ANALÜÜTILISE KEEMIA II KONTROLLTÖÖ

TEOORIA:
1. Agrentomeetria. Volhardi meetod.
- Levinuim sadestustiitrimise meetod
- Titrant on 0,1N AgNO3
- Jaotub kolmeks → Volhardi meetodil tiitritakse H2SO4-ga hapustatud tiitritavasse
lahusesse lisatud AgNO3 tiitrimislahuse liig tagasi tiotsüanaatioone SCN sisaldava
lahusega →lõpp punkt tuvastatakse raud(III)ioonide abil→ raud3+ moodustab lahustuva
punase komnpleksi titrandi esimese liiaga

2. Agrentomeetria. Mohri meetod.

- Saab otse triitrida halogeniide neutraalses või nõrgalt aluselises keskkonnas
- liiga aluseline kk. sadeneks AgOH
- happelises kromaatioon dikromaadiks
- indikaator K2CrO4 → peale halogeniidiiooni sadestumist tekib Ag iooni liig ja tekib
punakas hõbekromaadi sade. →olulised meetodi puhul konsentratsioon ja kk. pH

3. Adsorptsiooni toimemehhanism Fajansi meetodi korral.

- Fajansi meetodi puhul kasutatakse ekvi määramiseks adsosptsioonindikaatoreid.
Adsorptsioonindikaatorid on värvained, mis muudavad oma värvi sademe pinnale
adsorbeerudes.
- Kuni ekvini on tekkiva sademe pind hõivatud sinna adsorbeerunud sademe koosseisu
kuuluvate lahuses liias olevate ioonide, antud juhul anioonide poolt. Ekvis on anioonide
konts minimaalne, toimub osaline kollabeerumine. Pärast ekvit on lahuses liias olevateks
sademe koosseisu kuuluvateks ioonideks positiivsed hõbedaioonid ehk siis katioonid,
adsorbeeruvad sademe pinnale moodustades primaarse kihi.
- Indikaatori adsorbeerumise intensiivsus sültub kk pHst (mida tugevam hape seda suurem
pH piirkond kus on võimaline adsorbeeruma). pHst sõltub ka indikaatori adsorptsiooni
intensiivsus kolloidosakese pinnale.
- Tuntuimad adsorptisoonindikaatorid on fluorestseiin ja eosiin. Fluoresteiiniga saab
määrata kõiki halogeniide neutraalses kks. Eosiini sobib Br, I ja SCN- määramiseks pH 2
juures.
4. Miks adsorbeerub Fajansi meetodi puhul indikaator peale ekvivalentpunkti
halogeniidsademeks?
- Indikaatori adsorbeerumine sõltub pH-st ehk mida tugevam on hape on indikaatoriks,
seda laiem on pH piirkond, kus ta on võimeline sademele adsorbeeruma

5. Kirjelda kompleksomeetriat.
- Vähe dissotsieeruvate kopleksühendite moodustamine määratava aine ja tritrandi vahel
- Kompleks ühendites on ioonid ja molekulid seotud ioon ja kov sidemetel ka
doonor-aktseptor sidemetega
- Elektronpaari doonoriks e. Ligandiks on ained , mille molekul sisaldab aatomeid, mille
väliselektronkihis on jagamata elektronide paar nagu N,O või S
- Elektronpaari aktseptor on sagedasti metalli-ioonid millel on vabu orbitaale
- Kelaadid on ligandid millel moodustunud vähemalt kaks sidet
- Lõpp-punkti võib määrata
1) potentsiomeetriliselt →kasutades tiitritava metalli suhtes selektiivseid elektroode
2) spets. indikaatori ehk metalli indikaatori abil→indikaator moodustab metalliioonidega
kompleksi, mille värvus erineb vaba indikaatori omast, tekkinud kompleksi püsivus peab
olema väiksem

6. Jodomeetria.
- Jood on keskmise tugevusega oksüdeerija
- Saab otse tiitrida neutraalses või nõrgalt happelises/aluselises kk. pH5-8
- Liialt aluselises kk. Tekib joodst hüpojodit ja jodiid
- Liialt happelises võib hüdrolüüsuda indikaator tärklis
1) väheneb teatud redutseerija aktiivsus
2) jodiidiioon võib oksüdeeruda hapniku tõttu tagasi joodini
- Jodomeetrias kasutatakse indikaatorina 1% tärkliselahust lisatakse lahusele 1ml 50ml
kohta
- Peale ekvivalentpunkti läbimist tekib lahusesse joodi liig, mis absorbeerub tärklise
pinnale tekitades sinise värvuse
- Kaudne jodomeetria:
1) Kasutatakse KI
 2) Tärklise lahus lisatakse tiitrimise lõpus, kuna muidu absorbeeruks tärklisele liialt
palju joodi, mis ei jõuaks ekvivalentpunktis kiiresti vabaneda ja sinine värvus ei
kaoks kui lahuses on tiosulfaatioonide liig- ületiitrimine
3) Reaktsioon viiakse läbi tavaliselt tugevalt happelises kk. hüdrolüüsuks tärklis
sealt pikema aja jooksul

7. Amperomeetria.
- Kasutatakse kahe indikaator elektroodiga → elektroodid on ühesugused ning sama
pindalaga kõige sagedasemalt plaatinaekeltroodid
- Elektroodid on väikse pinge all kui lahuses on pöörduv redoksaar, mille komponentide
konsentratsioon on piisav ja lahust segatakse
- Amperomeetrilisel meetodil saab peamiselt tiitrida aineid, mis osalevad
redoksreaktsioonides, aga ka aineid mis titrandiga annavad vähelahustuvaid või
vähedissotsieeruvaid ühendeid.
- Eelismeetod nitritomeetriale
- Lõpp-punkti määrmiseks ühendatakse lahuses olevad elektoodid amperomeetrilise
tiitrimise sademe külge
- Tavaliselt leitakse amperomeetrilisel tiitrimisel ekv. Punkt elektroode läbiva voolu
märgatava suurenemise järgi , mis peab püsima vähemalt 30s peale viimase titrandi
koguse lisamist.

8. Mitut tüüpi on elektrijuhte. Nimeta need ja kirjelda.

- On olemas 2 eri tüüpi elektrijuhte. Need juhid on elektronjuhid ehk metallid ning laengu
kandjaks olevad ioonid ehk elektrolüüdilahused.

9. Mis on “juhtivus” ja “erijuhtivus” ?

- Elektrijuhtivus: kui elektrolüüdi lahusele mõjub välis-elektriväli, siis muutuvad teatud
suunad ioonide üldises ebakorrapärases liikumises eelistatuteks. Suundade eelistus on
seda ilmsem, mida suurem on välise elektrivälja tugevus ehk mida suurem on potentsiaali
langus 1 cm kohta. Elektrijuhtivus on lahuse takistuse pöördväärtus ning seda
1
väljendatakse siimensites (S). 𝐺 = 𝑅

- Erijuhtivus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kvantitatiivselt aine või materjali

võimet elektrit juhtida. Lahuse erijuhtivuseks nimetatakse 1 cm3 lahuse elektrijuhtivust,
 kui see on asetataud 1 cm2 pinnaga kahe teineteisest 1 cm kaugusel asetseva elektroodi
vahele. Erijuhtivus sõltub lahuse kontsentratsioonist, elektrolüüdi dissotsiatsiooniastmest,
elektrolüüdi ja lahusti iseloomust, temperatuurist

10. Kui väheneb lahuse konsentratsioon, siis väheneb ka erijuhtivus. Miks ei vähene nad
võrdväärselt?
- Lahuse lõpmatul lahjenemisel läheneb molaarne erijuhtivus selle maksimaalsele
väärtusele, mida tähistatakse λ0.

11. Millised kolm eletroodi on polarograafias kasutusel, mis on nende tööülesanded?

- Elavhõbe-elektrood
- Klaassüsinikelektrood
- Grafiitelektrood

12. Kuidas on lahuse kontsentratsioon seotud lahuse erijuhtivusega?

- Kui väheneb lahuse kontsentratsioon, siis erijuhtivus väheneb ka, kuid see ei vähene
sama palju, sest lahuse lõpmatul lahjenemisel läheneb molaarne erijuhtivus oma
maksimaalsele väärtusele!!!!

13. Mida kasutatakse jodomeetrias indikaatorina ning kui palju seda lisatakse?
- 1% Tärkliselahus ja 1ml 100 ml 50 ml KÜSIME MEOSELT KÜMB ON ÕIGE!!!! ahuse
kohta

14. Mis on amperomeetria elektroodideks?

- Kaks plaatinaelektroodi, mis on sama pindalaga.

15. Mis on konduktomeetrias elektroodideks?

- Kaks plaatina plekist elektroodi, millele on elektrolüütiliselt sadestunud plaatina.

16. Mis eristab tavalist klaaselektroodi kombineeritud klaaselektroodist?

- Klaaselektroodil pole võrdluselektroodi, kombineeritud klaaselektroodil on

17. Millisel tiitrimisel saab kasutada konduktomeetrilist määramist?

 - Kasutatakse peamiselt ühe aine tiitrimiseks, happe-alus tiitrimine, sadestusmeetod või
kompleksoneetriaks

18. Kirjelda mõne lausega gravimeetrilise analüüsi etappe.

- Tingimused
1) Lahus, kust uuritavat ainet hakatakse välja sadestama ei tohi sisaldada
komponente, mis võiksid sellega koos välja sadeneda
2) Tekkinud sade peab olema piisavalt mittelahustuv
3) Sade peab koosnema võimalikult suurtest kristallidest

- Tingimustest peab olema täidetud vähemalt kaks

- Sadestatakse lahjadest lahustest ,kus kristallide kasvamine ja võõrioonide adsorptsioon on
aeglane
- Sadestavat reaktiivi lisatakse aeglaselt intensiivselt segades
- Võimalusel sadestatakse kuumadest lahustets, mille sademe teke on suurenenud
lahustuvuse tõttu aeglasem
- Sadestatakse nii et madala pH juures kui see on kvantitatiivse tulemuse saamisekes veel
võimalik

19. Mis reaktsiooni ja milliste meetodite korral saab kasutada klaaselektroodi?

- Klaaselektroodi saab kasutada potentsiomeetria korral
- Klaaselektroodi abil on võimalik määrata ekvivalentpunkti reaktsioonide puhul, kus muutub
keskkonna pH (alkalimeetria, atsidimeetria, tiitrimine veevabas keskkonnas)

20. Mis on happe-alus indikaatorid?

- Indikaatoriteks on orgaanilised ained, nõrgad happed või alused, mille dissotsiatsioonil
tekkinud ioonide värvus erineb ioniseerumata molekulide värvusest
- Fenoolftaleiin, metüülpunane, metüüloranž, broomtümoolsinine
21. Kuidas toimivad üldiselt happe-alus tiitrimise indikaatorid?
- Indikaatoreid kasutatakse tiitrimise lõpp-punkti määramiseks
- Indikaator muudab oma värvi teatud pöördelas. Enamasti on pöördeala ulatuseks kaks pH
ühikut. Pöördeala piires on jälgitav lahuse värvuse kahe värvi segu.
- Indikaator valitakse nii, et tiitritava lahuse ekvivalentpunkti pH jääks indikaatori
pöördealasse või selle lähedusse. Indikaatorit tuleb lisada nii palju kui vaja, aga nii vähe
kui võimalik, et oleks terav värvuse muutus. Lisatakse 1-3 tiöka 50ml kohta.

22. Kas ideaalselt puhas vesi juhib elektrit? MIKS?

- JAH JUHIB, sest veel on teatav elektrijuhtivus ehk vees esinevad ioonid. Vesi ioniseerub
iseeneslikult.
- Ioonid tekivad, sest veemolekulide soojusliikumine korrastatud agregaatide sees
põhjustab mõne O-H sideme nõrgenemise ja lagunemise. Peale sideme
lagunemist ühinevad järelejäänud prooton ja hüdroksüüdioon kõrvalolevate
veemolekulidega sel teel, et juba eksisteeriv vesinikside muutub
doonoraktseptorsidemeks ja moodustuvad hüdrooniumioon (H3O+) ja
hüdroksiidioon (OH-)

23. Kuidas kalibreeritakse konduktomeetria elektroode?

- Selleks mõõdetakse temperatuuril 25 kraadi kindla kontsentratsiooniga ülipuhta kaaliumkloriidi
lahuse elektrijuhtivus. Igale KCl lahuse kontsentratsioonile (0.1 M, 0.01 M, 0.001M) vastab oma
erijuhtivuse väärtus.

24. Millega määratakse KMnO4 tiitrit?

- Permanganatomeetriaga, toimub redoksreaktsioon

25. Kuidas on võimalik uuritav aine samastada spektrofotomeetriliselt?

- ???????????????????????????????

26. Kirjelda tiitrimist VEETA keskkonnas.

- Kasutatakse nõrkade hapete või aluste tiitrimiseks kui happe või aluse
ionisatsioonikonstant on väiksem kui 10 astme-7 -10astmel-8
 - Ekvivalentpunkti täpset määramist segavad vee aluselis-happelised omadused
- Valides solvendi, mis on vähemaluseline kui vesi, on võimalik tiitrida palju nõrgemaid
aluseid ja vastupidiselt,
- valides solvendi, mis on vähemhappelisem kui vesi on võimalik tiitrida nõrku happeid.
- Solvendid:
1) Amfiprootse e. Amfilüüdid neil on happelised ja aluselised omadused -vesi,
etanool ja jää-äädikhape
2) Aprootsed e. Inertsed-ei ole happeliste ega aluseliste omadustega-benseen ja
süsiniktetrakloriid
3) Aluselised, kuid mitte happelised -mitteioniseeruvad solvendid-eeter,
dioksan,ketoonid,püridiin

27. Adsorptsioon sademe pinnal.

- Adsorptsioonindikaatorid on värvained, mis muudavad oma värvi sademe pinnale
adsorbeerudes.

28. Selgita, millised protsessid toimuvad ja kuidas muutub voolutugevus pinge tõstmisel
polarograafilises rakus?
- Pinge suurenedes kasvab vastavalt voolutugevus. Elektroodidele pidevalt kasvava pinge andmisel
liigub algul läbi elektrolüüseri väga nõrk vool ehk jääkvool. Kui jõutakse eraldumispotentsiaalini,
siis kasvab voolutugevus järsult.

29. Mitu grammi resortsinooli vastab 1 ml kaaliumbromaadi lahusele?

- 0,01g

30. Millised protsessid kutsuvad kompleksomeetrilisel tiitrimisel esile värvuse muutuse

ekvivalentpunktis?
- Väike kogus metalloindikaatorit moodustab metalliioonidega kompleksi, mille värvus
erineb vaba indikaatori omast. Tekkinud kompleksi püsivus peab olema väiksem
kompleksooni poolt metalliioonidega moodustatava kompleksühendi püsivusest.
 - Tiitrimise lõpul vabanenud indikaatori värvus sõltub pH-st ehk indikaator värvub
veinipunaseks (pH=6), siniseks (pH=7-11), kollakasoranžiks (pH=11,5)

31. Mida tähendab “sademe hõõgutamine”?

- Hõõgutamine on vajalik juhul, kui sade on vaja viia kaalumiseks sobilikumasse vormi. Nt
magneesiumammooniumfosfaat lagundatakse 9000 juures pürofosfaadiks, paljud sulfiididena
sadestatud metallid hõõgutatakse oksiidideks.

32. Kirjelda kombineeritud klaaselektroodi ehitust.

- Kombineeritud klaaselektrood koosneb klaaselektroodi siseelektroodist, võrdluselektroodi
siseelekstroodist, elektrokeemilisest sillast, klaasmembraanist, võrdluselektroodi täitelahusest,
kllaselektroodi täitelahusest, võrdluselektroodi täiteavast.

33. Milliseid elektroode ja milleks kasutatakse potentsiomeetrilisel tiitrimisel?

- Mõõt- ja võrdluselektrood valitakse vastavalt tiitrimismeetodile:
1) Klaaselektrood → kasutatakse ekvivalentipunkti määramise reaktsioonide puhul, kus
muutub lahuse pH (alkalimeetria, atsidimeetria, tiitrimine veevabas keskkonnas) ning
võrluselektrood on Ag/AgCl, mis on täidetud kindla kontsentratsiooniga KCl
vesilahusega
2) Plaatinaelektrood → kasutatakse redoksreaktsioonide puhul (jodomeetria,
permanganatomeetria, bromatomeetria, nitritomeetria, tserimeetria) ning
võrdluselektrood on Ag/AgCl
3) Hõbeelektrood → kasutatakse ekvivalentpunkti määramiseks agrentomeetrias ning
võrdluselektrood on Ag/AgCl
4) Ioonselektiivsed elektroodid → kasutatakse kompleksomeetrilisel tiitrimisel vastavalt
tiitritavale ioonile või universaalelektroodina elavhõbedaelektroodi.

34. Kirjelda adsorptsioonindikaatori toimemehhanismi!

- Adsorptsioonindikaatorid on värvained, mis muudavad oma värvi sademe pinnale
adsorbeerudes, kuni lõpp-punktini on sademe pind hõivatud sinna adsorbeerunud sademe
koosseisu kuuluvate lahuses liias olevate ioonide poolt. Lõpp-punktis on anioonide
kontsentratsioon minimaalne, sest vahetult enne ekvivalentpunkti primaarkihi
stabiliseeriv mõju kaob.
 - Indikaatori värvimuutus on tingitud selle ioonide deformeerimisest adsorptsiooni esile
kutsunud jõudude poolt
- Adsorbeerumise intensiivsus sõltub pH-st ehk mida tugevam hape on indikaator, seda
paremini see dissotsieerub ja seda laiem on pH piirkond, kus ta on võimeline
adsorbeeruma.

35. Selgita, kuidas on võimalik määrata naatriumhüdroksiidi ja naatriumkarbonaadi segus mõlema

komponendi kvantitatiivne sisaldus?
1) Tugeva aluse NaOH reaktsioon tugeva happega on üheetapiline protsess, pöördeala pH
jääb vahemikku 10-4
NaOH + HCl = NaCl + H2O

2) Naatriumkarbonaat on tugeva aluse ja nõrga happe sool, mis käitub suhteliselt nõrga
alusena ning selle reaktsioon tugeva happega on kaheastmeline. Esimesena tekib
vesiniksool, mille ekvivalentpunk jääb pH vahemikku 10-7:

Na2CO3 + HCl = H2O + CO2 + NaCl

3) Teises etapis reageerib tekkinud naatriumvesinikkarbonaat soolhappega edasi, moodustub

veel üks molekul NaCl ning üks molekul vett, süsihappegaasi. Ekvivalent jääb pH
vahemikku 5-3.

NaHCO3 + HCl = NaCL + H2O + CO2

4) Kasutataks kahte indikaatorit ehk fenoolftaleiini pöördeala jääb vahemikku 8,2 - 10,0
ning metüüloranži oma 3,0 - 4,4, mis annab meile võimaluse tiitrida kahte ainet korraga.

36. Kirjelda, kuidas ja miks muutub keskkonna juhtivus tugeva happe tiitrimisel tugeva alusega?
 - Tugeva happe tiitrimisel tugeva alusega või vastupidi on alati tegemist tiitrimise käigus
lahuse elektijuhtivuse vähenemisega, sest tekkinud soola moodustavate ioonide molaarne
erijuhtivus on alati väiksem kui H+ või OH- oma:
- Na+ + OH- HCl = Na+ + Cl- + H2O
- Hüdroksiidioonid hakkavad vaikselt asenduma kloriidioonidega → seega lahuse
elektrijuhtivus hakkab vähenema, sest OH- ioonide osakaal väheneb → kui jõuame
ekvivalentpunkti, siis on lahuse elektrijuhtivus kõige väiksem → kui ületame selle, siis
tekib titrandi liig, hakkab tulema vesinikioone ja lahuse elektrijuhtivus hakkab tõusma

37. Kirjelda, kuidas ja miks muutub keskkonna juhtivus nõrga happe tiitrimisel nõrga alusega?
- Väga nõrga aluse või happe tiitrimisel tugeva happe või alusega hakkab lahuse
elektrjuhituvs pidevalt tõusma, sest tekkinud sool ioniseerub paremini kui alguses
lahuses olnud aine:

CH3COOH + NaOH → CH3COO- + Na+ H2O

- Elektrijuhtivuse ületamisel kiireneb elektrijuhtivus suurenemine → tegemist on

nõrga happega → lahuse erijuhtivus on väike → kui hakkame lisame NaOH →
tekib naatriumatsetaat → tiitrimise käigus hakkab lahusesse juurde tekkiba
naatriumioone ja naatriumatsetaatioone, mis dissotsieerub täielikult → kuna
ioone tuleb lahusesse aina juurde → tõuseb elektrijuhtivus → lahusesse
lisanduvate ioonide arvelt erijuhtivus tõuseb ja peale kevipunkti hakkab järsult
tõusta tugevast happest/alusest pärinevate OH- ioonide tõttu.

38. Resortsinooli bromatomeetriline määramine.

- Resortsinooli kvantitatiivne sisaldus määratakse broomides seda kindla koguse
kaaliumbromaadi poolt ülehulgas lisatud kaaliumbromiidist välja tõrjutud broomiga ning
hiljem määrates reageerimata jäänud broomi hulga jodomeetriliselt

39. Spektrofotomeetria, Lambert-Beeri seadus.

- ????? KAS ON VAJA ÕPPIDA?????
40. Tõesta, et naatriumtiosulfaat käitub taandajana reaktsioonil joodiga! Kirjuta
STRUKTUURVALEMID!
- Naatriumtiosulfaat reageerib vaba joodiga, taandades selle jodiidiooniks

41. Tõesta, et jood oksüdeerib tiosulfaatiooni tetrationaatiooniks! Struktuurvalemid!

42. Indikaatorid - milline on nende toimemehhanism ja milliseid indikaatoreid kasutatakse milliste

meetodite korral?
1) Peamised pH-muutusele reageerivad indikaatorid:
- Metüüloranž
- Metüülpunane
- Fenoolftaleiin
- Broomtümoolsinine

2) Jodomeetrias kasutatakse indikaatorina 1% tärkliselahust → peale ekvivalentpunkti läbimist

tekib lahusesse joodi liig, mis adsorbeerub tärklise pinnale, tekitades intensiivse sinise värvuse
- Otsese jodomeetria puhul võib indikaatoriks olla ka lihtsalt joodi liig, sest väikese lahuse
ruumala tõttu värvib ka ühe tilga suurune joodi liig lahuse hästimärgatavalt kollaseks
3) Prmanganatomeetria puhul on kaaliumpermanganaat oma intensiivse värvuse tõttu ka indikaator
→ nõrgalt happelises/aluselises või neutraalses lahuses tekib mangaan(IV)oksiidi sade →
tugevalt aluselises lahuses tekib roheline manganaat(IV)ioon
4) Kompleksomeetria puhul kasutatakse indikaatorina kalkoonkarboksüülhapet → kaltsium kui
kahevalentne metall moodustab lahusesse lisatud indikaator kalkoonkarboksüülhappega
kompleksi, mille värvus erineb vaba indikaatori lahuse värvusest
5) Agrentomeetrias on indikaatoriks kaaliumkromaat → see moodustab hõbeioonide liiaga
telliskivipunase sademe
6) Nitritomeetrias saab lõpp-punkti määrata kas elektrokeemiliselt või kasutades sise- või
välisindikaatorit, milleks on:
- Siseindikaator on tropeoliin 00 lahus või selle segu metüleensinisega:
- Happelises keskkonnas muutub tropeoliin 00 NaNO2 liiga tõttu punakast
värvituks või kollakaks
- Nende segu muutub lõpp-punktis punakasvioletsest siniseks
- Välisindikaator on joodtärklispaber → ekvivalentpunkti lähenedes kantakse
tiitrimislahusest vahetult peale titranditilga lisamist klaaspulga abil lahusetilk valgele
filterpaberi ribale, mida on eelnevalt immutatud KI ja tärkliselahusega. Naatriumnitriti
liig tõrjub kaaliumjodiidist välja vaba joodi, mis omakorda värvib tärklise siniseks →
seega on joodtärklisepaberil sinine laik ekvivalentüpunkti ületamise tunnuseks

43. Milliseid elektroode kasutatakse erinevate tiitrimismeetodite korral ekvivalentpunkti

potentsiomeetriliseks määramiseks?
- Klaaselektroodi abil on võimalik määrata ekvit rektsioonide puhul, kus muutub
keskkonna pH. Nt: alkalimeetria, atsidimeetria, tiitrimine veevabas kk-s.
Võrdluselektroodiks on Ag/AgCl.
- Plaatinaelektroodi saab kasutada redoksreaktsioonid korral, nt jdomeetria,
permanganatomeetria, bromatomeetria, nitritomeetria, tserimeetria. Võrdluselektroodiks
on Ag/AgCl.
- Hõbeelektroodiga saab määrata ekvit argentomeetrias, kuna tegu on hõbedaioonidele
tundliku ioonselektiivse elektroodiga. Võrdluselektroodiks on Ag/AgCl elektrood, milles
kaaliumkloriidi sisaldav täitelahus on asendatud naatriumnitraadi lahusega.
- Kompleksomeetrilisel tiitrimisel kasutatakse ioonselektiivseid elektroode või
universaalelektroodina elavhõbeelektroodi. Võrdluselektroodiks on Ag/AgCl, mis
elavhõbeelektroodi kasutamise korral on täidetud nitraadilahusega.

44. Ekvivalentpunkti määramine potentsiomeetriliselt.

 - Potensiomeetrilisel meetodil kasutatakse ekvivalentpunkti määramiseks elektroode,
enamlevinud on klaas ja plaatinaelektroodid.

45. Nitritomeetria. Meetodi olemus, analüütilise reaktsiooni kulgemise tingimused, põhimõtteline

reaktsioonivõrrand.
- Saab määrata:
1) Primaatseid aromaatseid amiine
2) Nende atsüleeritud derivaate
3) Aromaatseid nitroühendeid
4) Saab tiitrida ka sekundaarseid aromaatseid amiine, hüdrasiide ja teisi ühendeid
- Prim. aromaatsed amiinid moodustavad hapestatud kk. Nitriiooniga diasooniumsooli

- Analüüsi käik:
1)Analüüsitav preparaat lahustatakse soolhappega hapestatud vesilahuses
2) katalüsaatoriks KBr
3) pidevalt segades tiitritakse 0,1M NaNO2-ga
4) lõpp-punkti lähedal on viimased titranditilgad vaja lisada väga aeglaselt

- Lõpp-punkt määratakse elektrokeemiliselt, sise-või välisindikaatorit lisades

46. Mis võrrandiga on tegu ja kuidas seda kutsutakse?

0,059
E = E0 - 𝑛
𝑙𝑜𝑔 𝑄

- Tegu on NERNSTI võrrandiga, mida kasutatakse redokspotentsiaali leidmiseks.

47. Millisel keemilisel reaktsioonil põhineb streptomütsiinsulfaadi spektrofotomeetriline määramine?

Meetodi olemus. NB! Mitte kirjeldada praktikumis harjutatud töövõtteid!
-
48. Analgiini jodomeetriline määramine.
- Analgiini kvantitatiivne sisaldus määratakse 0,1N joodilahusega tiitrides ja indikaator on
joodi liig.

49. Selgita, kuidas ja mille oksüdatsiooniastmed muutuvad resortsinooli reageerimisel broomiga.

- 1. Tugevalt happelise kk. Tõrjub kaaliumbromaat kaalimbromiidist välja endaga võrdse
koguse vaba broomi. KBrO3 o.a.on +5 ja KBr-is -1 tekkinud Br2 o.a. On 0
- 2. Tekkinud broom reageerib resortsinooliga moodustades tribroomresortsinooli. Vaba Br
muutub uuesti bromiidiiooniks ja süsinikuga kovalentse sidemega seotud broomiks o.a.
-1
- 3. Kaaliumbromaat ja vaba broom on resortsiini suhtesülehulgas tõrjub resortsiiniga
reageerimata jäänud broom kaaliumjodiidist välja endaga võrdelise koguse vaba joodi Br
o.a. Enne 0 ja Joodil -1 peale reaktsiooni vahetuvad
- 4. Naatriumtiosulfaat reageerib vaba joodiga o.a. 0 taandades selle jodiidiiooniks o.a. -1

50. Millist parameetrit mõõdetakse amperomeetrilisel tiitrimisel?

- elektroode läbiva voolu märgatava suurenemise järgi, mis peab püsima vähemalt 30
sekundit peale viimase titrandikoguse lisamist.

51. Millist parameetrit mõõdetakse konduktomeetrilisel tiitrimisel?

- Mõõdetakse lahuse elektrijuhtivuse muutust

52. Millistel tingimustel läheneb elektrolüüdi lahuse molaarne erijuhtivus maksimaalsele…..?

- Lahuse lõpmatul lahjendamisel läheneb molaarne erijuhtivus maksimaalsele väärtusele.

53. Milliste omaduste poolest on võrdluselektrood erinev?

- Võrdluselektroodi potentsiaal ei tohi sõltuda määratva aine ega titrandi konsentratsioonist
ehk peab olema muutumatu kogu tiitrimise vältel.

54. Millist elektroodi kasutatakse pH mõõtmisel kõige enam indikaator- ehk mõõtelektroodina?
- Enamlevinud mõõtelektroodid on klaas ja plaatinaelektrood.
55. Mida kasutatakse põhiainena hõbenitraadi tiitrimislahuse kontsentratsiooni täpseks
määramiseks?
- Kaaliumkloriidi

56. Nimeta meetodid, kus kasutatakse Pt-elektroodi?

- Pt-elektroodi saab kasutada redoksreaktsioonide korral
1) Jodomeetria
2) Permanganatomeetria
3) Bromatomeetria
4) Nitritomeetria
5) tserimeetria
- Võrdluselektroodiks Ag/AgCl

57. Millised omadused peavad olema teataval ainel, et seda saaks kasutada metallondikaatorina?
- Enne ekvivalentpunkti peab indikaator olema metalliooni kompleksi värvi. Peale
ekvivalentpunkti vaba indikaatori värvi.

58. Miks on püridiin aluseline?

- Püridiin on aluseline, sest sisaldab aatomit millel on vaba elektronpaar lämmastik, mis
võib siduda prootoni. Lewise alus

59. Millise amfiprootse ainega saab veeta keskkonnas tiitrida fenoole?

- etüleendiamiin

60. Millised on kontsentratsiooni väljendamisel sõnalised vastused järgmistele suurustele: 10-6 ja

10-12?
- Mikro ja piko

61. Merkuromeetria indikaator. Kuidas see toimib?

- Kastatakse tumepunase värvusega raud(III)tiotsüanaatkompleksi
- Ekvivalentpunktis punane värvus kaob kuna liias olev Hg2 tõrjub tiotsüanaadi
kompleksist välja moodustades vähelahustuva Hg2(SCN)2
62. Millist kahte peamist graafiku tüüpi kasutatakse potentsiomeetrilise tiitrimise tulemuste
määramiseks. Too näited graafikutest.
- Graafiliselt on eimlevinud tiitrimise tulemuse kujutamine kas tiitrimiseks kulunud lahuse
ruumala ja selle vastava potensiaali suhtena x-telg V ja Y-telg E
- Teist tüüpi graafiku puhul kantakse x-teljele kulunud titrandi hulk ja Y-teljele potensiaali
muudu deltaE ja selle esile kutsunud ruumala muudu deltaV suhe, seega deltaE/deltaV.

63. Mida väljendab elektroneutraalsuse seadus?

- Redutseerumis-oksüdeerumisprotsesside aluseks on elektroneutraalsuse seadus, st kui üks
aine oksüdeerub, ehk annab elektrone ära, siis teine peab redutseeruma, ehk elektrone
juurde võtma, seega jääb üldine elektronide hulk muutumatuks, toimub vaid nende
ümberjaotumine.

64. Milliste meetodite puhul on tegemist redokstiitrimisega, nimeta vähemalt kolm.

- Nitritomeetria
- Kromatomeetria
- Jodomeetria

65. Kirjuta nitritomeetrilisel tiitrimisel tekkiva diasooniumsoola üldvalem.

-
66. Mida kasutatakse Mohri meetodi korral indikaatorina?
- K2CrO4

67. Millist elektroodi kasutatakse pH mõõtmisel kõige enam indikaator- ehk mõõtelektroodina?
- Kõige enam kasutatakse klaaserlektroodi

68. Mida kujutab endast hõbe-hõbekloriidelektrood, milleks seda kasutatakse?

- Saab kasutada argentomeetrias ekv. Punkti määramiseks kuna tegu on hõbedaioonidele
tundliku ioonselektiivse elektroodiga.
- Võrdluselektroodina kasutatakse Ag/AgCl elektroodi milles kaaliumkloriidi sisaldav
täitelahus on asendatud 2M naatriumnitraadi lahusega, või klaaselektroodi.

69. Millistel tingimustel läheneb elektrolüüdi lahuse molaarne erijuhtivus maksimaalsele?

- Kui lahus lõpmatult lahjeneb

70. Milliste lahuste korral ei kasutata mõisteid “lahusti” ja “lahustunud aine”?

- Gaaside ja tahkete lahuste puhul

71. Mida mõistetakse “kontsentratsioon” all kõige üldisemas tähenduses?

- Mõeldakse lahsue massi-või ruumalaühikus olevat lahustunud ainete hulka

72. Molaalse kontsentratsiooni definitsioon.

- Molaarne konsentratsioon väljendab lahustnud aine moolide arvu 1 liitris (dm3) lahuses

73. Mille poolest põhimõtteliselt erineb normaalne kontsentratsioon teistest kontsentratsiooni

tüüpidest?
- Normaalne konsentratsioon väljendab lahustunud aine ekvivalentide arvu 1 liitris lahuses.
- Ekvivalent ehk reaktsiooniühikute arv ühe molekuli kohta võrdub vahetusreaktsiooni
käigus ära antud või juurde võetud elektronide arvuga.

74. Millistesse gruppidesse jaotatakse solvendid tiitrimisel VEETA keskkonnas?

 - Amfiprootsed
- Tugevalt aluselised
- Aprootsed

75. Mis võimaldab aromaatseid ja alifaatseid amiine tiitrida VEETA keskkonnas lahustatuna
äädikhappes?
- Jää-äädikhappe on tugevaim võimalik hape atsetooniumkatioon
- Amiinid on äädikhappes tugevad alused kuigi nad on nõrgad alused vesilahuses
- Jää-äädikhapet kasutatakse laialdaselt aluseliste omadustega aminogruppe sisaldavate
raviainete tiitrimisel

76. Miks muutub kompleksomeetrilisel tiitrimisel ekvivalentpunktis lahuse värvus?

- Suhtelises koguses lisatav indikaator moodustab metallioonidega kompleksi, mille värvus
erineb vaba indikaatori omast.

77. Millises vahekorras moodustab kompleksoon (EDTA või triloon B) komplekse kahe-,
kolmevalentsete metallidega?
- 1:1 vahekorras

78. Millised omadused peavad olema ainetel, et neid saaks kasutada metallindikaatoritena?
- Toimimiseks peab:
1) Metalli ja indikaatori kompleksühendi püsivuskonstant olema väiksem metalli ja
kompleksooni püsivuskonstandist
2) Kk. pH peab olema sobiv

79. Mida kasutatakse põhiainena triloon B tiitrimislahuse faktori määramisel?

- Kaltsiumglükonaati

80. Mis on jooditärklispaber, milline on selle toimemehhanism ning kuidas seda kasutatakse?
- Joodtärklispaber on välisindikaator → ekvivalentpunkti lähenedes kantakse tiitrimislahusest
vahetult peale titranditilga lisamist klaaspulga abil lahusetilk valgele filterpaberi ribale, mida on
eelnevalt immutatud KI ja tärkliselahusega. Naatriumnitriti liig tõrjub kaaliumjodiidist välja vaba
joodi, mis omakorda värvib tärklise siniseks → seega on joodtärklisepaberil sinine laik
ekvivalentüpunkti ületamise tunnuseks
81. Kuidas muutub lahuse elektrokeemiline potentsiaal neutralisatsioonimeetodi käigus? Too ära
potentsiaali muudu graafilise väljendamise viisid.
- ??????????????

82. Kuidas saab neutralisatsioonimeetodil määrata nõrga happe dissotsiatsioonikonstanti? Tuua ära
teoreetiline põhjendus.
- ?????????????????????????

83. Mida väljendab tiitrimislahuse parandusfaktor?

- Arv, mis näitab, mitu korda erineb tiitrimislahuse tegelik kontsentratsioon selle
nimonaalväärtusest. Parandusfaktorit väljendatakse täpsusega 4 kohta peale koma

84. Tasakaalusta valem, mis kirjeldab KMnO4 reageerimist H2O2 ja H2SO4 keskkonnas.

85. Kirjuta kõik valemid, mis kirjeldavad resortsinooli bromatomeetrilist määramist.

-
 86. Millised reaktsioonid kulgevad KCl tiitrimisel Mohri meetodil? Kirjuta reaktsioonivõrrandid
ning kirjelda, kuidas tuvastatakse ekvivalentpunkt.

87. Sulfanüülamiidi nitritomeetriline määramine. Selgita lühidalt meetodi olemust ja kirjuta

reaktsioonivõrrandid.

88. Tõesta, et resortsinool oksüdeerub bromatomeetrilise määramise käigus.

89. Kirjuta joodi reaktsioon naatriumtiosulfaadiga?

90. Tasakaalusta reaktsioon. (tugevalt happeline keskkond):

Cu + NO3- → Cu2+ + NO
91. Tasakaalusta reaktsioon. (happeline keskkond):
BrO3- + Br- → Br2

92. Lisa puuduvad komponendid ning tasakaalusta:

Fe2+ + Cr2o72- → Fe3+ + Cr3+

93. Lisa puuduvad komponendid ja tasakaalusta:

PbS + H2O2 → PbSO4
94. Lisada puuduvad komponendid ja tasakaalustada reaktsioon:
H2O2 → O2 + H2O

95. Lisa puuduvad komponendid ja tasakaalusta reaktsioon (happeline kk):

Cr2O72- + I- → Cr3+ + I2
 96. Kirjuta juurde puuduvad komponendid ja tasakaalusta reaktsioon:
H2O2 + MnO4- → O2 + Mn2+

97. Lisa puuduvad komponendid ja tasakaalusta reaktsioon (nõrgalt aluseline kk):

MnO4- + Mn2+ → MnO2

98. Kas etaani muutumine üle eteeni etüüniks on oksüdatsioon või reduktsiooniprotsess? Tõesta,
näidates ära vastavate aatomite oksüdatsiooniastmete muutused!

- Oksüdatsioon, sest esialgu on etaani süsiniku oksüdatsiooniaste -3, siis eteenis

-2 ning etüünis -1. Ehk nad on redutseerijad, mis oksüdeeruvad.

Seminaride ül

1. Segati kokku 40,0 ml 0,1N NaOH lahust ja 39,9 ml 0,1N HCl lahust milline on
pH?
2. Segati kokku 200 ml 2% äädikhappelahust ja 100ml 2% naatriumhüdroksiidi
lahust ph?
3. 200 ml 2M CH3COOH-le lisati 1M NaOH kuni pH 4,757-ni. Milline on
reageerimata jäänud äädikhappe konsentatsioon.
4. Milline on PbI2 molaarne lahustuvus selle sademe kohal olevas küllastunud
lahuses?
5. Milline on AgCl molaarne lahustvus kui sademe kohal olevas lahuses on Cl
sisaldus 0,02M
6. 1,073g veevaba Na2CO3 lahustati 25ml vees saadud lahuse tiitrimiseks kulus
20,4 ml 0,1N HCl milline on parandusfaktor?
7. Redoksreaktsioonid
1) CuS+NO3=CuSO4+NO
 2) Cu+HNO3=Cu(NO3)2+NO

10 ml uuritavat vesinikperosiidilahust viidi 100ml mõõtkolbi ja lahuse maht täiendati veega

märgini. 10ml saadud lahusele lisati 5ml lahjendatud väävelhapet ja tiitriti 0,1N KMnO4
lahusega F=1,0050 kuni nõrgalt roosa värvuseni. Selleks kulus 14,5 ml titranti. Mis oli uuritava
vesinikperoksiidilahuse konsentratsioon kui 1 ml 0,1N KMnO4 lahusele vastab 0,001701g
H2O2?

Ülesanded kaustas olevatest töödest

1.Palju on vaja lisada 5l 0,095N väävelhappelahusele 9,8% H2SO4 (m/V) lahust, et
saada täpselt 0,1Nlahust? (Ms=32)

2.Mitu grammi sulfanüülamiidi vastab 1 ml 0,1M naatriumnitriti

lahusele?
(Ms=32, MNa=23)

3. 500ml 0,16M äädikhappelahusele lisati 500ml 0,1M naatriumhüdroksiidi lahust. Milline

on ph?
5. Kui palju on vaja lisada 1l 0,7N soolhappelahusele 8,3% (m/V) soolhappelahust, et
saada 1,0N lahus?

6. Mitu mg joodi tõrjub kaaliumjoodist välja 1ml 0,1M broomilahust?

Br2 + 2 KI = 2 KBr + I2
- Palju vastab KI 1ml 0,1M Br2 lahusele:
M(KI) = 166 g/mol
1M = 166g
0,1N = 16,6
0,1N 1ml = 0,0166g

KI ja I on 1:2 suhe ehk 0,0166*2 = 0,0332 * 1000 = 33,2 mg?????????

7. Milline on pliijodiidi küllastatud lahuse molaarne kontsentratsioon, kui pliijodiidi

lahustvuskorrutis on 7,1x10 astmel -9
8. Milline on pH kui 1000ml 0,1M ammoniumhüdroksiidilahusele lisati 1000ml 0,1M
soolhapet Kb =1,75x10astmel -5
NH4OH (N alus) + HCl (T hape) = NH4Cl + H2O

9. Kaaliumkloriidi tiitritakse hõbenitraadilahusega. Mitu g kaaliumkloriidi vastab 1 ml 0,1N

hõbenitaadilahusele

10. Mitu g hõbekromaati sisaldab 2l selle küllastunud vesilahuses? Hõbekromaadi

lahustuvuskorrutis on 1,1x10astmel-12

11. 0,223 g lidokaiinvesinikkloriidi analüüsiti praktikumis käsitletud meetodil kulus kahe

käänupunkti vahel 6,27 ml titranti.. Mitu protsenti sisaldas proov lidokaiinvesinikkloriidi
ümberarvutatuna kuivainele? Titrandi prandusfaktor on 0,9957 (Mc14h23xin2oxh2o=289
1 ml 0,1N naatriumhüdroksiidi lahusele vastab 27,08mg c14h23cin2o)

12. Milline on lahuse pH, mis saadi 1l 2% naatriumhüdroksiidi lahuse ja 2l 2%

äädikhappe lahuse kokkusegamisel? Äädikhappe dissotsiatsioonikonstant on 1,75x10
stmel-5

13. Naatriumhüdroksiidi ja naatriumkarbonaadi segu tiitrimisel kulus 0,1N

soolhappelahust lahuse valastumiseni 20ml ja peale metüülpunase lisamist lahuse
oranžikas punaseks muutumiseni 4ml. Mitu g naatriumhüdroksiidi ja naatriumkarbonaati
sisaldus lahuses?

14. Milline on hõbekromaadi molaarne kontsentratsioon, kui lahus sisaldab 10 astmel -5

M hõbedaioone? Ks =1,1x10 asteml-12
15. Kui palju on vaja lisada ühele liitrile 13% m/V atsetonitriili lahusele puhast
atsetonitriili, et tõsta selle konsentratsioon 17%ni m/V

16. Milline on lahuse pH kui ühele liitrile 0,3% naatriumhüdroksiidilahusele lisati üks liiter
0,3% soolhappelahust
17. 50ml Mohri meetodil tiitritavale lahusele lisati 10 tilka 5% kaaliumkromaadi lahust.
Milline on kaaliumkromaadi molaarne kontsentratsioon tiitritavas lahuses

18. 0,1069g naatriumkrabonaadi tiitrimisekes kulus 20,2 ml 0,1N soolhappe

tiitrimislahust. Milline on soolhappe parandusfaktor?
19. Milline on pH kui 1000 ml 0,1M ammooniumhüdroksiidi lahusele lisati 333ml 0,1M
soolhappelahust

20. Milline on 1% sipelghappelahuse pH (HCOOH) Ks= 1,89x10 astmel-4

21. Mitme protsendiline m/m on 5M soolhappelahus (tihedus =1,09)?

 22. Mitu grammi joodi vastab 1 ml 0,1N naatriumtiosulfaadilahusele?

23. Milline on 1 % äädikhappelahuse pH?

24. Milline on pliikloriidi molaarne lahustvus. Kui selle lahustvuskorutis on 1,6x 10 astel-5

25. Palju on vaja lisada 2l 0,14N lahusele vett et saada täpselt 0,1N lahust?
 LAHENDUS:
0,14 / 0,1 = 1,4 korda lahjenes
2*1,4 = 2,8 liitrit
2,8 - 2 = 0,8 liitrit vaja vett lisada

26. Naatriumbromiidi hulka lahuses määratakse tiitrimisel 0,1N hõbenitraadiga. Kui palju
naatriumbromiidi vastab 1 ml 0,1N hõbenitraadi lahusele

27. 5ml veele lisati 1 tilk väävelhappelahust 9,8% milline on pH?

 28. 1ml 0,1N KBrO3 lahusele vastab 1,835 mg resortsinooli. Mitu ml 0,1N Na2S2O3
lahust peaks kuluma joodi liia tagasitiitrimiseks, kui resortsinooli kaalutis oli 0,0450g ja
sellele lisati 50ml 0,1N KBrO3 lahust?

30. Mitu mg hõbebromiidi lahustub 2 l vees, kui tema lahustvuskorrutis on 4,0x10 asteml-13
31. 50ml 0,1N NaOH lahusele lisati 49,95 ml 0,1N HCL lahust milline on pH?

32. NaI lahust tiitritakse 0,1N hõbenitraadi lahusega. Mitu mg NaI vastab 1 ml 0,1N AgNO3
lahusele?

33. Analüüsil leiti et 0,1 ml veres sisaldub 4,9 mikrogrammi Li2CO3. Mitu milliekvivalenti
liitiumiiooni sisaldub liitris vere?
I KONTROLLTÖÖ ÜLESANDED

1. 31 ml 0,1N KBrO3 lahusele vastab 1,835 mg resortsinool. Mitu ml 0,1 N Na2S2O3 lahust
peaks kuluma joodi liia tagasitiitrimiseks, kui resortsinooli kaalutis oli 0,0457g 250ml
proovis ja sellest võeti 25ml ning sellele lisati 50 ml 0,1N KBrO3 lahust?

2. Kui palju on vaja lisada 1000 ml 40% X-ainele puhast X-ainet, et saada 75% lahus.

3. 12ml veele lisati 1 tilk H 2 SO 4 (9,8%) lahust, milline on lahuse ph?

4. Kui palju tuleb 1ml veele lisada NaCl, et lahuses oleks 0,02g kloriidioone?

5. Mitu mg pliikloriidi on lahustunud 500ml vees, kui selle lahustuvuskorrutis on 1,6*10**-5?

6. Mitme protsendiline on 5M soolhappe lahus? (tihedus = 1,09)

7. Mitu grammi joodi vastab 1ml 0,1N naatriumtiosulfaadilahusele?

8. Milline on 1%-lise äädikhappelahuse pH? (Ka = 1,75 * 10 astmel -5)

9. Milline on pliikloriidi molaarne lahustuvus, kui selle lahustuvuskorrutis on 1,6*10**-5?

10. Mitu grammi kaltsiumglükonaati vastab 1ml 0,1M triloon-B lahusele, kui
kaltsiumglükonaadi molaarmass on 430 ja trillion-B 336?

11. Milline on hõbekromaadi molaarne lahustuvus, kui lahuses on 10 astmel -4

hõbedaioone? Hõbekromaadi lahustuvuskorrutis on 1,1*10 astmel -12

12. Milline on pH, kui 50ml 30%-lise (m/V) äädikhappelahust viidi 1000ml mõõtkolbi ja
täiendati veega märgini? Äädikhappe dissotsiatsioonikonstant on 1,75*10 astmel -5

13. Mitu grammi resortsinooli vastab 1ml kaaliumbromaadi lahusele?

14. Millise kontsentratsiooni juures hakkab sadenema hõbekromaat, kui lahuses on 5*10
astmel -2 M kromaatioone?
15. Hõbekromaadi lahustuvuskorrutis on 1,1*10 astmel -12

16. Segati 100ml 6% äädikhappelahust ja 100ml 1% NaOH lahust. Milline on pH?

Äädikhappe diss.konstant on 1,75*10 astmel -5

17. 0,1069g naatriumkarbonaadi tiitrimiseks kulus 20,2 ml 0,1N HCl tiitrimislahust. Milline oli
HCl parandusfaktor?

18. Milline on pH, kui 100ml 0,1M äädikhappe lahusele lisati 33ml 0,1M NaOH lahust? (Ka =
1,75*10 astmel -5)
a.
19. Kaalu viga on +-0,2mg. Mis on suhteline viga, kui kaalutis on 0,126 g?

20. Segati kokku 40 ml 0,1N H2SO4 ja 39,85 ml 0,1N NaOH. Mis on lahuse pH?

21. 1000 ml 0,1N NH4OH + 400 ml 0,865% HCl. Mis on lahuse pH?

22. 40% (V/V) alkohol, mis on selles puhta etanooli m/m % sisaldus? (Antud on 40%ja
100% etanooli tihedus)

23. Mitme m/m %-ne on 60% ( V/V) HCl lahus?*

24. Mis on NH4OH lahuse pH? K=1,75*10-5

25. Mitme protsendiline on 4N H2SO4-ja lahus ?

26. 0,0167M KbrO3 lahus on mitme normaalne ?

27. Kui palju on vaja 15%H2SO4 lahust ja vett et saada 1 L 0,1 N lahust?

28. Kui palju on vaja lisada 1L 0,097N lahusele 1N lahust ,et saada 0,1N lahust?
29. Kui palju on vaja lisada vett 10L 0,1N HCl lahusele ,mille parandusfaktor on 1,0186, et
saada parandusfaktoriks 1,0000?
30. 5ml veele lisati 1 tilk HCl(9,8%) lahust, milline on lahuse ph?

31. Kaaliumkloriidi tiitritakse hõbenitraadilahusega. Mitu g kaaliumkloriidi vastab 1ml 0,1N

hõbenitraadi lahusele?
32. Mitu grammi hõbekromaati sisaldub 3 liitris selle küllastunud vesilahuses?
Hõbekromaadi lahustuvuskorrutis on 1,1x10**(-12)

33. 0,223 g lidokaiinvesinikkloriidi analüüsil praktikumis käsitletud meetodil kulus kahe

käänupunkti vahel 7,52 ml titranti. Mitu protsenti sisaldas proov lidokaiinvesinikkloriidid
ümberarvutatuna kuivainele? Parandusfaktor on 0,9957
M(C14H23CIN2O * H2O)) = 289
1ml NaOH lahusele vastab 27,08 mg C14H23CIN2O.

34. Milline on lahuse pH, mis saadi 1 liitri 4% NaOH lahuse ja 2 liitri 4% äädikhappelahuse
kokkusegamisel? Äädikhappe dissotskonst= 1,75x10**(-5)

35. 0,1131 g Na2CO3 lahuse tiitrimiseks kulus 20,4 ml 0,1N HCl lahust. Milline oli
tiitrimislahuse parandusfaktor?

36. Mitu milligrammi joodi tõrjub kaaliumjodiidist välja 1 ml 0,1M broomilahust?

37. Milline on pliijodiidi küllastatud lahuse molaarne kontsentratsioon, kui pliijodiidi

lahustuvuskorrutis on 7,1x10**(-9)

38. Milline on pH kui 500 ml 0,1M NH4OH lahusele lisati 300 ml 0,1N HCl. Kb =
1,75x10**(-5)

39. Kui palju 1N lahust tuleb lisada 1 liitrile 0,1N lahusele (F= 0,9946), et saada täpselt 0,1N
lahus?
I SEMINAR
1. Mitme protsendiline (m/V) on 4N väävelhappe lahus? (19,6%)
2. Mitme protsendiline on 5 molaalne väävelhappe lahus? (32,9%)
3. Mitme protsendiline on 10 M soolhappe lahus? (tihedus= 1,158) Vastus: 31,5%
4. Mitme protsendiline on lahus, mis sisaldab Fe3+ ioone 10 ppm-i? Vastus: 0,001%

5. Kui palju on vaja 10 % soolhappe lahust ja vett, et valmistada 1kg 0,5% lahust?
6. Kui palju on vaja 10% väävelhapet ja vett, et valmistada 1 liiter 0,1N lahust?
7. Palju on vaja 0,5M Na2SO4 lahust ja vett, et valmistada 100 ml 1% (m/V) lahust?
8. Milline on etanooli sisaldus massiprotsentides 40 kraadises viinas? Etanooli tihedus on
0,9480 ; absoluutse etanooli tihedus on = 0,78927

I MOODLE TEST
1. 19,2 g NaCl lahustati 104 ml vees. Mitme protsendiline (m/m) lahus saadi? 15,6
2. 22g ainet lahustati vees ja maht täiendati 75ml-ni. Mitme protsendiline lahus (m/V)
saadi? 29,33
3. Mitu grammi ainet on vaja lahustada 171 ml-s vees, et saada 7% (m/m) lahust? 12,87
4. Mitu grammi ainet on vaja, et sellele 86 ml vee lisamisel oleks lahuse kontsentratsioon
9% (m/m)? 8,51
5. Mitu grammi naatriumkloriidi sisaldub 445 ml 0,6M lahuses? 15,62
6. Mitme molaarne lahus saadakse 41g NaOH lahustamisel vees ja lahuse mahu
täiendamisel 187 ml-ni? 5,48
7. Mitme protsendiline (m/m) on 7,8 molaalne väävelhappelahus? 43,32
8. Mitme normaalne on 32% (m/V) väävelhappelahus? 6,53
9. Mitu grammekvivalenti väävelhapet sisaldub 1,2 liitris 27% (m/V) väävelhappelahuses?
6,61
10. Kui palju on vaja 18% (m/V) soolhappelahust, et selle lahjendamisel veega 625 ml-ni
saada 0,1N lahus? 12,67g
II SEMINAR
1. Palju on vaja lisada 1 liitrile 0,114N HCl lahusele vett, et saada 0,1N lahus?
2. Kui palju on vaja 5 molaalset väävelhappe lahust ja vett, et valmistada 1 liiter 1N lahust?
3. Euroopa farmakopöa kasutab 0,0167M KBrO3 lahust. Mitme normaalne see on?
4. Analüüsil leiti, et 0,1 ml vees leidub 3,7 mikrogrammi Li2CO3. Mitu milliekvivalenti liitiumiooni
sisaldub ühes liitris veres?
5. Palju on vaja 1 liitrile 5% lahusele lisada 20% lahust, et saada 10% lahus?
6. Palju on vaja lisada 1 liitrile 0,09N lahusele 1N lahust, et saada 0,1N lahus?
7. Kui palju on vaja lisada 1 liitrile 0,1N HCl tiitrimislahusele, mille parandusfaktor on 1,0112 vett, et
saada faktori väärtuseks 1,0000?
8. Millise suhtelise veaga saab kaaluda 0,0245g kaaludel, mille viga on +- 0,2mg?
9. Peale mõõtmist jäi võrdlus küveti suhtes 0,025ml võrdluslahust ehk vett. Sinna kallati 4,975 ml
riboflaviini 0,001% lahust. Milline on lahuse kontsentratsioon küvetis? Mitu % on viga?
10. NaHCO3 lahust tiitritakse 0,5N soolhappega. Milline on vastavus? Ehk mitu mg ainet vastab 1 mg
titrandile?
11. Mitu mg ainet on 6ml 7% (m/V) lahuses?

II MOODLE TEST
1. Kui palju on vaja lisada 4,9 liitrile 0,455N väävelhappelahusele vett (ml), et saada 0,1N lahust?
17395,0
2. Mitu grammi on vaja 6 molaalset väävelhappelahust, et selle lahjendamisel 6 liitrini saada 0,3N
lahus? 238,2g
3. Veres sisaldub 188 mg% glükoosi, milline on glükoosisisaldus veres, väljendatuna milimoolides
liitri kohta? 10,44
4. Kui palju on vaja lisada 2,7L 2% lahusele 38% lahust, et saada 18% lahust? 2,160
5. Kui palju on vaja lisada 2,3 liitrile 0,065M lahusele 2,7M lahust, et saada 0,14M lahust? 67,4
6. Kui palju on vaja lisada 1423 ml 0,1N soolhappe tiirtimislahusele, mille parandusfaktor on 1,0171
vett, et saada faktori väärtuseks 1,0000? 24,3
7. Millise suhtelise veaga saab kaaluda 0,9091 g kaaludel, mille viga on +-0,6 mg? 0,1
8. 25 ml mahtpipetiga mõõdetud vesi kaalus 24,0786 g. Milline on mahtpipeti suhteline viga
protsentides? (tihedus vesi = 0,99718 g/cm3) Vastus: -3,4
9. Naatriumkloriidi kogust lahuses määratakse tiitrimisel 0,1N hõbenitraadi lahusega, mille
parandusfaktor F=1,0001. Tiitrimiseks kulus 16ml titranti. Kui suur kogus oli lahuses
naatriumkloriidi? 0,0936g
 10. 0,5368 g naatriumkarbonaadi tiitrimiseks kulus 20,7 ml 0,5N soolhappelahust. Milline on
soolhappelahuse parandusfaktor? 0,9786

III SEMINAR

1. Milline on 0,0001M väävelhappe lahuse pH?

2. Milline on 0,001N NaOH lahuse pH?
3. 4 ml veele lisati 1tilk HCl 8% lahust. Milline on lahuse pH?
4. Milline on lahuse pH, kui 36ml 0,1M äädikhappe lahusele lisati 16ml 0,1N NaOH lahust. Ka =
1,75x10**(-5)
5. Milline on 2M äädikhappe pH? Äädikhappe Ka = 1,75x10**(-5)
6. Milline on 2M naatriumatsetaadi pH? Äädikhappe Ka = 1,75x10**(-5).
7. 500 cm3 mahuga mõõtekolbi mõõdeti 96,0% vääveljhappe lahust (tihedus = 1,840) ja see täideti
veega märgini. 20,0cm3 selle lahuse neutraliseerimiseks kulus 30 cm3 0,5M NaOH lahust.
Arvutage 96,0% väävelhappe lahuse ruumala, mismõõdeti kolbi.
8. 9 g salitsüülhappe ja 7 g äädikhappe anhüdriidi sünteesi atsüülsalitsüülhappega. Teoreetilselt
mitu grammi atsüülsalitsüülhapet oleks pidanud saama?

III MOODLE TESTID

1. Milline on 0,298M soolhappe pH? Vastus:0,53

2. Milline on puhverlahuse pH, mis saadi 547 ml 0,25M NH4OH ja 209ml 0,35M NH4Cl segamisel?
NH4OH Kb = 1,75x10**(-5) vastus:9,51

3. Milline on 0,00068M Ca(OH)2 pH? 11,13

4. 49,89ml 0,1N HCl lisati 48,31ml 0,1N NaOH lahust. Milline on pH? 2,79
5. Milline on 8,7x10**-7 HNO3 pH? 6,05
6. Milline on 0,42M sipelghappelahuse pH? K = 1,8x10**-4 ; 2,06
7. Milline 2,3x10**-5 NH4OH pH? NH4OH K= 1,75x10**-5. Mitte kasutada lihtsustatud valemit! 9.12
8. Milline on 0,06M naatriumatsetaadilahuse pH? Äädikhappe K= 1,75x10**-5 8,77
9. Milline on 0,046% väävelhappelahuse pH? 2,03
10. 21 ml veele lisati 2 tilka 9,2% KOH lahust. Milline on pH?
TEOORIA

1. Miks dissotsieerub nõrga happe ja tugeva aluse sool aluseliselt? Selgitust illustreerida
reaktsioonivõrranditega! Taolise soola pH arvutamine.
- Nõrga happe ja tugeva aluse sool lahustub ja dissotsieerub täielikult, lahuse happe anioonid on
nõrgalt aluselised ja metalli katioonid pH-d ei mõjuta. Anioonid reageerivad pöörduvalt veega,
tekib vähesel määral happemolekule ja hüdroksiidioone OH tugevalt aluseline.
An + H2O=HAn+OH
CH3COONa=CH3COO+Na
CH3COO+H2O=CH3COOH+OH
2. Keemiliste reaktiivide puhastusastmed
-Tööstuslik≥80%, Tehniline ≥90%, Puhas ≥95%, Analüüsiks puhas≥97%, Keemiliselt
puhas≥99%, Eriti puhas≥99,5%
3. Tugeva happe ja nõrga aluse soola või tugeva aluse ja nõrga happe soola lahuse pH ja
hüdrolüüsiastme arvutamine.
𝐾ℎ2𝑜
-Nõrga happe ja tugeva aluse soola lahuse pH (OH)= 𝐾𝑎
𝑥𝐶(𝑆) tema hüdrolüüsiaste =

hüdrolüüsil tekkinud vaba happe kontsentratsiooni ja soola üldkonsentatsiooni suhtega

𝑎𝑙𝑓𝑎 = 𝐻𝐴𝑛 /𝐶(𝑆) Han võib asendada (OH)
𝐾ℎ2𝑜
- Nõrga aluse ja tugeva happe soola lahuse pH (H3O)= 𝐾𝑏
𝑥𝐶(𝑠) hüdrolüüsiaste:
(𝐻)
𝑎𝑙𝑓𝑎 = 𝐶)𝑆)

4. Nõrkade hapete + nõrk alus lahused. Nende pH ja arvutamine.

- Eeldades, et soola molaarne konsentratsioon ületab happe dissotsiatsioonikonstandi väärtuse
𝐾ℎ2𝑜
vähemalt 100 korda saab vesinikioonide konsentratsiooni arvutada: (𝐻) = 𝐾𝑎 × 𝐾𝑏

järelikult sellise soola lahuse pH ei sõltu kontsentratsioonist vaid soola moodustunud nõrga happe
ja nõrga aluse disso. suhtest.
5. Kuidas on võimalik kontrollida väljalangevate suuruste esinemist suure valiku korral?
- suure valiku puhul n≥10 saab valiku liikme väljalangevuse kontrolliks võrrelda selle
kõrvalekallet keskmisest valiku stadardhälbega (S): di =abs(xi-x(keskmine)) kus di on
 üksiktulemuse keskmisest kõrvalekalde absoluutväärtus. Kui di suurem 3S ss jätta
kõrvale. Leitud keskmise
- esitamise täpsus sõltub standardvea suurusest. 18,4567±2,4567 esitada 18 ±2,4

6. Tugeva happe dissotsiatsioon, pH arvutamine.

- pH = -log(H+) ; Selleks, et oleks tugev hape, peab Kd väärtus olema üle 10 ehk
dissotseeruma üle 91,6% molekulidest. See tähendab, et pK peab olema alla -1
7. Lahuse definitsioon, homogeenne tasakaal, vee autoprotolüüs.
- Lahus - koosneb lahustist ning vähemalt ühest lahustunud ainest
- Homogeenne tasakaal - tasakaal, mis saabub ühefaasilises ühetaolises süsteemis on
homogeenne.
- Homogeensed süsteemid on a) vedelate või tahkete ainete lahused
b) gaasisegud
* Ehk kõikides punktides on füüsikalised ja keemilised omadused samasugused
* Reaktsioonid kulgevad kogu süsteemi ruumala ulatuses
- Vee autoprotolüüs - nimetatakse ioonide tekkeprotsessi prootoni ülekande tõttu, kus
osalevad ainult lahusti molekulid
K* = (H+)*(OH-) / (H2O) = 1,82*10**(-16) (t = 25 C)

- Kuna ioniseerimata molekulide hulk on ioniseerunud molekulide hulgast palju suurem ja

praktiliselt muutumatu, siis võib selle ühendada tasakaalukonstandiga ja nii saadakse uus
konstant - vee autoprotolüüsi konstant ehk vee ioonkorrutis:
10**(-14)

8. Mahuprotsendi definitsioon (V/V)

- Lahustunud aine kogus milliliitrites 100 ml-s lahuses
9. II rühma katioonide rühmareaktiiv
- Rühmareaktiiviks on HCl
10. Mida iseloomustab standardviga?
- Standardviga iseloomustab eksperimentaalselt leitud keskmise kõrvalekallet tõelisest
keskmisest.
11. Seleta mõiste “autoprotolüüs”
- Ioonide tekkeprotsessi prootoni ülekande tõttu, kus osalevad ainult lahusti molekulid nim.
Lahusti iseeneslikuks ioniseerumiseks või autoprotolüüsiks.
12. Milliste lahuste korral ei kasutata mõisteid “lahusti” ja “lahustunud aine”?
- Mõistet ei kasutata juhul, kui tahke aine või gaasi lahustumisel saadava lahuse
agregaatolek muutub ja mida lisades piiramatus koguses, kaob süsteemi homogeensus.

13. Millise võrrandiga on tegu Ka =[HAn][An - ]

- ??????
14. Kirjuta puhverlahuse pH valem.
𝐶(𝑆)
- pH=pKa+log 𝐶(𝐻𝐴𝑛) määrab vastava happe dissots. konstant
𝐶(𝑆)
- pOH=pKb+log 𝐶(𝐵) määrab vastava aluse dissots. konstant

15. Kui palju tohib muutuda lahuse pH, et seda saaks veel nimetada puhverlahuseks? Miks?
Mitte rohkem kui 0,1 ühikut. Kui erineb juba 1 ühiku võrra, tekivad suured probleemid. Nt vere
tavaline pH on 7,35-7,4. Kui vere pH langeks nt ühe ühiku võrra, siis tekiks atsidoos ja inimene
sureks!
16. Kirjuta joodi reaktsioon naatriumtiosulfaadiga.
- I2 + 2 Na2S2O2 = 2 NaI + Na2S4O6
17. Nimeta laboriklaas, mida saab kasutada analüütilise täpsusega mõõtmiseks.
- Mõõt- ja mahtpipett
18. Kuidas jäetakse vastuseid välja suure valimiga (≥10)?
- Kui mõne valiku liikme puhul see ületab antud valiku standardhälbe väärtust rohkem kui
kilm korda di >3S, võib vastava liikme 99% välja jätta.
19. Millised on kontsentratsiooni väljendamisel sõnalised vastsed järgmistele suurustele: 10 -6 ja
10 -12 ?
- 10 astmel-6 mikro ja 10 astmel-12 piko
20. Mille poolest põhimõtteliselt erineb normaalne kontsentratsioon teistest kontsentratsiooni
vormidest?
- Normaalne kontsentratsioon kehtib ühe liitri lahuse kohta.
21. Mis on indikaator fenoolftaleiini pöördeala?
- 8,2 - 10 ; happelises värvitu ; aluselises roosa/punane
22. Mis on indikaator metüüloranži pöördeala?
- 4,4 - 6,2 ; happelises punane ; aluselises kollane
23. Miks on püridiin aluseline?
- POLE VAJA AGA, sest ta on Lewise hape ning tal on vaba H+, mis saab moodustada
sidemeid
24. Mida kasutatakse põhiainena hõbenitraadi tiitrimislahuse kontsentratsiooni täpseks
Määramiseks?
- Na2CO3

25. poolreaktsioonide ära reageerinud... ainete suhe?

26. Mida väljendab “o-o reegel” ?
- O-o reegel ehk oksüdeerija omastab. Oksüdeerja tunnus, ta omastab elektrone
redoksreaktsiooni käigus.
27. Kuidas toimivad üldiselt happe-alus tiitrimise indikaatorid?
- Neil on oma kindel pöördeala - enamasti on pöördeala 2 ühikut ning selle vahemikus on
näha värvi muutust- Nt metüüloranzi pöördeala on 4,4 - 6,2 ehk happelises keskkonnas
on ta punane ja aluselises kollane.
28. Kas ideaalselt puhas vesi juhib mingil määral elektrit? Miks?
- JAH, sest vees esinevad ioonid ja vesi ioniseerub iseeneslikult!

29. Tasakaalusta PbS + H2SO2 = PbSO4

- PbS + 4 H2O2 = PbSO4 + 4 H2O
30. Kuidas paiknevad vedelas olekus vee molekulid?
- Vedelas olekus vee iga molekul on ümbritsetud neljast teisest molekulist, moodustades
peaaegu võrdkülgse tetraeedri.
31. Milline on vee autoprotolüüsi konstandi väärtus?
- 10**(-14)
32. Mida nimetatakse lahustiks?
- Lahusti all mõistame tavaliselt vesi või muu vedelik, mida on koguselt rohkem. Tavaliselt
on siis öeldud, et vesi ei ole lahustiks.

33. Millest koosneb puhversüsteem?

- pH väärtus, puhverdusintervall ja puhvermahtuvus
34. Kuidas saab leida tugeva happe lahuse pH-d?
- pH = -log(N)
35. Millel põhineb puhverlahuse võime säilitada pH-d teatavasti pikka aega samal kontsentratsioonil?
- Aluse ja happe molaarsed kontsentratsioonid on ligilähedased, siis puhverlahuse lahjendamisel
või kontsentreerimisel nende omavaheline suhe ei muutu!
36. Millised kolm parameetrit iseloomustavad igat puhversüsteemi?
- pH väärtus, puhverdusintervall ja puhvermahtuvus
37. Mis on puhvermahtuvus?
- tugeva happe või aluse ekvivalentide hulk, mille toimel 1 liitri puhverlahuse pH muutub ühe
ühiku võrra.
38. Analüüsiskeemi järgi kuuluvad esimesse rühma
- Na, K, NH4.
39. Mille poolest võimaldab reaktsioon sulfiidioonidga eristada tsinki teistest metallidest?
- Tsink reageerides sulfiidiooniga moodustab valge sademe, mis ei lahustu lahjendatud
äädikhappes ja lahustub kergesti lahjendatud soolhappes.
40. Kuidas samastatakse sulfaatiooni + lisa reaktsioonivalem.
- Lahus + lahj HCl + BaCl = valge sade
- Ba (2+) + SO4(2-) = BaSO4
41. Milline on elektrooniliste kaalude tööprintsiip?
42. Millest tuleb hoiduda mõõtanumate (mahtpipett ja mahtkolb) käes hoidmisel?
- Ei tohi kinni hoida altpoolt nominaalmahu gradueeringut
43. Millise dissotsiatsioonikonstandi võrrandiga on tegu Ka=[H3O+][An-]/[HAn]?
- puhverlahuste dissotsiatsioonikonstant
44. Mis on põhiaine?
- Põhiaine on aine, millest on võimalik kaalumise teel teha täpse kontsentratsiooniga lahus
Põhiaine peab olema:
a) Tahke
b) Saadav kõrge puhtusega
c) Selline, et oleksid olemas usaldusväärsed meetodid tema puhtuse määramiseks
d) Õhu käes püsiv
e) Kindlalt valemile vastava koostis

45. Mida mõeldakse mõiste “kontsentratsioon” all kõige üldisemas tähenduses?

- Aine sisaldus kindla lahuse ruumala kohta, tavaliselt ühe liitri kohta
- Komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus!