EKSAMITÖÖ KOOD

PÕHIKOOLI LÕPUEKSAM
EESTI KEEL KUI TEINE KEEL
4. JUUNI 2007

II VIHIK

(Need õpilased, kes teevad algtaseme eksamiga ühitatud lõpueksami, ei pea kooli, maakonda/linna,
isikukoodi ega nime kirjutama.)

Kool:
Maakond/linn:
Õpilase ees- ja perekonnanimi:
Isikukood

2. KUULAMINE (35 minutit)

3. LUGEMINE (30 minutit)
4. KEELE STRUKTUUR (30 minutit)
 I V O S A . K E E L E S T RU K T U U R
4 ülesannet II OSA. KUULAMINE AEG: 35 MINUTIT

E S IMENE Ü L ESA N N E VIIES Ü LES ANNE

Küsimused 1–5. Kuulake teksti ja tehke märge
ruutu selle pildi all, mis sobib küsimuse Küsimused 31–40. Leidke poolitatud lausele (31–40) sobiv lõpp (A–M). Kirjutage valitud vastust
vastuseks. Kõigepealt kuulete näidise teksti. Näidis on tähistatud 0-ga. märkiv täht küsimuse juures olevasse ruutu. Üks lauselõpp jääb üle. Näidis on tähistatud 0-ga.

0. Milleks ei jäänud hommikul aega? Kes palju teeb, see palju jõuab

0. Maarika on mitmekülgsete huvidega neiu, O

31. Ta elab väikses talumajas linna lähedal maal

32. Maarika lahkub kodust hommikul kell kaheksa,

33. Kaks korda nädalas käib ta aeroobikatunnis

PÕHIKOOLI LÕPUEKSAM EESTI KEEL KUI TEINE KEEL 2007

A B С D

RIIKLIK EKSAMI- JA KVALIFIKATSIOONIKESKUS

34. Kuigi tal endal paraku kodus klaverit ei ole,

35. Eelmisel aastal lisandusid tema huvide ringi

1. Mis on Mardil kadunud?
36. Nende võistkond käis hiljuti Soomes võistlustel

37. Ka mitmetel kergejõustikuvõistlustel on ta

38. Sõbrad ütlevad, et kõik, mis Maarika ette võtab,

39. Oma tulevikuplaanid on ta sidunud koka erialaga,

A B С D 40. Kuna see kutsekool asub kodust 200 km kaugusel,

Lausejätkud

O kes käib väsimatult mitmes trennis ja huviringis.

2. Missugust seelikut Laura proovis?
A B
2 11
A veel ka jalgpallitreeningud kohalikus spordiklubis.
B ja kolmel päeval veel kergejõustikutreeningus.
C ning õpib kohaliku põhikooli üheksandas klassis.
D õpib ta seda pilli juba esimesest klassist alates.
E koju tagasi jõuab ta alles õhtul kella seitsme paiku.
F mida ta tahabki kutsekoolis õppima hakata.
H õnnestub tal üldiselt peaaegu alati väga hästi.
I võitnud diplomeid ning kuld- ja hõbemedaleid.
С D
K ja sai seal paljude võistkondade seas teise koha.
L nende spordialadega tegeles põhikoolis ka tema vend.
M siis peab ta sügisel õpilaskodusse elama minema.
 I I O S A . KUULAMINE
2 ülesannet IV OSA. KEELE STRUKTUUR AEG: 30 MINUTIT

NEL JAS ÜL ESA N N E 3. Mille turist bussi unustas?

Küsimused 21–30. Lugege teksti. Valige teksti all olevate sõnade hulgast välja lünka (21–30)
sobiv sõna. Kirjutage lünka valitud vastuse ees olev täht (A, B või C). Näidis on tähistatud 0-ga.

Puhke- ja keelelaager Eestis

Juba mitmendat korda said Venemaal, Lätis ja Leedus elavad eesti päritolu lapsed võimaluse
B viibida ja puhata. Nimelt korraldati neile siin juba (21)...... suve järjest puhke-
suvel (0)......
ja keelelaagrit. Soovijaid oli laagrisse rohkem (22)...... kohti, sest laagris osalemine oli tasuta. A B С D

Puhkelaagri üks eesmärk oli tutvustada (23)...... elavatele eestlastele nende esivanemate
kodumaad. Samuti oli laagri korraldajatel soov õpetada (24)...... eesti keelt paremini

PÕHIKOOLI LÕPUEKSAM EESTI KEEL KUI TEINE KEEL 2007

rääkima. 4. Millist aiatööd teeb Tiina?

RIIKLIK EKSAMI- JA KVALIFIKATSIOONIKESKUS

35 koolinoort veetsid aega mere (25). . . ... päevitades, laagris sääskedega võideldes ning uusi
sõpru leides. Õhtuti (26). . . . . . laagris kunsti- ja eesti keele tunnid.

Külastati pankrannikut, Vooremaad ning Ida-Virumaa kaevandusmuuseumi, kus maa all

(27)...... ka lõunat.

Ärasõidupäeval viidi lapsed Eesti (28). ..... . Kuna aega oli vähe, jalutati lihtsalt paar tundi
A B С D
vanalinnas. Lapsed soovisid (29). . . . . . Niguliste kirikut. Lapsed jäid laagrisuvega rahule ja
lubasid (30).... . . pärast kindlasti tagasi tulla.
Linnaleht 31.08.2006
5. Kuhu kavatseb tädi pihlaka istutada?

0. A Eestisse B Eestis C Eestist

21. A kolmanda B kolmandat C kolmandale
22. A kui B ega C või
23. A välismaa B välismaal C välismaalt
A B С D
24. A neid B nendel C nende
25. A kohal B ääres C taga
26. A lõppesid B juhtusid C toimusid
27. A sõin B sõi C söödi
28. A pealinna B pealinn C pealinnas
29. A vaatavad B vaadata C vaatasid
30. A aastas B aastat C aasta
10 3
I I O S A . KUULAMINE I I I O S A . LU G E M I N E

T EINE ÜLESA N N E KOLMAS Ü LES ANNE

Küsimused 6–10. Kuulake teksti ja tehke märge
sobiva vastuse juures olevasse ruutu. Küsimused 16–20. Lugege läbi tekst ja tutvuge küsimustega. Valige igale poolikule lausele (16–20)
Näidis on tähistatud 0-ga. välja sobiv lõpp (A, B, C või D). Tehke vastavasse ruutu märge
. Näidis on tähistatud 0-ga.

Eesti kool ja Luksemburgi kool

Toitumisharjumused
Liis kolis Luksemburgi elama eelmise aasta suvel. Tema emale pakuti seal tasuvamat tööd ja nii pakkisidki
ema ja Liis asjad kokku ning sõitsid välismaale elama, õppima ja töötama. Luksemburg on umbes sama suur
0. Aasta tagasi otsustas tüdruk A
muuta toitumisharjumusi. kui Saaremaa. Kliima on küll pisut teistsugune kui Eestis.
B hakata dieeti pidama.
Suvi kestab siin kauem ja talvel ei ole nii külm. Lund on talvel vähem, aga vihma sajab see-eest tihti. Meie
C kaalust 8 kg alla võtta.
suved siin Eestis on tunduvalt kuivemad.
Koolisüsteemid on Eestis ja Luksemburgis väga erinevad. Eestis lõpetas Liis kolmanda klassi ja sügisel pidi
ta minema neljandasse klassi. Luksemburgis aga hakkas tüdruk kohe viiendas klassis õppima. Kui ta selle
6. Koolis sai tüdruk süüa A pärast esimest tundi. lõpetab, läheb ta põhikooli astme esimesse klassi.

PÕHIKOOLI LÕPUEKSAM EESTI KEEL KUI TEINE KEEL 2007

B pärast kolmandat tundi. Eestis kestsid koolipäevad enamasti kella üheni. Luksemburgi koolis lõpeb viimane tund tavaliselt alles
C pärast viimast tundi. pool viis. Aga kodus õppida ei anta nii palju kui Eestis. Vabal ajal on võimalik osaleda paljudes spordi- või

RIIKLIK EKSAMI- JA KVALIFIKATSIOONIKESKUS

huviringides. Koolivormi koolis ei ole.
Kuna selles koolis õpib eri rahvustest lapsi, on võimalik õppida kas inglise, saksa või prantsuse keeles. Ühe
7. Koju jõudes sõi ta A ainult oma lemmiktoitu. valikainena on võimalik õppida isegi vene keelt. Liis valis õppekeeleks saksa keele, sest seda oli ta Eestis
B puhvetist ostetud saiakesi. enne õppinud.
C kõike külmkapis leiduvat. Õppeained on siin peaaegu samad mis Eestiski. Hindeid pannakse kümne punkti süsteemis. Kui saad mingi
töö eest viis punkti, siis on see juba mitterahuldav hinne. Hinde parandamiseks võimalust ei ole. Liisil
sellega probleeme pole − tema hinded on tavaliselt ikka üheksa või kaheksa punkti.
Koolitoidu eest tuleb kõigil õpilastel ise maksta. Tasuta lõunasööke Luksemburgi koolides ei ole. Sööma saad
8. Nüüd peab ta kõige tähtsamaks A õhtusööki.
minna, kui oled enne ostnud vastava pileti. Teine võimalus on maksta erilise koolitoidukaardiga, mis pole
B lõunasööki.
muidugi sama mis tavaline pangakaart. Liisile meeldiks, kui toitu saaks osta sularaha eest, sest ta unustab
C hommikusööki.
tihti piletid ostmata.
Hea Laps 1/2006
0. Luksemburgi kliima on 18. Liis õpib Luksemburgi koolis
9. Et hommikuti isu oleks, A jalutab ta koeraga.
B joob ta klaasi mahla. A samasugune kui Eestis. A saksa keeles.
C sööb ta jogurtit. B
erinev kui Eestis. B prantsuse keeles.
C külmem kui Eestis. C vene keeles.
D kuivem kui Eestis. D inglise keeles.

10. Õhtuti sööb tüdruk A midagi maitsvat. 16. Luksemburgis läks Liis 19. Luksemburgis on kõige parem hinne
B köögiviljasalatit.
C kergemat suppi. A esimesse klassi. A üheksa punkti.
B kolmandasse klassi. B viis punkti.
C neljandasse klassi. C kümme punkti.
D viiendasse klassi. D kaheksa punkti.

17. Luksemburgi koolis on 20. Lõunat saab Luksemburgi koolis

A kodus palju õppida. A piletite eest.
B pikad koolipäevad. B ilma rahata.
C vähe huviringe. C pangakaarti kasutades.
4 D ilus koolivorm. D sularahas makstes. 9
I I I O S A . LU G E M I N E I I O S A . KUULAMINE

T EINE ÜLESA N N E KOLMAS Ü LES ANNE

Küsimused 6–15. Lugege teksti, milles on lüngad (6–15). Valige teksti all olevate sõnade hulgast Küsimused 11–15. Kuulake teksti ja kirjutage lünka sobiv sõna või number. Näidis on tähistatud
välja lünka sobiv sõna. Kirjutage lünka valitud vastuse ees olev täht (A–N). Üks sõna jääb üle. 0-ga. Palun mitte täita hindajale mõeldud lahtreid!
Näidis on tähistatud 0-ga.

Maitsetaimed
Loomasõprade ring loomaaias
Täidab
hindaja
Tallinna loomaaias (0). . L. . . . esimesed loomasõprade ringid juba 50 aastat tagasi. Nendes 0. Sibul, petersell, seller ja küüslauk on tuntud ka ravimtaimedena.
+/–/0
ringides käinud lastest ei ole küll kõigist saanud kuulsaid (6)...... , kuid nad armastavad ja 11. Parima maitse annavad maitsetaimed siis, kui nad on .
hoiavad loomi siiani.
12. Maitsetaimed seisavad külmkapis värskena ainult päeva.

PÕHIKOOLI LÕPUEKSAM EESTI KEEL KUI TEINE KEEL 2007

Ringi liikmeks (7). . . . . . lapsi, kes on vähemalt 10 aastat vanad. Alla 10-aastasi ei taheta ega
13. Talvel võib maitsetaimi kasvatada .
tohigi võtta. Ringi juhendajad peavad vastutama selle eest, et lapsed ei hakkaks oma varbaid ja

RIIKLIK EKSAMI- JA KVALIFIKATSIOONIKESKUS

sõrmi puuridesse pistma. 14. Maitsetaimi talvel poest osta on .

Ringil ei saa olla palju liikmeid, kuna nende kasutuses on väga (8)...... ruum. Talvel käib 15. Taimed kasvavad hästi, kui on palju .

ringis tavaliselt 6 kuni 7 last. Mõnikord, kui külla tuleb ka endiseid (9)...... , on kohal isegi 9
kuni 10 last. See ongi just (10). . . . . . arv inimesi, sest siis saavad kõik omavahel suhelda.

Huvi ringi vastu on püsinud läbi aastate ühesugusena. Tavaliselt (11)...... uute liikmete
N EL JA S Ü L ESA N N E
vastuvõtt oktoobris.
Küsimused 16–20. Kuulake teksti ja otsustage, kas väide on õige või vale. Tehke
Ringis räägitakse lastele loomade (12). ..... ja käiakse paar korda nädalas loomi vaatamas. vastavasse ruutu märge
. Näidis on tähistatud 0-ga.

Selgitatakse, (13). . . . . . on loom ja kuidas ta erineb inimesest. Räägitakse ka sellest, mida

Vastlapäev A B
ühed või teised loomad (14). . . . . . . Loomulikult saavad lapsed ka loomaaia töötajatele nende õige vale

igapäevatöös (15). . . . . . olla. 0. Talvine spordipäev toimus vastlapäeval.

Hea Laps 1/2006 16. Sellel aastal oli hiline ja külm kevad.

17. Spordipäeva hommikul toimus matk metsa.

A abiks E loodusteadlasi K toimub
18. Poisi klassil läks liulaskmisvõistlustel hästi.
B keegi F ringiliikmeid L töötasid
C kes H sobiv M võetakse 19. Mäest alla sõitmiseks kasutati suuri kelke.
D käitumisest I söövad N väike
20. Spordipäev lõppes lõbusa vastlaballiga.

8 5
 I I I O S A . LU G E M I N E
3 ülesannet III OSA. LUGEMINE AEG: 30 MINUTIT

E S IMENE Ü L ESA N N E 3. Raamatud tagastada hiljemalt 1. juuniks

Küsimused 1–5. Lugege läbi järgmised teated (1−5). Milline vastus (A, B, C või D) annab edasi
teate sisu? Tehke märge
vastavasse ruutu. Näidis on tähistatud 0-ga. A Raamatud tuua tagasi pärast 1. juunit.
B Raamatud tuua tagasi juuni alguseks.
C Raamatud tuua tagasi pärast juuni algust.
D Raamatud tuua tagasi alates 1. juunist.
0. Näidis Koolivaheajal on õpilastele muuseumisse sissepääs vaba

A Muuseum on koolivaheajal õpilastele kauem avatud.

B Vaheajal korraldab kool õpilastele muuseumiskäigu. 4. Otsime kiireid ja meeldivaid klienditeenindajaid!
C Muuseumis toimub vaheajal õpilastele mitmeid üritusi.
A Kiired teenindajad ootavad meeldivaid kliente.

PÕHIKOOLI LÕPUEKSAM EESTI KEEL KUI TEINE KEEL 2007

D Koolivaheajal ei pea õpilased muuseumipiletit ostma.
B Klientidele meeldivad kiired teenindajad.

RIIKLIK EKSAMI- JA KVALIFIKATSIOONIKESKUS

C Meeldivad kliendid otsivad kiiresti teenindajaid.
D Vajatakse kiireid ja meeldivaid töötajaid.
1. Tule perepäevale ja võida tasuta reis Rootsi!

A Perepäeval saab tasuta sõita Rootsi.

B Soovijatele toimub perepäev Rootsis. 5. Iga vähemalt 200-kroonise ostuga kaasa kingitus!
C Perepäeval selgub Rootsi-reisi võitja.
A Kingituse peate ostma 200 krooni eest.
D Perepäeval osalejad sõidavad Rootsi.
B Alla 200-kroonise ostuga saab kingituse.
C Iga ostja saab 200-kroonise kingituse.
D 200-kroonise ostu eest antakse kingitus.
2. Nädalavahetusel kõik teenused 10% soodsamad

A Puhkepäevadel on kõik teenused 10% odavamad.

B Nädalavahetusel on kõik teenused 10% kallimad.
C Sellel nädalal on teenustel 10% soodsamad hinnad.
D Tööpäevadel kehtib 10% teenustele soodne hind.

6 7