Ungari keel

Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12

miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, ungari keel (magyar nyelv)
Ukrainas ja mujal. Kõneldakse Ungaris, Rumeenias, Ukraina
Taga-Karpaatias, Slovakkias,
Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10.
Serbia Vojvodinas,
sajandi Bütsantsi allikais. Umbes 1200. aastast pärinev
"Hauakõne" on vanim ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte Horvaatias, Austrias,
kirjalik tekst. Ungari kirjakeel hakkas tekkima 16. Sloveenias
sajandil. Ungaris sai ungari keel ametlikuks keeleks alles Piirkonnad Euroopa
1844. aastal, enne seda oli seal ametlik keel ladina keel.[2]
Kokku 12,5 miljonit [1]
Sõnavara sisaldab peale soomeugrilise kihi laene kõnelejaid
kunagiste türgi hõimude bulgaaride keelest (need on Keelesugulus uurali keeled
vanimad laenud), slaavi keeltest (neid on kõige rohkem),
soome-ugri keeled
türgi keelest, saksa keelest ja mujalt.
ugri keeled
Maailma keelte seas on ungari keel emakeelsete ungari keel
kõnelejate arvult 62. kohal, Euroopas 14. kohal. Ametlik staatus
Ungari keele lähimad sugulaskeeled on mansi ja handi Ametlik keel Ungari
keel. Kuid need keeled erinevad üksteisest sedavõrd Vojvodina (Serbia)
palju, et vastastikune arusaamine ei ole võimalik. Uurali Sloveenia (piirkondlik)
keelkonna kõigile keeltele omaselt on ungari keel Austria (piirkondlik)
soovõrdne, selles puudub grammatiline sugu.
Euroopa Liit
Keelehoole Lingvistika Instituut

Sisukord Keelekoodid
ISO 639-1 hu
Kiri
Tähestik ISO 639-2 hun

Foneetika
Grammatika
Murded
Eesti ja ungari keele genuiinse sõnavara ja
algsoomeugriaegse laensõnavara vastavused
Vaata ka
Viited
Kirjandust
Ungari keele kõnelejate leviala Kesk-Ida-
Euroopas.

Kiri
Ungari keeles kasutatakse ladina kirja. Tähestikus on mitmeid digraafe ja trigraaf dzs. Pikkade vokaalide
märkimiseks kasutatakse põhitähe peal akuuti, umlaudiga tähtede ö ja ü puhul topeltakuuti: ő, ű.

Tähestik
a á b c cs d dz dzs e é f g gy h i í j k l ly m n ny o ó ö ő p q r s sz t ty u ú ü ű v w x y z zs
A Á B C CS D DZ DZS E É F G GY H I Í J K L LY M N NY O Ó Ö Ő P Q R S SZ T TY U Ú Ü Ű
V W X Y Z ZS

Foneetika
Ungari keeles esineb hulgaliselt helilisi kaashäälikuid (B, D, DZ, DZS, G, GY, Z, ZS, J, L, LY, M, N, NY, R,
V), puuduvad aga diftongid. Ungari keeles esineb vokaalharmoonia.

Grammatika
Tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutinatiivsete keelte hulka. Ungari keel on kääneterohke (18 käänet).
Omandusliidete süsteem on keeruline. Tegusõna pööramine võib olla määramata või määratud. Kasutatakse
ainult tagasõnu (postpositsioone), eessõnu (prepositsioone) ei ole. Grammatiline sugu puudub. Erinevalt
teistest soome-ugri keeltest esineb ungari keeles artikkel (määramata artikkel egy ja määratud artikkel a või az).

Murded
Ungari keeles pole murdelised erinevused suured. Oletatakse, et murdejooni esines juba enne maale asumist,
kuid rändrahval polnud need kohaga seotud, vaid hõimudele iseloomulikud. Tänapäevasele asualale jõudmise
järel, kui eluviis paikseks muutus, kujunesid hõimumurretest territoriaalsed murded. Ajalooliste tingimuste tõttu
ei kujunenud aga teravaid murdepiire ega suuri murdeerinevusi. Traditsiooniliselt eristatakse siiski kaheksat
murdeala, mille peamised erinevused on vokalismis: 1) läänemurre, 2) doonautagune, 3) lõunamurre, 4) tissa,
5) palootsi, 6) kirdemurre, 7) tasandiku murre, 8) seekeli murre. Tänapäeval on ungari keeles murdeerinevused
taandumas.[3]

Eesti ja ungari keele genuiinse sõnavara ja algsoomeugriaegse

laensõnavara vastavused
Ungari sõna Eesti sõna
ad andma
aggódik 'muretsema' hanguma (ebakindel)
agy aju
alá, alatt alla, all
aru, arv, arvama (indoiraani
ár 'hind', áru 'kaup'
laen)
aszó 'org, madal ala, jõgi, oja' aas (ebakindel)
csomó sõlm
csorog 'tilkuma, voolama' soru 'ebakindel'
egy üks (ebakindel)
éj öö
él elama
elő- 'esi-', el 'ära', elé 'ette' esi, ees, ette
eme 'emasloom; emis', ember 'inimene' ema
emlő 'rind, nisa', emik vanaungari 'imema' imema
ének 'laul' hääl (ebakindel)
és 'ja' ise (ebakindel)
év 'aasta' iga, iial, ikka
et, emb- (ebakindel), iga
ez 'see', ide 'siia', így 'nii', ily 'niisugune', itt 'siin'
(ebakindel)
fa puu
falat pala (tükk)
fészek pesa
gyakori 'sage' jõuk
gyalog 'jalgsi' jalg
hagy 'jätma; laskma, lubama; järele või alles jätma; pärandama;
kaduma
(kellegi) hoolde jätma'
hal kala
kale 'paadi järel veetav võrkkott'
háló 'võrk'
(ebakindel)
ház 'maja' kodu, koda
így nii
íny 'ige; suulagi; maitse' ige (ebakindel)
is 'ka' ise (ebakindel)
iz, isz murdes 'igemehaigus; vähk' ise (ebakindel)
iszik jooma
ívik 'kudema' jooksma (ebakindel)
íz 'liige' jäse (ebakindel)
izé asi (ebakindel)
játszik 'mängima', játék 'mäng' jutt, ütlema (ebakindel)
jég jää
jel 'märk', jegy 'märk' jälg (ebakindel)
jó (kohanimedes) jõgi
jut juhtuma
kér (paluma, küsima) kerjama
két, kettő kaks
ki kes
kő, köv- kivi
könyök küünarnukk
lel leidma
lök lükkama
megy/menni minema
meny minia
méreg mürk
méz mesi
mi mis
mos mõskma (pesema)
-nek, -nak '-le' nemad (ebakindel)
név nimi
néz näge-
nyíl nool
nő naine
old 'lahti siduma' avama
orvos 'arst' arp (ebakindel)
öv vöö, rihm
ős 'esiisa; ürgne', vanaungari 'isa; vanaisa' isa
savanyú hapu (ebakindel)
-ség, -ság '-us' hing (ebakindel)
sovány 'kõhn, sale; lahja; vilets, kehv' hubane
szarv sarv
szem silm
szív süda
tél talv
tesz/tenni tegema
tud teadma, tundma
tő tüvi
új uus
vaj või
vér veri
visz viima
vő väimees

Vaata ka
Hungaroloogia
Ungari Kultuuriselts
Az zenth Paal leueley magyar nyeluen

Viited
1. Ungari keel (http://www.ethnologue.com/show_language.as Ungarikeelne
p?code=hun). Ethnologue.com, Kasutatud 24.07.2009 (inglise) Vikipeedia
2. http://www.europe-
cities.com/en/666/hungary/history/language/ Pildid, videod ja helifailid
3. Ago Künnap, Paula Palmeos, Tõnu Seilenthal. Põhja ja Commonsis: Ungari keel
itta : lehekülgi meie sugulaskeelte uurimisloost. Tallinn, (https://commons.wiki
1974, lk. 31 media.org/wiki/Categor
 y:Hungarian_languag
e?uselang=et)
Kirjandust
László Keresztes. Praktiline ungari keele grammatika, Debrecen. ISBN 963-472-177-X
Ungari-eesti sõnaraamat (http://www.eki.ee/dict/ues/ues.html)
Johanna Laakso. Brave new linguistics (http://hungarianspectrum.org/2014/07/07/johanna-laak
so-brave-new-linguistics/). Hungarian Spectrum, 7. juuli 2014.

Euroopa Liidu ametlikud keeled

bulgaaria | eesti | hispaania | hollandi | horvaadi | iiri | inglise | itaalia | kreeka | leedu | läti | malta | poola |
portugali | prantsuse | rootsi | rumeenia | saksa | slovaki | sloveeni | soome | taani | tšehhi | ungari

Allikas: Euroopa Liidu ametlik võrgukoht (https://europa.eu/european-union/about-eu/eu-languages_et)

v · r (https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mall:Uurali_keeled&action=edit) Uurali keeled ja
murded
ugri keeled handi keel • mansi keel • ungari keel
komi keel (permikomi keel, jazva murre) • udmurdi keel
permi keeled
(bessermani murre)
mari keeled niidumari keel • mäemari keel (loodemari murre)
mordva keeled ersa keel • mokša keel
Akkala saami keel † • Inari saami keel • Kemi saami keel † •
Kildini saami keel • koltasaami keel • turjasaami keel •
saami keeled
Lule saami keel • lõunasaami keel • Pite saami keel •
põhjasaami keel • Ume saami keel
eesti keel (mulgi keel, setu keel, tartu keel, võru keel) • isuri keel •
karjala keel (livviko ehk Aunuse karjala keel, lüüdi keel) • liivi keel •
läänemeresoome keeled
soome keel (kveeni keel, meä keel) • vadja keel (kreevini keel) •
vepsa keel
neenetsi keel (tundraneenetsi keel • metsaneenetsi keel) •
samojeedi keeled eenetsi keel • nganassaani keel • sölkupi keel • kamassi keel † •
matori keel † (koibali keel †) • juratsi keel †
kindla klassifikatsioonita keeled meštšera keel † • muromi keel † • merja keel † • tšuudi keel † •

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ungari_keel&oldid=5424266"

Selle lehekülje viimane muutmine: 20:03, 13. august 2019.

Tekst on kasutatav vastavalt Creative Commonsi litsentsile "Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel"; sellele
võivad lisanduda täiendavad tingimused. Täpsemalt vaata Wikimedia kasutamistingimustest.