Arvutused

reaktsioonivõrrandite järgi
Tähised, ühikud, valemid
 Aine hulk n

Aine hulk väljendab osakeste arvu

Aine hulga ühik on mool

Üks mool = 6,02 · 1023 osakest

Avogadro arv NA = 6,021· 1023
mol

N

n=
NA
kus N – osakeste arv
 Molaarmass M

Molaarmass M on ühe mooli aineosakeste
mass g

Kui molaarmassi ühik on mol ,
siis on molaarmass arvuliselt võrdne
molekulmassiga (või aatommassiga)

M(H2O) = 2·1 + 16 = 18 g
mol

n= m
M
 Molaarruumala Vm

Molaarruumala Vm on ühe mooli aineosakeste ruumala

Ühesugustes tingimustes sisaldavad erinevate gaaside
võrdsed ruumalad võrdse arvu molekule

Normaaltingimused (nt.)
t = 0oC ja p = 1 atm

Gaaside molaarruumala (nt.)

dm 3

Vm = 22,4 mol

V V

n= =
Vm 22,4
 Arvutused reaktsioonivõrrandite
järgi

Reaktsioonivõrrandi kordajad näitavad reaktsioonis
osalevate ainete moolide suhet
2H2 + O2 = 2H2O
2 mol 1 mol 2 mol
2·2g + 32 g = 2·18g

Aine massi jäävuse seadus:

lähteainete mass = saaduste mass
 Näiteülesanne 1
Mitu mooli hapnikku kulub 6 mooli vesiniku
põlemiseks?
6 mol x
2H2 + O2  2H2O
2 mol 1 mol

x = 6 mol ⋅1mol = 3 mol O2

2 mol
 Näiteülesanne 2
Mitu mooli vesinikkloriidhapet kulub reageerimiseks
6,2 g naatriumoksiidiga?
 Näiteülesanne 3

Mitu g raud(II)sulfaati tekkis raua reageerimisel

väävelhappe lahusega, kui eraldus 5,6 dm3 H2?
 Arvutused reaktsioonivõrrandite
järgi

Tee endale selgeks, millised ained on lähteained,
millised saadused

Koosta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrand

Kui lähteandmed on massi- või ruumalaühikutes, siis
arvuta need ümber moolidesse

Lähteandmed ja x (moolides) kirjutatakse vastavate
valemite kohale, võrrandi kordajad aga valemite alla

Leia võrde abil otsitav ainehulk (moolides).

Vajaduse korral arvuta vastus ümber massi- või
ruumalaühikutesse
 Lahuse koostise ja lisandite
arvestamine

Arvutustes tuleb lähtuda puhta aine kogusest, mis

võrrandi järgi reaktsiooni astub
 Soovitatav on teisendada protsent kümnendmurruks

mlahustunud aine = p · mlahus

mpuhas aine = p · maine

 Näiteülesanne

Mitu g tsinkkloriidi tekib 73 g 2,5%-lise

vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel tsingiga?
 Saagis ja kadu

Reaalselt ei toimu reaktsioonid kunagi täielikult 
võrrandi järgi arvutatud teoreetiline kogus on suurem
kui tegelikult tekkinud ainekogus

Saagis näitab, mitu protsenti moodustab tegelikult tekkinud
ainekogus teoreetiliselt võimalikust ainekogusest

saagise% + kao% = 100%

tegelik kogus
saagis = ·100%
teoreetiline kogus
 Näiteülesanne 1
Kui suur on reaktsiooni saagis, kui 8 g vääveldioksiidi
oksüdeerimisel saadi 7 g vääveltrioksiidi?
 Näiteülesanne 2
Mitu dm3 ammoniaaki tekib 4,48 dm3 lämmastiku
reageerimisel vesinikuga, kui kaod on 40%?
 Näiteülesanne 3
Mitu kg raud(III)oksiidi tuleb süsinikoksiidiga
redutseerida, et saada 4,2 kg rauda, kui saagis on 75%?
 Ülehulgaülesanne

Tunnus – antud on kahe lähteaine kogused

Tavaliselt on üht ainet rohkem, kui reaktsiooniks
kulub (ülehulgas)

Saaduse koguse arvutame selle lähteaine järgi, mis
täielikult ära reageerib

Selle üle otsustamiseks tuleb võrrelda reageerivate
ainete hulkasid (moolide arve), arvestades, millises
moolvahekorras ained reageerivad
Näiteülesanne
Mitu g alumiiniumsulfiidi tekib 10,8 g
alumiiniumi reageerimisel 9,6 g väävliga?