Kontrolltöö 2

Nimi: Madina Shahmarova

Kuupäev: 25.12.2020

1. Võrdle eukromatiini ja heterokromatiini. Leia vähemalt kaks erinevust ja

kaks sarnasust. (4p)

Vastus:
Erinevused

 Eukromatiiniks nimetatakse kromatiini lahtipakitud alasid, mille pealt toimub

aktiivne RNA süntees, vaid heterokromatiin aktiivselt RNAd selle pealt ei
sü nteesita.

 Eukromatiini piirkonnad on lahtipakitud, vaid heterokromatiin on mä rksa

tihedamalt pakitud

Sarnasused:

 Need on kahte tüüpi kromatiini, mis esinevad eukarüootsetes rakkudes.

2. Kirjelda rakutsükli peamisi faase (G1, G0, S, G2 ja M) ning kolme

olulisemat kontrollpunkti. (8p)

Vastus:
Kahte G faasi nimetatakse vahefaasideks (“gaps”), S faasis toimub DNA süntees
ning M faasi ajal raku jagunemine. G1, S ja G2 faasi nimetatakse kokku interfaasiks.
Kui jagada 24h kestev rakutsükkel faasideks, siis G1 faas kestab 10 tundi ja sellel ajal
toimub rakus normaalne ainevahetus, rakk kasvab suuremaks, temas sisalduvate
organellide arv suureneb ja toimub ettevalmistus DNA replikatsiooniks. Kui
rakutsükkel on pikem, siis see tuleb peaaegu täielikult G1 faasi arvelt. Rakk võib
kasvamise asemel minna hoopis puhkeseisundisse, kus lihtsalt jätkub tema tavaline
talitlus, ning seda nimetatakse G0 faasiks. Kindlate signaalide peale võib rakk väljuda
G0 faasist ning hakata valmistuma DNA sünteesiks ja jagunemiseks. S faas algab
DNA replikatsiooniga ning võtab enda alla ligikaudu 9 tundi 24- tunnisest
rakutsüklist. S faasi lõpuks koosnevad kromosoomid kahest tütarkromatiidist. Kui
replikatsioon on lõppenud, läheb rakk faasi G2, mis kestab neli tundi. Selles faasis
jätkub raku kasvamine ja ta valmistub mitoosiks. M faas (Mitoos) või raku
jagunemine kestab ligikaudu tunni ja seda on põhjalikumalt kirjeldatud esimeses
teemas. Mitoosi käigus liiguvad tütarkromatiidid jaguneva raku vastaspoolustele ning
saadakse geneetiliselt identsed tütarrakud.
 3. Millised erinevused on mahajääva ahela ja juhtiva ahela replikatsioonil?
Mis on neil ühist? Tooge välja 3 sarnasust ja 3 erinevust. (6p)

Vastus:
Erinevused:

 Juhtivale ahelale sünteesitakse praimer üks kord, mahajäävale ahelale

sünteesitakse uus praimer iga mõne aja tagant

 Juhtiva ahelal DNA süntees toimub 5' → 3' suunas, vaid mahajääv ahel
pikeneb 3' → 5' suunas

 Juhtiva ahela süntees toimub katkematult, vajab see praimerit ainult

replikatsiooni alguspunktis. Okazaki fragmentide puhul on aga iga fragmendi
sünteesiks vaja uut praimerit

Sarnasused:
 Mõlemad on DNA ahelad
 Suur DNA polümeraasi kompleks sünteesib mõlemale ahelale
komplementaarse DNA.
 juhtiv ahel on see millel pidev DNA süntees toimub 5’->3’ suunas kasvava
DNA ahela puhul. Mahajääv ahel toimub tegelikult 5’->3’ süntees aga
katkendlikult, lühikeste fragmentidena, mida nimetatakse Okazaki
fragmentideks.

4. Mis on alternatiivne splaissing ja mida sellega rakus saavutatakse? (2p)

Vastus:
Alternatiivne splaissing - on protsess, kus ühelt geenilt kodeeritakse erinevaid
transkripte, säilitades või eemaldades mRNA-st valikuliselt eksoneid või introneid,
kas täielikult või osaliselt, mille tulemusel saadakse ühe geeni alusel valgu paljusid
isovorme

5. Loetle viis erinevat RNA rolli rakus. Nimeta igaühe juures, millist tüüpi
RNA molekulid nendes protsessides osalevad ja selgita, mis on just selle
RNA ülesanne nimetatud protsessis. (10p)

Vastus:

RNA polü meraas I viib lä bi ribosomaalsete RNA-de (v. a. 5S rRNA) sü nteesi;

RNA polü meraas II katalü ü sib kogu pre-mRNA ning regulatoorsete

RNAde(miRNA, siRNA) sü nteesi;
RNA polü meraas III katalü ü sib 5S rRNA, tRNA ja snRNA sü nteesi.

1. Ribosoomi jaoks valgujärjestusi kodeerimine (mRNA)

2. tRNA molekulid on väikesed RNA molekulid, mis osalevad polüpeptiidahela

(valgu) sünteesil ehk translatsioonil mRNA-s oleva nukleotiidse järjestuse
põhjal.

3. Ribosomaalsed RNA molekulid (rRNA) kuuluvad ribosoomide koostisesse.

4. Vä ikesed tuuma RNAd (snRNA molekulid) osalevad intronite splaissingul

5. miRNA (mikro-RNA) ning siRNA osalevad geeniekspressiooni

reguleerimisel.

6. Öeldakse, et geneetiline kood on nö degenereerunud. Mida see tähendab

ja miks see nii on (too välja kaks põhjust)? (3p)

Vastus:

Geneetiline kood on degenereerunud e. kõdunud: peaaegu kõigile aminohapetele

vastab enam kui üks koodon (v.a. metioniin ja trüptofaan). Antud nähtust seletab see,
et erinevaid koodoneid on kokku 64, aga aminohappeid ainult 20. Näiteks seriini
tRNA antikoodoniga AGG seonduda nii koodonitele UCU kui ka UCC ning seetõttu
võibki üks aminohape olla kodeeritud rohkem kui ühe koodoni poolt. Samuti seletab
see, miks geneetiline kood on degenereerunud just nii, nagu ta on.