Malle Malling: Kokku- ja lahkukirjutamine II 1

miR! Käänd- ja omadussõnad kirjutatakse harilikult

LAHKU!
KOKKU kirjutatakse:
1. Kõik värvivarjundid ja värvust sisaldavad varjundid
NT! Tulipunane, hallikaskollane, tuhkkuiv, tinakarva
2. Uue tähendusega sõnad
NT! Hulljulge, maailmakuulus, kurikaval
3. Järgmiste esikomponentidega omadussõnad
NT! Ehtnaiselik, puhtjuhuslik, üliviisakas, ebaõiglane, põrgupalav,
lihtviisiline, puruvaene, uhiuus, imekena, püstirikas, võhivõõras,
alateadlik, ilmeksimatu, surmigav, poolpidune, verinoor.
4. Järgmiste järelkomponentidega omadussõnad:
NT! Poisiohtu, sademetevaene, vanavõitu, kaubarohke, metsaderikas.
5. – karva ja –värvi kindlates mõistetes:
NT! Tuhakarva, tinakarva, taevakarva, verevärvi.
NB! LAHKU kirjutatakse määrsõna tähenduses omadussõna:
NT! Tohutu suur; otsatu pikk; ääretu lai; määratu raske; üüratu
turske; põhjatu sügav.

R! ne– ja line- liiteline omadussõna kirjutatakse eelneva

omadussõnaga KOKKU!
R! Kui täiendsõnal on omakorda täiend, kirjutatakse sõnad lahku! Võrdle!
Minuvanuseline poiss Täpselt minu vanune poiss
Hirvetaolist olendit Suure hirve taolist olendit
Majasuuruste varjude Kõrge maja suurustest varjudest
Meetrilaiune kangas Kahe meetri laiune kangas

R! Pärisnimi, number või sümbol ühendatakse järgneva ne- või line-liitelise

omadussõnaga tavaliselt sidekriipsu abil! Sidekriipsu kasutamine oleneb
sellest, kas täiendsõnal on omakorda täiend. Võrdle!
SIDEKRIIPSUGA LAHKU
Liivi- nimelise preemia Juhan Liivi nimelise preemia
Koidula-nimelisel tänaval L. Koidula nimelisel tänaval
U-kujulist rauda Suure U kujulist rauda
Vabadussõja-aegsete sündmuste Eesti Vabadussõja aegsete sündmuste
202-leheküljelist raamatut Kahesaja kahe leheküljelist raamatut
202leheküljelist raamatut

R! Kui arvsõna on ühesõnaline, siis kirjutatakse ne- ja line- liitelise

omadussõnaga KOKKU, kui mitmesõnaline, siis ne- ja line- st LAHKU!

KOKKU LAHKU
Viieliikmeline Kahekümne viie liikmeline
Kuueteistaastased Kahesaja kuueteistkümne aastased
Viiekümneleheküljelisest Kolme tuhande meheline
Malle Malling: Kokku- ja lahkukirjutamine II 2

ARVSÕNA

KOKKU LAHKU
-teist: NT! Kolmteist Ühelised: NT! kaksada kaks
-kümmend: NT! Kakskümmend Tuhanded: NT! Kaks tuhat
-sada: NT! Viissada Miljonid: NT! kuus miljonit
Mõnikümmend, mitukümmend Miljardid: NT viis miljardit
Paarkümmend, paarsada Paar tuhat, paar miljonit
MÄÄRSÕNANA (ei käändu) HULGASÕNANA (käändub)
KOKKU LAHKU
Poolsaja Poole tunni pärast
Veerandaastal Veerand kilo
Kolmveerandtund Kolmveerand liitrit piima

TEGUSÕNA
R! Tegusõnad kirjutatakse teistest sõnadest tavaliselt LAHKU!
NB! AGA liitverbid ja ühendverbid!!!
LIITVERBID KOKKU ÜHEND- JA VÄLJENDVERBID
LAHKU
Saab osiseid ümber tõsta!
Abielluma – keegi ei ellu abi Maha jääma – jäi maha
Esietenduma – mõttetu on etenduda esi Sassia ajama – ajab sassi
Vastunäidustuma – ei saa näidustada Ette tulema –tuli ette
vastu

R! Alati kirjutatakse LAHKU verbi pöördelised vormid!

Oleme töö maha kirjutanud Raha olevat ära raisatud
Te ei pannud tähele Õun kukkus maha
Otsus võeti vastu Võtke arvesse

R! Verbi käändelised vormid kirjutatakse samuti tavaliselt LAHKU!

Korda seadma Ära minema
Välja ajada Kõrvale tõmbuma
Kaasa minnes Aru pidamaks

R! Kokku võib kirjutada ühend- ja väljendverbide kesksõnad ja mata-vormi, kui nad

on lauses täiendina, oleviku kesksõnad ja öeldistäitena.
Allakukkunud lennuk Mahajäetud maja
Ettetulnud takistus Vastuvõetav otsus
Ülestõstmata paber Maja on kokkupandav
Malle Malling: Kokku- ja lahkukirjutamine II 3
R! Ühend- ja väljendverbidest moodustatud teo- ja tegijanimed
tavaliselt KOKKU!
-mine -ja
Etteütlemine Etteütlejad
Vastuhakkamine Vastuhakkajatel
Edasisõitmisele Edasisõitjatele

R! Ühend- ja väljendverbidest moodustatud muudki käändsõnade ja

määrsõnade osad kirjutatakse tavaliselt KOKKU, sest nad on
omaette tähendusega ja iseseisvad sõnad!
Allakirjutanult Etteruttavalt
Etteütlus Tähelepandav
Arusaamatu Mahaarvestus

R! Kesksõnad kirjutatakse eelnevaga KOKKU mõnikord ka siis, kui

pole tegemist ühend- või väljendverbiga, kuid on sulanud üheks
tervikmõisteks!
Kauamängiv heliplaat Väheütlev asjaolu
Kodukootud kombed Kõrgemalseisev organ
Rahulolev ilme Juuresolev manukas
Ennastsalgav pingutus Käegakatsutav tulemus
Põhjapanev uuendus Südantlõhestav nutt
Vastsündinud laps Isehakanud ülemus

R! Tegevusnimi ja selle vormid (-ma, -mas, -mast, -maks, -mata, --da, -des) kirjutatakse
järgnevast nimisõnast LAHKU!
Lugema hakkamine Õppida tahtmine Jalutamast tulek
Magamata olek Tantsima minek Sõitma hakkamine

R! KOKKU kirjutatakse tegevusnimi vaid KINDLATES

MÕISTETES!
Lüüasaamine Kehtimapanek
Teadaanne Tundmaõppimine
Malle Malling: Kokku- ja lahkukirjutamine II 4
MÄÄRSÕNA

R! Iseseisva tähendusega määrsõnad kirjutatakse teistest sõnadest

LAHKU!
Väga ilus Hirmus vahva Ilmatu suur Tohutu lai
Määratu kogukas Üsna mõnus Täna õhtul Eile lõunal

NB! Vahel sulavad kokku, omandades uue tähendusega

sõnaühendiga võrreldes.
SELGE MÕTE MÕTE KADUNUD või UUS
TÄHENDUS
Uhiuus Uhi uus (?)
Hädavaevu Häda vaevu (?)
Ummisjalu Ummis jalu (?)
Üksipulgi Üksi pulgi (?)
Aegamööda - aeglaselt Aega mööda saatma
Läbisegi Läbi segi (?)
Üleliia Üle liia (?)
Käepärast - saadaval Käe pärast muretsema
Naljaviluks Nalja viluks (?)
Möödaminnes -muuseas Mööda minne majast
Vastuoksa vastu oksa põrkama
Tagantjärele Tagant järele jõudma
Päevapealt - kohe Päeva pealt (?)

NB! Mõningaid võib kirjutada nii KOKKU kui LAHKU!

Niipalju e. nii palju Kuipalju e. Kui palju
Seljataga e. Selja taga Niipea e. Nii pea
Niikaua e. Nii kaua Niikaugel e. Nii kaugel
Minupärast e. Minu pärast Minugipoolest e. Minugi poolest
Sellepoolest e. Selle poolest Sellegipoolest e. Sellegi poolest
Millegipoolest e. Millegi poolest Meeltmööda e. Meelt mööda
Vastutuult e. Vastu tuult Kontimööda e. Konti mööda
Jõudumööda e. Jõudu mööda Teisisõnu e. Teisi sõnu
Üksisõnu e. Üksi sõnu Üksisilmi e. Üksi silmi
Kinnisilmi e. Kinni silmi Vanuigi e. Vanu igi
Paljapäi e. Palja päi Suurivaevu e. Suuri vaevu

NB! Pikemad viisi ütlev kirjutatakse LAHKU: ammuli sui; lehvivi hõlmu;
värisevi käsi; kummargil päi; langetatud päi.

KAASSÕNA
R! Kaassõna on käändsõna juurde kuuluv ees- või tagasõna ja
kirjutatakse LAHKU!
Maja juurde Pea kohal
Kirja teel Jõe äärde
Järve ääres Mere ääres
Aja jooksul Vastu taevast
Üle põlve Metsa taga
Teed mööda Auru jõul
Tarbe korral Teed pidi

NB! Osa käänd ja kaassõnalisi väljendeid on sulanenud määrsõnaks ning

kirjutatakse KOKKU! NB! aegapidi; käepärast; jaopärast; kõigepealt;
ümberringi; altkulmu; tagaselja; pealekauba