Verbs

Estonian verbs have four tense form: the present, the past, the present perfect, and the past
perfect.

The Present Tense

The present tense forms can be used to refer to repeated, ongoing, and future actions and
states. The personal forms of the present tense are formed from the present stem by adding
personal suffixes. In the negative forms the negative marker ei is used.

Exercise 1. Form the sentenses, use the verb in the present tense.
1.Ma (kustu/ma külla) hea sõbra.........................................................................
2.Me (vii/ma ära) punase auto………………………...….................................
3.Ta (otsi/ma) puhast paberit. ............................................................................
4.Te (kirjuta/ma) rasket harjutust. ………….....................................................
5.Me (ava/ma) toa akna. …….............................................................................
6.Kuhu te (panema) uue romaani. ………………............................................?

The Past Tense (The Simple Past)

The personal forms of the past tense are constructed from the stem of the ma - infinitive, the
marker of the simple past tense -si(-i), and the personal endings. The third person forms are
exceptions to this pattern.
The negative forms are constructed from the negative participle ei and the nud- participle.

Exercise 2
Näidis
Ma (luge/ma) LUGE/SI/N raamatut.
Ma ei (luge/da) LUGE/NUD raamatut.
1. Ta (sõit/ma) …………….…..Tartusse. Ta ei (sõit/a) ........................................
2. Me (puhka/ma) ……….………… hästi. Me (puha/ta) .....................................................
3. Tiina (õppi/ma) ………..….. matemaatikat. Tiina (õppi/da) ...........................................
4. Tõnu (vaata/ma) ……………….. televiisorit. Tõnu (vaada/ta) .......................................
5. Me (oota/ma) …...…..………. külalisi. Me (ooda/ta) ...........................................................
6. Isa (lõika/ma) ……………… leiba. Isa (lõiga/ta) .................................................................
7. Ma (keet/ma) ……………………...teed. Ma (keet/a) ........................................................
8. Peeter (näita/ma) …………….. isale oma tunnistust. Peeter (näidata) .................................

Exercise 3
Näidis:
tõus/ma tõusen ma tõus/i/n tõus/ta ei tõus/nud

sõit/ma sõidan ma sõit/si/n sõit/a sõit/nud

näita/ma näitan ma näita/si/n näida/ta ei näida/nud

 and/ma ma annan and/a

võt/ma ma võtan võt/ta

luge/ma sa loed luge/da

laul/ma ta laulab laul/da

sõit/ma me sõidame sõit/a

tead/ma ta teab tead/a

tõus/ma nad tõusevad tõus/ta

The Present Perfect Tense

The present perfect tense refers to an actions or situation which took place in the past viewed
from the standpoint of the present. This form is also sometimes used when referring to the
result of completed actions.
Example: Laev on ammu juba saabunud. (The ship has long since arrived.)
The personal forms of the present perfect are constructed by combining the forms of the verb
olema with the -nud participle.

The -nud participle

The -nud form is like its English counterpart, in that it does not change according to the
subject of the verb. In addition to its use in forming the negative past, it is used to form the
present perfect and past perfect tenses.
In some instances, the -nud participle may be used as an adjective, as in English. The -nud
participle is derived from the stem of the -da infinitive, by replacing the -da suffix with -nud.
Example:
luge/da luge/nud
With a few verbs, the -nud participle is irregular and has to be learned separately:
näha näinud
teha teinud
minna läinud
süüa söönud
juua joonud
tuua toonud

Exercise 3. Missugune? Use the -nud participle.

1. (sada/da) .....................................................vihm
2. (tekki/da) .....................................................olukord
3. (kukku/da) .....................................................laps
4. (väsi/da) .....................................................laps
5. (lõpped/a) .....................................................seanss
6. (maks/ta) .....................................................ostja
7. (esine/da) .....................................................koor
8. (ala/ta) .....................................................loeng
9. (õitse/da) .....................................................lill
10. (kadu/da) .....................................................rahakott

Exercise 4. Use the -nud participle.

1. Võtme koju (unusta/da) .....................................................kolleeg oli vihane.
2. Tööst (väsi/da) .....................................................käed vajavad puhkust.
3. Külalisi (tervita/da) .....................................................mees astus kõrvale.
4. Päevi (kest/a) .....................................................lumesadu 1õppes.
5. Firmal on vaja (õppi/da) .....................................................töötajaid.

Exercise 5. Use the -nud participle.

Näidis
Ma aitan teid meeleldi.
Ma olen teid meeleldi aidanud.

1. Ma annan sulle head nõu. Ma (and/a)............................................................

2. Nad alustavad uut elu. Nad (alusta/da) .......................................................
3. Me naerame selle üle. Me (naer/da)...............................................................
4. Laps õpib paremini. Laps (õppi/da)...............................................................
5. Ma ei maksa nii palju lillede eest. Ma (maks/ta)............................................
6. Martin asutab firma. Martin (asuta/da)..........................................................
7. Nad räägivad minust. Nad (rääki/da).............................................................
8. Me ütleme talle sageli komplimente. Me (ütel/da) .....................................

Past Perfect Tense

The past perfect tense is used to refer to an action or situation in the past from standpoint of
the less distant past determined by the context or the other parts of the sentence.
Example:
Laev oli juba kaks tundi tagasi saabunud.
The ship had already arrived two hours ago.

The past perfect is also used when the speaker him or herself did not directly experience the
action or situation referred to.
Example:
Malle teadis, et tema vanemad olid elanud maal.
Malle knew that his parents had lived in the country.

The past perfect tense is constructed using the past tense forms of the verb olema and
nud-participle.
Exercise 6. Use the past perfect tense.
1. Ma (luge/da) .........................................seda raamatut juba eelmisel aastal.
2. Ta (seis/ta) .....................................................seal juba kaks tundi.
3. Me (laulda) .....................................................juba 45 minutit.
4. Õpetaja (hiline/da) .....................................................ka varem
5. Anne (käi/a) ................................................kolm aastat tagasi Inglismaal.

Moods

The Indicative Mood

The indicative mood refers to a real action (or state of being) which is taking place at the
present moment, took place in the past, or, in the opinion of the speaker, will take place in the
future. The indicative mood has no specific grammatical marker.
Estonian verbs have four tenses in the indicative mood: the present tense, the past tense, the
present perfect tense, the past perfect tense.

The Conditional Mood

The conditional mood indicates a hypothetical action or situation which could take place
under specific circumstances.
Estonian verbs have two tenses in the conditional mood: the present tense and the perfect
tense.

The Present Tense (conditional mood)

The personal forms of the present conditional are constructed by adding the marker -ksi-(-ks)
to the present stem before the personal endings. The personal endings can also be omitted,
particulary when the subject of the verb may be determined by other means.
Example:
mina saabuks(in)
The conditional mood is often used to express politeness.
Example:
Ma paluksin teed.
I'd like some tea.
Kui te tahaksite, võiksime kohe minna.
If you'd like, we would go right away.

The Perfect Tense (conditional mood)

The personal forms of the perfect conditional are constructed from the present conditional
forms of the verb olema and the -nud participle.
Example:
Ma oleksin saabunud juba eile, kui sa ei oleks unustanud mulle helistada.
I would have already arrived yesterday if you hadn't forgotten to call me.
Exercise 7 Use the conditional mood (the present tense).
1. Me (sõit/ma-sõida/n) SÕIDAKSIN maale, kui (olema) OLEKS ilus ilm.
2. Poisid (suusata/ma-suusata/n) ............pühapäeval, kui (ole/ma-on) ...............................lund.
3. Meri (külmu/ma-külmu/n) ................................kinni, kui (olema-ole/n)
........................külm.
4. Me (pese/ma-pese/n) ................................särke, kui (saa/ma-saa/n) ...........................seepi.
5. Kui sa mind ei (sega/ma-sega/n) ..................., (lõpeta/ma-lõpeta/n) ......................töö varsti .
6. Margit (kutsu/ma-kutsu/n) .......................sind sünnipäevale, kui ta
(tead/ma-tea/n)...............................sinu aadressi.
7. Ta (luge/ma-loe/n) ..................... ingliskeelset kirjandust, kui ta seda keelt
(oska/ma-oska/n) .....................
8. Kui sa ei (maga/ma-maga/n) ..........................nii kaua, (jõud/ma-jõua/n) ....................õigel
ajal tööle.
9. Palun kas te (kutsu/ma-kutsu/n) .....................................................lapsed tuppa.
10. Vabandage, kas te (rääki/ma-räägi/n) ......................................aeglasemalt.
11. Vabandage, kas te (kirjuta/ma-kirjuta/n) .................................. sellele dokumendile alla.
12. Vabandage, kas te (ütle/ma-ütle/n) ..............................................mulle, kuidas ma saaksin
Vabaduse väljakule.

Exercise 8. Use the conditional mood (the present tense).

1. Ma (taht/ma-taha/n) .....................................................teile vastu vaielda.
2. Kas te (istu/ma-istu/n) ..................................................... siia?
3. Me(soovi/ma-soovi/n) .....................................neid raamatuid kohe näha.
4. Võib-olla te (näita/ma-näita/n) .........................................oma uusi marke.
5. Kas sa (too/ma-too/n) .....................................................mulle klaasi vett.
6. Kas te (tutvusta/ma-tutvusta/n) ..........................................mulle seda inimest?
7. Kas te (ütle/ma-ütle/n) .........................................mulle, kus asub restoran?
8. Kas sa (selgita/ma-selgita/n) .........................................meile oma kavatsusi?
9. Kas sa (vaata/ma-vaata/n) .....................................................seda ülesannet.

Imperative mood

The imperative form of a verb expresses a command or request. Estonian verbs have two
tenses (the present tense and the present perfect tense) in the imperative mood. When
speaking to a familiar person who may be addressed with the 2nd person singular (sina), the
imperative is derived from the stem of the present tense of the verb, minus the personal
ending.
tule/n Tule!
mängi/n Mängi!
When speaking two of more people, or to someone for whom some social distance or respect
must be shown you can use the 2nd person plural form (teie).
luge/da Luge/ge!
ooda/ta Ooda/ke!
The imperative form is derived from the stem of the da-infinitive, by adding the suffix –ge or
– ke.
The negative imperative for the 2nd person singular is made putting the negative word ära
(you –singular) before the affirmative form of the imperative.
tule Ära tule!
mängi Ära mängi!
The negative imperative for the 2nd person plural is made putting the negative word ärge
(you –plural) before the affirmative form of the imperative.
tulge Ärge tulge!
mängige Ärge mängige!

Exercise 9. Form the imperative mood.

1.Palun (telli/ma – telli/n -singular) ………………............……… mulle kook!
2.(Oota/ma – ooda/ta- plural) ………………………………………………arsti!
3.(Too/ma – too/n - singular) …………………………………talle uus pliiats!
4.(Paranda/ma – paranda/da - plural) ………………………………………oma vead!
5.(Häälda/ma -häälda/da - plural) ………………………………………see sõna õigesti!
6.(Joo/ma – joo/n - singular) …………………………………………tass teed!
7.(And/ma- anna/n - singular) ……………………………mulle see punane õun!
8.Palun (sulge/ma – sulge/n - singular) ……………………………………aken!
9.(Tule/ma – tule/n - singular) …………………………………………ruttu siia!
10. (Kiit/ma – kiit/a - plural) …………………………………………oma õpilast!

Exercise 10 Give the affirmative and negative forms of the the imperative mood.

Näidis
Sa (tege/ma-tee/n) palju tööd.
Sa tee palju tööd, sa ära tee palju tööd.

1.Sa (ost/ma – osta/n) mulle pilet.

…………………………………………………………………………………
2. Te (häälda/ma-häälda/da) uusi sõnu valjemini.
…………………………………………………………………………………
3.Sa (tõus/ma – tõuse/n püsti), kui võõrad sisse astuvad.
……………………………………………………........………………………
4. Te (selgita/ma - selgita/da) teistele oma seisukohti.
…………………………………………………………………………………
5. Te (and/ma – and/a) Annele raha.
…………………………………………………………………………………
6. Te (paranda/ma -paran/da) tööd rohelise pliiatsiga.
…………………………………………………………………………………
7.Sa (naerata/ma – naerata/n), kui sul on halb tuju.
…………………………………………………………………………………
8.Te (aita/ma – aida/ta) mul tuba koristada.
…………………………………………………………………………………
9.Te (kontrolli/ma – kontrolli/da) minu harjutusi.
…………………………………………………………………………………
10.Te (kand/ma - kand/a) sõnaraamatut kaasas.
…………………………………………………………………………………

Exercise 11
Näidis
Tulge homme! Ärge tulge homme!
Laula laulu! Ära laula laulu!
1.Helistage kohe! …………………………………………
2.Rääkige aeglaselt! …………………………………………
3.Oodake mind! ………………………………………………………………
4.Sõida bussiga! ………………………………………………………………
5.Mine kontorisse! …………………………………………

The Narrative Mood

The narrative mood has no exact equivalent in English. It refers to an actions or situation, the
truth of which the speaker is uncertain of because he or she only know of it through the words
of the some other person. The narrative mood is often used when quoting someone indirectly.
The forms of narrative mood are best rendered in English using forms of the indicative mood
qualified by words and expressions such as "is supposed to", "people say", etc
The markes of narrative is -vat. The forms of the narrative mood lack personal endings, for
which reason personal pronouns must always be used with them. The present tense of the
narrative mood is formed from the stem of -ma- infinitive to which is added the marker -vat
with no personal endings.

Affirmative
ma saabu/vat me saabu/vat
sa saabu/vat te saabu/vat
ta saabu/vat nad saabu/vat
Negative
ma ei saabu/vat me ei saabu/vat
sa saabuv/at te sa abu/vat
ta saabu/vat nad sa abu/vat
The present perfect tense of the narrative mood is formed using the present tense forms of the
verb olema and -nud-participle.
Affirmative
ma olev/at saabunud me ole/vat saabunud
sa ole/vat saabunud te ole/vat saabunud
ta ole/vat saabunud nad ole/vat saabunud.
Negative
ma ei ole/vat'saabunud me ei ole/vat saabunud
sa ei ole/vat saabunud te ei ole/vat saabunud
ta ei ole/vat saabunud nad ei ole/vat saabunud

Exercise 12. Use the narrative mood.

Näide
Meie õpetaja (ole/ma) haige.
Meie õpetaja ole/vat haige.
1. Peeter ütles, et nad (sõit/ma) homme välismaale.
……………………………………………….……………………………
2. Sel aastal (tule/ma) soe suvi.
……………………………………………….……………………………
3. Ta ütles, et mul (ole/ma) ilus käekiri .
……………………………………………….………………………………
4. Õpetaja ütles, et ta (õppi/ma) hästi.
……………………………………………….………………………………
5. Mart (oska/ma) hästi malet mängida.
……………………………………………….………………………………
6. See noor tütarlaps (laul/ma) hästi.
……………………………………………....….……………………………
7. Onu (reisi/ma) suvel maale.
……………………………………………….………………………………
8. Ta (ole/ma) suitsetamise maha jätnud ja paksemaks läinud.
……………………………………………….………………………………
9. Nagu ma olen kuulnud, (ole/ma) ta praegu väga haige.
……………………………………………….………………………………
10. See mees (ole/ma) kunagi väga rikas olnud.
……………………………………………….………………………………

Infinitives
In Estonian, there are two kinds of infinitives for each verb, which distinct endings:
1)the -ma-infinitive
2)the -da-infinitive
The -ma infinitive is used in the following instances:
a) after verb of motions:
minema lähen
tulema tulen
jooksma jooksen
sõitma sõidan
istuma istun
panema panen

Ma lähen jalutama.
Ta jookseb vaatama.
b)after certain other verbs, such as:
hakkama hakkan
juhtuma juhtun
jääma jään
kutsuma kutsun
õpetama õpetan
õppima õpin

c)after certain adjectives or participles:

harjunud
nõus
osav
valmis

The -da infinitive is used:

a)after verbs expressing a wish, intention, possibility, and the like:
aitama aitan
jõudma jõuan
käskima käsin
lubama luban
nägema näen
paluma palun
võima võin
teadma tean
b) after verbs that express a feeling or emotion:
armastama armastan
kartma, kardan
julgema julgen
meeldima meeldin
c)after impersonal expression :
on aeg
saab
on kasulik
tohib
on raske
tuleb
on tarvis
võib
on vaja
on valus
d) after the conjunction et, when it means"in order to":
Ma sõidan maale, et puhata.
e) when the infinitive is used as teh subject in a sentence, or when it modifies a subject:
Eksida on inimlik.

Exercise 13. -ma- or -da infinitive?

1. Tule teed (jooma, juua) .....................................................
2.Ma tahan (sööma, süüa) .....................................................
3.Mul on vaja (ära minema, ära minna) .....................................................
4. Ta on tarvis (õppima, õppida) .....................................................
5.Läheme (töötama, töötada) .....................................................
6.Laps jääb (magama, magada) .....................................................
7.Martin ei taha (ootama, oodata) .....................................................
8.Meil ei ole aega (tulema, tulla) .....................................................
9.Arst tahab haiget (ravima, ravida) .....................................................
10.Ma ei soovi (suitsetama, suitsetada) .....................................................

Exercise 14. -ma or -da infinitive?

1.Tüdruk läheb koeraga jaluta... .
2.Me peame koosoleku lõpeta... .
3. Lumi hakkab sula... .
4.Ma ei julge isale valeta... .
5.Ära jää maga..., rong tuleb varsti.
6.Püüdke tigedatest koertest vaikselt möödu ... .
7.Kas sa võiksid mulle seda harjutust seleta... .
8.Ma mõtlen, kellelt saab raha laena... .
9.Õpetaja hakkab kontrolltöid paranda... .
10. Ema saatis poja poest leiba ost... .

Exercise 15. Underline the right form.

1.Me peame (minema, minna).
2.Kas te hakkate (töötama, töötada)?
3.Lapsed lähevad (magama, magada).
4.Üliõpilased jäävad (harjutama, harjutada)
5.Poiss armastab (uisutama, uisutada).
6.Kas tahad (sööma, süüa)?
7.Isa soovib (puhkama, puhata).
8.Nad paluvad seda raamatut (vaatama, vaadata).
9.Te oskate hästi (laulma, laulda).
10.Meil on vaja kiiresti (minema, minna).

The Present ( -v) Participle

The present participle is formed by adding the suffix -v to the stem of the -ma infinitive. It is
used as an adjective, like the English '-ing' form.
Example:
kasva/v tüdruk -a growing girl
-ma I nfinitive -v Participle
luge/ma luge/v
tööta/ma tööta/v
The present participle is used primarily to describe a noun. Like other adjectives, it is
declined so as to be in agreement with the noun it describes. . The genitive form of a
presentparticiple always ends in -a.
Example:
lõhnavad roosid
If the stem of the -ma infinitive ends in a consonants an -e- is added before the -v in the
nominative singular case for ease of pronunciation.
Example:
laul/ma laul/e/v
There is also a passive present participle, ending in -dav or -tav. This form often corresponds
to adjectivesending in -able or -ible.
Example
söö/dav seen
elukardetav relv

Exercise 16 Missugune?
Näidis: (maga/ma) laps – maga/v laps
1. (puudu/ma) ………………………………………………laps
2. (uju/ma) ……………………………………………… tüdruk
3. (osale/ma) ………………………………………………võistkond
4. (muretse/ma) ………………………………………………isa
5. (hoolitse/ma) ………………………………………………vanaema
6. (valitse/ma) ………………………………………………partei
7. (tööta/ma) ………………………………………………noormees
8. (juhata/ma) ………………………………………………dirigent

Exercise 17. Use the-v participle.

1. (loojuma) ………………………………………………päike oli kaunis.

2.( sulama) ……………………………………………… jää on väga ohtlik.
4.(paranema) ……………………………....……haige saadeti sanatooriumi.
5. (valutama) …………………………….....… hammas ei lasknud magada.
6.( naeratama) …………………………......…… tütarlaps seisis keset saali.
7. Seinal (rippuma) ……………………………………maal oli omapärane.

The Agent Ending -ja

The suffix -ja indicates the performer of a verb's action, when added to the stem of the -ma
infinitive. I tcorrespond to the suffix -er in English (read/er, smokier) or phrase' the one who
(is doing)'.
-ma infinitive -ja noun
mängi/ma mängi/ja
luge/ma luge/ja
An agent noun ending in -ja is declined like other nouns.
mängija
mängija
mängijat
mängijasse etc.

Verbal Nouns Ending in -mine

The suffix -mine, added to the stem of the –ma infinitive, is used to form a noun which refers
to the action of the verb in general. It corresponds to the -ingsuffix in English, when used in a
similar context.
-ma infinitive verbal noun
luge/ma luge/mine
mängi/ma mängi/mine

Exercise 18
Näidis: õppi/ma – õppi/ja – õppi/mine

õpeta/ma

luuleta/ma

näitle/ma

võistle/ma

kaits/ma

müü/ma

kirjuta/ma

kaota/ma

saat/ma

rääki/ma

vestle/ma

ütle/ma

jutusta/ma

laul/ma
 söö/ma

The Passive Voice

In Estonian, the passive voice is an impersonal form. The agent responsible for the action of
the verb is usually unknown or generalized.
Example: Kassa avatakse kell 8.
In English, the passive voice tends to be accompanied by a prepositional phrase indicating
the performer of the action.
Example:
The house is painted by workers.
This type of construction is not often used in Estonian.
In the present, the passive voice has the suffix -takse or -dakse. It is made from stem of the
-tud participle. If the verb form ends in -tud, this ending is replaced by -takse. If it ends in
-dud, the ending is replaced by -dakse.
The -tud participle corresponds to the past participle in English, which usually ends in -ed,
-ed, -en, or -t. (beloved, taken, bought). In both Estonian and English, this verbal form can be
used as an adjective that describes what has happened to a noun.
Example:
armastatud õpetaja
beloved teacher
Sometimes the -tud participle is translated with the passive voice or an impersonal
constructions in English.
Example:
Maja on ehitatud kaljule.
The house is built on the cliff .
The -tud participle may end in either -dud or -tud, depending on the sound that precedes the
suffix.
-tud Participle Present Passive Voice
räägi/tud räägi/takse
laul/dud laul/dakse
The negative present passive is made with the negation word ei+present passive without
the -kse ending.
Affirmative Present Passive Negative Present Passive
räägi/ta/kse ei räägi/ta
laul/da/kse ei laul/da
The simple past of passive is formed by replacing the ending of the -tud/-dud participle with
-ti or -di.
-tud Participle Present Passive Past Passive
räägi/tud räägi/takse räägi/ti
laul/dud laul/dakse laul/di
The negative of the past passive consist of the negation word ei+--tud participle.
-tud Participle Affirmative Past Passive Negative Past Passive
räägi/tud räägi/ti ei räägi/tud
laul/dud laul/di ei laul/dud

Exercise 19. Form the passive voice.

Näidis: ehita/ma - ehita/tud-ehita/takse, ehitati. Ehita/takse – ehita/ti maja.
1.(alustama-alusta/tud) .....................................................toad.
2.(proovima-proovi/tud) .....................................................uusi riideid.
3.(korraldama-korralda/tud) .....................................................koosolek
4.(avastama-avasta/tud) .....................................................loodusvarasid
5.(hoolitse/ma-hoolitse/tud) .....................................................laste eest.

Exercise 20
Näidis
rääkima-räägitud-räägitakse, räägiti.
Räägi/takse-räägi/ti filmist.
1.Ennast (täiendama-täienda/tud) .....................................................välismaal.
2.Ekskursioonil (pildistama-pildista/tud) ..........................................vanu losse.
3.Mõnikord (vihastama-vihasta/tud) ..........................................sõprade peale.
4.Selles kohvikus (teenindama-teeninda/tud) ........................................kiiresti.
5.Millest täna lõunat (valmistama-valmista/tud) ...........................................?
6.See töö (lõpetama-lõpeta/tud) ................................................................täna.
7.Loengul (käsitlema-käsitle/tud) .....................................................klassikuid.
8.Millal sellele dokumendile (alla kirjutama-kirjuta/tud) .................................?
9. Talvel (suusatama-suusata/tud) .............................................................palju.

Exercise 21
Näidis
Täna ei (lugema-loetakse).
Täna ei loeta.
1.Toas ei (suitsetama-suitsetatakse) .....................................................
2.Talvel ei (ujuma-ujutakse) ........................ega (päevitama-päevitatakse)
....................................
3. Öösel tänaval ei (viibima-viibitakse) .....................................................
4.Aknast välja ei (hüppama-hüpatakse) .....................................................

Exercise 22
Näidis
Naine (juhatama-juhatatud) tuppa.
Naine juhatati tuppa.
1.(Peatuma-peata/tud) .....................................................väikese kaupluse ees.
2.Mida teile (lubama-luba/tud) .....................................................?
3.(Avama-ava/tud) ..................................................... uus kauplus.
4. Töö (lõpetama-lõpeta/tud) .....................................................kell viis.
5.Kas teie eest (hoolitsema-hoolitse/tud) ....................................................hästi.
6.Teile ju (meelde tuletama-tuleta/tud) ................................seda mitu korda!
7.Kas teile (teatama-teata/tud) ...................................., et homme on koosolek?
8.(Elama-ela/tud) .....................................................üsna tavalist elu.
9.(Ehitama-ehita/tud) .....................................................uued hooned.
10. Marti (esitlema-esitle/tud) ....................................kui ajakirjanikku.