Miks on Eestis hea elada?

Eesti Vabariik, nii tilluke nagu ta on, pole maailmas niivrd tuntud riik nagu USA vi Prantsusmaa. Tihtipeale kui elda mnele vlismaalasele, eriti veel sellisele, kes ei ole isegi eurooplane, et oled prit Eestist, siis klab ta suust ksimus: Kus see asub? Esmapilgul paistab selline ksimus olema solvav, kuid samas tekib siis vimalus tutvustada oma riiki sellile vlismaalasele. Parem on ikka, kui pole ldse riigist midagi kuuldud, kui on kuuldud sellest midagi halba. Paljudele vlismaalastele tundub Eesti olevat mitmeklgne: imetlusvrse looduse, keerulise ajaloo ja omaprase kultuuriga. Veel alles ligi 20. aastat tagasi sooviti leida maailmakaardilt selline tibatilluke riik nagu Eesti, kuid nd, kui see on olemas, saab alguse meie rahvastikku mjutav tegevus emigratsioon. Paljud tnapeva noored unistavad minna elama vlismaale, lootuses leida uusi seiklusi, ppida uut keelt ning kogeda midagi ebatavalist, pnevat. Selline unistus pole sugugi halb, kuid noorte naiivsus phjustab lhiajalise vlismaal viibimise aga paigale jmiseks. Taotletakse uus kodakondsus ning igasugune hendus Eestiga kaob. Siit tekibki minupoolne ksimus: milleks ra minna? Teades pris mitut isikut, kes on olnud taolises situatsioonis, sain alati erineva vastuse, kuid phimte oli neil kigil sama: vlismaal elamine on parem. Olen kinud pris mitmel korral vlismaal ja olen ka vrrelnud sealset elu Eestiga testi mningad asjad on seal paremad, kuid sellegipoolest Eestis elamine pole vlismaal elamisega vrreldes nii halb. Juba mitmendat korda kime perega Suurbritannias, Walesis puhkamas. Jah, seal ma tunnen ennast pisut koduselt tnu mbruskonnale ning olen melnud mitmeid kordi sinna peale kooli lpetamist elama minemast, kuid ma tean, et see hakkaks mulle raske olema, sest koduigatsus tuleks peale Eesti jks ju kik, keda ja mida ma armastan! Mu pere, mu lapseplvekodu, mu kodulinn ja sbrad ilma nendeta oleks vlismaal elamine raske. Kuid prdun tagasi selle juurde, miks pigem eelistaksin elada Eestis, kui riigis, kui kusagil Saksamaal. Eelkige Eestis on hid vimalusi hariduse omandamiseks: juba lapsest saati olen unistanud minemast Tartu likooli, isegi mitmel korral peahoonest mda sites tekib omalaadi igatsus. Meie haridusssteem ei j kuidagi alla teistele riikidele, sest siin petatakse pea igat valdkonda hlmavaid aineid ning toimuvad ka vga keerulised ja phjalikud eksamid. Tean paari petajat, kes on vrrelnud Eesti koole vlismaa omadega. Imestama pani just see, et vrreldi tavalist Eesti kooli mingi vlismaa eliitkooliga. Ebaaus vrdlus minu silmis. Ning siit ka thelepanek Eestis on samuti eliitkoole ning ikka hmmastavalt heal tasemel. ks tdruk, kellega kohtusin kunagi laagris, pib Prantsuse Ltseumis ning juba praeguse seisuga rgib ta prantsuse keelt samal tasemel nagu mina inglise keelt.

Kusjuures inglise keelega tuleks esile tuua ks oluline aspekt. Eestis petatakse seda keelt vga hsti ning ka tulemus on mrgatav, sest minu arvates paljud pilased saaksid vga hsti hakkama suheldes mne noorukiga Suurbritanniast. Isegi Comenius projektist osavtnud (pean silmis oma klassikaaslasi) on rkinud, et kui vtta kokku eestlased, sakslased, hispaanlased ja poolakad, siis kige paremini valdavad inglise keelt just eestlased. Pole paha, vi mis? Ning teatavasti on ka selliseid n jututubi, kus saad enese identiteeti avaldamata suhelda vlismaalasega. Olen mnikord taolises kohas kinud ning pris mitmel korral on mulle eldud, et ma valdan inglise keelt isegi paremini kui mni pilane Phja-Ameerikas. See oleks kll kiiduvrt kompliment nii mulle kui ka minu inglise keele petajale. Miks on Eestis veel hea ppida, on vast see, et kohati Eesti koolides on haridusssteem isegi parem kui Suurbritannias. Nimelt sealsetes koolides, kui tavaline Eesti koolis olev pilane (kes loomulikult pib korralikult) lheks Inglismaale kooli ppima, siis viks ta, ise olles 7.klassi pilane, minna seal hoopis 9.klassi! Sellist asja ei saaks ma tie kindlusega vita, kuid ks minu tuttav, kes on elanud seal le 5 aasta, on elnud, et Inglise koolissteem jb Eesti omale maha umbes 2 aastat! Siit ka jreldus phikooli ajal minu silmis poleks mtet minna ppima sinna, kui loodad, et saad seal targemaks. Eestis elamine on mnes mttes ka selle poolest hea, et siin on minu arvates hea kliima: oleme tundnud ehtsat suve ning ehtsat talve. Sna ehtne all mtlen just seda, et iga aastaaeg on just selline, nagu see peab olema. Niteks paljud unistavad minna elama Floridasse, sest aastaringselt soovitakse nautida suve ja pikest aga mina arvan, et peagi muutuks see vga ttuks. Eestis elades saab tunda nii kredat pakast, pikesepaistelist suve, kuldlehtedega ehitud sgist kui ka itsmisrohket kevadet. Minu phimtte tleks hsti vlja ks kommentaar, mille olin leidnud htulehe internetilehekljelt. Tsiteerin: Talv on klm, suvi soe. Vihma on, tuult on. Kike on. Ka loodus on siin imekaunis. Olles kinud 2011. aasta kevadel kahes laagris, ppisin lhemalt tundma nii Otep mbrust kui ka Lnemaad. Loodusest on ammutanud mitmed poeedid inspiratsiooni, samuti kunstnikud, kirjanikud, muusikud ja teised loomeinimesed. Ernst Enno luuletuses Phajrvel enne pikesetusu on ks nide sellest, kus luuletaja, pealtnha tiesti tavalisest jrvest, suudab les kirjutada nii ilusad read: Koidu ngemata lained mngivad Suve hmaral palgel, Metippude metsaladvad Naeratavad, Nagu seletaksid nad Lbi une Ligineva valguse 2

Kuldsete voogude harju Lnemaal looduslaagris olles pidasin omamoodi pevikut ning nipsasin sealt he vikese sissekande oma esimese peva muljetest: Tasane maapind, nii tuuline ilm oli. Sellegipoolest kisime linnuvaatlustornis. Puhtulaius vi kusagil. Ning suundudes poolsaare servaalale, sinna kohta kus maapind lppes ning algas meri. Just seal, hoolimata sellest, et ma vaikisin, hetkeks tundsin end nagu ma oleks kige vimukam inimene siin ilmas. Sdantlhestav mbrus, nii imeilus. Eks tuleb tdeda, et eesti keel on vga klav ning helisev. Lisaks snale ilus on ka teisi sobivaid snonme eesti keele kirjeldamiseks: kaunis, meeldiv, maaliline, imetletav, meloodiline, puhas. Eesti keel on vgagi mitmekesine, alates oma 14. knest lpetades murretega, et seda on nii mnelegi raske ppida. Usun, et vlismaalased piksid eesti keelt raskustega, kuid on mitmel korral eldud, et eesti keel on ilus keel. Ma olen uhke, et valdan vabalt seda keelt ega mtle, et oleks tahtnud sndida kuskil mujal. Eestisse jda, elama hakata sellise tegevuse phjuseks on kindlasti ka nii meeldiv keel, sest kus me veel saaks seda kasutada, kui mitte siin kallil kodumaal. Kui Venemaa okupeeris Eesti, siis vga palju venelasi immigreerus Eestisse, kes ttamise prast, kes muul phjusel. Sellegipoolest hakkas pliselanikest eestlaste osakaal vhenema. Kui taastati Eesti iseseisvus, siis hakkas osakaal tasapisi suurenema. Kuid tnaseni on Ida-Virumaal eestlate osakaal viksem: venelasi on siin 70% eestlasi aga 30%. Ma ei saa ennast nimetada puht eestlaseks, sest mlemad mu vanemad on segarahvusega: isa poolvenelane-pooleestlane, ema poolvenelane-poolisurlane. Hoolimata sellest, et rahvuse osas olen eestlane vaid veerand, sellegipoolest tunnen ma end eestlasena: elan ja olen sndinud siin, rgin siinset keelt. Kokkuvtteks tahan elda, et Eesti on oma viimase 20 aasta jooksul kvasti arenenenud ning seeprast ainuksi selleprast pole mtet kolida vlismaale, kui arvad, et elu vlismaal on parem. Eelnevalt tin vlja mningad phjused, miks Eestisse jda. Ja need on vaid mningad sadadest vimalikest phjustest. Osad need phjused on les kirjutatud, teised aga paiknevad meie sees. Minu silmis on kige peamine phjus Eestisse jmiseks sgaval sdames. Kustahes ma ka poleks, kuitahes kaugele ma ka ei lheks, sisimas ma tean, kus on mu snnima, kus on mu kodumaa. Ning alati tean ma, kes ma olen rahvuselt. Eestlane.

Koostas: Mari-Liis Korkus, 9A klass