11. kl. keemia tööleht. Mittemetallid I. Üldosa. õ. lk.

76-105
1. Milline keemilise sideme tüüp esineb valdavalt mittemetallide aatomite vahel?
kovalentne side

2. Miks öeldakse, et mittemetallid on dielektrikud, va grafiit?

sest nad ei juhi elektrit

3. Põhjenda, miks väiksemate molekulidega mittemetallid on tavatingimustes gaasilises olekus, aga suurte molekulitega
mittemetallid on tahkes olekus. Too näiteid mõlema tüübi kohta.
Molekulaarsetel mittemetallidel on tahkes olekus metallvõre. Molekulidevahelised füüsikalised jõud on seda nõrgemad, mida
väiksemad on molekulid. Seega on väiksemate molekulidega mittemetallid tavatingimustes gaasilises olekus. Neil on molekulis ainult
2 aatomit (H2, O2,Cl2)
Suuremate molekulidega mittemetallid koosnevad rohkem kui kahest molekulist ning on tavatingimustes tahked. (I1, S2,
P4)
4. Millised kaks kristallvõre tüüpi on esindatud mittemetallide puhul?
Molekulvõre ja aatomvõre
5. Sõnasta mõiste: allotroopia. Too näiteid allotroopide kohta.
Mittemetallid moodustavad mitu erineva ehituse ja omadustega ainet.
Allotroobid: O2, O3, S8, teemant, graniit, punane ja must fosfor

6. Mille poolest erinevad sama elemendi allotroobid teineteisest?

Neil on erinev sulamistemperatuur, kõvadus ja keemiline aktiivsus, ei pruugi olla võrdselt püsivad
Erinev aatomi arv, molekulide paigutus, aatomite paigutus kristallis
7. Miks on molekulaarne lämmastik väga väheaktiivne aine?
Lämmastikul on kovalentne side ehk ta molekulid on vägagi püsivad.

8. Kuidas arvutatakse mittemetallidele minimaalseid oksüdatsiooniastmeid?

Minimaalne o.a on määratud elektronide arvuga, mida elemendi aatom saab oma elektron väliskihti juurde võtta.
x-8 (x= elemendi rühma number)
9. Millistes reaktsioonides omandavad mittemetallid negatiivse oksüdatsiooniastme?
Reageerimisel metallide või iseendast vähemaktiivsete mittemetallidega moodustavad mittemetallid negatiivses o.a ühendeid.

10. Kuidas leiame mittemetallide maksimaalse oksüdatsiooniastme, millistel mittemetallidel positiivsed oksüdatsiooniastmed
puuduvad?
Maksimaalne o.a on võrdne rühma numbriga
puuduvad fluoril ja hapnikul

11. Milliseid mittemetalle esineb looduses lihtainena?

hapnik, väävel, süsinik, lämmastik

12. Millised mittemetallid on kõige olulisemad bioelemendid?

süsinik, vesinik, hapnik

13. Mida tähendab väide, et enamus mittemetallioksiide on happelised?

Nad reageerivad leelistega, moodustades soola, veega reageerides on saaduseks hape
14. Mis tekib kui happeline mittemetallioksiid reageerib veega?
moodustub vastav hapnikhappe lahus

15. Millised omadused iseloomustavad neutraalseid oksiide?

*Puuduvad nii happelised kui ka aluselised omadused
*ei reageeri leeliste ega hapetega
*nendele ei vasta ühtegi hapnikhapet ega hüdroksiidi
*ei reageeri veega, kuid võivad mõnevõrra lahustuda

16. Nimeta tähtsamaid mittemetallioksiide ja nende kasutusalasid.

SO2/ SO3 - keemia tööstus, desinfitseeriv vahend
NO/ NO2 – looduslik ringkäik ehk lämmastikuringe, lämmastikhappe tootmine
N2O – narkoos
17. Mis määrab ära hapnikhappe tugevuse?
hapete struktuur, elementide elektronegatiivsus ja o. a

18. Millised saadused tekivad kontsentreeritud väävelhappe reageerimisel metallidega?

metalli sool (sulfaat) ja vääveldioksiid SO2
Zn korral võib kuumutamisel tekkida ka väävli sade või eralduda H2S
19. Millised saadused tekivad a) kontsentreeritud lämmastikhappe b) lahjendatud lämmastikhappe reageerimisel metallidega?
a) NO/ NO2
b)hapete metall oksüdeerub ja happe vesinikioonid redutseeruvad, eraldub vesinik
NT. 2Zn + 2HNO2  2ZnNO2 +H2
20. Nimeta metalle, mis passiveeruvad kontsentreeritud hapete toimel. Milles passiveerumine seisneb?
metalli pinnale tekib õhuke oksiidne kiht, mis takistab metalli edasist reageerimist
Alumiinium ja raud
21. Mis on kristallhüdraadid?
Need on tahked kristalsed ained (soolad), mille koostisesse kuuluvad ka vee molekulid

22. Kuidas kasutatakse a) sulfaate, b) nitraate, c) karbonaate, d) fosfaate, e) silikaate?

a) kips, nii ehituses kui meditsiinis
b) soolad, väetised, keemiatööstus, tulehakatis
c) söögisooda, lubi jaehitusmaterjal
d) fosforiit ja apatiit, energia salvestaja, luude koostises, ehitusmaterjal, portselan, keraamika
e) nagu fosfaatväetised