Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium

KOKKU LAHKU

NIMISÕNA + NIMISÕNA

■ Ainsuse nimetavas käändes olev Märklaud, lõppsõna

täiendsõna
■ Ains om olev täiendsõna märgib Toakoer, jahikoer, linnukoer, ■ Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse
liiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee
■ Konsonanttüveline (s-tüveline) Hingamiselund, tootmisprotsess ■ Ains om olev täiendsõna, millele Selle seina vaip (see seinavaip),
täiendsõna eelneb laiend (laiend kuulub küpse vilja pead, minu maja aken
täiendsõna, mitte põhisõna
juurde)
■ Lühenenud nimi-ja omadussõna Inimsugu, kuningriik
■ Täiendsõna on sihitislik Loodusevaatlus, lumevedu, ■ Kui sihitislik täiendsõna ei märgi Akna avamine, põranda värvimine
metsavaht liigimõistet, vaid konkreetset
üksikjuhtumit
■ Põhisõna märgib hulka, määra, Veetilk, saiapäts, leivaraas,
kogu kommikilo
■ Ains om olev täiendsõna, kui tekib Härjasilm, käoking, koolivaheaeg
uue tähendusega mõiste
■ Ains om olev täiendsõna, mis ei Klassijuhataja (pole kindla, ■ Ains om olev ligemalt Tehase direktor, kleidi pesemine,
märgi kindlat olendit, eset või nähtust, määratletud klassijuhataja), puuleht, määratletud nimisõna (märgib traktori mootor, tädi poeg
st on umbmäärane pesupesemine kindlat olendit, eset, nähtust)
■ Ains om olev täiendsõna, mis on Raamaturiiul,
sisult mitmuslik puukoorem pingirida
■ Kuude ja ilmakaarte nimetused Jaanuarikuu, aprilliilm, idanaaber
■ Mitmuse om olev täiendsõna, kui Võõrastemaja, vanematearmastus, ■ Mitmuse omastavas olev Vigade parandus, mägede tipud,
väljendatakse omaette vanadekodu, lasteaed, käterätik, täiendsõna puude oksad
kindlakskujunenud mõistet teadetetahvel
OMADUS-, ARV-, ASE- JA MÄÄRSÕNA + NIMISÕNA

■ Omadus-, arv-ja asesõna, kui need Suurlinn (suur linn), pikkpoiss (pikk ■ omadus-, arv- ja asesõna Suur tuba, kolmas raamat, tolle aja,
koos nimisõnaga moodustavad poiss), kalliskivi (kallis kivi), (esimene sõna käändub) oma aja, selle aja, teist laadi, seda
eritähendusliku mõiste nelinurk, omaalgatus, isetegevus, sorti, sama liiki
pooltoon
■ Iseseisvate nimisõnadena Morsetähestik, maratonijooks, ■ Käändumatud omadussõnad ja Väärt soovitus, eesti keel, hiina tee,
tarvitatavad pärisnimedest tekkinud olümpiamängud, röntgenikiired liiki, laadi märkivad soome kelk, hollandi juust
üldnimed kohanimelised täiendid 1
■ Eesnimeline täiendsõna, mis on Kadripäev, jaanipäev, mardihani,
kujunenud liigiterminiks jüriöö, aadamaülikond

■ Asesõna ERI kirjutatakse
nimisõnaga kokku tähenduses
spetsiaalne, eriline
■ Tekkinud liitsõna väljendab kindlat Uusaasta, elavnurk, heategevus,
omaette mõistet
■ Täiendsõna on lühenenud
■ Sellised kolme- või enamatüvelised Kuumaveeallikas, mustaveepang,
ühendid, mis moodustavad omaette
tähenduse
KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA
■ Kui tekib omaette tähendusega
sõna
■ -ohtu, -võitu, -verd eelneva
käändsõna omastavaga
■ -karva j a -värvi
kindlakskujunenud väljendeis
nimisõna omastavaga
■ ne- ja line-liiteline omadussõna
eelneva käändsõnaga
■ ne- ja line-liiteline omadussõna
eelneva käändsõnaga
KOHANIMEDE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
■ kui kohanime esiosa iseseisvalt
samaväärse nimena ei tarvitata
Sellel erialal, sai eriülesande,
kitsasfilm, omakasu, vaenelaps
Sinilill, kiirrong, sirgjoon
mustasõstramoos, kahemehefirma,
neljasilmajutt, allveelaev
Kohusetruu, viljarikas, külmakindel,
tulikuum, hulljulge, kurikaval
Lapseohtu, kurvavõitu, igavavõitu,
puhastverd, valgetverd
tinakarva pilved, taevakarva sinine, ■ kui omastaval täiend
telliskivivärvi pluus
Mäekõrgune, ookeanitagune,
linnadevaheline, napisõnaline
Mäekõrgune, ookeanitagune,
linnadevaheline, napisõnaline
Emajõgi, Munamägi, Vahemeri,
Surnumeri, Naissaar, Supilinn
■ Asesõna ERI kirjutatakse
nimisõnast lahku, kui ta tähendab
erinev, erisugune, lahusolev, omaette,
eraldi
■ Määrsõnaline täiendsõna
■ kui ne- või line- liitelisel
omadussõnal on käändsõnaline
täiend või määrsõnaline laiend
■ kui ne- või line- liitelisel
omadussõnal on käändsõnaline
täiend või määrsõnaline laiend
■ osastavast käändest kirjutatakse
karva ja -värvi lahku
■ määrsõnaliselt tarvitatavad
omadussõnad
■ kui kohanimi võib esineda ilma
liigisõnata
■ kui tegemist on teisest koha- või
Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium
Töötasid eri aladel, pärinevad eri
aegadest
Kummuli paat, lokkis juuksed,
valjusti rääkimine
Küpse kirsi karva
Nelja meetri laiune, tolle mäe
kõrgune, suurte linnade vaheline,
kõigi eelduste kohane, tubli tunni
pikkune
Nelja meetri laiune, tolle mäe
kõrgune, suurte linnade vaheline,
kõigi eelduste kohane, tubli tunni
pikkune
Roosat karva riie, punast värvi maja
Hirmus palav, paras soe, tohutu suur,
ääretu lai, põhjatu sügav
Peipsi järv= Peipsi, Tartu linn =
Tartu Volga jõgi = Volga
Jaapani meri (Jaapan), Pärnu jõgi,
2
 Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium

isikunimest tuleneva nimega Põlva maakond, India ookean

■ omadussõnaline nimeosa ei käändu Suursaar, Pühajärv, Paljassaar, ■ kui omadussõnaline nimeosa Vaikne (Vaiksel) ookean(il), Punane
või on omadussõnatüvi Vanaküla, Sinialliku, Valgjärv käändub (Punasesse) meri (merre)
■ kui liigisõnaks on tänav, maantee, Rävala puiestee, Raekoja plats, Vana
puiestee, väljak, turg vms turg, Pärnu maantee, Piiri tänav

■ kui liigisõnaks on maa Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad, ■ isikunimi liigisõnast maa Adelie maa, Baffini maa

■ mitmuslik riigi tähenduses esinev Aafrika maad, Aasia maad,

maa Läänemere maad, Skandinaavia
maad
ARVSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE

■ -teistkümmend, -kümmend, -sada Seitseteistkümmend, seitsekümmend, ■ ühelised, tuhanded, miljonid Kolm miljonit kolm tuhat kolm
seitsesada, paarkümmend, mõnisada
■ ühesõnaline arvsõna ne- ja line- Viieaastane, viiekümneaastane, ■ mitmesõnaline arvsõne ne- ja Neljakümne nelja aastane, kahe ja
liitelise omadussõnaga (kokku ka siis, viiesaja-aastane line-liitelisest arvsõnast poole kuune
kui eelneb määrsõnaline laiend) Kuni kahekilone raskus
■ sõnad pool, veerand, kolmveerand Poolaasta, poolkuu, poolsaar, ■ sõnad pool, veerand, Pool aastat, pool tundi hiljem,
järgneva nimisõnaga, kui tekib veerandaasta, kolmveerand järgnevast nimisõnast, poolest õppeaastast, kolmveerand
omaette tähendusega sõna kui ta esineb hulgasõnana ja käändub tundi
TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE

■ käändsõnad, määrsõnad ja On vette kukkunud, kollaseks

■ liittegusõnade osad Abielluma, abielluti, on abiellunud,
abiellutakse, olevat abiellunud
■ kui ühend- või väljendverb vastab Äraminev külaline, andeksantav
küsimusele missugune? võib kirjutada eksimus, kokkupandav vihmavari,
kokku mahamurdunud puu, kaugelttulnud
külaline, tähelepanemata vead,
ärakoristatud tuba
verbide tegevusnimed
■ ühend- ja väljendtegusõnade osad
eelneva määrsõna või
käändsõnavormiga lubatud kirjutada
kas kokku või lahku
värvitud, lauldes tehtud töö, õitsema
hakkav
ära minev, andeks antav eksimus,
kokku pandav vihmavari, maha
murdunud puu, kaugelt tulnud
külaline, tähele panemata vead,

Üle vaatama, ette ruttama, aru

LAHKU ON ALATI ÕIGE! saama, juures olema, ära koristama
■ Ühend- ja väljendverbidest Väljaütlemine, vastuvõtja, ■ Ühend- ja väljendverbidest Välja ütlemine, vastu võtja, juures
3
 Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium

moodustatud mine-liitelised teonimed, juuresolija, tähelepandavalt, moodustatud mine-liitelised olija, tähele pandavalt, silma
ja-liitelised tegijanimed ja silmahakkavalt teonimed, ja-liitelised tegijanimed ja hakkavalt
kesksõnadest moodustatud lt-liitelised kesksõnadest moodustatud lt-
määrsõnad võib sarnaselt omadussõna liitelised määrsõnad võib sarnaselt
funktsioonis kasutatavate omadussõna funktsioonis
kesksõnadega kirjutada kokku või kasutatavate kesksõnadega kirjutada
lahku kokku või lahku

■ kui ühendtegusõnale eelneb Tunnelist läbi sõitnud rong, üle jõu

laiend, siis kesksõna ja mata-vorm käiv töö, täiesti rikki läinud aparaat
lahku
■ Muude liidetega ühend- ja ettevalmistus, sissepääs, tähelepanu,
väljendverbituletised, samuti ülevaade, kättemaks, ettevaatus,
omadussõnastunud kesksõnad pealetung, kokkumäng, vastuvõtt,
kirjutatakse kokkutulek, allakäik, kokkulepe,
kokku, sest need on omaette juuresolek, vastuvõtlik,
rahulolematu, ettevaatlik
tähendusega iseseisvad sõnad.
Viimaseid on ka mine- ning ja-
tuletistehulgas
MUUTUMATUTE SÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE

MÄÄRSÕNAD
■ kui kaks kõrvuti olevat mistahes Aegamööda, alailma, alatasa, ■ muudest sõnadest harilikult lahku Väga hea, tohutu suur, seal sees,
sõnaliiki moodustavad määrsõnalise avasilmi, hiljaaegu, hoopistükkis, liiga palju, palju räägitud, seest
väljendi kusjuures, kõigepealt, käsikaudu, kostev
ülekäte, uisapäisa, meeltmööda
■ Kui muutumatud sõnad kasvõi, justnagu, just nimelt, ■ Kui muutumatud sõnad kas või, just nagu, just nimelt, kui
moodustavad sõnaühendi, sulanduvad kuitahes, mistahes moodustavad sõnaühendi, tahes, mis tahes
kokku, võib õigeks pidada nii nende sulanduvad kokku, võib õigeks
kokku- kui lahkukirjutamist
pidada nii nende kokku- kui
lahkukirjutamist
KAASSÕNAD
■ kui kaassõna moodustab Aegamööda, pealekauba, altkulmu, ■ käändsõnast, mille juurde kuulub Mööda teed, ümber maja, peale selle,
käändsõnaga lahutamatu terviku ümberringi, tagaselja õhtu poole, maad ligi, pea kohal
■ pool, poole, poolt määrsõnaga Sealpool, sissepoole, väljaspool, ■ pool, poole, poolt käändsõnast Metsa poole, vasakul pool, teisele
kokku tahapoole, eespool, ettepoole lahku poole, seina poolt, mõnelt poolt
4

■ moodi ja viisi eritähenduslikes
väljendites, määrsõnades
■ pidi eritähenduslikes väljendites
kokku
■ kaupa ja viisi ainsuse omastavas
kas kokku või lahku
■ pealt, peale, pärast
eritähenduslikes väljendites või kui
vorm nõuab
■ mööda eritähenduslikes väljendites
■ mööda võib nii kokku kui lahku
järgmistes väljendites
SIDEKRIIPS LIITSÕNADES
REEGEL
3-4 ühesugust tähte kõrvuti
Mehemoodi, kuidasmoodi, niiviisi,
niimoodi, nõndaviisi,
Nägupidi, kättpidi, kaelapidi
(kaelakuti), pahempidi
Nädalakaupa =nädala kaupa,
tükiviisi =tüki viisi
Korrapealt (otsekohe), käepärast,
jaopärast, mispärast, seepärast
Aegamööda, kordamööda,
pikkamööda
Meelt mööda =meelt mööda, jõudu
mööda =jõudumööda, konti mööda
= kontimööda
NÄITED
Maa-alune, jää-äärne, plekk-karp
Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium
■ kombel käändsõnast lahku Inimese kombel, vasika kombel
■ moodi ja viisi käändsõna Varblase moodi, vaenlase viisi, minu
omastavast (osastavaga nii kokku kui moodi
lahku) Vanamoodi = vana moodi
■ pidi käändsõnast lahku Teed pidi, nurki pidi, rööpaid pidi
■ teel, jõul, väel, jooksul, kestel,
Kirja teel, posti teel, telefoni teel
korral, puhul, käändsõnast lahku Auru jõul, elektrijõul, kuue väel,
kampsuni väel, aja jooksul, õhtu
jooksul, elu kestel, tarbe korral,
surma puhul
■ kaupa ja viisi mitmuse omastavas Nädalate kaupa, kuude viisi
alati lahku
■ pealt, peale, pärast käändsõnast Käigu pealt, päeva pealt, viguri
harilikult lahku pärast, nalja pärast
■ mööda käändsõnast lahku Teed mööda, serva mööda
-
5
 Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium

Parema loetavuse ja mõtte selguse huvides Karusmarja-jahukaste

pool-elutu
Liitmäärsõnades Päev-päevalt, aasta-aastalt, järk-järgult
nimetav +alaltütlev
Üks osadest on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa Nalja-show, c-täht, MM-võistlused,
nud -kesksõna
Liitomadussõnades, kus täiendsõnaks on nimi Peipsi-äärne, Vabadussõja-aegne, Raua-nimeline
Täpsustava täiendosaga nimedes Suur-Pakri, Lääne-Eesti, Räpsi-Rein, Ida-Euroopa, Vana-Kreeka
Liitsõna korduva osa asemel Sünniaasta, -kuu ja -päev;
linna- ja vallavalitsused
Paaris-ja kordussõnade vahel Õed-vennad, aprill-mai, tahes-tahtmata, musta-valgekirju, tere-tere, palju-palju
Sõnaühenditest tuletatud omadussõnades Pedagoogilis - psühholoogiline
Samaväärsete täiendite vahel sidesõna asemel Eesti-Läti piir, soome-ugri keeled,
õuna-marjaaed
Kaksikeesnimes või -perekonnanimes Maarja-Liis, Grünthal-Ridala
Tähtede ja väiketähtlühendite käänamisel Üleminek a-st b-sse, nr-d
Nii sidekriipsuga kui sidekriipsuta võib kirjutada võib-olla, võib olla

Allikaloend:

Ehala, M. 1998. Eesti kirjakeel. Gümnaasiumi õigekeelsusõpik. Tallinn:Künnimees.

Erelt M., Erelt T., Ross K.2000. Eesti keele käsiraamat, II, täiendatud trükk.. Tallinn:Eesti Keele Sihtasutus
Kraut E., Liivaste E., Tarvo A. 2004. Eesti õigekeel. Gümnaasiumi õigekeelsusõpik. Tallinn:Koolibri
http://www.emakeeleselts.ee/keeletoimkond.htm