AINETE SULAMISTEMPERATUURIDE

VÕRDLEMINE

Kui on vaja kindlaks määrata kummal ainel on kõrgem sulamistemperatuur, siis

otsustamiseks tuleb kasutada järgmiseid vihjeid:

1) Võrrelda ainete kristallvõre tüüpe:

Molekulvõret omavatel ainetel on tavaliselt madalamad sulamistemperatuurid, võrreldes

neid aatom-, ioon- ja metallvõret omavate ainetega.

2) Samasugust kristallvõre tüüpi omavate ainete korral võrrelda nende molaarmasse või
kui mõlemal ainel on molekulvõre, siis sel juhul tuleb veel lisaks võrrelda nendes
vesiniksidemete moodustamise tõenäosust:

Väiksema molaarmassiga ainetel on tavaliselt madalamad sulamistemperatuurid, võrreldes

neid suurema molaarmassiga ainetega. (I A rühma metallid ja nende ühendid ei pruugi
sellele seosele vastata ning lisaks esineb veel mõningaid erandeid).
Kui mõlemad ained on molekulvõrega, siis vesiniksidemeid mittetekitavad ained on
madalamate sulamistemeperatuuridega, võrreldes neid vesiniksidemeid tekitavate ainetega.

KEEMILISTE SIDEMETE VÕI

MOLEKULIDEVAHELISTE TÕMBEJÕUDUDE
KATKEMISE MÄÄRAMINE

Kui on ette antud aine valem, siis tee kindlaks seal sisalduv kristallvõte tüüp.
1) Molekulvõre puhul:
tee kindlaks, kas pärast protsessi aine valem jääb samaks või mitte. Kui aine valem jääb
pärast protsessi samaks, siis katkevad molekulidevahelised tõmbejõud ning kui aines
sisalduvad vesiniksidemed, siis lisaks tõmbejõududele katkevad ka vesiniksidemed. Kui
pärast protsessi aine valem ei jäänud samaks, siis sõltuvalt ainest katkevad mittepolaarsed
või polaarsed kovalentsed sidemed.
Näiteks sulatamisel, keetmisel jääb aine valem samaks ja katkevad pigem tõmbejõud
(sealhulgas võimalusel ka vesiniksidemed). Aine lahustamisel katkevad juba keemilised
sidemed. Erandolukorras ei pruugi katkeda keemilised sidemed vees lahustumisel siis, kui
aines esinevad vesiniksidemed. Sel juhul pigem võivad katkeda molekulidevahelised
tõmbejõud.

2) Metallvõre, aatomvõre, ioonvõre puhul:

Sulatamisel, keetmisel, vees lahustumisel, lõikamisel, peenestamisel jne. võivad katkeda
vastavad keemilised sidemed (kas metalne side, mittepolaarne või polaarne kovalentne
side, iooniline side)

Ülesanne 1

Määra madalama sulamistemperatuuriga aine ja tõmba sellele ring ümber:

a) O2 või I2 c) FeCl3 või SO3

b) SrBr2 või BeBr2 d) HBr või H2O

Ülesanne 2

Määra kõrgema sulamistemperatuuriga aine ja tõmba sellele ring ümber:

a) Cl2 või O3

b) CH3CH2NH2 või SO2

c) CH3CH2CH3 või K3PO4

 Ülesanne 3

Määra ära, kas järgmistes protsessides katkevad molekulidevahelised

tõmbejõud (sealhulgas kas ka vesiniksidemed) või keemilised sidemed (kas
iooniline, mittepolaarne kovalentne, polaarne kovalentne või metalne side).

a) Vee aurustamine

b) Mulla jagamisel kuhjakestesse

c) Suhkru lahustamine vees

d) Soola lahustamine vees

e) Rauatüki viilimine

f) Õhu jaotamine komponentideks

g) Vee elektrolüüs (veest elektri läbijuhtumine, kus tekivad saadustena vesinik

ja hapnik)

h) Jäätüki sulamine

i) Seebikivi ehk naatriumhüdroksiidi lahustumine vees

j) Õli ja vee jaotamine eraldi komponentideks jaotuslehtriga

k) Vesinikkloriidi lahustumine vees

l) Kaltsiumkloriidi sulatamine

m) Alumiiniumi sulatamine

KEEMILISE SIDEME JA KRISTALLIVÕRE TÜÜPIDE TEEMAT

KOKKUVÕTTEV ÜLESANNE
Ülesanne 4

Vaata aine valemit ning selle põhjal määra kindlaks seda ainet iseloomustavad vastavad tegurid.
Kui on vajadus, siis vaatle vihikust kristallvõte tüüpe iseloomustavaid omadusi ja nende esinedajaid.

Valem Aineklass Keemilise sideme Kristallvõre Vees lahustuvus Elektrijuhtivus

(metall, tüüp tüüp (pigem lahustub (pigem juhib
mittemetall, (mittepolaarne (ioonvõre, või ei lahustu) või ei juhi)
metallioksiid, kovalentne side, aatomvõre,
mittemetalli- polaarne molekulvõre,
oksiid, hape, kovalentne side, metallvõre)
alus, sool, metalliline side,
orgaaniline iooniline side)
aine)
Sr(OH)2

F2

HNO3
SnO EI MÄÄRA EI MÄÄRA

Mo

NO2 EI MÄÄRA EI MÄÄRA

CH3CH2COOH

Ni(OH)3

K2O EI MÄÄRA EI MÄÄRA

C7H16

CH3ONa
 Ülesanne 4
LAHENDUSED KOOS KOMMENTAARIDEGA

Valem Aineklass Keemilise Kristallvõre Vees lahustuvus Elektrijuhtivus

(metall, sideme tüüp tüüp (pigem lahustub (pigem juhib
mittemetall, (mittepolaarne (ioonvõre, või ei lahustu) või ei juhi)
metallioksiid, kovalentne side, aatomvõre,
mittemetalli- polaarne molekulvõre,
oksiid, hape, kovalentne side, metallvõre)
alus, sool, metalliline side,
orgaaniline iooniline side)
aine)
Sr(OH)2 Alus Iooniline side Ioonvõre Lahustub Juhib

(Aktiivse metalli (Aktiivse metalli (Kuna see

hüdroksiidid hüdroksiidid on lahustub vees
annavad pigem pigem vees hästi pigem hästi, siis
ioonilise sideme) lahustuvad) see annab vette
ioone, mis
kannab edasi
elektrit)
F2 Mittemetall Mittepolaarne Molekulvõre Ei lahustu Ei juhi
kovalentne side

HNO3 Hape Polaarne Molekulvõre Lahustub Hea

kovalentne side
(Happed on (Kuna happed
tavaliselt vees hästi annavad vees
lahustuvad, kuna lahustumisel
nad on polaarsed sinna erinevaid
ained ja mõned ioone, siis need
tekitavad ka kannavad edasi
molekulide vahel ka hästi elektrit)
vesiniksidemeid )
SnO Metallioksiid Pigem polaarne Aatomvõre EI MÄÄRA EI MÄÄRA
kovalente side
(Vähem- (Vähemaktiivse (Kuna
(Vähemaktiivse aktiivse metalli metalli oksiidid vähemaktiivse
metalli oksiidid oksiid) vees pigem ei metalli oksiidid
on pigem lahustu) vees ei lahustu,
polaarse siis nad ka
kovalentse ioone vette eriti
sidemega) ei anna ja
 elektrijuhtivust
vees pigem ei
tekita)
Mo Metall Metalne side Metallvõre Ei lahustu Juhib

NO2 Mittemetalli- Polaarne Molekulvõre EI MÄÄRA EI MÄÄRA

oksiid kovalente side

CH3CH2COOH Orgaaniline Polaarne Molekulvõre Lahustub Juhib

aine kovalente side
(Kuna selle aines (Kuna see aine
tekib molekulide lahustub vees,
vahel vesinikside, siis ta annab
siis see soodustab vette ioone, mis
aine vees kannavad edasi
lahutuvust) elektrit)
Ni(OH)3 Alus Pigemi polaarne Aatomvõre Ei lahustu Ei juhi
kovalente side
(Vähem- (Vähem aktiivse (Kuna see aine
(Vähemaktiivse aktiivse metalli metalli vees hästi ei
metalli hüdroksiididel hüdroksiidid vees lahustu, mistõttu
hüdroksiidid on on pigem hästi ei lahustu, see aine vette
pigem polaarse aatomvõre) mida saab vajaduel praktiliselt
kovalentse järele vaadata ka ioone ei anna
sidemega) lahustuvustabelist) ning
elektrijuhtivust
ei põhjusta)
K2O Metallioksiid Iooniline side Ioonvõre EI MÄÄRA EI MÄÄRA

(Aktiivse metalli (Aktiivse metalli

oksiidid annavad oksiidid pigem
pigem ioonilise enne hakkavad
sideme) reageerima veega
enne kui suudavad
vees lahustuda )
C7H16 Orgaaniline Polaarne Molekulvõre Ei lahustu Ei juhi
aine kovalente side
(Selles aines ei ole
molekulide vahel
vesiniksidemeid,
mistõttu enamik
orgaanilisi aineid
sel põhjusel ka
vees ei lahutu)
CH3ONa Sool Iooniline side Ioonvõre Lahustub Juhib

(Koos on (Sisaldab
metall ja mittemetallide
mittemetallid) kõrval aktiivset
metalli)