Keeleteadmised: inglise keel A-keelena Keelepdevus phineb keeleteadmistel.

Keeleteadmiste tabel nitab, millisel kooliastmel mingit keeleteadmist petama hakatakse, mitte selle omandamist. Keeleteadmiste tabel ei kajasta keelepdevuse kujunemist. Keeleteadmisitulebvaadeldahtsetekeeleoskustasemetekontekstis,lhtudessellest,milliseidgrammatikakomponentemingil tasemelkirjeldatudkeeletoiminguteksviksvajaminna. Keelestruktuurid on esitatud kooliastmeti ja need on seotud sellel kooliastmel saavutatava keeleoskustasemega, seega tuleb neid ksitleda koos osaoskuste tabeli ning kooliastmete pitulemustega osaoskustes Sulgudesolevadnitedeioleammendavloetelu I kooliaste II kooliaste A-keel LAUSEPETUS Thestik; suur ja vike tht nimedes; lihtlause; korraldused (kskiv kne); enam kasutatavad rinnastavad sidesnad (and, but). igekiri pitud snavara piires; snajrg jaatavas , eitavas, ksivas lauses; rindlaused; kaudne kne (saatelause olevikus); suur ja vike algustht (kuud, ndalapevad, keeled, riigid); kirjavahemrgid (punkt, koma, ksi- ja humrk, lakoma); rinnastavad sidesnad(too, or); alistavad sidesnad (when, because). Phi- ja abitegusnad; modaaltegusnad (can, must, may); isikuline tegumood (Present Simple, Past Simple

III kooliaste Pimlaused; fraaside ja lausete hendamine; it/there lause algul; tingimuslaused (IIII tp); kaudne kne (aegade hildumine, ksimused, korraldused, palved); kokku- ja lahkukirjutamise phijuhud; kirjavahemrgid (jutumrgid); snade poolitamise phireeglid (liitsnad); alistavad sidesnad (however, though). Harvemini esinevad ebareegliprased tegusnad (grind, sew, ); isikuline tegumood (Past Perfect, Present Perfect

Gmnaasium B2-keeleoskustasemel vrkeel igekirjassteemi tajumine; teksti sidusus (cohesion); kirjavahemrgid (koolon, semikoolon); snade poolitamine; vrdlus,otstarbe,phjus, tagajrg,mndusja mrsnalisilauseid alustavadsidesnad; tingimuslausete kik tbid.

TEGUSNA

Present Simple (be/have); Present Continuous.

Isikuline tegumood (Past Perfect Continuous, Future Perfect); umbisikuline tegumood (PresentContinuous,Past

Future Simple, Past Continuous, Present Perfect). Enam kasutatavad reegli- ja ebareegliprased tegusnad; going-to tulevik.

Continuous); umbisikuline tegumood (Present Simple / Past Simple); modaaltegusnad (have to, ought, should, would); tuleviku vljendamise erivimalused; tarind to+infinitiiv, ing-vorm.

Continuous,PresentPerfect, PastPerfect,PresentPerfect Continuous,PastPerfect Continuous,FuturePerfect, Modalverbs); kausatiiv(havesthdone); unrealpast(wish,suggest). Tegusnamitteprdelised vormid(olevikuja minevikukesksna); konstruktsioonidinfinitiivi jagerundiumiga; liitsihitis. Kahekordne omastav kne (a house of theirs); ainsuse ja mitmuse erijuhud (every, none, all ); ladina/kreeka laensnade erandlik mitmus (abacus, curriculum); nimisnalised fraasid; artikli asendajad; artikli kasutamise erijuhud. Snajrg mitme tiendsna puhul (a big red leather jacket).

NIMISNA

Ainsus ja reegliprane mitmus; omastav kne; umbmrane ja mrav artikkel+loendatav nimisna.

OMADUSSNA

ldlevinud omadussnad (good, big, red).

Ebareegliprane mitmus (man/men, tooth/teeth); aluse ja eldise hildumine; umbmrane ja mrav artikkel+loendamatu nimisna; artikli puudumine; enam kasutatavad vljendid artiklitega ja ilma (go home, have a headache, go to the theatre). Omadussnade vrdlusastmed; omadussnade vrdlemine (asas, more than); so/such+omadussna.

Ainsuslikud ja mitmuslikud nimisnad; liitnimisnad; artikli kasutamine isikunimede ja geograafiliste nimedega; vljendid artiklitega ja ilma.

ASESNA

Isikulised asesnad; omastavad asesnad.

Siduvad asesnad (that, who); omastavate asesnade

Omadussnade kasutamine rahvusest ja kodakondsusest kneldes; eritvelised vrdlusastmed (old-elder); enough/too+omadussna; omadussna nimisna funktsioonis (the poor). Umbmrased asesnad (either, neither); umbisikulised asesnad (it,

EESSNA

Enam kasutatavad eessnad koha- ja ajamrustes (in, on, at, to). Phiarvud 120; telefoninumbrid. Levinumad aja- ja kohamrsnad (now, here); hulga- ja mramrsnad (many, much).

ARVSNA

absoluutvormid (mine, yours); umbmrasedasesnadja nendeliitvormid (some/any/no). Aja-, koha- ja viisimrustes esinevad eessnad; enam kasutatavad eessnalised vljendid ( next to, in the middle). Phi- ja jrgarvud; lihtmurrud (pool, veerand); kuupevad, aastaarvud. Mrsnade moodustamine; sagedusmrsnad (liitegaly); jrjestavadmrsnad; ebareegliprased mrsnad(fast); viisimrsnad; hulgajamramrsnad (alittle,afew). Arvsnatuletusliited(-teen, -ty); nimisnatuletusliited (er, or); mrsna tuletusliide ly.

there).

MRSNA

Enam kasutatavad eessnalised vljendid (take part in, look forward to); eessnad viisimrustes (with,without). Protsent; aritmeetilised phitehted; kmnendmurrud; arvsna 0 erinev lugemine. Mrsnadeliigidja vrdlemine; mrsnakohtlauses.

Nimi-, tegu- ja omadussnalised fraasid eessnadega. Mthikud.

Mitmethenduslikud mrsnad (badly, shortly); omadus,sideja eessnadegavormilt kokkulangevadmrsnad (off, since); partiklitegakokkulangevad mrsnad (over, up).

SNATULETUS

Liitsnad; enamkasutatavadees(re-, un-) jajrelliited(-ness, -ion, -ous) nimi,omadus-, tegusnade moodustamiseks.

Eesjajrelliitednimi, omadus-, tegusnade moodustamiseks (counter-, sub-, dis-,-dom,hood-,en-, trans-).