Määrsõnad
Määrsõnad on muutumatud sõnad, mis esinevad lauses määrusena.
Määrsõnade liigid
Liik Tähendus Näited
alla, all, alt, ette, ees, eest,
lähemale, lähemal, lähemalt,
Kohamäärsõnad Märgivad ruumilisi suhteid.
allapoole, allpool, altpoolt,
tagasi, edasi, kohati, maitsi;
homme, täna, eile, ammu,
Ajamäärsõnad Märgivad ajalisi suhteid. kaua, kauaks, varsti, sageli,
tihti, harva;
hästi, halvasti, ilusti, valjusti,
salaja, vaikselt, segamini,
Märgivad viisi, seisundit või lõbusalt, kurvalt, kössis,
Viisi- ja seisundimäärsõnad
asendit. paljapäi, selili, naljatamisi,
vajus kössi - (oli) kössis; jäi
purju - (oli) purjus;
hulgakesi, kahekesi, üksinda,
Märgivad objektide hulka või
Hulga- ja määramäärsõnad natukene, palju, väga,
omaduse määra.
võrdlemisi, üsna, märksa.
Leidub ka üksikuid määrsõnu, mis ei sobi ühegi nimetatud liigi alla, nt loomuldasa,
arvatavasti.
Osa määrsõnu muutub piiratud ulatuses, st tähendab, et neid saab mõnes käändes käänata ja
mõnel sõnal esinevad võrdlusastmed, nt
ilusti, ilusamini, kõige ilusamini;
alla, all, alt;
sinna, sealt, seal;
kaugele, kaugemale, kõige kaugemale;
Jäta meelde! (kohamäärsõnad)
Kuhu? Kus? Kust?
Ette Ees Eest
Sisse Sees Seest
Taha Taga Tagant
Maha Maas Maast
Välja Väljas Väljast
Alla All Alt
Eemale Eemal Eemalt
Kaugele Kaugel Kaugelt
Kuskile Kuskil Kuskilt
Kõikjale Kõikjal Kõikjalt
Mujale Mujal Mujalt
Võõrsile Võõrsil Võõrsilt
Kõrvale Kõrval Kõrvalt
Keskele Keskel Keskelt
Lähedale Lähedal Lähedalt
Harjutus 1. Valige loendist sobiv kohamäärsõna.
Astuge ……………., ……………… on külm. ……………. Lehvisid riigilipud. Meile
tulevad ……………. külalised. ……………. On palju ilusaid lilli. Astuge ………….., ärge
jääge seisma. Jäin teistest ………………, sest ma ei jõudnud nii kiiresti joosta. Elasin mitu
aastat ……………… ning tundsin igatsust kodumaa järele. Tulge ………….., ……………..
on palju seeni. Nad ei osanud enam …………….. minna. Ma ei sõida …………., väljume
järgmises peatuses. …………….. on hea etendust vaadata.
(kuskile, kõikjal, edasi, maha, kaugelt, väljas, lähedalt, võõrsil, siia, kaugele, siin, seal,
sisse)
Harjutus 2. Valige loendist sobiv ajamäärsõna.
…………………… käin basseinis ujumas. Lapsed läksid ……………. magama.
…………………. on meil raske päev. Me käime ……………… jalutamas. …………….. on
väljas veel külm. ……………. läksin esimest korda suusatama. Kevad on käes ning
……………… algab suvevaheaeg. ……………… sa linna jääd? ……………….. on päevad
juba tunduvalt pikemad. ………………… magan tavaliselt hästi. ……………….. sajab
…………. vihma. …………….. on ta tujukas. Hakka …………… tööle! Ära ………………
soovi kaasinimestele halba. ……………… peame andma oma lõpliku vastuse. …………….
Sügisel on meil hea viljasaak.
(tänavu, homseks, vara, kolmapäeviti, homme, eile, tihti, kohe, peatselt, nüüd, kauaks,
öösiti, täna, pidevalt, mõnikord, iial, praegu)
Harjutus 3. Moodustage näidise järgi määrsõnu. Tõlkige saadud sõnaühendid.
Näidis: ohutu (missugune?) keskkond; töötab ohutult (kuidas?)
Ohtlik mürk – mõjub ………….. Tugev maavärin – mõjutas …………..
Haruldane taim – lõhnab ……………. Pidev müra – lärmab …………….
Loodussõbralik keskkond – käitub ………………. Aktiivne suhtumine – suhtub ………….
Edukas programm – tarbib ………………. Asjalik looduskaitsepäev – räägib
………..
