin ma endise umbusu. "Sa mtle ometi, millist kasu saaks hiskond ja teadus meie materjalidest. Ja mis sellest, et nad neksid aardeid vaid piltidelt. Aga vhemalt nevad... Me vime lasta Anubisel asjad restaureerida, selleks on tal vahendeid ja sidemeid, ning prast seda fotografeerida. Nii paistaksid need kohendamise jrel fotodel samamoodi, nagu oleksid need uurijail kes. Teadlased saaksid asju dateerida, selgitada nende pritolu ja nii edasi. Kes teab, ehk kasutame veel isegi kunagi nende saadud andmeid. Kas poleks huvitav teada, kustkohast on prit see ilus mk vi mis aastal vermiti ristiga mndid?" katsus Are mind nustuma saada. "Nojah," venitasin ma. "Aga milleks siis ldse ekspeditsiooni materjale paberikandjatel levitada? Kasutame internetti ja laseme mnel vlismaal elaval Anubise sbrast hkkeril "mailcity. com" laadsele anonmsust vimaldavale serverile lesse panna koduleheklje, millel asuksid meie ekspeditsiooni materjalid. Nii tarvitseks meil vaid mnele teadusasutusele vi meediavljaandele vike vihje saata ja hiskondlik masinavrk hakkab ise tle ning ajab teema kuumaks." "Hea idee!" rmustas Are. "Nii teemegi!" "ra asjadele peale astu, knal on laual!" hoiatas Are, kui ma pimedas ronimispuult alla punkri liivaprandale astusin. Stasin vlgumihkli ja leidsin kobamisi laualt knla. Panin selle plema.

Tagumine punkriosa oli muudetud varandusehoidlaks ning maha laotatud kileribal lebasid hunnikus koopast siia juba varjule toodud aarded. Vtsin vastu seljakotid, mis Are mulle levalt ulatas, ja ladusin nende imeprase muinasesemetest koosneva sisu kilealusele. Tga valmis saanud, ronisin lesse. Seejrel sulgesime punkri ava ning suundusime laagripaigale, kus pidime telgid kokku pakkima, et need koopasse viia. Tagasiteel, kui me parasjagu kahte soosaart hendavat maasilda letasime, hakkas vihma sadama. Alguses tibutas sna rnalt, kuid meie koopa meni judmise ajaks oli sadu muutunud juba paduvihmaks. "Arvasin, et te ei juagi enne vihma kohale," snas Anniki, kui me poolmrgadena koopa uksest sisse kargasime. "Vhe puudus," vastas Are reipalt riietelt veepiisku rapsides. "Ma sain magamisnurga valmis," lausus Anniki kega vrsketest kuuseokstest paksule magamisasemete alusele viibates. "Tubli oled," snasin ma. Kuna lejnud peva jooksul vihmasadu mitte ei lakanud ega nrgenenud, vaid hoopis tugevnes, siis me rohkem aarete mberpaigutamise reise punkri juurde ei sooritanud ning tegelesime koopas mahalangenud raidjooniste tahvli alt paljastunud mri lammutamisega. Vga tihedasti seatud kivide tttu mris tundus lammutamise t raskena, mis edenes rmiselt visalt. Mrist eemaldatud kivid tuli veel lisaks koopaavast vlja heita, sest vastasel juhul poleks me varsti lihtsalt koopasse ra mahtunud. Aeg ajalt me katkestasime t ning aitasime Annikil, kes lisaks sgitegemise lesandele pidi koopas asetsevatest ohvriesemetest koostama levaatliku nimekirja, mrata asjade otstarvet. Pikapeale selgus, et Arel oli igus, kui ta vitis, et kiviseina taga peitub kinnimritud kik vi ruum. Kuigi olime raske pevat tulemusena vaid poolteist meetrit edasi liikunud, polnud kahtlustki, et tegemist sai olla ainult mesgavusse viiva mingil phjusel tismritud suure tunneliga, milles kivid tihedasti tunneli seinte ja ksteise vahele olid kiilutud. htul magamiskotis lesides mtlesin ma peval tehtule. Eks nis, kas homse pevaga juame salaprase aukartustratavate mtmetega tunneli puhastatud vi mitte... Ja kui kaugele see ldse ulatub? Kuulatasin. Teisel pool Aret kostus Anniki htlast tasast hingamist - ta vist magas juba... Vljas ladistas vihma. Kolmeteistkmnes peatkk.

Hommikuks polnud vihm lakanud, sadas nagu oavarrest. Seisin koopasuul ja vaatsin vlja. hutemperatuuri tusu tttu mhkus mbrus juba mnekmne meetri kauguselt paksu lbipaistmatusse udumassi. Isegi me all kasvavad suured kuused ei paistnud, rkimata siis kaugemal laiuvast soost. "Kummaline suvi... Aina sajab ja sajab. Ei tea, kas jutud kliima soojenemisest ja sellega kaasnevatest veeuputustest vivad testi teseks osutuda?" alustas Are jlle teemaga, mis vihmaste ilmade tttu oli meie seas juba populaarseks muutunud.

"Tjah, kui praegu vlja vaadata, siis tekib kll selline tunne. Talved on viimase kmne aasta jooksul olnud kummaliselt lumevaesed, niisked ja soojad, suved vihmased. Kes teab, vib olla ongi see kliima suure muutumise algus..." nentisin ma. "Mned nevad selles protsessis head. Eesti kliima soojeneb, nii et varsti vime soojamaa taimi kasvatada ja lbi aasta rannas pikest vtta," avaldas Anniki arvamust. "Need, kes niimoodi mtlevad, pole kll kuigi targad. Meie tsivilisatsioon on aastasadade jooksul vlja arenenud maailma loodusoludega kohanedes, ja iga kiire tasakaalust vljaminek thendaks seetttu tsist katastroofi," arvasin ma. Prast hommikuski asusime igaks taas oma lesannete juurde: meie Arega puhastasime kiku, Anniki mrkis pevikusse lesse ohvrikivil lebavaid esemeid. Kui me olime puhastanud umbes kaks meetrit kiku, hakkas mris paistma kigu prandal lebava tohutu tahutud ruudukujulise graniitkivi klg, mille mdud olid poolteist korda poolteist meetrit. Kuna tunneli kinnimrimiseks kasutatud viksemad lubjakivid olid laotud rmiselt tihedasti ja tpselt, ei suutnud me piinavast uudishimust ja ritustest hoolimata graniitkivi klje mbert kive vlja sikutada. Pidime lammutustid jtkama n.. levalt alla meetodil. Kui me lpuks graniitkivi otsa mbert saime lubjakivist titekivid eemaldatud, selgus, et kivi peal jooksis kivi servade ligidal pragu. "Nagu kaas oleks peal," snas Are mtlikult kega prao vahet puhastades. "Arvad, et graniitplokk on seest thi?" prisin ma. "Kes teab," vastas Are pilku tstes ja jtkas, "ilmselt hoidsid nad siin mingit veelgi suuremat varandust, kui see, mis altarile aegade jooksul ohverdati." "Must uss..." snasin ma vaikselt. Are noogutas, mtles pisut ja snas: "Kui mt teks osutub, vime me siit leida terveid meteoriiditkke, mis Kaali meteoriidi kljest eraldusid ja siia sohu kukkusid. Muistsed inimesed koukisid need ilmselt pehmest pinnasest vlja ja kummardasid siis neid nagu jumalikke leloomulikke taevast tulnud judusid. "Sa arvad, et "must uss" ongi tkid Kaali meteoriidist?" ksisin ma kaheldes. "Miks mitte," mrkis Are ja selgitas, "mletad, mida mt selle kohta tles? Et Maianpata kohal snnitanud Tulimadu musta poja, kes aga kurjast oli ja vga palju inimesi surmanud... Ja veel mainiti, et paganad ladunud koopa kividega kinni ja matnud nii musta ussi elusalt... Aga must uss pole minu meelest midagi muud kui meteoriiditkid, mis maapinnale langedes nagu Saaremaalgi inimesi surmasid, ja prast jahtudes musta vrvuse omandasid. Selleprast ongi tunnel nii tihedasti kividega kinni kiilutud. Nad lihtsalt arvasid, et kui nad halba phjustanud kivitkid koopasse mrivad, siis on nad tulevikus sellise sndmuse eest kaitstud. Aga see siin," ta viipas graniitplokile, "ongi musta ussi kirst, ehk meie jaoks lihtsalt muinasinimeste poolt imekspandavalt tdeldud graniidist kivikarp, millest me limalt vrtuslikud meteoriiditkid leiame." Kinnimritud tunnelit edasi avades sai meile aga sna kiiresti selgeks, et tegemist polnud mingisuguse kivikarbiga, vaid suureprase gigantse muistse meistritga. Graniitkivi ploki vliskljed olid kll sna rohmakalt tahutud, kuid see-eest olid nii kivikarbi phi kui ka arvatav kaas peaaegu veatult siledad. Pev mdus tielikus tmeeleolus tunnelit avades ja htuks judsime me viis meetrit selle algusest puhastatud. Ikka ja jlle pidime imestama graniitsarkofaagi - nagu me seda nd nimetasime - suuruse le. Kuigi umbes kolm meetrit sarkofaagist lebas juba kividest thjendatud

tunnelis, ei paistnud sarkofaag lppevat. Ji vaid oodata, mida toob jrgmine pev. Sadas... Vahetpidamata ja tugevasti...

Neljateistkmnes peatkk

Milline on inimene? Kui suur ta jud ja vgi? Meie tegelikku vimu... igemini kll mannetust nitab tsiasi, et me sedagi ette ei ne, kas head vi halba toob meile algav pev... Sest kui ma suutnuksin tolle peva vihmasel ja udusel hommikul ajas nha enda tulevikku, siis oleksin ma pikemalt mtlemata haaranud seljakoti, selle paremaid aardeid tis ladunud ja pgenenud soosaarelt. Aga, jah... Ilmselt poleks ma isegi sedagi enam suutnud, sest sndmused olid meie teadmata juba alanud... Olgu, rgin kigest jrgemda. Kui me hommikul rkasime, tiivustatuna meid sellel uurimisreisil saatnud lausa uskumatuna nivast edust, paistis, et algav pev totab tulla nagu eelmisedki. Ikka sadas vihma, mis reisi kestel oli kujunenud tavaliseks nhtuseks. Peale tagasihoidlikku hommikueinet asusime Arega jllegi tunnelit puhastama, ja eelnevate pevade t tulemusena oli meil sellest juba ligikaudu viis meetrit avatud. Panga sgavusse suunduva tunneli prandal lebas poolteise meetri krgune ja sama lai umbkaudu kolme meetri pikkune rohmakalt tahutud klgseintega graniitkivist plokk, mis vis olla seest thi, sest paistis, nagu oleks see kivikaanega suletud. Kiviploki teine ots asus varjul veel kive tiskiilutud avamata tunneli osas. Lunaks ji vihmasadu vljas nrgemaks, kuid udu ei taandunud. Maastik ei avanenud ja endiselt mattus mbrus koopasuust mnekmne meetri kauguselt lbipaistmatu mrja hallikasvalge veeauru sisse. Prast lunaski, kui me taas tunneli avamisega tegelesime, judsime viimaks sinnamaani, et paistma hakkas kiviploki teine ots. Nagu me arvasime, kattis suurt nelja meetri pikkust kivisarkofaagi kivist kaas, - nii vis vhemasti jreldada prao jrgi, mis jooksis kiviploki peal. "Vaata, kaas on teistsugusest graniidist kui lejnud kiviplokk!" snas Are kindaga kiviplokki pealtpoolt phkides. "Mrkad vahet?" Tepoolest paistis praost sissepoole jv kivipind muudest kiviploki pindadest natuke hallikamana ning vahe oli ka kivi struktuuris. Urgitsesin prao vahelt oksaraoga vlja peenikest kivitolmu. Umbes paarikmne sentimeetri sgavusel puudutas oksaots kva pinda. "See vib olla kaane pesa phi," arvasin ma. "Mis paganama moodi me kaane krvale saame nihutatud?" ksis Are mulle mtlikult otsa vaadates. "Meil pole isegi kange... Aga ega neist abi olekski. Raudkangide otsad ei mahuks nagunii prao vahele," arvasin ma. "Isegi kmme meest ei jaksaks seda kiviplaati kangidega liigutada. Oletame, et plaadi paksus on kakskmmend sentimeetrit, nagu sa oksaga mtes said. Siis oleks plaadi kaal..." ta vaikis hetkeks ja krimpsutas mttes nina, " ...le kolme tonni." Vaatasime teineteisele nutult otsa. "Poisid, vihm on jrele jnud," rmustas Anniki koopaavast vlja vaadates.

"Praegu pole kll minu poolt htegi ettepanekut, kuidas kaas eemaldada," snas Are tasa. "Sul on mni idee?" Raputasin eitavalt pead. "Mis siis ikka... Kuna vihm on jrele jnud ja mtteid pole, kuidas sarkofaagi avada, siis viksime aja ratsionaalse kasutamise eesmrgil punkri juurde he aarete mberpaigutamise reisi teha," ti Are kuuldavale enda ettepaneku. "Mina tulen ka teiega kaasa. Olen koopas kkitamisest tdinud," snas Anniki. Ladusime seljakottidesse aardeid, niipalju kui igaks arvas end jaksavat kanda, ning mda tunneli avamisest tekkinud kivikuhilat koopaavast alla laskudes astusime mrga uttu. Udu! Vasakut ktt tusis krge paepank udus lesse, paremal pool vis vaevu aimata aegade jooksul panga lagunemisest tekkinud me veerul kasvavaid puid. Sammusime mda panga jalamit ja judsime peagi kahte saart hendava maasillani. Astusin kiirel knnil enda mtetesse svenenult teiste ees, pramata erilist thelepanu meid mbritsevale kummituslikule maastikule. Kuidas eemaldada sarkofaagilt kivikaas? Kui me olime judnud maasilla keskele, kuulsin Aret mu selja taga kitselt hatamas: "Pagan! Mida see peab siis thendama!?" Prdusin segaduses mber ja ngin, kuidas Are rajalt krvale astus. "Mis on?" ksisin ma. Snagi vastamata kiirustas ta udus kuhugi vasakule. Silmasin, kuidas ta vaevu paistev kuju maasilla servani judes maha kkitas, ning siis kuulsin ma vee solinat... "Vesi!" kostis ta hmmeldunult kega vees solistades. "Mis vesi," ei saanud ma aru. "Vesi on tusnud," vastas ta rohkem omaette arutledes kui meile. Astusin tema juurde. Meie jalge ette maasilla kaldani ulatus tumepruun vesi! "Jumal kll!" libises mu huulilt. "Vesi on tusnud..." pomises Are, nhes nagu midagi, mida on vimatu uskuda. Jooksujalul kiirustasin mda maasilla kallast. Vesi, vesi! Nii kaugele, kui silm ulatus ngema, oli soo kaetud pruuni veega. Lonkisin ldult teiste juurde tagasi. "Mida see thendab?" ksis Anniki kheldes, mistes, et midagi halba on juhtunud. "See thendab, et lakkamatute vihmasadude tttu kogunes sellal, kui me koopas jndasime, soosse nii palju vett, et soo pind on nd kaetud sgava lbipaistmatu pruuni veega," snas Are silmi tstes ja Annikile tsiselt otsa vaadates. "Ja siis?" ei saanud Anniki aru. "Kuna lbipaistmatu vee tttu on meil vimatu laukaid leida, siis upuksime me soosse, kui me ritaksime saartelt lahkuda," jtkas Are. "Nii et me oleme saarel vangis..." ksis Anniki arglikult. "Nii vib elda kll..." snas Are kaugusesse vaadates. Valitses masendav vaikus. Siis snas Are: "Kuna soo on seda mbritsevast maast madalam, siis ilmselt koguneb siia vett ka suurelt maa alalt, mis sood mbritseb. "Sa arvad, et veetase vib lhitulevikus veelgi tusta," ksisin ma. "Vga vimalik," vastas Are. "Siis tuleks kiiresti midagi ette vtta," snasin ma otsustavalt. "Ega me saa jda ju ometigi ked rpes ootama, et olukord veelgi halveneb!" "Ma arvan, et praegu on juba hilja katsuda saarelt lahkuda," snas Are. "Minu arvates tuleks kigepealt tekkinud olukorda phjalikult uurida ja analsida ning alles seejrel tegutseda. Liialt

kiirustades vib meid oodata katastroof." "Aga paat..." ei andnud ma jrele. Are vaikis. "Ma panen ette, et lheme mda saare kallast meie vana laagripaiga poole," mrkis ta natukese aja prast, "siis neme, kas kusagil ulatuvad maasillad vi mttad veel le veepinna." Liikusime piki lnepoolse soosaare lunakallast jooksvat kivivalli edasi platoo suunas. Paremat ktt ji soosaare mrg mets, vasakule leujutatud soo. Pruunist veest tusvate puude jrgi visime mta, et vesi oli soo katnud umbes poole meetri sgavuse kihina. "Ei tea, kas mujal ka nii kvasti sadas," ksis Anniki snades koduigatsust peitmata. "Raske elda. Vib olla mnes jes tusis veetase meetri vrra, aga kindlasti ei avaldanud vihmad kusagil seesugust mju kui siin soos," arvas Are. "Kui ma lapsena vanematega jalgrattamatkal kisin," alustasin ma, "tusis vihmade tagajrjel kolme pevaga Kasari je veetase keset suve le meetri. Kik luhad kattusid veega ja me pdsime peagi kummipaadist kala seal, kus vaid paar peva varem oli olnud jalgrada. Mletan, et leujutuse ajal pdsin oma suurimad kalad... Isegi lkkeaseme pidime mber kolima, nii krgele tusis vesi." "Mina kll pole midagi sellist varem kogenud..." snas Anniki. "Jama lugu, jah," mrkis Are. "ks vimalus saarelt psemiseks oleks ehitada parv," tegin ma ettepaneku. "Sellega saaks sita paadini..." "Pole mtet hakata parve ehitama, kui veetase vib paari pevaga alaneda nii palju, et me saame jala jrveni minna," katkestas Are mu ettepaneku. "Olen mures paadi prast. Ja pealegi ei usu ma, et veetase viks paari pevaga nii palju langeda," snasin ma umbusklikult. "Vaatame, vaatame," rahustas Are mind. Tasapisi muutus udu lahjemaks ja me ngime, et soo oli le ujutatud pruuni sogase veega, millest turritasid vaid kidurad puud ja pikemad rohukrred. Peagi judsime soos maasildu leidmata platooni. Sealt keerasime saare sisemusse ning mda tuttavat teed edasi minnes laskusime uuesti platoo nlvast alla ja judsime vlule. Saabas vajus kll aeg ajalt korinaga pehmesse vesisesse mttapinnasesse, kuid muidu polnud soosaare sisemuses leujutuse jlgi mrgata. letasime vlu ja lbinud hreda mnnimetsa judsime punkrini. Heitsin punkriava varjavad katted krvale ja ma valmistasin parasjagu alla laskuma, kui kusagilt metsast kostis terav praksatus, nagu oleks keegi maas lebava puuoksa pooleks astunud. Tardusime kik kolmekesi vaikseks ja ritasime uduses metsas heli tekitajat silmata. Kuid rohkem ei kostnud midagi. "Ajasime ilmselt mne pikutava looma liikvele," snas Are viimaks rahustavalt. Ronisin ettevaatlikult rondile ja hoolikalt jalgealust otsides laskusin punkrisse. Stasin laual vlgumihkliga knla. Liiv punkri prandal oli valdavalt kuiv, vaid luugi alune koht paistis veidi niiskena. Are ulatas kotid alla ja ma viisin need tagumise seina juurde, kus maha laotatud kilele olid ladustatud juba varem siia varjule toodud esemed. Prast kottide thjendamist heitsin need punkriavast vlja ja ronisin ka ise jrele. Punkriava katetega varjanud, seadsime sammud tagasiteele. Kndisin kige viimasena. Kui me metsast vlja vlule judsime, tundus mulle, nagu oleksin ma selja taga metsas, sealt, kus me sja olime tulnud, kuulnud mingisugust raginat. Peatusin ja

prdusin mber. Midagi. Kuna Are ja Anniki lksid edasi ning midagi erilist polnud mrgata, kiirustasin neile jrele. Ajaks, mil me koopaavani judsime, oli vaevumrgatav tasa puhuma hakanud tuul udu nii lahjendanud, et me panga all mel seistes visime aimata leujutuse suurust. Soo oli muutnud vrvi paari pevaga ja rohelise taimestikuvaiba asemel ulatus kikjale pruun veevli, millest ulatusid vlja vaid puude rohelised tutid. "Katsun pangale ronida, sealt peaksin jrve ja paati ngema," snasin ma thja kotti Arele ulatades. "Hea kll, ma aitan Annikil lunaks midagi hamba alla valmistada," vastas Are. "Katsu veerand tunniga ra kia, selle ajaga on sk valmis..." Lksin mda panga rt edasi. Mnesaja meetri prast muutus panga alune mgi suuremaks ja laugemaks, nii et ma sain pangale ronida. Kuna siit polnud ees kasvava metsa tttu vimalik lunasse jvat sood nha, siis tuli mul veidi maad tagasi minna. Viimaks mets hrenes, asendudes niiduga. Pilt, mis mulle avanes, oli vapustav. Ka luna poole jv soo oli le ujutatud pruunist veest. Jrve aseme vis ra tunda vaid seetttu, et seal polnud veest vlja ulatuvaid rohelisi puututte. Aga kskik, kui palju ma ka ngemist pingutasin, ei ninud ma paati kohas, kus see pidi asuma. Paat oli kadunud... Seisin otsekui tardunud ning ritasin meeleheitlikult kusagil paati silmata. Tulemusteta! Paati polnud! Minu ees laius vaid tohutu veega kaetud soo, irvitades otsekui minu thisuse ja viksuse le. Mis oli juhtunud? Kuidas oli paat lahti psenud? Kas tusva vee tttu oli paat pehmesse turbapinnasesse rammitud vaia vlja tmmanud? Vi oli paati kinni hoidva kie silmus le vaia libisenud, tuiskasid mtted lbi mu pea. Tagantjrele arutledes vis paljutki juhtuda. Veendunud, et paat oli kadunud ning ilmselt sood katva veega kuhugi soo praprgusse aetud, nii et ma praegu olukorra pstmiseks midagi ette ei saanud vtta, prdusin ma rmiselt sandi tundega tagasi, et teistelegi halba uudist teatada. "Are, paat on kadunud!" snasin ma mornilt koopasse sisse astudes. "Tere tulemast!" kostis kellegi vras hl mulle vastu. Kui mu silmad olid koopas valitseva hmarusega harjunud, ngin ma, et Are ja Anniki seisid kohkunult koopa tagumises osas. Minu ees toetus aga lbelt altarikivile keegi siilisoengus vras neljakmnendates aastates mees, sihtides mind kaheraudsest jahipssist. "Mis siin toimub?" ksisin ma arusaamatuses. "Sina ra kobise, kao teiste juurde!" ksutas vras hoolimatult. Kheldes lksin Are ja Anniki juurde. "Olete siin kenakese varanduse leidnud..." snas vras koopas tunnustavalt ringi vaadates endiselt pssiga meid sihtides. "Et meil ei tuleks arusaamatusi, siis olgu teile selge, et need asjakesed kuuluvad ndsest mulle," jtkas ta. "Aga meie leidsime need..." snas Are. "Sina, prillipapa, oled vait! Ja rgid ainult siis, kui ma sult ksin!" mirgas vras le koopa pssitoruga hvardavalt Are suunas viibates. "Kui sa liiga palju mlised, saad lihtsalt kuuli!" Ja et oma snadele kaalu lisada, snas ta peaaegu uhkelt: "he hdavarese ma juba saatsin teise ilma, selle eest mulle viisteist aastat antigi. Aga ega Rummu seinad ja kparditest valvurid mind suuda pidada." Vahetasime ehmunult pilke. Me olime Rummu vanglast pgenenud relvastatud mrtsuka vangid! Millegiprast ristisin ma ta mttes kohe "Siilipeaks".

Siilipea ilmselt nautis vga seda mju, mis ta snad olid meile avaldanud ja lisas mnuga: " Need aarded on ndsest minu ja see soosaar on minu kuningriik, kuhu keegi vljastpoolt ei pse, ning teie olete minu orjad... Ja rikkaks saan ma ka," snas ta pssi langetades ning altarikivilt hbekeed vttes. Seda hetke oligi Are oodanud. Nagu surma tappa ritades haaras ta v vahelt pussi ja tormas meeleheitliku kisaga le koopa Siilipea poole. Lausa kassiliku kiirusega pras see pssitoru Arele vastu. Kostus tugev pmatus. Tundsin, nagu keegi oleks mulle lumepalliga vastu ngemist virutanud. Siis aimasin srmetes teravat pssirohu lhna. Ngin, kuidas Are ktega jalast kinni hoides vaikselt maha varises. "Ei!" karjatas Anniki mu selja tagant ja tormas meeleheitlikult venna poole. "Tahad veel!" karjus Siilipea kssutavat Aret pssitoruga torkides. "Jta ta rahule!" karjatas Anniki Siilipeale lkendaval pilgul julgelt otsa vaadates. Siilipea taganes mne sammu ja hakkas siis naerma. "Teline metskass," snas ta. Seisin nagu tardunult, suutmata end liigutada. Kik oli juhtunud liiga kiiresti: paadi kadumine, lbe vras, hvardused, lask, kuulist maas kssutav Are..." Are pdis tusta, aga varises siis uuesti oiates kokku. "ra tuse, ole rahulikult," snas Anniki rnalt vennale. Ta harutas peapaelaks seatud rtiku lahti ja ritas seda mber Are jala siduda. Are oigas uuesti ning ma ngin, et ta pksisr leemendas verest. See vaatepilt ratas mind kitselt tardumusest ja ma tegin mne sammu nende poole. "Ole hea," katsume ta seina rde tsta," snas Anniki mulle paluvalt silmi tstes. Are pani ke mulle le la ja niiviisi teda lohistades tirisin ma ta koopa seina rde. Istusime kolmekesi seljad vastu seina toetades kivisel prandal - veritsev Are meie keskel. Tuleaseme palgil istet vtnud Siilipea si katelokist mnuga matsutades meie lunaski. Pss toetus altarikivile ta krval. Aeg-ajalt heitis ta meile altkulmu prnitseva pilgu ja mulle nis, et ma ngin ta pilgus vigast irvet. Mul polnud mingisugustki lootust enne temani juda, kui ta oleks judnud pssi haarata. Pealegi polnud mul nuga. Viksin talle pastaka silma la - mtlesin ma... Ei, temani oli le koopa tormata kaheksa meetrit, pealegi pidin ma tusma. Siilipea aga istus noga meie poole. "Sina, tdruk, viska lkkesse puid juurde! Ned, et tuli kustub ra!" ksutas Siilipea Annikit. "Sa lasid mu venda, ja nd arvad, et ma hakkan sind teenindama," vastas Anniki vihaselt. "Kui sa oma suhtumist ei muuda, siis sa ned, milleks ma vimeline olen," kostis Siilipea hvardavalt urisedes vastu. Kuid tusis siis ja heitis ise hagu tulle. Tasapisi muutus vljas hmaraks. Siilipea kndis mber altarikivi ja imetles likleval pilgul sellel lebavaid aardeid. Aeg ajalt vttis ta mne hbeasja ktte ja mmises rahulolevalt. Are ngu oli kaetud leemendava klma higiga ning ta oigas vahetpidamata, sest haav jalas phjustas talle hirmsat valu. Korraga ji Siilipea Aret pika vihase pilguga vaatama. "Kaua ma su hala pean kuulama!" kratas ta Arele. "Sellest on mul vhemalt mingisugust kasu," jtkas ta pssitoruga minule viibates. "See kannab vhemalt mu aarded soost vlja. Aga sind pole mul tarvis." Ta avas kaheraudse ja veendunud, et mlemad rauad on laetud, jtkas: "Kige igem oleks sulle kuuli anda, et sa mu magamist ei segaks." Anniki haaras kahe kega venna mbert kinni. Mistsin, et ma olen Siilipeale vajalik ja leidsin, et nd on minu aeg sekkuda.

Laususin: "Meil on telgid ja me viksime vljas bida. Siis ei peaks sa tema oigamisi kuulma... Tal on ju ikkagi terve padrunikestatis haavleid jalas." "Kuule sina!" lausus Siilipea plgusega minu poole pssitoru viibates. "Kas sa pead mind tiesti lolliks. Arvad, et ma usun, et te telgis psite?" "Kuhu meil ikka minna on, soo on ju vett tis. See ju ka haavatud..." mrkisin ma teeseldud sbralikkusega. "Sul endal ka kasud mngus, julgem ju ikkagi, kui me vljas oleme. Saad rahulikumalt magada." "Teiesuguste hdaptakatega saan ma he kega ka hakkama," lausus Siilipea plglikult meie poole vaadates, kuid ma ngin, et ta ji siiski mttesse. Korraga ilmus ta nole prgulik irve ja ta snas: "Orjad, kaduge, jah, vlja! Ja kui keegi teist kutsumata koopasse jala tstab, saab hoiatamata tina! Aga kui te sel mtlete telkidest lahkuda ja soosaartele laiali joosta, siis tuleb mul homme pnev pev. Teile mlemale," ta viipas kordamda pssitoruga minule ja Arele, "on mul rauas kuul. Aga tdrukuga on mul omad plaanid!" Ta hakkas laginal naerma ja prdus mber. "Jaht inimloomadele. Kena vaheldus..." mirgas ta rmsalt. Vtsin telgikompsud ke otsa ja astusin koopast vlja. Mulle li vastu soe niiske hk, mis millegiprast tundus vabastavalt kosutavana. "Noh, roni alla, mis sa passid!" snas Siilipea kskivalt mulle pssitoruga valusasti selga torgates. Astusin mda kivikuhja alla. "Aitab kll!" kratas Siilipea koopaavas seistes. Panini lejnud kompsud maha ja hakkasin telki les seadma. Varsti olid mul kik kolm telki pstitatud. Lksin koopasse tagasi. "Pea vastu!" snasin ma tasa Arele teda Annikiga tusta aidates. Anniki helt poolt, mina teiselt poolt teda toetades komberdasime tasapisi koopast vlja telkideni. Aitasime Arel telki roomata ja ma tmbasin ta jrel telgiluku kinni. Vaatasin Annikile otsa ja ngin ta silmis pisaraid. Ta kristas oma telgiluku lahti ja ronis telki. "Ole tugev!" snasin ma rahustavalt. Anniki sulges krinaga ukselapaka. Vaatasin tagasi panga poole. Valgust heitvas koopasuus seisis pssi hoidev tume kuju. Sisenesin telki.

Viieteistkmnes peatkk

Lamasin telgis. Kuulsin, kuidas Are aeg ajalt oigas ning Anniki vaikselt nutta tihkus. Aeg venis... Sellest vis olla mdunud juba mitu tundi, kui ma telki ronisin. Lbi telgiseina kumav laik valgust heitvast koopaavast ji tasapisi ha viksemaks, kuni kustus viimaks sootuks. Valitses pimedus enne koitu. Anniki oli ilmselt lpuks magama jnud. Are aga oli leval, sest ma kuulsin, kuidas ta pidevalt rahutult oma telgis niheles. Mtted peas ei andnud rahu. Me peame pgenema, sest muidu me hukkume. See on ainult aja ksimus, millal ta meile lpu peale teeb. Isegi kui Are nii kaua vastu peab, et vesi soos alaneb ja aarded on kvale maale tassitud, ei lase ta meil minna. Me oleme ju tunnistajad... Nii et ainuke vimalus on pgeneda. Aga kuhu? Tal on aega meid otsida ja ta leiab meid nagunii. Kui oleks

vimalik end niikauaks kuhugi peita, kuni vesi soos alaneb. Siis viks pimeduse katte all ritada soosaartelt pgeneda. Aga jah... kust me leiame nii hea peidukoha? Korraga laksatasin ma endale peoga vastu otsaesist. Punker! Kuidas ma kohe selle peale ei tulnud? Metsavenna punker oli ju parim koht enda varjamiseks. Kuulatasin. Vaikus. Tuli riskida! Keerasin end vaikselt telgis mber ja sikutasin telgiluku ettevaatlikult lahti. Piilusin vlja. Pimedus. Roomasin telgist vlja Are telgi juurde. Otsisin lukuripatsit, kui lukk avanes ja Are vaatas mulle otsa. "Pgeneme! Punkrisse!" sosistasin ma tasa. Are noogutas. Niikaua, kui ta telgist vlja ronis, avasin ma Anniki telgiukse. Kuulsin, kuidas ta sgavalt hingas. Magab. Sikutasin teda jalast. Ta kargas ehmatades istuli. Surusin talle instinktiivselt ke suule. "Tasa! Mina siin!" sosistasin ma. "Aga, Erki!" sosistas ta vastu, kui ma olin ke ta suu eest vtnud. "Ta tapab meid, kui sind siit leiab!" "Ta tapab meid, kui me siia jme! Ainus vimalus on punkrisse pgeneda!" vastasin ma ja sikutasin teda kest kinni hoides peaaegu poolvgisi telgist vlja. "Anniki, kik on okei!" snas Are rahulikult Annikil teisest kest kinni vttes. "Nd me lhme siit ra ja kik saab korda." "Kik saab korda..." venitas Anniki ja siis nagu venna rahust uut judu ammutanud kordas ta lootusrikkalt: "Jah, siis saab kik korda!" Mlemalt poolt Aret toetades kiirustasime me tagasi vaatamata sdamed hirmust puperdamas mest alla. Pidime iga natukese aja tagant peatuma, sest vahest oli Arel nii valus, et ta ei suutnud enam edasi minna. Kui me olime saared hendava maasilla letanud ning ka idapoolse soosaare valli selja taha jtnud, otsustasin Aret seljas edasi tassida. Nii edenes teekond kll judsamini, kuid ikkagi tundus mulle, et mitte piisavalt kiirest. Hakkas juba koitma. Judsime punkri juurde, kui pikese esimesed kiired puuladvad srama panid. Laskusin punkrisse ning aitasin Arel alla ronida. Prast seda, kui ka Anniki oli alla laskunud, ronisin veel korra lesse ning tmbasin punkri sissekiku varjava kuuseoksa taas avale. Anniki sikutas kiletki kolinaga aarete alt ja laotas selle istumiseks punkri seina rde liivaprandale. Stasin knla ja vajusin vsinult teiste krvale kilele. rkasin unest, kui keegi mul kramplikult randmest haaras. Kus ma olen? Kikjal valitses pimedus. Siis meenusid mulle viimased sndmused ja ma ksisin: "Mis on?" "Tasa!" sosistas Anniki vastu. "Mulle tundus, nagu oleksin ma kellegi sammude mdinat punkrilael kuulnud." Kuulatasime. Vaikus. Siis aga vpatasime me mlemad ootamatult Siilipea vljast kostuva kumeda hle peale. "Kas te testi arvasite, et suudate minu eest pgeneda?" ksis ta irvitades. Mulle meenusid udusest metsast kostnud oksapraksatused ja see kummaline tunne, nagu oleks keegi meid jlginud, kui me viimane kord aardeid punkrisse time. Ju oli Siilipea meid juba siis jlitanud, ja selleprast oli tal nnestunud meid ka nii kiirest leida. "Mis te arvate, mis on mul siin seljakotis?" kuulsin Siilipead vljas rkivat. Istusime liikumatult nagu hiired mao urgu sisenemisel. Vastust saamata lisas ta ise juurde: "Mul on kalapdmisest veel mned pulgad spradelt saadud trotli alles... Kui te minu kolmeni lugemise jooksul pole vlja roninud, viskan ma lhkepulga alla." Nende snadega li ta jalaga punkriava varjanud kuuseoksa krvale. Ngime ta naervat kuju, kui ta lhkepulka kes viibutas. Aret enesega kaasa

tirides tmbusime kibekhku punkri tagumisse nurka. "Auu, tibukesed, kuhu te kadusite?" hikas ta alla. Ootamatult kostus tasast muusikat meenutav heli. Samasugune heli, mis mind nii vga oli ehmatanud, kui ma paar peva tagasi kive tiskiilutud tunnelit olin avanud. Nis, nagu oleks hk meloodiliselt vibreerinud. "Kurat! Mis see siis on?!" kuulsin Siilipead leval imestamas. Siis jrgnesid naksatused. Tundsin, kuidas keha titus tuima rammestusega, mis mu tahteju tielikult halvas. Teistega paistis toimuvat sama. Vaatasime imestades hmaras valguses ksteise liikumatuid piirjooni. Meie teadvus ja meeled ttasid, kuid meil polnud judu sundida endi kehasid reageerima. Ootamatult naksatused kulmineerusid pika jorinaga, mis millegiprast tekitas minus alateadlikku paanilist hirmu. Ja siis me kuulsime rkivat karjet. Selles oli peaaegu vimatu ra tunda inimeselikku pritolu, nii kohutav ja sdantlhestav oli see. Niimoodi vis klada vaid hullumiseni ja surmani hirmunud inimese hdakarje. Karjest kostis le vaid kiliselt alanud tugev sisin. Me tundsime, kuidas maapind vappus leval toimuvast agooniast. Niimoodi vis see kesta umbes minuti. Ja siis ji kik kiliselt peaaegu vaikseks. Kostus vaid tasane muusikat meenutav heli, mis pikkamda vaibus. Ma ei oska elda, kui kaua me prast heli tielikku lppemist tardununa istusime, ennem kui me visime hakata ennast uuesti liigutama. "Mis see oli?" pris Are silmad hirmust suured. Anniki paistis olevat tiesti sokis. Igatahes ei liigutanud ta, kui ma teda kest raputasin. Ta vahtis vaid kivistunud pilguga punkriava. Tusin ja ronisin mda okslikku tve lesse. Pistsin pea punkriavast vlja. Siilipea oli kadunud. Kuid mu srmetesse tungis mingi kummaline metalne lhn. Astusin veel oksavahe lespoole ja tardusin avanevast pildist: maapind punkri mber punetas verest! Laskusin kiiresti hku ahmides alla tagasi. "Mis on?" ksis Are mulle teraselt otsa vaadates. "Ma ei tea, kellele me peame enda pstmise eest tnulikud olema, aga Siilipeast on jrel vaid vereloigud," laususin ma hingeldades, kui ma taas rkida suutsin. Pikka aega valitses vaikus, siis snas Are tasa: "Must uss! Me lasime koopasse maetud kurja taas vlja..." "Jta..." snasin ma. "Kes nd ebausust rgib?" "Mis usust," snas Are peaaegu pahaselt. "Ma rgin faktidest. Mis sa arvad, kes selle veresauna siis korraldas." "Aga koopa kivisarkofaagis pidid ju su jutu jrele asuma meteoriiditkid," tuletasin ma talle ta eelmiste pevade juttu meelde. "Ma eksisin," snas Are mornilt. Istusime vaikselt, igaks mlgutas enda sngeid mtteid... "Seame uuesti kainelt arutledes ritta need faktid, mis meile ndseks teada on saanud," alustas Are tasa. "Tuginedes vana kroonika jutustusele ja meie poolt avastatud kivitahvlitele koopas, vime jreldada, et kaua aega tagasi langes taevast Eestimaale plev kera, millest Maianpata kohal eraldus muinasinimeste poolt S-the sarnase kujundiga thistatud olend vi ese. Kroonika nimetab teda Tulimao pojaks, kellega inimestel tuli videlda ja kes neist palju surmanud. Samuti kirjeldatakse kroonikas muinaseestlaste primust, kuidas nad musta ussi lpuks koopasse mrisid ning seejrel koopa juures phasid rituaale lbi viisid. Me kik teame, et saarlaste jumal Tharapita tuli ida poolt taevast ja et teadlased seostavad Tharapita-jumala maaletulekut Kaali meteoriidi sndmustega." Are vaikis hetke ja snas: "...Mis

aga siis, kui Kaali meteoriit polnud ldsegi meteoriit, vaid mingi muu nhtus..." "Nagu niteks?" ksisin ma umbusklikult, hellitades vaikselt lootust, et juhtunule on veel vimalik mni lihtne seletus leida. "Vras lennuaparaat kusagilt kaugelt kosmosest, mis rikke tttu pledes le taeva lendas ning siis kokkuprkel maaga plahvatas..." lausus Are he hingetmbega. Vaatasin talle pika pilguga otsa ja katsusin taibata, kas tal mitte haavast pole palavik tusnud, nii et ta enam aru ei saa, millest ta rgib. Aga kuuldavalt ksisin siiski: "...Ja sa arvad, et Kaali kraatreid uurinud teadlased eksisid, kui pidasid neid meteoriidilise pritoluga kraatriteks?" "Miks mitte. Nad ei tea ju isegi, millal Kaali kraatrid tekkisid... Klassikalise dateeringu on pakkunud Raukas ja see annab kraatrite vanuseks 7500 aastat, siis rgitakse veel mingisugusest 3500. aastast.. Aga kige vrskem taani teadlaste poolt tehtud Piila raba iriidiumi leidudele tuginev uurimus mrab Kaali sndmuse vaid 2400. aasta tagusesse aega... Ja mida me teame Kaali kraatrid maasse jtnud objektist?" Ta pidas vikese mttepausi ja jtkas siis: "Vaid seda, et see ennem maaga kokkuprkamise hetke oli lagunenud tkkideks, nii et tekkis ks suur peakraater ja vhemalt kaheksa viksemat krvalkraatrit. Aga mida me teame materjalist, millest see objekt koosnes? Kuna paekraater on plahvatusekraater, mille tekkimiseks kosmilise kiirusega langenud objekt plahvatas, pihustudes ja hajudes kokkuprkel maaga, siis sealt pole materjalikilde leitud. Kll on aga sellest objektist prinevaid kilde leitud krvalkraatritest, mis on ju lgikraatrid..." "Seda kike pole sul vaja mulle seletada... Mletad, mina olin ju see, kes meie Kaali ekspeditsiooni mtte ldse vlja kis. Rgi asjast!" sekkusin ma ta jutu vahele. "Kuula nd ja ra sega," ta pani ked veritsevale jalale, tegi valu vljendava grimassi ja sulges silmad. Veidi aja prast avas ta uuesti laud ja jtkas vaevaliselt: "Krvalkraatritest leiti vaid mned vikesed suure raua- ja niklisisaldusega kosmilise objekti killud. Aga see ei testa veel, et tegemist oli raudmeteoriidiga... Ja see pole veel kik," jtkas ta. "Kui olend kosmoselaevas taipas, et tal ei nnestu enam laeva psta, otsustas ta katapulteeruda. Ja nii ta ka Maianpata kohal tegi, ennem kui ta laev pleva kerana Saaremaal vastu maad sstis. "Aga vitlus S-iga..." tahtsin ma kuulda ta selgitust kolmanda raidjoonise kohta. "See oli kll ainult juhus, et tulnukas osutus lihasjaks," vastas Are virilalt naeratades. "Krgeltarenenud kiskja..." kahtlesin ma. "Millegiprast on inimestel levinud arusaam, et krgeltarenenud maavliste tsivilisatsioonide esindajad ei peagi toituma... Meie oleme nende jaoks vib olla ainult loomade sarnased olendid... Nagu ahvid ja delfiinid meie jaoks... Kas sa ei sks neid elukaid, kui sa oleksid nlga kngemas?" ta vaatas mulle irooniliselt otsa. "Ainult juhuse ja Maa kliima tttu nnestus muistsetel eestlastel kosmosekiskja peatada." "Kas sa vidad, et see kosmoseolend suudab ka kivisarkofaagis elus psida tuhandeid aastaid?" mrkisin ma ta eelnevatele seletustele vaatamata skeptiliselt. "Miks mitte. Inimkond ei tea ju mitte midagi kosmose eluvormide, nende eluea ja vastupidavuse kohta. Teadlased vitlevad alles nende eksisteerimise vimalikkuse le. Olend vis koopa kivisarkofaagis olla vga vabalt pikka aega mingisuguses tardumise taolises seisundis, kuni mni signaal ta ratas," vitis Are. "Ja mismoodi on sinu arvates tekkinud sgavik Mustakurja jrves?" jtkas ta. "Misprast lakkab kaamera sgavikus ttamast?" "Ja sul on vastused olemas?" ksisin ma. "Igatahes!" seletas ta rritunult. "Kui vras olend plevast kosmoselaevast katapulteerus, siis

ilmselt tegi ta seda mingisuguses pstekapslis vi -moodulis. Ainult niisugune ese vis Maaga kokkuprkamisel jtta pinnasesse sellise sgava jlje, nagu on sgavik Mustakurja jrves. Ja miks mitte ei vi Mustakurja jrv ise olla pstemooduli soosse kukkumisest alanud turbapinnase plengust tekkinud svend, mis on titunud veega. Kas sa siis ei ne, et kik me siin tekkinud ksimused saavad niisuguse seletuse korral vastused?" Lunaks oli Arel tepoolest palavik tusnud. Ta ngu hgus kuumusest ning ta silmis kilas haiglane lige. "Juua. Andke mulle juua," kordas ta vahetpidamata. Anniki pdis teha kik, mis vimalik, et tema olukorda veidigi leevendada, kuid meie vahendid olid piiratud. Toitu ega vett polnud me punkrisse toonud. htuks oli ta olukord nii halvenenud, et ta enam aru ei saanud, mida ta rgib. "Pgenege... Must uss... Must uss tuleb..." sonis ta palavikuliselt. Mul oli valus vaadata, kuidas ta kannatas. Anniki kitus kll vapralt, kuid ma mistsin, et polnud kaugel hetk, mil ta murdub. Kurnatus ja mure venna prast pidid kindlasti mju avaldama. Are seisund halvenes tund tunnilt ja ma mistsin, et midagi tuli ette vtta. Aga kusagil vljas liikus verejanuline krge intellektiga kiskja. Ma lihtsalt pidin riskima... Kigepealt oli vaja vett hankida. Leidsin aardehunnikust he mntidega tidetud hbenu. Kallasin mndid vlja ja hrusin nud seestpoolt jakiservaga nii puhtaks kui suutsin. Seejrel ronisin ettevaatlikult lesse. Vljas hakkas juba hmarduma. Nagu siug libisesin ma punkriavast vlja ja kiirustasin vlu suunas. Paari peva eest olin ma vlu madalamates kohtades mrganud vett, mis siis solises saapa all rohus sna ebameeldivalt. Nd aga oleksin ma kogu punkris vedeleva hbedakuhja ra andnud vaid paari liitri vee eest. Pidin peaaegu kukkuma, kui ootamatult takerdus mu jalg mingisse maas vedelevasse pehmesse esemesse. Tstsin selle les. Seljakott! Ilmselt oli see rbalateks kisutud kott kuulunud Siilipeale, sest meil sellist polnud. Pistsin ke kotti ja tundsin selles ringi sobrades srmede all mingisuguseid pulkasid. Tmbasin he vlja. Kollase mbrispaberiga veidi teatepulka meenutavast jublakast ulatus vlja traadisarnane nr. Kallasin ka teised pulgad kotist vlja ning lhikese vaagimise jrel judsin arusaamisele, et see oligi lhkeaine, millega Siilipea meid hvardas. Toppisin lhkeainepulgad kiirustades jaki taskutesse, viskasin koti seljale ja sammusin lbi hmarduva metsa vlule. Mets avanes ning siis silmasin ma vlu teises servas ptra minu poole vaatamas. Seisime liikumatult, seejrel lonkis pder mned majesteetlikud sammud ning vaatas uuesti minu poole. Kkitasin ettevaatlikult. Ei, mul polnud mingisugust lootustki ptra siruli tmmata - andsin enesele aru. Kuigi sa oleks hdasti vaja linud. Nljatunne oli nii tugev, et krvus kohises ja pea valutas. Veendunud, et minust pole ohtu, langetas pder kehaga vrreldes suure pea ja jtkas mnuga kuivanud heina nsimist. Mtlesin, mida edasi teha... Lhikese arupidamise jrel judsin jreldusele, et mul ei nnestu ptra tabada. Otsustasin seetttu keskenduda vee leidmisele ning loomast enam mitte vlja teha. Astusin vaikselt edasi. Pder tstis pea ja jlgis thelepanelikult iga minu liigutust. Hetkel, kui talle tundus, et ma olen juba liialt lhedale judnud, ning ta valmistus pgenema, astusin ma poolest saapast saadik veelompi. Kummardusin ning lkkasin mrja kulusoga krvale. Paljastus vike veesilm. Jin ahnelt sooja veidi mdanenud heina maitselist vett. Suurema janu kustutanud, khveldasin kokkuseatud peopesadega vett tis ka hbeanuma. Tstsin pea ning vaatasin le kulu -pder seisis ikka vluservas ja jlgis mind teraselt. Hakkasin just tusma, kui kuulsin metsast kummalist heli... Shisev heli oli samasugune, nagu

tekitab kaarleek elektriga keevitamisel. Siis ilmus pdrast vaevalt mnikmmend meetrit vasakul metsa res maast paari meetri krgusel hus nhtavale korrapratu harusid heitev sinine leek, mis kiiresti suurenes. Pder hakkas jooksma. Kostus uus heli, mis seekord oli mulle juba tuttav. See tasast muusikat meenutav heli ti mu ihule hirmuvrinad. Kiskja! Viskusin maha ja surusin no kulu sisse. Kuulsin naksatusi, mis kulmineerusid... keha halvavat tunnet... tugevat sisinat... ja siis looma hdakisa. Kiskjast vras oli endale uue saagi leidnud. Pdra agoonia vis kesta kige rohkem minuti, siis lrm vaibus ja ji ainult tasane muusikaga sarnanev heli, mis pikkamda nrgenes. Viimaks julgesin ma pea tsta. Ngin juba kaugemale metsa vahele ja puude taha kaduvat sinakat valgust. Oli selge, et kiskja lihaisu sai seekord ammendatud, sest vastasel juhul oleks ta ka minu tapnud. Ta surmab ainult nlja kustutamiseks - mistsin ma. "Tuleb sulle au anda, sa ei tapagi lihtsalt oma lbuks vaid phjusega..." urisesin ma omaette. Aga see polnud kergendav asjaolu. Oli selge, et kui me teda ei peata, siis surmab ta meid varem vi hiljem. Mul olid taskutes lhkeainepulgad ja ma teadsin, mida ma pidin tegema... Jooksin ettevaatlikult kummardudes le vlu metsa rde ja libastusin verega mrdunud kulul kohas, kus pder oli tapetud. Prantsatasin khuli. Ennast uuesti psti ajanud, mrkasin eemal puude vahel liikuvat sinist tuld. Tusin ja kiirustasin edasi. Aeg ajalt ennast puude taha peites ning parajat distantsi hoides hiilisin sinisele tulukesele jrele. Nis, et see suundus lbi saare kahte soosaart idas hendava maasilla poole. Ja mul oli igus. Saart mbritseval vallil lamades ngin, kuidas sinine vnlev leek kadus teisel saarel krguva paepanga taha. Ootasin natuke ja jooksin siis le maasilla tulele jrele. Edasi liikus see mda panga nlva, tusis siis koopa ees krguvale mele ja kadus. Ettevaatlikult jalge all lahtisi kive vltides tusin meveerust les ja peitsin ennast suure kuusetve taha. Ootasin, kuni hingamine taastus, ja piilusin siis puu tagant vlja. Jah, seal ta oli! Koopaava kiirgas heledat sinist valgust, mis vbeledes maastikul tontlikult mngles. Peab smaaega - arutlesin ma. Lasin koti seljast kukkuda, kraamisin lhkeainepulgad ettevaatlikult taskutest vlja ja asetasin need maapinnale. Avasin pandla ja tmbasin rihma pksiaasadest vlja. Seadsin selle maapinnal sirgeks ning ladusin lhkeainepulgad rihmale kuhja. Seejrel tmbasin pksirihma slmedega kokku, nii et lhkeainepulkadest tekkis ks suur kimp. Vtsin rinnataskust vlgumihkli ning peoga leeki varjates kontrollisin selle korrasolekut. Tmbasin srmega kaks korda le rulli ja leek vlgumihklil lahvatas plema. Valmis! Eespool paistis, et ks meie kolmest telgist seisis veel leval. Haarasin lhkeainekimbu, jooksin kummargil ja langesin telgi taha pikali. Piilusin vlja. Midagi... Koopaavast tuli samamoodi valgust nagu ennegi. Tmbasin npuga le vlgumihkli, et detonaatoriga lhkepulga stenri sdata. Pagan! Ksi oli erutusest ja hirmust higine ja vlgumihkel ei sttinud. Proovisin mitu korda tulutult ja piilusin siis uuesti telgi tagant vlja. Koopast tuli endiselt sinist valgust. Sda peksles rinnus nagu meeletu... Mine nd plema - palusin ma mttes vlgumihklit. Kuivatasin vastu jaki hlma pidla ja ritasin uuesti tuld lita. Viimaks ometi lahvatas tuluke ja ma litsin stenri. Oh, sa pagan! Tuli gis seda le ootuste kiiresti. Vaatasin telgi tagant vlja. Tusin ja jooksin koopaavast paremale poole jva pangaseina alla. Ootamatult kuulsin tasast muusikat meenutavat heli. Olend oli mind avastanud! Heitsin korraks pilgu stenrile ja veendusin, et plahvatus pidi iga hetk toimuma. Kike unustades tormasin koopaava all krguvale kivikuhelikule ja lhkeainepakki koos hoidvast rihmast kinni hoides heitsin selle nurga taha koopasse. Hppasin me otsast all ning kuulsin sel hetkel esimest naksatust. Tundsin, kuidas see heli mu keha tuimaks muutis ning mu tahte halvas. Kostis tohutu kuiv kmatus, mis mu krvad

peaaegu kurdiks li. Koopaavast paiskus vlja kivitkke ja tolmu. Maapind vrises ning vappus ja ma lendasin uperkuuti koopast eemale. Siis kuuldus tugev ragin ning kostus langevate kivide mrin. Koopaava kinni mattes ning paepanga seina tundmatuseni muutes vajus koobas sisse, paisates mbrusesse paksu tolmupilve... Lamasin maas. Tasapisi ajas vaikne tuulehk tolmupilve laiali. Niisutasin keelega paksu kivitolmuga kaetud huuli. Tusin ja kiirustasin kartlikult tagasi vaadates sellest kohast eemale. Kuigi koobas oli sisse langenud ja kaine mistus tles mulle, et olend oli surnud ja kivide alla mattunud, tundus mulle, et iga hetk paisatakse kivid laiali ja leloomulike vimetega kiskja tormab mulle kallale. Viimaks ma peatusin ja keerasin ennast mber. Kik tundus peale plahvatust rmiselt vaiksena. Hmaruses vaevu paistvat sisselangenud koopa kohta vaadates mu enesekindlus tasapisi suurenes. Vras koletis oli ju surnud! Ka mrtsukast vang ei terroriseerinud meid enam! Me olime vabad! Jah, aga Are seisukord on endiselt vga halb - vilksatas mul mte lbi pea. Ka leujutatud soo tttu ei saanud me saartelt lahkuda. Siis ji mu pilk peatuma terveks jnud telgi piirjoontel. Sammusin selle poole. ks telk oli isegi leval, teised olid paisatud mned meetrid algsest paigalduskohast eemale ja nende vndunud raamistiku tttu oli nende kuju deformeerunud. Siilipea t... Pole viga, selle vikese asja parandame ra, mtlesin ma. Ronisin terveks jnud telki ja leidsin telgikotid. Pakkisin telgid kiirustades kokku ning kolme kompsu kte otsas hoides seadsin sammud tagasiteele. Anniki ootas mind kindlasti juba pikisilmi... nneks oli mul talle teatada hid uudiseid. Enne mest laskumist keerasin veel korra mber ja vaatasin pimedusse mattuvat pangaosa, kus oli asetsenud koobas. Tundsin vidurmu ja kahetsust... Suundusin platoo rsele vlule. Teistele oli vaja vett viia... Kohale judes leidsin suure vaevaga les koha, kuhu ma veega tidetud hbenu olin jtnud. Ettevaatlikult, et kallis kraam maha ei loksuks, kiirustasin mda punki juurde viivat tuttavat rada lbi metsa. "Anniki!" hdsin ma alla punkriava katvat kuuseoksa eemaldades. "Jah," vastas ta viivukese aja prast tasa. "Olen tagasi," snasin ma. "Jumal tnatud! Arvasin juba, et midagi on juhtunud ja sa ei tulegi," tunnistas ta kergendunult. "Tead, kosmosemrtsukas on surnud," teatasin ma rmsalt kummardudes ja punkri pimedusse vaadates. "Me oleme vabad!" Tkk aega valitses vaikus, siis kuuldus alt liikumist ja ma ngin teda ronimispuule tusmas. Ta vaatas mulle prani auku vajunud silmadega otsa ja nagu julgemata uskuda, et me viimaks suurtest surmaohtudest psenud oleme, ksis ta: "Kas see on tsi?" Noogutasin. Ta paelus mulle ked mber kaela ja puhkes kergendunult nutma. "Pole midagi," snasin ma hellalt ta pead paitades, "kik saab korda..." Nuttes pahvatas ta: "...Mu vend!" "Mis Arega on?" ehmatasin ma. "Tal on ikka vga halb," ti ta nuuksudes kuuldavale. "Pole viga. Kohe hommikul hakkan meile parve ehitama ja homme htuks oleme me siit linud," snasin ma kindlalt. "Lubad sa seda mulle?" ksis ta kogeledes mulle pisarais silmil otsa vaadates. "Jah, luban! Aga nd mine ja vii Arele juua," laususin ma talle veenud ulatades. Ta vttis nu ja kadus alla. Laskusin samuti punkrisse. Vajusin surmvsinuna maha liivaprandale. Eelmiste pevade lbielamised ja pinge olid vajutanud oma pitseri.

Kuulsin veel, kuidas Anniki vennale juua andes vaikselt sosistas: "Kannata veel natuke. Homme lheme koju!" Seejrel mattus kik tinaraskesse vabastavasse unne.

Kuueteistkmnes peatkk

rkasin. Hele valguseruut langes punkriavast prandale, heites ruumi hmast valgust. Anniki magas ked mber venna. Are vaatas mulle otsa ja mrgates, et ma olin rganud, ksis tasa: "Kaua me oleme siin juba olnud?" "Mitte vga pikka aega," vastasin ma talle. "Kuidas sa end tunned?" "Viletsasti..." vastas Are. "Arvata vib. Eile htul sa igatahes veel sonisid," mrkisin ma. "Vras?" lausus Are vaid he sna. "Surnud," vastasin ma. "Mattus lhkeaine plahvatuse tagajrjel koopasse." Mrganud tema pilgus imestust, selgitasin: "Leidsin punkri juurest Siilipea seljakoti lhkeainega. Kiskja tappis pdra ja tassis selle koopasse. Jlitasin teda ning kostitasin teda sma juures trotliga." Jtsin targu mainimata, et repealt oleksin ma ka ise tulnuka saagiks langenud. "Oled sa ikka kindel, et ta sai surma?" ksis Are, kallutas end knarnukke abiks vttes ettepoole ja vaatas mulle tsiselt otsa. "Arvesta, et see kosmoseolend oli ennem, kui me ta vabastasime, kivihunniku alla mattununa elus psinud vhemalt tuhat aastat." "Vimatu, et ta ellu ji," vastasin ma, "plahvatus oli nii vimas. Sul ei tekiks tema surmas kahtluseraasugi, kui sa oleksid ninud, kuidas koobas sisse vajus." "Loodame kige paremat..." snas Are end uuesti punkri seina vastu toetades ja pimedusse vaadates. Aga kuidas sooga on?" pris ta viivu prast. "Muutusteta. Ikka lbipsmatu," ei osanud ma midagi lohutavat kosta. "Hakkan parve tegema?" snasin ma tema toetust otsides. "Ega vist midagi muud le ei j," nustus ta. Anniki oli meie jutu peale rganud ja ksis nd vennale hellalt otsa vaadates:" Kuidas on?" "Pole midagi," proovis Are vapralt naeratada. "Tna just veel ei tantsi, aga..." "Lhme ue. Vljas on ilus ilm. Oht on mdas, ja mis me siin pimedas ikka kssitame," tegin ma ettepaneku. "Lhme jah," haaras Anniki, kellel oli venna parema olukorra tttu hea meel, reipalt mttest kinni. "Ma ei tea, kas ma selle jalaga suudan..." avaldas Are kahtlust. "Pead suutma," snasin ma. "Vhemalt les ronima pead sa ise." Aitasime Arel tusta. Ta oli vga nrk. Ronisin punkrist vlja ning talle ktt ulatades tmbasin teda lespoole. Anniki lkkas teda tagumikust ja nii saime ta viimaks lesse. "Miskit moodi peame me su ka soo rde saama," arutlesin ma edasi. "Tuleb vist kanderaam teha." Telgist vis saada riide kanderaami jaoks. Aga kepuude likamiseks lks vaja mingisugust

triista. Kogu me varustus aga oli jnud koopasse... Siiski mitte kogu varustus: hupalli polnud me ju ra toonud ja see vis veel praegugi platool vaiade klge kinnitatuna alles olla. Kust aga saada ka parve tegemiseks vaja minevat likevahendit? Ootamatult meenus mulle nuga, mille ma olin mga asemel kivikirstu jtnud. "Ma lhen ja otsin meile midagi sa, kht on hirmus thi," snas Anniki. "ra sa kauaks j," pani Are ele sdamele ja venitas end mnnitve najale istuma. "ra pabista, vennas," snas Anniki. "Koletis on ju surnud. Me ei jnud ju ometi selleks ellu, et nlga surra..." Vaatasime, kuidas Anniki puude vahele kadus ja siis kiirustasin ka mina juba meie poolt mned pevad varem lahti kaevatud knkale, et oma nuga taas vlja kaevata. Eemaldasin ktega kergesti koheva vrskelt kaevatud liiva ning sikutasin seejrel paeplaadi krvale. Pistsin ke kivikirstu ning veidi aega ringi kobanud, tundsingi ke all nuga, mille ma kirstust vlja vtsin. Phkisin noatupe liivast puhtaks ning tmbasin tera tupest vlja. Selle ks sakiline serv sobis ideaalselt sae asemel puu likamiseks. Tagasiteel punkri juurde likasin kaks noort mndi ja laasisin need okstest puhtaks. "Said hakkama," snas Are kiitvalt, kui ngi mind kaigastega tulemas. "Kkitegu," vastasin ma. Nd tuli veel vaid telgi nurkadesse augud ligata, roikad sealt lbi tmmata ning kanderaam oligi valmis. "Ei tea, kuhu Anniki jb?" muretses Are. "Sealt ta tulebki," ngin ma puude vahel Anniki heledat peanuppu. "Mitte midagi pole!" snas Anniki kurvalt meie juurde judes. "rge heitke meelt. Ma ngin paar peva tagasi platool marju tis kadakat. Tuleb lihtsalt sinnani juda," lohutasin ma teisi. "Mis see on?" ksis Anniki kega kanderaamile osutades. "Takso," proovisin ma le hulga aja taas nalja heita. "Sina vta tagant nendest pulkadest kinni, ja mina vtan eest." Laotasin kanderaami laiali maha ja Are vinnas end sellele. "Hea, et sa oled nisuke kondikubu, aga mitte mni saja kilone jurakas," katsusin ma huumoriga teiste tuju leval hoida. Liikusime tasakesi platoo poole. Aega ajalt panime kanderaami maha ja puhkasime natuke, sest kuigi Are kaalus vaid veidi le kuuekmne kilo, ngin ma, et ka selline raskus oli Anniki jaoks liialt suur. Viimaks ronisimegi nlvakust lesse ja judsime platoole. "Taevasilma" poolthi, kuid meie rmuks siiski terve valge pallikest vbeles vaiade klge kinniseotuna psaste vahel. Seadsin paar suuremat lapikut kivi tugedeks kanderaami kepidemete alla, luues midagi nari taolist, et Are olemist vimalikul mugavaks teha. "Anniki, tule, ma nitan, kust sa kadakamarju leiad," kutsusin ma Annikit enesega kaasa. Veevtu koha juures kasvaski sinakasmusti marju tis kadakapsas. Kuigi marjad olid maguslge vaiguse maitsega, tundusid need nlja tttu kuningliku toiduna. Sin marju nii palju, et lpuks tundsin iiveldustunnet. Ei, aitab, mtlesin ma. "Enam ei jaksa," snasin ma Annikile, kes samuti isukalt peoga marju suhu ajas. "Lhen parve ehitama." "Hea kll," vastas Anniki, "mine siis. Ma korjan siin Arele ka natuke." Kerge oli ju elda, et lhen saarelt minemapsemiseks alust ehitama. Aga kuidas seda tegelikult teha, oli teine ksimus... Kigepealt vajasin ma vimalikult palju puutvesid. Kuna

veetase soos oli madal, ei saanud ma parve kokku panna roigastest, sest siis oleks see paratamatult phja kinni takerdunud. Palke sai olla vaid ks kiht ning nii pidi kandevime saavutamiseks tvede lbimt algama kusagil kmnest sentimeetrist. Lonkisin mttes platoo nlva all kasvava vsa poole, kui kki kuulsin mrinat... Teritasin krvu... Ei, see polnud meelepete. Mra tugevnes ning lhenes kusagilt luna poolt. Uurisin pilguga pingsalt horisonti. Algul ei mrganud ma midagi, kuid siis silmasin ma taevas vikest musta tppi. Helikopter! Ja see liikus otse soosaarte poole. Kike unustades tormasin ma kivihunnikutel komistades tagasi. Are oli ennast psti ajanud ja seisis hel jalal, pilk lunataevasse pratud. Psaste vahelt ngin meie poole jooksvat Annikit. "Khku! Me peame talle mingitmoodi mrku andma!" karjus Are paaniliselt. Seda ma teadsin isegi, aga kuidas... "Anniki, anna oma jakk!" taipasin ma kki Anniki punast jakki silmates. Anniki vaatas mind viivu hetkelise segadusega, sai siis aru, mida ma plaanitsesin ja tiris kiirustades jaki seljast. Mrin muutus iga hetkega tugevamaks. Haarasin jaki ja tormasin ronides kige lhemal asuvale kivikuhelikuhelikule. Are vaatas, kuidas ma jakiga vehkisin ja kiiresti meie poole liikuvale helikopterile mrku pdsin anda. "Sellest ei piisa!" karjatas ta kki, mrgates, et kopter kiirust ja suunda muutmata peagi meist le sstab. Ta vaatas lootusetult viimasel hetkel pilguga abi otsides ringi. Siis ngi ta hupalli... "hupall!" karjus ta he tugevneva mrinaga vidu. "Anniki, sa pead vabastama hupalli! See on meie ainus vimalus..." "Anniki! Nuga!" karjusin ma Anniki suunas pussi heites. Ta haaras noa nagu teatevistleja mahakukkunud pulga ja tormas jooksujalu "Taevasilma" poole..." Kiiremini! Kiiremini !- kiirustasin ma mttes Annikit vaadates ise nagu segane kivikuheliku otsas jakiga vehkides. Juba likas ta lbi esimese nri... Ji veel kaks kinnituskit... Ngin, kuidas ta palli teisel kljel nsis. Helikopter oli nd meist vaid vaevalt paarisaja meetri kaugusel ning lendas madallennul umbkaudu viiekmne meetri krgusel. Kostus kohutav mra. Siis tusis pall lendu. Saatsime palli pilkudega, kui kopter sellest veidi paremalt ja levalt poolt mda kihutas. Tugevad huvoolud sasisid mbrust... Sjaverohelises ja oran is vrvitoonis Mi-8 kihutas suunda muutmata otse le meie ja kadus mne hetkega selja taga kasvavate puude varju. Langetasin lootusetus tundes jakiga ke... Kas testi poldud meid mrgatud? Kas me oleme ikkagi saartel vangis ja visime loota vaid omaenese jule? Need olid esimesed mtted, mis mul lbi pea jooksid. Aga ei... Peagi kuulsime taas mootorimrinat ja ngime helikopterit eemalt ringiga tagasi meie poole suundumas. Meid oli siiski mrgatud... Me olime pstetud! Lennumasin peatus meie kohal ja selle kljeuksest upitas end rindkereni vlja inimkuju. Krvulukustav mra... Lahtised lehed keerlesid hus, kulu ja psad visklesid levalt rhuvate tohutute huvoolude kes. Krvaklappidega inimkuju lehvitas meile ja ma viipasin talle kutsuvalt vastu. Siis kadus ta kopterisse ning ma ngin, kuidas see sobivat laskumiskohta otsides suundus vaikselt vlu poole. "Roni kanderaamile!" karjusin ma Arele. Haarasime Annikiga kanderaami otstest ja kiirustasime jooksujalul raske koorma all ntkudes le platoo ja selle nlvast alla. Kopter laskus vlule ja

sellest jooksis meile kummargil vastu ks kombinesoonis mees. "Mis juhtus!" karjus ta le mrina kega Are poole nidates. "Ta on haavatud," karjusin ma vastu. "Tulge ruttu, me lendame Tallinna!" kskis ta Annikilt kanderaami le vttes. Pid lgade vahele surudes kiirustasime me kopterini. Kellegi ked haarasid kinni minu ukseavasse tstetud kanderaami otsast, ning kui me ka ise olime kopteri pardale roninud, tmmati uks valju mrtsuga kinni. Tusime hku. Kik vibreeris ja mrises prgulikult. Vinnasin end mmarguse akna rde ja vaatasin, kuidas me ha krgemale puude kohale tustes edasi liikusime. Kaugemal vilksatas teise soosaare krge pank, siis ji kik selja taha ja allpool laius vaid pruunikas rohelise laiguline veepind...

Seitsmeteistkmnes peatkk

Tallinna lennuvljal ootas meid juba kiirabiauto. Are paigutati mber korralikule kanderaamile ja tmmati selle klge rihmadega kinni nagu nukk. Tahtsime mlemad kiirabiautosse ronida, aga kaasa lubati sugulasena vaid Anniki. "Ma tulen teile taksoga jrele," hikasin ma Annikile, kui ta kiirabiautosse ronis. Anniki vehkis kega ja vastas: "Pole vaja. Mine koju ja maga ennast vlja. Homme neme!" Vaatasin, kuidas kiirabiauto lennuvljalt minema tuiskas. Nd on see siis teliselt lbi, mtlesin ma. Pike paistis palavalt. Vtsin jaki seljast ja viskasin selle le la. Stardiradade res seisid lennukid. Kaugemal helkis lemiste jrve hbedane peegelpind. Kopteri piloodid sammusid eemal paistva lennuterminaali poole. ks pilootidest prdus mber ja viipas mulle kutsuvalt kega. Kiirustasin neile jrele... Mul polnud aimugi, kui kaua ma magasin... rgates tundsin end igatahes nagu sjasndinud fniks, kes tuhast vrskena tustes uuesti maailma vaatab. Teises toas helises telefon. Susse lohistades kiirustasin vastama. "Ja, ma kuulen," snasin ma toru haarates. "Tervist," kostis torus vras mehehl. "Ma paluksin Erki F-i." "Mina see olen," vastasin ma. "Mina olen kriminaalpoltsei komissaar AP," kuulsin torus hlt. "Meile teatati Mustame haiglast, et neile toodi sinna neljapeval kuulihaavaga patsient. Kas te tunnete Are K-d?" "...Jah, ma tunnen teda," venitasin torusse. "Kas teie olite ks nendest kolmest, kelle lennusalga kopter pstis kaks peva tagasi Maome soosaarelt?" Minult jaatava vastuse saanud, ta jtkas: " Me vtsime Are K-lt ja tema elt Anniki K-lt, kes samuti teiega matkal viibis, tunnistused selle kohta, kuidas Are K sai jalga kuulihaava. Nd tahaksime me samasugust kirjaliku tunnistust teilt. Kas te elate Kuldnoka tnavas majas nr. 61 korteris number 25?"

"Aadress on ige. Siin ma tepoolest elan," kinnitasin ma tema andmete igsust. "Ma saadan teile auto jrele, see toob teid Pagari tnavale," jtkas ta kskivalt. "Poole tunni jooksul olge valmis ja vtke pass kaasa. Kohtumiseni!" Olin knest nii llatunud, et kobisesin vaid midagi ebamrast lpetuseks. Siis kostis katkendlik toon. Panin toru hargile. "Kriminaalpolitsei ametnik... Hhh!" pomisesin ma endamisi ega osanud asjast midagi arvata. Nagu AP oli lubanud, seisis poole tunni prast aknast vlja vaadates paraadnaukse ees tepoolest politseiauto. Vtsin asjad ja kiirustasin ust sneprisse lastes trepist alla. Pagari tnava majja judes juhatas korrapidaja mind lesse ja teatas kabineti numbri, kuhu ma pidin minema. Tusin vanaaegse lifti krval asuvast trepist teisele korrusele ja prdusin paremal avanevasse pikka lampidega valgustatud koridori. Nii, siin oligi kabinet nr.212. Koputasin ja astusin sisse. Laua taga istus lhikeseks ligatud juustega nahkvestis turske tp. "Tervist," snasin ma. "Ma pidin tulema komissar AP jutule. Minu nimi on Erki F" Ta noogutas ja tutvustas end AP-na ise mind teraselt pilguga puurides. "Vtke istet," snas ta. Minu poole le laua joonelisi paberilehti ja pastakat lkates jtkas ta: "Kirjutage nendele lehtedele kokkuvtlikult teiega Maome soosaartel juhtunu. Kiirustada pole vaja, aega on." Ning ta svenes enda ees lebavatesse mingisugustesse dokumentidesse. Vaatasin paberilehte ja mtlesin, millest kirjutada. Mida Are ja Anniki kirjutasid? Ttt!? Ma ei saanud ju ometi tahta, et minu vastas istuv kuritegusid lahendav ja iga pev valedega kokkupuutuv ametimees usuks koopasse mattunud muinasaja aarete vi kosmosetulnuka olemasolu. Aga mis see minu asi on, mida ta usub... Minult taheti teada tde ja seda pidi ta ka saama. Midagi varjata polnud ju mtet. Me ei saanud enam nagunii enda tlusi sobitada ja milleski kokku leppida. Niisiis otsustasin kirjutada kigest, mida pidasin oluliseks. Alustasin pevast, mil me saime Anubiselt e-posti. Juhtunud oli aga vga palju ja seda kike paberile kirja panna... Sndmused taaselustusid mu mlus ja ma elasin uuesti lbi neid hetki, milles ma olin Maome soosaartel mned pevad tagasi, kui ma vitlesin enda ja teiste elu eest. Lpuks sai kik thtsam kirja pandud. Lisasin paberilehele kuupeva ja allkirja ning ulatasin lehed komissarile. Ta luges neid ja kski nrv ei liigatanudki ta nos. Lpuks ta tstis silmad ja ksis mu tunnistusele viidates: "Kas te testi arvate, et ma jn teie ulmeromaani uskuma?!" Vaatasin talle kindlameelselt otsa ja snasin: "Te tahtsite tde. Mina kirjutasin teile, kuidas Are K sai jalga kuuli. Et teie seda ei usu, pole minu viga." "Hea kll. Kuid me vestleme teiega veel sel teemal," lubas ta kuivalt. "Seniks aga, kuni asja uurimine kestab, soovitan teil Eestist mitte lahkuda." Kndisin Pagari tnava kledast majast vlja segipaisatud mtetega. Jrgnevatel pevadel kohtusin ma taas Annikiga. Me klastasime koos haiglas Aret ja siis selgus, et ka nemad olid enda tunnistustes midagi salgamata kirjutanud sndmustest, mis meile Maome soosaartelt osaks langesid. Suvi mdus kiirest. Are pses peagi haiglast kodusele ravile. Mina kohtusin Annikiga iga pev. Me kisime kinos, teatris ja Pirital jalutamas. Meie romaan arenes tasapisi ja meil oli teineteisega koos hea olla. Maome rasked juhtumised olid meid kuidagimoodi liitnud. Me ei rkinud omavahel soosaartel toimunust - see tundus meile tabuna. Augusti lpus saadeti meile kigile kolmele koju kutsed. Neis seisis, et me pidime 27.augustil kell 10 ilmuma uuest Pagari tnavale seletusi andma. Kui me kolmekesi kabinetti sisenesime, istus lisaks meile juba tuttavale kriminaalpolitsei komissaarile toas veel meedia kaudu tuttav

kaitsepolitsei krge ametnik JP ja keegi mustanahaline tumedas likonnas vlismaalane. JP naeratas nagu alati oma armantset naeratust ning pakkus meile viisakalt le laua istet. Peale seda, kui JP oli ennast, AP-d ja vramaalast mister Cooperina tutvustanud, alustas ta: "kriminaalpolitsei komissar AP kontrollis teie poolt esitatud tunnistuste paikapidavust, ja peale Maome soosaartel koha peal kimist on selgunud, et teie antud seletused on usaldusvrsed." Ta vaikis viivu ja vaatas meile kordamda paljuthendavalt otsa. "Nii et uurimine on lpetatud," jtkas ta. "See hrrasmees siin," ta osutas tumedanahalisele likonnas vramaalasele, "esindab Ameerika hendriikide valitsust." JP vaikis ja jlgis thelepanelikult, millist mju tema snad meile avaldasid. "Tema kaudu on meile teatavaks saanud, et Maome juhtumi vastu tuntakse meie Ameerika kolleegide seas suurt huvi. Kuid on ks aga..." ta pidas jutus pisukese vahe ning lisas siis rhutatult, "Maome juhtum kuulub niisuguste asjade hulka, mida iseloomustatakse snadega "konfidentsiaalne" ja "salastatud. Kas te mistate mind?" Ta vaatas meile pingsalt otsa. "Nii et lihtsamalt eldes tunnevad Ameerika salateenistused kosmosest tulnud olendi vastu huvi?" pris Are prast lhikest mttepausi silmi kissitades. "Kas te seda tahate meile elda?" "Lugupeetud Are K, formuleerige seda, kuidas soovite..." vastas JP. "Ja te tahate, et me peaksime Maome sndmuste kohta suu kinni? Sain ma teist igesti aru, hr JP," jtkas Are. "Mul on hea meel, et te mistate mind nii suurepraselt," naeratas JP. "Teie vaikimine saab heldelt tasustatud. Ta vaatas meile sbralikult ja salaliitlaslikult otsa. Vaikisime ja siis snas Are: "Pakkumine on kll rmiselt ahvatlev, aga mis juhtub siis, kui me keeldume?" JP ilme kivines ja ta snas: "Siis jte ilma rahast ja leiate enda toimikud asutusest, kus hoitakse meeltesegaste inimeste andmeid. Pakkumisest keelduda pole teil mtet, seda sda te ei vida..." Sgisel likooli minnes rkis Anniki mnedele likoolikaslastele, et meil oli suvel olnud huvitav reis looduskaunitele Maome soosaartele, kus me leidsime rgse koopa ning muistsed kalmed. Jrgmisel aastal otsustasid paar tema koolikaaslast tema jutust innustatuna samuti Maome soosaaretele matkata. Nad lksid jala. Nende jutt, mille nad hiljem Annikile rkisid, okeeris isegi meid. Koht, kus kunagi asetses pangas koobas, oli kaljus tidetud levalt kuni alla vlja ulatuva monoliitse betooniga. Iidsete kalmekngaste ja metsavenna punkri asemel, millesse meie olime jtnud osa aardeid, laius aga liivane puudeta plats.

Lpp.