TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL

Ott Levisto

VASEPULBRID
Referaat ppeaines: PULBERMETALLURGIA

Mehaanikateaduskond pperhm: KTI-41 Juhendaja: Karl Seegel

Tallinn 2011

Sisukord
Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Vasepulbrite kasutamine...................................................................................................................4 2. Vasepulbrite valmistamine ja omadused...........................................................................................5 2.1 Pihustamine................................................................................................................................5 2.2 Elektrols.................................................................................................................................5 2.3 Hdrometallurgia.......................................................................................................................5 2.4 Taandamine................................................................................................................................6 2.5 Omadused..................................................................................................................................6 3. Vasepulbrite kasutamise eelised ja puudused...................................................................................8 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................9

Sissejuhatus
Pulbermetallurgia metallpulbrite kasutamise tehnoloogia pakub insenerile vimalust materjali kokkuhoiule, vhendada ttlemist ja kindlustada htne toode mistliku hinnaga. See ainulaadne metalli vormimise meetod vimaldab toota tpsete tolerantsidega ja vhendab ttluskadu. Samuti vimaldab see valmistada tooteid, mida ei saa toota helgi teisel viisil. igete pulbrite valimisega saab pulbermetallurgia spetsialist laialt kontrollida toodete tihedust ja kindlustada vga erinevad mehaanilised ja fsikalised omadused. Ta saab toota metallisulameid, mis ei segune ksteisega helgi teisel viisil vi kombineerida metalli mittemetalliga, hendades mlema materjali omadused. Tihedust on vimalik kontrollida, et toota materjale poorsusega koguni 60% vi materjale, mis on praktiliselt pooridevabad ja mille tihedus lheneb metalli teoreetilisele tihedusele. Samuti on vimalik varieerida tihedust materjali erinevates osades. Ja tootes omavahel hendatud pooridega materjale, vib metallurgiainsener saavutada raamistiku, mis sisaldab lisid, plaste vi isegi erinevate sulamistemperatuuridega metalle.

1. Vasepulbrite kasutamine
Vasest ja vasesulamitest pulbreid on kasutatud tstuslikes rakendustes aastaid. Tenoliselt tuntuim on iselituv laager, mis oli esimene suurem rakendus ja moodustab endiselt ligikaudu 70% granuleeritud vasepulbrite kasutamisest. See rakendus kasutab ra vimaluse toota komponente kontrollitava omavahelise ja pinnaga seotud poorsusega. Sama vimalust kasutatakse ka metallfiltrite tootmiseks. Puhas vasepulber on kasutusel elektri- ja elektroonikatstuses tnu oma suureprasele elektri- ja soojusjuhtivusele. Segatult tina, tsingi, nikli ja teiste elementidega, kasutatakse vaske ka konstruktsiooni osades ja suure hrdeteguriga materjalides (nt. piduriklotsid). Messing, pronks ja teised vasesulamid, mis on toodetud pulbermetallurgilisel teel, on kas nende tootmisel tekkinud fsikaliste ja mehaaniliste omadustega vi tdeldakse hesuguseks. Vaske kasutatakse ka siduva elemendina raua pulbrist komponentides, et parandada mehaanilisi omadusi ja kontrollida paagutamise kigus tekkivaid ruumalamuutusi. Vase lisamine toimub kas pulbrite segamise vi immutamise abil. Lisaks eelpool nimetatud rakendustele, kus kasutatakse teralist(graanulid) vasepulbrit, on suur hulk vase ja vasesulamite pulbreid kasutusel ka helveste kujul, ehk pulbrina, mille tihedus vike vrreldes pulbri ruumiliste mtmetega. Sellised pulbrid on kasutusel niteks mittemrduvates vrvides, dekoratiivsetes ja kaitsvates katetes ja printeri tintides. Vase ja vasesulamite pulbrid on kasutusel ka sellistes mittestruktuursetes rakendustes, nagu kalestamine, klmjootmine, sealhulgas medalite ja medaljonide ning metall-plastsete kaunistuste valmistamisel, lisaks laialdaselt ka keemia ja meditsiin valdkonnas.

2. Vasepulbrite valmistamine ja omadused

Teralist(granulaarset) vasepulbrit saab valmistada mitmel viisil kige thtsamad neist on sulametalli pihustamine, elektrols, hdrometallurgia ja taandamine. Iga meetod toodab pulbri koos sellele omapraste omadustega.

2.1 Pihustamine
Tavaliselt vask sulatatakse ja vedel metall voolab lbi ava(dsi), kus seda tabab tugev gaasi vi vedeliku vool (tavaliselt vesi), mille tulemusel moodustuvad sulametallist osakesed (piisad), mis tarduvad koheselt. Osakeste suurus ja kuju on mjutatud pihustamise mdukusest, survest ja voolikiirusest. Kontrollitud desoksdeeruvate elementide vhene lisamine, niteks fosfori, mjutab samuti osakeste kuju ja suurust. Peale pihustamist ja lmutust redutseerivas keskkonnas, et vhendada pihustamisel tekkinud osakeste oksdeerumist, toodang jahvatatakse, klassifitseeritakse ja segatakse, et saavutada osakeste nutav suurus.

2.2 Elektrols
Elektroltiline vasepulber valmistatakse jlgides galvanosteegias (metallikihiga katmine) kasutatavaid phimtteid, kus tingimuste muutmisega toodetakse siledapoolse tahke katte asemel lahtine pulbriline sete. Pulbrilise sette tekkimine, mis kinnitub nrgalt katoodile, on tingitud viksest vase iooni kontsentratsioonist elektroldis, tugevast happe kontsentratsioonist ja krgest katoodi voolutugevusest. Kolloidide, niteks glkoosi, lisamine tagab htlase vasesette moodustumise. Lhteaine on puhas katood vask. Pulbri omadused sltuvad mitmetest nitajatest, nagu niteks vvelhappe ja vasksulfaadi kontsentratsioonist, lisatava aine tbist ja kogusest, elektroldi temperatuurist, voolutugevusest ja katoodi puhastamise tihedusest. Prast sadestumist pulber pestakse, et eemaldada elektroldi jljed, lmutatakse redutseerivas keskkonnas, juhitakse kiirekigulisse veskisse, et lhkuda kobarad(kokkujnud pulber), vaadeldakse, klassifitseeritakse ja segatakse, et saavutada soovitud osakeste suurus. Omadusi saab muuta ka pulbri redutseerimise temperatuuri muutmisega.

2.3 Hdrometallurgia
Hdrometallurgilist protsessi kasutatakse, et toota vasepulbrit tsementeeritud vasest,

kontsentraatidest vi vasejkidest. Vask vabastatakse nendest materjalidest vvelhappe vi ammoniaagi abil ja saadud vask eraldatakse jkainetest filtreerides. Vask sadestatakse saadusest vesinikuga surve all redutseerides. ks vimalus on niteks he tunni jooksul autoklaavis

redutseerimine 107-138C kraadi juures osaliselt vesiniku surve all, kus lisatakse ka tihendavat ainet, et vhendada katte tekkimist ning kontrollida osakeste suurust. Redutseerimise kigus eraldatakse 90-95% vasest pulbrina. Pulber pumbatakse seguna tsentrifuugi, kus pulber eraldatakse vedelikust ja pestakse. Mrg vasepulber kuivatatakse redutseerivas keskkonnas, peenestatakse, klassifitseeritakse ja segatakse, et saada osakeste nutud suurus. Pulbri fsikalisi omadusi saab valida vga laialdaselt. Redutseerimise aeg ja temperatuur ning akrli lisamine omavad mrkimisvrset mju pulbri omadustele.

2.4 Taandamine
Selles meetodis on valtsimistagiga (tdeldud metalli helbeline pealispind) kaetud oksiidid esimene samm kontrollimaks osakeste suurust ja seejrel taandatakse (redutseeritakse) neid gaasiga, tavaliselt ssinikoksiidiga, vesinikuga vi purustatud maagaasiga, temperatuuridel, mis on madalamad kui vase sulamistemperatuur. Osakeste suurus ja kuju on kontrollitav sna suurtes piirides, muutes oksiidi osakeste suurust ja kuju, taandamise temperatuuri vi gaasi survet ja voolamist. Saadud pulber on peenestatud, klassifitseeritud ja segatud vastavalt soovitud nuetele.

2.5 Omadused
Eelpool kirjeldatud meetoditega toodetud graanulite kujul (teralise) vasepulbrite omadused on toodud ra tabelis nr 1. Nagu on mrgitud, siis vasepulbri puhtus sltub toormaterjali puhtusest ja ettevalmistusmeetodist. Elektroltiline pulber on toodetud krge kvaliteediga katoodil ja pulber on pidevalt le 99% puhtusega. Hdrometallurgilisel meetodil saadud pulber, kus vask lahustatakse eeldatavalt toormaterjalist, on samuti krge kvaliteediga toode ehk le 99% puhtusega. Sulametalli pihustamisel ja taandamisel, kus ei toimu rafineerimist, sltub pulbri kvaliteet tootmisel kasutatavast toormaterjali kvaliteedist. Tabel 1. Erinevate meetoditega toodetud vasepulbrite omadused.

Tistihedusega puhta vase fsikalised omadused on ra toodud tabelis nr 2. Vljapaistvad on elektri- ja soojusjuhtivus, mis on mrkimisvrselt krgemad, kui helgi teisel tavametallil ja on letatavad vaid hbeda omadustega. Tabel 2. Tistihedusega vase fsikalised omadused. Sulamistemperatuur 1083 C Tihedus Soojuspaisumine Soojusjuhtivus Eritakistus Elektrijuhtivus Erisoojus Elastsusmoodul Jikus 8.94 g/cm,3 @ 20 C 17.0 x 106 /C (20-100 C) 0.934 cal/cm2/cm/sec/C @ 20 C 1.71 microhm-cm @ 20 C 0.586 megmho-cm @ 20 C 0.092 cal/g/C @ 20 C 117,000 MPa 44,000 MPa

3. Vasepulbrite kasutamise eelised ja puudused

Vljapaistvad vase ja ka vasest toodete omadused on vga hea soojus- ja elektrijutivus, sepistatavus ja korrosioonikindlus. Enamus vasest ja vasepulbritest rakendusi toetuvad just neile omadustele. Vase ja vasesulamitest pulbermetallurgiliselt toodetavad osad on vimalik kokku pressida ja paagutada nende lpliku produktini, millel on soovitud kvaliteediga pind ja mis ei vaja enam lisattlust. Need saab valmistada vga tpsete tolerantsidega vermimise vi korduvpressimise teel, mis tagab valmis toodangu ja hoiab kokku mehaanilise ttluse arvelt, mida on vaja lejnud metalli vormimise protsessides. Kasutades automaatseid presse, saab vase ja vasesulamite pulbritest tooteid valmistada suure kiiruse ja tpsusega, keskmiselt 1000 tkki tunnis. Mningaid lihtsamaid tooteid on vimalik toota isegi kuni 63000 tk-i tunnis. Puuduseks vib tuua vase suhteliselt krge hinna. Samuti vib hea soojusjuhtivus olla puuduseks, kui vaske kasutatakse keskkonnas, kus ei tohiks soojust edasi kanduda. Vaske ei saa kasutada ka happelistes keskkondades (niteks vasktorudes, mis puutuvad kokku krge happelisusega veega).

Kasutatud kirjandus
1. Internetiallikad: a) http://www.copper.org/homepage.html b) http://www.pipefittings.com/tag/copper-advantages-and-disadvantages/ 2. Loengukonspekt