Tartu likool

Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Haridusteaduste instituut
Koolieelse lasteasutuse petaja ppekava

MNGIDES LUGEMA
Referaat

Lbiv pealkiri: Lugema petamine

Tartu 2014

Lugema petamine2
Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3
Erinevad lugema petamise teooriad ......................................................................................... 4
Kpsemisteooria ..................................................................................................................... 4
Arenguteooria ......................................................................................................................... 4
Kujuneva kirjaoskuse teooria ................................................................................................. 4
Sotsiokultuuriline teooria ....................................................................................................... 4
Elementaarse lugemisoskuse petamise meetodid ..................................................................... 4
Snteesiphised meetodid ....................................................................................................... 5
Analsiphised meetodid ...................................................................................................... 5
Erididaktikas kasutatavad meetodid ....................................................................................... 5
Lugema petamise tasakaalustatud meetodid ............................................................................ 5
Kollektiivsed meetodid .............................................................................................................. 6
Lugema ppimine mngu kigus ............................................................................................... 6
Mnge thtede ppeks ja ja hlikute analsiks snas ............................................................. 6
Kokkuvte ................................................................................................................................ 10
Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 11

Lugema petamine3
Sissejuhatus
Lapsed omandavad koolieelses lasteasutuses vga palju uusi teadmisi ja oskusi kik
eesmrgid, mis on Riiklikus ppekavas vlja toodud, peavad olema enne esimest kooliastet
saavutatud ning enamasti on vajalikud teadmised selgeks saanud just lbi mngu. Mngimine
on lapsele huvipakkuv ja lbus tegevus. On olemas vga palju erinevaid viise, kuidas lapsed
lugema pivad ja ka mngimine on ks neist. Referaadi autorite arvates peabki
lugemappimine olema mnguline ning sellele tuleb lheneda loominguliselt, arvestades lapse
huvisid, eripra ning arengutaset.
Vga thtis on see, et koolieelse lasteasutuse petaja teaks, mis on erinevad
lugemappimise etapid. Esimeseks on kindlasti oluline saada selgeks thed ning osata kuulda
snades hlikuid. Alles siis kui laps oskab snades hlikuteks lahutada, on laps lugemiseks
valmis.Alguses hakkab laps eristama algushlikuid, seejrel klavaid hlikuid snade
keskel ja hlikuid sna lpus, sealt edasi mistab ta juba kiki snas olevaid hlikuid. Edasi
vib lapsega hakata lugema lihtsamaid snu. Autorite arvates on vga thtis, et petaja
mrkaks seda hetke, kui laps tunneb, et ta ise on lugemiseks valmis ja alustada tuleb lihtsatest
kuni kolmethelistest snadest.

Lugema petamine4
Erinevad lugema petamise teooriad
Kpsemisteooria
Eelmisel sajandi algul arvati, et lapsed polegi enne kooli piisavalt kpsed, et ldse nii kaugele
areneda, et see vime tuleb neile alles siis kui nad on saanud kooliealisteks. Isegi
lapsevanematel polnud tollel ajal nhtavat mju sellele, et laps hakkaks enne kooli lugema.
Intelligentsustesti tulemused pidid mrama selle, kas laps oli koolis selleks juba valmis vi
mitte (Lerkkanen, 2007).
Arenguteooria
Teooria tekkis sellel hetkel, kui hakati kahtlema selles, et lapsi pole vimalik
lugemisvalmidusele lhemale suunata ning seda kujundada. Siiski ei pandud erilist rhku
lapsevanematele, sest kardeti, et kodus petatakse lapsi valesti ning hilisem mberppimine
vib olla vga raske, arvestades seda kui kiiresti lapsed arenevad. Alushariduses pandi kokku
programme, mis toetaksid eesmrgini judmist ning sisaldaksid harjutusi, mis olid
sstematiseeritud (Lerkkanen, 2007).
Kujuneva kirjaoskuse teooria
Teooria kohaselt arenesid vikses lapses kik omadused korraga, sealhulgas ka kirjaoskus.
Hakati ngema seda kui protsessi, mida laps ise juhib. Samuti hakkas tusma ka
lapsevanemate thtsus, sest keskkond mjutas lapsi kige enam. Seetttu hakati kogu
koolieelse lasteasutuse ppekava muutma keelt toetavaks, see thendab seda, et petaja pidi
looma selliseid olukordi mbritsevas keskkonnas, mis suunasid last ppima. petajast saigi
lapse arengu toetaja mitte kontrollija (Lerkkanen, 2007).
Sotsiokultuuriline teooria
Sotsiokultuuriline teooria on seostab lapse sellega, et ta tahab kuuluda sinna kultuuri, kus ta
les kasvab ning tnu sellele tahab ka jagada ja mista seda lugemise abil. Ehk lapsest tegib
sisemine vajadus lugemisoskuse jrele. Kui lapsed saavad juba varakult osaleda erinevates
lhikeskkonnaga seotud toimingutes, tekib neile motivatsioon. Lapsed tahavad vaadata
televiisorit, lugeda ajakirju/raamatuid ja mista reklaame. Selliseks arenguks ei piisa ainult
perekonnast (Lerkkanen, 2007).
Elementaarse lugemisoskuse petamise meetodid
On olemas vga palju erinevaid lugema ppimise meetodeid, mida saab kombineerida ja
rakendada ainult sellel juhul, kui teatakse, millest need tpsemalt koosnevad ja ka sisulist
poolt svitsi mistetakse.

Lugema petamine5
Snteesiphised meetodid
Snteetilised meetodid jagunevad viieks: themeetod, hlik-silp-meetod, libisev meetod,
leiutamismeetod ja KTS-meetod. Themeetodi aluseks on see, et seal pitakse esmalt
selgeks thed, seejrel silbid ja peale seda alles snad. Hlik-silp-meetod phineb sellel, et
kigepealt pitakse hlikud, silbid ja siis snad. Libisev meetod kujutab endast seda, et
minnakse kohe silpidelt snadele le. Leiutamismeetod koosneb hlikudest, silpide
phjalikumast ksitlusest ja seejrel snadest. Lhend KTS tuleb soome keelest ja thendab
thte, hlikut, silpi ja snad, ehk koosneb sisuliselt the ja hliku seondamisest ning seejrel
silpidest ja snamoodustusest (Lerkkanen, 2007).
Analsiphised meetodid
Analsiphised meetodid jagunevad neljaks: terviksnameetod, Domani meetod,
lausemeetod ja LPP-meetod. Terviksnameetodi aluseks on see, et kigepealt pitakse snu,
seejrel silpe ja peale seda thti. Domani meetod phineb sellel, et esmalt on sna, seejrel
lause, tekst ja lpus thed. Lausemeetod koosneb kahest osast, laused ja peale seda snad.
Viimaseks on LPP-meetod, mille lhend on prit soome keelest ja thendab, et lugema kne
alusel, ehk kigepealt vestlus, teksti dikteerimine ja t tekstiga, teistkordne lugemine ja
lpus jrelt (Lerkkanen, 2007).
Erididaktikas kasutatavad meetodid
Kaheks suuremaks suunaks on CID-meetod ja KPL-meetod. CID-meetodis ksitletakse kike
seotult ja peaaegu heaegselt. KPL-meetod on tegelikult terviksna meetod ja ainsaks
lugemappimise meetodiks see ei sobi (Lerkkanen, 2007).
Lugema petamise tasakaalustatud meetodid
Tasakaalustatud meetodid ksitlevad seda, et tegelikult peab ppimiseks limima kiki
erinevaid meetodeid ja alles siis saab neist kigist kokku ks tiuslik lugema petamise
meetod. Tasakaalustatud lugema petamise meetodid jagunevad neljaks:

Teksti kodeerimise oskus(Lerkkanen, 2007). Kige thtsam on selgeks ppida hliku

ja the vastavus.

Teksti mistmine (mistmise oskus) (Lerkkanen, 2007). Vime loetut seostada

mbritseva maailmaga, ehk mista selle thendust.

Tekstide funktsionaalne kasutamine (Lerkkanen, 2007). Teksti eesmrgi tundmist,

mille phjal see on koostatud, niteks luuletustel on riimuvad snad.

Teksti kriitiline anals (Lerkkanen, 2007). Mistmine, mida soovib autor edasi anda
ja kuidas soovib autor, et me seda mistaksime.

Lugema petamine6
Kik need lalolevad meetodid on tegelikult omavahel seotud, neid viks pigem kutsuda
etappideks. Philine on siin seoste loomine, nii thtedega ja hlikutega kui ka mbritseva
keskkonnaga.
Kollektiivsed meetodid
Kollektiivsete meetodite phirhk on sellel, et pikeskkond ise oleks seda toetav. See
thendab, et keskkond aktiviseerib ppijat ja pakub teadmisi reaalsetes eluolukordades
mngumaailmas. mbrus peaks olema arendav nii pilastele kui ka petajatele. Samuti on
kikidele vahenditele vimalus kollektiivselt ligi saada, on tekitatud ka probleeme, millele
koos lahendusi otsida ja arutleda (Lerkkanen, 2007). Kollektiivne suhtlus on kogu asja
vtmeks. Kogu see keskkond meenutab veidi Reggio Emilia pedagoogika phimtteid sellest,
milline mbrus peaks lapse mber olema.
Lugema ppimine mngu kigus
Mngu kigus esitab laps oma tegevusele selliseid nudmisi, mida ta vljaspool mngu ei
esitaks. Mngud niteks endast edukamate lastega mjutavad suuresti lapse kne arengut, sest
see aitab juda lapse potentsiaalse oskuse tasemele. Mng vib olla lugemis- ja
kirjutamisoskuste harjutamisel vga oluline, sest see vib pakkuda lugemis-ja
kirjutamisoskuse kasutamisele uusi eesmrke ja vimalusi (Lerkkanen, 2007).
Mngulugemisel matkib laps raamat kes, selle lugemist. Selline raamatu lugemine
nnestub juba 3-4 aastastel lastel. Laps ise usub, et ta loeb priselt, kandes raamatu sisu edasi
siis kas mngukarule vi teisele lapsele. Laps kasutab mngulugemisel samu snu ja
strateegiaid, mida kasutas inimene, kes lapsele raamatut luges. Mida sagedamini lapsele sama
teksti loetakse seda paremini oskab ta seda ise peast jutustada, lugedes seda mngult
(Lerkkanen, 2007).
petajal on hulgaliselt vimalusi toetada laste lugema ppimist mngu kaudu. petaja
vib juhtida mngu kindlas suunas, esitada mngule nudeid vi tuua mngu materjale, mis
annavad sellele uue mtme. Mngu arengule on vga oluline mbritsev keskkond, samuti on
vga oluline, et petaja ei mrkaks mitte ainult lapse vaid ka mngu arengut. petaja peaks
tegutsema mngu rikastajana ja tooma mngu uusi nansse (Lerkkanen, 2007).
Mnge thtede ppeks ja ja hlikute analsiks snas
RIIMIDE TEGEMINE
Hlikumng
pitakse snadele riime leidma, muutes neis algushlikuid. Sarnase klaga snade leidmine.
Vahendid: pall vi mni teine asi, mida saab visata ja kest ktte anda.

Lugema petamine7
Tegevus. Mngujuht tleb he sna ja viskab palli hele mngijale, kes peab selle snaga
riimuva sna leidma. Edasi vib elda sama sna vi mtleb palli omaja vlja uue sna,
millele hakatakse riimi otsima. Nt pall sall tall jne (Laamann, 2009).
ABC MIDA SA NED?
Hlikumng
pitakse leidma mbrusest nutud hlikuga snu, eristama sna esimest hlikut.
Tegevus. Seda mngu saab mngida autos, toas, ues. ks lastest on mngu alustaja, kes teb
esimese mistatuse. ABC mida sa ned? ksivad mngijad kooris he lapse kest. Ma
nen asjad, mis algab A-thega (niteks). Lapsed pakuvad erinevaid asju oma lhimbrusest,
mis algavad A-thega. ige vastuse tlejast saab uus mistatuse esitaja (Laamann, 2009).

TAGAOTSITAV THT
Hlikumng
pitakse snas hlikuid leidma.
Vahendid: pildikaardid vi mnguasjakesed, thekaardid.
Tegevus. Mngijaid on 2-8. Mngujuht nitab hte thte ja rgib, et see kadunud.
Mngijatele on jagatud eelnevalt pildikaardid. Kordamda hlivad nad oma pildil olevat
sna ja kuulavad, kas nutud tht on peidus tema snas. Mngitakse, kuni kaotatud tht les
leitakse ja siis vib vahetada pildikaarte ja otsida jrgmist kadunud thte (Laamann, 2009).

SNADE LOOPIMINE
Hlikumng
pitakse leidma vimalikult palju etteantud hlikuga snu.
Vahend: pall vi muu visatav ese.
Tegevus. Esimesne mngija tleb sna ja viskab palli jrgmisele. Jrgmine peab tlema sama
thega algava sna ja andma palli jlle edasi. Kui rohkem selle thega algavaid snu meelde
ei tule, vib melda uue the (Laamann, 2009).

VAIDLE VASTU!
Snamng
pitakse snavara rikastama, vastandsnu leidma.

Lugema petamine8
Tegevus. Mngujuht viskab palli hele mngijale ja tleb he omadussna niteks MUST.
Mngija viskab palli tagasi ja tleb musta vastandsna VALGE vi PUHAS (Laamann,
2009).

MISSUGUNE?
Snamng
pitakse snavara rikastama, omadussnu leidma.
Tegevus. Mngujuht viskab palli ja tleb he nimisna, niteks KASS. Mngija viskab palli
tagasi ja tleb TRIIBULINE KASS. ks sna vb korduda ja iga mngija peab eelmisest
erinea omadussna leidma: TRIIBULINE, KARVANE, VIKE, ARMAS jne KASS. Sama
mngu saab mngida ka vastupidi, kus mngujuht viskab palli ja tleb mingi omadussna,
niteks SININE, mngija viskab palli tagasi ja vastab: TAEVAS ON SININE vms. Siis peab
tema leidma omadussnaga sobiva nimisna (Laamann, 2009).

LEIA PILDILOLEVAD PEIDUS THED

Themng
Tegevus. Vib ise joonistada pildi, kus erinevad, kus erinevad thed on kavalalt ra peidetud
vi tiendada juba olemasolevat pilti, joonistades sinna peale peitu thed. Laps peab thed
pildilt les otsima. Vib lasta ka lastel thti pildi peale peita (Laamann, 2009).

THEPUSLE
Themng
pitakse suuri ja vikeseid thti.
Vahendid: thekaardid, mis omavahel kokku sobivad.
Tegevus. Leia suure the krvale tema paariline vike tht. Vaata, kas kaks kaarti sobivad
omavahel kokku (Laamann, 2009).

SILMAARSTI JUURES
Themng
pitakse thti. Kordamine.
Vahendid: silmaarsti ngmise kontrollimise tabel thtedega, mis lhevad aina viksemaks
(saab edukalt ise teha), silmaklapp ja arsti jaoks thele osutamise kepike.
Tegevus. Lapsed mngivad silmaarsti. Arst nitab thtedele ja patsient nimetab ostatud the
(Laamann, 2009).

Lugema petamine9

SNADETEKTIIVID
The- ja lugemismng
pitakse mrkama thti oma kodus, tnaval, lhimbuses.
Vahendid: fotoaparaat vi mrkmikud, pliiatsid.
Tegevus. Minge lapsega jalutama. Las ta otsib, kuhu on midagi kirjutatud ja teeb sellest pilti.
Prast vib koos fotosid vaadta ja lugeda, mis seal kirjas on. Ilma fotoaparaadita saab seda
teha, kui jagada lastele mrkmikud ja pliiatsid ning lasta neil nii palju snu otsida ja les
kirjutada, kui nad leiavad. Prast analsida pildistatut/kirjapandut, ja lapsed saavad rkida,
kust nad neid snu leidsid (Laamann, 2009).

USSIPUSLE
Lugemismng
pitakse thti kokku sobitama ja lugema.
Vahendid: vrviline paber, krid, marker.
Tegevus. Joonista lapsele mitu erinevat vrvi ussi vi sajajalgset, kirjuta ussidele peale mingi
sna vi pereliikme nimi. Olenevalt lapse lugemisoskusest kas 3-, 4-, 5- vi enama theline.
Lika ussid tkkideks nii, et isa tki peale jb ks tht ja seda need omavahel ra. Laps peab
vrvi jrgi ussid kokku saama ja paigutama thed nii, et neist moodustuks mingi sna
(Laamann, 2009).

LOOMADE HLED
Lugemismng
Arendatakse lugemisoskust.
Vahendid: loomade pildid, kaadid loomade hlitsustega.
Tegevus. Laps loeb kaartidelt erinevaid loomade hlitsusi (AUH; MUU; KROOKS jne) ja
paigutab need igete loomade juurde. Seda saab mngida ka seina peal. Kinnitada loomade
pildid kleepsumassiga seinale, laps laob pildi alla looma hlitsuse. Vib teha nalja ja panna
loomade alla valed hled ja paluda lastel need igesti panna. Kaartidega saab mngida ka
koos, jagades lastele kaardid loomade hlitsustega ja laps tleb: Mina olen selline loom, kes
teeb PRKS-PRKS. Kes ma olen? Teised lapsed siis arvavad (Laamann, 2009).

Lugema petamine10
VRTUSTE LAEGAS
Lugemismng
pitakse viisakusvljendeid lugema, arendatakse jutustamis- ja enesevljendamisoskust.
Vahendid: laegas vi karp, paberilipikud viisakusvljenditega.
Tegevus. Vta koos lapsega kordamda laekast vlja snakaarte nn heade snadega (tere,
tere hommikust, palun, tnan, head d, head isu, aith, palun vabandust jne). Arutage, millal
neid snu on sobilik kasutada, millal sina vi laps seda sna viimati kasutasid vi tavaliselt
kasutad (Laamann, 2009).

PEIDUS SNA
Lugemismng
Nuputatakse vlja ilmuvate thtede abil, mis sna on peidus.
Vahendid: thekaardid ja nende katmiseks vajalikud numbrikaardid.
Tegevus. See mng meeldib lastele ja paneb nende pead tle. Eriti tore on teha
vistkondadega. Mng on inspireertud saatest Thed muusikas. Seekord ei peideta ra laul,
vaid sna. Alustada kergemate snadega ja minna edasi raskematele. Katke sna ra
numbrikaartidega ja kinnitage kleepmassiga seinale. Vistkonnad hakkavad kordamda
pekkuma, mis number avatakse ja mistatama, mis sna on peidus. Iga vistkond saab iga
avamise jrel teha vaid he pakkumise. Vidab see meeskond, kes arvas ra kige rohkem
snu (Laamann, 2009).
Kokkuvte
Lugema petamise teooriaid ja meetodeid on vga erinevaid, seetttu on valik vga lai,
millest eeskuju vtta ja tulevikus lhtuda. Kooliealistele on ilmselt tuntavam ja nhtavam
protsess, kui lastele, kes veel koolis ei ki. Koolieelikutele petataksegi igapevaseid teadmisi
mngude kaudu. Selleks on koostatud palju erinevaid mnge ja juhendeid, kigil on vimalus
valida endale meeleprane.

Lugema petamine11
Kasutatud kirjandus
Laamann, A. (2009). Mngides lugema.Tallinn: Kirjastus Ilo
Lerkkanen, M.-K. (2007). Erisugused ksitlusviisid lugema petamisel. K. Plado (Toim),
Lugema ppimine ja petamine (lk 58-62). Kirjastus: Tartu likooli Kirjastus.
Lerkkanen, M.-K. (2007). Elementaarse lugemisoskuse petamise meetodid. K. Plado (Toim),
Lugema ppimine ja petamine (lk 63-80). Kirjastus: Tartu likooli Kirjastus.
Lerkkanen, M.-K. (2007). Kollektiivsed meetodid. K. Plado (Toim), Lugema ppimine ja
petamine (lk 84-85). Kirjastus: Tartu likooli Kirjastus.
Lerkkanen, M.-K. (2007). Lugema petamise tasakaalustatud meetod. K. Plado (Toim),
Lugema ppimine ja petamine (lk 81-83). Kirjastus: Tartu likooli Kirjastus.
Lerkkanen, M.-K. (2007). Mng. K. Plado (Toim), Lugema ppimine ja petamine (lk).
Kirjastus: Tartu likooli Kirjastus.