Eksami ks osa: referaat teemal "Eesti kultuuri tekke- ja olemiseeldused ning tingimused".

Ilmar Talve "Eesti kultuurilugu", 2004 tuleb aluseks vtta. Ei tohi letada 7 "arvutileheklge", 5-7 lk, 12p, 1,5 reavahe. Vljaprindituna tuleb eksamile kaasa vtta, 50% hindest. Teine pool eksam. Pilet, koosneb ksimustest, millele tuleb vastata paari lausega. Phineb loengutel/"Eksistentsiaalne Eesti" (2010), R. Veidemann. 04/05 'Aestidest' Eestini. Kultuur lhenemine kultuurisemiootiline. Hermeneutiline lhenemisviis petus mistmisest, ptakse osade kaudu rekonstrueerida tervikut. Millegi thenduse jne vlja selgitamine. Thendus kellegi/millegi jaoks, toob esile suhte ja ka struktuurse olemuse. Subjekti suhe teise subjekti. Kultuurisemiootiline lhenemine struktuur ja suhe oluline. Ksitab kultuuri all ldisemas mttes kommunikatsiooni, suhtluspartneriks vib olla loodus, kolmas subjekt, nt jumal; mingi rahvas. Kommunikatsioon on olemuselt mrgiline, toetub mrkide vahetumisele. Kultuur omandab vaheilma positsiooni, mida ei mrka, kuigi me selles oleme. Seda mrkab vaid siis kui kokku puututakse teiste kultuuridega. Nt erinevad keeled, oma mtete tlkimine teistele. Koosneb teadmistest, universaalsetest teadmistest ja individuaalsetest teadmistest; kujundid jne moodustub vaheilm. Ernst Cassirer kirjeldab vaheilma kui smboolsete vormide (mt, keel, kunst, religioon jne) ssteem. Vaheilm sadestub tekstideks. Iga tekst on mingit tervik thendust omav mrgikompleks. Kui ta on vaheilm, siis tegutseb mingi mustri alusel. Igas primuses, kirjandus-/kunstiteaduses varjab end ssteemi mudel e Tekst. Iga koha kultuuritp on ssteem/mudel, sinna lhevad alla ka poliitika/majanduse jne mudelid. Kultuur: 1) tekstidekooslus, 2) Tekst. Nime "Eesti" he tekstidekooslusele/kultuurile annavad siinsete tekstide omavahelised suhted; arhitektuurilised ilmingud jne, nende kigi suhestumised. Eesti kultuur ei ole see, et on erinevad kultuurinhtused vaid see, et need suhestuvad omavahel. Suhestumine on mitmeplaaniline ja kokkuleppeline. Mis asub Eesti kultuuriloo keskmes ja mis realadel, kus toimub liikumine jne. Iga kultuuri omandamisel oluline 1)keskme e perifeeria suhe; 2) oma ja vra suhe, mis vetakse omaks, mis trjutakse, mis jetakse krvale. Eesti kultuur sndis saksa kultuuri rpes! - oma ja vra dnaamika. Mis algselt oli perifeerne, muutub tsentraalseks rahvusliku rkamise ajal. Seltsiliikumine kopeeris Euroopat. ldlaulupeo traditsioon tulnud vapsjee Austriast v kuskilt sealt, ja muutus Eestis lioluliseks kultuuri osaks, miski millega tehti ennast maailmas nhtavaks. Laenatud ilming. Ltlaste tunnuslause "Maa, mis laulab" vs eesti "Welcome to Estonia" ://. Ka seal tugev laulupidude traditsioon. estid, rituaalid, helikombinatsioonid. Primuskultuur rahvaluule, rahvaluule, kombestik. Primuskultuuri kujunemine, milline on selle algne vorm? On moodustunud suulisele kultuurile omaste vtetega. Kollektiivses mlus olevad metafoorika, kordused, paralelismid. Oluline, sest toetuda sai ainult mlule, ei olnud vimalik les kirjutada. Meelde jtmiseks oluline kordused, mrksna peab olema kujundlik. Pildilisena peab olema peas. Primust vib ksitleda omaette tekstina suures tekstis. Kas keel vib olla tekst? Yes. Eesti kultuuris on see nii ka olnud. Vitlus hiskeele prast. Igal keelel on oma suvernne kodeerimisssteem, mis eristab teda teistest. Kui on riigikeele staatus, siis ta on phiseaduslikus positsioonis, ja phiseadus on riigi piibel. Kujutav kunst, helikunst, kino, televisioon, internet. Haridus Eesti haridusssteem e tekst. Sisemised struktuurimuudatused vivad toimuda jne. Eesti haridusssteemist vib rkida alles 20 sajandist alustades? Popkultuur Eestis peaaegu keelt vahetanud, inglise keelele le linud. Massikultuur, krgkultuuri mingid ilmingud ilmnevad massikultuuris. Krg- e eliitkultuur, mida mista Eesti eliitkultuuri all, kui palju seda siin ldse on? Thenduse tekke probleem. Kuidas ja millal tekib thendus? Kuidas ta tekib suhetes ja subjektide-objektide suhtes. Probleem puudutab ka eesti kultuuri. [referaat] Eesti kultuuri arengu jlgimine, tingimuste ja eelduste jlgimine. Diakrooniline e ajaline mde oluline siin. Mnchauseni sndroom. Ei saa lahti sellest keskkonnast, kus me oleme. Tuleb vaadata suhtes maailmakultuuriga, teiste kultuuridega. Ajaloolises plaanis tiesti vrreldav. Raske tuua vlja eriprasusi, mis eristaksid Eesti kultuuri teistest. Maailma tsivilisatsioonide suhtes kujunes eesti kultuur vlja perifeerselt. Teine maaviljeluse revolutsiooni, esimesed linnad ja kirja leiutamine, vljakujunenud arusaam tsivilisatsioonide eelmngust. Ajaliselt -4000 - -3500 ehk 6000 aastat tagasi, valitses siinsetel aladel jaeg, samas kui mujal olid juba tsivilisatsioonid. Mesopotaamia, Induse, maiad, Mkeene jne jne. Ei puudutanud muistest proto-Eesti kultuuri. Muistne Eesti algab alles tkk aega prast Kristust. Eesti kultuuri embronaalne seisund, enamvhem korrastatud ssteem hakkab ilmet vtma Lnemere kirde nurgas. Teistele, ka soomlastele, on see meri Idameri, ja kolmandatele Balti meri. Nitab eelajalooliste eestlaste maailmapilti, vms. Ssteem hakkab ilmet vtma alles 13 saj pKr. Embronaalses seisundis 2 pesa 1) eesti nime (pritolu ja kuuluvus), 2) eesti ruum. Eestlaste etnonmiks (grupiliste tunnustega seonduv nimi) Eesti. Rahvus kui kollektiivne tunnus. 19 saj veti Eesti rahvuslikuks nimeks. 1 saj pKr, kui Rooma impeerium on vtnud suuna "loojangule", kristluse esimene sajand, religiooni suur tusuperiood. 98 a pKr ilmub riigi/kne/ajaloomehelt Tacituselt raamat germaanlastest. Eesti nime snnitunnistus. Mainitakse ka sakslasi, hollandlasi jne ja eestlaste vimalikke esivanemaid. Sveebi mere lunakaldal olevad himud tegelikult. Ktid ja korilased, kalapdjad, merevaigukorjajad (oluline, mis ti nad maailmakaardile). Vaigust tulnud leldine sna elekter, sest sealt vis elektrit saada. Klaas e glaesum. Tacitus kirjutab, et nad ainukesena germaanlastest korjavad merevaiku e glaesumit. Fennid, asusid phjapool ja nende puhul tenolisemalt olid protoeestlaste esivanemad. Fennid olid Tacituse snul uskumatult kasimatud ja metsikud, kodutud ja kommeteta. Arvatakse, et Tacitus siiski mtles aestide all Balti hime, aestide nimi kanti hiljem le eestlastele. Merevaik is super important. Alguprane nimi tulenes liivi keelest. Merevaik liivi keeles on sarnane eesti keele snale "helmes", mis on laen heebrea jne araabia keeltesse. ks suurimaid panuseid. Aestide nime enda pritolu, Tacitus vaid nimetab seda. Arvatakse, et see oli germaanlaste leiutis, et germaanlased kutsisid nii endast phjapoolseid rahvaid, vms. Germaani keeltes. aist->ast->aest->est. Germaanlaste esimene nimetus nende rahvaste kohta. Sarnane

lugu paljude rahvaste puhul, teised on neile nime andnud. Veti vastu vras ja omastati see (kultuuri semiootiline lhenemine). rgne nimi est. Uusaegne nimi samuti laenatud, saadud alamsaksa keelest, kus oli Eesti E(h)sten ja E(h)stland. Eestlane , h pikendas e'd. Muinasrootsi keel ester. Hpotees, kes me oleme? Idarahvas. Sakslaste Ostsee, sest neile on Lnemeri idas. Kujunemisviisilt ees olevate rahvaste nimed eestlastele. Eestlaste oma nimi endale maarahvas. Thendas olulisi ruumilisi tunnuseid. "Maarahva kasuline kalender" jne jne. Esindas seda rahvast, kes elas maal. Linnas elasid sakslased ehk saksad. Vastandumine. Maarahvas kui sotsiaalne seisund, mitte etnonm. Ruumi osathtsus identiteedis. Ugalased, l-Eesti ltlaste nime alus "Igaunija". Lti omakorda oma phjas asuva himu latgalite jrgi eesti keelse nime saanud. Phja-Eestis oli Virumaa ja virulased. Suhted soomlastega Eesti "Viro" ja "virolaiset". L-Soomes Rootsi tttu palju est-nimedega kohti. Vanem osa soomlastest kasutab "viro", noorem eelistab "est-". Tacitus tles, et este peetakse "metssea rahvaks", tuleneb kommetest, animismist. rgeuroopalik seakultus. Rootsi keeles Freya-kultus. Kaplinski "Tule tagasi helmemnd" 04/12 98 pkr kui esimest korda nimeliselt mainiti kirjalikes teostes eesti kultuuri eellasi. Soome-ugrilased -> lnemere soomlased ja eestlased. 1) jaeg 2) jaja jrgne liikumine 3) Eesti geokultuuriline asend Mrasid eestlaste kultuurilise paiknemise, mentaliteedi, keele, keelelise leviku, jne. Kik kolm teguri on seotud geograafiaga geograafia kui eesti kultuuri lbi aegade vltimatu tingimus ! Kuuluvus territooriumi juurde, territoorium thistatakse sakraliseeritud ajalooga. Legendid jne leiavad seal aset. Rahvas llitatakse htsesse identiteeti lbi legendide, primuste jne. Need toimivad maagiliste vormelitena. Vimendavad ala, kliimat jne asurkonna olemusjoonteks. Kohavaim e genus loci. Olemas erinevates paikades. Seostub selle priliku vimendusega. Nt Tartu vaim, vtab metafoorse kuju. Herder romantiline kultuurifilosoof, ksitles kultuuri lbi kohavaimu. Kultuurigeograafia. Nt niipea kui kaovad mingi koha legendid, jne siis lakkab selle koha kultuur. Eestlaste eellaste teadvuses olev maastik/ruum kujunes siin vlja jaja taandumisega. 10-12 000 a vana ala. Siis hakkasid kujunema need eeldused, mis panid aluse tnapevase kultuuri kujunemisele. Asustajad, populatsioon protoetnosed. Proto he kindla ruumiosaga murret v keelt, hiskondlikult seotud inimesed. Asustatava ala kompaktsus, sugulussidemed, keel hendavad etnoseid. Protoetnosed hakkavad siinsele j alt vabanenud alale tulema u -10 000 a. Nad tulevad aladelt, mis tnapeval oleks Dnepr'i ja Don'i vaheline ala, e Venemaalt ja Ukrainast. Jed olid esimesed teed. Siis hakati loode, phja ja kirde suunas liikuma tekkis psas o.o. Kalevi Wiik ja Richard Villems. Toovad vlja thistuse refuugium e pagula. Nende teooria kohaselt soome-ugri protoetnosed asustasid phjaalasid juba enne jaega, siis suruti Dnepr'i ja Don'i vahele. Sealt hakkasid ugrilased uuesti liikuma. Ning toimus keeleline hargnemine psa-kujuliselt (callback). Vanem teooria: keelepuu. Lnemere soomlaste, ungarlaste levik Uuralist. Mlemal juhul peetakse seda asurkonda Euroopas kige vanemaks. Eestlaste esivanemad kogu Dnepr'i-Don'i refuugium, 15-8000 a tagasi liiguti. Geneetilist emaliini pidi on testatud et soome-ugri populatsioon on jaja-eelne. Eestlased on ks vanim haru soome-ugri populatsioonis. Sajandeid, aastatuhandeid kestnud liikumisi/imbumist kirjeldatakse kui fusiooni e kokkutmbumist, eriti just ala suhtes. Kttimine, korilus, kalapk olid oluliseimad. 8000 a ekr algab imbumine. 1000 a pkr lpeb liikumine. Ruumi formeerumine sellel kujul nagu ta on tnapeval. Eesti kultuurile annab erilise thenduse kindel, strukturis keskendatud, sidustatud ruum, mis sai kindlaks 1000 a pkr. Paiksus oluline kultuuri arengus. Paiksust hinnatakse 8000-10 000 aastaks. Pulli asula, arheoloogiline kultuur ulatub 8500 a tagusele ajale. -2000 a venekirveste kultuur, kige viljakam kultuuri kiht tolles ajas. 3000 a ekr Rheini ja Dnepri vahelisel maaalal kujunevad vlja algse plluharimise, karjakasvatamise kultuurid/himud. Venekirveste kasutamine, nrkeraamika kultuur. Nende mjutused ulatuvad protoeestlasteni. Individuaalsed matused. Vene paadi kujulised kirved. Hajaasustus. Indoeurooplased selle kultuuri kandjatena vistlesid stepirndkarjaste ja kagueurooplastest plluharijatega. 1000 a ulatub esialgne plluharimine Lnemereni, esimestena tegelevad sellega balti himud, ltlased ja leedukad. Elavad seal, kus muistsed aestid. Maaviljeluse algus 500 ekr 500 pkr. Kogu kultuurimaastik, mida meie teame, prinev 1000 pkr. See ala, mis on seotud sakraalse ajalooga, legendidega, jne on tekkinud/kujunenud maaviljeluse algusega. Vanimad pllud on sellest ajast, nt Pandivere krgustiku pllud, mida haritud 1500 a. Esiajaloo lpp on saksa ristirtlite invasioon. Eesti alade koloniseerimisega puutub hte nt Kalevipoeg ja muud legendid. Lne ja Ida kristluse vahele jdakse. Lne kristlus Lhis-Idasse liikumine, Piibel jne. Phja palvernnakud, ristiretked. Lne kristlik ekspansioon mratles ra Euroopa perifeeria. Ida kristlus/Btsants/Venemaa teisel pool. Eesti kultuuriruum jb vahepealsesse. Marginaalsus kui sellele kultuurile omane eripra/loovus. Eesti kultuuri ajalooline aeg Euroopa

jaoks algab 13. saj, kui taanlaste ja sakslaste vallutusretked juavad kohale. Siis on Eestis agraarkultuur, on vlja kujunenud maakonnad nii keelelised tervikksused, sotsiaalsed kooslused. Arvatakse, et 150 000 inimest olid jagunenud tol ajal maakondadesse. Diferentsieerunud tjaotus oli selleks ajaks uurijate arvates vlja kujunenud. Varanduslikult aga vrsus. Erilist liigendust (kuningad, aristokraadid, jne) ei olnud. Tnu sakslaste vallutusele tekib liigendus. Ei kujunenud seisuseid, eesti keel oli he seisuse keel. 1227 Saksa ordu allutas Saaremaa; Henriku Liivimaa kroonika. Annab pildi seisust, mis iseloomustab tollaseid eestlasi. 1230 200 saksa kaupmeest Gottlandist/Ojamaalt kolib Tallinnasse, sest neile pakutakse tollivaba kauplemise vimalust. Neist saab alaline kodanikkond. 1343 viimane hine katse kehtestada eestlaste endi vimu, lpeb Jri lestusuga. 1433 Euroopas vaimne krgkeskaeg. Samas Eesti kultuuriareng mratakse ra siinsete valitsejate poolt. Omaotsustusvime puudus. Kultuuri hakkab mrama joon/strateegia kohanemine ja kohandumine Eesti kultuurikogemuse 2 osa. Ellujmisstrateegia vahend soodsa hetke rakasutamine. 14 saj al saavad eestlastest Euroopa usinad pilased. Vliste mjude sobitamine ja sulatamine oma algse kultuuriga. Eesti kultuuri domineerivaks strateegiaks on tlkimine ja tlgenamine. Valitseva religiooni rituaalide ja kombestiku kohandamine oma rgse primusega. Sakslaste invasioonist, kogu lne-Euroopa judmisest Eestini: 1. eesti kultuuriline ala kujutas endast Euroopa esimese laienemise perifeeriasse sattumist. 2. Eesti kultuuriloo arengus sai mravaks saksa kanal. 3. Kujunes vlja prisorjustlik kord 13. saj, jttis eestlased vrdselt hte seisusesse, eestlane=talupoeg. Talupoja kultuur ei arendanud vlja krgkultuuri, see arenes alles 20. saj. Homogeenne areng 1 joon. 4. Vaatamata prisorjuslikule ssteemile, jdi 19 saj lpuni valdavalt maarahvaks. Ei olnud kosmopolitiseerumist, ega keelevahetust ega assimiliseerumist. Selge vahe valitsejate ja maarahva kultuuride vahel. Linnastumine 19. saj lpus intensiivne, seotud industrialiseerumisega. Niikaua ei ohustatud oma kultuuri. 5. Vaatamata prisorjusele, sellele, et kuni 19 saj ei olnud juriidilisi igusi oma maale/vabadusele, jne, silitati prioriteetsus. Vahetu side maaga, plluharimise algusajastust kuni saavutati vabadus 19 saj alguspoolel.

Eksistentsiaalsed murdekohad, mille tttu eestlased poleks pruukinud vastu pidada/oleks vinud hvida. Vallutussjad, katkud, nljahdad. 1) 13. saj vallutussjad 2) 16-17 saj katk, nljahda 3) 18 saj katk, Phjasda Populatsiooni kohaselt kriitilised ajad. Oleks vinud katkeda oleng. Enesetaastuse levalhoidmine. helgi juhul ei tidetud Eestit teiste rahvastega. Eestlaste valitsejad moodustasid alati vga vikse osa. Saksa ajal 1,3%, absoluutne vhemus. Migratsiooni ei toimunud, ei saksa valitsejad, ega prast Phjasda venelased ei toonud kedagi sisse. Jdi, kuigi mittejuriidiliselt, oma maa valitsejateks. Kuidas oli see vimalik? Taagepera: 13. saj ei olnud vimalik talupoegi tuua geograafilise teguri prast (meri, maa, Sm ja Eesti vahel oli nnda suur ala tis metsi ja soid jne). Prast Phjasda, sest lhendalt ei olnud kedagi vtta (hre asustus) ja Vm'l oli just uus kultuurikeskus Peterburi, kuhu kik suundusid. Poliitiline tegur saksa valitsejad silitasid oma autonoomsuse, Vene riigis oli BaltiSaksa riiklus/autonoomia ehk Balti-Saksa erikord, privileegid vene keskvimu poolt antud. Keskaeg. Vana-Liivimaa. Integreerivaks, lbistavaks juks oli Saksa katoliiklus/ladina katoliiklus. Esmane kultuuriline jud. Kultuurikeskusteks kloostrid, misjonikeskused. 13-14 saj misjonrid jutlustasid plisrahvale juba eesti keeles. Kujunevad linnad, hansalinnad Tallinn e Reval, Tartu, Prnu, Narval, Viljandi. Neisse elama asunud eestlased sulandusid vrastega. Ei ole vimalik jlgida neid, ei tekkinud eesti kultuuri siis. 16 saj, 1517 reformatsioon Eesti kultuurile tuge. Wittenbergis Lutheri '95 teesi'. Lepinguline teadvus (maagiline) iseloomustab primusel phinevat kultuuri. Rajaneb kokkuleppel inimese ja loodushingede vahel. Rituaalid, andamid Ma saan sa, mul on olemas kodu, kari on suur, pld on viljakas. Antiikjumalate maailm. Eesti animismi kultuur. Lepinguline suhe oli pha, vis karistada saada jumalate poolt, lepingu osapooled vrdsed. Religioosne teadvus - 13. saj tekkis konflikt, ainult 1 jumal, kellele tuli alluda. Ei olnud vrdset suhet. Alluvussuhe, ettekirjutused, mida tuli jrgida. Need olid psmeks maise elu lpus saada paradiisi. Seaduste rikkumine thendas prgut. Hierarhia ja allumine on pha. Kogu katoliku kirik oli rangelt hierarhiseeritud, paavstil krgeim vim. Jumalik ja maine vim on smbiootiliselt seotud. Paavsti otsused on ilmeksimatud. Apostlid on hierarhia aluseks. 14. saj institutsioniseeritud. Ilmaliku ja kiriku vim jagasid omavahel maad. Reformatsiooni mte senised tsentraliseeritud ja autoritaarsed institutsioonid asendati kogudustega. 1. Anglikaani kirik Inglismaal; 2. Luterlikud kirikud Skandinaavias mlemad riigikirikud, kogudused seotud riigiga.

2. 3.

Vabakirikud. Usulahud. Metodistid, neliphilased. Riigipoolt tunnustatud kirik. Nt Eesti Evangeelne Luterlik kirik.

16 saj skisma rahvuste Euroopa tekkimine. Koos protestantliku prdega vabastati tee eesti kultuurile. Kogudusteadvus. Reformeeritud kirik rajanes individuaalsete/ksiktervete kogudustel. Protestantismi tees igal inimesel on igus suhelda Jumalaga omas keele. ! Preester vahendas enne, kik oli ladina keeles. Jumalaga rkimine oli varem privileeg neile, kes oskasid ladina keelt. Kogudus sai sellest osa rituaalide kaudu. Pastoril oli kohustus rkida kogudusega oma keeles. 1535 esimene katekismus. 1525 esimene eesti raamat; protestantlikud teksid, mis hvitati. Kirikupetajad pidid ppima ra eesti keele. Pd uues keeles orienteeruda. Kohandasid seda keelt saksa ja ladina alusel, sellega ei saadud aga hakkama, sest eesti keel ei olnud selles keelelises grupis, vaid hoopis indoeuroopa keel. Hakati seda keelt eraldi vtma, mitte saksa/ladina lbi. Kogudusesisene vestlus. Eesti rahvast vetakse kui hte kogudust. See ilmneb 19 saj kui on igus knelda Jumalaga oma keeles, saab aluseks rahvusele. Eestlaste usk on nende kultuuri usk, usk oma keelde ja kultuuri. Wan Radt, Koehl. 17. saj algus esimene jutlustaja Georg Mller? 39 jutlust silinud. Katse saavutada oma kogudusega kontakti. Balthasar Russow'i kroonikad. Uku Masing tstis Russow'it esile kui petajat. 4/26 Eesti kultuur on kujunenud kokkutmbumise jooksul. Tegemist on kokkutmbunud kultuuriga, ja ka hbriidne kultuur (kokkusegatud). Kultuur on kommunikatsioon! Selle kommunikatsiooni kigus toimub snumite, artefaktide (nt rahade, tvahendite) vahetus. Paleokultuuriline tasand (arheoloogiline tasand), geokultuuriline tasand moodustavad igas kultuuris aluse. Esimesed kirjalikud jljed, embronaalne tasand. Ilmumised kroonikatesse. Ise avastasime, et meil on oma kultuur 19. saj alguses. Meid avastati palju varem, nendes kroonikates Tacituse "Germaania". Henriku 'Liivima kroonika' 1227, see dokument, mis lisab eestlaste ajalukku toomise paradigmale. Eesti keele niteid toodud, osutas Eesti vljakujunenud kultuurile 2 eesti keelset lauset kroonikas: 1) Taraphita; 2) Laula, laula, pappi. Eestikeelsed snad ja signaalid eesti kultuuriloo alguses. Ristiusus ekspansioon, mille alla Eesti (Thompson "Euroopa snd") ji, oli tegelikult suunatud Lhisidale. Taraphita = Taara, avita! Henrik : nii hdsid saarlased (viimane Eesti kants, kes alistusid viimasena) minnes lahingusse. Siin vaatavad vastu saarlaste kontaktid viikingitega, viikingid ei olnud ainult Skandinaavias, mitmete erinevate himude hendus. Taara = Thor = Thursday. Taarausk, Taara tammikud Kalevipojas, rahvalauludes. Eesti kultuuri suuline osa saab kirjalikuks 18. saj lpus kui Herder vtab oma antoloogiasse 7 eesti rahvalaulu. Saarlased suhtusid uute religiooni irooniaga vms. Henrik : saarlased piinasid munka, munk palus vimalust palvetada, saarlased osatasid "Laula, laula, pappi!". See on siiani ks idioom "Rgi aga rgi". Konfliktne protsess, mis vib aset leida siis kui erinevad kultuurid prkavad kokku. Kultuurid aga peavad kohanema teistega. Lotman "ematekst". Kultuuride "ematekstid", mis on kujunenud enne seda, kui vrad tekstid sisse tungivad. Iga kultuuri "ematekst" kujutab selle kultuuri tuuma. See on vimeline looma "uut elu", teisi tekste. See on mlukonsentraat, aga on vimeline looma uut siis kui ta saab uusi impulsse. Protokultuurilised saarekesed, embronaalsed, pikalt isoleeritud kultuurid pakuvad suurt kultuurilist huvi. Samas ei kujuta endast eriti arenguvimelisi fenomene kultuurisemiootikas. Kuidas EK on oma hbriidsuse saavutanud ja mida vastu vtnud? 13. saj algus Euroopa esimene laienemine, ristisdade ajajrk. Eesti aladel elab mitmesuguseid lnemeresoome himusid, kes on judnud varafeodaalsesse ajajrku. On maaviljelus kujunenud. On aset leidmas esimene kihistumine, aga mitte varalisel phjal, vaid autoriteedi phjal klavanemad (isikuomadused, tarkus, jne olulised, mitte nende raha). Eesti omavahelises hierarhias on vanem thtsam kui hilisemad kuningad, presidendid. Kuningas laen- ja asesna, millega vrrelda vastaste liidreid. Ristimine omamoodi ohverdusakt, inimese liitmine Jumala riigikooslusesse. 13. saj esimene Eesti okupeerimine sakslaste poolt. Ajalugu on suur osa kultuurivaadetest, jne. [Ladina-Euroopa (katoliiklus)] kik lhtus Roomast, ristimine katoliiklusesse, muud valikut ei olnudki. ? = 400 pkr kui kristlus veti vastu. --> [Saksa kultuur] --> kuni 13. saj, 1227 Liivimaa kroonika --> [eestlaste rahvakultuur] 13 14 saj toimub ladina Euroopa+Saksa kultuuri prkumine eestlaste rahvakultuuriga. Territoriaalne jagunemine Vana-Liivimaaks ja Eestimaaks, Eestimaa taanlaste kes, taanlased msid sakslastele, siis 14. saj. Linnade snd ja areng Tallinn, Prnu jne, fikseeritakse ajaloos linnaigustega. Linnad kultuurikolded, kus krgkultuuri levitati, kus toimus kaubavahetus, kus oli vim, ksitndus, seal arenes kodanlus (uus sotsiaalne kiht). Samas elas linnades ka ks osa talupoegadest, varustasid oma

saagiga linnu. Karja tnav ks Tallinna vanimaid tnavaid, talupojad elasid seal ja kasvatasid karja ja nii edasi. ---> [eesti kirjakultuur] 16-17 saj, Reformatsioon. Rekursiivne pre, minnakse tagasi religioose teksti poole. (Diskursiivne pre areng). Usupuhastus. 1525-1535 on eesti kirjakultuur snd, '25 oletatav katekismus, '35 kindlalt lehed silinud. Oluline sakraalkirjandus piiblid, palveraamatud, kirikulaulud. Esimesed tekstid olid sakraalsed. Selles kultuurimurrangus hakkab valitsev kultuur (Saksa) otsima kontakti talupoegkonnaga. Usupuhastuse ideoloogiline tuum oli kogudus igus suhelda Jumalaga selle koguduse keeles. Sellest tulenes kirikupetajate kohustus kasutada selle koguduse keelt. Miks ei surutud saksa keelt 100% peale? Avati tee kahekeelelisusele. Eesti kultuuri genees toimub 2 suures keelelises harus lunaeestikeelses harus - 1686 Uus-testament/Vastne testament, 1739 terve Piibel; ja phjaeestikeelses harus. Eesti kultuuris endas on mitu suurt fragmenti phja- ja lunaeestikeelne kultuur. Kultuurienklaavid, 16-17 saj tulevad ilmsiks 2 suurt areaali (p ja l), siis enklaavid Kihnu, Rannarootsi (jlg vanast hansakultuurist, omakorda kujutab endast heterogeensust, see on merekultuur, mis seob Lnemerre suubuvate jgede res asuvaid inimesi), Venevanausulised (ka rannakultuur, asustasid Peipsi vastaskalda, tulid 17 saj, esindasid raskolnikuid, ei assimileerunud eestlastega, moodustasid vikse kliki, oma kombestik jne, silitasid oma alguprase iseolemise, omaprane maaviljelus, philine produkt on sibulad, siis kurgid), setu (17 saj kujuneb vlja, oma kuningriik ja jumal, iga aasta valitakse kuningas; piirinhtus piirikultuuris (Eesti kultuur ise piirikultuur ida ja lne vahel, siis setud on veel rohkem ristumiskohas), nad on ortodoksid, samas on oma setu jooned selles usundis). Eesti kultuuri enda sisemised maakondlikud erinevused: *Murded mulgimurre, p-eesti rannikumurre, saaremurre, eesti keskmurre (eesti keele alus). *Adrad erinevad erinevates maakondades, sest mullad olid erinevad. *Klades asuvate majade paigutuse erinevad ridaklad (Peipsi res, l-Eestis osad alad), sumbklad. L-Eesti tervikuna hajaajastuses, sest mgine. Kik on kultuuritegurid. 19. saj on aset leidnud kontaktivtt, olemas algne rahvaharidusvrgustik rahvast oli vaja harida, et sakraalne snum juaks nendeni. --->1789 Prantsuse Suur Revolutsioon.---> [Eesti rahvuskultuur], snd leiab aset saksa valgustuse ja romantismi rpes (vga oluline!!). Eestlaste igapevaelus silitab olulise positsiooni kik eelnev talupojakultuur. 3 kihti: 1) igapevaelus olev rahvakultuuri kiht, primused, rahvalaulud, -kombestik, -rituaalid; 2) varasem kirjakultuur, kirikukirjandus eesti keeles, palju petlikku ja moraliseerivat avaldatakse; 3) Saksa meediumi kaudu Eestisse judev romantismile omane kultuuriteadvus, valgustus, jne. Stikuks kogu sellele protsessile on baltisaksa literaadi ja arsti Georg Schultz Bertrami tlus petatus Eesti Seltsile "Meie kohustuseks on anda sellele rahvale ajalugu ja eepos ning kik on videtud". tles seda prast reisi Soome. Kalevipoja arengul oluline ka. 05/03 19. saj murranguline sajand. Kivitus Pr Suure Revolutsiooniga, kaasnes sotsiaalne ja kultuuriline plahvatus. Romaanisajand, avaldati enneolematul mral romaane. htlasi ka rahvuste sajand, rahvused on sotsiaalsed struktuurid, rahvused on erakordselt noor nhtus, rahvused on ilma ajaloota. Rahvuste ajalugu vib mta 200 aastaga 19 saj algus kuni tnapevani. 1830Ndatel just nt Eestis. Tuleb teha vahet etnostel ja rahvustele. Etnostel puudub "lugu", rahvused on kik seotud narratiividega ja lugudega; rahvuse kujundamiseks/nimetust on vaja lugu. Rahvused on narratiivsed ksused; etnosed on mingi koha v ajalise struktuuriga seotud, mentaalsed ja vaimsed seosed, sugulussidemed. Benedict Anderson rahvustemratlus rahvused on "imaginary communities", imaginaarsed kollektiivid. Rahvused on fiktsioonid. On loodud fiktsioon, mille jrgi ennast identifitseeritakse. leminek rahvalt, kellel puudus kollektiivne eneseteadvus, hine lugu vms, rahvusele toimub 19. saj ja toimub le-Euroopaliselt. Rahvuskultuur ks identifitseerimiskeskkond. mberttlemine leiab aset rahvusele iseloomulikus keeles. Fiktsiooni juurde kuulub ka keel. Keel omandab enamuses rahvuskultuurides mrava staatuse (eriti just Eestis). 19. saj kui estofiilid huvituvad keelest, esimesed eesti haritlased jne. Hermann Eesti esimene entsklopeedia, judis "j" theni. 2 rahvusluse/natsionalismi tpi: 1) kultuuri natsionalism, 2) riigi natsionalism. Kultuurrahvusluses tstetakse esile keel, mtilised kangelased, kultuurisndmused, jne. Eesti rahvuslus sndis kultuurrahvuslusena, toetub sellele siiamaani. Riigi rahvuslust iseloomustab tugineb toetumine riiklikele narratiividele, nt Inglismaa, Prantsusmaa. Saksamaa alustas Herderi mjutusel kultuurrahvuslusena ja siis 20. saj mindi le riigirahvuslusele. 1930ndatel nimede eestistamine, kaunim kodu jne riigi poolt pidem sunnitud; riigi rahvuslus. -19. saj; talupojad prisorjad, ainuke seisus jne (eelmine loeng).

1816, 1819 a Vene tsaaririigis reformid, talurahva reformid. 1861 a passid, inimesed said vabalt liikuma. Pass inimene on ka kirjalikult olemas, isikuandmed on kirjas, identiteet on institutsioneeritud. Biomeetrilised identifitseerimisvimalused. Isikuvabaduse formaalsed aktid. 19. saj lakkasid rahvad olemast passiivsed ajaloo objektid, muutusid aktiivseteks subjektideks. Kollektiivne isiksus rahvus. Kultuuriplahvatuse eeldused/tingimused. 1. Baltikumis oli esindatud ka saksa/euroopa krgkultuur; kandjaks nt kirik. Krgkultuur ulatus ka misatesse. 1632 Tartu likool, seal ppimine oli ka krgkultuuri osa. Fragmentidena oli esindatud. 2. Eesti talurahvakultuuri, mis oli homogeenne, primusliku iseloomuga, heseisuseline, dialektid; selle krval vttis talupojakultuur le linnades, misates olevaid krgkultuuri elemente. Riietus, kahvlid jne. 3. Elavate kultuurikontaktide kandjaks sai taasavatud T. 1802 a avati Keiserliku T'na. Hakkas koondama nii siit kui ka mujalt pilasi Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Ltist. Hiljem tiendati ennast Euroopa likoolides, tagasitulles said baltisakslased Vene Impeeriumis thtsad brokraadid, kindralid, jne. Moodustasid kllaltki mjuka osa Vene Impeeriumi eliidist. Vene poolt vaadates olid Balti alad Euroopa eeskoda vms. See imid psis kaua, ka Nukogude ajal. 4. 19. saj keskpaigas leiab aset pllumajanduskultuuri moderniseerumine. 80% elanikkonnast elab maal, enamus on talupojad. Tstusrevlutsiooni phimrksnad: aur, teras ja betoon. Pllumajanduskultuuri moderniseerumine suurmaapidamine. Agraarreformide tulemusena vabamad ked misnikele ja talupoegadele. Rahalised suhted/rahamajandus muutus lioluliseks. Talude rentimine ja siis juba priseksostmine. Karjamisad, piimatooted jne. Meiereid, vitstused. Karjatalud, realiseeris ja tootis endale tulu karjakasvatusega. Suhted misabossidega muutusid, nd olid talupojad karjased. Kartulikasvatus, viinatootmine/pletamine. Tekivad viinakgid. Linakasvatus, linatstused. Tstuslikul phimttel toimus linakiu ketramine ja kangaste valmistamine. Kreenholm, Prnu linavabrik. Ka vikelinnades olid omad vabrikud, ka viksed maakeskused said omale tstused, tkojad jne. Pllumajandustehnoloogia moderniseerus. Ka maale judsid aurumasinad. "Tants aurkatla mber". Tviljakus ja efektiivsus kasvas. Suurenesid rahalised sissetulekud, misnikel endil, aga ka talupoegadel endil (saadi talusid endale osta). 19. saj muutuvad misnikud suurettevtjateks. Baltisaksa edumeelsed misnikud, kes tid sisse erinevaid uusi tehnoloogiaid jne. Misnikud saatsid oma lapsi Euroopasse ppima. Osad misnikud saavad haritlasteks. Baltisakslastest arstid, juristid, pastorid, jne. Neist moodustub esimene estofiilide kiht. Baltisaksa literaadid viljeleti erinevaid anre esseed, artiklid, luulet, jutte. Tundsid huvi eestlaste vastu. Phiksimuseks kujuneb, et kuidas eestlastest saab kultuurrahvas. 2 phisuunda: 1. Eestlastest saab kultuurrahvas siis kui nad sulanduvad sakslastesse. Neid oli vaja harida enne kui see vimalik on. Haridus peab olema nii vara kui vimalik saksakeelne. Siis hakatakse tundma ennast sakslastena. See lks osade puhul lbi, neid ei tuntud enam eestlastena. Assimileerusid tielikult, kolisid mujale. Kirjeldab esimest haritlaskonda kik rkisid ka kodus jne saksa keeles. 2. On vimalik ka eestlaste endi keele alusel kujundada omanoline kultuur. Eestlased vajavad omaenda ajalugu. Rosenplnter eesti keele uurimisele phendatud ajakiri; Masing; Bertram "Kalevipoeg". "Andkem eestlastele eepos ja ajalugu ja siis on vit." 19 saj industrialiseerimisprotsess. Eesti avanemine Euroopale. 1870-80ndad a oli juba ilmet vtnud talude priseksostmine. Viimastel kmnenditel saab ka talupojast maaettevtja. Talu muutub ettevtteks. Taluperenaised muutusid olulisemaks? Talupidaja vttis endale vastutuse, teenijad, tdrukud, sulased jne jne. Valitses range tjaotus. Taluperemees->taluperenaine (assistent vms)->vanemplvkond (laste valvajad jne)->lapsed (talusisene tjud). Tjaotus nende vahel. Talumaailm. "Tde ja igus". Eestlaste linnastumine, linn muutub oluliseks kultuuriteguriks. 19 saj lpuks kujuneb vlja eestlaste enda haritlaskond. Rahvuslikuteadvuse kandjad ja hutajad. 2 kihti: 1) T's ppinud, seltsides osalejad krgkultuuri esindajad; 2) Eesti maakoolide petajad seltsitegevus oluline. Vib rkida Eesti kodanikualgatuse algusest. Palju vabatjudu, ttajaid nuti linnadesse vabrikutesse, teenindussektorisse. Massiline liikumine linnadesse. Spengler linnad on kultuuri smbolid. Kultuurilise segunemise keskused. Linnades on kommunikatsioon kige kontsentreeritumal viisil, suheldakse palju rohkem kui maapiirkondades. Eestlastest saab 19 saj lugejarahvas, tol hetkel ks Euroopa kirjaoskajalikum rahvas. 19 saj kujutab endast trkikultuuri vitu ja leolekut. Massitiraais vis paljundada. Aurumasinad juavad trkikultuuri, produktiivsus ja kvaliteet kasvab. Murrang kommunikatsioonis raudteede levimine ka Eesti aladele. 17 okt 1870 esimene raudtee Eesti ja Peterburi vahel. Kreutzwald pidas seda sama thtsaks kui pssirohu ja trkikunsti leiutamist. Raudteed rohkem toona kui praegu, ka Saaremaal ja Hiiumaal. Aurulaeva hendus Tallin Peterburi, Lbeck, Helsing. 1860Ndatel. 1890ndatel esimene maakoolides kirjaoskuse saanud plvkond astus ellu. Nemad hakkasid siis kultuuri, keelt levitama? Jtkasid haridust likoolides, nii Eestis kui ka mujal. Andsid hoo lugemisrevolutsioonile, kultuurirevolutsioonile. Eesti rahvus on ennast kokku lugenud rahvas. Lugejakogukond. 05/10 Kultuurimurrang Kultuurikatkestus 19. saj lpukmnendeid iseloomustab. 1880 Hurda eestvedamisel primuskultuuri kogumine, toimub viimasel hetkel, sest primuskultuur ei mngi enam erilist rolli tolleks ajaks enam. Kirjanduskultuur 20. saj, oluliseks muutub riimiluule, samal ajal kui kogutakse regilaule jne.

Euroopaliku kultuuri poole suund, kommunikatsiooni roll on suur (raudtee, 1870 Tallinn-Peterburi, jne). 19saj lpul oluline (kultuuri)avalikkusesse astub plvkond, keda nim 1840-50 a plvkonnaks, kirjaoskajate plvkond. Nende mju: 1) suur hulk nendest (eestlastest) said pastorid, petajad (Aleksandri-kooli liikumine, suund eestikeelse keskkooli loomiseks, keskhariduse omandamiseks, Hurt eesotsas; venestuse tttu avati venekeelsena; petajad kui maa sool). Kandvaks juks. 2) kohalike omavalitsuste korraldus lks jrkjrgult eestlaste ktte. 3) seltside tegevus. Vene impeeriumis kige kirjaoskavam rahvas. Lugemisrevolutsioon 19 saj lpul, ilmuva ajakirjanduse maht kasvas, toonastes ajakirjandes oli lisaks uudistele nt jrjejutud ("Mahtra sda", "Klmale maale") (joonealune ajakirjanduslik kirjandus). 153 raamatukogu. Ajaviitekirjandus soodustas lugemisharjumuse tekkimist. Kultuurikpsus entsklopeediate kirjutamine. 20 saj uus laine. 19 saj eelmodernism. 20 saj algus Noor-Eesti kultuuriliikumine 1905, modernislik murrang, eesti kultuuri europiseerimine. "Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks." G. Suits. 2 aste prgimus elitaarse kultuuri poole, soov kasvatada eesti kultuuri peale krgkultuuri kiht. Nooreestlaste manifesti mte kultuur ei pea tulema rahva juurde (nagu tavaks oli), vaid rahvas tuleb tsta selle uue kultuuri katuse alla. Uus "katus" 1) uued laenud Euroopast (mitte ainult saksa kultuurist, nd viited juba Prantsumaalt, Itaaliast, Inglismaalt, Madalmaadest). 2) Kultuurikeele enda uuendamine, kigepealt tabas see eesti keelt, eesmrgiks eesti keelest kujundada euroopa suurkeeltega vrreldav keel, eesti keele radikaalne muutmine; eestvedaja Aavik, Ridala, kaasa tulid Noor-Eestlased, kes oma luules kasutas neid uusi variante keelest. "Rutt" feministliku diskursuse esiletulek eesti kultuuris. 1870 aastatel eesti avalikkuse snd. Seda hakkavad kujundama kesksed pevalehed (Eesti Postimees, Sakala), baltisaksa pevalehed. Kirjasaatjate vrgustik kohalikud "reporterid".1891 a Postimehest sai pevaleht, R Zeitung oli mitu aastakmmet olnud see. Kirjasaatmise vorm kujutas endast rahvale eneseteostuse vimalust. Venestuse ajal primuste kogumine. Valla- ja kihelkonnakoolide vrgustik, seltside liikumine, luteri kirik. Kogu eesti hiskonna vrgustamine. Eestikeelne kultuuriavalikkus, eestikeelsuse aluspind 19 saj lpus, 20 saj alguses loodud. Sellele toetume siiamaani. Liikumine krghariduse poole, minnakse ppima Peterburi ja Riiga, ka Euroopasse ja Tartusse. 20 saj alguses vis eesti kultuur hakata apelleerima likultuurile e krgkultuurile. Kui inimene osaleb kultuuris on ta aktiivne, kui mitte, siis passiivne (kui ta vtab lihtsalt vastu, mida talle pakutakse, mitte ei tee ise midagi). Kultuurikommunikatsioon ei toimu ainult artefaktide kaudu, toimub ka lbi kultuurismbolite. Kultuuriidentiteeti toetab, silitab ja arendab smboliline kommunikatsioon. Animal symbolicum inimene on smboolne loom (Cassirer). Smboliks vib saada iga ese v mrk, smbolid jagunevad mitmeteks alatpideks maagilised nimed (kigi inimeste kohta kib, nime vahetades vib vahetada ka identiteeti), maagilised vormelid (harakale haigus..) verbaalsed smbolid, veel inimiguslikud deklaratsioonid jne; piiblid ja eeposed smboltekstid; phiseadused. Graafilised smbolid (logod), emblemaatilised smbolid, auditiivsed smbolid (kuuldavad smbolid kirikukellade helin). Smboliteks vivad saada ajahetked, daatumid ja rituaalid, nt laulupidu. Smboolsed maastikud, maastikel olevad smboolsed mrgid. Prandmaastikud. Inimesed omandavad seal oma lokaalse identiteedi. Smbolid ajaliselt kujunenud. Identiteedi thistajad ja vimendajad. Mis lahutab smbolit metafoorist? Smbol osutab millelegi, ei jta midagi mitmevrtusliku tlgendamise valda. Smbolid juhivad, suunavad, kinnistavad, korrastavad. Metafoorid rikastavad, loovad mitmekesise keskkonna. Igas kultuuris toodetakse smboleid, osad hakkavad tle, teised mitte. 3 epohhi smbolilise kommunikatsiooni kaudu: 1) kohanduv smboliline kasutus ilmneb rahvausundis, mitmesugused maagilised toimingud, loitsimine, ohverdamine. Nideteks vib tuua phad metsad ehk hiied. Kultuur kohaneb loodusega, loob oma sakraalobjektid looduses (ohverduskivid). Kristlik smboolika tuli 13 saj, erinevad thendused sellel (vabadus vms). Inimesed viivad oma kooselu smboli tasemele. Kohanemine kristliku smboolikaga, veti see omaks. Murranguks sai vennastekoguduste liikumine. 18 saj lppu vib pidada kohanemis lpuks. Palvemajade ehitamine, krtsitubade kasutamine religiooseteks rituaalideks. Kristlike palvete segunemine maagiliste vormelitega. 2) Fokusseeriv smbolikasutus. Smboliloome teenib kindlaid eesmrke siin. Kigepealt eesti keele tstmine smbolistaatusesse. See leiab aset kigepealt 1739 a, keel omandab sakraalse thenduse. Eeposte loomine, identiteedi kinnitus. Smbolkujud, -nimed Kalevipoeg -> Kalev; Linda jne. Vanemuine. Riitused laulupidu kui tisriitus. 1869 Laulupidu smboliseeris vabadust, 50 a reformist. 4 juuni 1884 sissephitsetud sinimustvalge lipilaste lipp>rahvusvrvid ja -lipp. Hmn, tugev viide htsusele soomlastega, algselt laulupeol hislaulmine. Kultuurikangelased Lurich. 1940 algas raamatute, Piiblite, monumentide hvitamine; keelati rahvuslikud rituaalid (va laulupidu, see sai vastukultuuri smboliks). Nukogude Eestis toimus uus kohanemine, nukogude domineeriva kultuuriga, mis vljendus olemasolevate smbolite tiendamist Nukogude smbolitega (kannel viisnurgaga). Eestikeeleline tegevus omandas sakraalse thenduse. Seltsitegevus, looduskaitseselts omandas primuskultuuri silitamise t. Lahemaa rahvuspark kontrakultuuri smbol. Meediumiderohkus seltsid, teater jne jne.