TEEMA 1 Inimesed meie ümber 10.02.

2022

Harjutus 1. Kaardimäng „Meeldiv tutvuda!“

a. Töötage 3-4-liikmelistes gruppides. Work in 3-4-membered groups.

b. Mängige õpetajalt saadud juhiste järgi. Play according to guidelines been gotten from the teacher.
c. Kirjuta iga grupiliikme kohta üles vähemalt üks Write down at least one fact about each group member.
fakt.

Harjutus 2. Väljendid keeleklassis.

EE US
a. Mida te ütlete nendes olukordades? What do you say in these situations?
b. Ühenda olukord sobiva väljendiga. Connect the situation with an appropriate expression.

1. Õpetaja räägib liiga kiiresti. Teacher speaks too rapidly/fast.

2. Sa unustasid kirjutusvahendi koju.
3. Sa soovid, et õpetaja kordaks küsimust.
4. Sa ei saanud aru, mida õpetaja rääkis.
5. Sa ei pannud tähele, mida peab tegema.
6. Sa ei kuulnud, mida õpetaja ütles.
7. Õpetaja räägib liiga vaikselt.
8. Sa ei tea sõna „boss“ eesti keeles.
9. Sa ei saa aru sõnast „ametnik“.
10. Sa ei tea, kuidas sõna „ametnik“ kirjutada.
You forgot a writing instrument at home.
You wish the teacher would repeat the question.
You did not undernstand what the teacher spoke.
You didn’t pay attention to what you have to do.
You did not hear what the teacher said.
Teacher speaks too quietly.
You don’t know the word „boss“ in Estonian language.
You don’t undernstand the word „ametnik“. Literally you
don’t get the meaning of the word „ametnik“.
You don’t know how to write the word „ametnik“.

Tingiv kõneviis (-KSI-, -KS) Conditional mood

Tegusõna kordama Verb to repeat
Ma kordaksin, kordaks I would repeat
Sa kordaksid, kordaks You (sing.) would repeat
Ta kordaks He, she would repeat
Me kordasime, kordaks We would repeat
Te kordaksite, kordaks You (pl.) would repeat
Nad kordaksid, kordaks They would repeat
Eitav ei kordaks Negative would not repeat

Lihtminevik Paste tense

Ühendverb aru saama Phrasal verb to get the meaning (of sth.), to undernstand
Ma sain aru I understood
Sa said aru You (sing.) understood
Ta sai aru He, she understood
Me saime aru We understood
Te saite aru You (pl.) understood
Nad said aru They understood
Eitav ei saanud aru Negative did not understand

a. Mida sõna „ametnik“ tähendab?
b. Vabandage, kas te võiksite veel kord
selgitada?
Võib ka öelda:
Kas te saaksite veel kord selgitada?
What does the word „ametnik“ means?
Excuse me, could you explain once again? (lit. excuse me,
would you be able to clarify one more time?)
It can also be said:
Excuse me, could you explain once again? (lit. could you
clarify one more time)
 c. Kas te võiksite natuke aeglasemalt rääkida?
d. Vabandage, mis harjutust peab tegema?
e. Kas te saaksite mulle pastakat laenata?
Kas ma võiksin teilt pastakat laenata?
f. Kas te võiksite sõna „ametnik“ tahvlile
kirjutada?
g. Kas te võiksite seda küsimust korrata?
h. Kas te võiksite korrata palun?
i. Kuidas sõna „boss“ eesti keeles on?
j. Kas te võiksite natuke kõvemini rääkida?
Could you speak a little slower?
Excuse me, what exercise do we have to do?
Excuse me, what exercise needs to be done?
Could you lend me a pen? (lit. would you give me a pen to
lend?)
Could I borrow a pen from you?
Could you write on the board the word „ametnik“.
Could you repeat this question?
Could you repeat, please?
How do you say „boss“ in Estonian laguange? (lit. how is the
word „boss“ in Estonian language?)
Could you speak a little louder? (lit. could you speak a little
„harder“?)

Harjutus 3. Väljendid keeleklassis.

a. Töötage paaris. Õpilane A, loe harjutuse 2 laused
segipaisatud järjekorras. Õpilane B, pane õpik kinni.
Vasta peast loogilise lausega.
b. Vahetage rollid.
Work in pairs. Student A, read the sentences of the
exercise 2 in a shuffled order. Student B, close the
textbook. Answer (off the top) of (your) head with a
logical sentence.
Exchange (switch) roles.

Harjutus 4. Inimesed meie ümber.

a. Loe läbi kastis olevad sõnad. Märgi need, mille
tähendust ei tea, ja küsi õpetajalt.
b. Kuula õpetaja selgitusi.
c. Kirjuta kastis olevad sõnad ainsuses ja mitmuses
sobivasse tulpa.
Read through the existing words in the box. Mark
these, the meaning of which you don’t know, and ask
the teacher.
Listen to the teacher’s explanations.
Write the existing words in the box, in singular and
plural, into the appropriate column.

kääne ainsus mitmus

nimetav kes? mis? tulp tulbid
lühike sisseütlev kuhu? tulpa
sisseütlev kellesse? millesse? tulbasse tulpadesse

kääne ainsus mitmus

nimetav kes? mis? sobiv sobivad
lühike sisseütlev kuhu?
sisseütlev kellesse? millesse? sobivasse sobivatesse

PEREKOND TÖÖ/KOOL MUU OTHER

Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus
õepoeg õepojad kolleeg kolleegid tuttav tuttavad
sugulane sugulased ülemus ülemused ametnik ametnikud
õde õed töökaaslane töökaaslased sõber sõbrad
ämm ämmad alluv alluvad võõras võõrad
abikaasa abikaasad klassikaaslane klassikaaslased
vanavanem vanavanemad
vend vennad
lapselaps lapselapsed
täditütar täditütred
 äi äiad
elukaaslane elukaaslased
nõbu nõod

Harjutus 5.

Kuula instruktsioone ja kirjuta ühesõnalised vastused
juhuslikus järjekorras kastidesse.
Töötage paaris. Vahetage õpikud ja küsige kastidesse
kirjutatud info kohta.
Küsi iga vastuse kohta vähemalt üks lisaküsimus.
Listen to the instructions and write one-worded
answers in random order into the boxes.
Work in pairs. Exchange textbooks and ask about the
info been written into the boxes.
Ask about each answer at least one additional question.

Harjutus 6. Rääkima KELLEGA?

a. Loe grammatika kastis olevaid näitelaused ja Read the existing example sentences in the grammar box and
kuula õpetaja selgitusi. listen to the teacher’s explanations.
Kui tead nimisõna mitmusevormi, siis saad If you know the plural form of the noun, you will get the
ainsuse omastava nii: singular possessive as follows:
Omastav kääne (KELLE? MILLE?) on aluseks teiste The possessive case (WHOSE? OF WHAT?) is the basis in the
käänete moodustamisel. formation of other cases.
Räakima to speak (with), to talk (with)
suhtlema to communicate (with)
tutvuma to get acquainted (with)
kohtuma to meet (with)
läbi saama to get along (with)
juttu ajama to chat (with)
rahul olema to be pleased (with)
KELLEGA? WITH WHOM?

b. Kirjuta lünka sobiv sõna õiges vormis. Write the appropiate word in the correct form onto the blank.

kääne ainsus mitmus

nimetav kes? mis? lünk lüngad
lühike sisseütlev kuhu? lünka
sisseütlev kellesse? millesse? lüngasse lünkadesse

1. Ma tutvusin oma parima sõbraga 15 aastat tagasi.
2. Elle tütar õpib Tartu Ülikoolis. Ta suhtleb oma
tütrega iga nädal.
3. Ma suhtlen oma naabriga harva – ma kohtun
temaga ainult trepikojas.
4. Kohtusin eelmisel nädalal linnavalitsuses meeldiva
ametnikuga.
5. Ma ajan oma noorema vennaga/õega juttu Skype’is,
sest ta elab Austraalias.
6. Ma olen oma uue alluvaga väga rahul. Ta on töökas
ja õpib kiiresti.
7. Mu õel on 10-aastane poeg. Ma saan oma õepojaga
väga hästi läbi.
8. Ma kohtusin oma abikaasaga viis aastat tagasi.
Eelmisel aastal me abiellusime.
9. Ma kohtusin eile ühe oma tuttavaga. Ma ei olnud
teda 10 aastat näinud.
I got acquainted with my best friend 15 years ago.
Elle’s daughter studies at Tartu University. She
communicates with her daughter every week.
I rarely communicate with my neighbor– I only meet
with him on the staircase.
On the last week, I met with a nice public employee at
the city government.
I chat with my younger brother/sister on Skype because
he/she lives in Australia.
I am very pleased with my new subordinate. He is
hardworking and learns quickly.
My sister has a 10-year-old son. I get along very well
with my nephew.
I met with my spouse five years ago. We got married
last year.
I met with one acquaintance of mine yesterday. I had
not seen him in 10 years.
10. Mulle ei meeldi bussis võõragad juttu ajada.
11. Ma suhtlen oma ämma ja äiga üsna tihti. Mu
abikaasa vanemad on väga toredad inimesed.
12. Ma saan oma ülemusega väga hästi läbi. Ta on
konkreetne ja aitab, kui vaja.
13. Tutvusin oma toakaaslasega kaks aastat tagasi.
Eelmisel aastal üürisime koos korteri.
14. Mul on poeg ja tütar. Tütrega suhtlen iga päev ja ka
pojaga päris sageli.
I don’t like to chat with strangers on the bus.
I communicate with my mother-in-law and father-in-
law quite often. My spouse parents are truly great
people.
I get along very well with my boss. He is concrete and
helps when needed.
I got acquainted with my roommate two years ago. On
the last year, we rented an apartment together.
I have a son and a daughter. I communicate with (my)
daughter every day and also with (my) son pretty often.

kääne ainsus mitmus

nimetav mitu mitmed
omastav mitme mitmete
osastav mitut mitmeid

Näited: A: Mitme aastane sa oled? A: Mitme aastane sa oled?

B: Ma olen neljakümne kahe aastane. B: Ma olen 42-aastane.

Mitme?
1 – ühe 2 – kahe
3 – kolme 4 – nelja
5 – viie 6 – kuue
7 – seitsme 8 – kaheksa
9 – üheksa 10 – kümne
11 – üheteistkümne 12 – kaheteistkümne
13 – kolmeteistkümne 14 – neljateistkümne
15 – viieteistkümne 16 – kuueteistkümne
17 – seitsmeteistkümne 18 – kaheksateistkümne
19 – üheksateistkümne 20 – kahekümne
21 – kahekümne ühe 22 – kahekümne kahe
23 – kahekümne kolme 24 – kahekümne nelja
25 – kahekümne viie 26 – kahekümne kuue
27 – kahekümne seitsme 28 – kahekümne kaheksa
29 – kahekümne üheksa 30 – kolmekümne
31 – kolmekümne ühe 32 – kolmekümne kahe
33 – kolmekümne kolme 34 – kolmekümne nelja
35 – kolmekümne viie 36 – kolmekümne kuue
37 – kolmekümne seitsme 38 – kolmekümne kaheksa
39 – kolmekümne uheksa 40 – neljakümne
41 – neljakümne ühe 42 – neljakümne kahe
43 – neljakümne kolme 44 – neljakümne nelja
45 – neljakümne viie 46 – neljakümne kuue
47 – neljakümne seitsme 48 – neljakümne kaheksa
49 – neljakümne üheksa 50 – viiekümne
51 – viiekümne ühe 52 – viiekümne kahe
53 – viiekümne kolme 54 – viiekümne nelja
55 – viiekümne viie 56 – viiekümne kuue
57 – viiekümne seitsme 58 – viiekümne kaheksa
59 – viiekümne üheksa 60 – kuuekümne
61 – kuuekümne ühe 62 – kuuekümne kahe
63 – kuuekümne kolme 64 – kuuekümne nelja
65 – kuuekümne viie 66 – kuuekümne kuue
 67 – kuuekümne seitsme 68 – kuuekümne kaheksa
69 – kuuekümne üheksa 70 – seitsmekümne
71 – seitsmekümne ühe 72 – seitsmekümne kahe
73 – seitsmekümne kolme 74 – seitsmekümne nelja
75 – seitsmekümne viie 76 – seitsmekümne kuue
77 – seitsmekümne seitsme 78 – seitsemekümne kaheksa
79 – seitsmekümne üheksa 80 – kaheksakümne
81 – kaheksakümne ühe 82 – kaheksakümne kahe
83 – kaheksakümne kolme 84 – kaheksakümne nelja
85 – kaheksakümne viie 86 – kaheksakümne kuue
87 – kaheksakümne seitsme 88 – kaheksakümne kaheksa
89 – kaheksakümne üheksa 90 – üheksakümne
91 – üheksakümne ühe 92 – üheksakümne kahe
93 – üheksakümne kolme 94 – üheksakümne nelja
95 – üheksakümne viie 96 – üheksakümne kuue
97 – üheksakümne seitsme 98 – üheksakümne kaheksa
99 – üheksakümne üheksa 100 – saja
101 – saja ühe 102 – saja kahe
103 – saja kolme 104 – saje nelja
105 – saja viie 106 – saja kuue
107 – saja seitsme 108 – saja kaheksa
109 – saja üheksa 110 – saja kümne
199 – saja üheksakümne üheksa 200 – kaheksaja
300 – kolmesaja 400 – neljasaja
500 – viiesaja 600 – kuuesaja
700 – seitsmesaja 800 – kaheksasaja
900 – üheksasaja 1000 – tuhande
2000 – kahe tuhande 10000 – kümne tuhande
50000 – viiekümne tuhande 100000 – saja tuhande
1000000 – miljoni 1000000000 – miljardi

Harjutus 7. Rääkima KELLEGA? MILLEST?

a. Töötage paaris. Vastake küsimustele suuliselt. a. Work in pairs. Answer to the questions orally.
b. Kuula dialooge ja kirjuta, kellega Mari räägib. b. Listen to dialogues and write who Mari talks
with.

1. Kellega sobib rääkida ilmast?
2. Kellega sobib (ei sobi) rääkida palgast?
3. Kellega sobib rääkida kütusehinnast?
4. Kellega sa räägid tervisest ja kehakaalust?
5. Kellega sobib (ei sobi) rääkida poliitikast?
6. Kellega sa räägid oma lapsest (lastest)?
7. Kellega sa räägid spordist?
8. Kellega sa räägid muusikast?
9. Kellega sa räägid oma tööst?
1. With whom do you talk about the weather?
2. With whom is it appropriate (not appropriate) to
talk about salary?
3. With whom is it appropriate to talk about fuel
price?
4. With whom do you talk about health and body
weight?
5. With whom is it appropriate (not appropriate) to
talk about politics?
6. With whom do you talk about (your) child
(children)?
7. With whom do you talk about sports?
8. With whom do you talk about music?
9. With whom do you talk about work?
Harjutus 8. Kui sageli?

a. Millised neli sagedusmäärust võiksid olla skaala
keskosas?
b. Millised neli sagedusmäärust võiksid olla skaala
vasakul poolel?
c. Millised neli sagedusmäärust võiksid olla skaala
paremal poolel?
d. Kirjuta sagedusmäärused sobivale kohale skaalal.
e. Võrdle oma skaalat paarilise skaalaga.
What four frequency adverbials could be in the middle
part of the scale?
What four frequency adverbials could be on the left
side of the scale?
What four frequency adverbials could be on the right
side of the scale?
Write frequency adverbials into the appropiate place
on the scale.
Compare your scale with the scale of partner.

Sagedusmäärused Frequency adverbials

pidevalt constantly
mõnikord sometimes
tavaliselt usually
üsna harva quite rarely
aeg-ajalt from time to time
mitte kunagi never (lit. not ever)
alati always
vahetevahel every once in a while, occasionally
päris sageli pretty often
harva rarely
kuidas kunagi almost never, if ever
haruharva seldom

0 50 100

mitte kunagi harva päris sageli

kuidas kunagi vahetevahel tavaliselt
haruharva aeg-ajalt pidevalt
üsna harva mõnikord alati

15.02.2022

Harjutus 9. Sagedusmäärused

a. Kirjuta tõesed laused, kasutades igas lauses ühte Write true sentences, while using on each sentence one
sagedusmäärust harjutusest 8. Vaata näidet B. frequency adverbial from exercise 8. Look at example B.

des-vorm gerund (des form)

kasutades (by, while) using
 des-vorm
des-vorm on pöördsõna infiniitne vorm, mis esineb
lauses määrusena, väljendades teise tegevusega
samaaegselt toimuvat ja seda iseloomustavat
tegevust, nt Lauldes ja hõisates tormasid poisid
majast välja, nt Läksin koju joostes.
des-vormi tunnusel on kolm varianti: des, tes ja es,
mille valik sõltub samadest asjaoludest nagu da-
tegevusnime variantide valik.
des kui da-tegevusnimes da, nt elada → elades
tes kui da-tegevusnimes ta, nt hüpata → hüpates
es kui da-tegevusnimes a, nt juua → juues
gerund (des-form)
The -des form is derived from the -da infinitive and it is
used to indicate an action which occurs at the same time
as another. It occurs in setencies such as The boys rushed
out of the house singing and shouting, I went home
running.
There are three variants of the des-form identifier: des, tes
and es, the choice of which dependends on the same
circumstances as the choice of variants of the da infinitive.
des if da-infinitive da, e.g., elada → elades
tes if da-infinitive ta, e.g., hüpata → hüpates
es if da-infinitive a, e.g., juua → juues

b. Töötage paaris. Saa teada, kui sageli su paariline Work in pairs. Find out how often your partner does these
neid tegevusi teeb. activities.

Keda? Mida? Osastav

Mida su partner teeb? Neid tegevusi.

1. kalal käima to go fishing

2. emale helistama to call mom
3. haige olema to be sick
4. teatris käima to go to the theater
5. jalgpalli vaatama to watch a football match
6. magusat sööma to eat sweets
7. kirjutusvahendi koju unustama to forget a writing instrument at home
8. oma tööga rahul olema to be pleased with one’s own work
9. uudiseid lugema to read the news
10. eesti keelt õppima to learn Estonian language

Harjutus 10. Intervjuu Kairiga

a. Loe läbi küsimused. a. Read through the questions.

b. Kuula Kairi vastuseid intervjueerijale ja vasta b. Listen Kairi’s answers to the interviewer and
küsimustele. answer to the questions.

1. Kas Kairi on abielus? 1. Is Kairi married?

2. Mida Kairi ja Toomas vabal ajal teevad? 2. What do Kairi and Toomas do in (their) free time?
3. Kas Kairile meeldib kalal käia? 3. Does Kairi like to go fishing?
4. Kui tihti Kairi emale helistab? 4. How often does Kairi call to (her) mom?
5. Mida Kairi emale ja isale meeldib teha? 5. What do Kairi’s mom and dad like to do?
6. Kas Kairi on oma töökaaslastega rahul? 6. Is Kairi pleased with her coworkers?

Harjutus 11. Intervjuu Kairiga

a. Loe läbi Kairi vastused intervjueerijale. Read through Kairi’s answers to the interviewer.
b. Kuula ja täida lüngad. Listen and fill out the blanks.
 1. Intervjueerija: Kellega sa kõige rohkem suhtlen?
Millest sa räägid?
Kairi: Kõige rohkem suhtlen ma oma abikaasaga.
Temaga räägime me kõigest – tööst, toidust, õhtu ja
hommukusöögist, lapsest ja sellest, kuidas tal koolis
läheb. Kui kütusehind on kõrge, siis räägime
kütusehinnast. Me räägime ka asjadest, mis meid
huvitavad. Meile mõlemale meeldib ralli. Seetõttu
oleme viimasel ajal päris sageli rallist ja Ott Tänakust
rääkinud. On ka asju, mis pakuvad talle huvi ja millest
tema tahaks rääkida, aga mina ei taha.
1. Interviewer: Who do you communicate with the
most? What do you talk about?
Kairi: I communicate the most with my spouse. With
him, I talk about everything – about work, food, dinner
and breakfast, child and about this, how he goes in
school. If fuel price is high, then we talk about fuel
price. We also talk about things, which interest us. We
both like rally. Because of this, we have talked about
rally and Ott Tänak pretty often lately. There are things,
which are of interest to him and about what he would
like to talk, but I don’t want to.

kääne ainsus mitmus

nimetav mis mis
omastav mille millede
osastav mida mida

2. Intervjueerija: Millest ei sulle meeldi rääkida?
Kairi: No ma tõesti ei taha kalapüügist rääkida. See ei
huvita mind. Kui Toomas käib kala püüdmas, siis mina
käin jooksmas või kepikõndi tegemas. Mõnikord ma
muidugi küsin viisakalt, kas kala võttis, aga ma tõesti ei
oska kalapüügist rääkida.
2. Interviewer: What don’t you like to talk about?
Well, I really don’t want to talk about fishing. This
doesn’t interest me. When Toomas goes fishing, then I
go running or doing Nordic walking. Of course,
sometimes I ask politely if he took the fish, but I really
don’t know how to talk about fishing.

mas-vorm
Väljendab tavaliselt mingi muu tegevuse suhtes sama-
aegset tegevust (suhtelist olevikku). Ta esineb selles
lauses liitöeldise osana, väljendades kestvat
muutusprotsessi, nt Olime just välja minemas, kui Mari
helistas.
mas-form
Usually expresses a concurrent activity (relative
present) relative to another activity. It appears in this
sentence as part of a compound statement, expressing
an ongoing process of change, e.g., We were just going
out when Mari called.

The mas-form has to be analyzed depending on the verb semantics: 1) as a locative adverb when it denotes durative
activity (ta on söömas = ta sööma läinud “s/he’s gone to eat”; 2) as expressing progressive aspect when it denotes a
durative process (kellad on helisemas = kellad helisevad parajasti “the bells are ringing right now”); and 3) as
expressing immediate future when it denotes a “momentaneous process” (kontsert on algamas = kontsert algab
kohe “the concert begins right away”). These are the three types of reading the construction will have in Estonian:
locative (absentive/purposive), progressive, and imminential.

When writing sentences involving activities with the verb käima, e.g. käisin, we always use the mas-form. On the
other hand, when using the verb minema, e.g. läksin, then we use the ma-infinitive.

käisin + mas-vorm läksin + ma-vorm

Näide: Eelmisel nädalal ma käisin muuseumis näitust Näide: Eelmisel nädalavahetusel ma läksin metsa
vaataamas. karu jahtima.

3. Intervjueerija: Kui sageli oma emaga sa suhtled?
Kairi: Suhtlen oma emaga päris sageli. Vehetevahel
helistan mina talle ja aeg-ajalt helistab tema mulle.
3. Interviewer: How often do you communicate with
your mom?
Kairi: I communicate with my mom pretty often. Every
once in a while I call her and from time to time she calls
me.
 4. Intervjueerija: Kas sa räägid oma emaga tervisest?
Kairi: Kuidas kunagi. Mulle tundub, et talvel me räägime
päris palju tervisest. Esimese asjana tahab ema alati
teada, kas ta lapselaps on terve. Mina tahan teada ega
ema ja isa haiged ei ole.
5. Intervjueerija: Millest sa veel räägid?
Kairi: Aeg-ajalt räägime teatrist ja muusikast. Mu isa
mängib viiulit ja vanemad käivad sageli klassikalist
muusikat kuulamas. Kuna mu vanemad elavad maal,
räägime me tihti ka aiatööst – ema lilleaiast ja
kasvuhoonest. Aa, ja veel räägime me sugulasest.
Tegelikult küll ema räägib ja mina kuulan, kuidas mu
tädid-onud ja nende lapsed elavad ja mida nad teevad.
6. Intervjueerija: Kellega ja millest räägid sa tööl?
Kairi: Mul on ülemusega vedanud. Me saame väga hästi
läbi ja räägime erinevatest asjadest. Kõige rohkem me
räägime muidugi tööst, aga esmaspäeva hommikuti
räägime kindlasti ka nädalavahetusest. Millest me ei
räägi? Üsna tihti räägime spordist, aga me ei räägi mitte
kunagi poliitikast. Inimestel on erinevad vaated ja ma
arvan, et töö juures ei ole vaja poliitikast rääkida.
c. Töötage paaris. Mida intervjueerija teie arvates
küsis? Kirjutage küsimused punktiirjoontele.
d. Kuula ja võrdle.
e. Töötage paaris. Kasuta samu küsimusi ja saa teada,
kellega ja millest räägib sinu paariline. Tee
märkmeid.
Harjutus 12. Kas sina või teie?
a. Loe väited hoolikalt läbi.
b. Töötage paaris ja otsustage, kas väited on õiged või
valed. Märkige tabelis esimesse tulpa.
Näide: A: Mina ei usu, et ... B: Mina ka ei usu.
B: Mina olen kuulnud, et ...
Harjutus 13. Viisakad palved
a. Loe grammatika kastis olevaid näitelauseid ja kuula
õpetaja selgitusi.
4. Interviewer: Do you talk with your mom about
health?
Kairi: Almost never. It seems to me that in winter we
talk pretty much about health. As the first thing, mom
always wants to know if her grandchild is healthy. I
want to know that neither mom nor dad are (not) sick.
5. Interviewer: About what else do you talk?
Kairi: From time to time, we talk about theater and
music. My father plays the violin and my parents go
often listening classic music. Since my parents live in
the country, we frequently talk about gardening too –
about mom’s flower garden and greenhouse. Ah, and
also talk about relatives. In fact, mom indeed speaks
and I listen, how my aunts-uncles and their children are
and what do they do.
6. Interviewer: With whom and what about do you
talk at work?
Kairi: I’m lucky with my boss. We get along very well
and talk about different things. We talk the most of
course about work but Monday mornings we certainly
also talk about the weekend. About what we don’t talk?
Quite often, we talk about sports but we (don’t) never
talk about politics. People have different views and I
think that there is no need to talk about politics at
work.
c. Work in pairs. What the interviewer asked in your
opinion? Write the questions on the dotted lines.
d. Listen and compare.
e. Work in pairs. Use the same questions and find out,
with whom and what does your partner talk about.
Do notes.
a. Read through the statements.
b. Work in pairs and decide whether the statements
are right or wrong. Mark in the table onto the first
column.
Example: A: I believe that ... B: Neither do I believe.
B: I have heard that ...
a. Read the existing example sentences in the
grammar box and listen to the teacher’s
explanations.

 Kui palume abi sõbralt või pereliikmelt
Kas sa paneksid akna (MILLE?) kinni?
Kas sa saaksid akna (MILLE?) kinni panna?
Kas sa võiksid akna (MILLE) kinni panna?
 Kui palume abi võõralt inimeselt
Kas te paneksite akna (MILLE?) kinni?
Kas te saaksite akna (MILLE?) kinni panna?
Kas te võiksite akna (MILLE?) kinni panna?
b. Vaata näiteid. Loe ja täida lüngad.
c. Kuula õpetajat. Õpetaja ütleb sulle fraasi. Tee
sellest näidete abil viisakas palve.
Näide:
Õpetaja: Aita mind.
Õpilane: Kas sa aitaksid mind? Kas sa saaksid mind Student: Would you help me? Could you help me?
aidata? Kas te võiksite mind aidata?
Õpetaja: Helista mulle.
Õpilane: Kas sa helistaksid mulle? Kas sa saaksid
mulle helistada?
Õpetaja: Kirjuta mulle.
Õpilane: Kas sa kirjutaksid mulle? Kas sa võiksid
mulle kirjutada?
d. Kirjuta lause ümber a) tingiva kõneviisi sina-
vormis ja b) tingiva kõneviisi teie-vormis.
NB! Kursiivkirjas (sihitis ehk objekt ehk
grammatiline objekt) sõnade kääne muutub
(ainsuse nimetava asemel kasuta ainsuse
omastavat).
1. Too mulle tass kohvi!
Bring me a cup of coffee!
2. Luba mul ka natuke roolis istuda!
Allow me to sit a little behind the wheel too!
3. Aita mul uks lukust lahti keerata!
Help me to turn the door open of lock!
4. Müü mulle seisupilet!
Sell me a standing ticket!
5. Osta mulle ka pilet!
Buy me a ticket too!
6. Anna mulle nõu!
Grammatika: TINGIV KÕNEVIIS
(viisakas)
(viisakam)
(viisakam)
(viisakas)
(viisakam)
(viisakam)
b. Look at the examples. Read and fill out the blanks.
c. Listen to the teacher. Teacher says a phrase to you. Do a
polite request about this by using the examples.
Example:
Teacher: Help me.
Teacher: Call me.
Student: Would you call me? Could you call me?
Teacher: Write me.
Student: Would you write me? Could you write me?
d. Rewrite the sentence a) in the sina-form of the
conditional mood and b) in the teie-form of the
conditional mood.
NB! The case of words in italics (the object or
grammatical object) changes (use the singular partitive
instead of the singular nominative).
a. Kas sa tooksid mulle tassi kohvi?
b. Kas te tooksite mulle tassi kohvi?
Would you bring me a cop of coffee?
a. Kas sa lubaksid mul ka natuke roolis istuda?
b. Kas te lubaksite mul ka natuke roolis istuda?
Would you allow me to sit a little behing the wheel too?
a. Kas sa aitaksid mul ust lukust lahti keerata?
b. Kas te aitaksite mul ust lukust lahti keerata?
Would you help me to turn the door open of lock?
a. Kas sa müüksid mulle seisupiletit?
b. Kas te müüksite mulle seisupiletit?
Would you sell me a standing ticket?
a. Kas ostaksid mulle ka piletit?
b. Kas te ostaksite mulle ka piletit?
Would you buy me a ticket too?
a. Kas annaksid mulle nõu?
 b. Kas te annaksite mulle nõu?
Give me (an) advice! Would you give (an) advice?

7. Ütle mulle, kus on kohvik! a. Kas sa ütleksid mulle, kus on kohvik?

b. Kas te ütleksite mulle, kus on kohvik?
Tell me where is the coffee! Would you tell where is the coffee?

8. Seleta mulle, kuidas see raadio töötab! a. Kas sa seletaksid mulle, kuidas see raadio töötab?
b. Kas te selektasite, kuidas see raadio töötab?
Explain me how this radio works! Would you explain me how this radio works?

e. Kirjuta lause ümber a) käskiva kõneviisi sina-
vormis ja b) käskiva kõneviisi teie-vormis.
NB! Kursiivkirjas sõnade kääne muutub (ainsuse
omastava asemel kasuta ainsuse nimetavat).
e. Rewrite the sentence a) in the sina-form of the
imperative mood and b) in the teie-form of the
imperative mood.
NB! The case of words in italics changes (use the
singular nominative instead of the singular partitive).

1. Kas sa paneksid tule põlema? a. Pane tuli põlema! b. Pange tuli põlema!
Would set the fire to burn? Set the fire to burn!
2. Kas sa paneksid teleri mängima? a. Pane teler mängima! b. Pange teler mängima!
Would you switch on the TV? Switch the TV on!
3. Kas sa annaksid mulle telefoni? a. Anna mulle telefon! b. Andke mulle telefon!
Would you give the phone? Give me the phone!
4. Kas sa sõidaksid natuke aeglasemalt? a. Sõida natuke aeglasemalt! b. Sõitke natuke aeglasemalt!
Would you drive a little slower? Drive a little slower!
5. Kas sa laenaksid mulle sada krooni? a. Laena mulle sada krooni! b. Laenake mulle sada krooni!
Would you lend me one hundred crowns? Lend me one hundred crowns!
6. Kas sa helistaksid infopunkti? a. Helista infopunkti! b. Helistage infopunkti!
Would you call the info point? Call the info point!

Uued sõnad harjutusest 13 New words from exercise 13

tingiv kõneviis {nimisõna} conditional mood
kursiivkiri {nimisõna} italics
sünonüüm: kursiiv {nimisõna} italics
sihitis ehk objekt {nimisõna} object {noun}
lukk {nimisõna} lock {noun}
rool {nimisõna} wheel {noun}
seisupilet {nimisõna} standing ticket, i.e. a ticket without seat {noun}
käskiv kõneviis {omadussõna} imperative mood {adjective}
tuli {nimisõna} fire {noun}

Uued tegusõnad harjutusest 13 New verbs from exercise 13

ümber kirjutama rewrite, re-write
lubama to allow
roolis istuma to seat behind the wheel, to drive
lukust lahti keerama to unlock (lit. to open [sth] of lock by turning)
seletama to explain
põlema to light, to ignite, to burn
põlema panema to put [sth] to catch fire, to set [sth] to burn
mängima panema (= raadiot või telerit sisse lülitama) to switch on (the radio or TV)
sünonüüm: sisse lülitama to turn on
Harjutus 14. Viisakad palved

a. Tutvu kastis olevate sõnadega. Kuidas on nende a. Familiarize with the existing words in the box. What
tegusõnade DA-infinitiiv? is the DA-infinitive of these verbs?
b. Loe laused ja täida lüngad. b. Read the sentences and fill out the blanks.

helistama helistada to call

tasa olema tasa olla to be quiet
laenama laenata to lend, to borrow
nõu andma nõu anda to give advice
rääkima rääkida to speak, to listen
ootama oodata to wait
tooma tuua to bring
ulatama ulatada to pass, to hand [sth] to [sb]
näitama näidata to see
mööda lubama mööda lubada to make way, to make way for [sth/sb]
tulema tulla to come
tellima tellida to order
sõitma sõita to ride, to drive (e.g. a car, a truck)
ütlema ütelda, öelda to say
ostma osta to buy
kirjutama kirjutada to write
aitama aidata to help
otsa saama otsa saada to run out, to run out of [sth]
lepingule alla kirjutama lepingule alla kirjutada to sign the contract

NB! We always use the III form (osastav) along with the verb näitama.
Näide: Ma näitan sulle seda playlisti. Näide: Ma näitan sulle, mis on karistust väärt!

1. Kas sa saaksid perearstile helistada? 1. Could you call the family doctor?
2. Kas te saaksite mulle takso tellida? 2. Could you order me a taxi?
3. Kas sa saaksid mulle 2 eurot laenata? 3. Could you lend me 2 euros?
4. Kas sa võiksid ettevaatlikumalt sõita? 4. Could you drive more carefully?
5. Kas te saaksite menüü tuua? 5. Could you bring the menu?
6. Kas te saaksite natuke kõvemini rääkida? 6. Could you speak a little louder?
7. Kas te saaksite seda sõrmust osta? 7. Could you buy this ring?
8. Kas te saaksite mind selle kohvriga aidata? 8. Could you help me with this suitcase?
9. Kas te saaksite tasa olla? Siin ei tohi rääkida. 9. Could you be quite? You can’t talk here.
10. Kas te saaksite mulle natuke nõu anda? 10. Could you give me a little advice.
11. Kas te saaksite homme varem tööle tulla? 11. Could you come to work earlier tomorrow.
12. Kas sa ostaksid täna kohvi? See sai hommikul otsa. 12. Would you buy coffee today? It ran out (of stock) in
the morning.
13. Kas te ütleksite oma nime veel kord? 13. Would you say your name again?
14. Kas sa ootaksid mind siin? Mul ei lähe kaua. 14. Would you wait for me here? It won’t be long (lit. I
don’t go long).
15. Kas te kirjutaksite siia oma allkirja palun? 15. Would you write here your signature please?
16. Kas te ulataksite soola palun? 16. Would you pass the salt, please?
17. Kas sa laenaksid mulle sõnaraamatut? 17. Would you lend me a dicitionary?
18. Kas te lubaksite mind mööda? 18. Would you make way for me?

Harjutus 15. Viisakad palved

a. Õpilane A, kirjuta viisakad palved 1 – 8. Õpilane B, a. Studen A, write polite requests 1 – 8. Student B,
 kirjuta viisakad palved 9 – 16. Alusta kõiki palveid
„Kas sa võiksid/saaksid ...?“ või „Kas te
võiksite/saaksite ...?“.
b. Õpilane A, loe fraasid 1 – 8. Õpilane B, sule õpik ja
tee neist peast viisakad palved.
c. Õpilane B, loe fraasid 9 – 16. Õpilane A, sule õpik ja
tee neist peast viisakad palved.
write polite requests 9 – 16. Begin all requests with
„Kas sa võiksid/saaksid ...?“ or „Kas te
võiksite/saaksite ...?“.
b. Student A, read phrases 1 – 8. Student B, close
textbook and do polite requests about these (off
the top) of (your) head.
c. Student B, read phrases 9 – 16. Student A, close
textbook and do polite requests about these (off
the top) of (your) head.

Õpilane A
1. leiba (ulatama)
2. need paberid (tooma)
3. selle lepingu läbi (lugema)
4. sellele lepingule alla (kirjutama)
5. täna õhtul kiirtoitu (tellima)
6. mulle natuke raha (laenama)
7. kiiremini (sõitma)
8. panka (helistama)
Kas sa saaksid leiba ulatada?
Kas sa saaksid need paberid tuua?
Kas sa saaksid selle lepingu läbi lugeda?
Kas sa saaksid sellele lepingule alla kirjutada?
Kas sa saaksid täna õhtul kiirtoitu tellida?
Kas sa saaksid mulle natuke raha laenata?
Kas sa saaksid kiiremini sõita?
Kas sa saaksid panka helistada?

Õpilane B
9. mulle külla (tulema)
10. mulle selle jope (andma)
11. 10 minutit (ootama)
12. oma ID-kaarti (näitama)
13. teie telefoni (kasutama)
14. selle sõna veel kord (ütlema)
15. eesti keele kodutööga (aitama)
16. mulle tassi kohvi (tooma)
Kas sa saaksid mulle külla tulla?
Ka sa saaksid mulle selle jope anda?
Kas sa saaksid 10 minutit oodata?
Kas sa saaksid oma ID-kaarti näidata?
Kas ma saaksin teie telefoni kasutada?
Kas sa saaksid selle sõna veel kord öelda?
Kas sa saaksid eesti keele kodutööga aidata?
Kas sa saaksid mulle tassi kohvi tuua?

Harjutus 16. Kas sina või teie?

a. Loe läbi tekst „Kas sina või teie?“ a. Read through the text „Is it sina or teie?“
b. Märgi harjutuse 12 teise tulpa, kas väited on b. Mark the second column of the exercise 12, whether
õiged või valed. the statements are right or wrong.

Kas sina või teie? Is it „sina“ or „teie“?

Tavaliselt arvavad inimesed, et teietada on
viisakas. Samas kasutavad mõned rahvused teie-
vormi sagedamini kui teised. Näiteks teietavad
eestlased vähem kui venelased ja soomlased
vähem kui eestlased. Probleem on aga selles, et
aeg-ajalt inimesed ei tea, keda sinatada ja keda
teietada.
Tartu Ülikooli teadlased küsitlesid eesti ja vene
rahvusest üliõpilasi, et teada saada, keda nemad
sinatavad ja keda nad teietavad. Selgus, et nii
eesti kui ka vene rahvusest tudengid ütlevad
sõpradele alati „sina“, aga klienditeenindajale ja
võõrale vanemale inimesele „teie“. Kõik
üliõpilased kasutavad teie-vormi ka
ühistranspordis ja ametiasutustes. Erinevalt
pöörduvad aga eesti ja vene rahvusest tudengid
vanemate sugulaste ja tuttavate poole. Näiteks
Usually, people think that addressing formally is polite. At the
same time, some nationalities use the formal form more
frequently than others (do). For example, Estonians address
formally less than Russians and Finns less than Estonians. But
the problem in this is that from time to time people don’t
know, who to address informally and who to address formally.
Scientists at the University of Tartu polled students of
Estonian and Russian nationality, to find out, who they
address informally and who they address formally. It revealed
that students of both Estonian and Russian nationality say to
friends always „sina“, but to a customer service
representative and to an older stranger person „teie“. All
university students use the formal form also in public
transport and state or local government agencies. But
students of Estonian and Russian nationality address
differently to older relatives and acquaintances. For example,
Estonians usually say to their uncle and aunt „sina“, but
 ütlevad eestlased onule ja tädile tavaliselt „sina“,
aga venelased peamiselt „teie“. Nii eesti kui ka
vene rahvusest tudengid on ühel meelel, et
õpetajale ja õppejõule peab ütlema „teie“.
Uurimusest selgus, et tänapäeva üliõpilaste
suhtlusstiilid on väga sarnased. Tudengitele
teietamine meeldib ja keegi ei kavatse sellest
loobuda. Veel selgus, et kui tudeng ei tea, kas
ütelda „sina“ või „teie“, siis ta tavaliselt teietab.
Renate Pajusalu artikli „Teie või sina?“ põhjal.
Russian mainly „teie“. Students of both Estonian and Russian
nationality are in agreement that you have to say „teie“ to a
teacher or professor.
Revealed from the study that nowadays communication styles
of university students are very similar. Students like
addressing formally and nobody has in mind to give up about
this. It further revealed that when a student doesn’t know,
either to say „sina“ or „teie“ then he usually addresses
formally.
Based on the article by Reante Pajusalu „Teie või sina?“.

Uued sõnad harjutusest 16 New words from exercise 16

samas {määrsõna} at the same time {adverb}
sagedamini {määrsõna} more frequently {adverb}
teadlane {nimisõna} scientist {noun}
tudeng {nimisõna} student {noun}
ametiasutus {nimisõna} state or local government agency {noun}
erinevalt {määrsõna} differently
poole {tagasõna} {koos pöörduma-verbiga} to {postposition} {used along with the verb pöörduma}
peamiselt {määrsona} mainly, chiefly, principally {adverb}
õppejõud {nimisõna} professor {noun}
uurimus {nimisõna} study {noun}
keegi + ei = mitte keegi {asesõna} {nimisõna} somebody + not = nobody {pronoun} {noun}

Uued tegusõnad harjutusest 16 New verbs from exercise 16

teietama to address formally
sinatama to address informally
küsitlema to poll, to survey
selguma to reveal
(kelle/mille poole) pöörduma to address (to)
ühel meelel olema to be in agreement
kavatsema to have in mind
loobuma to give up, to abandon

Harjutus 17. Kas sina või teie?

a. Saa teada, kellele sinu õpetaja ütleb tavaliselt
„sina“ ja kellele „teie“.
b. Töötage paaris. Saa teada, kellele sinu paariline
ütleb tavaliselt „sina“ ja kellele „teie“.
c. Kas sinu ja su paarilise suhtlusstiil on sarnane?
Aga sinu ja õpetaja?
Find out to whom your teacher usually says „sina“ and to
whom „teie“.
Work in pairs. Find out, to whom your partner usuaylly
says „sina“ and to whom „teie“.
Is your and your partner’s communication style similar?
What about your and teacher’s?

ametnik Kas sa ütled ametnikule „sina“ või „teie“?

õpetaja Kas sa ütled õpetajale „sina“ või „teie“?
trennikaaslane Kas sa ütled trennikaaslasele „sina“ või „teie“?
vanaema Kas sa ütled vanaemale „sina“ või „teie“?
töökaaslane Kas sa ütled töökaaslasele „sina“ või „teie“?
klienditeenindaja Kas sa ütled klienditeenindajale „sina“ või „teie“?
ülemus Kas sa ütled oma ülemusele „sina“ või „teie“?
Harjutus 18. Dialoogid

a. Kuula dialooge ja vasta küsimustele. a. Listen to dialogues and answer to the questions.
b. Võrdle vastuseid paarilisega. b. Compare answers with your partner.

Dialoog 1 Dialogue 1
A Ave, kas sa saaksid mind aidata? Ave, could you help me?
B Hea meelega! Milles asi? With pleasure! On what matter?
A Mul on arvutiga probleem. I have a problem with the computer.
B Kas sa restarti tegid? Did you do a restart?
A Jah, kaks korda Yes, two times.
B Siis mina ei oska aidata. Peab IT-spetsialistile Then I don’t know how to help you. I have to call the IT
helistama. specialist.
A Noh, seda ma kartsingi. Well, I was afraid of this as well.
B Ma helistan Reinule. I call Rein.
A Suur tänu sulle. Big thanks to you.

1. Kes räägivad? Sõbrannad räägivad.

2. Kus nad viibivad? Nad viibivad korteris.
3. Mida inimene palub? Ta palub abi oma arvutiga.

Uued tegusõnad dialoogist 1 New verbs from dialogue 1

kartma to be afraid of [sth]
kartisin I was afraid of [sth]
kartsingi = kartsin + samuti I was afraid of [sth] as well
viibima (sünonüümid: kuskil olema, asuma) to be, to be somewhere, to be located
paluma to request or ask for [sth]

Dialoog 2 Dialogue 2
A Vabandage, kas te väljute järgmises peatuses? Excuse me, do you get off at the next stop?
B Ei, ülejärgmises. No, after the next.
A Kas te võiksite mind mööda lubada? Mina väljun Could you make way for me? I get off at Kaubamaja’s.
Kaubamaja juures.
B Jah muidugi. Palun. Yes, of course. There you go.
A Tänan. Thanks.

1. Kes räägivad? Võõrad inimesed räägivad.

2. Kus nad viibivad? Nad viibivad bussis.
3. Mida inimene palub? Ta palub sõitjal mööda lubada.

Uued tegusõnad dialoogist 2 New verbs from dialogue 2

väljuma to get off [sth] or to leave [swh]

Dialoog 3 Dialogue 3
A Kas sa võiksid käed puhtaks pesta? Me hakkame Could you wash your hands clean?
kohe sööma.
B Olgu! Kas sa võiksid supi jahtuma panna? Ma ei All right! Could you put the soup to cool down? I can’t eat
saa kuuma suppi süüa. hot soup.
A Hästi. Kas sa piima ka soovid? Fine. Do you want milk too?
B Kas mahla ei ole? There is no juice?
A Ei ole. Valan sulle piima. No, there isn’t. I pour you milk.

1. Kes räägivad? Ema ja laps räägivad.

 2. Kus nad viibivad? Nad viibivad kodus.
3. Mida inimene palub? Ema palub lapsel oma käed puhtaks pesta.
Laps palub emal supi jahtuma panna.

Uued tegusõnad dialoogist 3 New verbs from dialogue 3

käed puhtaks pesema to wash your hands clean
hakkama to start
jahtuma to cool down

Dialoog 4 Dialogue 4
A Palun kirjuta allkiri sinise pastakaga. Please write signature with blue pen.
B Ma unustasin sinise pastaka koju. Kas te saaksite I forgot a blue pen at home. Could you lend me (one)?
mulle laenata?
A Muidugi! Palun võta. Of course! Please take.
B Suur aitäh! Big thanks!

1. Kes räägivad? Kodanik ja ametnik räägivad.

2. Kus nad viibivad? Nad viibivad linnavalitsuses.
3. Mida inimene palub? Kodanik palub ametnikul sinist pastakat laenata.

Dialoog 5 Dialogue 5
A Vabandage, kas te võiksite näidata, kus pähklid Excuse me, could you show (me), where are located the
asuvad? nuts?
B Need on kohe kuivainete juures. These are right by the dry foods.
A Ja kus need kuivained on? And where are these dry foods?
B Üks hetk. Tulge minuga kaasa, ma näitan teile. One moment. Come with me, I show you.
A Suur tänu. Big thanks!

1. Kes räägivad? Ostja ja müüja räägivad.

2. Kus nad viibivad? Nad viibivad toidupoes.
3. Mida inimene palub? Ostja palub müüjal näidata, kus pähklid asuvad.

Harjutus 19. Viisakad palved

a. Vaata pilte ja ütle, kes on pildil.
b. Töötage paaris. Kirjutage iga pildi kohta dialoog.
Kasutage viisakaid palveid.
c. Kirjutage neljas dialoog. Teised arvavad, kus see
toimub ja kes räägivad.
Look at the pictures and say who is in the picture.
Work in pairs. Write a dialogue about each picture. Use
polite requests.
Write the fourth dialogue. Where, do others think, this
takes place and who are talking.
 1 2
A Vabandage, kas te saaksite mind aidata?
B Jah muidugi.
A Kas teaksite, kus on Tammsaare Park?
B See asub Viru Keskus kõrval ja Musumäe ees.
A Selge. Tänan sulle.
B Palun.
3 4
A Vabanda, tule siia palun.
B Jah, mida teile
A Kuidas ma saaksin teid aidata?
B Ma ei tahtnud salatit, vaid suppi!
A Mul on nii kahju, et see juhtus. Vahetan selle
kohe ka ära.
B Pole viga.
Harjutus 20. Keelekeskkond: töö sõnaraamatutega
a. Ava telefonis eesti keele põhisõnavara sõnastik
(PSV) ja kuula õpetaja selgitusi.
b. Vaata suurelt ekraanilt, mida õpetaja teeb.
Võimalusel kasuta oma telefoni ja tee kaasa:
 kasuta otsinguks sõna „sugulane“ – kuula sõna
hääldust, vaata sõna seletust ja näitelauset;
 näed esimest kolme vormi: sugulane (KES?),
sugulase (KELLE?), sugulast (KEDA?);
 plussmärgi alt avanevad ka kõik teised vormid.
A Vabandage, kas te teaksite kus on Vene Teater?
B Mina ei oska aidata. Olen Soomlane!
A Oi, kui kahju! Olen eksinud!
B Oot-oot. Proovime selle koht Google Mapsist otsida.
A Noh, see on Vabaduse väljak ees.
B Selge. Suur tänu teile!
A Vabandage, kas te saaksite mind aidata?
B Jah, muidugi.
A Ma ei saa leida laktoosivaba piima.
B Tulge minuga kaasa, palun. Ma näitan teile.
A Tänan ... Aga sooviksin ka värsket mahepiima. Kas
te näitaks mulle?
B Hea meelega! On siin.
a. Open in your phone the dictionary of Estonian
language basic vobulary (PSV, in Estonian) and
listen to the teacher’s explanations.
b. Watch from a big screen what the teacher does. On
(any) oportunity use your phone and participate in:
 use the word „sugulane“ for the search – listen to
the word pronunciation, look at the explanation of
the word and the example sentence;
 see first the third form: sugulane (KES?), sugulase
(KELLE?), sugulast (KEDA?);
 All other forms also open up under the plus sign.
Tööta eesti keele põhisõnavara sõnastikuga.
 Ainsuse osastavat käänet (KEDA? MIDA?)
kasutame koos arvsõnaga (välja arvatud üks).
Mul on kaks venda. Meil oli külas kümme sugulast.
 Ainsuse osastavast käändest saad enamike sõnade
mitmuse käändeid nii:
vend – venda (KEDA?)  vendadega, vendadele,
vendadest jne
sugulane – sugulast (KEDA?)  sugulastega,
sugulastele, sugulastest jne
Täida lüngad, kasutades põhisõnavara sõnastikku.
Näide:
Mul on kaks alluvat. Ma olen alluvatega rahul.
1. Mul on kaks tädi (tädi) ja viis tädipoega (tädipoeg).
Ma suhtlen oma tädiga (tädi) üsna harva, aga
tädipoegadega (tädipoeg) päris tihti.
2. Tal on kolm last (laps) ja kaheksa lapselast
(lapselaps).
3. Ma töötan väikeses firmas ja mul on ainult kolm
kolleegi (kolleeg). Ma olen oma kolleegidega
(kolleeg) väga rahul. Nende peale saab alati loota.
4. Mul on kolm uut trennikaalast (trennikaaslane). Ma
saan kõigi oma trennikaaslastega (trennikaaslane)
väga hästi läbi.
kääne ainsus
nimetav kõik
omastav kõige
osastav kõike
5. Kontoris oli viis inimest (inimene). Kohtusin nende
inimestega (inimene) esimest korda.
6. A: Seal ruumis oli viis ametnikku (ametnik).
B: Millest sa nende ametnikega (ametnik) rääkisid?
7. Õues seisid kolm naabrit (naaber). Ma ajan päris
sageli oma naabritega (naaber) õues juttu.
8. Ta suhtleb oma lapselapsega/lapselastega
(lapselaps) iga päev Skype’i teel.
Work with the dictionary of Estonian language basic
vocabulary.
 We use the partitive case of the singular along
with a numeral (except for one).
I have two brothers. We had ten relatives visting.
 From the partitive case of the singular you get the
cases of the plural of most of the words, like this:
vend – venda (KEDA?)  vendadega, vendadele,
vendadest, etc.
sugulane – sugulast (KEDA?)  sugulastega,
sugulastele, sugulastest, etc.
Fill out the blanks using the dictionary of basic
vocabulary.
Example:
I have two subordinates. I’m pleased with the
subordinates.
1. I have two aunts and five cousins. I communicate
with my aunt quite rarely but with my cousins
pretty often.
2. S/he has three children and eight grandchildren.
3. I work for a small company and only have three
colleagues. I am very pleased with my colleagues.
You can always count on them.
4. I have three new workout partners. I get along very
well with all my workout partners.
mitmus
kõik
kõigi
kõiki
5. In the office, there were five persons. I met with
these persons for the first time.
6. A: In that room, there were five public employees.
B: About what did you talk with these public
employees?
7. Outside, three neighbors stood. I chat pretty
frequently with my neighbors outside.
8. S/he communicates with her/his
grandchild/grandchildren every day via Skype.
 Uued sõnad harjutusest 20 New words from exercise 20
avanema {verb} to open up {verb}
(kellele/millele | kelle/mille peale) lootma {verb} to count [on sth/sb] {verb}
seisma {verb} to stand {verb}
peale {tagasõna} {määrsõna} on {postposition} {adverb}
osutab objektile, kuhu on suunatud mingi tegevus refers to an object to which an activity or influence
või mõju is directed
õues {määrsõna} outside {adverb}
teel {tagasõna} by, via {postposition}
millegi abil, midagi kasutades by something, by using something

17.02.22

Harjutus 21. Vihjeta ristsõna

a. Õpetaja ütleb igale õppijale ühe sõna. Kirjuta see a. The teacher says to each leaner one word. Write
sõna õigesse kohta oma ristsõnasse. this word onto the right place on your crossword.
b. Käi ringi ja küsi kaaslastelt puuduvaid sõnu ning b. Go around and ask classmates for missing words
seleta neile sõnu, mis sinul on. and explain to them the words (that) you have.

l v
a õ
p õ
s k
r
e o
s a
l l
u d
a k l
g
e
u p ü ll e m u s e
s a e t
l
e s g u
a
d s i t
s
d
t ö ö k ea a s l a si e d t
d k o a
a n v
ak l i e n d i t e e un i n d a j aa d
a l l u v a d s p d
l o
n a a b r i d
a j
s a ä m m a d
e d
d
a m e t n i k u d

Paremale
6. isikud, kes ameti- või teenistusastmelt on teistest
kõrgemal, harilikult asutuse või (all)üksuse juhid
8. isikud, kelledega töötatakse koos samas asutuses
või ettevõttes
10. klientidega otse suhtlev teenindajad
Across
persons, who at the rank of occupation or service, are
above others, habitually heads of an institution or
(sub)unit
persons, with whom it is worked together in the same
institution or company
service representative that can communicate directly
with clients
11. kellegi juhtimise all olev isikud
12. inimesed, kes elavad kõneleja või kõnealuse isiku
kõrval või lähedal
13. mehe- või naiseemad
14. riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse koosseisus
ettenähtud ametikohal töötav inimesed
persons that can be under the management of
someone
persons who live next to or near the speaker or person
in question
mothers of the husband or wife
persons that can work in a officially designated position
in the staff of a state or local government agency.

Alla
1. poja või tütre lapsed
2. sellised, kelledest või milledest mitte midagi ei
teata, keda või mida ei tunta
3. isikud, kelledega töötatakse koos samas asutuses
või ettevõttes
4. kelledegagi ühte ja samasse suguvõssa kuuluv
isikud
5. koolis samas klassis õppiv inimesed
7. sellised, kes või mis on varasemate kokkupuudete
põhjal tuntud või teada, varem nähtud, kohatud
või kogetud, mitte võõras ega tundmatu
9. isa või ema venna meessoost lapsed, meessoost
nõod
Down
children of a son or daughter
those about who or what nothing is known, he who or
what is not known
persons, with whom it is worked together in the same
institution or company
persons with whom it can be belonged to the same
family
persons you learn with in the same class at school
those who or that are known or known on the basis of
former exposure, have been previously seen,
encountered or experienced, not stranger or unknown
male children of the brother of a father or mother,
male cousins

Uued sõnad harjutusest 21 News words from exercise 21

õppija learner
puuduv missing
ametiaste grade, rank of profession or occupation
teenistusaste rank, grade or degree of service
asutus authority, institution
üksus, allüksus unit, subdivision
ettevõte company
juhtimine management
kõneleja speaker
kõnealune in question
riik country, state
kohalik local
omavalitsus self-government
kohaliku omavalitsuse asutus local government agency
koosseis staff, composition
ettenähtud officially designated
ametikoht position, post
suguvõsa family
varasem former, earlier
kokkupuude exposure, contact
tundmatu unknown
meessugu male gender

Uued tegusõnad harjutusest 21 New verbs from exercise 21

ringi käima to go around
tundma to know [sb/sth] by a characteristic, appearance, name, etc.
kuuluma to belong to [sth/sb], to be a member or component of [sth]
kohtama to encounter
kogema to experience
 22.02.22

Harjutus 22. Suhtlema KELLEGA? KUI TIHTI? Rääkima MILLEST?

Saa teada, kui tihti ja millest su paariline tabelis olevate Find out, how often and what does your partner talk
inimestega räägib. Küsige ja vastake kordamööda. about with the persons present in the table. Ask and
answer by turns.

A: Kui tihti sa räägid oma parima sobraga? Näited: Kui sageli sa räägid oma parima sõbraga?
Kui sageli te räägite oma ämmaga? Kui tihti te suhtlete oma ämmaga?
sa suhtled oma naabriga? Kui sageli te räägite oma nnabriga?
te suhtlete hea töökaaslasega? Kui tihti sa suhtled oma emaga?

B: Ma räägin temaga sageli. Näited: Ma räägin temaga alati.

temaga päris tihti. Ma suhtlen temaga üsna sageli.
haruharva. Ma räägin temaga mõnikord.
mõnikord. Ma suhtlen temaga haruharva.

A: Millest sa räägid?
te räägite?

B: Me räägime kõigest. Näited: Me räägime kõigest.

tööst. Me räägime tööst.
ilmast. Me räägime ilmast.
perekonnast. Me räägime
spordist. Me räägime spordist.

KELLEGA? KUI TIHTI? MILLEST?

parim sõber iga päev kõigest
ämm pidevalt tööst, elust, uudisest
naaber mitte kunagi miski = mitte millestki
hea töökaaslane mõnikord tööst, sõbrast
ema iga päev kõigest

1. variant
Ma sain teada, et mu paariline räägib oma hea
töökaaslasega mõnikord. Vähemalt kolm korda
nädalas. Aga see ei ole alati nii. Ühelt poolt, naabriga
ta üldse ei räägi. Naabriga ta ainult teretab. Teiselt
poolt, nii oma parima sõbraga kui ka emaga ta räägib
iga päev. Lisaks nad räägivad kõigest. Lõpuks ta
suhtleb ämmaga pidevalt ja räägivad tööst, elust ja
uudisest.
2. variant
Ma sain teada, et mu paariline räägib oma hea
kolleegiga mõnikord. Vähemalt kolm korda nädalas.
Uudishimulikult, ta ei räägi mitte kunagi mitte millestki
oma naabriga. Naabriga ta ainult teretab. Teiselt
poolt, nii oma parima sõbraga kui ka emaga ta räägib
iga päev. Nad räägivad kõigest. Lõpuks ta suhtleb
ämmaga pidevalt ja räägivad tööst, elust ja uudisest.

Uued sõnad ja väljendid harjutusest 22 New words and expressions from exercise 22
vähemalt at least
aga see ei ole alati nii but this is not always the case
ühelt poolt ... teiselt poolt on one hand ... on the other hand
mitte millestki about nothing (lit. not about something)
nii ... kui ka both [sth/sb] and [sth/sb]
lisaks besides, in addition to
lõpuks finally
 uudishimulikult curiosly

Uus verb harjutusest 22 New verb from exercise 22

teretama to say hello

Harjutus 23. Minu parim sõber

Kirjuta oma parimast sõbrast. Kasuta abiküsimusi ja Write about your best friend. Use help questions and write
kirjuta umbes 50 sõna. about 50 words.

 Millal sa oma parima sõbraga tutvusid?
 Kus te tuttavaks saite?
 Kuidas te kohtusite?
 Kui tihti te kokku saate? Kui sageli te helistate?
 Mida te koos teete ja millest te räägite?
 When did you get acquainted with your best friend?
 Where did you get acquainted?
 How did you meet?
 How often do you meet up? How frequently you call
each other?
 What do you do together and what do you talk about?

1. variant
Ma tutvusin oma parima sõbraga umbes
kolmkümmend aastat tagasi. Me saame tuttavaks
gümnaasiumis, kui me alustasime seitsmendat klassi.
Me saame kokku mõnikord. Vähemalt kolm korda
aastas. Lisaks me helistame teineteistele pidevalt
WhatsAppi teel. Me reisime koos kuskile välismaale.
Tavaliselt me saame kokku Euroopas, näiteks
Hispaanias aga haruharva Aasias. Me räägime
kõigest aga kõigepealt perekonnast ja tööst. Meile
mõlemale meeldib vormel 1. Seetõttu räägime alati
vormelist 1.
2. variant
Ma tutvusin oma parima sõbraga kakskümmend aastat
tagasi. Me saame tuttavaks ülikoolis, kui olime
insenerikõrgkooli tudengid. Me saame kokku mõnikord.
Vähemalt kolm korda aastas. Ma ei helista talle
peaaegu mitte kunagi aga temaga suhtleme me
pidevalt WhatsAppi teel. Me reisime koos kuskile
välismaale. Tavaliselt me saame kokku Euroopas,
näiteks Hispaanias aga harva Aasias. Me räägime
kõigest aga kõigepealt perekonnast ja tööst. Meile
mõlemale meeldib pesapall. Seetõttu räägime peaaegu
alati ka pesapallist.

Neid tegusõnu sa juba oskad You already know these verbs

tutvuma to get acquainted with [sth/sb]
tuttavaks saama to get acquainted
kohtuma to meet
kokku saama to meet up, to get together

Uued sõnad harjutusest 23 New wors from exercise 23

gümnaasium {nimisõna} high school {noun}
teineteise {omastav, ainsus, asesõna} each other {possessive, singular, pronoun}
teineteistele {alaleütlev, mitmus} to each other {allative, plural}
kuskile {määrsõna} to somewhere {adverb}
insenerikõrgkool {nimisõna} engineering school, engineering college {noun}

TEEMA 2 Meie igapäevaelu 01.03.2022

Harjutus 1. Küsimustik

a. Vaata näitelauseid. a. Look at the example sentences.

b. Täida lüngad. Kirjuta, kui palju aega sina nendele b. Fill out the blanks. Write how much time do you
igapäevastele tegevustele tavaliset kulutad. usually spend on to these everyday activities.
Näide:
A: Kui kaua sa oled harjunud magama?
B: Ma olen harjunud umbes 6 tundi päevas magama.
A: Kui kaua sa oled harjunud lõunat sööma?
B: Ma olen harjunud iga päev 30 minutit lõunat
sööma.
Example:
A: How long have you been used to sleeping?
B: I have been used to sleeping about 6 hours a day.
A: How long have you been used to eating lunch?
B: I have been used to eating lunch 30 minutes every
day.

KUI KAUA? ÕPETAJA PAARILINE

1. Ma olen harjunud umbes kuus tundi päevas magama. 7 tundi 6 tundi
2. Ma pean keskmiselt nelikümmend tundi nädalas töötama. 40 tundi 40 tundi
3. Ma pean iga päev kaks tundi kodust tööle ja töölt koju sõitma. 2 tundi 2 tundi
4. Ma olen harjunud iga päev umbes kolmkümmend minutit telekat vaatama. 2 tundi 1 tund
5. Ma olen harjunud iga päev vähemalt 15 minutit kohvi jooma. 15 minutit 30 minutit
6. Ma olen harjunud hommikul umbes 15 minutit riidesse panema. 30 minutit 1 tund
7. Ma olen harjunud keskmiselt 2 tundi uudiseid lugema. 1 tund 30 minutit
8. Mu naine on harjunud hommikul umbes kolmkümmend minutit meiki tegema. 15 minutit 30 minutit
9. Ma olen harjunud iga päev võimalikult vähe aega sotsiaalmeedias olema. 2 tundi 4 tundi
10. Ma pean iga päev umbes üks tund süüa tegema ja nõusid pesema. 1 tund 1 tund
11. Ma pean iga nädal umbes kuus tundi koristama. 5 tundi 6 tundi
12. Ma pean iga nädal umbes üks tund triikima. 2 tundi 2 tundi

Õpetaja
Ma sain teada, et mu õpetaja on harjunud umbes
seitse tundi päevas magama ja üks tund uudised
lugema. Ta peab ka keskmiselt nelikümmend tundi
nädalas töötama. Lisaks ta peab iga päev kaks tundi
kodust tööle ja töölt koju sõitma. Veel enam, ta on
harjunud iga päev kaks tundi sotsiaalmeedias olema ja
lisaks ka hommikul umbes viisteist minutit meiki
tegema. Peale selle ta peab iga nädal umbes viis tundi
koristama, kuid kaks tundi triikima.
Paariline
Ma sain teada, et mu paariline on harjunud umbes
kuus tundi päevas magama ja üks tund telekat
vaatama. Ta peab ka keskmiselt nelikümmend tundi
nädalas töötama. Lisaks ta peab iga päev kaks tundi
kodust tööle ja töölt koju sõitma. Veel enam, ta on
harjunud iga päev neli tundi sotsiaalmeedias olema ja
lisaks ka hommikul umbes kolmkümmend minutit
meiki tegema. Peale selle ta peab iga nädal umbes
kuus tundi koristama, kuid kaks tundi triikima.

Ma sain teada, et nii mu õpetaja kui ka paariline peavad üks tund süüa tegema ja nõusid pesema. Lisaks nad
mõlemad peavad keskmiselt nelikümmend tundi nädalas töötama, kuid iga päev kaks tundi kodust tööle ja töölt
koju sõitma. Veel enam, nad on harjunud iga nädal kaks tundi triikima. Ühelt poolt õpetaja on harjunud kaks tundi
telekat vaatama aga hommikul viisteist minutit meiki tegema. Teiselt poolt, paariline on harjunud üks tund telekat
vaatama aga kommikul kolmkümmend minutit meiki tegema. Peale selle õpetaja on harjunud üks tund uudiseid
lugema, kuid paariline on harjunud seda tegevust ainult kolmkümmend minutit tegema. Mitte keegi neist on
harjunud lühem kui kaks tundi sotsiaalmeedias olema. Lõpuks nad peavad viie kuni kuue tunni vahel nädalas
koristama, kuid on harjunud kuue kuni seitsme tunni vahel päevas magama.

Uued sõnad ja väljendid harjutusest 1
igapäevane {omadussõna}
igapäevastele {alaleütlev, mitmus}
keskmiselt {määrsõna}
võimalikult vähe aega {väljend}
sotsiaalmeedia {nimisõna}
veel enam {määrus}
ja lisaks ka {ühendsidesõna}
peale selle {määrus}
mitte keegi neist = (mitte) ükski neist {väljend}
lühem kui ... minutit, tundi jne {väljend}
... kuni ... tunni vahel {väljend}
New words and expressions from exercise 1
everyday {adjective}
to everyday {allative, plural}
on average {adverb}
as little time as possible {expression}
social media {noun}
moreover {adverb}
as well as {compound conjunction}
aside from that {adverbial prepositional phrase}
not one of them = none of them {expression}
less than ... minutes, hours, etc. {expression}
between ... and ... hours {expression}
 Uued tegusõnad harjutusest 1
kulutama
harjuma
olen harjunud
koristama
Harjutus 2. Mul ei ole aega!
a. Kuula intervjuud ajaplaneerimise eksperdiga ja
vasta küsimustele.
1. Kui palju on tervislik ööpäevas magada?
2. Miks ei tohi vähem magada?
3. Mitu tundi nädalas võib terve inimene töötada?
4. Kui palju aega on mõistlik kulutada tööle
sõitmisele?
5. Miks on vaja koristada?
6. Kui sageli soovitab ajapleenimise ekspert riideid
triikida?
7. Kas talle meeldib nõusid pesta? Mida ta kavatseb
teha?
8. Kuidas on mõistlik süüa teha, kui sul on vähe aega?
9. Mitu tundi päevas Eesti elanikud keskmiselt telekat
vaatavad?
10. Milliseid tegevusi peaks kõik inimesed poole võrra
vähem tegema?
11. Kuidas teada saada, millele su aeg kulub?
12. Mida teha, et järgmisel nädalal oleks rohkem aega?
b. Küsi õpetajalt, kui palju ta kulutab aega harjutuses
1 olevatele tegevustele.
c. Töötage paaris. Saa teada, kui plaju kulutab sinu
paariline aega harjutuses 1 olevatele tegevustele.
Anna talle nõu (Sa peaksid rohkem/vähem ...).
Küsige ja vastake kordamööda.
Näide:
A: Mitu tundi sa oled harjunud keskmiselt magama?
B: Ma olen harjunud keskmiselt 6 tundi magama.
A: Sa peaksid rohkem magama. Sa peaksid ... tundi
magama.
B: Mitu tundi sa pead nädalas töötama?
A: Ma pean keskmiselt 40 tundi nädalas töötama.
B: Seda on parajalt, aga sa ei peaks rohkem töötama.
New verbs from exercise 1
to spend (time) (on [sth/sb])
to be used to
I have been used to
to clean up
a. Listen to the interview with the time planning
expert and answer the questions.
1. How much is it healthy to sleep per day?
2. Why you cannot sleep less?
3. How many hours a week can a healthy person
work?
4. How much time does it make sense to spend at
driving to work.
5. Why is it necessary to clean up?
6. How often does the time planning expert advises
ironing clothes?
7. Does he like to clean dishes? What does he have in
mind to do?
8. How does it make sense to prepare food when you
have little time?
9. How many hours a day do residents of Estonia on
average watch TV?
10. What activities should all persons cut back by half?
11. How to find out to what (activities) does your time
goes by?
12. What to do so there would be more time on next
week?
b. Ask the teacher how much time does s/he spend on
the indicated activities in exercise 1.
c. Work in pairs. Find out how much time does your
partner spends on the indicated activities in
exercise 1. Give her advise (you have to do
more/less ...). Ask and answer by turns.
Example:
How many hours are you used to sleep on average?
I am used to sleep 6 hours on average.
You have to sleep more. You have sleep ... hours more.
How many hours a week do you have to work?
I have to work 40 hours a week on average?
That’s fair but you shouldn’t work (any) more.
 Uued sõnad harjutusest 2
ajaplaneerimine
ekspert
ööpäev
sõitmine
elanik
poole võrra
parajalt
Uued tegusõnad harjutusest 2
tohtima
mõistlik olema
soovitama
pidama
peaks
vähem tegema
kuluma
nõu andma
Harjutus 3. MA- ja DA-infinitiiv
a. Loe, kuidas Mari ja Kalle vaba aega veedavad.
Mari
Suvel sõidame perega maale puhkama. Meil on
Võrumaal väike suvemaja koos aiaga, kus ma saan lilli ja
maasikaid kasvatada. Olen harjunud vara tõusma, aga
puhkuse ajal tahan natuke rohkem magada. Igaüks teeb
maal, mida ta tahab, aga lapsed ei tohi üksi järve äärde
minna. Mina proovin käia mõnel suveetendusel ja läbi
lugeda paar raamatut. Mu abikaasa armastab grillida.
Ta oskab väga hästi süüa teha ja lapsed toovad sageli
oma sõbrad meie juurde sööma. Maal on vaja muru
niita, see on ka ainuke asi, mida me peame tegema. Kui
vihma sajab, siis tulevad naabrid mõnikord meie juurde
lauamänge mängima. Kui me ei viitsi enam mängida,
siis ajame juttu, joome piparmünditeed ja vaatame
aknast välja.
Kalle
Mulle meeldib aktiivselt puhata: suusatada, uisutada ja
ujuda. Mul on talvel sünnipäev, siis kutsun kõik sõbrad
enda juurde sportlikult aega veetma. Eelmisel talvel
viisin nad metsa matkama ja õpetasin loodust
pildistama. Hiljem aitasid sõbrad mul sauna teha. Õhtul
oli tore saunas käia ja jääauku hüpata. Järgmisel talvel
kavatsen minna koos sõpradega Slovakkiasse. Läheme
suusatama ja lumelauaga sõitma. Suvel ei ole mul aega
pikalt puhata, aga plaane on palju. Loodan, et õpin
purjetama. Võtan juulis paar vaba päeva, siis läheme
Pärnusse purjetama. Selleks reisiks hakkan ma varakult
valmistuma. Soovin aega hästi kasutada.
New words from exercise 2
time planning
expert
day, i.e. period of 24 hours
driving
resident
by half
fair
New verbs from exercise 2
may, can (auxiliary verb)
to make sense
to advise, to recommend
to have (to do [sth])
should (auxiliary verb)
to cut back
to go by
to give advice
a. Read how do Mari and Kalle spend their free time.
Mari
In the summer we travel with the family to the country
to rest. We have a small summer house along with
garden where I can grow flowers and strawberries. I am
used to get up early but on time of vacation I want to
sleep a little more. Everyone does in the countryside
what(ever) s/he wants to do but children may not go
alone to the lake side. I try to go to some summer show
and read through a few books. My spouse loves to grill.
He knows very well how to cook and children
frequently bring their friends to us to eat. It is necessary
to mow the grass in the country, this is also the only
thing that we have to do. If rain falls then neighbors
come sometimes to us to play board games. If we don’t
mind to play (any)more then we chat, drink peppermint
tea and look out from the window.
Kalle
I like to rest actively: skiing, ice skating and swimming. I
have (my) birthday in winter so I invite all (my) friends
to my place to spend time sportively. Last winter I took
them to the forest to hike and I taught (how) to
photograph nature. Later, friends helped me to make a
sauna. In the evening, it was great to go to the sauna
and jump into an ice hole. Next winter, I have in mind
going together with (my) friends to Slovakkia. We go
skiing and snowboard riding. I don’t have time in the
summer to rest long but there are plenty of plans. I
hope that I learn to sail. I take, in July, a few days off so
we go to Pärnu to sail. For this trip I start early to get
ready. I wish to use time well.
b. Töötage paaris. Vastake küsimustele peast. b. Work in pairs. Answer the questions off the top of
your head.

1. Kes tahab õppida purjetama? Kalle tahab õppida purjetama.

2. Kes armastab grillida? Mari abikaasa armastab grillida.
3. Kes viis sõbrad metsa matkama? Kalle viis sõbrad metsa matkama.
4. Kes ei tohi üksi järve äärde minna? Mari lapsed ei tohi üksi järve äärde minna.
5. Kes saab maal maasikaid kasvatada? Mari saab maal maasikaid kasvatada.
6. Kes oskab hästi süüa teha? Mari abikaasa oskab hästi süüa teha.
7. Kes proovib suvel paar raamatut läbi lugeda? Mari proovib suvel paar raamatur läbi lugeda.
8. Kes peavad muru niitma? Mari perekond peab muru niitma?
9. Kellel ei ole aega suvel puhata? Kalle ei ole aega suvel puata.
10. Kes tahab suvel kauem magada? Mari tahab suvel kauem magada.
11. Kes tulevad mõnikord lauamänge mängima? Mari naabrid tulevad mõnikord lauamänge mängima.
12. Kes läheb suvel Pärnusse purjetama? Kalle läheb suvel Pärnusse purjetama.

Uued sõnad harjutusest 3 New words from exercise 3

maa {nimisõna} country, countryside {noun}
suvemaja {nimisõna} summer house {noun}
vara {määrsõna} early {adverb}
puhkus {nimisõna} rest, vacation {noun}
igaüks {asesõna} everyone, everybody, anyone, anybody {pronoun}
üksi {määrsõna} alone {adverb}
äärde {tagasõna} to the side of [sth], next to [sth] {postposition}
mõni {asesõna} some {pronoun}
mõnel {alalütlev, ainsus} on some {adessive, singular}
etendus {nimisõna} performance, show {noun}
suveetendus {nimisõna} summer performance, summer show {noun}
paar {nimisõna} {asesõna} a few {noun} {pronoun}
muru {nimisõna} grass {noun}
ainuke {omadussõna} {nimisõna} the only {adjective} {noun}
lauamäng {nimisõna} board game {noun}
aktiivselt {määrsõna} actively {adverb}
sportlikult {määrsõna} sportively {adverb}
loodus {nimisõna} nature {noun}
hiljem {määrsõna} later {adverb}
jääauk {nimisõna} ice hole {noun}
lumelaud {nimisõna} snowboard {noun}
pikalt {määrsõna} long {adverb}
reis {nimisõna} trip {noun}
varakult {määrsõna} early {adverb}
kauem {määrsõna} longer {adverb}

Uued tegusõnad harjutusest 3 New verbs from exercise 3

aega veetma to spend time
kulutama to spend time (on [sth/sb])
puhkama to rest
kasvatama to grow
vara tõusma to get up early
grillima to grill
niitma to mow
viitsima to mind
välja vaatama to look out
 suusatama to ski
uisutama to ice skate
kutsuma to invite
viima to take ([sb] from [swh] to [swh else])
matkama to hike
pildistama to photograph
aega olema to have time
palju aega olema to have plenty of time
hüppama to jump
lootma to hope
purjetama to sail
valmistuma to get ready

Harjutus 4. MA- ja DA-infinitiiv

a. Leia kõik kastis olevad sõnad harjutusest 3
tekstidest. Jooni alla sõnale järgnev tegusõna.
Näide: sõidame perega maale puhkama
b. Kirjuta vasakpoolsesse tulpa kastist sõnad, mis
nõuavad järgnevas tegusõnas MA-infinitiivi ja
parempoolsesse tulpa sõnad, mis nõuavad DA-
infinitiivi.
a. Find in the box all the existing words from texts on
exercise 3. Underline the verb following the word.
Example: we go with family to the coutryside to rest
b. Write words from the box onto the column to the
left that require MA-infinitive in the verb that
follows and words to the column to the right that
require DA-infinitive.

oskama kavatsema tulema tohtima soovima sõitma viitsima

viima ei ole aega armastama tooma tahtma pidama meeldima
õppima saama hakkama aitama kutsuma proovima õpetama
minema harjunud/valmis/nõus olema on tore on vaja võima

SÕNAD, MIS NÕUAVAD MA-INFINITIIVI SÕNAD, MIS NÕUAVAD DA-INFITIIV

harjunud/valmis/nõus olema oskama
tulema kavatsema
minema tohtima
õpetama soovima
õppima sõitma
viima viitsima
tooma ei ole aega
kutsuma armastama
hakkama tahtma
pidama meeldima
saama
võima
aitama
proovima
on tore
on vaja
jõudma
Eesmärgi väljendamisel kasutame DA-infinitiiv In the expression of purpose we use the DA-infinitive.
Näide: Ma õpin keeli, et reisida. Example: I learn languages, in order to travel

c. Loe tekstid veel kord läbi ja proovi laused peast c. Read through texts one more time and try to
lõpetada. complete the sentence (off the top) of (your) head.
 1. Kallel ei ole aega suvel pikalt puhata 7. Mari saab maal lilli kasvatada
2. Maal on vaja muru niita 8. Kalle arvates on tore jääauku hüpata
3. Lapsed toovad sõbrad koju sööma 9. Mari proovib suvel paar raamatut lugeda
4. Kalle hakkab reisiks varakult valmistuma 10. Kalle kutsub sõbrad sportlikult aega veetma
5. Mari on harjunud vara tõusma 11. Kalle õpetab sõbrad loodust pilidistama
6. Kalle sõbrad aitavad tal sauna teha 12. Kalle viib sõbrad metsa matkama

Harjutus 5. MA- ja DA-infinitiiv

Kirjuta lünka sobiv sõna õiges vormis. Write the appropriate word in the correct form onto the blank

aitama/aidata nägema/näha tooma/tuua

istuma/istuda panema/panna tulema/tulla
jooma/juua puhkama/puhata tõstma/tõsta
jõudma/jõuda rääkima/rääkida töötama/töötada
kirjutama/kirjutada saama/saada ütlema/ütelda (öelda)
kuulama/kuulata seisma/seista vaatama/vaadata
külastama/külastada suhtlema/suhelda võtma/võtta
lugema/lugeda sõitma/sõita õppima/õppida
mängima/mängida sööma/süüa ärkama/ärgata
minema/minna tegema/teha

1. Kas see koht on vaba? Kas ma tohin siia istuda? Is this place free? May I seat here?
2. Ma ei ole kunagi Haapsalus käinud. I have never gone to Haapsalu.
Ma tahan sinuga kaasa jõuda. I want to get (there) with you.
3. Ma oskan hästi võõraste inimestega suhelda. I know well (how) to communicate with strange people.
4. Ma olen harjunud klassikalist muusikat kuulama. I have been used to listening to classic music.
5. Kas sa saaksid mulle köögist tassi kohvi tuua? Could you bring me a coffee cup from the kitchen.
6. Ma kavatsen suvel hispaania keelt õppida. I have in mind to learn Spanish language this summer.
7. Ma pean nädalas 40 tundi töötama. I have to work 40 hours a week.
8. Kas sa viitsid mind aidata? Ma ei jõua seda Do you mind helping me? I cannot
kohvrit üksi tõsta. lift this suitcase alone.
9. Mul ei ole täna aega turule minna. I don’t have time today to go to the market.
Homme lähen. I go tomorrow.
10. Mu ema on haiglas. My mom is in the hospital.
Palun tule koos minuga teda vaatama/külastama. Please come along with me to see/visit her.
11. Ma õpin eesti keelt, et paremat tööd teha. I learn Estonian language in order to do a better job.
12. Kas sul on kõht tühi? Kas sa tahad juba süüa? Are you hungry? Do you want to eat already?
13. Mul on täna palju töod, aga ma proovin I have a lot of work, but I try
kell 18 koju tulla. to come home at 6 pm.
14. Mul on täna aega. Lähme koos lõunat saama! I have time today. Let’s go get lunch together!
15. Suvel on nii tore rattaga sõita. It is so great to ride a bike in the summer.
16. Ma ei ole harjunud nädalavahetusel I have not been used
vara ärkama. to awake early on weekends.
17. Me elame korteris ja me ei saa suurt We live in an apartment and we cannot
koera võtta. take a big dog.
18. Kus sulle rohkem meeldib puhata, Where do you like to rest more,
kas mere ääres või maal? by the sea or in the countryside?
19. Mida sa tahaksid reisil teha ja näha? What would you want to do and see on the trip?
20. Kas sa oskad tennist mängida? Do you know (how) to play tennis?
21. Kas te võiksite ütelda, mis kell on? Could you tell (me) what time is it?
22. Kas sul on aega see leping läbi lugeda Do you have time to read through
ja alla kirjutada? and sign this contract?
23. Kellega ma pean sellest probleemist rääkima? With whom do I have to speak about this problem?
 24. Bussis ei tohi seista.
Kõik reisijad peavad istuma.
25. Meil on väga kiire. Kas võiksid
riidesse
26. Ma ei kavatse sel aastal välismaale
27. Ma proovin iga päev 1,5 liitrit vett
You may not stand in the bus.
All passengers have to sit.
panna? We are very hurried. Could you put your clothes on?
minna. I don’t have in mind to go abroad this year.
juua. I try to drink 1,5 liters of water every day.

Uued tegusõnad harjutusest 5 New verbs from exercise 5

jõudma 1. to get (to [swh]); 2. can (auxiliary verb), to be able to
kohale jõudma to arrive [swh]
tõstma to lift
külastama to visit

Harjutus 6. MA- ja DA-infinitiiv

a. Ära sellesse harjutusse midagi kirjuta.
b. Töötage paaris. Saa oma paariliselt teada, ...
Naide: A: Mida sa armastad vabal ajal teha?
B: Ma armastan kinos käia, raamatut
lugeda ja telekat vaadata.
a. Do not write anything into this exercise.
b. Work in pairs. Find out from your partner, ...
Example: A: What do you love doing in your free time?
B: I love to go to the cinema, reading a book
and watching TV.

1. Millist lauamängu sulle meeldib mängida? Mulle meeldib Monopoly mängida.

2. Kas sa oled valmis liha söömisest loobuma? Ei, mina ei ole valmis liha söömisest loobuma.
3. Mis kell sa lähed magama? Ma lähen magama kell 11.30.
4. Kas sa oled harjunud duši all laulma? Jah, olen harjunud duši all laulma.
5. Kas sa suudad 100 meetrit järjest ujuda? Ei, ma ei suuda 100 meetrit järjest ujuda.
6. Millise kuulsusega sa soovid kohtuda? Ma soovin kohtuda Elon Muskiga
7. Millal sa kavatsed sel aastal puhata? Ma kavatsen sel aastal välismaal puhata.
8. Kas sa tahad endale koera võtta? Ei, ma ei taha endale koera võtta?
9. Mida sa oled harjunud laupäeviti tegema? Ma olen harjunud poes käima.
10. Kas sa armastad süüa teha? Jah, ma armastan süüa teha.
11. Mida sulle ei meeldi õppida? Mulle ei meeldi mitte midagi õppida.
12. Mis linnas ta tahaks käia? Ma tahan Stockholmis käia.
13. Keda sa pead tihti ootama? Ma pean oma abikaasa ootama.
14. Keda sa viimati kutsusid filmi vaatama? Viimati kutsusin ma oma abikaasa filmi vaatama.
15. Kus sa pead kõige rohkem eesi keelt rääkima? Ma pean kõige rohkem kauplustes eesti keelt rääkima.
16. Mis raamatut sa soovid mul puhkuse ajal lugeda? Ma soovin sul puhkuse ajal „When money dies“ lugeda.
17. Mis toitu sa oskad kõige paremini valmistada? Toit, mida ma oskan kõige paremini valmistada, on
Napoli pitsa.
18. Kas su arvates on tore pärast sauna jääauku Jah, on küll! Mu arvates on tore pärast sauna jääauku
hüpata? hüpata.

Uued sõnad harjutusest 6 New words from exercise 6

söömine {nimisõna} eating {noun}
järjest {määrsõna} in a row {adverb}
kuulsus {nimisõna} celebrity {noun}
viimati {määrsõna} (the) last time {adverb}
paremini {määrsõna} better {adverb}
kõige paremini = parimini {määrsona} best {adverb}
Harjutus 7. Teater. Muusika. Kirjandus.

a. Loe laused ja proovi aru saada, mida tähendavad a. Read the sentences and try to undernstand what
allajoonitud sõnad. does these underlined words mean.
b. Jaga kastis olevad sõnad tulpadesse. Lisa igasse b. Divide the existing words into the columns. Add at
tulpa vähemalt üks sobiv sõna. least one appropriate word to each column.

1. William Shakespeare’i kõige kuulsam näidend on „Hamlet“. play

2. Mozart on väha kuulus Austria helilooja. composer
3. ERSO on Eesti kõige vanem sümfooniaorkester. symphonic orchestra
4. Alates aastat 2010 on ERSO peadirigent Neeme Järvi. chief conductor
5. Priit Loog mängib filmis „Tõde ja õigus“ Andrest. Ta on peaosatäitja. leading actor
6. Ülikoolis pean lugema teaduskirjandust, aga vabal ajal loen ilukirjandust. fiction
7. Agatha Christie on inglise kirjanik, kes kirjutas kriminaalromaane. crime novels
8. Ma loen aeg-ajalt meeleldi novelle, sest romaanide lugemiseks ei ole mul aega. novella
9. Homme on jõululaupäev. Kas sul on luuletused peas? poems
10. Eelmisel aastal ilmus Cristiano Ronaldo elulooraamat. biography book
11. Ta on hea lavastaja. Näitlejad usaldavad teda ja teatrikülastajad armastavad ta director, actors,
etendusi. performances/shows
12. Mulle meeldib selle bändi muusika, eriti nende uus lugu „Must hunt“. band, song

TEATER MUUSIKA KIRJANDUS

näidend helilooja ilukirjandus
peaosatäitja sümfooniaorkester kriminaalromaan
lavastaja peadirigent novell
näitleja bänd romaan
etendus lugu luuletus
elulooraamat

Uued sõnad harjutusest 7 New words from exercise 7

näidend {nimisõna} play {noun}
helilooja {nimisõna} composer {noun}
sümfooniaorkester {nimisõna} symphony orchestra {noun}
peadirigent {nimisõna} chief conductor {noun}
peaosatäitja {nimisõna} leading actor {noun}
kirjandus {nimisõna} literature {noun}
teaduskirjandus {nimisõna} scientific literatur {noun}
ilukirjandus {nimisõna} fiction {noun}
kriminaalromaan {nimisõna} crime novel {noun}
meeleldi {määrsõna} gladly {adverb}
novell {nimisõna} novella {noun}
romaan {nimisõna} novel {noun}
jõululaupäev {nimisõna} Christmas Eve {noun}
luuletus {nimisõna} poem {noun}
elulooraamat {nimisõna} biography book {noun}
lavastaja {nimisõna} director {noun}
näitleja {nimisõna} actor {noun}
teatrikülastaja {nimisõna} theater visitor {noun}
bänd {nimisõna} band {noun}
eriti {määrsona} particularly, especially {adverb}
lugu {nimisõna} song, story {noun}
 Uued tegusõnad harjutusest 7 New verbs from exercise 7
ilmuma to appear, to come out
usaldama to trust
jagama to divide
lisama to add

Harjutus 8. Teater. Muusika. Kirjandus.

a. Kuula dialooge ja vasta küsimustele. a. Listen to dialogues and answer the questions.
b. Võrdle vastuseid paarilisega. b. Compare answers with your partner.

Dialoog 1 Dialogue 1
A Missugune su lemmiklugu sellel albumil on? What is your favorite song in this album?
B Viimane. See on nii hea. Ma tahan nende (The) last (one). It is so good. I want to go to their concert.
kontserdile minna.

1. Millest inimesed räägivad? Nad räägivad muusikast.

2. Milliste sõnade järgi aru said? lemmiklugu, album, kontsert.

Dialoog 2
A Kuidas sulle meeldis?
B Minu arvates olid väga head näitlejad. Eriti
meeldis mulle peaosatäitja aga vaheaeg oli liiga
lühike, ei olnud aega kohvi juua.
Dialogue 2
How did you like it? = How was that?
In my opinion they were good actors. I particularly like the
leading actor but the intermission was too brief, there was
no time to drink coffee.

1. Millest inimesed räägivad? Nad räägivad teatrist.

2. Milliste sõnade järgi aru said? näitlejad, peaosatäitja, vaheaeg.

Dialoog 3
A Kuidas eile Elektriteatris oli?
B Polnud viga. Head näitlejad ja kaamera töö aga
liiga pikk oli. Algus venis ja lõpp oli hollywoodlik.
Dialogue 3
How it was yesterday at Elektriteater?
There was no problem. Good actors and camera work but
it was too long. The beggining dragged on and the end
was hollywood-like.

1. Millest inimesed räägivad? Nad räägivad kinost ja filmist.

2. Milliste sõnade järgi aru said? näitlejad, kaamera, hollywoodlik.

Dialoog 4 Dialogue 4
A Kas sa oled seda lugenud? Have you read this?
B Jah. Yes.
A Ja kuidas Sulle meeldis? And how did you like it?
B Seda ei saanud käest panna. Nii põnev oli. Tahad It couldn’t be missed. It was so exciting. (If) you want I lend
ma laenan sulle. (it) to you.
A Hästi. Ma eelistan küll ilukirjandust, aga ta Well. I prefer fiction indeed but he seems like a really
tundub tõesti huvitav inimene. interesting person.

1. Millest inimesed räägivad? Nad räägivad kirjandusest.

2. Milliste sõnade järgi aru said? ilukirjandus.
 Dialoog 5 Dialogue 5
A Kuidas eile oli? How was (it) yesterday?
B Super. Mulle nad meeldivad. Rahvas hakkas juba Super. I like them. People started dancing already during
teise loo ajal tantsima. the second song.

1. Millest inimesed räägivad? Nad räägivad muusikast.

2. Milliste sõnade järgi aru said? lugu.

Uued sõnad harjutusest 8 New words from exercise 8

järgi {määrsõna} according to, by {adverb}
vaheaeg {nimisõna} brake, intermission {noun}
algus {nimisõna} beginning {noun}
lõpp {nimisõna} end {noun}
hollywoodlik {omadussõna} hollywood-like {adjective}
põnev {omadussõna} exciting {adjective}
rahvas {nimisõna} people {nimisõna}
ajal {tagasõna} during {postposition}

Uued tegusõnad harjutusest 8 New verbs from exercise 8

venima to drag on
käest panema to miss
eelistama to prefer
tunduma to seem

Harjutus 9. Muusikaüritus.

a. Sa tahad koos sõbraga minna muusikaüritusele
Hard Rock Festival.
b. Loe läbi reklaam ja kutsu sõber festivalile.
Proovi olla veenev. Alusta nii:
Kuidas sulle rokkmuusika meeldib?
a. You want to go along with a friend to the music event
Hard Rock Festival.
b. Read through the advertisement and invite a friend to
the festival. Try to be convincing. Start like this:
How do you like rock music?

Hard Rock Festival 28. – 29. juuni

Raskemuusika sõprade suve tippsündmus Vana-Vigala, Raplamaa

 22 esinejat: Metsatöll, Metro Luminal, J.M.K.E jt Eestist

 Saber Tiger Jaapanist, Lost Society soomest jt

Hind:
 Festivalipass: 55€
 Päevapilet: 30€
 VIP-pass 80€ (hinna sees telkinine ja parkimine)
 Lastele kuni 11-a sissepääs tasuta
Piletid: Piletilevi ja Circle K

c. Sõber tahab sind kontserdile kutsuda. Saa teada: c. A friend wants to invite you to a concert. Find out:

sündmus On see bänd või laulja? Missugust muusikažanri mängib? Millal see kontsert toimub?
toimumiskoht Kus see kontsert toimub?
toimumisaeg Mis kell see kontsert algab?
kestus Mis kellast mis kellani see kontsert on? Mitu tundi see kontsert kestab?
 sissepääs Kui palju maksab täispilet?
soodustused Millised on soodustused?
lisainfo Kust piletit osta saab? Kust saaksin pileti osta?

Uued sõnad harjutusest 9 New words from exercise 9

muusikaüritus {nimisõna} music event {noun}
reklaam {nimisõna} advertising, advertisement {noun}
festival {nimisõna} festival {noun}
veenev {omadussõna} convincing {adjective}
raskemuusika {nimisõna} hard music {noun}
esineja {minisõna} performer {noun}
festivalipass {nimisõna} festival pass {noun}
päevapilet {nimisõna} day ticket {noun}
sündmus {nimisõna} event {noun}
toimumiskoht {nimisõna} venue {noun}
toimumisaeg {nimisõna} time of the event {noun}
kestus {nimisõna} duration {noun}
sissepääs {nimisõna} entrance {noun}
soodustus {nimisõna} discount {noun}
sünonüüm: allahindlus {nimisõna} synonym: markdown {noun}
lisainfo {nimisõna} additional info {noun}

Uus tegusõna harjutusest 9 New verb from exercise 9

kestma to last

Harjutus 10.

Töötage paaris. Kusige ja vastake kordamööda. Work in pairs. Ask and answer by turns.

1. Kas sulle meeldib lugeda? Do you like to read?

2. Kas sul on praegu mõni raamat pooleli? Mis
raamat? Kas see on huvitav?
3. Millal sa viimati raamatukogus käisid? Mis raamatu
sa laenutasid?
4. Kas sa oled kunagi lugenud e-raamatut?
5. Kas sulle meeldivad elulooraamatud? Kelle
elulooraamatut sa oled lugenud?
6. Mis muusikat sa kuulad? Kas sulle meeldib
klassikaline muusika? Rokkmuusika?
7. Kas sa kuulad praegu sama muusikat, mida sa
kuulasid 10 aastat tagasi?
8. Kas sa ostad CD-plaate või otsid internetist
muusikat?
9. Kas sa eelistad vaadata filmi või lugeda raamatut?
10. Mis laulja või bändi kontserdile sa tahaksid lähiajal
minna?
11. Kas sul on lemmiknäitleja? Lemmiklavastaja?
12. Missugust žanri sa eelistad vaadata? (ballett, ooper,
teatrietendus jne)
Do you currently have some pending book? What
book? Is this interesting?
When was the last time you went to the library? What
book did you borrow?
Have you ever read an e-book?
Do you like biography books? Whose biography have
your read?
What music you listen to? Do you like classic music?
Rock music?
Do you currently listen the same music that you
listened 10 years ago?
Do you buy CDs or search from the internet for music?
Do you prefer to watch a movie or read a book?
What singer or band concert do you want to go to in
the near future?
Do you have a favorite actor? Director?
What kind of genre do you prefer to watch? (ballet,
opera, theater show, etc.)

1. Kas sulle meeldib lugeda? Jah, mulle meeldib küll lugeda.

2. Kas sul on praegu mõni raamat pooleli? Mis Tegelikult, mul on väga huvitav raamat pooleli. Selle
raamat? Kas see on huvitav? nimi on „When money dies“.
 3. Millal sa viimati raamatukogus käisid? Mis raamatu
sa laenutasid?
4. Kas sa oled kunagi lugenud e-raamatut?
5. Kas sulle meeldivad elulooraamatud? Kelle
elulooraamatut sa oled lugenud?
6. Mis muusikat sa kuulad? Kas sulle meeldib
klassikaline muusika? Rokkmuusika?
7. Kas sa kuulad praegu sama muusikat, mida sa
kuulasid 10 aastat tagasi?
8. Kas sa ostad CD-plaate või otsid internetist
muusikat?
9. Kas sa eelistad vaadata filmi või lugeda raamatut?
10. Mis laulja või bändi kontserdile sa tahaksid lähiajal
minna?
11. Kas sul on lemmiknäitleja? Lemmiklavastaja?
12. Missugust žanri sa eelistad vaadata? (ballett, ooper,
teatrietendus jne)
Uued sõnad harjutusest 10
pooleli {määrsõna}
lähiajal {määrsõna}
lemmiknäitleja {nimisõna}
lemmiklavastaja {nimisõna}
žanr {nimisõna}
mitu {nimetav, ainsus, asesõna}
mitmeid {osastav, mitmus}
Uus tegusõna harjutusest 10
laenutama
Harjutus 11. Muusikaüritus.
a. Sa tahad koos sõbraga minna Elina Nechyeva ja
ERSO kontserdile.
b. Loe läbi reklaam ja kutsu sõber kontserdile. Proovi
olla veenev. Alusta nii:
Kuidas sulle klassikaline muusika meeldib?
Šeherezade. Rimski-Korsakovi 175
Helilooja sünniaastapäeva kontsert
 Elina Nechayeva (sopran)
 ERSO, dirigent Kristjan Järvi
Hind:
 Täispilet: 25€
 Sooduspilet: 18€ (õpilased, tudengid, pensionärid
soodustust tõendava dokumendi esitamisel)
d. Sõber tahab sind muusikafestivalile kutsuda. Saa
Ma käisin kaks nädalat tagasi. Ma laenutasin kolm
lasteraamatut.
Jah, olen lugenud mitmeid e-raamatuid.
Ei, ei meeldi. Ma pole kunagi elulooraamatud lugenud.
Ma kuulan erinevaid muusikažanre. Mulle ei meeldi
klassikalist muusikat kuulata. Tesielt poolt, ma kuulan
rokkmuusika.
Jah, muidugi.
Praegu ma otsin internetist muusikat aga ostsin mitu
aastaid tagasi palju CD-plaate.
Ma eelistan raamatut lugeda aga aeg-ajalt
Ma tahaksin Metallica kontserdile lähiajal minna.
Jah, muidugi. Minu lemmiknäitleja on Tom Hanks ja
minu lemmiklavastaja on Quentin Tarantino.
Ma eelistan vaadata ooper ja lisaks ka stand-up
komöödia.
New words from exercise 10
pending, semi-finished, half-finished {adverb}
in the near future {adverb}
favorite actor {noun}
favorite director {noun}
genre {noun}
many, several {pronoun}
many, several {partitive, plural}
New verb from exercise 10
to borrow (from an institution for temporary use)
a. You want to go along with a friend to the Elina
Nechyeva and ERSO concert.
b. Read through the advertisement and invite a friend
to the concert. Try to be convincing. Start like this:
How do you like classic music?
24. mai kell 19.00
Estonia kontserdisaal, Tallinn
Piletid: Piletilevi, Estonia kontserdisaal,
Vanemuise, Pärnu ja Jõhvi kontserdimaja
d. A friend wants to invite you to a music festival. Find
 teada:
sündmus Millised bändid festivalis mängivad? Millal see festival toimub?
toimumiskoht Kus see festival toimub?
toimumisaeg Mis kell see festival algab?
kestus Mis kellest mis kelleni see festival on? Mitu tundi kestab?
sissepääs Kui palju maksab festivalipass? Kui palju maksab päevapilet?
soodustused Millised on soodustused?
lisainfo Kust piletit osta saab? Kust saaksin pileti osta?
Uued sõnad harjutusest 11
sünniaastapäev {nimisõna}
dirigent {nimisõna}
tõendav {nimisõna}
esitamine {nimisõna}
Harjutus 12. Video „Elina räägib vaba aja veetmisest“
a. Loe läbi tekst Elina Nechayeva kohta.
b. Vaata videot ja vasta küsimustele.
Eesti ooperilaulja Elina Nechayeva lõpetas aastal 2016
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Ta osales Eesti
Televisiooni noorte muusikute võistlusel telesaates
„Klassikatähed 2014“ ning jõudis kolme finalisti hulka.
Aastal 2018 esindas ta Eestit lauluga „La Forza“
Eurovisiooni lauluvõistlusel Lissabonis ja sai kaheksanda
koha. Samal aastal esines Elina koos maailmakuulsa
dirigendi Neeme Järviga Shanghai ooperiteatris. 2019.
aasta veebruaris laulis ta koos Placido Domingoga. Ta
esineb kontsertidega kodu- ja välismaal, aga tegeleb
lisaks muusikale ka palju muuga.
1. Mis spordialadega Elina vabal ajal tegeleb?
2. Milline Elina töö on seotud lastega?
3. Mida ta räägib keelte õppimisest?
4. Millega Elina võrdleb laval olemist?
5. Miks see hobi on mõnikord huvitavam kui laulmine?
1. Mis spordialadega Elina vabal ajal tegeleb?
2. Milline Elina töö on seotud lastega?
3. Mida ta räägib keelte õppimisest?
4. Millega Elina võrdleb laval olemist?
5. Miks see hobi on mõnikord huvitavam kui laulmine?
out:
New words from exercise 11
birthday (of a deceased person) {noun}
conductor {noun}
proof {noun}
presentation, submission {noun}
a. Read though about Elina Nechayeva.
b. Watch the video and answer the questions.
Estonian opera singer Elina Nechayeva, on the year
2016 finished, (her studies at) the Estonian Music and
Theater Academy. She participated in the TV show
competition of young musicians of the Estonian
Television „Classic Stars 2014“ and got among the three
finalists. In the year 2018 she represented Estonia with
the song „La Forza“ in Lisbon at the Eurovision song
contest and got the eight place. The same year Elina
performed along with the world famous conductor
Neeme Järgiva at the Shanghai opera house. On
February of the year 2019 she sang along with Placido
Domingo. She performs in concerts at home and abroad
but, additionaly, she is engaged in musicals and also
with much more.
What sports discipline is Elina engaged with in (her)
free time?
What Elina’s work is involved with children?
What she talks about languages learning?
With what does Elina compares being at the stage?
Why is this hobby sometimes more interesting than
singing?
Tema tegeleb suusatamisega ja joogaga, sõidab
kartidega, käib jooksmas, samas talle meeldib püssi
lasta
Ta õpetab lastele muusikat
Ta räägib, et annab eratunde keeltes õppimise keele
Elina ütleb, et laval olemine on peaaegu sama, mis
mäesuuskadega mäest alla tuhisemine
Mäel on mäesuusatamine palju paremat kui laulmine
 Uued sõnad harjutusest 12 New words from exercise 12
ooperilaulja {nimisõna} opera singer {noun}
noor {omadussõna} {nimisõna} young {adjective} {noun}
muusik {nimisõna} musician {noun}
võistlus {nimisõna} competition {noun}
telesaade {nimisõna} TV show {noun}
täht {nimisõna} star {noun}
finalist {nimisõna} finalist {noun}
hulka {määrsõna} {tagasõna} among {adverb} {postposition}
lauluvõistlus {nimisõna} song contest {noun}
Lissabon {nimi} Lisbon {name}
kaheksas {arvsõna} eighth {numeral}
koha {nimisõna} place {noun}
maailmakuulus {omadussõna} world famous {adjective}
ooperiteater {nimisõna} opera house {noun}
muusikal {nimisõna} musical {noun}
muu {asesõna} else, other, different {pronoun}
palju muu {asesõna} much more {pronoun}
palju muuga {asesõna} with much more {pronoun}
spordiala {nimisõna} sports discipline {noun}
õppimine {nimisõna} learning {noun}
lava {nimisõna} stage {noun}
olemine {nimisõna} being {noun}
laulmine {nimisõna} singing {noun}
suusatamine {nimisõna} skiing {noun}
jooga {nimisõna} yoga {moun}
kart {nimisõna} kart, go-kart {noun}
kartauto {nimisõna} karting auto {noun}
mäesuusk {nimisõna} mountain ski {noun}
mäesuuskadega {kaasaütlev, mitmus} with mountain skis
alla {määrsona} {eessõna} {tagasõna} down, below, under {adverb} {preposition} {postposition}
mäest alla down hill {adverb}
tuhisemine {nimisõna} to move fast, with great momentum {noun}
mäesuusatamine {nimisõna} Alpine skiing, downhill skiing {noun}

Uued tegusõnad harjutusest 12 New verbs from exercise 12

osalema to participate
esindama to represent
esinema to perform
tegelema to be engaged in/with [sth]
siduma to bind
võrdlema to compare
püssi laskma to fire a gun
sünonüüm: tulistama synonym: to shoot

Harjutus 13. Mida?

a. Vaata läbi kastis olevad sõnad. a. Look through in the box the existing words.
b. Kirjuta iga tegusõna ette kastist sobiv nimisõna. b. Write on every box the appropriate noun ahead of
the verb.

võõrkeeli kodu malet raha tööd aknaid

 kütust arvutit Eiffeli torni sõpra autot e-kirja
Eesti filmi lilli kooke valssi vett uudiseid
kingitusi õhtusööki riideid rokkmuusikat

1. rokkmuusikat kuulama 12. tööd tegema

2. riideid kandma 13. Eiffeli torni nägema
3. autot juhtima 14. arvutit kasutama
4. sõpra aitama 15. kütust võtma
5. lilli kasvatama 16. e-kirja saatma
6. vett jooma 17. Eesti filmi vaatama
7. aknaid pesema 18. kooke küpsetama
8. raha raiskama 19. valssi tantsima
9. malet mängima 20. uudised lugema
10. kodu koristama 21. kingitusi saama
11. võõrkeeli rääkima 22. õhtusööki sööma

Uued sõnad harjutusest 13 New words from exercise 13

ette {määrsõna} {tagasõna} ahead (of) {adverb} {postposition}

Uued tegusõnad harjutusest 13 New verbs from exercise 13

läbi vaatama look through
raiskama to waste (money, time or other valuable thing)
saatma to send
küpsetama to bake

Harjutus 14. Mida?

a. Õpilane A, lõpeta laused 1-10, õpilane B laused 11-
20, kasutades saadud fraase sobivas infinitiivi
vormis (-MA/-DA).
b. Õpilane A, loe lausete 1-10 algused. Õpilane B, sule
õpik ja lõpeta laused peast.
c. Õpilane B, loe lausete 11-20 algused. Õpilane A,
sule õpik ja lõpeta laused peast.
a. Student A, finish the sentences 1-0, studen B
sentnces 11-20, using the frases been given in the
appropriate infinitive form (-MA/-DA).
b. Student A, read beginnings of sentences 1-10.
Student B, close textbook and finish the sentences
off the top of your head.
c. Student B, read the beginnings of sentences 11-20.
Student A, close textbook and finish the sentences
off the top of your head.

Õpilane A
1. Kui ma sporti teen, siis mul on vaja palju vett juua.
If I do sports, then I need to drink a lot of water.
2. Ma jõuan õhtul hilja koju. Ma olen harjunud hilja õhtusööki sööma.
I get home late at night. I am used to eat dinner late.
3. Suvel meeldib mulle heledaid riideid kanda.
In the summer I like to wear light clohting.
4. Minu vanaisa oli hea maletaja. Tema õpetas mind malet mängima.
My grandfather was a good chess player. He taught me (how) to play chess.
5. Mulle ei meeldi maiustustele raha raisata.
I don’t like to waster money on sweets.
6. Ma oskan tangot, aga ma ei oska valssi tantsida
I know tango but I don’t know (how) to dance vals.
7. Me sõitsime Pariisi, et Eiffeli torni näha.
We drive to Paris in order to see the Eiffel tower.
 8. Tavaliselt on nädalavahetusel odavam kütust võtta.
Usually on weekends if cheaper to take fuel.
9. Minu vanaema läks kursusele, et õppida võõrkeeli rääkima.
My grandmom were to a course in order to speak foreign languages.
10. Tõeline sõber on alati nõus sõpra aitama.
A real friend always agrees to help a friend.

Õpilane B
11. Mul on vaja töö juures paar e-kirja saata.
I need to send a few e-mails at work.
12. Ma olin 18-aastane, kui ma õppisin autot juhtima.
I was eighteen years old when I learned to drive a car.
13. Ma olen jazzmuusika austaja, aga mulle meeldib ka rokkmuusikat kuulata.
I am an admirer of jazz music but I also like to listen to rock music.
14. Jõulude ajal peab hea laps olema, et kingintusi saada.
On Christmas time I have to be a good child in order to get presents.
15. Mu vanemad ostsid aiaga maja. Ema soovib seal lilli kasvatada.
My parents bought a house with garden. My mom wishes to grow flowers there.
16. Kui sa tahad arstiks saada, on sul vaja palju tööd teha.
I you want to become a doctor you need to do a lot of work.
17. Kas sina oled harjunud sügisel või kevadel aknaid pesema.
Have you been used to wash the windows in fall or spring.
18. Ma lähen homme kinno uut Eesti filmi vaatama.
I go watch tomorrow a new Estonian film.
19. Me läheme laupäeval restorani õhtusööki sööma.
We go eat dinner to a restaurant on Saturday.
20. Minister peab oskama võõrkeeli rääkida.
A minister needs to know (how) to speak foreign languages.

Uued sõnad harjutusest 14 New words from exercise 14

maiustus {nimisõna} sweet {noun}
tõeline {omadussõna} real {adjective}
austaja {nimisõna} admirer {noun}

Harjutus 15. „Leia keegi, kes ...“

a. Kuula õpetajat. Õpetaja ütleb, kas sa oled õpilane
A, B, C või D.
b. Kuidas teed oma lausetest küsimused? Käi ringi.
Küsi küsimusi ja vasta küsimustele.
c. Kirjuta lahtrisse „Nimi“ selle õpilase nimi, kes
vastab küsimusele „jah“.
a. Listen to the teacher. Teacher says, if you are
student A, B, C or D.
b. How do you do your questions about the
sentences? Go in circles. Ask questions and answer
the questions.
c. Write the name of that student onto the cell
„Name“, who answer „yes“ to the question.

ÕPILANE A: Leia keegi, … NIMI

1. … kes kavatseb oma sünnipäevale palju külalisi kutsuda. Miks? Mike ja Nick
2. … kes on tänaseid uudiseid lugenud. Mida teada sai? Nick
3. … kes oskab mootorrattaga sõita. Millal viimati sõitis? Mike
4. … kes peab suvel aeg-ajalt muru niitma. Kus? Nick
Ma sain teada, et nii Mike kui ka Nick kavatsevad oma sünnipäevale palju külalisi kutsuda. Neil mõlemal on väga
palju sõpru ja elavad suurtes korterites. Veel enam, Nick on tänaseid uudiseid lugenud. Ta sai teada, et kütus on
praegu väga kallis bensiinijaamas. Lisaks, Mike oskab mootorrattaga sõita. Ta viimati sõitis kaks nädalat tagasi.
Lõpuks, Nick peab suvel aeg-ajalt muru niitma, sest tal on aiaga suvila Viljandis.
 ÕPILANE B: Leia keegi, … NIMI
1. … kes oskab valssi tantsida. Millal ja kus õppis? Anna
2. … kes on harjunud kütust võtma nädalavahetusel. Anna ja Kadri
3. … kes armastab suvel sageli grillida. Kus? Mida? Mitte keegi
4. … kes loeb palju ilukirjandust. Mida viimati luges? Anna
Ma sain teada et, Anna oskab valssi tantsida. Ta õppis koolis, kui ta oli laps. Lisaks, nii Anna kui ka Kadri on
harjunud kütust võtma nädalavahetusel. Uudishimulikult, mitte keegi armastab suvel sageli grillida. Lõpuks, Anna
loeb palju ilukirjandust. Ta viimati luges Sarah Pearse “Sanatoorium”.

ÕPILANE C: Leia keegi, … NIMI

1. … kellele meeldib energiajooki juua. Kui sageli? Miks? Marina
2. … kes suudab joosta 10 kilomeetrit ilma puhkamata. Tiina
3. … kes kavatseb pensionipõlves maasikaid kasvatama hakata. Marina ja Tiina
4. … kes oskab väga hästi kooke küpsetada. Milliseid? Mitte keegi
Ma sain teada, et Marina meeldib energiajooki juua. Lisaks, Tiina suusab joosta 10 kilomeetrit ilma puhkamata.
Veel enam, nii Marina kui ka Tiina kavatsevad pensionipõlves maasikaid kasvatama hakata. Teiselt poolt, mitte
keegi oskab väga hästi küpsetada.

ÕPILANE D: Leia keegi, … NIMI

1. … kes peab töötama rohkem kui 40 tundi nädalas. Miks? Piret
2. … kes on kunagi käinud muusikafestivalil? Millal? Kus? Tiiu
3. … kes oskab malet mängida. Kes õpetas? Piret ja Tiiu
4. … kellele meeldib talvel jões või järves ujuda. Mitte kellelegi
Ma sain teada, et Piret peab töötama rohkem kui 40 tundi nädalas, sest tal on kaks töökohta. Veel enam, Tiiu on
käinud muusikafestivalil. Ta käis Readingu ja Leedsi muusikafestivalil kaks aastat tagasi. Lisaks, nii Piret kui ka Tiiu
oskavad malet mängida. Nende vanemad õpetasid neid. Lõpuks, mitte kellelegi ei meeldi talvel jões või järves
ujuda.

Uued sõnad harjutusest 15 New words from exercise 15

lahter {nimisõna} field, cell {noun}
külaline {nimisõna} guest {noun}
tänane {omadussõna} {nimisõna} today {adjective} {noun}
pensionipõlv {nimisõna} retirement {noun}
töökoht {nimisõna} job {noun}

Uued tegusõnad harjutusest 15 New verbs from exercise 15

suutma to be able (to do [sth])
puhkama to rest
puhkamata without rest

Harjutus 16. Keelekeskkond

a. Tutvu interneti keskkonna piletimaailm või piletilevi
eestikeelse versiooniga.
b. Proovi keskkonnast leida sobiv kultuuriüritus.
a. Get acquainted with the ticket world of the internet
environment or the Estonian-language version of
the ticket distribution.
b. Try to find a suitable cultural event in the
environment.

Soovid järgmisel nädalavahetusel (reede või lapupäeva You want to go to the theater wiht your friend the next
õhtul) minna oma sõbraga teatrisse. Etendus ei pea weekend (Friday or Saturday night). The performance
 olema sinu kodulinnas. Su sõbral on auto ja ta on nõus
sõitma. Su sõbrale ei meeldi väga pikad etendused. Ta
ei taha minna etendusele, mis kestab kauem kui kolm
tundi.
 Kas sa leidsid etenduse, mida sa tahaksid vaadata?
 Kas see on komöödia või draama?
 Mis teatris on etendus? Kas pileteid on (või on
etendus välja müüdud)?
 Kui palju täispilet maksab? Kui palju sooduspilet
maksab? Kellele on mõeldud sooduspiletid?
 Kui pikk on etendus? Mitu vaheaega on etendusel?
 Millest etendus räägib?
doesn’t have to be in your hometown. Your friend has a
car and s/he agrees to drive. Your friend doesn’t like
very long performances. She doesn’t want to go to a
performance that lasts longer than three hours.
 Did you find a performance that you would like to
see?
 Is this comedy or drama?
 In what theater is the performance? Are there
tickets (or the performance has been sold out)?
 How much does it cost a full ticket? How much does
it cost a discount ticket? To whom have been
thought discount tickets?
 How long is the performance? How many
intermissions are there in the performance?
 What does the performance talk about?

Ma tahaksid sind teatrisse kutsuda Mikael Meema
„Lood“ vaadata. See on stand-up-komöödia ehk
püstijalakomöödia. Mikael Meema on väga naljakas
stand-up-koomik. Etendus toimub Keila
kultuurikeskuses kuueteistkümnes märtsil kell seitse
õhtul. Täispilet maksab €16.90. Soodustusi ei ole.
Etendus kestab orienteeruvalt kaks tundi koos
vaheajaga. Etendus räägib lihtsatest lugudest.
Mingit sügavat tagamõtet pole, mingit narratiivi
pole. Tegelikult, nimi „Lood“ tuleb sellest, et Mikael
Meema soolo on tund aega stand-up’i, tund aega
lugusid.
I would like to invite you to the theater to see „Stories“
by Mikael Meema. This is stand-up comedy or standup.
Mikael Meema is a very funny standup comedian. The
performance takes place at Keila cultural center on
March 16th at 19:00. Full ticket costs €16.90. There are
no discounts. The show lasts approximately two hours
along with intermission. Performance talks about
simple stories. There isn’t some deep ulterior motive,
there isn’t some narrative. Actually, the name „Stories“
comes from the fact that Mikael Meema’s solo is an
hour time
stand-up, an hour time stories.

Uued sõnad harjutusest 16 New words from exercise 16

kui pikk {väljend} how long {expression}
stand-up-komöödia {nimisõna} stand-up comedy {noun}
püstijalakomöödia {nimisõna} standup comedy {noun}
stand-up-koomik {nimisõna} standup comedian {noun}
orienteeruvalt {määrsõna} approximately {adverb}
lihtne {omadussõna} simple, easy {adjective}
lihtsatest {seestütlev, mitmus} about simple {elative, plural}
mingi {asesõna} some {pronoun}
sügav {omadussõna} deep {adjective}
tagamõte {nimisõna} ulterior motive {noun}
narratiiv {nimisõna} narrative {noun}
tuleb sellest {väljend} (it) comes from the fact {expression}
soolo {nimisõna} solo {noun}
stand-up {nimisõna} stand-up {noun}
stand-up’i {osastav, ainsus} stand-up {partitive, singular}

Uued tegusõnad harjutusest 16 New verbs from exercise 16

välja müüma to sell out
on välja müüdud (it) has been sold out, (they) have been sold out
mõtlema to think
on mõeldud (it) has been thought, (they) have been thought

Harjutus 17. E-kiri sõbrale

 Kirjuta sõbrale e-kiri, kus kutsud teda kontserdile või
teatrietendusele. Kirjuta umbes 50 sõna. Kasuta
abiküsimusi.
 Mis üritusele sa sõpra kutsud?
 Millal ja kus see etendus/kontsert toimub?
 Kes on esinejad/peaosatäitjad/lavastaja?
 Miks sa kontserdile/etendusele minna soovid?
 Kui palju pilet maksab?
Tere, kallis sõber!
Ma kirjutan sulle, et tahan sind kontserdile kutsuda.
Kuidas sulle rokkmuusika meeldib?
Raskemetalli bänd Metallica tuleb sellel juunil Kopenhaagenisse. Niisiis, ma tahan sind kontserdile kutsuda. See
toimub täpselt viieteistkümnendal juunil kell 19.00.
Meile mõlemale meeldib Metallica. Seetõttu ma olen otsinud Metallica 2022. aasta tuuri kuupäevi. Selgus, et meie
lemmikbänd tuleb Euroopasse pärast mitmeaastast vaheaega!
Lõpuks, täispilet maksab 130€. Soodustusi ei ole.
Hoiame siis kontakti Whatsapp'i teel.
Tervitades
Christian
Uued sõnad harjutusest 17
raskemetall {nimisõna}
tuur {nimisõna}
TEEMA 3 Kas mäletad?
Harjutus 1. Küi hästi sa mäletad?
a. Loe läbi küsimused.
b. Kuula ja tõmba ring ümber küsimustele, millele
inimesed vastavad.
c. Kuula ja pane tähele, mida nad ütlevad.
1. Mitu tassi kohvi sa eile jõid?
2. Mida sa tegid pühapäeval kell kuus?
3. Millal sa viimati aknaid pesid?
4. Millal sa viimati jalgpallis värava lõid?
5. Mida sa üleeile õhtusöögis sõid?
6. Kas sa panid täna hommikul koduukse lukku?
7. Millal sa pidid esimest korda eesti keeles suhtlema?
Write a friend an e-mail where you invite him to a
concert or theater show. Write about 50 words. Use the
help questions.
What event do you invite your friend to?
When and where this show/concert takes place.
Who are the performers/leading actors/director?
Why do you wish to go to the concert/show?
How much does a ticket cost?
New words from exercise 17
heavy metal {noun}
tour {noun}
07.03.2022
a. Read through the questions.
b. Listen and draw a circle around the question that
people answer.
c. Listen and pay attention to what they say.
How many cups of coffe did you drink yesterday?
What did you do (last) Sunday at 18:00?
When did you clean the windows the last time?
When did you scored a goal in football the last time?
What did you eat for dinner the day before yesterday?
Did you (put a) lock (on) the (front) door of the house
today in the morning?
When you did you have to communicate in Estonian
language (for) the first time?
 8. Kellelt sa eelmisel sünnipäeval kingituse said? Mis
see oli?
9. Mis tujuga sa esimest korda eesti keele kursusele
tulid?
10. Mis oli sinu esimese õpetaja nimi? Milline ta välja
nägi?
11. Kas sa mäletad, kes sulle viimati lilli tõi? Mille
puhul?
12. Kas sa mäletad, millal sa viimati bussist või rongist
maha jäid?
From whom did you get a gift on the previous birthday?
What was it?
With what mood (for) did you come to a Estonian
language course (for) the first time?
What was the name of your first teacher? What did
s/he look like?
Do you remember who brought you flowers the last
time? On which occasion?
Do you remember when were you left behind by a bus
or train the last time?

1. Mitu tassi kohvi sa eile jõid? Ma jõin eile kolm tassi kohvi.
2. Mida sa tegid pühapäeval kell kuus? Ma käisin jooksmas pühapäeval kell kuus.
3. Millal sa viimati aknaid pesid? Ma pesin eelmisel sügisel aknaid.
4. Millal sa viimati jalgpallis värava lõid? Ma lõin värava jalgpallis kaks nädalat tagasi.
5. Mida sa üleeile õhtusöögiks sõid? Üleeile ma sõin õhtusöögiks kana ja riisi.
6. Kas sa panid täna hommikul koduukse lukku? Jah, ma panin täna hommikul koduukse lukku.
7. Millal sa pidid esimest korda eesti keeles suhtlema? Ma pidin esimest korda eesti keeles suhtlema Tallinna
Lennujaamas.
8. Kellelt sa eelmisel sünnipäeval kingituse said? Mis Ma sain eelmisel sünnipäeval kingituse oma abikaasast.
see oli? See oli perefoto.
9. Mis tujuga sa esimest korda eesti keele kursusele Ma tulin esimest korda eesti keele kursusule hea
tulid? meelega.
10. Mis oli sinu esimese õpetaja nimi? Milline ta välja Mu esimese õpetaja nimi oli Monica. Ta nägi välja
nägi? lühikeste juustega noor naine.
11. Kas sa mäletad, kes sulle viimati lilli tõi? Mille Mitte keegi ei toonud mulle lilli.
puhul?
12. Kas sa mäletad, millal sa viimati bussist või rongist Ma täpselt ei mäleta, aga ma arvan, et ma jäin viimati
maha jäid? bussist maha kaks kuud tagasi.

Uued sõnad harjutusest 1 New words from exercise 1

ring {nimisõna} circle {noun}
ümber {määrsõna} {tagasõna} {eessõna} around {adverb} {postposition} {preposition}
tuju {nimisõna} mood {noun}
mille puhul? {väljend} on which occasion? (lit. on occasion of what?) {expression}

Uued tegusõnad harjutusest 1 New verbs from exercise 1

tõmbama to draw [a line or mark]
tähele panema to notice or pay attention
väravat lööma to score a goal
lukku panema to lock
välja nägema to look, to appear
maha jääma to be left behind

Harjutus 2. i-minevik

a. Leia tabelis olevad sõnad harjutusest 1 ja jooni alla.
b. Kirjuta sõnad mina-vormis tabelis teise tulpa.
c. Täida tabelis viimane tulp. Kirjuta puuduvad sõnad
eespool oleva sõna näitel.
a. Find in the table the existing words from the
exercise 1 and underline.
b. Write words in the mina-form onto the second
column in the table.
c. Fill out the last column in the table. Write the
missing words above the existing word in the
example.
 d. Vaata tabeli viimast rida ja kuula õpetaja selgitusi. d. Look at the last row of the table and listen to the
teacher’s explanations.

MA-infinitiiv DA-infinitiiv MINA EITUS

olema olla olin ei olnud
tulema tulla tulin ei tulnud
tegema teha tegin ei teinud
nägema näha nägin ei näinud
pesema pesta pesin ei pesnud
panema panna panin ei pannud
saama saada sain ei saanud
jääma jääda jäin ei jäänud
tooma tuua tõin ei toonud
jooma juua jõin ei joonud
sööma süüa sõin ei söönud
lööma lüüa lõin ei löönud
pidama pidada pidin ei pidanud
looma luua lõin ei loonud
surema surra surin ei surnud
mina tulin / sina tulid / tema tuli / meie tulime / teie tulite / nemad tulid

Harjutus 3. i-mineviku eitus

a. Vastake küsimustele eitavalt ja lisage
kommentaar. Õpilane A, kirjuta vastused
küsimustele 1-11. Õpilane B, kirjuta vastused
12-22.
Näide: A: Kas sa said eile palka?
B: Ei saanud. Ma sain palka 10. oktoobril.
b. Õpilane A, loe küsimused 1-11. Õpilane B, sule
õpik ja vasta peast eitavalt. Lisa kommentaar.
Õpilane B, loe küsimused 12-22. Õpilane A,
sule õpik ja vasta peast eitavalt. Lisa
kommentaar.
a. Answer the questions negatively and add a comentary.
Student A, write answers to questions 1-11. Student B,
write answers 12-22.
Example: A: Did you get (your) salary yesterday?
B: I didn’t. I got (my) salary on October 10th.
b. Student A, read questions 1-11. Student B, close
textbook and answer off the top of your head
negatively. Add a comentary. Student B, read questions
12-22. Student A, close textbook and answer off the top
of your head negatively. Add a comentary.

Õpilane A
1. Kas sa said eile palka? Ei saanud. Ma sain palka neljateistkümnes märtsil.
2. Kas sa pesid eile autot? Ei pesnud. Mul ei ole autot.
3. Kas sa nägid eile naabrit? Ei näinud. Ma eile olin Prantsusmaal.
4. Kas sa tegid eile palju tööd? Ei teinud. Eile oli vaba päev.
5. Kas sa olid eile Facebookis? Ei olnud. Arvuti ei töötas.
6. Kas sa jõid eile veini? Ei joonud. Ma jõin eile vett.
7. Kas sa sõid eile midagi head? Ei söönud. Ma sõin üleeilse õhtusöögi ülejääke.
8. Kas sa jäid eile hiljaks? Ei jäänud. Ma olin varakult.
9. Kas sa tulid eile mootorrattaga? Ei tulnud. Ma tulin autoga.
10. Kas sa panid hommikul teleka mängima? Ei pannud. Ma panin õhtul teleka mängima.
11. Kas sa lõid eile pea ära? Ei löönud. Ma lõin eile jalg ära.

Õpilane B
12. Kas sa olid eile väsinud? Ei olnud. Eile oli töö väga lihtne.
13. Kas sa sõid eile maiustusi? Ei söönud. Eile sõin ma pitsa.
14. Kas nägid eile oma ülemust? Ei näinud. Eile oli ülemust välismaal.
15. Kas tegid eile pannkooke? Ei teinud. Eile tegin ma kama.
 16. Kas sa jäid eile haigeks? Ei jäänud. Ma olen terve.
17. Kas sa said eile raha? Ei saanud. Palka ei tulnud.
18. Kas sa tõid mulle raamatu? Ei toonud. Ma tõin emale raamatu.
19. Kas sa panid eile soojalt riidesse? Ei pannud. Eile panin ma kergelt riidesse.
20. Kas sa pesid eile nõusid? Ei pesnud. Mul on nõudepesumasin.
21. Kas sa jõid eile jäätisekokteili? Ei joonud. Ma jõin alkoholivaba õlut.
22. Kas sa tulid eile reisilt? Ei tulnud. Eile olin ma kodus.

Harjutus 4. Kui hästi sa mäletad?

a. Töötage paaris. Vastake H 1 küsimustele
kordamööda.
b. Kirjuta mõni paarilise vastus üles.
Näide: A: Mida sa tegid pühapäeval kell kuus?
B: Ma täpselt ei mäleta, aga ma olin kodus.
Ma arvan, et ma sõin õhtusööki.
a. Work in pairs. Answer the questions of exercise 1
by turns.
b. Write down some answers of your partner.
Example: A: What did you do (last) Sunday at 18:00?
B: I don’t remember exactly but I was at
home. I think that I ate dinner.

A: Mida sa viimati jalgpallis värava lõid?

B: Ma täpselt ei mäleta, aga ma arvan, et ma lõin jalgpallis värava kaks nädalat tagasi.

A: Mida sa üleeile õhtusöögiks sõid?

B: Üleeile ma sõin õhtusöögiks Napoli pitsa.

A: Kas sa mäletad, kes sulle viimati lilli tõid? Mille puhul?

B: Ma täpselt ei mäleta, aga ma arvan, et oma abikaasa tõi mulle lilli kaks kuud tagasi sünnipäevaks.

A: Kas sa mäletad, millal sa viimati bussist või rongist maha jäid?

B: Ma täpselt ei mäleta, aga ma arvan, et ma jäin bussist maha kolm nädalat tagasi.

Harjutus 5. Ühendverbid

a. Loe läbi laused ja saa aru, mida tähendavad
allajoonitud sõnad.
b. Kirjuta ühendverbid joonistel olevatesse
ringidesse.
c. Töötage paaris. Õpilane A, kata näitelaused ja
proovi peast joonisel olevate ühendverbidega
lauseid teha. Õpilane B, kontrolli. Vahetage
rollid.
a. Read through and understand what do the underlined
words mean.
b. Write phrasal verbs onto the existing circles in the
drawings.
c. Work in pairs. Student A, cover the example sentences
and try doing sentences with the existing phrasal verbs off
the top of your head in the drawing. Student B, check.
Exchange roles.

1. Jõin eile liiga palju kohvi ja ei jäänud magama.
2. Ma sain oma abikaasaga tuttavaks ülikooli
esimesel kursusel.
3. Mu tütar tegi gümnaasiumi lõpueksamid väga
hästi. Ta sai Tartu Ülikooli sisse.
4. Kuidas sa lapsena oma pinginaabriga läbi said?
5. Käisin eile sõbrannaga turul ja mul sai sularaha
otsa. Ma jäin sõbrannale kaks eurot võlgu.
6. Eile jäi mu töökaaslane kiiruse ületamisega vahele.
Ta sai trahvi ja jäi oma juhiloast ilma.
7. Ma jäin nädalavahetusel haigeks, aga õnneks sain
ruttu terveks.
8. Ma jäin eile kursusele hiljaks, sest jäin bussist
I drank yesterday too much coffee and I don’t fall asleep.
I got acquainted with my spouse in the first course of
university.
My daughter did the high school final exam very well.
She got in Tartu University.
As a child how did you get along with your desk mate?
I went yesterday to the market with my friend and I ran
out of cash. I was two euros in debt to my friend.
Yesterday my coworker got caught with speed crossing.
He got fined and he lost his driving license.
I got sick on the weekend but luckily I got well quickly.
I was late to the course because I was left behind by the
 maha ja pidin jalgsi tulema.
9. Sain eile oma tädiga kokku. Sain teada, et ta
töötab nüüd raamatupidajana.
10. Ma jäin oma Peterburi reisiga väga rahule. Ilm oli
ilus ja meil oli hea giid.
11. Mulle ei jää telefoninumbrid hästi meelde.
bus and had to come on foot.
Yesterday, I got together with my aunt. I found out that
she now roks as an accountant.
I was satisfied with my trip to St. Petersburg. Weather
was beautiful and we had a good guide.
To me, telephone numbers are not kept in mind well.

Uued sõnad harjutusest 5 New words from exercise 5

joonis {nimisõna} drawing {noun}
lõpueksamid {nimisõna} final exam {noun}
pinginaaber {nimisõna} desk mate {noun}
kiirus {nimisõna} speed {noun}
ületamine {nimisõna} crossing {noun}
juhiluba {nimisõna} driving license {noun}
õnneks {määrsõna} {tagasõna} luckily {adverb} {postposition}
ruttu {määrsõna} quickly {adverb}
giid {nimisõna} guide {noun}

Uued tegusõnad harjutusest 5 New verbs from exercise 5

katma to cover
magama jääma to fall asleep
sisse saama {kuhu} to get in [swh], to get in [swh] to study
läbi saama {kellega} to get along with [sb]
otsa saama to be depleted, to run out
võlgu jääma {kellele} to owe money to [sb/sth], to be in debt to [sb]
vahele jääma to get caught
trahvi saama to get fined
ilma jääma {kellest/millest} to lose [sth/sb] (against their will)
haigeks jääma to get sick, to become ill
terveks saama to get well
hiljaks jääma {kuhu} to be late (to [swh])
maha jääma {kellest/millest} to be left behind by [sb/sth]
rahule jääma {millega} to be satisfied with [sth]
meelde jääma to retain, to be kept in mind
 sisse
läbi tuttavaks
otsa saama trahvi
teada terveks
kokku
Harjutus 6. Ühendverbid
Kirjuta lünka sobiv väljend harjutusest 5 lihtminevikus.
1. Meie klassikokkutulekud toimuvad iga viie aasta
järel. Viimati saime me klassikaalastega kokku
kaks aastat tagasi.
2. Kesklinnas on teeremont ja minu buss jäi eile
hommikul 15 minutit hiljaks.
3. Ma sain alles eile teada, et ka Eestis saab
viinamarju kasvatada!
4. Ta võitis neljanda koha ja kahjuks jäi
pronksmedalist ilma.
5. Sõber ostis mulle eile kohvi. Kuna mul polnud
sularaha, siis ma jäin talle võlgu.
6. Film oli küll põnev, aga olin pärast pikka tööpäeva
väga väsinud ja jäin poole peal magama.
7. Ma tunnen teda kaua. Me saime juba esimeses
klassis tuttavaks.
8. Jäime novembris terve perega haigeks, aga
tegime, nagu arst soovitas ja saime kiiresti
terveks.
9. Magasin hommikul sisse ja jäin bussist maha.
10. Kas sa said oma endiste kolleegidega hästi läbi?
11. Piim sain hommikul otsa. Kui sa poodi lähed, siis
too kaks pakki.
12. Minu venda huvitavad arvutid. Ta sai kutsekooli
sisse ja õpib nüüd IT-spetsialistiks.
13. A: Kas te jäite oma reisiga rahule? B: Jaa! Nägime
palju huvitavat!
14. Kuulus jalgpallur jäi dopinguga vahele.
15. A: Kas sa käisid laulupeol? B: Ei, kahjuks me jäime
piletitest ilma.
võlgu
magama vahele
maha ilma
jääma
meelde haigeks
rahule hiljaks
Write the appropriate expression from exercise 5 in
simple past onto the blank.
Our class reunions take place after every five years. We
got together with classmates two years ago the last time.
There is a road repair in the city center and, yesterday in
the morning, my buss was late 15 minutes.
I just found out yesterday, that you can grow grapes in
Estonia too!
S/he took the fourth place and unfortunately s/he lost
the bronce medal.
A frined bought me a coffee yesterday. Since I didn’t have
cash then I owed money to him.
The film was exciting indeed but I was, after a long work
day, very tried and felt asleep in the middle / at halfway
through.
I know him for long. We got acquainted already in the
first class.
In november, we got sick with the whole family, but we
did as the doctor recommended and we got well rapidly.
I slept in in the morning and was left behind by the bus.
Did you get along with your won colleagues?
Milk was depleted / ran out in the morning. If you go to
the store then bring two packages.
Computers interest my brother. He got in the vocational
school and now learns to be an IT-specialist.
A: Were you satisfied with your trip? B: Yeah! We saw a
lot of interesting stuff!
Famous footballer got caught with doping.
A: Did you go to the song festival? B: No, unfortunately
we lost the tickets.
Uued sõnad harjutusest 6
klassikokkutulek {nimisõna}
järel {määrsõna} {tagasõna}
teeremont {nimisõna}
alles {määrsõna}
viinamari {nimisõna}
neljas {arvsõna}
neljanda {omastav, ainsus}
pronksmedal {nimisõna}
kuna {sidesõna} {määrsõna}
poole {määrsõna} {tagasõna}
peal {tagasõna}
kutsekool {nimisõna}
huvitav {omadussõna}
jalgpallur {nimisõna}
doping {nimisõna}
laulupidu {nimisõna}
New words from exercise 6
class reunion {noun}
after {adverb} {postposition}
road repair {noun}
just, i.e. a short time before {adverb}
grape {noun}
fourth {numeral}
fourth {posseive, singular}
bronze medal {noun}
since {conjunction} {adverb}
half, halfway through, (in) the middle {adverb} {postposition}
at (a certain distance), in (a certain point) {postposition}
vocational school {noun}
interesting {adjective}
footballer {noun}
doping {noun}
song festival {noun}
 Uus tegusõna harjutusest 6 New verb from exercise 6
sisse magama to sleep in, to get up late
soovitama to recommend
huvitama to interest someone, to be interesting for someone
sünonüüm: huvi pakkuma to interest someone, to be of interest to someone
Harjutus 7. Ühendverbid
a. Õpetaja ütleb sulle pool ühest liitsõnast (kõik sõnad
on H 6).
b. Käi klassis ringi ja leia inimene, kellel on teine pool
liitsõnast. See inimene on sinu paariline.
c. Töötage paaris. Küsige ja vastake kordamööda.
1. Kas sa jääd õhtuti kiiresti magama?
Do you fall sleep rapidly at night?
2. Kas sa oled kunagi valesti parkimise eest trahvi
saanud?
Have you ever got fined for wrongly parking?
3. Kui vanalt sa (su lapsed) said teada, et jõuluvana
pole olemas?
How old (were you when) you found out that Santa
Claus doesn’t exist?
4. Mis toiduaine sul kodus sageli otsa saab?
What foodstuff frequently runs out at your home?
5. Kas sa oled kunagi kiiruse ületamisega vahele
jäänud?
Have you ever been caught with speed crossing?
6. Millal sa viimati oma klassikaaslastega kokku said?
When you got together with your classmates the
last time?
7. Millal sa kavatsed pensionile jääda?
When do you have in mind
8. Kas sa saad oma töökaaslastega hästi läbi?
Do you get along well with your coworkers?
9. Millal sa viimati oma emaga kokku said?
When did you get together with your mom the last
time?
10. Kas sa jäid oma suvepuhkusega rahule?
Were you satisfied with your summer vacation?
11. Kas sulle jäävad uued sõnad hästi meelde?
To you, are new words kept in mind well?
Uued sõnad harjutusest 7
valesti {määrsõna}
eest {määrsõna} {tagasõna}
toiduaine {nimisõna}
Uued tegusõnad harjutusest 7
pensionile jääma
Jah, ma jään kiiresti õhtuti magama.
Yes, I fall sleep rapidly at night.
Ei, ma ei ole saanud valesti parkimise eest trahvi.
No, I have not got fined for wrongly parking.
Kui ma olin seitsme aastane laps, ma sain teada, et
jõuluvana pole olemas.
When I was a seven year old, I found out that Santa
Claus doesn’t exist.
Piim ja keefir saavad mul kodus sageli otsa.
Milk and kefir frequently ran out at my home.
Ei, ma ei ole mitte kunagi kiiruse ületamisega vahele
jäänud.
No, I have never been caught speed crossing.
Saime oma klassikaaslastega kokku viis aastat tagasi.
We got together with my classmates five years ago.
Ma kavatsen pensionile jääda, kui ma olen viiekümne
aastane.
I have in mind to retire when I am fifty years old.
Jah, ma saan oma töökaaslastega väga hästi läbi.
Yes, I get along very well with my coworkers.
Ma sain oma emaga kokku viis aastat tagasi.
I got together with my mom five years ago.
Jah, ma jäin oma suvepuhkusega rahule.
Yes, I was satisfied with my summer vacation.
Ei, mulle ei jää uued sõnad hästi meelde.
No, to me, new words are not kept in mind well.
New words from exercise 7
wrongly {adverb}
for {adverb} {postposition}
foodstuff {plural noun}
New verbs from exercise 7
to retire
Harjutus 8. Aastaarvud

a. Kuula õpetajat ja kirjuta aastaarvud. a. Listen to the teacher and write the years.
b. Võrdle paarilisega. b. Compare with your partner.

1. tuhande üheksasaja kaheksakümnendal aastal 1980. a

2. kahe tuhande esimesel aastal 2001. a
3. kahe tuhande viieteitskümnendal aastal 2015. a
4. tuhande üheksasaja viiekümne seitsmendal aastal 1957. a
5. kahe tuhande kaheteistkümnendal aastal 2012. a
6. tuhande kaheksasaja üheksakümne kuuendal aastal 1896. a
7. tuhande üheksasaja kuuekümne neljandal aastal 1964. a
8. tuhande ühekssaja üheksakümne kaheksandal aastal 1998. a
9. kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal 2019. a

Harjutus 9. Aastaarvud

a. Vaata tabelit ja kuula õpetja selgitusi a. Look at the table and listen to the teacher’s explanations.
b. Loe näiteid ja täida tabel. b. Read the examples and fill out the table.

MILLE? MITMENDAL? MIS AASTAL? MILLAL?

1 ühe esimesel 1901. a tuhande esimesel aastal
2 kahe teisel 1922. a tuhande üheksasaja kahekümne teisel aastal
3 kolme kolmandal 1933. a tuhande üheksasaja kolmekümne kolmnendal aastal
4 nelja neljandal 1944. a tuhande üheksasaja neljakümne neljandal aastal
5 viie viiendal 1955. a tuhande üheksasaja viiekümne viiendal aastal
6 kuue kuuendal 1966. a tuhande üheksasaja kuuekümne kuuendal aastal
7 seitsme seitsmendal 1977. a tuhande üheksasaja seitsmekümne seitsmendal aastal
8 kaheksa kaheksandal 1988. a tuhande üheksasaja kaheksakümne kaheksandal aastal
9 üheksa üheksandal 1979. a tuhande üheksasaja seitsmekümne üheksandal aastal
10 kümne kümnendal 2010. a kahe tuhande kümnendal aastal
11 üheteistkümne üheteistkümnendal 2011. a kahe tuhande üheteistkümnendal aastal
12 kaheteistkümne kaheteistkümnendal 2012. a kahe tuhande kaheteiskümnendal aastal
13 kolmeteistkümne kolmeteistkümnendal 2013. a kahe tuhande kolmeteistkümnendal aastal
14 neljateistkümne neljateistkümnendal 2014. a kahe tuhande neljateistkümnendal aastal
15 viieteistkümne viieteistkümnendal 2015. a kahe tuhande viieteistkümnendal aastal
16 kuueteistkümne kuueteistkümnendal 2016. a kahe tuhande kuueteistkümnendal aastal
17 seitsmeteistkümne seitsmeteistkümnendal 2017. a kahe tuhande seitsmeteistkümnendal aastal
18 kaheksateistkümne kaheksateistkümnendal 2018. a kahe tuhande kaheksateistkümnendal aastal
19 üheksateistkümne üheksateistkümnendal 2019. a kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal
20 kahekümne kahekümnendal 2020. a kahe tuhande kahekümnendal aastal
30 kolmekümne kolmekümnendal 1930. a tuhande üheksasaja kolmekümnendal aastal
40 neljakümne neljakümnendal 1940. a tuhande üheksasaja neljakümnendal aastal
50 viiekümne viiekümnendal 1850. a tuhande kaheksasaja viiekümnendal aastal
60 kuuekümne kuuekümnendal 1760. a tuhande seitsmesaja kuuekümnendal aastal
70 seitsmekümne seitsmekümnendal 1970. a tuhande üheksasaja seitsmekümnendal aastal
80 kaheksakümne kaheksakümnendal 1880. a tuhande kaheksasaja kaheksakümnendal aastal
90 ükesakümne üheksakümnendal 1990. a tuhande üheksasaja üheksakümnendal aastal

aastal 2000 = aastal kaks tuhat

2000. aastal = kahe tuhandendal aastal
aastal 1984 = aastal tuhat üheksasada haheksakümmend neli
1984. aastal = tuhande üheksasaja kaheksakümne neljandal aastal
Harjutus 10. Sündmused
a. Ühenda sündmus ja aastaarv. Kuula ja kontrolli.
b. Kuula veel kord. Mida huvitavat said teada?
1632 1857 1869 1939 1940
1. 2001. aastal toimus Eurovisioon Kopenhaagenis.
Selle võitsid Tanel Padar ja Dave Benton lauluga
„Everybody“. 2002. aastal oli Eurovisioon Tallinnas.
2. Tallinna linnavolikogu liige Erki Nool ei ole ainult
poliitik. 2000. aastal Sidneys toimunud
suveolümpiamängudel võitis ta kümnevõistluses
kuldmedali.
3. Üldlaulupidu toimub Eestis iga viie aasta järel.
Praegu toimuvad laulupeod Tallinna lauluväljakul,
aga esimene laulupidu toimus 1869. aastal Tartus.
4. Balti kett toimus 23. augustil 1989. aastal Eestis,
Lätis ja Leedus. Balti ketis seisis ja hoidis kätest
kinni umbes kaks miljonit inimest. Keti pikkus oli üle
600 kilomeetri.
5. Aastatel 1992-2011 oli Eesti rahaühikuks kroon.
2011. aastal tuli Eestis kasutusele euro.
6. Tartu Ülikool asutati aastal 1632 Rootsi kuningas
Gustav II Adolfi poolt. Tartu ülikool on vanim ja
suurim ülikool Eestis.
7. Eesti televisiooni sünnipaëv on 19. juulil. 1955.
aastal oli eetris esimene proovisaade, mis kestis 2
tundi ja 35 minutit. Alguses olid saated ainult
laupäeviti ja pühapäeviti.
8. Eestis võib olla külmem kui Islandil. Islandi
külmarekord on -37,9 kraadi. Eesti külmarekord
mõõdeti Jõgeval aastal 1940 ja see on -43,5 kraadi.
9. Eesti suurim päevaleht on Postimees. See ilmub
kuus korda nädalas – esmaspäevast laupäevani.
Postimehe esimene number ilmus 1857. aastal
Pärnus.
10. Suur Munamägi on Eesti ja Baltimaade kõrgeim
mägi. Selle kõrgus on 317,4 meetrit. Suure
Munamäe vaatetorn avati 1939. aastal ja see on 29
meetri kõrgune.
1. 2001 võitis Eesti Eurovisiooni.
2. 2000 võitis Erki Nool olümpiamängudel kuldmedali.
3. 1869 toimus Eestis esimene laulupidu.
4. 1989 toimus Balti kett.
5. 2011 tuli Eestis kasutusele euro.
6. 1632 asutati Tartu Ülikool.
7. 1955 oli Eesti Televisioonis eetris esimene saade.
8. 1940 mõõdeti Eesti külmarekord.
a. Connect event and year. Listen and check.
b. Listen one more time. What interesting did you find
out?
1955 1989 2000 2001 2011
In the year 2001, took place Eurivison in Copenhagen.
Tanel Padar and Dave Benton won this with the song
„Everybody“. In year 2002, was Eurovision in Tallinn.
Member of the Tallinn city council Erki Nool is not only
a politician. In year 2000, took place in Sidney, he won
gold medal in decathlon in the summer Olympics.
The general song festival takes place after every five
years in Estonia. Currently, the song festivals take place
in the Tallinn Song Festival Grounds but the first song
festival took place in year 1869 in Tartu.
The Baltic chain took place on August 23rd, (in year)
1989 in Estonia, Latvia and Lithuania. The Baltic chain
stood and hold on to about two million people hands.
The chain lenght was over 600 kilometers.
In years 1992-2011, crown was (used as) for the
currency of Estonia. In year 2011, the euro came into
use in Estonia.
Tartu University was constituted in year 1632 by the
king of Sweden Gustav II Adolf. The university of Tartu
is the oldest and biggest university in Estonia.
Birthday of Estonian television is July 19th. In year
1955, was on air the first test broadcast that lasted 2
hours and 35 minutes. In the beginning,
shows/broadcasts were only on Satrudays and Sundays.
(It) may be colder in Estonia than (in) Iceland. Cold
record of Iceland is -37,9 degrees. Cold record of
Estonia was measured in Jõgeva in the year 1940 and it
is -43,5 degrees.
The biggest daily newspaper of Estonia is Postimees. It
comes out six times per week – from Monday to
Saturday. The first number of Postimees appeared in
the year 1857 in Pärnu.
Suur Munamägi is Estonia’s and Baltic’s highest
mountain. Its height is 317,4 meters. The Suur
Munamägi watchtower was opened in the year 1939
and it is 29 meter high.
Estonia won Eurovision.
Erki Nool won gold medal in Olympics.
took place the first song festival in Estonia.
took place the Baltic chain.
euro came into use in Estonia.
Tartu University was constituted.
was the first broadcast on air in Estonian television.
was measured cold record of Estonia.
9. 1857 hakkas ilmuma ajaleht Postimees. began to come out the newspaper Postimees.
10. 1939 sai valmis Suure Munamäe vaatetorn. got ready the Suur Munamägi watchtower.

Uued sõnad harjutusest 10 New words from exercise 10

linnavolikogu {nimisõna} city council {noun}
liige {ninimsõna} member {noun}
suveolümpiamängud {nimisõna} summer Olympics, summer Olympic Games {noun}
kümnevõistlus {nimisõna} decathlon {noun}
kuldmedal {nimisõna} gold medal {noun}
poliitik {nimisõna} politician {noun}
üldlaulupidu {nimisõna} general song festival {noun}
lauluväljak {nimisõna} song festival grounds {noun}
pikkus {nimisõna} length {noun}
üle {määrsõna} {eessõna} {tagasõna} over {adverb} {preposition} {postposition}
rahaühik {nimisõna} currency {noun}
kasutus {nimisõna} use {noun}
poolt {määrsõna} {tagasõna} by {adverb} {postposition}
eeter {nimisõna} ether, air {noun}
proovisaade {nimisõna} test broadcast {noun}
Island {nimi} Iceland {noun}
päevaleht {nimisõna} daily newspaper {noun}
kõrgeim {ülivõrre} {omadussõna} highest {superlative} {adjective}
kõrgus {nimisõna} height {noun}
vaatetorn {nimisõna} watchtower {noun}
kõrgune {omadussõna} high {adjective}
ajaleht {nimisõna} newspaper {noun}

Uued tegusõnad harjutusest 10 New verbs from exercise 10

kinni hoidma to hold to [sth or sb’s hand]
mõõtma to measure
mõõdeti (it) was measured, (they) were measured
asutama to constitute
asutati (it) was constituted, (they) were constituted
valmis saama to get ready

Neid tegusõnu sa juba oskad You already know these verbs

seisma to stand
kestma to last
ilmuma to appear, to come out

Harjutus 11. si-minevik

a. Kirjuta sõnad mina-vormis tabelisse esimesse a. Write the words in the mina-form onto the first column
tulpa. on the table.
b. Täida tabelis TEMA- ja EI-tulp. Kirjuta b. Fill out in the table the column TEMA and EI. Write the
puuduvad sõnad eespool oleva sõna näitel. missing words above the existing word in the examples.

MA-INFINITIIV DA-INFINITIIV MINA TEMA EITUS

andma anda andsin andis ei andnud
jõudma jõuda jõudsin jõudis ei jõudnud
leidma leida leidsin leidis ei leidnud
naerma naerda naersin naeris ei naernud
 ostma osta ostsin ostis ei ostnud
sõitma sõita sõitsin sõitis ei sõitnud
tahtma tahta tahtsin tahtis ei tahtnud
võitma võita võitsin võitis ei võitnud
vaatama vaadata vaatasin vaatas ei vaadanud
ootama oodata ootasin ootas ei oodanud
puhkama puhata puhkasin puhkas ei puhanud
hakkama hakata hakkasin hakkas ei hakanud
nutma nutta nutsin nuttis ei nutnud
võtma võtta võtsin võttis ei võtnud
minema minna läksin läks ei läinud
mina lugesin / sina lugesid / tema luges / meie lugesime / teie lugesite / nemad lugesid

Uued tegusõnad harjutusest 11 New verbs from exercise 11

naerma to laugh
nutma to cry

Harjutus 12. Lihtminevik

Kirjuta lünka sobiv sõna õiges vormis. Mõnda sõna peab Some word has to be used several times.
kasutama mitu korda.

andma jalutama jõudma leidma ostma lugema

sõitma võitma vaatama ootama puhkama hakkama
võtma käima tahtma ehitama

Paar aastat tagasi võitis (1) mu naine Facebooki mängus
ühe Pärnu spaa kinkekaardi. Sel suvel me perega maale
vanaema juurde sõitsime (2), vaid läksime Pärnusse
puhkama. Me jõudsime (3) puhkust väga. Naine tahtis
(4) randa minna ja mina ootasin (5) hetke, kui ma saan
segamatult raamatu lugeda. Puhkasin (6) Pärnus nädal
aega – jalutasin (7) vanalinnas ja sõitsin (8) ratastega.
Käisin (9) iga päev rannas. Naine võttis (10) päikest,
lapsed ehitasid (11) liivalosse ja mina lugesin (12)
kriminaalromaane. Lapsed ostsid (13) iga päev jäätist ja
andsid (14) mulle ka aeg-ajalt ampsu. Nädal möödus
kiiresti ja jõudis (15) kätte aeg koju sõita. Kui me asju
pakkisime, hakkas (16) meie noorem poeg nutma. Ta
vaatas (17) mulle otsa ja küsis, millal me jälle Pärnusse
sõidame. Keegi meist ei tahtnud (18) Pärnust lahkuda.
Ja nüüd me elamegi siin – mina leidsin (19) tööd
turvamehena ja mu naine juuksurina, lapsed käivad
lasteaias. Vaata kui palju võib üks puhkus muuta!
A few years ago my wife won (1) in a Facebook game
one Pärnu spa giftcard. That summer, with my family
we drove (2) to the country, to grandmom’s, but we
(only) went to Pärnu to rest. We were able to (3) rest a
lot. My wife wanted (4) to go to the beach and I waited
(5) the moment when I can read a book undisturbed. I
rested (6) in Pärnu one week time – I walked (7) in the
old town and rode (8) a bike. I went (9) every day to the
beach. Wife took (10) the sun, children built (11) sand
castles and I read (12) crime novels. Children bought
(13) every day ice cream and gave (14) me also from
time to time a bite. The week passed quickly and it the
time to drive home came (15). When we packed stuff,
our younger son began (16) to cry. We looked at (17)
me and asked when we drive again to Pärnu. Any of us
didn’t want (18) to leave from Pärnu. And now we live
here – I found (19) a job as security guard and my wife
as hairdresser, children go to the kindergarten. Look
how much one vacation can change!

Uued sõnad harjutusest 12 New words from exercise 12

segamatult {määrsõna} undisturbed {adverb}
amps {nimisõna} bite {noun}
jälle {määrsõna} again {adverb}
me {nimetav, mitmus, asesõna} we {nominative, plural, pronoun}
meist {seestütlev, mitmus} of us {elative, plural}
turvamees {nimisõna} security guard {noun}
 Uued tegusõnad harjutusest 12 New verbs from exercise 12
mööduma to pass
kätte jõudma (in time) to come, to arrive
sünonüüm: kätte tulema synonym: to come
pakkima to pack
otsa vaatama to look (directly) at [sb]
lahkuma to leave
muutma to change

Harjutus 13. Elulugu

Pane elusündmused loogilisse järjekorda Put life events to a logical order (simple past). May be
(lihtminevikus). Võib olla mitu varianti. several variant.

astuma ülikooli, teenima taskuraha, ostma korteri, alustama iseseisvat elu, vahetama töökohta, abielluma,
armuma, kohtuma oma tulevase abikaasaga, leidma uue töö, lahutama, minema kooli, leidma sõpru, saama
lapse(d), jääma tööst ilma, saama juhiloa, lõpetama kooli, hakkama koos elama, üürima korteri, kolima, jääma
pensionile, jääma lapsehoolduspuhkusele, sündima

MA-INFINITIIV DA-INFINITIIV MINA TEMA EITUS

astuma astuda astusin astus ei astunud
teenima teenida teenisin teenis ei teeninud
ostma osta ostsin ostis ei ostnud
alustama alustada alustasin alustas ei alustanud
vahetama vahetada vahetasin vahetas ei vahetanud
abielluma abielluda abiellusin abiellus ei abiellunud
armuma armuda armusin armus ei armunud
kohtuma kohtuda kohtusin kohtus ei kohtunud
leidma leida leidsin leidis ei leidnud
lahutama lahutada lahutasin lahutas ei lahutanud
minema minna läksin läks ei läinud
saama saada sain sai ei saanud
jääma jääda jäin jäi ei jäänud
lõpetama lõpetada lõpetasin lõpetas ei lõpetanud
hakkama hakata hakkasin hakkas ei hakanud
üürima üürida üürisin üüris ei üürinud
kolima kolida kolisin kolis ei kolinud
sündima sündida sündisin sündis ei sündinud

Ma sündisin tuhande üheksaaja seitsmekümne üheksandal aastal. Ma läksin koolis tuhande üheksasaja
kaheksakümne neljandal aastal. Ma lõpetasin kooli tuhande üheksasaja üheksakümne seitsmendal aastal ja samal
aastal astusin ma ülikooli ning sain juhiloa. Kahe tuhande viiendal aastal teenisin ma taskuraha ja samal aastal
alustasin iseseisvat elu. Ma leidsin uue töö kahe tuhande kaheksandal aastal ja kohtusin oma tulevase abikaasaaga
samal aastal. Ma ostsin korteri kahe tuhande üheteistkümnendal aastal ja hakkasin koos elukaaslasega elama
samal aastal. Ma ebiellusin kahe tuhande kaheteistkümnendal aastal. Ma vahetasin töökohta kahe tuhande
seitsmeteistkümnendal aastal ja kolisin Tallinna samal aastal. Ma üürisin korteri Tallinnas kahe tuhande
kaheksateistkümnendal aastal. Ma sain lapse kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal ja jäin
lapsehoolduspuhkusele samal aastal.
 Uued sõnad harjutusest 13
elulugu {nimisõna}
elusündmus {nimisõna}
iseseisev {omadussõna}
tulevane {omadussõna} {nimisõna}
lapsehoolduspuhkus {nimisõna}
Uued tegusõnad harjutusest 13
astuma
teenima
vahetama
abielluma
armuma
lahutama
üürima
kolima
Harjutus 14. Marta elulugu
a. Kirjuta lünka harjutuse 13 sõnad õiges vormis
lihtminevikus.
b. Kuula ja kontrolli.
Ma sündisin (1) aastal 1992 väikeses Lääne-Eesti linnas
Haapsalus. Ma läksin (2) kooli 6-aastaselt. Kui ma olin
10-aastane, siis mu vanemad lahutasid (3) ja me
kolisime (4) emaga Talinnasse. Elasime esialgu
vanaema juures. Kui vanaema pensionile jäi (5), siis
me üurisime (6) emaga oma korteri. Mulle meeldis
Tallinnas elada – leidsin (7) palju uusi sõpru, käisin
erinevates trennides ja laulsin laulukooris. Suviti
teenisin (8) taskuraha – müüsin bussijaamas
Postimeest ning rannas puhkajatele jäätist.
Gümnaasiumi lõpetasin (9) heade hinnetega ja 2009.
aastal astusin (10) Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe
erialale. Teisel kursusel leidsin (11) töökoha ja
hakkasin õpingute kõrvalt ka autokoolis käima. Sain
(12) juhiloa 21-aastaselt. Autokoolis kohtusin (13) oma
tulevase abikaasaga. Meil oli palju ühiseid huvisid ja
me armusime (14) teineteisesse. Aasta hiljem
hakkasime (15) koos elama. 2014. aastal jäi (16) Rain
tööst ilma, sest firma lõpetas tegevuse. Elasime väga
kokkuhoidlikult ja kulutasime vähe. Õnneks oli meil
mõlemal natuke sääste. 2017. aastal vahetasin (17)
mina töökohta ja läksin tööle erakliinikusse. Ka Rain
leidis (18) uue töö hea mainega rahvusvahelises
firmas. 2018. aasta suvel me abiellusime (19) ning
ostsime (20) äärelinna kolmetoalise korteri. Varsti
pärast seda jäin (21) ma lapsehoolduspuhkusele ja
märtsis saime (22) me lapse.
Uued sõnad harjutusest 14
esialgu {määrsõna}
laulukoor {nimisõna}
New words from exercise 12
biography {noun}
life event {noun}
independent {adjective}
future {adjective} {noun}
parental leave {noun}
New verbs from exercise 13
to enroll
to earn
to exchange
to marry
to fall in love
to divorce
to rent
to move
a. Write words of exercise 13 in the correct form in
simple past onto the blanks.
b. Listen and check.
I was born (1) in year 1992 in a small city of Western
Estonia. I went (2) to school at the age of 6. When I was a
10-year old then my parents divorced (3) and we I moved
(4) with my mom to Tallinn. We initially lived at my
grandmother’s. When my grandmom retired (5) then we
rented (6) with my mom our own apartment. I liked to
live in Tallinn – I found (7) many new friends, I went to
different trainings and I sang in a choir. In the summer I
earned (8) pocket money – I sold Postimees at the bus
station and ice cream to the vacationers at the beach. I
finished (9) high school with good grades and in year
2009 I enrolled (10) to the nurse speciality of Tartu
Healthcare College. On the second course I found (11)
work and began studies (and) also in parallel I went to
the auto school. I got (12) a driving license at the age of
21. At the auto school I met (13) with future spouse. We
had many common interests and we fell in love (14) into
with each other. A year later we began (15) living
together. In year 2014, Rain lost (16) (his) job because
the company finished activity. We lived very frugally and
spent little. Luckily we both had some savings. In year
2017, I changed (17) work and went to working into at a
private clinic. Also Rain found (18) a new work in an
international company with good reputation. In the
summer of year 2018 we married (19) and bought (20) a
3-room apartment of the suburb. Soon after this I went
(21) on parental leave and in March we had (22) a child.
New words from exercise 14
initially {adverb}
choir {noun}
 suviti {määrsõna} in the summer {adverb}
puhkaja {nimisõna} vacationer {noun}
hinne {nimisõna} grade {noun}
tervishoid {nimisõna} healtcare {noun}
kõrgkool {nimisõna} college {noun}
eriala {nimisõna} speciality {noun}
õping {nimisõna} study {noun}
kõrvalt {määrsõna} {tagasõna} in parallel {adverb}
-aastane {omadussõna} a certain number of years old {adjective}
-aastaselt {alaltütlev, ainsus} at the age of {ablative, singular}
ühine {omadussõna} common, joint {adjective}
huvi {nimisõna} interest {noun}
teineteise {omastav, ainsus, asesõna} each other {possessive, singular, pronoun}
teineteisesse {sisseütlev, ainsus} into each other {allative, plural}
kokkuhoidlikult {määrsõna} frugally, sparingly {adverb}
vähe {määrsõna} little {adverb}
sääste {nimisõna} saving {noun}
erakliinik {nimisõna} private clinic {noun}
maine {nimisõna} reputation {noun}
rahvusvaheline {omadussõna} international {adjective}
äärelinn {nimisõna} suburb {noun}
varsti {määrsõna} soon {adverb}

Uus tegusõna harjutusest 14 New verb from exercise 14

müüma to sell

Seda tegusõna sa juba oskad You already know this verb

kulutama to spend (time) (on [sth/sb])

Harjutus 15. Marta elulugu

Jutusta märksõnade abil Marta elulugu Narrate Marta’s biography by using keywords
Näide: Marta sündis 1992. aastal. Ta ... Example: Marta was born in the year 1992. She...

minema kooli, kolima, teenima taskuraha, lõpetama gümniaasiumi, astuma kõrkgkooli, kohtuma oma tulevase
abikaasaga, saama juhiloa, vahetama töökohta, abielluma, ostma korteri, jääma lapsehoolduspuhkusule, saama
lapse

Marta sündis tuhande üheksasaja üheksakümne teisel aastal. Ta läks kooli tuhande üheksasaja üheksakümne
kaheksandal aastal. Ta kolis emaga Tallinnasse kahe tuhande teisel aastal. Lapsepõlve suviti teenis ta taskuraha –
müüs bussijaamas Postimeest ja rannas puhkajatele jäätist. Ta lõpetas gümniaasiumi heade hinnetega ja kahe
tuhande üheksandal aastal astusin ta Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe arialale. Ta sai juhiloa kahe tuhande
kolmeteistkümnendal aastal ja samal aastal kohtus oma tulevase abikaasaga. Kahe tuhande seitsmeteistkümnendal
aastal vahetas töökohta. Kahe tuhande kaheksateistkümnendal aasta suvel abiellus ta ning ostis korteri. Varsti pärast
seda jäi lapsehoolduspuhkusule ja märtsis sai lapse.

Uued sõnad harjutusest 15 New words from exercise 15

märksõna {nimisõna} keyword {noun}
abil {tagasõna} (by) using {postposition}
 Uus tegusõna harjutusest 15 New verb from exercise 14
jutustama to narrate

Harjutus 16. Aastaarvud ja elusündmused

a. Kirjuta halli kasti vähemalt kuus aastaarvu, mis
on sinu elus tähtsad.
b. Vaadake näidet.
c. Töötage paaris. Küsige ja vastake küsimustele
kordamööda. Esitage lisaküsimusi.
d. Kirjuta paarilise info valgesse kasti.
Näide: A: Mis toimus/juhtus 1999. aastal?
B: 1999. aastal läksin ma kutsekooli.
A: Mis kutsekoolis sa käisid?
B: Ma käisin Tartu Kutsehariduskekuses.
a. Write on the gray box at least six years that are
important in your life.
b. Look at the example.
c. Work in pairs. Ask and answer the questions by turns.
Present additional questions.
d. Write info of your partner onto the white box.
Example: A: What took place/happened in year 1999?
B: In year 1999 I went to vocational school.
A: What vocational school did you go to?
B: I went to the Tartu Vocational Training Center.

1997. a, 1998. a, 2003. a, 2008. a, 2017. a, 2019. a
Ma läksin kooli tuhande üheksasaja üheksakümne
seitsmendal aastal. Tuhande üheksasaja üheksakümne
kaheksandal aastal astusin ma ülikooli. Ma leidsin
esimese töö kahe tuhande kolmandal aastal. Kahe
tuhande kaheksandal aastal ostsin ma esimese korteri.
Ma kolisin Tallinna kahe tuhande
seitsmeteistkümnendal aastal. Ma sain lapse kahe
tuhande üheksateistkümnendal aastal.
2000. a, 2018. a, 2019. a, 2020. a, 2021. a, 2022. a
Ta sündis kahe tuhandendal aastal. Kahe tuhande
kaheksateistkümnendal aastal reisis ta Itaaliasse. Ta
lõpetas gümnaasiumi kahe tuhande
üheksateistkümnendal aastal. Ta tutvus oma tulevase
abikaasaga kahe tuhande kahekümnendal aastal. Ta
sai küünetehnikuks kahe tuhande kahekümne
esimesel aastal. Ta kolis Lasnamäele kahe tuhande
kahekümne teisel aastal.

Uued sõnad harjutusest 16 New words from exercise 16

tähtis {omadussõna} important {adjective}
kutsehariduskeskus {nimisõna} vocational training center {noun}

Uued tegusõnad harjutusest 16 New verbs from exercise 16

esitama to present
juhtuma to happen

Harjutus 17. Kivi-paber-käärid

a. Milleks kasutatakse tegevust kivi-paber-käärid? What is the rock paper scissors activity used for?
b. Vaata, õpetaja demonstreerib, kuidas mängida kivi- Look, teacher demonstrates, how to play rock paper
paber-käärid. scissors.
c. Proovi paarilisega. Try with your partner.

Uus sõna harjutusest 17 New word from exercise 17

käärid {nimisõna, mitmus} scissors {noun, plural}

Uus tegusõna harjutusest 17 New verb from exercise 17

demonstreerima to demonstrate
Harjutus 18. Trips-traps-trull

a. Palun ära keera lehekülge ega kasuta telefoni.
Mängige paaris.
b. Selgitage kivi-paber-käärid abil, kes alustab.
Otsustage, kes on X ja kes on O.
c. Vali kast ja vasta peast küsimusele. Kui vastad
õigesti, märgi X või O valitud kasti.
d. Võidab see, kes saab kokku terve rea.
a. Please do not turn the page or use the telephone.
Play in pairs.
b. Explain, using rock paper scissors, who begins.
Decide who is X and who is O.
c. Choose the box and aswer the question off the top
of your head. If you answer correctly, mark X or O
onto the box been chosen.
d. It wins who gets the whole line together.

Sel sajandil asutati Tartu
Ülikool
Seal võitis Eesti
Eurovisiooni
Sel aastal tuli Eestis
kasutusele euro
Seal toimus Eesti esimene Seal mõõdeti Eesti
laulupidu külmarekord
Tema võitis Eestile Sidney
Sel aastal toimus Balti kett olümpiamängudel
kuldmedali
Seal hakkas ilmuma ajaleht Nii kõrge on Suur
Postimees Munamägi

Tartu Ülikool asutati

Eesti esimene laulupidu Jõgeval mõõdeti Eesti
seitsmeteistkümnendal
toimus Tartus külmarekord
sajandil
Tuhande üheksasaja Erki Nool võitis Eestile
Kopenhaagenis võitis Eesti
kaheksakümne üheksandal Sideney olümpiamängudel
Eurovisiooni
aastal toimus Balti kett kuldmedali
Kahe tuhande Suur Munamägi on
Pärnus hakkas ilmuma
üheteistkümnendal aastal 317,4 meetri kõrgune
ajaleht Postimees
tuli Eestis kasutusele euro (317,4 meetrit kõrge)

Uued sõnad harjutusest 18 New words from exercise 18

õigesti {määrsõna} correctly {adverb}
kokku {määrsõna} together {adverb}
rida {nimisõna} line, row {noun}
sajand {nimisõna} century {noun}
kõrge {omadussõna} {nimisõna} high {adjective} {noun}

Uued tegusõnad harjutusest 18 New verbs from exercise 18

keerama to turn
ära keera do not turn
selgitama to explain
otsustama to decide
valima to choose
valitud been chosen
Harjutus 19. Täisminevik ja lihtminevik

a. Vaata linnade nimesid ja pilte. Mis kohad on Look at the names of the cities and the pictures. What
piltidel? places are in the pcitures?
b. Töötage paaris. Saa teada, kus su paariline on Work in pairs. Find out where your partner has gone
käinud ja kus ta ei ole käinud. and where s/he has not gone?
Näide: Example:
A: Kas sa oled käinud A: Kas sa oled käinud A: Have you gone to Tallinn? A: Have you gone to
Tallinnas? Kopenhaagenis? B: Yeah, I have gone to Copenhagen?
B: Jaa, ma olen käinud B: Ei, ma ei ole käinud Tallinn. B: No, I have not
Tallinnas. Kopenhaagenis. A: When did you go to Tallinn. gone to
A: Millal sa käisid Tallinnas? B: I went to Tallinn the last Copenhagen.
B: Ma käisin Tallinnas summer.
eelmisel suvel. A: With whom you went to
A: Kellega sa käisid Tallinnas? Tallinn.
B: Ma käisin Tallinnas B: I went to Tallinn with
sõpradega. friends.

 Kopenhaagenis  Pärnus  Tartus

 Riias  Jõgeval  Haapsalus
 Peterburis  Londonis  Suurel Munamäel

A: Kas sa oled käinud A: Kas sa oled käinud A: Kas sa oled käinud A: Kas sa oled käinud
Jõgeval? Kopenhaageni Nyhavni Riias? Peterburis?
B: Jah, ma olen käinud sadamas? B: Jah, ma olen käinud B: Jaa, ma olen käinud
Jõgeval. B: Ei, ma ei ole käinud Riias. Peterburis.
A: Millal sa käisid Kopenhaagenis. A: Millal sa käinud A: Millas sa käisid
Jõgeval? Riias? Peterburis?
B: Ma käisin Jõgeval kaks B: Ma olen käinud B: Ma käisin Peterburis viis
aastat tagasi. eelmisel suvel. aastat tagasi.
A: Kellega sa käisid A: Kellega sa käisid A: Aga kellega sa käisid
Jõgeval? Riias? Peterburis?
B: Ma käisin Jõgeval oma B: Ma käisin Riias oma B: Ma käisin Peterburis
vanematega. abikaasaga. koos perega.
 Grammatika: OLEN ELANUD (täisminevik) / ELASIN (lihtminevik)
 Kas sa oled kunagi Soomes elanud? (räägime kogemusest, aeg ei ole tähtis)
Ma olen elanud Soomes.
Ma ei ole kunagi Soomes elanud.

 Millal sa elasid Soomes? (kui täpsustame, konkreetne aeg minevikus)

Ma elasin Soomes kuus aastat tagasi.

 „kunagi“ kasutame ainult küsimuses ja eitavas lauses!

 Kui kaua sa oled elanud ... ?
Ma olen elanud Soomes kaksteist aastat. (elan ka praegu)
Ma elasin Soomes kolm aastat. (enam ei ela, nüüd elan Eestis)
Ma olen elanud Tartus kümme aastat. (elan ka praegu)
Ma elasin Pärnus kakskümmend aastat. (nüüd elan Tartus)

Uued sõnad grammatikakastist New words from the grammar box

kogemus {nimisõna} experience {noun}
tähtis {omadussõna} important {adjective}
konkreetne {omadussõna} concrete {adjective}

Uus tegusõna grammatikakastist New verb from the grammar box

täpsustama to detail

Harjutus 20. Täisminevik ja lihtminevik

Vaata näidet. Kirjuta laused, kasutades sulgudes () Look at the example. Write sentences using the existing
olevat infot. information in brackets ().
Näide: Ma olen autokoolis käinud. (eelmisel suvel) Example: I have gone to the auto school. (past summer)
Ma käisin autokoolis eelmisel suvel. I went to the auto shcool last summer.

1. Ma olen neli korda kolinud. (üle-eelmisel aastal)
Ma kolisin üle-eelmisel aastal
2. Ma olen suurlinnas elanud. (kaks aastat)
Ma elasin suurlinnas kaks aastat
3. Ma olen erialast tööd teinud. (viimati kaks aastat tagasi)
Ma tegin viimati erialast tööd kaks aastat tagasi
4. Ma olen töökohta vahetanud. (pool aastat tagasi)
Ma vahetasin töökohta pool aastat tagasi
5. Ma olen loteriiga raha võitnud. (möödunud aastal)
Ma võitsin loteriiga raha möödunud aastal
6. Ma olen kutsekool lõpetanud. (25 aastat tagasi)
Ma lõpetasin kutsekook 25 aastat tagasi
7. Ma olen korterit üürinud. (2009. aastal)
Ma üürisin korteri 2009. aastal.
8. Ma olen tööst ilma jäänud. (üle-eelmisel talvel)
Ma jäin tööst ilma üle-eelmisel talvel
9. Ma olen ülikoolis õppinud. (neli aastat)
Ma õppisin ülikoolis neli aastat
10. Ma olen rahakoti leidnud. (eelmisel nädalal)
Ma leidsin rahakoti eelmisel nädalal
11. Ma olen trahvi saanud. (eelmisel reedel)
Ma sain trahvi eelmisel reedel
12. Ma olen torti küpsetanud. (oma sünnipäeval)
I have moved. (the year before last)
I moved the year before last
I have lived in a big city
I lived in a big city two years
I have done speciality work. (last time two years ago)
I did the last time speciality work two years ago
I have exchanged jobs. (half year ago)
I exchanged job half year ago
I have won money with the lottery. (past year)
I won money with the lottery the past year
I have finished the vocational school. (25 years ago)
I finised the vocational school 25 years ago
I have rented a flat. (year 2009)
I rented a flat in year 2009.
I have lost (my) job. (the winter before the last)
I lost (my) job the winter before the last
I have studied at the university. (four years)
I studied at the university four years
I have found a wallet. (last week)
I found a wallet last week.
I have got fined. (last Friday)
I got fined last Friday
I have baked a cake. (on my birthday)
 Ma küpsetasin torti oma sünnipäeval I baked a cake on my birthday.
13. Ma olen kuulsa inimesega kohtunud. (paar nädalat tagasi) I have met with a famous person. (a few weeks ago)
Ma kohtusin kuulsa inimesega paar nädalat tagasi I met with a famous person a few weeks ago

Uued sõnad harjutusest 20 New words from exercise 20

sulg {nimisõna} bracket {noun}
möödunud {omadussõna} past, former {adjective}

Uus tegusõna harjutusest 20 New verb from exercise 20

küpsetama to bake

Harjutus 21.

a. Töötage paaris. Küsige ja vastake küsimustele,
kasutades harjutuse 20 lauseid.
b. Esita kindlasti ka lisaküsimus!
Näide: A: Kas sa oled kunagi autokoolis käinud?
B: Jah, ma olen. Ma käisin autokoolis, kui ma
olin 20.
A: Kus sa autokoolis käisid?
B: Käisin autokoolis kutsekooli ajal Tartus.
a. Work in pairs. Ask and answer the questions using
the sentences of exercise 20.
b. Present for sure also an additional question.
Example: A: Have you ever gone to auto school?
B: Yes, I have. I went to auto school when I
was 20.
A: Where did you go to auto school?
B: I went to auto school during vocational
school in Tartus.

1. Kas sa oled kunagi kolinud? Kui jah, siis millisesse linna sa viimast korda kolisid?
Jaa, ma olen. Viimati kolisin Kopenhaagenisse.
2. Kas sa oled kunagi suurlinnas elanud? Kui jah, siis millises linnas sa elasid?
Jah, ma olen suurlinnas elanud. Ma elasin Miamis, Ameerika Ühendriikides.
3. Kas sa oled kunagi erialast tööd teinud? Kui jah, siis millal sa viimati tegid?
Jah, olen küll. Viimati tegin erialast tööd kaks aastat tagasi.
4. Kas sa oled töökohta vahetanud? Kui jah, siis millal sa viimati vahetasid?
Jah, ma olen. Ma täpselt ei mäleta, aga ma arvan et, ma vahetasin töökohta kümme aastat tagasi.
5. Kas sa oled loteriiga raha võitnud? Kui jah, siis millal sa viimati võitsid?
Jah, ma olen loteriiga raha võitnud mitu korda. Viimast korda võitsin ma kaks kuud tagasi.
6. Kas sa oled kutsekool lõpetanud? Kui jah, siis millal sa lõpetasid?
Jah, ma olen. Ma lõpetasin kutsekool tuhande üheksasaja üheksakümne üheksandal aastal.
7. Kas sa oled korterit üürinud? Kui jah, siis millal sa viimati üürisid?
Jaa, olen küll. Viimati üürisin korterit kaks aastat tagasi.
8. Kas sa oled kunagi tööst ilma jäänud. Kui jah, siis millal sa viimati tööst ilma jäid?
Jah, ma olen. Ma viimati jäin tööst ilma kaks aastast tagasi, sest firma lõpetas tegevuse.
9. Kas sa oled ülikoolis õppinud? Kui jah, siis mitu aastat sa õppisid?
Jah, ma olen. Ma õppisin ülikoolis neli aastat.
10. Kas sa oled kunagi rahakoti leidnud? Kui jah, siis millal sa viimati leidsid?
Jah, ma olen. Ma viimati leidsin rahakoti kaks aastat tagasi.
11. Kas sa oled kunagi trahvi saanud? Kui jah, siis millal sa viimati trahvi said?
Jah, ma olen. Ma viimast korda sain trahvi kahe tuhande üheteistkümnendal aastal.
12. Kas sa oled torti küpsetanud sellel aastal? Kui jah, siis mille puhul?
Jah, olen küll. Ma viimati küpsetasin torti oma abikaasa sünnipäeval.
13. Kas sa oled kunagi kuulsa inimesega kohtunud? Kui jah, siis kellega sa kohtusid?
Jah, olen küll. Kohtusin eelmisel aastal maailmakuulsa Elon Muskiga.
 Uued sõnad harjutusest 21 New words from exercise 21
viimast korda {väljend} the last time {expression}
sünonüüm: viimati {määrsõna} synonym: the last time {adverb}
Ameerika Ühendriigid {nimi, mitmus} United States of America {name, plural}
Ameerika Ühendriikides {seesütlev, mitmus} in the United Statis of America {inessive, plural}
loterii {nimisõna} lottery {noun}

Harjutus 22. Täisminevik ja lihtminevik

Kirjuta lünka sobiv sõna õiges vormis. Sõnu võib Write the appropriate word in the correct form onto
kasutada mitu korda. the blank. You can use words several times.

jääma kirjutama käima laulma leidma lugema

nägema olema rääkima sööma töötama võitma

1. A: Kas sa Linnateatri etendust „Väike prints“ olen näinud?

B: Ma ei ole kunagi Linnateatris käinud.

2. A: Kas sa Kopenhaagenis oled käinud?

B: Jaa, ma käisin seal kahe tuhande esimesel aastal, kui Eesti Eurovisiooni võitis.

3. A: Kas sa tänaseid uudiseid oled lugenud?

B: Lugesin hommikul Postimehe online uudiseid. Miks sa küsid?
A: Seal oli hea lugu Neeme Järvist.

4. A: Mis sa arvad, kas see on hea kook?

B: Ma ei tea, ma ei ole seda kunagi söönud.

5. A: Kas sa suvel laulupeol oled käinud?

B: Muidugi! Ma olen juba 15 aastat kooris laulnud ja ma olen olnud kolmel laulupeol.

6. A: Kas te olete juba sellest arvuti probleemist leidnud?

B: Veel mitte. Me oleme töötanud nädalavahetusest.

7. A: Kas sa tead, et ta on kolm lasteraamatut kirjutanud?

B: Kolm! Eelmisel aastal, kui me kohtusime, kirjutas ta oma esimest raamatut.

8. A: Kas sa oled jäänud eile oma võtmed üles?

B: Jaa, need ei olnud mul taskus.

9. A: Kui kaua sa oled pangas turvamehena töötanud?

B: Juba viis aastat. Enne seda töötasin kaubamajas.

10. A: Millal sinu vanemad pensionile jäid?

B: Minu isa ei ole pensionär, aga ema on jäänud pensionile kolm aastat tagasi.

11. A: Ma olen seda filmi kaks korda näinud.

B: Kas see on nii hea? Peaks ka minema vaatama.

Uued sõnad harjutusest 22 New words from exercise 22

veel mitte {väljend} not yet {expression}
enne {määrsõna} {eessõna} before {adverb} {preposition}
pensionär {nimisõna} pensioner {noun}
 Uus tegusõna harjutusest 22 New verb from exercise 22
üles jääma to leave, to forget to bring

Harjutus 23. Väike mälutest

a. Loe väited. Märgi, mis on sinu kohta õiged (+) ja mis
valed (-).
b. Töötage paaris. Küsige ja vastake. Märgi paarilise
info. Võrrelge.
c. Kuula õpetajat. Õpetaja ütleb mälutesti tulemused.
a. Read the statement. Mark what are about you true
(+) and what are false (-).
b. Work in pairs. Ask and answer. Mark the partner
info. Compare.
c. Listen to the teacher. Teacher says the results of
the memory test.

VÄIDE MINA PAARILINE

1. Mul ei tule üsna tihti inimeste nimed meelde. + +
2. Ma olen mitu korda oma pangakaardi pin-koodi unustanud. + -
3. Ma olen kaotanud rohkem kui kaks vihmavarju. - -
4. Ma kontrollin alati kaks korda, kas keerasin ukse lukku. + +
5. Mulle ei jää eesti keeles uued sõnad üldse meelde. - -
6. Ma olen mitu korda kokkusaamisele valel ajal läinud. - -
7. Ma olen unustanud oma parima sõbra sünnipäeva. - -
8. Mõnikord ma ei mäleta, kus mu võtmed on. + -
9. Ma unustan sageli, mida ma poest osta tahtsin. - -
10. Mõnikord ma ei tea, mis päev on. - -

VÄIDE PAARILINE
1. Kui tihti sul ei tule inimeste nimed meelde? Mitte kunagi
2. Kui sageli sa oled oma pangakaardi pin-koodi unustanud? Mitte kunagi
3. Kas sa oled kaotanud rohkem kui kaks vihmavarju? Ei, ei ole
4. Ka sa kontrollid alati kaks korda, kas keerasin ukse lukku? Jah, kontrollin alati
5. Kas sulle jäävad eesti keels uued sõnad meelde? Jah, mulle jäävad meelde
6. Kas sa oled sageli kokkusaamisele valel ajal läinud? Ei, ei ole
7. Kas sa oled kunagi unustanud oma parima sõbra sünnipäeva? E, ei ole
8. Kas sa mäletad alati, kus su võtmed on? Jah, mäletan alati
9. Kas sa unustan sageli, mida sa poest osta tahtsid? Ei, ei unusta
10. Kas sa tead alati, mis päev on? Jah, tean alati

Uued sõnad harjutusest 23 New words from exercise 23

mälutest {nimisõna} memory test {noun}
kokkusaamine {nimisõna} meeting {noun}

Uued tegusõnad harjutusest 23 New verbs from exercise 23

meelde tulema to come to mind
unustama to forget
olen unustanud (I) have forgotten
kaotama to lose
olen kaotanud (I) have lost
lukku keerama to turn a lock to secure [sth], to lock [sth]
sünonüüm: lukku panema to lock

Seda tegusõna sa juba oskad You already know this verb

meelde jääma to retain, to be kept in mind
Harjutus 24. Nõuanded

a. Töötage paaris. Küsige ja vastake küsimustele. a. Work in pairs. Ask and answer the questions.
b. Milliseid häid nõuandeid said? b. What good advices did you get?
c. Kuula õpetaja soovitusi uute sõnade õppimiseks. c. Listen to the teacher’s recommendations for the
learning of new words.

1. Kuidas sa jätad meelde, mida poest on vaja osta?
2. Kuidas sa jätad meelde sündmused ja ülesanded?
3. Mida sa teed, et sa ei kaotaks oma asju?
4. Kuidas sa jätad meelde oma pin-koodid ja salasõnad?
5. Kuidas sa eesti keele uusi sõnu õpid?
How do you fix in the memory what do you need to
buy from the store?
How do you memorize events and tasks?
What do you in order to not lose your things?
How do you memorize your PIN codes and passwords?
How do you learn new word of the Estonian language?

Uued sõnad harjutusest 24 New words from exercise 24

nõuanne {nimisõna} advice {noun}
soovitus {nimisõna} recommendation {noun}
õppimine {nimisõna} learning {noun}

Uus tegusõna harjutusest 24 New verb from exercise 24

meelde jätma to memorize, to fix in the memory

Harjutus 25. „Leia keegi, kes ...“

a. Kuula õpetajat. Õpetaja ütleb, kas sa oled õpilane
A, B, C või D.
b. Kuidas teed oma lausetest küsimused? Käi ringi.
Küsi küsimusi ja vasta küsimustele.
c. Kirjuta lahtrisse „Nimi“ selle õpilase nimi, kes
vastab küsimusele „jah“.
Listen to the teacher. Teacher says if you are student A,
B, C or D.
How do you do your questions about the sentences? Go
around. Ask questions and answer the questions.
Write the name of that student onto the cell „Name“,
who answers „yes“ to the questions.

ÕPILANE A: Leia keegi, … NIMI

1. ... kes on kiiruse ületamisega vahele jäänud. Kui suur oli trahv? Mike
2. … kes on keelekursuselt sõpru leidnud. Kas ikka suhtleb? Nick
3. … kes on kunagi unustanud pliidi välja lülitada. Mis juhtus? Kadri ja Mike
4. ... teenis lapsepõlves taskuraha. Kuidas? Anna
Ma sain teada, et Mike jäi kiiruse ületamisega vahele ja trahv oli 150 eurot. Veel enam, Nick on keelekursuselt
sõpru leidnud. Mõnikord suhtleb ta nendega. Teiselt poolt, nii Kadri kui ka Mike on unustanud pliidi välja lülitada.
Suitsuandur hakkas helisema. Lõpuks, Anna teenis lapsepõlves taskuraha. Ta müüs oma maja ees limonaadi.

ÕPILANE B: Leia keegi, … NIMI

1. ... kes on võtmed ära kaotanud. Kuidas tuppa sai? Mike ja Nick
2. ... kellele jäävad telefoninumbrid hästi meelde. Mitut teab peast? Anna
3. ... kes sai juhiloa 1980. aastatel. Mis oli esimene auto? Kadri
4. ... kes on hiljuti koju kiirtoitu tellinud. Kust? Kas oli hea? Anna
Ma sain teada, et nii Mike kui ka Nick on võtmed ära kaotanud. Nad mõlemad helistasid lukksepale. Lisaks, Annale
jäävad telefonimubrid hästi meelde. Ta teab kakskümmend telefoninumbrit peast. Teiselt poolt, Kadri sai juhiloa
1980. aastatel. Tema esimene auto oli Lada väikeauto. Lõpuks, Anna on hiljuti koju kiirtoitu tellinud. Ta tellis
Wolt’ist India toitu ja oli väga hea.

ÕPILANE C: Leia keegi, … NIMI

1. ... kes on hiljuti mõne eesti muusiku kontserdil käinud. Kelle? Anna ja Mike
 2. ... kes ei jäänud õhtul hästi magama. Miks? Kadri
3. ... kellele jäävad inimeste nimed hästi meelde. Kuidas? Anna
4. ... kes kasutas eile põhisõnavara sõnastikku? Kas sai hakkama? Nick
Ma sain teada, et nii Anna kui ka Mike on hiljuti eesti muusiku kontserdil käinud. Ühelt poolt, Anna käis Triinu
Piirsalu kontserdil. Teiselt poolt, Mike käis Irina Zahharenkova kontserdil. Peale selle, Kadri ei jäänud õhtul hästi
magama, sest ta on harjunud mitu tassi kohvi päevas tööl jooma. Veel enam, Annale jäävad inimeste nimed hästi
meelde. Ta on harjunud asukoha meetodit kasutama. Lõpuks, Nick kasutas eile põhisõnavara sõnastikku ja sai
hakkama.

ÕPILANE D: Leia keegi, … NIMI

1. ... kes on rohkem kui kaks korda kolinud. Kuhu? Anna ja Kadri
2. ... kes on töötanud rahvusvahelises firmas. Kuidas oli? Mike
3. ... kes ei tee kunagi poenimekirja. Miks? Nick
4. ... kes on eesti keeles mõne raamatu läbi lugenud. Kas oli raske? Kadri
Ma sain teada, et nii Anna kui ka Kadri on rohkem kui kaks korda kolinud. Anna viimati kolis Lasnamäele aga Kadri
kolis Mustamäele. Peale selle, Mike on töötanud rahvusvahelises firmas. Ta ütles, et oli väga tore. Teiselt poolt,
Nick ei tee kunagi poenimekirja, sest ta jätab väga hästi meelde, mida poest on vaja osta. Lõpuks, Kadri on eesti
keeles raamatu läbi lugenud ja oli väga raske.

Uued sõnad harjutusest 25 New words from exercise 25

trahv {nimisõna} fine {noun}
ikka {määrsõna} still {adverb}
pliit {nimisõna} stove {noun}
suitsuandur {nimisõna} smoke detector {noun}
lukksepp {nimisõna} locksmith {noun}
hiljuti {määrsõna} recently {adverb}
kiirtoit {nimisõna} fast food {noun}
poenimekiri {nimisõna} shopping list {noun}

Uued tegusõnad harjutusest 25 New verbs from exercise 25

välja lülitama to turn off
antonüüm ehk vastand: sisse lülitama antonym or opposite: to turn on
ära kaotama to lose [sth] permanently
hakkama saama to get by, to manage

Neid sõnu sa juba oskad You already know these words

kiirus {nimisõna} speed {noun}
ületamine {nimisõna} crossing {noun}
trahv {nimisõna} fine {noun}

Seda tegusõna sa juba oskad You already know this verb

vahele jääma to get caught

Harjutus 26. Minu elulugu

Kirjuta oma elulugu. Kasuta abiküsimusi. Kirjuta umbes Write your biography. Use the help questions. Write
50 sõna. about 50 words.

 Millal ja kus sa sündisid? Kas sulle lapsena meeldis  When and where did you were born? As a child, did
seal elada? Miks? you like to live there? Why?
 Millal sa läksid kooli? Millal sa lõpetasid kooli?  When did you go to school? When did you finished

 Kas sa teenisid lapsena taskuraha? Mida sa tegid?
 Kelleks sa kutsekoolis/ülikoolis õppisid?
 Millal sa juhiloa said?
 Kellena sa töötad? Kui kaua sa oled praegusel
töökohal töötanud?
 Kas sa oled abielus? Millal te kohtusite? Kui kaua te
olete abielus olnud?
school?
 As a child did you earn pocket money? What did
you do?
 To become who did you study at the vocational
school or university?
 When did you get your driving licence.
 As who do your work? How long have you worked
at your current work?
 Are you married? When did meet? How long have
you been married?

Ma sündisin Venezuelas tuhande üheksasaja seitsmekümne üheksandal aastal. Ma elasin oma lapsepõlves
pealinnas Caracases. Mulle meeldis seal elada, sest oli suurlinn. Caracas rahvaarv on umbes kaks miljonit ja
peaaegu kõik on olemas, nt kaks pilvelõhkujat, rohkem kui 25 muuseumi, mitu loomaaeda ja nii palju
kaubanduskeskusi. Ma läksin kooli tuhande üheksasaja kaheksakümne neljandal aastal. Igal suvepuhkusel ma
teenisin taskuraha andmesisestajana. Aga, mis on selline asi, alati küsisid mu sõbrad minult. Noh, minuks on see
väga lihtne, vastasin ma. Mu vanemad on mõlemad raamatupidajad, siis ma istun arvutis, loen palju käsitsi
kirjutatud pearaamatuid ja tipin need tabeltöötlusprogrammi. Teiselt poolt, ma õppisin muusikat ning flööti
mängima. Laulsin ma ka laulukooris seitse aastat. Gümnaasiumi lõpetasin tuhande üheksasaja üheksakümne
seitsmendal aastal. Samal aastal astusin insenerikõrgkooli ja sain juhiloa. Ma sain tarkvarainseneriks kahe
tuhande kolmandal aastal ja varsti pärast seda ma leidsin esimese töö. Ma kohtusin oma tulevase abikaasaga
kahe tuhande kaheksandal aastal ja abielusime kahe tuhande neljateistkümnendal aastal. Praegu ma töötan
andmeanalüütikuna, aga mu arvates see elukutse lakkab tulevikus olemast tehnoloogia ja tehisintellekti tõttu –
täpselt nagu transkribeerija. Ma olen töötanud rahvusvahelises firmas neli aastat Tallinnas.

Uued sõnad harjutusest 26 New words from exercise 26

andmesisestaja {nimisõna} data entry operator {noun}
käsitsi {määrsõna} by hand {adverb}
käsitsi kirjutatud {väljend} handwritten {expression}
pearaamat {nimisõna} ledger {noun}
tabeltöötlusprogramm {nimisõna} spreadsheet program {noun}
flööt {nimisõna} flute {noun}
tehnoloogia {nimisõna} technology {noun}
tehisintellekt {nimisõna} artificial intelligence {noun}
tõttu {tagasõna} because of {postposition}

Uus tegusõna harjutusest 26 New verb from exercise 26

lakkama to cease

TEEMA 4 Reis ümber maailma 24.03.2022

Harjutus 1. Reisimine

a. Loe läbi sõnapaarid. Kuula õpetaja selgitusi.
b. Kuula ja märgi, millised neist asjadest on Karini jaoks b. Listen and mark what of these things are important
reisides olulised.
c. Loe näidet. Töötage paaris. Küsi ja saa teada, mis
asjad on sinu paarilisele reisides olulised.
Näide:
A: Kas head kaubanduskeskused on sinu jaoks olulised?
B: Tavaliselt mitte. Ainult siis, kui ma kaubareisile
a. Read through the word pairs. Listen to the teacher’s
explanations.
for Karin while traveling.
c. Look at the example. Work in pairs. Ask and find out
what things are important to your partner while
traveling.
Example:
A: Are good shopping malls important for you?
B: Usually not. Only when I go to shopping trips. Are
 lähen. Aga sinu jaoks? them for you?
A: Minu jaoks ka mitte. Mulle ei meeldi A: Not for me either. I don’t like shopping malls.
kaubanduskeskused.

Minu jaoks on kõige olulisemad turvalised sihtkohad ja
toredad reisikaaslased.
Aga tegelikult on ka väikesed asjad tähtsad, et reis
hästi õnnestuks.
Näiteks mugavad jalanõud. Käisin eelmisel aastal
Lissabonis, seal tegin 30 000 sammu päevas.
Nii palju saab käia ainult tenniste või tossudega. Kiired
transpordiühendused on viimasel ajal minu jaoks
olulisemad kui odavad lennupiletid.
Puhkus on niigi lühike ja ma ei taha seda kulutada
lennujaamades ootamisele.
Kallid hotellid ei ole üldse olulised, ööbimiskohas ma
nagunii ainult magan.
Mulle meeldivad põnevad paigad, huvitavad
muuseumid ja ilusad loodusvaated.
Need otsin juba enne reisi internetist välja. Reisil tahan
alati ka proovida kohalikke toite ja need ei pea väga
tervislikud olema.
For me, the most important are safe places and great
travel companions.
But, in fact, there are also important small things so a
travel would well succeed.
For example, comfortable shoes. Last year, I went to
Lisbon, there I did 30.000 steps per day.
So much can go only with tennis shoes or sneakers. Fast
transport connections are last time more important for
me than cheap air tickets.
Vacation is already short and I don’t want to spend it
on the waiting at airports.
Expensive hotels are not important at all, at the
accommodation I only sleep anyway.
I like exciting places, interesting museums and beaufitul
nature views.
I search for these already before the trip from on the
internet. On the trip I always also want to try local
foods and they don’t have to be very healthy.

head kaubanduskeskused good shopping malls

huvitavad muuseumid  interesting museums
ilusad loodusvaated  beautiful nature views
kallid hotellid expesive hotels
kauged maad distant countrysides
kiired transpordiühendused  transport connections
kohalikud toidud  local foods
tervislikud toidud healthy foods
kõrged hinnad high prices
mugavad jalatsid  comfortable footwear
odavad lennupiletid cheap air tickets
puhtad tänavad clean streets
toredad reisikaaslased  great travel companions
turvalised sihtkohad  safe destinations
uued tuttavad new acquaintances
ajaloolised linnad historical cities

A Kas huvitavad muuseumid on sinu jaoks olulised?

:
B Tavaliselt mitte. Ainult siis, kui ma reisime oma lapsega. Aga sinu jaoks?
:
A Minu jaoks, vastupidi, on huvitavad muuseumid väga olulised. Ma armastan muuseumis käia.
:

A Kas kallid hotellid on sinu jaoks olulised?

:
B Jah, nad on. Aga sinu jaoks?
:
A Peaagu mitte kunagi aga mu mesinädalad oli erand.
:
 A Kas ajaloolised linnad on sinu jaoks olulised?
:
B Jah, on küll. Ma armastan ajaloolised ehitised külastada. Aga sinu jaoks?
:
A Tavaliselt mitte.
:

Uued sõnad harjutusest 1 New words from exercise 1

kaubareis {nimisõna} shopping trip {noun}
jalanõu {nimisõna} shoe {noun}
samm {nimisõna} step {noun}
tennis {nimisõna} tennis (shoes), sneakers {noun}
toss {nimisõna} sports and leisure footwear {noun}
olulisem {keskvõrre} {omadussõna} more important {comparative} {adjective}
niigi {määrsõna} so, already {adverb}
ootamine {nimisõna} waiting {noun}
ööbimiskoht {nimisõna} accommodation {noun}
nagunii {määrsõna} anyway {noun}
paik {nimisõna} place {noun}
loodusvaade {nimisõna} nature view {noun}
transpordiühendus {nimisõna} transport connection {noun}
mugav {omadussõna} comfortable {adjective}
jalats {nimisõna} footwear {noun}
turvaline {omadussõna} secure, safe {adjective}
sihtkoht {nimisõna} destination {noun}
ajalooline {omadussõna} historical {adjective}
vastupidi {määrsõna} on the contrary {adverb}
mesinädalad {nimisõna, mitmus} honeymoon {noun, plural}
erand {nimisõna} exception {noun}
ehitis {nimisõna} building {noun}

Uued tegusõnad harjutusest 1 New verbs from exercise 1

õnnestuma to succeed
õnnestuks would succeed
välja otsima to look for, to search for

Harjutus 2. Võrdlemine

a. Vaata pilte ja kuula õpetaja selgitusi. a. Look at the pictures and listen to the teacher’s
explanations.
b. Täida lüngad sobiva sõnaga. b. Fill out the blanks with the appropriate word.

kallis kallim kalleim (kõige kallim)

 1. Tõukeratas on kallis.
Elektrijalgratas on kallim kui tõukeratas.
Mootorratas on kalleim (kõige kallim).
2. Jalgratas on kiire.
Mootorratas on kiirem kui jalgratas.
Lennuk on kiireim (kõirge kiirem) transpordivahend.
3. Auto on turvaline.
Rong on turvalisem kui auto.
Lennuk of turvalisim (kõige turvalisem) transpordivahend.
4. Elektriauto on keskkonnasõbralik.
Elektrijalgratas on keskkonnasõbralikum kui elektriauto.
Jalgratas on keskkonnasõbralikem (kõige keskkonnasõbralikum) transpordivahend.

Uued sõnad harjutusest 2 New words from exercise 2

tõukeratas {nimisõna} scooter {noun}
mootorratas {nimisõna} motorbike, motorcycle {noun}
transpordivahend {nimisõna} means of transport {noun}
keskkond {nimisõna} environment {noun}
keskkonnasõbralik {nimisõna} environmentally friendly {noun}

Harjutus 3. Võrdlemine

a. Vaata tabelit ja kuula õpetaja selgitusi. a. Look at the table and listen to the teacher’s
explanations.
b. Kirjuta eespool oleva sõna näitel puuduvad sõnad b. Write the missing words onto the table, in the
tabelisse. example of the existing word above.

ALGVÕRRE KESKVÕRRE i-ÜLIVÕRRE ALGVÕRRE KESKVÕRRE i-ÜLIVÕRRE

odav odavam odavaim aeglane aeglasem aeglaseim
huvitav huvitavam huvitavaim turvaline turvalisem turvalisim
mugav mugavam mugavaim ohtlik ohtlikum ohtlikem
ilus ilusam ilusaim tervislik tervislikum tervisliskem
kauge kaugem kaugeim kallis kallim kalleim
kiire kiirem kiireim pikk pikem pikim
kõrge kõrgem kõrgeim lühike lühem lühim
väike väiksem väikseim vana vanem vanim
kuulus kuulsam kuulsaim uus uuem uusim
puhas puhtam puhtaim hea parem parim
tore toredam toredaim halb halvem halvim
 suur suurem suurim palju rohkem -
KÕIGE + ODAVAM = ODAVAIM

Uued sõnad harjutusest 3 New words from exercise 3

algvõrre (= positiiv) {nimisõna} positive {noun}
keskvõrre (= komparatiiv) {nimisõna} comparative {noun}
ülivõrre (= superlatiiv) {nimisõna} superlative {noun}
eespool {määrsõna} {eessõna} above {adverb} {postposition}
kauge {omadussõna} distant {adjective}
kõrge {omadussõna} high {adjective}
puhas {omadussõna} clean {adjective}
ohtlik {omadussõna} dangerous {adjective}
tervislik {omadussõna} healthy {adjective}
Harjutus 4. Võrdlemine

a. Märgi tabelis sõnad, mis ei taha meelde jääda
b. Töötage paairs. Õpilane A, küsi paarilise käest
märgitud sõnade võrdlusastmeid. Õpilane B, pane
õpik kinni ja vasta peast. Seejärel vahetage rollid.
Näide: A: Väike. B: Väiksem, väikseim. A: Õige.
a. Mark on the table the words that don’t want to be
kept in mind.
b. Work in pairs. Student A, ask the degree of
comparison of the hand marked words of your
partner. Student B, close the textbook and answer
off the top of your head. Then exchange roles.
Example: A: Small B: Smaller, smallest. A: Correct.

ALGVÕRRE KESKVÕRRE i-ÜLIVÕRRE ALGVÕRRE KESKVÕRRE i-ÜLIVÕRRE

odav odavam odavaim aeglane aeglasem aeglaseim
huvitav huvitavam huvitavaim turvaline turvalisem turvalisim
mugav mugavam mugavaim ohtlik ohtlikum ohtlikem
ilus ilusam ilusaim tervislik tervislikum tervislikem
kauge kaugem kaugeim kallis kallim kalleim
kiire kiirem kiireim pikk pikem pikim
kõrge kõrgem kõrgeim lühike lühem lühim
väike väiksem väikseim vana vanem vanim
kuulus kuulsam kuulsaim uus uuem uusim
puhas puhtam puhtaim hea parem parim
tore toredam toredaim halb halvem halvim
suur suurem suurim palju rohkem -

Uued sõnad harjutusest 3 New words from exercise 3

võrdlusaste {nimisõna} degree of comparison {noun}
seejärel {määrsõna} then, next, after that {adverb}

Seda tegusõna sa juba oskad You already know this verb

meelde jääma to retain, to be kept in mind

Harjutus 5. Keskvõrre

Vaata näidet. Töötage paairs. Võrrelge, kasutades
erinevaid omadussõnu.
Näide: A: Rongipilet on kallim kui bussipilet.
B: Ma olen nõus, bussipilet on odavam kui
rongipilet.
Look at the example. Work in pairs. Compare while using
different adjectives.
Example: A: Train ticket is more expensive than bus ticket.
B: I agree, bus ticket is cheaper than train ticket.

1. bussipilet / rongipilet A: Bussipilet on odavam kui rongipilet.

B: Ma olen nõus, rongipilet on kallim kui bussipilet.
2. elektriratas / tõukeratas A: Elektriratas on kiirem kui tõukeratas.
B: Olen nõus, tõukeratas on aeglasem kui elektriratas.
3. Emajõgi / Niilus A: Niilus on pikem kui Emajõgi.
B: Olen nõus, Niilus on 6650 km pikk aga Emajõgi on vaevalt 100 km.
4. Porsche / Fiat A: Porsche on kallim kui Fiat.
B: Olen nõus. Lisaks, Porsche on parem kui Fiat.
5. kraanivesi / jõevesi A: Kraanivesi on puhtam kui jõevesi.
B: Olen nõus. Mõnikord võib jõevesi olla ohtlik.
6. porgand / pitsa A: Porgand on tervisliklum kui Pitsa.
B: Olen nõus. Pitsa on halvem toit kui porgand.
7. Narva / Tallinn A: Tallinn on suurem kui Narva.
 B: Olen nõus. Narva on väiksem kui Tallinn.
8. hotell / hostel A: Hotell on odavam kui hostel.
B: Olen nõus. Hotell on kallim kui hostel.
9. Peipsi järv / Võrtsjärv A: Võrtsjärv on suurem kui Peipsi järv.
B: Ma ei ole nõus. Peipsi järv on suurim järv Eestis.
10. suusatamine / jäähoki A: Jäähoki on parem spordiala kui suusatamine.
B: Ma ei ole nõus. Jäähoki on ohtlikum kui suusatamine.
11. Mexico City / Oslo A: Oslo on vanem kui Mexico City.
B: Olen nõus. Mexico City on noorem kui Oslo.
12. korter / maja A: Korter on väiksem kui maja.
B: Olen nõus. Maja on suurem kui korter.

Uued sõnad harjutusest 5 New words from exercise 5

vaevalt {määrsõna} barely, hardly {adverb}
kraanivesi {nimisõna} tap water {noun}
jäähoki {nimisõna} (ice) hockey {noun}

Harjutus 6. i-ülivõrre

Kasuta i-ülivõrre ja lõpeta laused nii, et need oleksid Use the i-superlative and finish the sentences so they
sinu kohta tõesed. would be true about you.
Näide: Kaugeim koht, kus ma olen käinud, on Jaapan. Example: Most distant place where I have gone is Japan.

1. Kaugeim (kauge) koht, kus ma olen käinud, on Jaapan.

2. Väikseim (väike) riik, kus ma olen käinud, on San Marino.
3. Kõrgeim (kõrge) mägi, kus ma olen käinud, on Piz Bernina Šveitsis
4. Parim (hea) toit, mida olen reisil söönud, on homaari saba
5. Ilusaim (ilus) loodusvaade, mida ma olen näinud, on Šveitsi Alpid.
6. Mugavaim (mugav) transpordivahend, millega ma olen sõitnud, on Itaalia kiirrong.
7. Huvitavai (huvitav) muuseum, mida ma olen külastanud, on Pariisi Louvre.
m
8. Vanim (vana) linn, kus ma olen käinud, on Rooma
9. Puhtaim (puhas) hotell, kus ma olen ööbinud, on Pariisi Hilton.

Uued sõnad harjutusest 6 New words from exercise 6

tõene {omadussõna} true {adjective}
homaar {nimisõna} lobster {noun}
saba {nimisõna} tail {noun}
kiirrong {nimisõna} high speed train {noun}

Uus tegusõna harjutusest 6 New verb from exercise 6

ööbima to stay overnight

Harjutus 7. i-ülivõrre

a. Vaata näidet. Töötage paaris. Küsige ja vastake
küsimustele, kasutdes harjutuse 6 lauseid.
b. Esita kindlasti ka lisaküsimus.
Näide:
A: Mis on kaugeim koht, kus sa oled käinud?
B: Mulle tundub, et kõige kaugem on vist Kreeka.
a. Look at the example. Work in pairs. Ask and answer
the questions, while using the senteces from
exercise 6.
b. Present certainly additional questions.
Example:
A: What is the farthest place where you have gone?
B: It seems to me that the most distant place is
A: Millal ja kellega sa seal käisid? probably Greece.
B: See oli viis aastat tagasi. Käisin Kreekas koos A: When and with whom did you go there?
elukaaslasega. B: This was five years ago. I went to Greece along with
my life partner.

1. A: Mis on kaugeim koht, kus sa oled käinud?

B: Mulle tundub, et kõige kaugem on vist Itaalia.
A: Millal ja kellega sa seal käisid?
B: See oli neli aastat tagasi. Käisin Itaalias koos abikaasaga.

2. A: Mis on väiksem riik, kus sa oled käinud?

B: Kõige väiksem riik, kus ma olen käinud on Malta.
A: Kellega sa seal käisid?
B: Käisin Maltal koos sõpradega.

3. A: Mis on kõrgeim mägi, kus sa oled käinud?

B: Mulle tundub, et kõige kõrgem on vist Suur Munamägi.
A: Mis aastal sa seal käisid?
B: Ma täpselt ei mäleta, aga ma arvan et, see oli kahe tuhande kümnendal aastal, vist.

4. A: Mis on parim toit, mida sa oled reisil söönud?

B: Mulle tundub, et kõige parem toit olen reisil söönud, on vist küpsetatud lõhe Meunière kastmega.
A: Mmm, see kõlab küll maitsvalt! Aga, mis on selline asi?
B: Noh, Meunière on väga maitsev kaste, mis sisaldab võid, peterselli ja sidrunit.

5. A: Mis on ilusaim loodusvaade, mida sa oled näinud?

B: Kõige ilusam loodusvaade, mida ma olen näinud on vist Niagara juga.
A: Väga huvitav! Millal sa seal käisid?
B: See oli mitu aastat tagasi. Ma täpselt ei mäleta, aga ma arvan et, see oli kahe tudande esimesel aastal.

6. A: Mis on mugavaim transpordivahend, millega sa oled sõitnud?

B: Mulle tundub, et kõige mugavam on lennuki äriklass.
A: Kellega sa sõitsid?
B: Mitte kellegagi. Ma sõitsin üksi ärireisil.

7. A: Mis on huvitavaim muuseum, mida sa olen külastanud?

B: Mulle tundub, et kõige huvitavam on Eesti Meremuuseum.
A: Aga miks?
B: Sellepärast, et seal on väga huvitav interaktiivne näitus.

8. A: Mis on vanim linn, kus sa oled käinud?

B: Mulle tundub, et kõige vanem on vist Firenze.
A: Millal sa seal käisid?
B: See oli kuus aastat tagasi.

9. A: Mis on puhtaim hotell, kus sa oled käinud?

B: Mulle tundub, et kõige puhtam on vist Holiday Inn Helsingis.
A: Kellega sa seal käisid?
B: Käisin koos oma perega.

Uued sõnad harjutusest 7 New words from exercise 7

kaste {nimisõna} sauce {noun}
ärireis {nimisõna} business trip {noun}
meremuuseum {nimisõna} maritime museum {noun}
interaktiivne {omadussõna} interactive {adjective}
 näitus {nimsõna}
Uus tegusõna harjutusest 7
kõlama
Seda tegusõna sa juba oskad
tunduma
Harjutus 8.
1. Shanghai on rahvaarvult Hiina ja maailma suurim
linn. Maailma kiireim rong sõidab Shanghai
lennujaama ja linna metroojaama vahet. See ei ole
uusim ega kalleim rong maailmas. Sõit maksab 8
dollarit ja kestab 7 minutit. Selle aja jooksul
saavutab rong kiiruse 431 kilomeetrit tunnis.
2. Kanadal on pikim rannajoon maailmas – see on
umbes 202 000 kilomeetrit pikk. Pikkuselt teine
rannajoon on Norral ja kolmas Indoneesial.
3. Kõige rohkem turiste on juba aastaid käinud
Prantsusmaal. 2018. aastal külastas Prantsusmaad
82,6 miljonit turisti. Maailma populaarseim linn aga
ei ole Pariis. See on hoopis Bangkok, kus käis 2018.
aastal rohkem kui 20 miljonit turisti. Linnadest on
teisel kohal London ja alles kolmandal kohal Pariis.
Turistid armastavad Bangkokki, sest see on odav ja
hästi arenenud linn. Ta ei ole odavaim linn
maailmas, aga võrreldes Euroopaga on ta väga
odav.
4. Maailma vanim ülikool, mis ka praegu tegutseb,
asutati 1088. aastal Itaalias, Bolognas. Vanuselt
teine ülikool asub Inglismaal, Oxfordis. See on ka
üks maailma parimaid ülikoole. Oxfordi on
lõpetanud 50 Nobeli auhinna võitjat.
5. Maailma kõrgeim hoone sai valmis 2010. aastal. See
asub Dubais, Araabia Ühendemiraatides. Selle
kõrgus on 828 meetrit ja seal on 163 korrust.
a. Selle ülesande tegemise ajaks pange palun
telefonid kotti.
b. Töötage paaris. Lugege laused ja märkige, milline
on teie arvates õige vastus.
c. Kuulake ja kontrollige. Kuulake veel kord ja tehke
märkmeid.
1. Selles riigis asub suurima rahvaarvuga linn maailmas.
exhibition {noun}
New verb from exercise 7
to sound
You already know this verb
to seem
Shanghai is, from by population, the biggest city in
China and the world. Fastest train of the world goes
between Shanghai airport and the subway station of
the city. This is not the newest nor the most expensive
train in the world. Ride costs 8 dollars and lasts 7
minutes. Whitin this time the train achieves 431
kilometers per hour of speed.
Canada has the longest coastline in the world – it is
about 202.000 kilometers long. The second coastline by
lenght is in Norway and the third in Indonesia.
Most tourists have already gone to France for years. In
the year 2018, 82.6 million tourists visited France. But
the most popular city of the world is not Paris. Instead,
it is Bangkok, where more than 20 million tourists when
in the year 2018. Of the cities, London is in the second
place and Paris is barely in the third place. Tourists love
Bangkok because it is a cheap and well developed city.
It is not the cheapest city in the world but (when)
compared with Europe it is very cheap.
Oldest university of the world that also currently
operates was constitued in the year 1088 in Bologna,
Italy. By age the second university is located in Oxford,
England. It is also one of the best universities of the
world. From Oxford, 50 Nobel award winners have
finished (studies).
Tallest building of the world got ready in the year 2010.
This is located in Dubai, United Arab Emirates. The
height of it is 828 meters and there are 163 floors.
a. For the time of doing this task please put
telephones in the bag.
b. Work in pairs. Read the sentences and mark what is
in your opinion the correct answer.
c. Listen and control. Listen one more time and do
annotations.
 a. Jaapan b. Hiina c. USA
2. Selles riigis on kiireim rong maailmas.
a. Jaapan b. Hiina c. USA

3. Sellel riigil on pikim rannajoon maailmas.

a. Kanada b. Norra c. Indoneesia

4. Selles riigis käib kõige rohkem turiste maailmas.

a. Jaapan b. USA c. Prantsusmaa

5. Selles linnas käib kõige rohkem turiste maailmas.

a. Bangkok b. Pariis c. London

6. Selles riigis asib maailma vanim ülikool.

a. Suurbritannia b. Hiina c. Itaalia

7. Selles riigis on maailma kõrgeimad hooned.

a. Jaapan b. Hiina c. Araabia Ühendemiraadid

Uued sõnad harjutusest 8 New words from exercise 8

rahvaarv {nimisõna} population {noun}
metroojaam {nimisõna} subway station, metro station {noun}
vahet {tagasõna} {mille} between {postposition} {of what}
sõit {nimisõna} ride (travel by: bus, train) {noun}
jooksul {tagasõna} wihtin, during {postposition}
kiirus {nimisõna} speed {noun}
rannajoon {nimisõna} coastline {noun}
hoopis {määrsõna} instead {adverb}
vanus {nimisõna} age {noun}
auhind {nimisõna} award {noun}
võitja {nimisõna} winner {noun}
märge {nimisõna} mark, annotation {noun}

Uued tegusõnad harjutusest 8 New verbs from exercise 8

saavutama to achieve
arenema to develop
arenenud developed
tegutsema to operate, to act, to be active

Harjutus 9. Vaatamisväärsused

a. Vaata läbi kastis olevad sõnad. Märgi need, a. Look through the existing word in the box. Mark those
mille tähendust ei tea. Küsi selgitusi! of which meaning you don’t know. Ask for explanations!
b. Jaga kastis olevad sõnad kategooriatesse. b. Divide the existing words in the box into the categories.

varemed sild/sillad kalju/d kindlus/ed vrakk/vrakid pilvelõhkuja/d kaluriküla/d aed/aiad

turg/turud skulptuur/id sadam/ad juga/joad koobas/koopad tempel/templid katedraal/id rand/rannad
mõis/ad väljak/ud turismitalu/d kirik/ud matkarada/matkarajad

MERE ÄÄRES LINNAS MAAL

kalju/d varemed aed/aiad
vrakk/vrakid sild/sillad juga/joad
 kaluriküla/d kindlus/ed koobas/koopad
sadam/ad pilvelõhkuja/d mõis/ad
rand/rannad turg/turud turismitalu/d
skulptuur/id matkarada/matkarajad
tempel/templid
katedraal/id
väljak/ud
kirik/ud

Uued sõnad harjutusest 9 New words from exercise 9

vaatamisväärsus {nimisõna} attraction {noun}
vare {nimisõna} ruin {noun}
sild {nimisõna} bridge {noun}
kalju {nimisõna} cliff {noun}
kindlus {nimisõna} fortress, castle {noun}
vrakk {nimisõna} wreck {noun}
pilvelõhkuja {nimisõna} skyscraper {noun}
kaluriküla {nimisõna} fishing village {noun}
skulptuur {nimisõna} sculpture {noun}
juga {nimisõna} waterfall {noun}
koobas {nimisõna} cave {noun}
tempel {nimisõna} temple {noun}
katedraal {nimisõna} cathedral {noun}
turismitalu {nimisõna} tourism farm {noun}
matkarada {nimisõna} hiking trail {noun}

Harjutus 10. Puhkus Maltal

a. Loe väited hoolikalt läbi ja kirjuta paksus kirjas a. Read through the statements carefully and write in
sõnad sobiva pildi alla. bold type the appropriate words below the picture.
b. Otsusta, kas väited õiged või valed. b. Decide if the statements are correct or incorrect.
c. Loe teksti „Puhkus Maltal“ ja kontrolli. c. Read the text „Vacation in Malta“ and check.

Väide Õige Vale

 Malta on suurem kui Saarema 
 Maltal on kivised rannad. 
 Maltal on omapärane arhitektuur. 
 Maltal saab sukelduda ja snorgeldada. 
 Malta templid on vanemad kui Egiptuse püramiidid. 
 Turistid rendivad Maltal sageli auto, sest see on odav. 

snorgeldada templid omapärane arhitektuur kivised rannad

Malta on väike saareriik Vahemeres. Malta rahvaarv
on 436 000 ja pindala on 316 km2. Näiteks Saaremal
elab 31 000 inimest ja Saarema pindala on 2673 km 2.
Maltat külastab aastas umbes 1,2 miljonit turisti,
sest seal leiab igaüks enda jaoks midagi huvitavat.
Maltal on kivised rannad, valgeid liivarandu seal ei
ole. Maltal saab sukelduda ja snorgeldada. Seal on
kõige puhtam ja selgem vesi Vahemere ääres. Vee all
on nähtavus kuni 30 meetri ning sukeldujatele
pakuvad elamusi veealused kaljud, koopad ning
laeva- ja lennukivrakid. Ajaloohuvilised saavad
tutvuda omapärase arhitektuuriga ja maailma
vanimate templitega. Paljud templid on vähemalt
sama vanad kui Egiptuse püramiidid. Pealinnas
Vallettas on Püha Ristija Johannese katedraal, kus
asuvad ka maailmakuulsa kunstniku Caravaggio
maalid. Palava ilmaga on mõnu jalutada Barrakka
aedades, kust avanevad suurepärased vaated
Valletta sadamale ja ümbritsevatele linnadele.
Paljude vaatamisväärsuste juures on väike kinosaal,
kus saab vaadata filme Malta põnevast ajaloost.
Tallinnast saab Maltale mitme lennufirmaga.
Otselend kestab neli tundi. Vallettasse saab
lennuväljalt bussiga, aga võib kasutada ka taksot,
sest see ei ole väga kallis. Liiklus on Maltal
vasakpoolne, tänavad on kitsad ja autosid palju.
Seetõttu eelistavad turistid kasutada ühistransporti.
Ühistransport on hea ja odav. Bussi ja praamiga saab
sõita peaaegu igale poole. Ühekordse bussipileti
hind on 2 eurot ja see kehtib 2 tundi, kuid saab osta
ka päeva- ja nädalapileteid.
Uued sõnad harjutusest 10
hoolikalt {määrsõna}
omapärane {omadussõna}
püramiid {nimisõna}
saareriik {nimisõna}
Vahemeri {nimi}
pindala {nimisõna}
enda jaoks {väljend}
liivarand {nimisõna}
nähtavus {nimisõna}
sukelduja {nimisõna}
elamus {nimisõna}
veealune {omadussõna}
ajaloohuviline {nimisõna} {omadussõna}
Püha Ristija Johannes {nimisõna}
maal {nimisõna}
palav {omadussõna} {nimisõna}
mõnu {nimisõna}
vaade {nimisõna}
ümbritsev {omadussõna} {nimisõna}
kinosaal {nimisõna}
agalugu {nimisõna}
lennufirma {nimisõna}
Malta is a small island nation in the Mediterranean Sea.
The population of Malta is 436000 and the surface area is
316 km2. For example in Saarema live 31000 people and
the surface area of Saarema is 2673 km2. About 1,2 million
tourists per year visit Malta because there everyone finds
something interesting for themselves. Malt has rocky
beaches, there are no white sandy beaches there. In Malta
you can dive and snorkel. The most clean and clear water
by the Mediterranean Sea is there. Under the water the
visibility is up 30 meters and underwater cliffs, caves as
well as ship and aircraft wrecks offer experiences to divers.
History enthusiasts can familiarize with unique
architecture and with the oldest temples of the world.
Many temples are at least the same age as the Egyptian
pyramids. In the capital city Valletta is the cathedral of
Saint John the Baptist where are also located paintings of
the world famous artist Caravaggio. With hot weather it’s
a pleasure to walk the Barrakka gardens where great views
open to the port of Valletta and to the surrounding towns.
By the many attractions there is a small cinema where you
can watch movies about the exciting history of Malta.
From Tallinn you get to Malta with several airlines. Direct
flight lasts four hours. From the airfield you get to Valletta
by bus but you can also use a taxi because it is not very
expensive. Traffic in Malta is left side, streets are narrow
and there are many cars. Because of this tourists prefer to
use public transport. Public transport is good and cheap.
By bus and ferry you can drive to almost everyhwere. Price
of one-time bus ticket is 2 euros and it is valid for 2 hours
but you can also buy day and week tickets.
New words from exercise 10
carefully {adverb}
unique, peculiar {adjective}
pyramid {noun}
island nation {noun}
Mediterranean Sea {name}
surface area {noun}
for themselves {expression}
sandy beach {noun}
visibility {noun}
diver {noun}
experience {noun}
underwater {noun}
interested in history, history enthusiast {noun} {adjective}
Saint John the Baptist {noun}
painting {noun}
hot {adjective} {noun}
pleasure {nimisõna}
view {noun}
surrounding {adjective} {noun}
cinema {noun}
history {noun}
airline {noun}
 otselend {nimisõna} non-stop, direct flight (by plane) {noun}
lennuväli {nimisõna} airfield {noun}
liiklus {nimisõna} traffic {noun}
vasakpoolne {omadussõna} {nimisõna} left side {adjective} {noun}
kitsas {omadussõna} narrow {adjective}
igale poole (= kõikjale) {määrsõna} (to) everywhere {adverb}
praam {nimisõna} ferry {noun}
ühekordne {omadussõna} one-time, disposable {adjective}

Uued tegusõnad harjutusest 10 New verbs from exercise 10

sukelduma to dive
snorgeldama to snorkel
rentima to rent
pakkuma to offer
avanema to open
kehtima to be valid, to apply, to be in force
tutvuma to familiarize

Harjutus 11. Puhkus Maltal

Vasta küsimustele. Answer the questions.

1. Missugune riik on Malta? Malta on väike saareriik.

2. Miks käib Maltal nii palju turiste?
3. Missugune on Malta loodus?
4. Mida saavad sportlikud inimesed Maltal teha?
5. Missugused vaatamisväärsused asuvad Vahemares?
6. Kus saavad käia inimesed, keda huvitab ajalugu?
7. Mida võib Maltal teha, kui ilm on väga soe?
8. Millega ja kui kiiresti saab Eestist Maltale?
9. Kas Maltal tohib autoga paremal sõidutee poolel
sõita?
10. Miks on Maltal parem kasutada ühistransporti?
11. Kas sinule meeldiks Maltat külastada? Mida sa seal
tahaksid teha?
Maltal käib palju turiste, sest seal leiab igaüks enda
jaoks midagi huvitavat.
Maltal on kivised rannad.
Sportlikud inimesed saavad sukelduda ja snorgeldada.
Seal on kõige puhtam ja selgem vesi Vahemere ääres.
Ajaloohuvilised saavad tutvuda omapärase
arhitektuuriga ja maailma vanimate templitega.
Palava ilmaga on mõnu jalutada Barrakka aedades, kust
avanevad suurepärased vaated Valletta sadamale ja
ümbritsevatele linnadele.
Eestist saab Maltale lennukiga. Otselend kestab neli
tundi.
Maltal ei tohi autoga paremal sõidutee poolel sõita.
Liiklus on Maltal vasakpoolne.
Sellepärast, et tänavad on kitsad ja autosid palju.
Jah, mulle meeldiks Maltat külastada. Ma tahaksin
sukelduda ja snorgeldada.

Uued sõnad harjutusest 11 New words from exercise 11

paremal {määrsõna} on the right {adverb}
sõidutee {nimisõna} roadway {noun}
pool {nimisõna} side {noun}
poolel {alalütlev, ainsus} on the side {adessive, singular}
 Grammatika: SAAMA, TOHTIMA, SUUTMA, VÕIMA
 SAAMA
Raudteejaamast saab piletit osta, sest seal on piletikassa. (on võimalik)
Ma ei saa Tallinnasse autoga minna, sest auto on katki. (ei ole võimalik)
Maltal saab sukelduda. Maltal ei saa liivalosse ehitada.
 TOHTIMA
Rongis tohib süüa. (on lubatud)
Lennukis ei tohi joosta. (ei ole lubatud)
Lapsed tohivad üksi kooli minna. Lapsed ei tohi üksi ujuda.
 SUUTMA
Ma suudan seda kohvrit tõsta. (on jõudu)
Ma ei suuda 45 kilomeetrit rattaga sõita. (ei ole jõudu)
Ma suudan joosta 3 km. Ma ei suuda ujuda 3 km.
 VÕIMA
Kas ma võin siia istuda?
Kas võin ise homme lapsed lasteada viia. (on võimalik ja olen nõus)
Kas ma võin sulle homme külla tulla?
Ma võiksin sind pärast tundi koju viia.

Harjutus 12. SAAMA, TOHTIMA, SUUTMA, VÕIMA

a. Tõmba õigele sõnale joon alla. a. Underline the correct word.

b. Töötage paaris. Lugege lauseid kordamööda ja b. Work in pairs. Read the sentences by turns and
kommenteerige, kus võimalik.
Näide: A: Tallinnast Pärnusse ei saa rongiga sõita.
B: Aga Tallinnast Tartusse saab rongiga sõita.

Uued sõnad harjutusest 12 New words from exercise 12

joon {nimisõna} line {noun}

Uued tegusõnad harjutusest 12 New verbs from exercise 12

joon alla tõmbama (= alla joonima) to underline