Kalle Nemvalts

Kokku … p / 80 p

Kursuse ”Meedia ja mõjutamine” arvestustöö

A
Iga oodatav vastus on täislausetega keeline ja loogiline tervik, millel on sissejuhatav lause,
selgitused ja näited, ning mis peaks olema loetav ilma küsimust nägemata. Kasuta kursusel
õpitud mõisteid. Ära unusta õigekirja!

1. Demokraatlikus riigis saab meedia täita kõiki oma ülesandeid. Nimeta meedia ülesanded ja
lisa iga juurde näide. (sisu 8 p + õigekiri 2 p)

Demokraatlikus riigis täidab meedia mitmeid ülesandeid. Kõige tähtsam neist on info
edastamine. Seda on näha kõigis meediaallikates, ajalehtedest ja ajakirjadest sotsiaalmeedia ja
kõige muuni. Postimehes kirjutatakse koroonahaigestumistest ja naistekas sellest, millised kõige
paremad retseptid on. Meediaga vahendatakse ka erinevate rühmade arvamusi. Eesti vabariigi
aastapäeva puhul korraldas üks telekanal – kelle nime ma kahjuks ei mäleta - küsitluse eestlaste
ja venelaste seas ning selgus, et venelased ei pea seda tähtsat rahvuspüha sugugi nii tähtsaks, kui
eestlased. Meedia võib avaldada mõju ka riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust. Porto
Franco skandaalis toodi meedias välja kõiksuguseid asju ja lõpuks jäi asi täiesti jänni.
Väärtushinnangute kujundamine on veel üks meedia ülesanne. Meedias on praegu kuum teema
maskivastased protestid ja minu arust näitab see meedia tarbijale just seda, kuidas MITTE
käituda. Teadmiste vahendamine on seotud suurelt osalt info edastamisega. Seda teevad kõik
meediakanalid, aga hea näide teaduslike teadmiste vahendamisest on teadusajakirjad. Lõppude
lõpuks peaks meedia siiski pakkuma tema tarbijale meelelahutust. See oleneb inimesest endast,
mis talle meelelahutust pakub, aga mulle endale meeldi vahest lesida ja taskuhäälinguid kuulata.

2. Nimeta uudise neli koostisosa peale pealkirja selles järjekorras, nagu need uudises esinevad.
(sisu 8 p + õigekiri 2 p)

Uudise koostisosad ja ülesehitus on justkui tagurpidi püramiid; uudises mainitakse esmalt

juhtlõigus see, mis on kõige tähtsam ning mis äratab lugeja tähelepanu. Juhtlõik peab olema
haarav, et lugeja uudist edasi loeks. Peale juhtlõiku arendatakse teemat. Teema arenduses
räägitakse detailsemalt seda, mida eelnevalt juhtlõigus mainiti. Kui kõige tähtsam on ära
räägitud, siis järgneb lisa- ja taustainfo, kus esitatakse lisainfot ja seletatakse tausta. Lisaks
kõigele sellele võib uudis sisaldada ka kellegi perspektiivi ja vaatepunkti juhtunust.

3. Selgita kvaliteet- ja kõmuajakirjanduse erinevusi. (sisu 8 p + õigekiri 2 p)

Kõmu- ja kvaliteetajakirjandus on nagu elevant ja hiir: nad on mõlemad loomad, kuigi siiski
üpris erinevad. Kõige suurem erinevus kõmu- ja kvaliteetajakirjanduse vahel on nende sisu.
Kvaliteetajakirjandus käsitab teemasid, mis on tähtsad: poliitika, sõda, rahvusvahelised suhted,
majandus ja muud kõvad teemad. Kõmuajakirjandus tegeleb teemadega, mis on leebed ja
pehmed: meelelahutus, sport, kodu ja kõiksugune vaaria. Samas on kõmuajakirjanduses
arutletavad teemad inimesele palju lähedasemad ja emotsionaalsemad, kui
kvaliteetajakirjanduses räägitav. Tavaliselt on kõmuajakirjad (tabloidid) lühikesed ja konkreetsed
ning sisaldavad palju pilte ja pealkirju, mis ärataksid inimese huvi mõne suhteliselt mõttetu
teema vastu. Samas on nad väga argikeelsed ja ei tundu eriti professionaalsed.
Kvaliteetajakirjanduse pealkirjad on informeerivad ning kasutavad asjalikku ja üleüldiselt
korralikku sõnakasutust. Kvaliteetajakirjanduses pannakse jäetakse ka suur vahe fakti ja
arvamuse vahele, kõmuajakirjanduses pruugivad nad hoopistükkis segunema.

Vastuseväline: Tulles tagasi võrdluse juurde, millest rääkisin vastuse alguses: kvaliteetajalehed
on tavaliselt mahukamad ja suuremad (elevant) ning kõmuajakirjandus väiksema formaadiga
(hiir). See ei tähenda küll, et elevant hiire ära lömastab, sugugi mitte.

4. Mida oodatakse uudiselt, mida arvamusloolt? Pane kummagi väite tõestuseks kirja kaks
näidet. (sisu 8 p + õigekiri 2 p)

Arvamusloolt oodatakse tavaliselt kellegi arvamust mõne probleemi suhtes, olgu see kas mõni
ühiskondlik probleem (näieks lugu inimestest, kes lähedase raske puude tõttu nende eest hoolt
peavad kandma ning ei saa selle eest peaaegu mitte midagi). Arvamuslood võivad jutustada ka
loo inimestest või kellegi olemusest (näiteks Armilde Tallinnas)

Uudisest oodatakse paljut. Uudis peab olema uus ja aktuaalne ja tähtis/prominentne. Neid
kriteeriumeid arvesse võttes on “Porto Franco Jaapani tetris” väga hea uudislugu. Uudised
võivad olla inimesele ka emotsionaalselt või geograafiliselt lähedased. Hea näide uudistest, mis
on südamelähedased, on koroona- ja pandeemiauudised.

5. Analüüsi uudist, kasutades uudise püramiidi skeemi. Selgitav tekst kirjuta uudise järele,
püramiidiskeemi võid märkida uudise kõrvale paremale. (sisu 8 p + õigekiri 2 p)
Metsloomatohter aitas kotka lendu Tegu on väga hästi kirjutatud
Juhani Püttsepp, Tartu Postimees, 10.09.2012 uudisega. Uudis järgib väga
hästi uudise “ümberpööratud
püramiidi”: uudis algab
Ameerikas metsloomade arstiks koolitatud Madis Leivits pani juhtlõiguga, järgneb oluline
räsitud merikotka tiibadele tuule alla. Maaülikooli info, muud faktid ja taust.
loomakliinikus kosunud lind pääses taas vabadusse reedel Juhtlõigus räägitakse loost
Emajõe Suursoo lähistel Kavastus. üleüldiselt ja haaravalt. Peale
Päästeamet käis augusti keskel väljasõidul Aegna saarel, seda toodakse välja lisainfo
mürske kahjutuks tegemas. Tagasiteel märkasid päästjad sellest, kuidas kotkas leiti ja
meres midagi kahtlast. Selgus, et vees kaklesid kotkad. „Üks millises olukorras ta oli.
istus teisel seljas ja tagus seda teist nokaga pähe,“ kirjeldas Mainitakse seda, et Eestis
päästeameti reageerimisbüroo Lääne-Harju piirkonna juhataja elab üle 200 paari
 Tiit Umbsaar. merikotkaid ja pesikohti on
Kui päästjad lähenesid, tõusis tugevam kotkas lendu, aga teine suhteliselt vähe. Uudis lõppeb
ei suutnudki seda. Paadi kõrval sulberdas lind siiski lähedaste tsitaatiga kotkauurija
rannakivideni. Kivil istuda räsitud kotkas aga ei saanud, sest Urmaselt.
Aegna kohalik merikotkapaar ründas pikeerides.
Eestis elab üle 200 paari merikotkaid. Urmas Sellis ütles, et
meie veekogud pakuksid toidulauda ka 400 paarile, kuid
pesitsuskohti ei pruugi nii paljudele jätkuda.
Kotkauurija Urmas Sellis oletab, et kotkas läheb tagasi sinna,
kust ta seiklused algasid. „Vaevalt küll, et Aegnale. Võib-olla
pärineb ta Naissaarelt või hoopis Soomest. Kui ta on
sealkandis pesitsenud, siis läheb ta kindlasti mere äärde
tagasi.“

6. Selgita metafoori „Ajakirjandus kui neljas võim“ tähendust. (sisu 8 p + õigekiri 2 p)

Ajakirjandus on justkui neljas võim. Ajakirjandus võimaldab rahval lugeda riigis toimuvast (kui
on tegu vabaajakirjandusega) ja seejärel moodustada enda arvamus. Ajakirjandus justkui
edendab demokraatiat: see teatab inimestele toimuvast ja laseb rahval oma arvamuse välja
kujundada. Tänu ajakirjandusele võivad vee peale kerkida skandaalid, mis omakorda mõjutavad
seda, kuidas ajakirjanduse lugeja võimu kritiseerib.

7. Analüüsi reklaami, pöörates tähelepanu nii keelelisele kui visuaalsele küljele. Ära unusta
mainida ka reklaami tüüpi! (sisu 8 p + õigekiri 2 p)
Pildil olev reklaam on kommertsreklaam, kuna see reklaamib mingit kindlat kaupa. Tegu võib
olla ka mingil määral sotsiaalreklaamiga, mis innustab inimesi jooksmas käima ja tervislikud
olema. Reklaamil on selgelt näha kaubamärk, mis paistab helesiniselt taustalt hästi välja. Sama
käib suure jooksujalatsiga: selle punane värv loob hea kontrasti helesinise tasutaga. “Anna
jooksule varvas” on trükitud suures ja lihtsas fondis ning hakkab lihtsasti silma. Ma pole küll
täiesti kindel, mida see püant tähendama peaks, aga pakun, et see innustab inimesi saapaid ostma
ja jooksma minema. Kasutatud on ka käskivat kõneviisi.

8. Selgita, mis on demagoogia. Nimeta vähemalt 8 demagoogiavõtet ning lisa iseloomulik näide
või tüüpiline kasutusvaldkond. (sisu 8 p + õigekiri 2 p)

Demagoogia on nähtus, kus üritatakse teist inimest vestluses erinevate võtete abil mõjutada. Seda
esineb palju kõikjal, aga minu arust on demagoogiavõtteid kõige lihtsam poliitikute jutus
tuvastada. Paljud poliitikud kasutavad lihtrahvalikkust. See tähendab, et nad üritavad tunduda
nagu tavalised inimesed. Nad võivad rääkida omamehelikult, jättes mulje, et nad hoolivad
rahvast ning tahavad neile alati tõtt rääkida. Enesekiitusega jäetakse endast võimalikult hea
mulje, kuna inimesed võtavad rohkem arvesse head kui halba. Enesekiitusele lisaks
ületähtsustavad poliitikud enda ametikohta.