Kontrolltöö nr 3 (Viiruste, bakterite, organellide geneetika)

NIMI: Madina Shahmarova

Kuupäev: 13.02.2020

1. Võrdle viiruseid ja baktereid. Leia nende vahel kolm erinevuste paari ja kaks
sarnasust. (5 p)

Vastus:
Erinevused:

 Bakterid on väikseimad elusolendid meie planeedil, koosnedes ühest primitiivsest

rakust, Viiruseid aga ei saa päris elusorganismideks pidada, viirustel puuduvad
mitmed olulised omadused, mida peetakse „elu tunnusteks,“ (nä iteks
rakuline ehitus, võ ime iseseisvalt paljuneda, kasvada ja areneda) ei liigitata
neid reeglina ka elusorganismide hulka, vaid paigutatakse sageli elusa ja
elutu piirimaile.
 Bakterid saavad iseseisvalt paljuneda, vaid viirused saavad paljuneda ainult
elusrakkudes, viirused ei paljune väljaspool rakke(olles ühes rakus paljunenud,
ründavad laviinilaadsed viirused teisi terveid rakke ja jätkavad nende paljunemist)
 Viirus on keskmisest bakterist tuhat korda väiksem.

Sarnasused:
 Nii bakterid kui ka viirused võivad haigusi põhjustada
 Mõlemad on mikroskoopilised

2. Bakterite genoomi suurus sõltub sellest, kui parasiitse eluviisiga bakter on -

mida parasiitsem bakter, seda väiksem genoom. Kuidas seletada seda
nähtust ning kas see on molekulaarsel tasemel üle kantav ka mitokondritele
ja kloroplastidele? Põhjenda. (4,5 p)

Vastus:
See on seaduspärasus. Näiteks kui mitte-parasiitse soolekepikese E. coli genoomi suurus
on 4639 kb, siis parasiitse Rickettsia prowazekii genoom on 1100 kb suurune ning
mükoplasmadel veelgi väiksem – 600-800 kb. Võrreldes aga eukarüootse raku
genoomiga, on ka vabalt elavate bakterite genoom oluliselt väiksem.

* geenide arv on soolekepikesel ainult 5-6 korda väiksem kui inimesel, seega genoomi
suuruse erinevus on eeskätt tingitud mitte geenide arvu erinevusest, vaid hoopis genoomi
struktuurist
 3. Võrdle eukarüootide mRNAd ja bakteriaalset polütsistroonset mRNAd. Leia
nende vahel kolm erinevuste paari ja kaks sarnasust. (5 p)

Vastus:
Erinevused:
 Polütsistroonne mRNA. Erinevalt eukarüootsest mRNAst on operonides
paiknevad geenid transkribeeritud polütsistroonse mRNA kujul.
 transkriptsioon ja translatsioon toimub sünteesitud mRNA matriitsil bakterites
samaaegselt ja valgusünteesi alustamiseks pole mRNA töötlemist vaja
 Pealegi algab bakterite translatsioon mitte metioniinist, nagu eukarüootides, vaid
formüülmetioniinist.

Sarnasused:
 Maatriksahel (5’-3’)
 Eukarüootide mRNA-l ja bakteriaalse polütsistroonse MRNA-l on olemas start –
ja stop-koodonid

4. Seleta laktoosi ja trüptofaani operonide näitel, millised sisulised erinevused

võivad olla bakteri geenide regulatsioonis ning miks taolised
regulatsioonivõtted on bakterile kasulikud? (3 p)

Vastus:

- Laktoosi operon ja selle regulatsioon – indutseeritav operon. Laktoosi operon

koosneb promootorist, operaatorist ja sellele järgnevast kolmest geenist, mis
osalevad laktoosi lagundamises. Laktoosi puudumisel keskkonnas on rakus
repressor seotud operaatoriga ja takistab sellega geenide transkriptsiooni.
Laktoosi sattumisel keskkonda seondub see repressoriga, inaktiveerides selle.
Repressor vabastab operaatori ning võimaldab geenide transkriptsiooni,
translatsiooni ja laktoosi ainevahetuse.

- Trüptofaani operon ja selle regulatsioon – represseeritav operon. Trüptofaani

operon koosneb promootorist, operaatorist ja sellele järgnevast viiest geenist, mis
osalevad trüptofaani sünteesis. Kui tsüptofaani keskkonnas leidub, aktiveerib see
repressori, pärsib RNA sünteesi trüptofaani operonilt ja sellega trüptofaani
biosünteesi. Kui trüptofaan keskkonnast otsa saab, siis repressor inaktiveerub,
vabaneb operaatorilt ja RNA polümeraas saab asuda operonilt mRNAd
sünteesima.

*Näiteks, laktoosi operon enamus ajast inaktiivne. Tema operaatorile seostub

repressorvalk, mis on tavaolekus aktiivne ja ei vaja mingit korepressorit. Kui aga
keskkonda satub laktoosi, transporditakse see bakteri raku sisse. Seal seostub laktoos
aktiivse repressoriga ja inaktiveerib ta. Sellega käitub laktoos kui induktor. See
 võimaldab laktoosi lagundamisega seotud geenide pealt valgusünteesi käivitada ainult
siis, kui selleks on otsene vajadus ja see on väga kasulik.

5. Miks on viirustel levinud geenide kattuvus genoomis? Kuidas see

saavutatakse? (2 p)

Vastus:
Näidiseks võtame bakteriviiruse ΦΧ174. Selle bakteriviiruse genoomiks on
üksikahelaline DNA rõngasmolekul, mis koosneb vaid 5386-st nukleotiidist. Kui
arvestada keskmise valgu pikkuseks 400 aminohapet, ei saaks ΦΧ174 genoom kodeerida
rohkem kui 4 – 5 valku. Tegelikult kodeerib ΦΧ174 genoom aga 11 erinevat valku ja
seda võimaldab ainult geenide kattuvus – see on olukord, kus sama DNA järjestus
kodeerib erinevaid valke erinevates lugemisraamides(valke kodeerivad lugemisraamid
algavad erinevatest kohtadest, sõltuvalt start-koodoni asukohast.

6. Seleta, mille poolest erineb spetsialiseeritud transduktsioon üldisest

transduktsioonist. Kumb nendest soosib suurema tõenäosusega geneetilise
varieeruvuse teket bakterites? Põhjenda. (3,5 p)
Vastus:
Üldine transduktsioon toimub, kui faagi kapsiidi pakitakse eksikombel suvaline DNA
fragment bakteri genoomist. Kui faagi partikliga edasikantav DNA satub järgmisesse
bakterisse, võib see teatud sagedusega siseneda bakteri genoomi.
Aga spetsialiseeritud transduktsioon esineb ainult nende viiruste puhul, kes on võimelised
lüsogeenseks tsükliks. Lüsogeense tsükli jaoks siseneb viirus bakteri genoomi ja püsib
seal määramata aja profaagi kujul. Paljude faagide sisenemine bakteri genoomi toimub
aga alati kindlasse kohta. Seetõttu pärinevad spetsialiseeritud transduktsiooni puhul
ülekantavad geenid kromosoomi kindlast alast, mis külgneb sinnasisenenud profaagi
genoomiga.
Tõenäoliselt, spetsialiseeritud transduktsioon soosib suurema geneetilise varieeruvuse
teket bakterites.