azazeli tiks

„esimene peatükk, milles kirjeldatakse üht küünilist tegu“

- (esmaspäev, 13. mai 1876, peterburg) pjotr kokorin avaldab armastust võõrale
tütarlapsele nimega jelizaveta. tüdruk ei vasta samaga ja kokorin laseb end maha
- moskva jälitusvalitsuse uurimispristav ksaveri grušin loeb järgmisel päeval ajalehest
ette uudiseid oma uuele noorele abilisele erast fandorinile (20). loeb ette ka jutu
kokorini surmast ja tembeldab selle lihtsaks enesetapujuhtumiks, kuid fandorini
arust pole kõik nii lihtne (kokorini hüvastijätukiri kõlab tema jaoks imelikult) ja ta
tahab asja uurima hakata
- fandorin käib kokorini suures ja uhkes korteris (ta olevat olnud mingi ministri
lapselaps) ja talle pakuvad huvi ühe laua pealt leitud kauni naise foto ja testament

„teine peatükk, milles ainult räägitakse“

- erast ja grušin reaalselt ainul räägivadki. arutavad peterburis enekat üritavaid noori
inimesi ja fandorin läheb nende motiividest aru saamiseks inimesi küsitlema

„kolmas peatükk, kus ilmub lagedale kühmus tudeng“

- fandorin käib poes mille pidaja oli aknast näinud mingit tudengit kes end maha tahtis
lasta. hiljem käib ta jelizaveta von ewert-kolokoltseva (17) ja tema hooldaja emma
pfuhl’i juures, kes nägid kõrvalt kokorini surma. kokorini ja teise mehe kirjeldused ei
ühti, seega plaanib erast teda otsima minna. lisaks armub ta „liisakesse“ lol

„neljas peatükk, mis räägib ilu hukutavast jõust“

- erast otsib moskva ülikoolis kirjeldustele vastavat tudengit ja leiab ta. selleks osutub
nikolai ahtõrtsev, keda fandorin jälitama asub. ta jõuab välja maja juurde, kus elab
amalia bežetskaja, kes osutub tolleks kauniks naiseks, keda fandorin kokorini
korteris fotol oli näinud. nuhkimisega vahele jäänud kuid vastuseid nõudev fandorin
saab amalia poolt kutse temapoolsele õhtusele istumisele, kuhu tuleb ka ahtõrtsev
- õhtul võidab fandorin seltskonnas mingi lollaka mängu ja saab amalialt küsida
ükskõik millise küsimuse. ta küsib kokorini surma kohta ja amalia vastab, et kokorini
tappis armastus amalia vastu. suht lol moment
- purjus ahtõrtsev saab peaaegu tappa mingi rõveda ippolit zurovi käest ja amalia
palub fandorinil ta ära viia. (paari päeva pärast on amalia kadunud, põgenenud)

„viies peatükk, milles meie kangelast ootavad ees tõsised ebameeldivused“

- ahtõrtsev viib fandorini tänutäheks baari ja kukub fandorinile oma elulugu rääkima.
ta räägib, kuidas nii tema kui ta sõber kokorin olid kõrvuni armunud amaliasse, kuid
ei suutnud teda ära jagada ja leppisid kokku, et üks neist laseb end maha. ameerika
ruleti stiilis (seli tegelt vene rulett, kokorin olevatki mingi hetk öelnud et nende
 pärast nimetatakse see veel vene ruletiks ümber). kokorin juhtus olema see kellel ei
vedanud ja ta suri 13. mail aleksandri aias
- nad lähevad õue ja hakkavad juba lahkuma, kui mingi luitunud silmadega mees lampi
ahtõrtsrevi ära tapab ja üritab tappa ka fandorinit, kuid tollel on seljas päästev
korsett. enne ahtõrtsevi pussitamist ütleb mees „azazel“ :o

„kuues peatükk, milles asub tegevusse tulevikuinimene“

- fandorin puhkab kodus. külla tuleb ülemus grušin ja räägib talle moskvasse üle
tulnud kolmanda osakonna eriuurijast, kes hakkab tapetute ja azazeli lugu edasi
uurima. hiljem käib ka eriuurija ivan frantsevitš ise fandorinil külas. ta kaasab
fandorini edasisse uurimisse ja ootab teda järgmisel päeval tööle
- erast läheb tööle. ta arutab oma uue šefi ivaniga nelja versiooni, millest üks peaks
ära seletama azazeli ning kokorini ja ahtõrtsevi surmade tähenduse
- erastile ei anna rahu inglise heategija paruness hester, kes rajab euroopasse
lastekodusid ja koole (hesternaate) ja kellele kokorin kogu oma varanduse pärandas.
šeff naerab fandorini üle, kuid saadab saadab ta siiski parunessi juurde

„seitsmes peatükk, milles kinnitatakse, et pedagoogika on kõige tähtsam teadus“

- erast jõuab hesternaadi juurde ja vaidleb uksehoidjaga, kes teda sisse ei taha lasta.
lõpuks kutsub hester ta siiski sisse ja teeb talle tuuri oma koolis. erast kohtub
põgusalt kooli kekaõpetajaga, kes on tedretäpiline ginger gerald cunningham ja
hesternaadis ka üles kasvanud. veendudes, et hester on liiga hea inimene, et azazeli
jamaga seotud olla, läheb erast häbi tundes tagasi kontorisse
- šeff annab fandorinile ülesandeks leida ippolit zurov ja otsida vastuseid temalt

„kaheksas peatükk, milles täiesti kohatult tuleb välja poti soldat“

- erast läheb zurovi poole mängupõrgusse ja võidab teda milleski tänu sellele, et on ise
pangapanija. see ajab zurovi närvi ja ta lepib fandoriniga teiseks mänguks kokku, et
see kes tõmbab esimesena kaardipakist musta masti kaardi, laseb end maha.
fandorin tõmbab poti soldati .

„üheksas peatükk, milles fandorinil avanevad head väljavaated karjääri teha“

- erast on valmis end kohe toas maha laskma, kuid relv pole laetud ja järsku on zurov
temaga väga suur sõber lol. nad vibevad veidi zurovi kontoris ja fandorin räägib
zurovile, et armastab amaliat (sest ta on täis, masendunud ja loodab zurovilt midagi
tähtsat teada saada) ning zurov annab raske südamega talle kirja amalia aadressiga
- fandorin ja šeff arutavad mida edasi teha. erast saadetakse aadressi järgi londonisse
miss olsen’i (amalia varjunimi?) juurde. mõlemad on selleks hetkeks arvamusel, et
tegemist on mingisuguse nihilistliku/revolutsioonilise/terroristliku organisatsiooniga
„kümnes peatükk, milles on tegemist sinise portfelliga“

- erast on lõpuks londonis winter queeni hotellis, kuid miss olsenit/amaliat seal ei ole.
sinna jõuavad aga talle suunatud kirjad, mille järel käib amalia ihukaitsja mr morbid
- õhtul asub fandorin morbidit jälitama ja jõuab villa juurde, mille seina mööda üles
ronides jõuab toani, kus morbid ja amalia fandorini kõrvaldamisest räägivad. kui tuba
tühjaks jääb, läheb erast akna kaudu sisse ja uurib seifist välja võetud portfelli, kus on
paberid numbrite, kuupäevade ja tähtsate maailma riigitegelaste ametinimedega
- ta jääb vahele, amalia on tagasi. fandorin laseb ta maha (tglt ei) ja põgeneb kohvriga

„üheteistkümnes peatükk, milles kirjeldatakse väga pikka ööd;)“

- fandorin peidab end mingis suvalises hostelis teadmisega, et teda otsitakse. ta

arutleb pikalt, mida tähendavad andmed portfellis ja tal on mitmeid teooriaid, kuid
ausalt öeldes ei saa ta sittagi aru
- mingi hetk tuleb talle külla porfiri põzov, abivägi vene saatkonnast. temast sõltub
fandorini pääsemine inglismaalt ja põzov lubab teda aidata. siis ta kaob
- mingi hetk on ta ukse taga amalia :o ta nõuab kohvrit ja kui fandorin ei anna, kutsub
amalia oma ülemteenrid ja nad võtavad kohvri, seovad fandorini kinni ja panevad
talle koti pähe lolz. nad plaanivad erasti thamesi jõkke uputada
- kaarikus jõe äärde sõites kuuleb fandorin põzovi häält ja saab aru, et too on reetur ja
tänu temale leidiski amalia fandorini üles. ta suht kaotab usu inimestesse
- erast visatakse jõkke kuid siiski ta pääseb, kuna tal on varrukas nuga ja sellega
päästab ta end lahti. kaldale jõudes on seal aga jälle põzov (tra ma vihkan teda) ja ta
kavatseb fandorini lõplikult kõrvaldada. kõlabki lask ja erast kukub jõkke tagasi

„kaheteistkümnes peatükk, milles kangelane saab teada, et tal on pea kohal nimbus“

- fandorin oli jõkke kukkunud ehmatusest. lask oli käinud põzovi pihta ja laskjaks oli
ippolit zurov (mu lemmik faking tegelane), kes oli samuti inglismaale sattunud, kuna
mõte amaliast ja erastist koos tegi ta kadedaks. zurov räägib erastile pmst oma
eluloo ja ootab erastilt sama kuid fandorin ei viitsi. ta alusab võidujooksu peterburi
suunduva „miss olseni“ kirjaga, kus on tähtsad numbrid ja nimed

„kolmeteistkümnes peatükk, milles kirjeldatakse 25.juunil aset leidnud sündmusi“

- fandorin on jõudnud peterburi peapostkontorisse enne kirja ja ootab sellele järgi

tulijat mr croog’i/krug’i, et asuda teda jälitama. kiri antakse uuesti edasi gerald
cunningham’ile ja fandorinile jääb mulje, et too kekaõps ongi kogu jama taga. ta
annab sellest teada samuti peterburis viibivale šefile (kes vahepeal oma arust azazeli
juhtumi juba ära oli lahendanud) ja nad suunduvad cunninghami poole
- kui nad kohal on, laseb šeff cunninghami maha. erast ehmub ja ei saa aru miks, kuid
järgmisena kavatseb šeff tappa tema .
- tra see mis järgmisena tulema hakkab saab ikka korralikult raske seletada olema
„neljateistkümnes peatükk, milles lugu võtab hoopis uue pöörde“

- šeff on nagu hulluks läinud. ta räägib, kuidas talle on vahepeal antud tõelise
riiginõuniku tiitel (kontekst: portfelli paberitel oli kirjas, et keegi sai selle
teenistusastme hiljuti. ja kui see teada oli, pidi sellest teatanud olema ivan
frantsevitš ehk šeff ise. järelikult on nad kuidagi seotud.)
- mingi kamm tema ja fandorini vahel käib ja lõpuks kukuvad nad kuidagi aknast välja
lol. šeff sureb, kuid jõuab enne surma öelda „azazel“
- fandorin istub kolmandas osakonnas ja üritab dešifreerida nimesid kirjast, mis
cunninghamile oli toimetatud. ta ei saa väga hakkama
- hesternaat otsiti läbi (kuna cunningham oli seal töötanud) ja leiti mingid fotod
nimedega, kuid info neil fotodel haihtus valguse käes. pointless info ühesõnaga
- fandorin otsustab sõita moskvasse leedi hesteriga rääkima. rongis uurib ta mujalt
maailmast saadud kirju infoga dešifreerida õnnestunud nimede kohta, kuid ei näe
neil muud seost peale selle, et nende ühegi lapsepõlvest pole midagi teada
- juhuslikult on erastiga samas rongis ka liisake ja ta isa. nad vibevad koos

„viieteistkümnes peatükk, milles tõestatakse üliveenvalt õige hingamise tähtsust“

- fandorin jõuab hesternaati. paruness hesterit küsitledes jõuab talle kohale, et azazeli
organisatsiooni taga polnud mitte cunningham, vaid leedi hester ise. kõik
dešifreeritud ja dešifreerimata nimed on hesteri „lapsed“ läbi aegade (tan mingi 50
aastat nendega tegelenud), ametinimed on nende ametid ja kuupäevad näitavad,
millal need saadi
- hester peab nüüd paratamatult fandorini kõrvaldama, kuigi ta tegelt ei soovi.
füüsikaõpetaja blank, kes samuti on hesteri „laps“, surub erasti näkku kloroformi
(kuid erast ei kaota teadvust, kuna ta suudab piisavalt kaua hinge kinni hoida) ja
kavatseb hakata tema peal elektri katseid tegema

„kuueteistkümnes peatükk, milles elektrile ennustatakse suurt tulevikku“

- hester, blank ja mingi kolmas tüüp timofei toimetavad „teadvusetu“ fandorini

laborisse. kui hester on läinud ja blank pihta tahab hakata, tõuseb erast püsti ja
ähvardab mõlemad tappa. tapab ainult blanki ja käsib timofeil näidata tee hesterini
- lõpuks on ta miskipärast ka timofei ära tapnud ja asub nüüd mingis keldris hesteri
juures. naine räägib talle kõik ära. tema „azazelid“ on kasvatatud tegema suuri asju
ja saama tähtsateks mõjukateks inimesteks, tegema maailma paremaks paigaks ja
värki, kuid selleks on vaja kõrvaldada takistused ja „kasutud inimesed“ nagu kokorin.
morbid on azazel, amalia on azazel, šeff oli azazel ja ka paljud teised on azazelid.
- olles selle ära rääkinud, on hester valmis koos fandorininga surema, kuna ta käes on
peatamatu pomm. siiski veenab fandorin teda, öeldes et on noor ja armunud, ja
hester laseb tal minna lootes, et fandorin nina tema „lastesse“ ei sega
- fandorin põgeneb ja õue jõudes kuuleb plahvatust keldris
„seitsmeteistkümnes peatükk, milles meie kangelane jätab hüvasti oma noorpõlvega“

- on pulmapäev. fandorin abiellub jelizaveta von ewert-kolokoltsevaga. kõik on ilus ja

rõõmus seni, kuni erast pulmarongi aknast kerjuste hulgas istuvaid endiseid
hesternaadi poisse (azazele!) näeb. kuid liisake tõstab ta tuju
- liisakese kodumajja jõuab pakk fandorinile. liisake avab selle ja näeb õnnitluskirja.
erastile jõuab liiga hilja kohale et asi on kahtlane ja käib plahvatus. sen see suur pauk
millest hans klassi chatis rääkis tra i hate it here
- liisake on surnud. tükkideks lennanud. samuti ka maja ja kõik teised seal sees. peale
fandorini. ta näeb kaarti kirjaga „my sweet boy, this is truly glorious day!“ ja imho on
see amalialt kättemaksuks. igatahes rip erast fandorini elutahe lol
- kõik .