E-REPORTER ZUMM

KURESSAARE PARGI LASTEAIA AJALEHT NR.20 veebruar 2013.a.

SBRALIK SBRAPEV
Sbrapeval kogunes terve meie lasteaiapere saali heskoos sbrapidu pidama. Helelillat vrvi Sber Karu ja armsas karupidaamas Vike Tdruk Anneli petasid lastele, kuidas olla lahke ja hooliv. Lastega koos arutleti mistete: austus, hoolivus, julgus ja sallivus le. Muusikapetaja Evelin oli valinud peole tantsud nii, et kik said kallistada kiki, keda soovisid. Sber Karu ja Tdruk Anneli petasid lastele ksteisele mnusat massaai tegema. Massaazi tegemine oli nii pnev ja mnus, et saalis valitses tielik vaikus, kuulda oli vaid petajate poolt etteloetav massaaimuinasjutt. Sbrapeva pilte saad vaadata lasteaia kodulehelt: http://web.zone.ee/KuressaarePargiLA/

SISUKORD
SBRALIK SBRAPEV INTERVJUU MMMIDEGA TERVISEST ZUMMI 10 KSIMUST ZUMMI INTERVJUU SAARLUSEST TNUNURK JA RITUSED ZUMMI JRJEJUTT LASTELEHT 1 2 3 4 5 6 7

AJALEHE TOIMETAJA KLLI POOM

kylli.poom@gmail.com

MMMID TAHAVAD OLLA TERVED !!!

Lapseplves pannakse alus lapse tervislikele eluviisidele ja toitumisele, seeprast rgime lastega Igal ppeaastal nendel teemadel vastavalt vanusele .Mmmid uurisid inimese keha ja erinevaid toite ning said teada , mida peab tegema, et psida terve. Saime selgeks ka vanasna, et terves kehas on terve vaim. Vestlusringis arutlesimime nendel teemadel. Jutuajamises osalesid Olivia, Liisa, Sophia Ulla, Aleksandra, Ktlin, Theres,Luise, Harry Rudolf, Mats, Delary. Mida teed selleks, et olla terve? M: Joon piima. T. Jooksen ues. D: Sporti peab tegema. A: Kin palju vrsket hku hingamas. H.R: Sn liha, kartulit , maisi, teen dudot. S: Sn tervislikku toitu. Li: Peab palju liikuma vrskes hus. U: Sn palju puuvilju. Milline neb vlja terve inimene? O: Ta on kena inimene. Millal peaks sma? K: Sgi ajal lunal. M: Emme tleb kui pean sma. D. Kui hakkab haigeks jma. H:R: Siis kui on sgiaeg. A: Hommikul ja lunal, et olla terve. T: Siis kui kht thi on. Trennist tulles. Li: Kui kstakse sa. S: Kui kht koriseb, siis peab hakkama sma. Lu: Siis kui vaja. Miks inimene kasvab? O. Et sb. A:Kui on snnipev, siis hakkad kasvama. T. Ma sn. Kui magan kasvan ka. K. Selleprast, et vanus paneb kasvama. U: Siis kui sb palju. Lu: Et sb tervislikult. Mis on meie kehas peidus?

K: Teeb td.
A: On rmus. D: Mngib. H.R: Sb palju T: Naerab, mngib teistega. S: Ta ei ole vsinud. Miks inimene peab sma? A: Et saaksid terveks. Lu: Inimene jb haigeks kui ei s. K: Muidu sureb ra. M: Et oleks terve. H.R: Et tugevaks saada. O. Muidu hakkab kht valutama. Li: Et suureks kasvada. S: Et nlga ei sureks. Milliseid toite on tervislik sa? L: Juurvilju. A: Salatit. K: Puuvilju. M: una. D: Liha, kartul, porgand, arbuus. H:R: Mais, kartul, liha. T: Soolased toidud. Kust saad teada, et toit on tervislik? K: Vljangemise jrgi. A: Krislin (de) tles. M: Ma tean ise, et kala on tervislik, keegi ei tle. D: Lasteaias rgiti. H:R: Ikka ise tean. S: Rohelist vrvi on tervislik Li: Emme tleb. T: Maitsest saan aru. Lu: Kui kasvab peenral on tervislik. U: Kui on pestud ei ole pisikuid peal

Li: Luukere.,lihased.
S: Sda, kopsud, neerud. Lu: Veri, sda, luud. H.R: Siuksed asjad, mis mulle haiget ei tee. D: Luukere, kopsud, sda soolikad, toit. O: Luud, kondid. A: Veri, kondid, toidukott. Milleks on inimesel sda? Lu: Sda hoiab inimest elus. T: Ta paneb vere liikuma. O: Paneb elama. U. Tuksub. A: Aitab elada. Li: Inimene sureb, kui sda ei tuksu. S: Aitab hingata. Miks peab magama? T: Muidu oled unine ja ei kasva. H.R: Et ei vsiks. S: Et judu saada. Li: Muidu oled vsinud. A: Kui inimene ei maga, siis ei jaksa td teha. O: Muidu vsib ra. U: Siis juad kasvada. Milline on viisakas inimene? Li: On kogu aeg sber. T: Kes kuulab petajat ja on rmus. D: Kes ei peksa ja ei jonni. Lu: See kes on kena. S: Lubab sbrale mnguasju ja annab mnikord teisele kommi. A: Kitub viisakalt. H.R: Mngib rahulikult. U: Ei l teisi.
JTKUB jrgmisel lehekljel

...JTKUB Miks on lauakombeid teadma ja neid titma? A: Kui saad lasteaias lauakombed selgeks, oskad koolis sa. Lu: Siis on viisakas . T: Siis saab kohvikusse minna ja pidudel kia. D: Et korralikult sa Li: Toit lheb kurku, kui jutustad. U: Et ei tilgutaks maha. Mida peab tegema, et nnetusi ei juhtks? T: J peal ei jookse. K: Haiget ei tohi teha S: Peab reegleid titma. O: Peab sna kuulama. Li: Tuleb ettevaatlik olla. Lu: Hea sber peab olema. A: Vaatan ette.

Kuidas hoidud haigustest? Li: Panen soojalt riidesse. U: Ema annab teed. K: Sn tervislikku puuvilja. A: Tehakse auru. Lu: Kin trennis.

O: Nuuskan nina.
Lastega vestlesid petajad Hanna ja Marve

ZUMMI 10 KSIMUST
Tna esitab Zumm oma traditsioonilised 10 uudishimulikku ksimust Liblikarhma petaja Maire Rannale. petaja Mairel titub peagi 40 aastat ttamist lasteaiapetajana. Tema kogemuste pagas on aukartust ratav. Lastega on ta heatahtlik, ettevtlik, emalik ja samas nudlik. Kaasttajatega suheldes on petaja Maire avatud, sbralik ja julgeb oma arvamust avaldada, kui vaja. Millised on sinu huvialad vljaspool td? Teen kike seda , mida mulle meeldib teha, Loen, kin aegajalt teatris, sbrannadel klas, sidan suvel jalgrattaga, mblen ja vahel laisklen niisama. Vaatan ka heameelega televiisorit. Pealesunnitud tegemised ei meeldi. Milleks sul aega ei jtku? Aega on mul piisavalt, pigem on vahel puudu tahtmisest. Tahaksin rohkem reisida, aga see ei sltu ajast. Mida mletad oma lapseplvest? Mletan, et lapseplve suved olid alati pikselised. Mngisime vennaga pikad pevad ues koos naabripoistega. Olen les kasvanud poiste mngudega. Meil ei olnud kunagi igav. Alati oli minu jaoks olemas vanaema ja vanaisa. Ka olid mul oma kohustused kodus, mis tuli ra teha. Peenraid rohida, heina teha ja lehmad karjamaalt koju ajada. Kas sul on olemas oma eeskuju vi keegi, kellelt oled palju ppinud? Kindlat eeskuju ei ole olnud. Kunagi tle tulles olid vanemad kolleegid mulle eeskujuks ja petajateks.. Vga heaks paariliseks pikka aega oli mulle Luule Kla, kellelt oli alati midagi ppida. Kas sa oled ebausklik? Mida usud? Usun,et igal inimesel on oma saatus ja kaitseingel. Ei eita ka jumala olemasolu. Millise loomaga end kige enam samastaksid? Miks? Kuna olen sndinud mao aastal, siis arvan , et olen sarnane veidi maoga. ldiselt olen rahumeelne , aga kui keegi mind rritab, olen valmis end kaitsma. Maole omaselt olen vahel ka veidi laisk ja meeldib piksepaistel end soojendada.

Iseloomusta end lhidalt Olen kohusetundlik, sihikindel, seltskondlik, tkas ja vahel ka laisk. Ei armasta alustatud pooli jtta. Armastan enda mber puhtust, korda ja ilu. Lubadustest pan alati kinni pidada. Kuidas sai sinust lasteaiapetaja? Tiesti juhuslikult. Vikeste lastega olin kokkupuutunud vhe, kuid mingi ettekujutus oli olemas sellest tst tuttava lasteaiakasvataja kaudu. Lksime he klassikaaslasega koos seda ametit ppima ja olen seda td teinud juba varsti 40 aasat. Ju siis oli ige otsus. Kui sa ei oleks petaja, kes sa siis oleksid? Vib-olla juuksur, logopeed vi klienditeenendaja. Meeldib vaheldusrikas t. Mida tahaksid oma elus ra teha vi oled juba teinud? Arvan , et olen enamuse oma tegemistest ra teinud.Oma lapsed olen suurteks ja iseseivateks inimesteks kasvatanud. Tahan olla oma lastelastele veel heaks vanaemaks ja igati neid toetada. Kui saatus pakub mulle veel huvitavaid ja pnevaid vljakutseid, vtan vastu. Inimene pib kogu elu.

ZUMMI INTERVJUU: SAARLANE OLLA ON UHKE JA H

Meie lasteaia selle ppeaasta ppetegevuse ldeesmrgiks sai Saarlane olla on uhke ja h. Seoses sellega oleme lastele rkinud saarlaseks olemise eriprast, tutvustanud saare keele snu ja mnginud pidudel saare kombeid. Reporter Zumm tegi lastega intervjuu uurimaks, mida lapsed arvavad saarlaseks olemisest. Kokkuvtvalt vib elda, et laps tajub neid asju paremini, mis konkreetselt puudutavad teda mbritsevat elu ja tegemisi. Tore on jlgida ka erinevas vanustes laste teadmiste ning mtlemise lihtsust ja loogikat.
POKURHMA LAPSED 6-7 a. Mis koht on Saaremaa? -Eestimaa; -see on see koht, kus inimesed nagu elavad; -Saaremaa on selline linn, kus elab rohkem inimesi kui mnel teisel maal, muidu seda ei kutsuta Saaremaaks. -selleprast, et me oleme saarlased; -sest me elame Saaremaal; -me rgime oma saarlaste keelt; -selleprast, et me oleme sndinud Saaremaal, meil on Saaremaa kodud; -me oleme Eestimaal sndinud. -Kuressaare; -Eesti linn. -et sa ttad igal pool, see teeb huvitavaks; -siin on kiksugu inimesed ja sugulased, ma saan nendega rkida ja leian nad les; -siin on igasugused asjad, mis mulle meeldivad- meeldib emmega linnas autoga sita; -loss, seal on huvitavaid asju, saab krgelt alla vaadata; -meeldib Grand Rose ujumas kia; -Georg Otsas saan ujuda; -park, sest seal saab mngida; -mulle meeldib lasteaias kia; -Tervisepargis saab kelgutada. MMMIRHMA LAPSED 5-6 a. -Eestimaa; -Saaremaale peab tulema praamiga; -see koht, kus me elame. LIBLIKARHMA LAPSED 4-5 a. -Saaremaal on saaremaa inimesed, kes rgivad saaremaa keelt; -ma pole seal isegi kinud oma emme ja issiga. -selleprast, et me elame saare peal; -me oleme eesti saarlased.

Miks meid kutsutakse saarlasteks?

-sest me rgime sellist keelt ja meie saare nimi on saaremaa; -sest me oleme sbrad; -me oleme alati just Saaremaal.

Mis linn asub Saaremaal? Milline linn on Kuressaare? Mis siin huvitavat on?

-Eesti linn; -Saaremaa pealinn; -Kuressaare. -huvitavad on kaubamaja aknad, need helendavad; -erinevad majad, mis on erinevat vrvi; -mulle meeldib kohvik; -loss on huvitav; -siin on palju inimesi; -mngukoht.

Kuressaares elame.

-siin sidab palju autosid ja kivad inimesed; -pargis saab kelgutada; -siin on huvitavad majad.

Mis kohti sa -Pidulas on loodusrada; veel Saaremaal -Valjala, Roobaka, Veere, Krkkla, Laimjala, tead? Orissaare, -Suure Tllu krts, Tahula, Krla, Nssuma, Leisi. Mida thendab vanade saarlaste keeles TUHLISONK? -kartul ja kaste; -kartulipuder (ige vastus); -kartulikrpsud; -ma arvan, et see on mingi salat; -pohlamoos..

-Krla; -Kesklinna kirik; -Nasva; -kodu, park, kino, -Tiirmetsa maa. -ks sk; -sokk; -kartulipuder (ige vastus); -tuhlipudru (ige vastus). -pksid (ige vastus); -need kivad kaasas.

-Rae poes kime emmega; -Selver ja Auriga.

Mida thendab -kingad; saarlaste sna -sukapksid; KAATSAD? -saapad; -sokid; -pksid (ige vastus). Mis thendab saarlaste sna PTID? Kas tead kes on Suur Tll? Mis thendab, et saarlane on olla uhke ja h? -varbad; -rvlid; -vargad; -sussid!!! (ige vastus) -Eesti vgilane; -Tallinna vgilane; -Saaremaa vgilane. -et te olete erinevad; -selleprast., et me oleme Saaremaal sndinud ja oleme saarlased; -saarlane on selleprast hea olla, et sa elad siin ja sul on hea ja uhke tunne; -me oleme head inimesed; -me rgime eesti keelt.

-need, kes varastavad ja kivad sel; -kingad; jalanud (ige vastus- sussid). -kuju; -suur hiiglane, kes on hsti tugev; -vgimees ja ta naine on vginaine. -ole see, kes sa oled; -kena ja mnus on olla ja klalised tulevad klla; -et sa oled hea inimene: -siin on nii palju asju.

ZUMMI TNUNURK
LIBLIKARHM TNAB: -TUULE ema joonistuspaberi eest! -ERICHI ema laste juures olemise eest magamise ajal! -ANNABELI ema laste juures olemise eest magamise ajal! -MADISE ema julukaunistuste eest! -ELISABETHI isa ja venda maalide eest! -ANNABELI ema okolaadide eest! -KOKATDISID ENE JA LIISIT kommide eest! MESIMUMMIRHM TNAB: -JOOSEPI ema unte, karude pkapikumtside ja liivakastimnguasjade eest! -VANEMATEKOGU, HELERINI ema, HUGO ema abi eest jululaada ettevalmistamisel ja lbiviimisel! -HUGO vanaema kinnaste ja sallide eest jululaadal! -MARKUSE ema moosi eest jululaadal! -MARIE-HELENE ema piparkokkide eest! -KATARIINA ja GEORGI peret mnguasjade eest! POKURHM TNAB: -petajad tnavad kiki vanemaid toredate julullatuste eest! -KLAUDIA ja KTRIINI ema joonistuspaberite ja sbrapeva -HUGO peret kommide ja mnguvahendite eest! kommide eest! -MRTENI peret kommide eest! -LOORE-LIISE ema joonistuspaberite eest! -MIRTELI ema salvrtikute eest! -REIO ema sbrapevakommide eest! -MIINA ema kuivatatud kirsside ja jhvikate eest! -JOHAN HENDRIKU peret kpsiste eest! HUGO ema kommide eest! -LOORE- LIISE ema isekpsetatud leiva eest! JOOSEPI ema porgandite eest! KATARIINA ja GEORGI pere abi eest maakaardi korda tegemisel! MMMIRHM TNAB: -Kigile Mmmirhma peredele, kes abistasid jululaada nnestumisele kaasa! LEPATRIINURHM TNAB: -KTLINI, ALEKSANDRA, THERESI vanemaid sbrapeva -LOORE ja ALBERTI ema HERTA ema, LIISBETI isa, HUGO llatuste eest! isa ja de, HINDRIKU isa rhma julukaunistuste eest! -MATSI ema laste valvamise eest magamise ajal! -MIIA ema, LOORE ja ALBERTI ema HUGO ema, KTLINI ema paberite eest! HINDRIKU isa julupeol esinemise eest! -HARRY- RUDOLFI pere unte eest! -JANELI ema linnutoidu, sdelevate liimide, puslede, -OLIVIA ema plakatite ja paberite eest! ajakirjade, mnguasjade, kride ja pliiatsite eest! -HERTYA isa lepatriinude tppide eest! LOORE ja ALBERTI vanemaid koost eest lasteaia ajalehega Reporter Zumm! -BIRGITI ema sbrapeva kommide eest! -BALTHASARI ema vahvate piltide eest! MUUSIKAPETAJA TNAB: -perekond BIRKENFELDHI kellukeste eest! -perekond SARAPUUD pkapikumtside eest! -MIIA ema, HINDRIKU isa, ALBERTI ja LOORE ema vahva esinemise eest julupeol! LASTEAED TNAB: -rhmade VANEMATEKOGUSID ja PERESID abi eest jululaadal! -JAANIS SARAPUUD meisterdamiseks tekstiilimaterjali organiseerimise eest! -HILLE ARROT, ANNELI KADARIKKU, EVELIN KASKE toreda sbrapevapeo eest!

RITUSED
LIBLIKARHMA LASTEVANEMATE KOOSOLEK - programmist Kiusamisest vaba lasteaed LEPATRIINUDE LASTEVANEMATE KOOSOLEK - programmist Kiusamisest vaba lasteaed MMMIDE LASTEVANEMATE KOOSOLEK - programmist Kiusamisest vaba lasteaed POKUDE LASTEVANEMATE KOOSOLEK- lasteaia lpetamisega seotud teemadel LASTEAIA SNNIPEV- SOLISTIDE KONTSERT MAAGI AIA LAULULAPS- lastele, ootame kuulama ka huvilisi lapsevanemaid NALAJPEV- MAAGI AIA TSIRKUS- lastele 12.mrts kell 17.00 8.mrts kell 10.00 1.aprill kell 10.15 26. veebruar kell 17.00

PARGI LASTEAIA OMA JRJEJUTUD: ZUM-ZUM-ZUMM

ZUMMI LINNAREIS 3.OSA

ESIMENE, TEINE JA KOLMAS PEATUS. BUSSIJUHT PANTER TEATAS KAREDA HLEGA: KESKLINN JA MEIE KOLM SPRA, MESIMUMM ZUMM, SIPELGAS SASS JA PRNIKAS MATS, TORMASID BUSSIST VLJA. MESIMUMM ZUMM IKKA SUMISEDES KIGE EES JA PRNIKA MATS OMA KANDAMIGA PRISTADES JREL. TEISEL POOL SIDUTEED NGID NAD SEDA TERMIIDI TARMO POOLT KIRJELDATUD KOLLAST KOHVIKU MAJA. OLI SEE VAST ALLES SUUR PALEE. SIPELGA SASS, KES ILMAS PALJU UHKEID EHITISI NINUD, NIMETAS SELLE HOONE KOGUNI LOSSIKS. AGA TEMAGI EKSIS. KOLM SPRA OLID SITNUD BUSSIGA TEATRI ETTE. LEKIGURAJA KRVAL STTIS VALGUSFOORIS PLEMA ROHELINE VALGUS JA KIK JALAKIJAD ASTUSID LE SIDUTEE IKKA SELLE KOLLASE MAJA POOLE. NENDE KANNUL LENDASID LE VTRAJA KA MEIE SBRAD. SOOVISID NEMADKI JU KOLLASE MAJA KOHVIKUSSE MAIUSTAMA MINNA. KOLLASE TEATRIMAJA RASKE UKS KIS HOOGA LAHTI JA KINNI, LAHTI JA KINNI. ET UKSEST OHUTUMALT SISENEDA, MAANDUSID ZUMM JA MATS HE TOREDA MAMMI KBARALE, OTSE KULDSE KBARANELA KRVALE. KOLLASE MAJA SEES OLI PALJU SDELEVAT VALGUST JA RMSAT SAGINAT. MAMMI KBAR TSTETI ETTEVAATLIKULT RIIDEHOIU RIIULILE OOTAMA. SIIN KBARAL ISTUDES HAKKAB IGAV KURTIS PRINAGA PRNIKA MATS. LHME RUTTU KOHVIKUSSE KOOKI JA KAKAOD MAITSEMA! SUMISTAS ZUMM. SBRAD LENDASID TREPIST LES, SINNAPOOLE, KUHU KIK KLASTAJAD KIIRUSTASID. IMELIKUL KOMBEL SATTUSID NAD HOOPIS SUURDE SAALI. SAAL OLI IMEILUSA LAVA JA LAEGA. PRANDAL SEISID REAS TUHANDED PUNASED PEHMED TOOLID. KIK TEATRIKLASTAJAD STTISID END MUGAVALT ISTUMA . MAGUSAT KPSISE LHNA POLNUD AGA KUSKIL TUNDA. PRNIKA MATS VAATAS UUDISTAVALT SAALIS RINGI, ET RAHVA SEAS TUTTAVAID LEIDA. ND MRKAS MATS OMA KOOLIVEND RITSIKA RIHO. RIHO ISTUS LAVA EES SGAVAS AUGUS JA HLESTAS OMA VIIULIT. ME EI OLE KOHVIKUS TAIPAS ND PRNIKAS. TALLE MEENUS , ET KOOLIVEND MNGIB TEATRI ORKESTRIS PILLI. ME TULIME HOOPIS LINNA TEATRISSE! TEATAS TA UHKELT SASSILE JA ZUMMILE. SAALIS KUSTUS VALGUS JA ORKESTER ALUSTAS PILLIMNGUGA. LAVALE LENDASID TANTSIDES IMEKAUNID LIBLIKAD. NII KAUNILT KEERLEVAID LIBLIKAID POLNUD ZUMM METSAS KUNAGI NINUD. NII LBUSASTI HPLEVAID LIBLIKAID POLNUD KA SIPELGA SASS KUNAGI KUUSE MBER LENDLEMAS KOHANUD. NII KAUNIST MUUSIKAT POLNUD KA PRNIKA MATS VEEL KORDAGI SUVEL KUULNUD. NEED IMELISED LIBLIKAD OLID BALERIINID. NAD TANTSISID KUULSAT BALLETTI. KORRAGA MUUSIKA LAKKAS JA KAUNID BALERIINID LPETASID KEERUTAMISE NING KUMMARDASID LAVAL. PUNASTEL TOOLIDEL ISTUJAD PLAKSUTASID KVASTI OMA KSI JA KARGASID PSTI. ND TUNDSID KA TEATRIST LUMMATUD ZUMM, SASS JA MATS MAGUSAT KOHVIKU LHNA SAALI TUNGIVAT. RUTTU-RUTTU KOHVIKU POOLE KRATAS SIPELGA SASS OMA LENDAVATELE SPRADELE. SUMISEDES JA PRISEDES TRGISID NAD LPUKS OMA UNISTUSTE KOHVIKUSSE. MESIMUMM ZUMM RPAS SOOJA KAKAOD JA UNISTAS OMA EMA KRBEDAST SAIAST. SIPELGA SASS LIMPSAS KLMA JTISEKOKTEILI JA MTLES KRGELE KODUSELE KUUSELE. PRNIKA JA MATS KUGISTAS OMA ISUKALT PEHMET OKOLAADIKOOKI SAMBLAPATJA. KOHVIKUS PUGES KODUIGATSUS MEIE SPRADELE HINGE. IGATSES

MATS JA ZUMM OTSUSTASID MAANDUDA PEHMEL RDUSERVAL. KOHVIKULE OMAST

Jrjejutu 3.osa kirjutasid Lepatriinurhma Albert ja Loore Birkenfeldt koos perega

LASTELEHT
LESANNE:
VRDLE KARUSID. LEIA IGALE KARULE TPSELT SAMASUGUNE PAARILINE. MILLISEL KARUL EI OLE SAMASUGUST PAARILIST?

Lastelehe koostas Klli Poom 7