Fotosüntees

Fotosüntees on protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse valgusenergiat kasutades orgaanilisteks ühenditeks,
eelkõige suhkruteks.

Fotosünteesida suudavad – taimed, vetikad, paljud bakteriliigid.

Fotosüntees toimub – rakuorganellides, kloroplastides (taimedel ja vetikatel); bakteritel aga raku sees olevatel
membraanidel.

Fotosünteesi energiaallikaks sobib vaid nähtav valgus, mille lainepikkus on 380-750nm. Nähtava valguse lainepikkusi
tajutakse erinevate värvustena. Kõige tõhusam on fotosüntees, kui taimele langev valgus on spektri punases (~680 nm)
või violetses (~440 nm) osas. Kloroplastides olev pigment klorofüll kasutab neil lainepikkustel olevat valgust, rohelise
valguse peegeldab tagasi – see tõttu näivad taimed meile rohelist värvi.

Taimerakkudes on ka punaseid, kollaseid, oranže ja pruune pigmente – neid nimetatakse karotenoidideks. Need
neelavad klorofüllist erinevatel lainepikkustel olevat valgust ning peegeldavad tagasi punakat tooni valgust. Lehtedes on
need pigmendid nähtaval sügisel, kui klorofülli molekulid on lagunenud.

Fotosüntees toimub kloroplastides. Neid on kõige rohkem taimelehe ülapinnal – 30-40 tükki ühes rakus.

Kloroplasti sisemistes membraanides on pigmendid, millest

Graanid ehk tähtsaim on klorofüll. Klorofülli on kahte tüüpi: klorofüll A ja
tülakoidide kogumid. klorofüll B – nendes neelduva valguse lainepikkus on natuke erinev.
Selle tulemusel on valguse neeldumine kloroplastides võimalikult
efektiivne.

Tülakoidid – väikesed membraaniga

ümbritsetud kambrikesed. FS valgust
Strooma – kloroplasti vajavad etapid toimuvad tülakoidi
sisekeskkond, kus membraanides.
asuvad vees Fotosünteesi käik
lahustunud valgud ja
väike rõngakujuline Võrrand:
DNA molekul.
6CO2 + 6H2O + päikesevalgus – C6H12O6 + 6O2
Fotosüntees toimub kahes etapis: valgusstaadium ja
pimedusstaadium (pimedusstaadiumi tsüklit nimetatakse ka Calvini
tsükliks selle avastaja Melvin Calvini auks).

Fotosünteesi intensiivsus sõltub valgusest (valguskiirguse hulk

pindalaühiku kohta); temperatuurist (intensiivsem 20-30°C juures,
alla 0°C ja üle 40°C FS ei toimu); veest ja toitainetest;
süsinikdioksiidi kontsentratsioonist (suurema kontsentratsiooni
puhul FS intensiivistub).

Joonis 1. Kloroplasti ehitus ja vaade mikroskoobist.

Allikas: http://www.biyolojidersnotlari.com/kloroplast
Valgusstaadium:
 Vajalik valgusenergia (päikeselt)
 Reaktsioonid toimuvad tülakoidi membraanis
 Valgus langeb taimele
 Pigmentide molekulid ergastunud
 Igast pigmendi molekulist eraldub üks elektron
 Klorofülli molekulid võtavad elektroni tagasi vee molekulist
 Vee molekul laguneb vesinikioonideks ja hapnikuks
 Vesinikioonide kontsentratsioon tülakoidide membraani ühel ja teisel pool erinev – tasakaalustamiseks liiguvad
vesinikioonid läbi membraani. See käivitab ensüümi, mis hakkab tootma ATP molekule

Pimedusstaadium:
 Reaktsioonid toimuvad kloroplasti stroomas peale valgusstaadiumit
 Pimedusstaadiumis ei ole vaja valgusenergiat
 CO2-st ja NADPH-ga kohale toodud vesinikioonidest saadakse mitme järjestikuse reaktsiooni tulemusena glükoos
(C6H12O6)
 Glükoosi saamiseks vajalik energia saadakse valgusstaadiumis tehtud ATP-st.
 Pimedusstaadiumi reaktsioonide tsüklit nimetatakse Calvini tsükliks

Fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonide lähteaineks

on vesi ja lõppsaadusteks hapnik, vesinikioonid ja ATP.
Klorofüllist eraldunud elektron antakse edasi molekulile
NADP+, mis redutseerub selle tulemusena, liidab endaga
vesinikiooni ja veel ühe elektroni ning muutub NADPH-ks.
Edasi toimuvad pimedusstaadiumi etapid.
Reaktsioonideks vajalik energia saadakse valgusstaadiumi
reaktsioonides tekkinud APT molekulidest. Lähteaineteks
on vesinikioonid ja süsinikdioksiid, lõppsaadusteks
glükoos

Joonis 2. Lihtsustatud fotosünteesi skeem.

Allikas: http://autotroofnetoitumine.weebly.com/fotosuumlntees.html
Fotosünteesi (FS) tähtsus:

1. Võimaldab muuta valgusenergia keemiliseks energiaks.

2. Võimaldab toota süsinikdioksiidist suhkruid
3. FS käigus toodetakse rakuhingamiseks vajalikku hapnikku
4. FS-i käigus toodetud süsivesikud on paljudele organismidele toiduks ja energiaallikaks
5. FS-vatelt organismidelt saab erinevaid materjale, mida inimesed eluks vajavad (nt puit, puuvill)
6. Fossiilsed kütused on tekkinud fotosünteesivate organismide elutegevuse tagajärjel
7. FS kontrollib atmosfääri süsinikdioksiidi ja hapniku taset.

Koostas Liina Kollo bioloogia teise kursuse õpiku põhjal (Tenhunen et.al. 2012. Bioloogia gümnaasiumile)