Mats ja vurle

”Avalikus kirjas kirjanik A.H.Tammsaarele” kõneleb kirjanik matsist ja vurlest. Püüa iseloomustada
matsi ja vurlet enne tutvumist Tammsaare seisukohtadega ning pärast. Iseloomustamisel kõrvuta väärtusi,
tõekspidamisi, suhtumist töösse, kodumaasse, traditsioonidesse. Kas oled Tammsaare seisukohtadega
nõus? Põhjenda!

Loe läbi Reet Kasiku artikkel ”Puudest ja inimestest”. Täienda vajadusel oma tabelit.

„... eurooplust ei saavutata üldse mitte Euroopale matsilisem rahvas inglased. Tema püsivus ja
järeleahvimisega, vaid sellega, et õpime niisama alalhoidlus on otse imetlusväärne. Seega on
intensiivselt mõtlema, tundma ja töötama, nagu on arusaadav tema valdav mõju maailmas.)
seda teinud eurooplane. [---] Sügav ja intensiivne Vurle ei kipu kõige hingega millegi küljes ja tema
saab aga olla mitte võõrsilt laenatud asjus..., vaid tunneb vaevalt võitlust elu ja surma peale. (Parem
selles, mis meile kõige põlisemat. Selleks olluseks paneb ta hõlmad vöö vahele ja läheb Austraaliasse
on meil aga kahtlemata talupoeg. Muidu on või Brasiiliasse. Vurle seab end iga tuule järgi,
tooniandev nõndanimetatud vurle, see matsi puhugu see idast või läänest. Üleöö saab temast
otsekohene vastand. Mats on traditsiooniline, venelane, sakslane, prantslane või inglane. Aga
püsiv, visa, alalhoidev. Mis tal on, sellest peab ta seda ainult keele, riiete, mööbli või näovaaba
kinni, sest selle on ta omandanud mitte uisapäisa, poolest.) Oma sisemises olemuses pole ta ei see,
vaid tasa ja targu, oma loomu ja tarvete kohaselt. teine ega kolmas, sest tema on ainult vurle –
Tema armastab isegi seda, mille käes ta kannatab loomutuse ja vormituse kehand.“
ja millega peab verist võitlust. (Euroopas on kõige
A.H.Tammsaare ”Avalik kiri kirjanik A.H.Tammsaarele”

Sõnadel on oma saatus. Kui Eesti oli pööratud
näoga Saksa poole, siis oli ilmselt paratamatu, et
eestlaste ja sakslaste vahel ei olnud teravat piiri
ning üleminekunähtusena sündis kadakasakslus ja
inimesena kadakasakslane. Küllap tundus see
eestlastele nii lõbusa ja tabava sõnana, et olukorra
muutudes loodi selle eeskujul pajuvenelane, mis
sai samuti kiiresti üldkasutatavaks. See sündis siis,
kui Eesti keerati näoga Venemaa poole ning
üleminekuinimene tekkis eestlase ja venelase
kokkupuutepiiril. Nii kadakasakslane kui ka
pajuvenelane on säilitanud oma koha ka ”Eesti
keele sõnaraamatus”.
Nüüd on Eesti end jälle pööranud. Suur osa
inimesi näeb nägevat selles pööret Ameerika või
laiemalt ingliskeelse maailma poole ja
üleminekuinimest tähistav sõnagi pole jäänud
tulemata. Kasutusse on ilmunud termin võsajänki,
paaril korral olen sattunud lugema või kuulma ka
varianti võsainglane. Seda sõna on tähele pannud
teisedki ja küsinud keeleinimeste selgitust.
Esimene küsimus on, et mis sellel kõigel puude ja
põõsastega pistmist. Ega tegelikult olegi, kuigi
paju ja võsa valikut on arvatavasti soodustanud
ettekujutus millestki kiiresti kasvavast ja raskesti
väljajuuritavast. Esimene oli aga kadakasaks ja
sellel ei olnud kindlasti mingit pistmist
kadakapõõsaga. Nimelt võtsid selle sõna
esimesena kasutusele baltisakslased, nimetades
niiviisi põlglikult neid eestlasi, kes püüdsid
kangesti saksa moodi olla. Kõnelda ja käituda
“peenelt”. Sõna algkuju oli kate-saks, mis
alamsaksa keeles tähendas hurtsiku- või
onnisakslast. Eestlastele ei öelnud selline sõna
muidugi midagi ja nii kohandas ta selle kõige
lähema tuttava sõnaga, saades kadakasaksa.
Võib-olla mõeldi hiljem tõepoolest põhjenduseks
välja mingi tähendusseos kadakaga. Seda
nimetatakse rahvaetümoloogiaks. Pajuvenelase või
võsajänki tekkimise ajaks oli see seos aga rahva
meeles juba väga kindel ja läbipaistev. Ja kuna
seos on ka nii sobiv ja vaimukas, siis vaevalt
kellelgi midagi selle vastu on. Mis sest, et vale, aga
mõtle kui ilus!
Niisiis, pajuvenelane ei ole venelane, vaid on
selline eestlane, kes püüab venelase moodi olla ja
käituda, samuti nagu võsainglane ei ole mitte
inglane, vaid eestlane, kes tahab inglase muljet
jätta, sest see on ju tänapäeva maailmas nii tähtis
point ja on nii simpel mõned inglise keele sõnad
ära õppida ja smool toogi sisse poetada. Või
kuidas?
Reet Kasik, ”Puudest ja inimestest” (2001)
 Mats Vurle

Enne: Pärast: Enne: Pärast:

Sõna mats tähendab: Sõna mats tähendab: Sõna vurle tähendab: Sõna vurle tähendab:

Missugune mats on: Missugune mats on: Missugune vurle on: Missugune vurle on:

Tammsaare teostes on mats Kas nõustun Tammsaarega? Tammsaare teostes on vurle Kas nõustun Tammsaarega?
näiteks: näiteks:

Tänapäeva Eestis võib olla Keda pean nüüd tänapäeva matsiks? Tänapäeva Eestis võib olla vurleks: Keda pean nüüd tänapäeva vurleks?
matsiks: