1. Erinevate metallide keevitus. Harilike konstruktsiooniteraste C-sisaldus (C kuni 0,25%) ei halvenda nende keevitatavust.

Suurema ssinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmju piirkonnas vivad tekkida praod. Ssiniku suur hulk muudab keevismbluse poorseks. Ssinikuvaesed terased (C kuni 0,25-% ) on hsti keevitatavad. Keevisliited on hsti liketdeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreiimi. Ssinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) ssinikusisaldusega terased. Keskmise ssinikusisaldusega teraste keevitamisel vivad tekkida praod nii phikui ka mblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb detail eelkuumutada temp 200...350 C. Prast keevitamist kuumutatakse ahjus temp 675...700 C ning jahutatakse ahjuga aeglaselt tempini 100...150 C. Lplik jahtumine toimub hus. Keevitatakse kitsaste vallidena ja lhikeste likude kaupa. Kraater tuleb kindlasti tis keevitada vi lpetada mblus tehnoloogilisel lisaplaadil. Keevitada ei tohi keskkonna temp alla 5 C ja tmbetuule kes. Legeerteraste keevitamisel tuleb detailide servad hoolikalt puhastada tagist, mustusest, tolmust ja rbust ning eemaldada niiskus metalli pinnalt, kuumutades servi gaasipletiga temperatuurini 110...120 C. Et vhendada phimetalli karastumise ohtu, keevitatakse mitme lbimiga. Vltimaks pragusid tuleb kuumutada temp 100...350 C. 2 mm ja paksemat terast vastupolaarse alalisvooluga. le 15 mm paksusi tuleb prast keevitamist krgnoolutada. Alumiinium Vikese tugevuse ja suure plastsuse tttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vhe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin. Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on jrgmised: Sulametalli pinnal moodustub rasksulav (Al2O3) kiht, mis takistab metalliosakeste kokkusulamist. Eriti keerukas on protsess veel seetttu, et aloksiidil on krge (2050 C) ja alumiiniumil madal (658 C) sulamistemp. Suure soojusjuhtivuse tttu tuleb massiivseid detaile eelkuumutada Kuni 5 mm paksust lehtal faasimata, le selle servad faasitakse. Kuni 25 mm detaile vib eelkuumutuseta. le 25 mm paksusi soovitatav eelkuumutada temp 300...400 C Kaitsegaasidest on argoon kige sobivam. Vidakse keevitada ksitsi poolautomaatselt vi automaatselt. Ksitsi keevitamisel kasutatakse sulamatuid volframelektroode ja erihoidikuid. Keevitustraadi lbimt (mm) vetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele. Keevitada vib vastupolaarse alalisvooluga vi vahelduvvooluga. Kui alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel kasutati kattega elektroode vi rbustit, siis tuleb mblustelt prast keevitamist rbu tulise veega pestes korralikult eemaldada. Rbu on sbiva toimega ja vib metalli rikkuda. Duralumiiniumist ja silumiinist toodete keevisliited tuleb prast keevitamist lmutada, hoida 1,5...2 tundi temperatuuril 300...370 C ning jahutada prast seda aeglaselt. Karastuvast duralumiiniumist detaile on soovitatav prast keevitamist vees karastada (kuumutada temperatuurini 500...510C) ja seejrel vanandada. AL-d liigitatakse sltuvalt keevitatavusest jrgnevalt: hsti keevitatavad Al-d mida saab kasutada erinevate konstruktsioonide valmist. piiratud keevitatavusega Al sulamid mida ei soovitata keevitada konstruktsioniks keevituseks sobimatud Al-d mida ei tohi kasutada konstruksiooniks keevitada Vase ja selle sulamite keevitamiseks sobivaid teraste keevitamiseks kasutatavad rbustid. Vase keevitamist raskendavad: suur soojusjuhtivus, hea vedelvoolavus, kalduvus tugevasti oksdeeruda kuumas (eriti aga sulavas olekus). soojusjuhtivus on 6x suurem kui terasel. Keevitatavust mjutavad tema koostises olevad lisandid, kige rohkem vismut.

Kuni 4 mm paksusi keevitatakse ilma servamata. Pkkliited vahedeta. Nurk- ja vastakliidete keevitamiseks tuleb toode asetada nii, et mlemad keevitatavad pinnad paikneksid rhtpinna suhtes 45 nurga all. le 5 mm paksusi tuleb eelkuumutada tempi 200...300C. Vaske saab keevitada ka kaitsegaasis:argoonis vi lmmastikus. Kuumas vi sula olekus oksdeerub vask vask(I)oksiidiks Cu2O. See reageerib metallis lahustunud vesinikuga ning phjustab pinnapragusid. Kige paremini keevitatav on elektroltiline vask, mille lisandisisaldus on kuni 0,05%. Vase keevitamisel kasutatakse ksikaarkeevitust, automaatkeevitust rbustis, gaaskeevitust ja kaitsegaasis keevitust. Vaske saab keevitada ka kaitsegaasis:argoonis vi lmmastikus. Vaske saab argoonis vi lmmastikus keevitada sulamatu volframelektroodiga vi sulavelektroodiga. Ulatuslikult on levinud volframelektroodiga keevitamine pripolaarse alalisvooluga. Lisametallina kasutatakse vasest M1, M2 ja M3 vardaid. Sulavelektroodiga keevitatakse samuti pripolaarse alalisvooluga. Elektroodid tehakse vasktraadist (M1) vi pronkstraadist. Gaaskeevitust rakendatakse vase puhul kige enam. Kuni 5 millimeetri paksuse vase keevitamisel on lisametalliks vask M1, M2 vi M3. Malmi ja tundmatu terase keevitamine. Malmi keemiline koostis ja struktuur raskendavad oluliselt tema keevitatavust. Raskendavad: krgendatud haprus, ebahtlasel kuumutamisel ja jahutamisel vivad tekkida praod. kiirel jahtumisel vib termomju tsoonis tekkida raskelt tdeldav valgemalm. keevitamisel tekivad gaasid mis tekitavad poore. phimetall ja keevismetall nakkuvad halvasti sulam on vedelvoolav ning seega keevisvanni on raske juhtida. malmi keevitamist kasutatakse ainult remondi puhul mitte konstuktsioonide tootmisel. Enne keevitamist kuumutatakse detail 600700 oC. Titematerjalis kasutatakse palju lisandeid, et keevismblus oleks elastsem (Ni; NiFe; CuSn; NiC). Eelkuumutamise eesmrk on vhendada keevismetalli ja toote temperatuuride erinevust ja sellest tingitud sisepingeid ja vimalikke pragusid. Materjali jahtumisest ja sellega kaasnevast sisepingete vhendamise ja vimalikult kitsa temomju vndi saamiseks phimaterjalis on soovitav teostada keevitus vimalikult klmalt. Sellisel juhul kasutatakse ksikaarkeevitusel vikese lbimduga elektroode ja vikest keevitusvoolu. Elektroodi liikumine toimub ilma vnkumisteta, keevismblus moodustub lhikestest vikestes ja kitsastest keevituslbimitest. mbluse lbitagumine toimub jahtumise ajal. Malm on habras ja tal ei ole suurt vimet deformeerides kuju muuta. Keevismetalli ja phimaterjali segunemisel muutuvad mblusmetalli omadused. Kasutatakse svistuselektroodi servade eetevalmistamiseks, pragude, defektsete mbluste svistamiseks ja mbluse juure avamiseks. Keevitada ei saa tervet liku korraga vaid vaheldumisi keevitades ja jahutades, sest muidu kuumuse tttu malm paisub ja tekivad praod tema sisse. Peale mbluse valmimist tuleb seda vasardada, et eeemaldada sisepinged. Alalisvoolu ja miinuspooluseid tuleks kasutada juhul, kui see on ette nhtud. Selle kasutamine phjustab vhem martensiidi tekkimist. Roostevaba terase iserasused ssinikkonstruktsiooniterasega vrreldes on jrgmised: 1)madalam sulamistemp. vajalik viksem keevitusvool 2)viksem soojusjuhtivus, suurem lbisulatus ja termomju tsooni krgem temperatuur vaja piirata keevitusenergiat ja voolu. 3)Suurem joonpaisumistegur, jrelikult suuremad deformatsioonid ja kahanemine rakiste kasutamine, tagasisammuga keevitamine, traagelmblused tihedamalt 4)Krgem elektritakistus, mis tingib elektroodi suurema kuumenemise sama keevitusvoolu korral piiratakse keevitusvoolu ja elektroodide pikkust. Roostevabade teraste keevitatavust sltuvalt nende keemilistest koostisest saab hinnata tiustatud Schaeffleri diagrammi abil, kus on nidatud vimalikud teraste, lisametallide ja

keevismbluste struktuurid sltuvalt kroomi ja nikli ekvivalendist, aga ka ebasoovitatavad piirkonnad. 2. Sisepinged keevismblustes Metalli keevitamisel nagu muudelgi ttlusprotsessidel tekivad tooteis sisepinged. Need on pinged, mis mjuvad tootes ilma vlisjudude toimeta. Sisepingeid eristatakse nende kestuse, toote mahus jaotumise vi mjusuuna jrgi ruumis. Ajalise kestuse jrgi vivad sisepinged olla ajutised vi jvad. Need mlemad tekivad toote ebahtlasel kuumutamisel. Kui sisepinge toote kogu mahu ulatuses ei leta metalli elastsuspiiri (voolavuspiir), siis ta kaob prast toote jahtumist (ajutine pinge). Jvad pinged mjuvad tootes ka prast neid phjustanud mjutuste kadumist, kusjuures toode jb mnedes kohtades plastselt deformeerituks vi muutub materjali struktuur. Piki keevismblust mjuvaid sisepingeid nimetatakse pikipingeteks ning keevismbluse pikiteljega risti mjuvaid pingeid ristpingeteks. Olenemata sisepingete jaotumisest toote ulatuses on nad keha tielikult lbivas mis tahes ristlikes ikkagi tasakaalus. Suuna jrgi ruumis jaotatakse sisepinged: heteljelisteks (lineaarsed), kaheteljelisteks (tasandilised) kolmeteljelisteks (ruumilised). ldjuhul on keevitamisel tekkivad sisepinged alati ruumilised. Et sageli on sisepingete komponedid he vi kahe telje sihis vga vikesed, siis jetakse nad arvestamata. Keevitusel tekkivad deformatsioonid vib jagada piki- ja pikkahanemiseks. Veel on Nurkdeformatsioonid, kujumuutused ja pikisuunaline kverdumine. Tegurid mis mjutavad deformatsioonide teket: Materjalide soojuslikud omadused- materjali soojuspaisumine ning soojushajuvusvime. Sisepingete ja deformatsioonide allikad. Piki ja ristikahanemisest tingitud pingete suurus Sltuvused soojussisestamise, kahanemise ja kaardumise vahel. Jkpingete mtmise meetodid. Keevituse jrjestuse teostamise tehnikad. Sisepingete ja kaardumise vhendamise meetodid. Kaardumise kontrolli all hoidmise meetodid 3. Nuded eriprotsesside teostamiseks Eriprotsesside (sh. keevitamine, likamine jms) kigus vabaneb palju soojusenergiat siis on esmaseks nudeks tuleohutus. Tuleb taodelda luba tuletrjelt, tuletrjest kiakse vaadatakse tpaik le. Lhtuvalt nende analsist kas antakse luba eriprotsessidega tegeleda vi mitte. Tiendavalt tuleb jlgida pidevalt et kuumakollete ja lendavate sdemete teele ei jks kergestisttivaid aineid. Nutud on tuleohule vastava suurusega tulekustuti(te) olemasolu. Kindlasti tuleb kanda individuaalseid kaitsevahendeid, mis tulenevad protsessi eriprast. Reeglina on kohustuslikud kogu keha katvad rivad ja jalatsid (soovitavalt eririvad), mis ei tohi olla kergesti sttivad, ngemiskaitsmed (kaitseprillid vi keevitusmask) samuti kindad. Kui protsessi kigus vabaneb gaase, on vga thtis piisava ventilatsiooni olemasolu. Kui protsessi kigus tekib mra, tuleb kanda kuulmiskaitsmeid. Protsessijrgne valve (ca 2h) on kohustuslik, et vltida sdemetest vi vikestest kuumadest osakestest tekkivaid tulekoldeid. Kui protsesside kigus kideldakse ohtlike ainetega (gaasid, keemia jne) siis tuleb seda teha ohutusnuete kohaselt, mis antakse aine kaardiga kaasa (niteks gaasiballooni kitlemine). Elektriohutus: vooluallikate ja seadmete kered peavad olema maandatud, ohtlikes tingimustes peavad keevitusseadmed olema varustatud seadmetega voolu automaatseks sulgemiseks vi piiramiseks. Juhtmete isolatsioon peab olema vastav eeskirjadele. Koostada tkohas ohutustehniline juhend, mis lhtub tkoha ohuanalsist. Ttajatele allkirja vastu juhend selgeks teha. 5. Keevitusvigade liigitus, thistus ja mju keevisliidete tvimele

Keevitusviga keevismbluse defekt, mis letab mtmete vi hulga poolest etteantud piirvrtust. Nuab parandamist e. remontkeevitust. Defekt krvalekalded keevismbluse pidevuses, kujus ja mtmetes, mis on veel lubatud piirides (aktsepteeritavad). Keevitusdefektid on liigitatud standardis kuude rhma: Praod, Thimikud, Tahked vrlisandid ja Suletised, Vaeglbisulatus (liiteviga) ja Lbikeevitamatus, Kujuhlbed ja Mtmehlbed, Muud defektid Pragunemisnhtusid vib jagada: praod; kuumpragu; tardumispragu; likvatsioonipragu; disperioonpragu; kvenemispragu; klmpragu; haprumispragu; kahanemispragu; vesinikpragu; lamellpragu; pragu mbluse piiril; vananemispragu (lmmastiku diffusioonist). Poorid ja thimikud vhendavad keevisliite tihedust ja tugevust. Keevitusvead: Pritsmed (Suur keevitusvool; Suur keevituskaar; Kaare krvalekalle magnetvlja toimel e. Magnetpuhumine; Mustus detailide servadel; Traadi etteandekiiruse, Mustus keevitustraadil) Poorid (Liiga suur keevituskiirus; Vale polaarsus; Vale kleevitusvoolu tugevus; Pikk keevituskaar; Terase pinnal vrv, mustus, li, rooste; Niisked elektroodid (Eriti aluselise kattega); Ebapiisav keevismetalli gaasikaitse; Mustus detailide servadel; Keevitustraadi ebahtlane etteandmine) Rbupesad (Vike keevitusvool; Vale elektroodi liikumine; Detailide servade liigsuur kaldenurk; Ebapiisav rbu eemaldamine; Ebapiisav juure avamine) Sisselige (Suur keevitusvool; Krge kaarepinge; Pikk keevituskaar; Vale elektroodi liikumine; Suur nurkmbluse krgus e mde) Keevismbluse Kraatersvend (Juurelbimi keevitamise lpus tardumist kahanemisest tekkiv svend vi thimik) Kokkusulamatus e liitumisviga (Vale elektroodi vi keevituspstoli liikumine; Liiga vike keevitusvool suurel materjali paksusel; Liiga jmedad elektroodid;) Praod vi lhed keevismbluse krval (klmpraod) (Mustus servpindadel; Phimetalli keemiline koostis; Suur materjali paksus; Niisked elektroodid; Jik konstruktsioon; Kiire jahtumine) Pikipraod mbluse keskel(kuumpraod) (Kahjulike lisandite (P, S) koondumine keevismbluse keskele; Vibratsioonid 6. Keevitusprotseduurid ja selle atesteerimine & tootmiskeevituse alused & keevituskvaliteedi tagamine. Keevitusi vivad teha ainult atesteeritud keevitajad vi keevitusoperaatorid, kasutades selleks heakskiidetud keevitusmeetodeid, mida nad hsti valdavad. Atesteerimist vi keevitusmeetodid kiidab heaks heakskiidetud inspekteerimisasutus. Keevitustde koordineerimise eest vastutab valmistaja. Mningatel juhtudel vib koordineerimise lesanded ja kohustused anda alltvtjatele, kes sellel juhul allub sama standardi nuetele. Keevitusega seotud toimingud, mida kohaldatakse vastavalt sobivusele: Lepingu levaatus - Valmistaja suutelisus keevitustdeks ja nendega seonduvateks toiminguteks Jooniste levaatus - Vajalikud Keevitusstandardid, Keevisliidete paiknemine kavandi jrgi, Ligips keevitamiseks, kontrollimiseks ja katsetamiseks, Keevisliidete ksikasjad, Keevituse kvaliteedi ja aktsepteerimise nuded Materjalid Phimetall - Phimetalli keevitatavus, Materjali hankespetsifikaatide sisalduvad lisanuded, sealhulgas materjali sertifikaadi tp, Phimetallli identifitseerimine, ladustamine ja ksitsemine, Jlgitavus Abimaterjalid - Vastavus, Kohaletoimetamise tingimused, Abimaterjali hankespetsifikaatides sisalduvad lisanuded, sealhulgas abimaterjali sertifikaadi tp, Abimaterjalide identifitseerimine, ladustamine ja ksitsemine Alltvtt - Alltvtjate sobivus Tootmise planeerimine - Keevitusprotseduuri spetsifikaadi (WPS) ja selle heakskiidu protokolli (WPAR) sobivus, Tjuhend, Keevitusrakised ja seadmed,

Keevitajate pdevuse vastavus ja kehtivus, Toote keevitamise koostamise jrjekord, Nuded keevituse kontrollimisele, Tkeskkonna tingimused, Ttervishoid ja ohutus Seadmed - Keevitus- ja abiseadmete sobivus, Abivarustuse ja seadmete hankimine, identifitseerimine ja ksitsemine, Ttervishoid ja ohutus Keevitustegevus Eeltegevus - Tjuhendite vljaandmine, Liitepindade ettevalmistaminem, kokkusobitamine ja puhastamine, Tootmiskatsetuste ettevalmistamine, Tkoha, sealhulgas keskkonna sobivus Keevitamine - Keevitajate mramine ja juhendamine, Seadmete ja varustuse kasutamine vi toimimine, Keevitusabimaterjalid ja lisaained, Eelkeevitus, Keevitusprotsessi parameetrid, Vahekatsetused, Eelkuumutuse ja keevitusjrgse termottluse viis, Keevituse jrjestus, Keevitusjrgne ttlus Katsetamine Visuaalne uurimine - Keevituse lpetatus, Keevismbluse mtmed, Keevisliite komponentide kuju, mtmed ja hlbed, Keevisliite vlimus Purustav ja mittepurustav katsetamine - Purustava ja mittepurustava katsetuse kasutamine, Erikatsed Keevituse aktsepteerimine - Kontrolli- ja katsetulemuste hindamine, Keevismbluse defektide parandused, Remontkeevituse uus hindamine, Parandustegevused Dokumentatsioon - Vajaliku andmestiku koostamine ja silitamine (sh. alltvtjate tegevus)

Keevitustootmise aluseks on materjal ja tootegrupp, millele spetsialiseerutakse. Seejrel otsitakse tlised, kes oskavad just antud tehnoloogiaga antud metalli keevitada (omavad vastavaid sertifikaate) vi hangitakse keevitusrobotid. Kvaliteedi tagamine keevitusprotsessis toimub tnu kvaliteedikontrollile. Masstootmise puhul kontrollitakse ldjuhul pisteliselt, igast partiist mnda detaili, kui just tellijal ei ole erisoove. Kontrollimiseks kasutatakse siis mittepurustava kontrolli meetodit (visuaalne uurimine, kappillaarkatse, magnetpulbrikatse, katsetamine prisvooluga, radiograafia, ultrahelikontroll ja akustilise emissiooni kontroll) Keevitustootmise aluseks viks olla jrgmine skeem. EN729-3 -> Lepingu levaatus -> Jooniste levaatus -> Materjalide ladustamine ->Phimaterjalid(Lisamaterjalid) -> Alltvtt - > Seadmete park -> Personali kvalifikatsioon -> Keevitusega seonduvate tegevuste plaanimine -> Kontroll ja katsetamine -> Mittevastavused ja ndende ksitlemine -> Kvaliteediandmestik 9. Keevituskonstruktsioonide kavandamine ja arvutamise alused. Terasest ehituskonstruktsioonid peavad olema stabiilsed (kindlustatud jikus ja psivus) ja tarvitusklblikud. Kik ehitise erinevad konstruktiivelemendid peavad olema kavandis arvestatud ja mdud valitud nii et kogu tervik ttaks: Kandevime, Kasutusklblikkus Seisundi ohutus. Teraskeevisliidete konstruktiivsel moodustamisel peab prama thelepanu alljrgnevatele kriteeriumidele: Materjali valik vastavalt tbile ja kvaliteedile Lpetatud ehitise vljaarendamine, mis vastab staatilisele arvestusele Staatilisele arvestusele vastavate mblustpide valik Vajaliku servade ettevalmistusviisi valik kindlustamaks vastavate mblustpide kasutamist Vtta arvesse liite katsetamisvimalust ige korrosioonikaitse realiseerimine Kandevkonstruktsioonid on mjutatud ja need phjustavad judude ja deformatsioonide teket. Terasest konstruktiivelementide mtmete hindamiseks on projektis vajalikud eeltingimused mjusuuruste kohta (niteks, tuul, lumi, transport). Need iseloomulikud mjusuurused valitakse vastavate normide hulgast. Konstruktsioonile langevad jud

leitakse tugevuspetust kasutades. Sealt arvutatakse ka vajalikud detailide mtmed ning tbid. Mtmete ja judude mramisel vivad esineda vead ja arvude kikumised. Detailide valmistamisel ja koostamisel vivad samuti esineda vigu, selle vltimiseks ja ehituse tugevuse tagamiseks on kasutusel ohutuskoefitsiendid, mis muidugi ei thenda, et arvutusi ei pea tpselt tegema. Koosmju arvestuskoefitsient vtab arvesse asjaolu, et mitte kik ebasoodsad vastuvetud mjusuurused heaegselt avaldavad maksimaalsuuruseid. Keeviskonstruktisooni mbluste tielikul lbikeevitamisel vi lekeevitamisel arvestuslik mbluspaksus valitakse vastavuses liidetava konstruktsioonelemendi paksusega. Erinevate paksusega detailide korral peab mblus vrduma viksema paksusega detailil. Keevismbluste pingestus mratakse Ekvivalentpingega Pinge mbluses mjub mda keevismblust ja arvesse ei veta. Mjuvate pingete mramine mbluses toimub tugevuspetuse teooria alusel. Nendest lhtuvalt mratakse ka 14. Remondikeevitus ja pealesulatus. Pealesulatamist kasutatakse kulunud detailide taastamisel ja uute valmistamisel. Eriteraste ja sulamite pealesulatamine valmistamisel. Eriteraste ja erisulamite pealesulatamine krgtootlike seadmete ja masinate tpindadele vimaldab tunduvalt suurendada nende tkindlust ning ssta kalleid ja defitsiitseid materjale. Pealesulatamisel tuleb lahendada kaks phiprobleemi: suurendada metallide kulumiskindlust (sealhulgas ka vastupidavust agrssiivsete keskondade toimele) ja pealesulatusprotsessi tootlikkust. Mehaniseeritud pealesulatusviiside liigitusest ilmneb, et kige rohkem kasutatakse rbustis pealesulatust, vhem kaitsegaasis, avakaar-, vibrokaar-, impulss-, krgsageduspealesulatust vrviliste metallide ja liitmaterjalide pealesulatamise erimeetodeid. Rbustis pealesulatus: Rbusti puistatakse pealesulatuskohale 50....60 mm paksuse kihina. Seejuures on rbustikihi staatiline surve sulametallile 70...90 Pa, mis on piisav, et hoida ra ebasoovitatavaid mehaanilisi mjutusi keevitusvanni metallile, sulametalli pritsmed ning vltita mbluse moodustumise halvenemist isegi tugeva voolu korral. 15. Kaitsegaaside valik ja mju MIG/MAG keevitusele. Kaitsegaasi valik sltub keevitatavast materjalist. Kaitsegaasi thtsus: Kaitsta keevismblust, elektroodi, keevitustraadi otsa ja sula lisametalli tilku mbluses oleva hapniku ja lmmastiku eest. Luua eeldused kaarleegi plemiseks soovitud viisil. Pleti otsa jahutamine Kaitsegaas mjutab: Keevisliite sgavust ja kuju Keevismbluse krguse ja laiuse suhet Keevituskiirust T kvaliteeti Pritsmete suurust ja hulka Keevise hinda Keevitusreiimi Tkeskkonna mugavust, puhtust ja ohutust Ssihappegaas (CO2) keevituskaare pinge kasvab kiiresti kaare pikenedes, mis raskendab sobiva keevitamisreiimi leidmist tnu suurele tihedusele annab hea kaitse sulametallile Keevituskaar ei ole juhitav Keevituskarel ei teki ssihappegaasi kasutades selget tsentrit, seega saadakse lai sulamispiirkond Suured pritsmed, kuna lisametalli siirdumine toimub suurte tilkadena Tekib palju keevitussuitsu

Ssihappegaas on kaheaatomiline gaas, mille CO2 molekul laguneb kaares 2CO2 ->2CO + O2 Ssinikoksiidiks ja hapnikuks ja edasi 2CO > 2C+O ssinikuks ja hapnikuks. Siis vib ssinik tungida sulamisse ja vaba hapnik mjub hapendavalt teatud aineosale. Ssihappegaasi lagunedes hapnikuks ja ssinikoksiidiks hapnik pletab ra keevitustraadi seosained, eelkige rni ja mangaani. Lisaks nrgendab mblusesse jv vaba hapnik lgisitkust. Katsed nitavad, et lgisitkus vheneb kuni 50% madalatel temperatuuridel. Ssihappegaas annab suurema ja krgema keevismbluse kui segugaas, mille tttu on suurem ka lisaaine kulutus, samuti on suuremad kaod pritsmete nol. Argoon(80%)+CO2(20%)= Agamix 20 Argooni ja ssihappegaasi segu, AGAMIX-20 annab kasutajale vimaluse saada kasu mlema gaasi parimatest keevitus-tehnilistest omadusetest. Segugaasi eelised on: Suur tihedus (80% Ar, 20% CO2) umbes 1,73 kg/m3, mis on kll viksem kui puhtal CO2l Keevitusseadme reiimi leidmine on lihtne Pritsmete suurus ja hulk vheneb Keevise mehaanilised omadused on mrgatavalt paremad Suurem keevituskiirus Tekib vhem keevitussuitsu Keevituseks sobilik kaarleek. Pinge muutub vhe, kuigi keevitusvool muutub palju. Selle tttu metalli ja keevituspstoli vahelise kauguse muutumine mjutab kaarleegi pinget vga vhe. Lisametalli siirdumine toimub htlaselt Kindlat kaarleeki andev reziimi ala on segugaasi kasutades CO2-ga vrreldes tunduvalt suurem. Selle tttu on sobiva keevitusreziimi leidmine segugaasi kasutades kiirem ja lihtsam. Samuti on nii tmbetugevus kui ka lgisitkus segugaasiga keevitamisel mrgatavalt paremad kui ssihappegaasi abil tehtud keevitusel. Segugaasi ioniseeritud kaarleegis tekit elektrit hsti juhtiv ala. Selle tttu on keevituspinge segugaasiga keevitamisel 3V viksem kui CO2 gaasiga. Segugaasiga keevitades vib suurendada keevitustraadi etteannet ja saavutada niimoodi suurem keevituskiirus. Ssihappegaasilt segugaasile leminnes tuleb traadi etteandekiirust tsta 20-30%. Katsed nitavad, et segugaasiga ksitsi keevitamisel vib keevituskiirus tusta 20-40% ja masinaga kuni 2x. 16. Keevitaja kvalifikatsioon, tkoht, rakised ja abivahendid. Keevitaja t eesmrgiks on metalltoodete ja konstruktsioonide valmistamine. Keevitajaid lheb vaja tehastes, ehitustel, remonditkodades, sanitaartehnika paigaldamisel ja parandamisel kikjal, kus on metallelemente. Keevitustd tehakse palju laeva-, autoning lennutstuses, hoonete ja sildade ehitamisel, remontimisel ja taastamisel. Keevitaja kasutab oma ts keevitus-, gaaslike-, metallilike- ja tsteseadmeid, elektrilisi ja mehaanilisi ksitriistu ning abivahendeid. Krgkvalifitseeritud keevitajad kasutavad oma ts vga erinevaid materjale titaani, alumiiniumi, plaste jne. Keevitaja kannab spetsiaalseid trivaid, kindaid, kekaitsmeid ja jalanusid, pea ja ksikaitsemaske. Prillid peavad kaitsma silmi nii kiirguse kui ka sdemete ja rbuosakeste eest. Kige olulisem on tvtete ning keevitamisel kasutatavate seadmete ja abivahendite tundmine. Keevitaja peab tundma erinevaid materjale, keevitamisel tekkivaid keemilisi protsesse ja keevitusalaseid normatiive. Ta peab oskama lugeda tehnilisi jooniseid, kasutada mtetehnikat, valida sobivaid materjale, tvahendeid ja keevitusreiime. 17. Tidistraatkeevitus Sulava elektroodiga kaitsegaasis kaarkeevituse edasiarendus, kus kasutatakse vikese lbimduga torukujulist traati, mille nsus on elektroodikattele analoogne tidis. Esialgselt oli meldud keevitamiseks ilma kaitsegaasita, kus tidisest tekkinud gaasid ja vedel rbu pidid kaitsma mblust hu kahjuliku toime eest. ksikud tidistraadid vimaldavad keevitada ilma kaitsegaasi kasutamata madala lgisitkusega mblusi. Tidistraadid jagunevad rbu tekitavateks rbutraatideks (tidis aluseline vi rutiil) ja

metalltidistraatideks, mille tidis praktiliselt ei tekita rbu ja puudub vajadus mbluste puhastamiseks. Tidistraatkeevitusel kasutatakse tavalisi MIG/MAG seadmeid keevitamise poolautomaate, kuid keevitamisel tuleb sageli muuta polaarsust ja hoolikamalt reguleerida traadieeteande mehanisme. Protsessi iseloomustab vrreldes traadiga keevitamisega ja ksikaarkeevitusega u. 1,6 ja 2,5 x suurem keevituskiirus ja tootlikkus, head asendiomadused, mehaniseeritavus. Puuduseks on tidistraadi suhteliselt krge hind. Laevaehituses tehakse pooled keevitustd tidistraadiga. torujas kest on valmistatud hukesest ssinikuvaesest teraslindist ja tidis koosneb ferrosulamite, rauapulbri , grafiidi koostisosade segust. Rbusti tekitab keevisvanni katva gaasikihi, mis kaitseb sula metalli huhapniku mju eest. Pealesulatatud metalli keemiline koostis oleneb tidise koostisest ning tidise ja traadi kesta koguselisest vahekorrast. 18. Erinuded surve- ja tsteseadmete, torustike keevisliidete materjalidele, kvaliteedile ja katsetamisele Tste ja surveseadmete ehitust reguleerivad EV ja EL seadused, nende titmist kontrollib tehnilise jrelevalve amet. Sellest jrelduvalt peavad kik konstruktsioonilise thtsusega materjalid sh keevisliited, omama seadusega ettenhtud tbi dokumentatsiooni(keevisliidete puhul niteks WPS). Seadme konstruktsioon peab olema vastupidav ja tkindel, tagama kasutamisohutuse valmistaja poolt valitud tingimustel ja parameetritel ning vimaldama seadme levaatust ja remonti. Seadme valmistamisel kasutatavad materjalid peavad tagama seadme arvutusliku tkindluse planeeritud kasutusaja jooksul ettenhtud kasutamistingimustel, sealjuures etteantud tparameetritel, treiimil, tkeskkonna omadustel ning mbritseval vlistemperatuuril. Seadme projekt ja valmistuskavand peavad, vastavalt ohutuseeskirja nuetele, sisaldama valmistatava seadme tehnilise kirjelduse, jooniseid, ohutust mjutavaid arvutusi, valmistamiseks kavandatud organisatsioonilisi ja tehnilisi meetmeid, tootmisprotsessi kirjelduse ning andmeid valmistusmaterjalide, personali kvalifikatsiooni, valmistamise kigus lbiviidavate kontrollimiste ja katsetamiste kohta ning seadme valmistamist ja kasutamisohutust iseloomustavaid muid tehnilisi andmeid. Seadme valmistamise kigus toimub ka kvaliteedijrelevalve. Seadme valmistamise kvaliteedijrelevalve kigus tehnilise kontrolli teostaja: tendab, et valmistaja viib lbi kik kavandatud kontrollimised ja katsetamised; viib lbi valmistuskohal vi laos olevate seadmete valikulist kontrollimist. Seadme valmistamise kvaliteedijrelevalve toimingute sagedus kehtestatakse ohutuseeskirjaga 20. purustav ja mittepurustav kontroll. Kontrolli seadmed ja aparatuur. Philised mitte purustava kontrolli tbid: visuaalne uurimine katse prdvooludega kapillaarkatse radiograafia magnetpulbri katse ultraheli kontroll Visuaalne kontroll (VT) kige levinum ja odavam kontrolli liik. Enne teiste tpide juurde liikumist kontrollitakse alati visuaalselt. Inimsilma tpsus ja kogemustele rajanev pagas moodustavad vga hea kontrollmooduse. Inimsilm on vimeline mrkama pragu, mis on 50 mikromeetri laiune ja marat auku (poori, jne) kui selle lbimt on vhemalt 100 mikromeetrit. Kontrolli tingimused katsel: kontrollitav pind peab olema hsti valgustatud kontrollimisel olev keevisliide peab olema vaadeldav lhemalt kui 600 mm vaatlusnurk peab letama 30 kraadi Otsesel visuaalsel kontrollil kasutatavaid abivahendeid: mtejoonlaud skaalaga 1mm, nihikkaliiber, pilukaliiber, luup suurendusega 2x-5x, profiilkamm traadi lbimduga alla 1mm.

Kaudsel visuaalsel kontrollil kasutatavad abivahendid ja seadmed: vaatluspeeglid, videokaamerad, fiiberoptika Kappilaar kontroll (PT) hea, odav ja lihtne kontroll meetod. Kuna katse lbiviimine ei eelda elektrivoolu olemas olu, siis saab seda meetodit kasutada kikides tingimustes. Ainus eeldus on, et katset viiakse lbi temperatuuril 15-50 kraadi. Kui tahetakse kontrollida madalamatel vi krgematel temperatuuridel nutakse katsetuse eelnevat kalibreerimist. Peamiselt kasutatakse pinna pragude, pooride, liitekohtade, levaltsimiste ja lekete kontrollimiseks. Soodsatel tingimustel on vimalik avastada pragusid, mis on 1mm pikad ja laius le 0,1 mikromeetri. Katseviisi puuduseks vib lugeda seda, et see ei nita ra, kui sgav pragu on. Kapillaar katseid jagatakse kahte liiki: vrviliseks ja fluorestseerivaks . Vrvilise lahenduse puhul on defektid nhtavad pevavalguses ja ldiselt on need punast vrvi. Fluore. variandi puhul on defektid nhtavad ainult UV valguses kes ja neid otsitaks tavaliselt UV-lampidega. Magnetpulberkontroll (MT) kontrollitavas detailis luuakse magnetvoog, detaili pinnale puistatakse magnetiseeruva metalli (ldiselt raua) pulbrit. Materjalis olevad praod ja pinna defektid tekitavad magnetvoos lokaalseid hireid ja metalli pulber koguneb nendesse kohtadesse. See ilming aitab eriti hsti leida tihedalt kokkusurutud praolisi defekte. Lisaks sellele on magnet kontrolli lihtne teostada ka keeruka kujuga komponentidel, ning ka kontroll seadmed on lihtsa ehitusega ja kergelt transporditavad. Kontrollimise kigus tekkivad ilmingud on selgesti eristatavad ja see on suureks plussiks. Lisaks sellele on vimalik mrata ka pragude sgavusi. Mida sgavam on pragu, seda rohkem koguneb selle kohale magnetiseerunud rauapulbrit. Samas vib ilmneda ka vigu, kui kontrollitav pind ei ole korralikult puhastatud vi mnel harval juhul ka keevismbluse geomeetriast tingituna. Meetodi kige suuremaks veaks ja puuduseks on see, et seda saab kasutada ainult raua phiste metallide kontrollimisel, sest muud metallid ei magnetiseeru. Radiograafia (RT e. rntgenkontroll) radiograafias kasutatakse kahte kiirguse liiki rntgen (tehislik) ja gamma (looduslik) kiirgust. Philine vahe on selles, et rntgen kiirhus tekitatakse elektriliste abivahenditega, aga gamma kiirgust ei saa elektriimpulsside abil reguleerida (kiirgab pidevalt kuni aatomituumas on mida lagundada). Rntgenkontrolli eelised: Katse tulemusena saadakse psiv dokument (pilt), mida saab ka hiljem uuest le kontrollida. Kontrollobjekti materjalil ja pinna ettevalmistusel on vhene mju saadavatele tulemustele. Annab ettekujutuse katseobjekti sisemistest defektidest ja struktuurist. Rntgenkontrolli puudused: Defekti paiknemise sgavust ei saa mrata ilma erivahenditeta Praod ja liitevead vivad jda mrkamatuks, kui kiirgus ei lange nendele vimalikult otse Paksema materjali korral vib tekkida kiirguse hajumine, mis halvendab saadava pildi kvaliteeti Meetod on oma hinnalt kallis ja sellega on vimalik kontrollida ainult suhteliselt hukesi detaile, mis on kuju poolest lihtsad ja kergesti ksitsetavad Rntgen seade on suur ja kaalub palju, seega on seda keeruline saada kitsamatesse kohtadesse, sammuti eeldab katsetehnika ka piisava fookuskauguse silimist objektiivi ja detaili vahele, et saadaks terav kujutis Katsetamisega kaasneb suur kiirgus oht ja seega tuleb t katsetamise ajaks peatada Ultrahelikontroll (UT) Ultrahelimeetod phineb ultraheli (2...5 MHz) suunatavusel, mille tttu on vimalik teda suunata materjali sisse sellele materjalile omase sagedusega ja fikseerida tema tagasipeegeldused vimalikelt hvingutelt ja piirpindadelt nagu nidatud joonisel

UT-ga on vimalik avastada mittepoorsete materjalide sees esinevaid hlvinguid nagu: poorid, praod, kahanemisthikud, kihistumine, tahked lisandid jms. Kontrolliobjektideks vivad olla lehtmaterjalid, keevismblused, valandid jms. Hlving on ldjuhul avastatav olenemata katseobjekti kujust ja hlvingu suunast. Purustav kontroll kontrolli liik, mille tagajrjel kontrollitav detail/mblus/objekt purustatakse. Katsetamisel kasutatakse kas spetsiaalselt valmistatud kontrollteime (Risttmbeteim, pikpaindeteim, lkpaindeteim, murdeteim) vi valmistatud detaili. Purustava kontrolli alla langeb ka kvaduse mtmine (Brinelli, Vickersi ja Rockwelli kvadus). Keevisliidete kvaduse mtmine teostatakse standardi EN 1043-1 kohaselt. Peamiselt kasutatakse Vickersi kvaduse meetodit koormustel 49 N vi 98 N (HV 5 vi HV 10). Kvaduse mtmisel mratakse madalaim ja krgeim kvadusarv mbluse ristlikes mlemal pool keevismblust phimaterjalis ja termotsoonis ning keevitusmaterjali kvadusarv mbluse keskel. Kvaduskatse eesmrk on tuvastada kas on tekkinud ebasoovitatavad karastusstruktuurid. 21. staatilisel ja dnaamilisel koormusel ttavad keeviskonstruktsioonid. Ajaliselt muutuvad, tihti korduvad dnaamilised koormused phjustavad mikro- ja makro tsoonides plastilisi deformatsioone, mis phjustavad vastupanumju vhenemise pingele, esmalt mikro-, siis makro piirkonnas tekivad ja suurenevad praod, mis phjustavad lpuks (staatilise) purunemise. Vsimus phjustab pragude tekkimise ja laienemise. Mikro- ja makro sisseliked ja nende kohtpingete kontsentratsioonil, samuti vormimuutustel ja struktuurpingete tusul on otsustav thtsus. Mjud pinnale ja keskkonnamjud (ruumiline maht, korrosioon) omavad tugevat mju. Paljud teised parameetrid koormus, materjal ja valmistamise tingimused mjutavad kik vsimusprotsessi. Vahelduval koormusel konstruktsioonelementide ja liidete tugevus sltub jrgmistest mjudest: Korduvkoormuse sagedus (koormustsklite arv) Koormustase (pingete amplituud) Suhe maksimaalse pinge ja minimaalse pinge vahel Pingete liigid (tmbel, survel, nihkel, paindel ja keeramisel) Pinge suund (paralleelselt vi risti keevismblusega) hendavate konstruktsioonelementide kuju ja asukoht Keevismbluse kvaliteet (mbluse tugevnemine, juure lbisulamine jne.) Materjal Pinnakvaliteet ldtunnustatud asjaolud keevitatud konstruktsioonteraste kitumisel dnaamilistel koormustel: Kigil ldkasutatavatel konstruktsioonterastel on theldatud hesugused seadusprasused tugevusel vahelduvkoormustel. Liidete vorm staatilisele tugevusele phimaterjalis ei avalda mju vastupidavusele ja psivusele pikaajalisel koormusel. Vastupidavuse ja psivuse parameetrid pikaajalisel koormusel teraskonstruktsioonidel, vastavad ka ekspluatatsiooniaja mramisel. Krgtugevusega terastel on ratsionaalsed dnaamilistel koormustel maksimaalne pinge on mravaks, keevisliidete konstruktsioonvorm on soodne, keevisliited on valmistatud krge kvaliteediga, ilma defektideta, kandevkonstruktsioon on koormatud vikeste koormustsklitega, keskmine pinge on krge. Staatilistel koormustel konstruktsioon- ja tehnoloogilised kontsentraatorid ei mju nii otsustavalt tugevusele kui dnaamilistel koormustel, lihtkujundite keevismbluste ttlemine tugevuse tttu sageli ei ole vajalik. 22. Lisamaterjali ja keevitusparameetrite valik keevitamisel. Valiku lessandeks on majanduslik phjendus ja kvaliteedinudeid rahuldavad keevismblused.

Erandi moodusavad laevad, surveanumad, katlad, kus kasutatakse elektroode, mis on jrelevalve ametkondade poolt kindlaks mratud. Phinudeks on phimetalliga vrdtugeva keevismbluse saamine. Arvestada tuleb koormamise viisi (staatiline-, dnaamiline koormus, vsimusnhtused), kasutustemperatuuri, ka konstruktsiooni iserasusi nt. jikust. Vsimusele ttavate keevisliidete korral on vaja vltida pingekonsentraatorite teket. Selleks tuleb teha sisseliked mbluse leminekute kohtadelt ja tuleks saada soovitatavalt ngus nurkmblus- seda vimaldab happelise kattega elektroodide kasutamine. Hermeetilise mbluse kige usaldusvrsemad tulemused saadakse aluselise kattega elektroodiga. Elektroodi valikul tuleb arvestada phimetalli keevitatavust, tema karastumise vimalikkust, materjali paksust ja konstruktsiooni jikust. Terase C- sisaldusel le 0,2% kasut. reeglina aluselist elektroodi. Kvaliteedi nuete jrel tuleb arvestada majanduslikke nitajaid. Phinitajaks on elektroodi tootlikkus ja hind. Elektroodi lbimt valitakse materjali paksuse, mbluse servakuju ja mbluse ruumilise asendi jrgi. Asendimblus tehakse peenema elektroodiga (4mm). Nurkmbluse koral valitakse elektroodi lbimt kaateti ja asendi jrgi. Madalssinikteraste puhul peaks keevituselektroodi lbimt olema sama mis, on materjali paksus(34mm). Keevitusvoolu suurus oleneb elektroodi lbimdust, phimetalli paksusest ja serva vahemiku kujust, keevituslbimitest, phimetalli soojusjuhtivusest jms. Maksimaalne keevitusvool on piiratud antud elektroodi tbile lubatud max. voolutugevusest. Minimaalne keevitusvool on piiratud keevituskaare normaalse plemistingimustega. Pstmluse korral tuleb keevitusvoolu vhendada 15% ning laembluse korral 10% . Keevituskaare pinget keevitamisel ei reguleerita, ta sltub kaare pikkusest, keevitusvoolust ja katte tbist ning on mratav standardtingimustel valemiga. U= 20+ 0,04J 24. Keevisliited ja jootliited, thistamine joonistel Thistuse phimtted ja nited on toodud standardites ISO 2553 ja EN 22553. Keevisliidete thistamisel kasutatakse phimrke vi phismboleid, mida vidakse tiendada: lisamrkidega; geomeetriliste mtmetega; tiendavate seletustega. Phimrgid reeglina kajastavad servavahemikku vi keevismbluse kuju. Vib kasutada mitme phimrgi kombinatsiooni. Phimrke vib tiendada mbluse vlispinda vi mbluse kuju kirjeldavate lisamrkidega. Keevisliited Keevisliited keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliide (pkk-, katte-, ots e. serv-, nurk- ja vastakliide). Jootliited Enamkasutatavad jooteliited on pkkliide, kaldliide, puuteliide ja toruliide. Vhem kui keevitamisel kasutatakse nurkliidet ja vastakliidet. Pealegi ei tohi jooteliidete projekteerimisel keevisliiteid kopeerida. See tuleneb jooteliidete viksemast tugevusest keevisliidetega vrreldes, mida ptakse kompenseerida liitepinna suurendamisega. Samal phjusel eelistatakse katteliidet pkkliidetele. Jooteliidete projekteerimisel kapillaarjootmisel tuleb tagada optimaalselt jootepilud jootmistemperatuuril. Pilude mramisel tuleb arvestada materjalide joonpaisumist kuumutamisel. Tuleb silmas pidada, et jootepilud on erinevad rbustiga jootmisel ja rbustita jootmisel kaitsekeskkondades. Toodud optimaalsed pilud tagavad jooteliite max tugevuse, sest tugevus sltub olulisel mral jootepilu suurusest. 25. Keevitusrakised ja abivahendid, keevitusdeformatsioonide krvaldamine

Keevitus abivahendid Vasarad, Tmmitsad, Hdraulilised gvendusseadmed, Pitskruvid, Rakised 26.Keevismbluste termottlus, termottluse eesmrk ja seadmed. Keevismbluste jreltermottlus jaguneb sisepingeid vhendavaks lmutamiseks ja mikrostruktuuri parendavaks normaliseerimiseks. Termottlemise eesmrgiks on: Sisepingete vhendamine ja vsimustugevuse tstmine sisepingete vhendamine hapra purunemise vltimiseks Korrosioonikindluse tstmine Toodete mtmete ja kuju stabiilsuse tagamine Perliidi ja ferriidi tera suuruse vhendamine Keevitamisel tekkinud sisepingeid krvaldav pingestatav lmutamine tehakse temperatuuril 550...600C. Seisutusaeg lmutustemperatuuril on 2 min plaadi paksuse he millimeetri kohta. Kuumutuskiirus ei leta 200C/h, jahtumiskiirus alla 275C/h. Prast lmutamist paraneb keevisliite lgisitkus, plastsus ja vheneb kvadus. Lmutuse peamine eesmrk on vajalike omaduste tagamine terase mberkristalliseerimise ja sisepingete kaotamise tagajrjel. Selleks kasutatakse difusioon-, tis-, pool- ja madallmutust Tera peenendamise eesmrgil normaliseeritakse madalssinikteraseid temperatuuril 900..940C. Seisutusaeg sltub materjali paksusest. Kasutatakse ferriit-perliitterasest surveanumate valmistamisel. Keevitusjrgne termottlus ei krvalda keevitamisel tekkinud plastseid deformatsioone. Ilma kujumuutusteta ja sisepingeteta keevistooteid on vimalik saada nende keevitamisel jikades rakistes koos jrgneva rakistesse kinnitatud toodete lmutamisega ahjus. Normaliseerimise tulemusel vhenevad sisepinged ja toimub terase faasiline mberkristalliseerumine, mis muudab valandite, sepiste ja keevismbluste jmedateralise struktuuri peeneteralisemaks. 27. Keevisliidete tugevusarvutused, arvutusmeetodid Tugevusarvutus: tehakse kas lubatavate pingete vi piirseisundi jrgi. Tugevusarvutus lubatavate pingete jrgi seisneb arvutatud pingete krvutamises lubatavaga, kasutades tugevustingimusi. lubatavad pinged mratakse olenevalt materjalide omadustest, koormuse iseloomust ja ju liigist (tmme surve lige muljumine). Rasketes tingimustes, niteks krgel temp, happelises vi leeliselises keskkonnas ttavate keevisliidete jaoks mratakse lubatavad pinged prast eriuuringuid, mis matkivad tegelikke kasutusolusid. Tugevusarvutusel liite piirseisundi jrgi saab eraldi arvesse vtta koormuse iseloomu, materjali kvaliteeti, keevistarindi ttingimusi. Selle arvutusmeetodi korral vaadeldakse keevist piirseisundis olevana, mitte aga tavalises tolukorras olevana. Arvutuslik koormus mratakse ehitusmehaanika ja tugevuspetuse reeglite jrgi. Jud on vrdne normatiivse koormuse ja lekoormusteguri n korrutisena. lekoormusteguriga vetakse arvesse oht letada normaalkoormust. Tarindi arvutamisel piirkandevime jrgi eeldatakse, et talle mjub arvutuslik koormus , mitte aga kasutuskoormus. Arvutuslik tugevus iseloomustab tarindi kandevimet, mis oleneb metalli mehaanikalisest omadustest, ristlike geomeetrilistest tunnussuurustest ning tarindi ttingimustest. 29. Keevitustehnoloogia kaart (WPS) Welding Procedure Specification- dokument, mis mrab, kuidas keevitamine kantakse le tootmisse. Peab sisaldama piisavalt ksikasju, et mistahes pdev isik saaks taotleda teavet ja koostada vastuvetava kvaliteediga keevisliide. Liite joonis koostatakse WPS atesteerimine kontrollliidete koostamine kontrolliidete katsetamine katsetulemuste protokoll WPAR tulemus atesteeritud WPS. WPS-s on kirjas: keevitusaparaat (TIG MIG MAG) positsioon liite tp liite vljangemine enne keevitust mitme lbimiga keevituse ettevalmistamine keevitamiseks jrjekord metalli paksus

elektroodi/traadi suurus voolutugevus polaarsus

etteande kiirus ldine jrjekord ettevalmistusest katseteni

30. Majandusarvutused. Materjali ja energia kulu Majandusarvutustes tuleb arvestada otseseid ja kaudseid kulusid. Otsesed kulud on keevitaja palk, keevitamiseks kuluv tidismaterjal ja keevitusel osaleva aparatuuri energiakulu. Kaudsed kulud on see, et keevitaja tulles tle tarbib riietusruumis elektrivalgust, koristaja hoiab riietusruumi korda. Lunapausil ahjus sa soojendades tarbib elektrit, tootmisega mitteseotud inimeste palk (lemused, koristajad, laomehed), tehase valgustus, veekulu jne. Keevitamisel arvestatakse kulutusi minutihinnana, mis sisaldab endas kaudsid ja otseseid kulusid ning pisikest lisasummat mis on kasum. Mratakse summaarsed kulud kuluelementide likes kas 1m keevismbluse vi 1 kg keevismetalli kohta. Kulude teadmine on vajalik, et tsta toodangu konkurentsivimet ja ma optimaalse hinnaga, vrrelda erinevate mehaniseerimismeetodite, uute lisametallide kasutamise majanduslikku efektiivsust, vrrelda toote erinevaid valmistusmeetodeid, hinnata keevitusvigade parendamisega seotud kulutusi. Energia kulu sltub keevismetalli massist, energia hinnast ja energia kulunormist, Materjalikulu sltub pealekeevitatud keevismetalli massist, keevismbluse ristlikepindalast, lisametalli kasutegurist (kaod pritsmetele, rbule jm.), sltub keevitusprotsessist, ja ostuhinnast. Lisaks on veel tjukulud, kulud seadmetele, kulud kaitsegaasile (osadel puhkudel). Materjali kulu juures keevismetalli mass arvutatakse mbluse ristlike pindala kaudu, arvestades kuju, hupilu, kumerust. Mdetakse kg/m mbluse kohta. Saab vhendada keevismetalli hulka, faasitud materjali servanurga suurendamisega, hupilu vhendamisega; kasutades tugevamaid teraseid (vhendades materjali paksust); nurkmbluse krguse vhendamist sgava lbikeevituse abil. Majandusarvutused: Materjali kulu Kl= M*Hl/N , krooni/m kus: M keevismetalli 1 meetri mass, kg/m, Hl keevituse lisametalli 1 kilo hind, kr/kg, N lisametalli kasutustegur Vetakse sltuvalt keevitusprotsessist: - elektroodkeevitus 0,65;- MAG-keevitus, metalltidistraat 0,95;- rbustis keevitus 1,0 Energia kulu Ke = MEH, krooni/m, kus E elektrienergia kulunorm kWh/kg, vetakse E umbes 3kWh/kg, He = elektrienergia hind, krooni/kWh, M keevismetalli 1 meetri mass, kg/m. Keevismetalli mass mratakse keevismbluse ristlike kaudu., arvestades kuju, huplilu, kumerust. Kg/m mbluse kohta. Roostevaba terase keevitamisel kasvavad kulud lisametallile 30-50% Keevitusprotsessis on mdetavad kulud ka kulud tjule ja kulud seadmetele. 31. Tohutus, ventilatsioon. Tuleohutusnuded. Keevitustdel peab kandma eririietust ja isikukaitsevahendeid. Kuub ja pksid peavad olema pikad ja raskelt sttivast materjalist. Silmade kaitseks kiirguse eest tuleb kasutada kaitseklaasidega (tumedad) kilpi vi kiivrit, mis kaitsevad ka ngu kiirguse eest vi gaasikeevituse korral prille, kuna seal pole valgus nii ere. Kuna keevitamisel on tegemist lahtise tule ja krgete temperatuuridega, kuuluvad keevitustd tuletde hulka. Seetttu peab mbruskond olema puhastatud kergesti sttivatest asjadest, prahist. Tulekustutusvahendid peavad olema keprast. Gaasiballoonid peavad olema ohutus kauguses ja kohas. Terve ruum peab olema hsti ventileeritav. Kui keevitamine ei toimu selleks spetsiaalselt ettenhtud kohas, niteks remontde ajal, peab olema ka vastav luba tuletde teostamiseks. Ohutusnuded keevitamisel ja likamisel: Riietus hea kui ei oleks kergesti sttiv ega mingi lbipaistev, sest keevitusel peab kehaosad olema kaetud kuna keevitusel tekkiv ultraviolett valgus pole nahale hea. Mask keevitusel kohustuslik, kuid mningatel keevitusliikidel vib kanda ka prille, mis kaitsevad silmi ja ngu. Uutematel maskidel on ka ventilisatsiooni ssteem, mis tagab puhta hu keevitajal maski all.

Enne keevitust vi liket alustamist tuleb veenduda, et kik seadmed ja asjad on korras. Ka kontrollida keevitusel, et elektri maandus on olemas. Likamisel on thtis veenduda, et on sdemete ja tkkide lennuks piisavalt ruumi krval. Ruum kus keevitatakse, peab olema hsti ventileeritud. Tkoht peab olema hsti valgustatud. Soovitatavalt peaks tkoht olema eraldatud sdemekindla ja UV kindla kardinaga.