You are on page 1of 2

Kirjandusteose anals Meister ja Margarita M.

Bulgakov

Maria Maripuu P-2

1.Ega inimest ei tee kirjanikuks see, et tal on liikmepilet, vaid see, mida ta kirjutab. Teose lpu poole, kui Woland tahtis oma tlkijaga ja kassiga minna hte restorani, kuhu oli kutsutud vaid teatud tuntud kirjanikud, kellel olid liikmepiletid, kuid ta ei saanud sisse, sest tal polnud seda nn. liikmepiletit. Tekkis ksimus, et miks Woland ei tohi sisse minna, kui tema oleks kirjanik. Rohkem loeb see, millest kirjanik kirjutab. Ent teinekord mngib vaid nimi olulist rolli. Tuntul kirjanikul on palju rohkem vimalusi, kui neil, keda vhem tuntakse, sest vhemtuntud kirjanikel ei anta vimalustki ennast testada. Ksikirjad ei ple See thendab seda, et kuigi sa vid kirjutada raamatu nt. ksikirjas, ent kuigi sa otsustad selle ra pletada, siis jb ikkagi mingi mrk maa peale. Olgu need sinu mtetes vi hoopis kui oled kellegile oma ksikirja levitanud, siis levib see omakorda suuliselt edasi. Sarnane olukord on ka nt. regilauludega, mis kunagi loodud ja kirja pandud. Mida aeg edasi, seda rohkem lehed rbaldusid ja lpuks hvisid need tielikult, ent ikkagi vime tnapeval kuulata neid laule ja koguni ise laulda. Inimene, kel pole sees, oma sisemises sahtlis mingit llatust, ei ole tegelikult huvitav. Fakt on ks kangekaelsemaid asju maailmas. "Inimene, kel pole sees, oma sisemises sahtlis mingit llatust, ei ole tegelikult huvitav." 2.Oluline sndmus oli Wolandi saabumine Moskvasse, millest kik seletamatud lood alguse said. Alates kirjaniku hulluksminemisest ja sellest kui teise kirjaniku pea ji trammi alla. Musta Maagi etendus Varieteeteatris: toimus suur segadus tnavatel ja teatris ja inimesed lksid salapraselt kaduma. Margarita niaks saamine Azazello ti Wolandi ksul Margaritale nidusliku toimega kreemi ja naine mris seda endale peale ja muutus niaks, ning lendas Wolandi juurde Meistri vanglast pgenemine - Margarita oli ballil ja prast seda sai ta he soovi, ning Margarita tahtis oma endist elu koos Meistriga tagasi. Kangelane Jeua vabastamine tnu sellele sai teos nneliku lpu, sest Jeua oli lksus ja palju aastaid ksinduses olnud ja ootas, millal Meister teda vabastama tuleb. Lpuks lkski Meister koos Margarita, Wolandi ja paljude teistega tegelast vabastama. 3.Miks inimesed on ahned? Liigne uudishimu vib saatuslikuks saada. Mida ollakse oma armastatu nimel valmis tegema? 4.Peemot kass, kes oli ainuke positiivne tegelane raamatus. Oli musta vrvi kass, Wolandi abiline. Huumorisoont oli.

Woland oli leni musta riietatud, olid omad tekspidamised. Titis alati oma lubadused. nt. siis kui Margarita soov oli Meistriga kokku saada. Pidas kinni traditsioonidest. Igal aastal toimus ball. Jeua Sarnane Jeesusega. Halastaja, ohverdaja. Korovjev kohati jhker, Saatana ksilane ja eestkostja. Meister truu oma armastatule. Margarita niana julge, tavainimesena alistuv. Pontius Pilatus julm valitseja, kes lasi Jeua risti la 5.Margarita muutus heltpoolt halvemaks, sest senikaua kui ta oli kahe jalaga maa peal ja oma maise abikaasaga koos, ei teinud ta kellelegi kurja, vaid elas oma elu. Ent kui ta muutus niaks, siis muutus halvemaks, sest ta jttis oma abikaasa maha. Li Moskva korterelamute klaasid puruks ja leldse laasta palju ning ms oma hinge Saatanale. Teisalt ta tegi kike vaid hea eesmrgi nimel, Meistri armastuse prast. Woland - teose lpu pool muutub paremaks, leebemaks, sest ta ju lahkub Moskvast ega tee enam inimestele kahju 6.Teinekord vib kurjus ka kasuks tulla. Ka kurjaga on vimalik head korda saata. 7.Antud teost ei loeks selleprast, et sellest on raske aru saada, kuna sisse on kirjutatud palju idamaade smboleid. Teiselt jlle tuleb see just kasuks kui uurida neid smboleid, siis saab jlle targemaks ja teosest vib jlle leida uusi sgavusi, mida autor on kirjutanud. Ma soovitaksin seda teistele, kuid eelnevalt soovitan ka taustainfot teose kohta uurida, siis on raamatut selgem ja parem lugeda. Leidsin, et teos on vga sgava pshholoogilise analsiga ja, et seda raamatut tielikult mista, mis on vist vimatu, peaks raamatut vhemalt 5 korda lbi lugema, sest teos kubiseb smbolitest. See, mis esimene kord ji kahesilma vahele, vib jrgmise lugemisega leida.

You might also like