Keemia alused 4.

kontrollt
Ksimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltsse, kuid vivad esineda eksamiksimustes.
1. Kirjeldage d-metallide komplekshendite struktuuri mne nite abil. Selgitage komplekshendite struktuuriga seotud misteid: kompleksimoodustaja, ligandid, sise- ja vlissfr, koordinatsiooniarv.

[Cu(H2O)6]2+ ongi tpiliseks niteks kompleksist osakesest, mis koosneb tsentraalsest metalliaatomist ja sellega koordinatiivse kovalentse sidemega (doonoraktseptorsidemega) seotud molekulidest vi ioonidest. Komplekshend vi ka koordinatiivhend on rangelt vttes neutraalne hend, mille koostisesse kuulub vhemalt ks kompleks. Keskne metalliaatom vib kompleksis olla neutraalne, nt [Ni(CO)4], vi katioonina, nt K4[Fe(CN)6]. Komplekshendid on keemias ja elus rmiselt olulised: hemoglobiin, klorofll, paljud ensmid on komplekshendid. Kompleksimoodustaja- Tsentraalne aatom Ligandid- Molekulid vi ioonid, mis liituvad kompleksi moodustumisel tsentraalse metalliiooniga. Lihtsamatel juhtudel on ligande he tsentraalaatomi mber 4 vi 6. Iga ligand annab tsentraalaatomiga vhemalt he kovalentse sideme. Sise-ja vlissfr- Kompleksis tsentraalaatomiga otseselt seotud ligandid moodustavad tsentraalaatomi koordinatsioonisfri ehk sisesfri. Koordinatsiooniarv- Sidemete arv tsentraalaatomi ja ligandide vahel, levinumad koordinatsiooniarvud on 4 ja 6.
tsentraalne aatom ehk kompleksimoodustaja ligandid

4 6 koordinatsiooniarv vlissfr sisesfr ehk koordinatsioonisfr

Komplekshendite keemiat rikastab ka see, et kompleksid vivad olla erineva kujuga. Enamlevinud on oktaeedrilised kompleksid (koordinatsiooniarv 6). Koordinatsiooniarvu 4 korral on tegemist kas tetraeedrilise vi ruutplanaarse kompleksiga. Suurim teadaolev koordinatsiooniarv on 12 esineb f-metallidel.
2.Andke d-metalli komplekshendile nimetus, kui valem on antud. 3. Kirjutage d-metalli komplekshendi valem nimetuse jrgi.

K [Fe(CN) ]

Komplekshendite nimetused on sageli vga pikad ja seetttu ritatakse lbi ajada valemitega. Kui nimi osutub siiski vajalikuks, lhtutakse vastavatest reeglitest. Kigepealt loetletakse les ligandid ja seejrel nimetatakse metalliaatom vi ioon. Neutraalsete ligandide nimetused on samad mis molekulidel, v.a H2O (akva), NH3 (ammiin), CO (karbonl) ja NO(nitrosl). -iid -o: kloro (Cl-) -aat -ato: sulfato (SO4 2-) -it -ito: sulfito (SO3 2-) Ligandide arvu thistatakse eesliidetega di-, tri-, tetra- jne.

 Kui ligandi nimetuses juba sisaldub selline eesliide (nt etleendiamiin) vi kui ligand annab metalliga mitu sidet (nt oksalaatioon), kasutatakse eesliiteid bis-, tris-, tetrakis- jne. Ligandid loetletakse les thestikulises jrjekorras, arvestamata arvu nitavat eesliidet. Keemilises valemis tuuakse anioonsed ligandid enne neutraalseid, nimetuses aga jrgitakse thestikulist jrjekorda. Metalli oksdatsiooniaste nidatakse rooma numbriga. Negatiivse laenguga kompleksi nimes lisatakse metalli nimetusele liide aat. Kui metalli smbol tuleneb tema ladinakeelsest nimest, kasutatakse aniooni nimes seda ladinakeelset nimetust, nt argentaat (Ag), merkuraat (Hg), ferraat (Fe), plumbaat (Pb). Komplekshendi nimetus antakse sarnaselt tavalise hendiga, s.t katiooni nimetus antakse enne aniooni: NH4[PtCl3(NH3)] ammooniumammiintrikloroplatinaat(II) [Cr(OH)2(NH3)4]Br tetraammiindihdroksokroom(III)bromiid
4. Kirjeldage poldentaatseid ligande mne nite abil. Mis on kelaadid?

Mned ligandid annavad metalliga rohkem kui he sideme. Vastavalt antavale sidemete arvule nimetatakse neid bi-, tri- jne dentaatseteks (hambulisteks) ligandideks. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tskli, nimetatakse kelaatideks. Bidentaatsed ligandid

Etleendiamiin Gltsinaatioon Oksalaatioon Heksadentaatne ligand

Etleendiamiintetraatsetaatioon
5. Kirjeldage erinevaid isomeeria tpe: ionisatsiooni-, seose-, hdraat-, koordinatsiooni-, geomeetriline ja optiline isomeeria. Tooge niteid. Paljud kompleksid ja komplekshendid esinevad isomeeridena. Isomeerid on hendid, mis koosnevad samast arvust samadest aatomitest, kuid paiknevad ksteise suhtes erinevalt. ldiselt on isomeeridel ka erinevad omadused. Isomeerid jagunevad kahte suurde klassi: struktuuriisomeerid: aatomid on seotud erinevate partneritega; stereoisomeerid: aatomid on seotud samade partneritega, kuid paiknevad ruumis ksteise suhtes erinevalt. Struktuuriisomeerid jagunevad omakorda: ionisatsiooniisomeerid [CoBr(NH3)5]SO4 ja [CoSO4(NH3)5]Br hdraatisomeerid

[Cr(H2O)6]Cl3 ja [CrCl(H2O)5]Cl2H2O seoseisomeerid [CoCl(NO2)(NH3)4]+ ja [CoCl(ONO)(NH3)4]+ koordinatsiooniisomeerid [Cr(NH3)6][Fe(CN)6] ja [Fe(NH3)6][Cr(CN)6] Stereoisomeerid jagunevad omakorda: optilised isomeerid (teineteise peegelpildid); geomeetrilised isomeerid.
6. Kuidas saab ionisatsiooni- ja hdraatisomeeride paare keemiliselt eristada? ??

10. Kirjeldage alkaanide, alkeenide, alknide ja areenide struktuuri ning nende reageerimisvimet. Alkaanid (CnH2n+2) on kllastunud ssivesinikud, s.t sisaldavad ainult ksiksidemeid. Vivad olla hargnemata ahelaga (butaan), hargnenud ahelaga (metlpropaan), tsklilised (tsklobutaan). Ssiniku ja vesiniku elektronegatiivsused on praktiliselt vrdsed, seega on alkaanid mittepolaarsed. Alkaani molekulide vahel on valdavalt Londoni ehk dispersioonijud. Dispersioonijud kasvab elektronide arvu kasvuga ja seega on tugevam suurema molekulmassiga alkaanides. Alkaanide korral alates butaanist C4H10 tuleb arvestada isomeeride esinemise vimalusega. Hargnemata ahelaga alkaanide keemis- ja sulamistemperatuurid ning aurustumisentalpiad on krgemad kui hargnenud ahelaga alkaanidel. Londoni jud. Alkaanid on keemiliselt vhereaktiivsed, kuna C-C ja C-H sidemed on piisavalt stabiilsed. Alkaanidele on omased oksdeerumis- ja asendusreaktsioonid, mis toimuvad radikaalmehhanismiga. Oksdeerumise all meldakse siin peamiselt alkaanide plemist, mis on heks inimkonna olulisemaks energiaallikaks: CH4(g) + 2O2(g) CO2(g) + 2H2O(g) Alkaane on suures hulgas maagaasis ja naftas, nendest lhtudes snteesitakse erinevaid hendeid. Selleks tuleb kigepealt tsta molekuli reageerimisvimet, reeglina halogeenimise teel, s.t vesiniku aatom asendatakse halogeeniga. Tpiliseks niteks on reaktsioon metaani ja kloori vahel: CH4(g) + Cl2(g) CH3Cl(g) + HCl(g) Reaktsioon toimub valguse (vi soojuse) toimel. Uurimised on nidanud, et asendusreaktsioonid alkaanides toimuvad radikaalmehhanismi jrgi ehk ahelreaktsioonina. Ahela tekkereaktsiooniks on kloori dissotsiatsioon: Cl2 Cl + Cl Ahela edasikandumine toimub he paardumata elektroniga kloori aatomi reaktsioonil metaaniga ja tekkiva metlradikaali reaktsioonil kloori molekuliga: Cl + CH4 CH3 + HCl Cl2 + CH3 CH3Cl + Cl

Kaksiksidet sisaldavaid alifaatseid ssivesinikke nimetatakse alkeenideks (CnH2n). Alkeenide omadused kajastavad kaksiksideme olemasolu molekulis. Kik 4 sp2 ssinikega seotud aatomid paiknevad samas tasapinnas ja pre kaksiksideme mber on praktiliselt vimatu.

Alkeenide ahelad pole seetttu nii paindlikud konformatsiooni muutmiseks. Ahelad ei saa ksteisele piisavalt lheneda. Madalam sulamistemperatuur. C-C -side on suhteliselt nrk, kuna porbitaalide kattumine on vike. Alkeenide erinevus alkaanidest tuleneb ka sellest, et kaksikside (-side) phjustab negatiivse laengu koondumise sidemele, s.t nukleofiilset tsentrit, mida saab atakeerida elektrofiil. Alkeenidele on omased elektrofiilsed liitumisreaktsioonid kaksiksidemele, kus - sideme asemel moodustub kaks sidet. Halogeenimine: CH2=CH2 + Br2 CH2Br-CH2Br Elektrofiil tekib siin halogeeni molekuli polarisatsiooni tulemusena. Teine halogeeniaatom liitub reeglina trans-asendisse. Vesinikhalogeniidi liitumine: CH3-CH=CH2 + HBr CH3CHBrCH3 See reaktsioon kulgeb halogeenimisega sama mehhanismi jrgi. Elektrofiiliks, mis algselt kaksiksidemele liitub, on siin prooton. Ebasmmeetriliste molekulide korral toimub liitumine Markovnikovi reegli jrgi vesinik liitub enam hdrogeenitud ssinikuga. Vesinikhalogeniidide liitumine radikaalse mehhanismiga (peroksiidide toimel) kulgeb vastupidiselt Markovnikovi reeglile: CH3-CH=CH2 + HBr CH3CH2CH2Br Vee molekuli liitumine: CH3-CH=CH2 + H2O CH3CH(OH)CH3 See reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas. Mehhanism on sarnane vesinikhalogeniidi liitumisega. Ka produktide jaotus toimub samamoodi (Markovnikovi reegli jrgi). Hdrogeenimine: CH3-CH=CH2 + H2 CH3CH2CH3 See on eespool toodud alkeenide saamise (elimineerimisreaktsiooni) prdreaktsioon. Ilma katalsaatorita toimub ainult krgetel temperatuuridel. Katalsaatorite (plaatina, pallaadium, nikkel) manulusel toimub toatemperatuuril. Kolmiksidet sisaldavaid alifaatseid ssivesinikke nimetatakse alknideks (CnH2n-2). Alknidele on alkeenidega sarnaselt omased liitumisreaktsioonid kordsele sidemele: H2 liitumine ehk hdrogeenimine; halogeenimine; vesinikhalogeniidi liitumine; vee molekuli liitumine ehk hdratatsioon. Aromaatseteks (ehk areenideks) nimetatakse antud kursuse raames ssivesinikke, mis sisaldavad vhemalt hte benseenituuma. Seega on kigi areenide "isaks" benseen C6H6. Areenid vivad sisaldada lisaks eraldi paiknevatele benseenituumadele, nt trifenlmetaan (C6H5)3CH, ka kondenseeritud benseenituumasid, mis jagavad hte vi enamat sidet, nt naftaleen C10H8 ja antratseen C14H10. Formaalselt on areenid kllastumata hendid ja neid saab tepoolest hdrogeenida ning viia le vastavateks alkaanideks. Sellele viitab ka laialt kasutatav benseeni valem. Thtsamad reaktsioonid on: halogeenimine C6H6 + Br2 C6H5Br + HBr toimub katalsaatorite (nt AlBr3, FeCl3) toimel; nitreerimine C6H6 + HNO3 C6H5NO2 + H2O toimub konts vvelhappe toimel; sulfoonimine C6H6 + SO3 C6H5SO3H alklimine ja atslimine Friedeli-Craftsi meetodil C6H6 + R-Cl C6H5R + HCl

toimub katalsaatorite (nt AlBr3, FeCl3) toimel.

11. Andke ssivesinikule nimetus, kui struktuurivalem on antud. 12. Kirjutage ssivesiniku struktuurivalem nimetuse jrgi.

Hargnemata ahelaga alkaane nimetatakse lhtudes ssinike arvust jrgmiselt: metaan, etaan jne. Jrelliide on aan. Hargnenud ahelaga alkaanide korral lhtutakse pikimast ssinikuahelast ja krvalahelaid vaadeldakse asendajatena, mille nimetus saadakse vastava alkaani nimetuses lpu aan asendamisel lpuga l. Asendajate paiknemine nidatakse vajadusel ssiniku numbriga peaahelas, millega see on seotud. Nummerdatakse sellest otsast, mis annab vikseimad numbrid. Vajadusel kasutatakse eesliiteid di-, tri- jne. Asendajad loetletakse thestikulises jrjekorras. Kaksiksideme olemasolu thistatakse nimetuses jrelliitega een ja kolmiksidet jrelliitega n (vajadusel koos eesliidetega di- jne). Peaahela aatomite nummerdamisel antakse viksemad numbrid eelistatult: a) jrelliitega thistatud rhmale; b) kaksiksidemetele; c) kolmiksidemetele; d) eesliidetega thistatud rhmadele. Nited

Areenid, mis sisaldavad vhemalt hte benseenituuma. Kui benseenituum C6H5- on asendajaks, nimetatakse seda fenlrhmaks ja ldisemalt areenidele vastavaid asendajaid arlrhmadeks. Asendajate paiknemist benseenituumas thistatakse sstemaatilise nomenklatuuri jrgi numbritega, kusjuures nummerdamine toimub sellises jrjekorras, et kasutatakse viksemaid numbreid. Kasutusel on ka vanem nomenklatuur, kus 2. asendit nimetatakse orto- (o-), 3. Asendit meta(m-) ja 4. asendit para-asendiks (p-). Joonised

13. Tehke kindlaks kahe antud molekuli struktuuri phjal, kas tegemist on struktuuri-, geomeetriliste vi optiliste isomeeridega. Struktuuriisomeeria molekulid koosnevad samadest aatomitest, kuid need aatomid on omavahel erinevalt seotud. Joonis

Geomeetrilise isomeeria korral paiknevad aatomid erinevalt kaksiksideme suhtes vi on erinev paigutus tskloalkaanis.

Joonis Optilised isomeerid on ksteise peegelpildid ja seetttu mitteekvivalentsed (nagu vasak ja parem ksi). Joonis (( Molekuli, mis ei ole identne oma peegelpildiga, nimetatakse kiraalseks. Molekul on akiraalne, kui ta langeb oma peegelpidiga kokku. Kiraalne molekul ja tema peegelpilt moodustavad enantiomeeride paari. Enantiomeerid tekivad orgaanilises keemias alati, kui ssinikuga on seotud neli erinevat asendajat (rhma).))
14. Tooge nide mne molekuli erinevate konformeeride kohta. Geomeetrilisi isomeere on kerge segi ajada sama molekuli erinevate konformeeridega, s.o sama molekuli selliste vormidega, mis erinevad he (vi mitme sltumatu) ksiksideme mber toimuva rotatsiooni (prde) vrra. Joonis 15. Kirjutage isomeersete molekulide struktuurivalemid. Joonistelt vaadata!! Lisa!!

17. Kirjeldage peamisi seadusprasusi alkaanide fsikalistes omadustes. 18. Kllastunud ja kllastumata ssivesinike keemilised omadused. Ennustage antud oksdeerumis-, elimineerimis-, asendus- ja liitumisreaktsioonide saadusi. Selgitage antud elimineerimis-, asendus- ja liitumisreaktsioonide mehhanisme.

Alifaatsed ssivesinikud jagunevad: kllastunud ssivesinikud ei sisalda kordseid sidemeid; kllastumata ssivesinikud sisaldavad kordseid sidemeid, mille hdrogeenimise tulemusena saab neid muuta kllastunud ssivesinikeks. vt. Punkt 10!!!
19. Kirjutage alkeenide saamisreaktsioonid.

Alkeene saadakse tstuslikult alkaanide dehdrogeenimisel: !Joonis(reaktsioonivrrand)! Siin on tegemist tpilise elimineerimisreaktsiooniga, kus kaks naaberssinike juures paiknevat rhma (aatomit) eemaldatakse molekulist nii, et tekib kaksikside. Laboratoorselt saadakse alkeene halogenoalkaanidest vesinikhalogeniidi elimineerimise teel: !!

Reaktsioon algab etanolaatiooni atakiga -CHBr- rhma naaberssiniku juures paiknevale vesinikule, mis seotakse prootonina, ning sellele jrgneb Br- iooni eraldumine molekulist. Reaktsioonil moodustub ka mningane kogus CH3CH2CH=CH2.
20. Miks areenidele ei ole iseloomulikud liitumisreaktsioonid?

Erinevalt alkeenidest ei ole areenidele aga iseloomulikud liitumisreaktsioonid. Areenid annavad eelkige hoopis asendusreaktsioone. Asendusreaktsioonide eelistatud kulgemine liitumisreaktsioonide ees on tingitud aromaatsest -sideme delokalisatsioonist. Liitumisel toimuks resonantsi kadumine, mis on energeetiliselt ebasoodne. Resonantsi tttu on nukleofiilsus viksem (kaksikside on ruumis rohkem laiali mritud). Asendusreaktsioonid liitumisreaktsioonide asemel ongi aromaatsuse tunnuseks.
21. Areenide keemilised omadused. Selgitage reaktsioonimehhanismi. Vt. Punkt 10!! 22. Selgitage erinevate asendusrhmade mju benseenituuma elektrontiheduse jaotusele (joonistage resonantsstruktuurid) ja ennustage elektrofiilse asendusreaktsiooni saadusi.

Mned asendusrhmad (-OH, -NH2) muudavad benseenituuma oluliselt reaktiivsemaks ja mjutavad produktide jaotust orto- ja para-asendatud derivaatide kasuks. Teised (-NO2, -COOH) vhendavad reaktiivsust ja produktid on eelistatult metaasendatud.
Elektrofiilse asendusreaktsiooni joonis!!

Orgaaniliste hendite omaduste mistmisel ja ennustamisel on vtmeks funktsionaalrhmad. Funktsionaalrhm on molekulis vike aatomite rhm, millel on kindlad iseloomulikud omadused. Ssivesinikud koosnevad ainult C ja H aatomitest, funktsionaalrhmad sisaldavad ka teisi aatomeid.
23. Nimetage thtsamad funktsionaalrhmad. Eristage struktuuri jrgi ssivesinike halogeenderivaate, alkohole, fenoole, eetreid, aldehde, ketoone, karbokslhappeid, amiine, estreid ja amiide.

Vaatamata orgaaniliste hendite suurele arvule, saab nende omadusi sna lihtsalt ennustada, lhtudes molekulis sisalduvatest rhmadest. Funktsionaalrhm vib olla seotud molekuli ssinikskeletiga, nt CH3CHClCH3, vi olla selle skeleti osaks, nt CH3C(=O)CH3. Thtsamad funktsionaalrhmad on: -X halogeniidides; -OH alkoholides, fenoolides; -O- eetrites; -CO ketoonides ja aldehdides; -COOH karbokslhapetes; -NO2 nitrohendites; -NH2 amiinides.

24. Andke ssivesiniku halogeenderivaadile, alkoholile, fenoolile, eetrile, aldehdile, ketoonile, karbokslhappele, amiinile, estrile ja amiidile nimetus, kui struktuurivalem on antud. 25. Kirjutage ssivesiniku halogeenderivaadi, alkoholi, fenooli, eetri, aldehdi, ketooni, karbokslhappe, amiini, estri ja amiidi struktuurivalem nimetuse jrgi.

Ssivesinike halogeenderivaadid on hendid, kus ks vi enam ssivesiniku H aatomit on asendatud halogeeniga. Alkoholid on hendid, kus -OH rhm on kovalentselt seotud ssinikuga, mis ei kuulu benseenituumale (fenoolid) ega ole karbonlrhma osa (karbokslhapped). Alkoholide jaoks on liide ool, mis hendatakse vastava ssivesiniku nimetusega. -OH rhma asend molekulis (v.a metanooli ja etanooli korral) mrgitakse temaga seotud ssiniku jrjekorranumbri kaudu (propaan-1-ool ja propaan-2-ool). Kasutatakse ka vanemat nomenklatuuri, kus asendajaks on ssivesinikahel (etlalkohol, proplalkohol). Fenoolides on hdrokslrhm seotud otse benseenituumaga. Eetrid ROR' on hendid, kus hapnik on seotud kahe alklrhmaga. Eetri molekul vib olla ka tskliline, nt tetrahdrofuraan. Eraldi rhma moodustavad krooneetrid, mis on tsklilised ja koosnevad -CH2CH2-O hikutest. Karbonlrhm -C(O)- esineb kahes lhedases hendite klassis: aldehdides RCHO; ketoonides RCOR'. Lihtsaim aldehd on metanaal ehk formaldehd HCHO. Aldehdide sstemaatiliste nimetuste andmisel lhtutakse jllegi vastava alkaani nimest, millele lisatakse lpp aal. Karbonlrhma ssinik loetakse ka ra. Ketoonide nimetamisel lisatakse alkaani nimele lpp oon, karbonlrhma asukoht nidatakse numbriga (pentaan-2-oon). Karbokslhapped sisaldavad karbokslrhma -COOH. Karbokslhapete nimetused tulenevad vastavate alkaanide nimetustest, kus lppu lisatakse hape. Tuntumad karbokslhapped on metaanhape (sipelghape) ja etaanhape (dikhape). Amiinid on orgaanilised hendid, mis on saadud ammoniaagi (NH3) molekulis he vi mitme vesiniku asendamisel ssivesinikrhmaga. Primaarsetes amiinides on aminorhm -NH2. Aminohapped on mitmefunktsioonilised orgaanilised ained: nad sisaldavad nii aminorhma kui karbokslrhma. Lihtsaim nide aminohappest on gltsiin:
26. Kirjeldage peamisi seadusprasusi ssivesinike halogeenderivaatide fsikalistes omadustes.

!!

27.

Ssivesinike halogeenderivaatide keemilised omadused. Ennustage nukleofiilse asendusreaktsiooni saadusi. Selgitage nukleofiilse asendusreaktsiooni mehhanismi.

Nad on laialt kasutatavad, samas paljud neist on vga mrgised (mitmed pestitsiidid) ja/vi keskkonnaohtlikud (CFC). Ssivesinike halogeenderivaadid on vhepolaarsed: ei lahustu vees, kll aga rasvades. C-X side ssivesinike halogeenderivaatides on polaarne: ssinikul on positiivne laeng ja seega nukleofiilse ataki objekt, mistttu halogeniididele on iseloomulikud nukleofiilsed asendusreaktsioonid. Thtsamad nukleofiilid, mis ssivesinike halogeenderivaatidega reageerivad, on hdroksiidioon ja vesi. Nukleofiilne asendusreaktsioon vib toimuda kahe erineva mehhanismi jrgi. SN1 mehhanismi korral toimub kigepealt molekuli heteroltiline dissotsiatsioon ja siis nukleofiili liitumine karbokatioonile. Kiirust limiteerivaks staadiumiks on siin dissotsiatsioon ja reaktsioon on 1. jrku. SN2 mehhanismi korral toimub nukleofiili liitumine ja lahkuva rhma dissotsiatsioon samaaegselt ning reaktsioon on summaarselt 2. jrku.
28. Kuidas kindlaks teha, kas reaktsioon kulgeb SN1 vi SN2 mehhanismiga?

((SN1 reaktsioon toimub eelistatult juhul, kui reaktsioonitsentri mber paiknevad mahukad rhmad, nt hendis (CH3)3CBr, mis takistavad atakeeriva nukleofiili lhenemist reaktsioonitsentrile. SN2 reaktsioon kulgeb siis, kui nukleofiili lhenemine elektrofiilsele tsentrile on piisavalt vaba. SN1 reaktsioon kiraalse ssiniktsentri juures viib reeglina ratseemilise segu tekkimisele planaarne karbokatioon psib piisavalt kaua, et atakeeriv nukleofiil saaks lheneda kskik kummalt poolt. SN2 reaktsioon kiraalse ssiniktsentri juures seevastu viib alati ssiniktsentri inversioonile ja enantiomeerselt puhtast lhteainest tekib enantiomeerselt puhas saadus.)) Kuidas kindlaks teha, kas reaktsioon kulgeb SN1 vi SN2 mehhanismiga? Kineetiliste andmete jrgi: SN1 reaktsioon on 1. Jrku substraadi jrgi, SN2 nii substraadi kui ka nukleofiili jrgi. Stereokeemilised eksperimendid: SN1 reaktsioon annab ratsemaadi, SN2 inversiooni ja kiraalselt puhta saaduse. Asendajate mju: SN2 reaktsioon on vga tundlik asendajate suuruse suhtes.

29. Kirjutage alkoholide saamisreaktsioonid. Selgitage reaktsioonimehhhanismi.

Lhtudes sellest, mitu rhma on seotud ssinikuga, mis annab C-OH sideme, jagatakse alkohole: primaarseteks RCH2OH (etanool); sekundaarseteks RR'CHOH (propaan-2-ool); tertsiaarseteks RR'R"COH (2-metlpropaan-2-ool). Metanooli saadakse tstuslikult ssinikoksiidi ja vesiniku reaktsioonil: Rvrrand!! Etanooli saadakse suures ulatuses krimise tulemusena vi eteeni hdraatimisel: Rvrrand!! Laboratoorselt saadakse alkohole haloalkaanide nukleofiilsel asendusel.
30. Miks fenoolid erinevalt alkoholidest on nrgad happed?

Erinevalt alkoholidest on fenoolid nrgad happed, seda tnu resonantsstabilisatsioonile fenolaatioonis.

31. Selgitage eetrite vhest reaktiivsust.

Eetrid on palju lenduvamad kui alkoholid, mille isomeerideks nad on, kuna eetrid ei anna puhtal kujul vesiniksidemeid. Tnu vikesele reaktiivsusele ja polaarsusele kasutatakse neid teiste orgaaniliste ainete lahustitena. Samas on nad tuleohtlikud!
32. Kirjutage aldehdide, ketoonide ja karbokslhapete saamisreaktsioonid.

Formaldehdi saadakse tstuslikult metanooli kataltilisel oksdeerimisel: Rvrrand!! Aldehdi edasise oksdeerumise vltimiseks tuleb kasutatada suhteliselt pehmet oksdeerijat. Ketoonide saamisel on edasise oksdeerumise oht viksem, kuna selleks tuleks lhkuda C-C side. Sageli saadakse ketoone sekundaarsete alkoholide oksdeerimisel dikromaadiga. Niteks butaan-2-oolist CH3CH2CH(OH)CH3 saadakse butaan-2-oon CH3CH2COCH3. Karbokslhappeid saadakse tavaliselt primaarsete alkoholide vi aldehdide oksdeerimisel. Mnedel juhtudel saab alklrhma otse oksdeerida karbokslrhmaks, nt p-ksleeni oksdeerimisel tereftaalhappeks: Rvrrand!!
33. Ennustage aldehdide ja ketoonide oksdatsioonisaadusi. ??

Aldehde ja ketoone saab eristada Tollensi reagendi (Ag+ ioonide soola ja ammooniaagi vesilahus) abil aldehdid oksdeeruvad ja annavad hbepeeglireaktsiooni, ketoonid aga mitte. Seega aldehdid on redutseerijad, ketoonid aga mitte.

34. Kirjutage estrite ja amiidide saamisreaktsioonid. Kuidas seda reaktsioonitpi nimetatakse? Selgitage reaktsioonimehhanismi.

Alkoholi ja karbokslhappe vahelise reaktsiooni tulemusena tekivad estrid. Estri moodustumise reaktsioon on kondensatsioonireaktsioon, kus kaks suuremat molekuli liituvad nii, et eraldub ks vike molekul (esterdamisreaktsiooni korral vesi). Niteks dikhape ja etanool reageerivad tugeva happe juuresolekul 100 C juures:Rvrrand!!

Kondensatsioonireaktsioonid on orgaanilises keemias sna tavalised ja leiavad kasutamist niteks polmeeride snteesil. Amiinid, nagu alkoholidki, annavad kondensatsioonireaktsiooni karbokslhappega: Rvrrand!! Kui reageerib primaarne amiin, on saaduseks amiid molekul, mis sisaldab -C(=O)-N(H) rhma. Kuna amiinid on alused ja karbokslhapped happed, viks muidugi eeldada, et amiidi tekke asemel toimub lihtsalt prootoni lekanne happelt amiinile. Kondensatsiooniks on vajalik krgem temperatuur, et letada aktivatsioonibarjr. Praktikas saadakse amiide amiinide reaktsioonil karbokslhapete kloriididega (ehk klooranhdriididega).
35. Ennustage vesiniksideme mju orgaanilise hendi fsikalistele omadustele. ??

Vees lahustuvad vees tnu vesiniksidemetele.

36. Selgitage misteid polmeerne molekul, polmeer ja polmeermaterjal. Polmeerne molekul- suhteliselt vikesed (lhikesed) korduvad hikud, mis moodustavad

suuri (pikki) makromolekule, nagu polpropleen vi poltetrafluoroetleen (teflon). Polmeer- on aine (materjal), mis koosneb paljudest erineva pikkusega polmeersetest molekulidest, mille vahel toimivad fsikalised koosmjud. Polmeermaterjal- Polmeeridest saab valmistada jrgmisi polmeermaterjale: plastmassid (polmeerid, mida saab valada), kiud, elastomeerid (kummid), liimid (adhesiivid), pinnakattematerjalid,komposiitmaterjalid.
37. Ennustage, mis tpi polmeeri antud monomeer vib moodustada. Mrake kindlaks polmeeri moodustav elementaarlli.

Polmeeri snteesi lhteained, mis muutuvad reaktsioonil korduvateks hikuteks, kannavad nimetust monomeerid. Kas liitumispolmeeri- Liitumispolmerisatsiooni produkt on korduvatest hikutest koosnev polmeer, nt poletleen -(CH2-CH2)n-. Vlja on ttatud rida polmeere, mis phinevad CHX=CH2 tpi monomeeridel. X vib siin olla ksik aatom, nagu kloor polvinlkloriidis, vi aatomite rhm, nagu metlrhm polpropleenis. Tulemuseks on rida polmeere ldvalemiga -(CHXCH2)n-. Radikaalpolmeeri- Ahela kasv toimub radikaalse atakina monomeeri kaksiksidemele, mille tulemusena moodustub uus ja vga reageerimisvimeline radikaal: R-O + H2C=CHX R-O-CH2-CHX

Ahela initsiaatoriks on tavaliselt vike kogus orgaanilisi peroksiide R-O-O-R. R-O-O-R R-O + R-O Polmeer on stereoregulaarne siis, kui kas kik korduvad hikud vi hikute paarid on sarnase suhtelise stereokeemiaga. Esimesel juhul on tegu isotaktilise polmeeriga (ssinikud on sama kelisusega). Teisel juhul sndiotaktilise polmeeriga (ssinikud on vahelduva kelisusega). Juhusliku korduvate hikute orientatsioonigapolmeer on ataktiline.
38. Selgitage liitumis- ja kondensatsioonipolmerisatsiooni mehhanisme. Liitumispolmerisatsioon- Vlja on ttatud rida polmeere, mis phinevad CHX=CH2 tpi

monomeeridel. X vib siin olla ksik aatom, nagu kloor polvinlkloriidis, vi aatomite rhm, nagu metlrhm polpropleenis. Tulemuseks on rida polmeere ldvalemiga -(CHXCH2)n-.
Kondensatsioonipolmerisatsioon-

Kondensatsioonipolmeere saadakse kondensatsioonireaktsioonide tulemusena. Tpiliseks niteks on siin polestrid, mida saadakse dikarbokslhapete ja dialkoholide kondensatsiooni tulemusena. Niteks tereftaalhappe ja etleenglkooli kondensatsioonil saadakse poletleentereftalaat. Kondensatsioonireaktsioon saab toimuda ainult funktsionaalrhmade osalusel ja seetttu on siin ahela hargnemised palju haruldasemad kui liitumispolmeerides. Tnu sellele saab siin ka polmeeridest paremaid kiudusid. Kuna aga iga happe ja alkoholi paar saab olla ahela initsiaatoriks, saadakse siin reeglina lhemad ahelad. Amiinide ja karbokslhapete kondensatsioonil saadakse polmeere, mida tuntakse polamiidide (nailonite) nime all. Joonis
39. Kirjeldage elektrit juhtivaid polmeere. Tooge nide.

Metallid juhivad elektrit tnu sellele, et nende valentselektronid liiguvad vabalt he aatomi juurest teise juurde. Kovalentselt seotud tahkised reeglina elektrit ei juhi, kuna elektronid on lokaliseeritud kindla aatomi juurde vi hte kindlasse sidemesse. Erandiks on grafiit, mis koosneb delokaliseeritud benseenituumadest. Grafiit on kahjuks habras. Elektrit juhtivad polmeerid on selles osas suur samm edasi: neid saab valada ja neist saab tmmata kiudusid vi hukesi lehti. Elektrit juhtivad polmeerid on sarnased selle poolest, et sisaldavad pikki sp2 olekus ssinikahelaid (osa ssinikke vib olla asendatud ka lmmastiku vi vvliga). Igal aatomil on ka hbridiseerimata p-orbitaal, mistttu moodustub vahelduvatest ksik- ja kaksiksidemetest ahel. Lihtsaim elektrit juhtiv polmeer on polatsetleen: Joonis
40. Eristage erinevaid kopolmeeride tpe.

Kopolmeerid moodustuvad enamast kui hest monomeerist. Kik kondensatsioonipolmeerid on kopolmeerid. Kondensatsioonipolmeerid on reeglina vahelduvad kopolmeerid, s.t erinevad monomeerid vahelduvad kordamda.

Plokk-kopolmeerides vaheldub hest monomeerist koosnev pikem plokk teisest monomeerist koosnevaga: AAAABBBBB. Plokk-kopolmeeri niteks on butadieeniga modifitseeritud streen: puhas polstreen on lbipaistev ja habras; puhas polbutadieen on snteetiline kumm. Plokk-kopolmeeride omadused sltuvad plokkide omadustest, pikkustest ja vahekorrast. Statistilises (ebaregulaarses) kopolmeeris on erinevate monomeeride paigutus juhuslik. Poogitud kopolmeeride korral on hest monomeerist koosnevale polmeeriahelale liidetud teise monomeeri ahelatest krvalharud.
41. Mis on komposiitmaterjalid? Tooge nide.

Komposiitmaterjalid koosnevad kahest vi enamast koos tahkunud materjalist. Sageli lisatakse polmeerile anorgaanilisi tahkiseid ja saadakse oluliselt tugevamaid, kuid siiski painduvaid materjale. Vimalikud on ka mitmesugused muud muutused materjali omadustes.
42. Selgitage polmeeri stereoregulaarsust ja selle mju polmeeri fsikalistele omadustele. ?? 43. Selgitage ahela pikkuse, kuju, vrkstruktuuri moodustumise (piksidumise ehk ristsidumise) ja molekulidevaheliste judude mju polmeeri fsikalistele omadustele.

Snteetilise polmeeri ahelad on erineva pikkusega ja seetttu pole neil hest molaarmassi ega sulamistemperatuuri. Defineerida saab aga keskmise molaarmassi ja ahela pikkuse.
Ahela pikkuse vrtus vastab Gaussi kverale.

Polmeeri tugevus ja ka viskoossus on seotud ahelate kuju ja pikkusega. Polmeeri elastsus on vime taastada oma esialgne kuju peale vlisju lakkamist.
44. Kirjeldage -aminohapete struktuuri.

Aminohapped on omavahel seotud peptiidsideme kaudu. Kahest vi enamast aminohappest moodustunud kondensatsiooniprodukti nimetatakse peptiidiks, kuna ta sisaldab peptiidsidet -CO-NH-. Looduslikud aminohapped H2N-C(R)H-COOH erinevad vaid asendusrhma R osas.
45. Selgitage -aminohapete amfoteersust. 46. Kirjeldage valkude moodustumist ja eristage nende primaarset, sekundaarset, tertsiaarset ja kvaternaarset struktuuri. Mis vahe on lihtvalgul ja liivalgul?

Valgud on erinevate looduslike -aminohapete (neid on 20) kondensatsioonil tekkinud kopolmeerid. 20 aminohappest vib moodustada miljardeid erinevaid valke. Inimorganismis on neid tuhandeid ja igahel on oma kindel funktsioon. Lihtvalk on ehitatud ainult aminohapetest. Liitvalgus esineb veel tiendav rhm, milleks vib olla sahhariidi, rasvataolise vi mne muu lihtsama aine molekul, millega omakorda vivad olla seotud metalliioonid. Tpiline valk sisaldab le saja aminohappejgi kindlas jrjestuses. See kindel jrjestus on valgu primaarstruktuur. Valgu sekundaarstruktuur kirjeldab, kuidas polpeptiidahel ennast ruumiliselt paigutab. Enamlevinud struktuurid on: -heeliks, kus valk on keerdunud spiraalina; -voldik, kus ahela osad paiknevad krvuti. Sekundaarstruktuuri hoiavad koos erinevate aminohappejkide vahelised vesiniksidemed.

Valgu tertsiaarstruktuur kirjeldab, kuidas paiknevad ruumiliselt polmeeri erinevad osad (heeliksid ja voldikud). Ka tertsiaarstruktuuri hoiavad koos erinevate aminohappejkide vahelised vesiniksidemed, vvlit sisaldavate aminohappejkide korral disulfiidsidemed (-S-S-). Valkudel vib olla ka kvaternaarne struktuur, mis kirjeldab, kuidas erinevad valgu molekulid moodustavad suuremaid agregaate.
47. Selgitage valkude denaturatsiooni.

Valgu struktuuri kadumist nimetatakse denaturatsiooniks, mis vib olla prduv vi prdumatu protsess.
48. Kirjeldage ssivesikute moodustumist.

Ssivesikute molekulid koosnevad ssinikust, vesinikust ja hapnikust. Nad on hed thtsamad ja levinumad looduslikud hendid. Ssivesikud moodustuvad taimedes ssinikdioksiidist ja veest fotosnteesi kigus, mis kulgeb pikeseenergia arvel ja mida katalsib taimede roheline pigment klorofll: 6CO2 + 6H2O + 686 kcal/mol --hv--- C6H12O6 + 6O2
49. Kirjeldage ssivesikute klassifikatsiooni. Joonis!!!

Sahhariidid sisaldavad karbonlrhma ja mitmeid hdrokslrhmi. Seetttu vivad monosahhariidid lisaks atsklilisele struktuurile esineda ka rea tskliliste isomeeridena. Polsahhariidid tekivad monosahhariidide polkondensatsioonil: nC6H12O6 (C6H10O5)n + nH2O Kiki polsahhariide on vimalik hdrolsida lihtsamateks sahhariidideks (kuni monosahhariidideni).
50. Nimetage tuntumad ssivesikud. Kus neid leidub looduses?

51. Kirjeldage sahharoosi, trklise ja tselluloosi struktuure.

Sahharoos on disahhariid, mis moodustub glkoosist ja fruktoosist: Joonis Trklis on glkoosi polmeer. Ta koosneb kahest polsahhariidist: amloosist, glkoosi monomeeride hargnemata ahelatest, ja amlopektiinist, glkoosi monomeeride hargnenud ahelatest. Tselluloos on samuti glkoosi polmeer. Erinevalt trklisest ei suuda inimene tselluloosi seedida. Struktuurilt on tselluloos lhedane amloosiga, kuid moodustab ahelate vahel palju vesiniksidemeid.