• Miks katalüsaator ei mõjuta tasakaalu asukohta, kui ta reaktsioonil osaleb?

Katalüsaator mõjutab otseselt reaktsiooni kiirust. Samas on reaktsiooni tasakaaluolek määratud

süsteemi vabaenergiaga, mis omakorda sõltub ainult lähteainete ja saaduste kontsentratsioonidest ning
ei sõltu katalüsaatorist (kuna too peaks reaktsiooni lõpuks olema ikka samal kujul kui alguses).
Katalüsaator mõjutab siinjuures nii päri- kui vastassuunalise reaktsiooni kiiruseid proportsionaalselt.
• Kuidas on defineeritud aine aktiivsus?
Füüsikalises keemias on aine aktiivsus defineeritud läbi tema keemilise potentsiaali, lihtsaima viisil
öeldes läbi selle, kuidas aine kontsentratsioon tegelikult mõjutab tasakaalukonstanti (võrreldes ideaalse
lahusega kus aktiivsus oleks alati võrdne kontsentratsiooniga). Kõrgematel kontsentratsioonidel ei
pruugi aktiivsuskoefitsent enam olla üks ja siis võib aine nn aktiivne kontsentratsioon (mis läheb
tasakaalukonstandi avaldisse) olla väiksem tegelikust kontsentratsioonist või ka suurem.
• Kuidas määrata aine aktiivsust?
Ilmselt vaadates, kuidas tema omadused (näiteks tema osalusel toimuva reaktsiooni tasakaalukonstant)
hakkab sõltuma kontsentratsioonist.
• Mis on lahustuvuskorrutis?
See on aine lahustumistasakaalu konstant (kuna tahke lähteaine aktiivsus on üks, siis saab jagatisest
korrutis).
• Kuidas saab tõestada, et tahke aine aktiivsus on üks?
Ilmselt läbi selle, et tasakaalukonstant ei sõltu sellest, palju meil tahke ainet on (näiteks soola
lahustuvus vees ei sõltu lahustumata jäänud soola hulgast).
• Milline on aktiivsuse võimalik vahemik?
Ilmselt nullist kuni „peaaegu“ pluss lõpmatuseni… Ka aktiivsuskoefitsendi kohta võiks öelda, et see
võib muutuda ühest väiksemaks (suhteliselt lahjade lahuste korral) aga ka suuremaks (suuremate
kontsentratsioonide korral).
• Mida tähendavad kandilised sulud aine valemi ümber, näiteks [Cl2]?
Nii tähistatakse vastava aine kontsentratsiooni.
• Mis on selektiivne sadestamine?
Oletame, et teil on lahus, mis sisaldab kahte aniooni, näiteks kloriidi ja jodiidi (lisaks näiteks kaaliumi
katioonid). Selektiivse sadestamise korral saate te ühe neist kahest anioonist praktiliselt täielikult
sademesse viia nii, et teine ioon jääb lahusesse, näiteks hõbeioonide (hõbenitraadi) lisamisega. Kui nii
saab, s.t. üks ioon sadeneb täielikult (99,9% on sadenenud) enne kui teine ioon hakkab sadenema, siis
meil ongi tegemist selektiivse sadestamisega.
• Kui me kasutame gaaside korral mitte termodünaamilist (rõhkude kaudu esitatud) vaid
kontsentratsioonidest lähtuvat tasakaalukonstanti Kc, siis kas konstandi väärtus muutub
ebatäpsemaks?
Täpsus sellest ei muutu – erinevad konstandi esitusviisid on teineteiseks üks-ühele ümber arvutatavad,
küll aga muutub (tegelikult võib muutuda) konstandi väärtus.
• Palun tooge mõni konkreetne näide, kus oleks mõistlik kasutada inhibiitorit?
Naljaga pooleks võiks selleks olla vananemine – kas poleks siis tore jäädagi nii umbes 20 aastaseks?
Tõsisemalt rääkides võiks näiteks pakkuda raua roostetamise, või üldisemalt igasuguse materjalide
vananemise/lagunemise.
• Miks me võime võtta lahusti, näiteks vee, aktiivsuse tasakaalukonstandi avaldises võrdseks
ühega?
Kuna võrreldes teiste reageerivate ainete kontsentratsiooniga on vett väga palju, siis tema
kontsentratsioon reaktsiooni käigus oluliselt ei muutu (muutub alla 0,01% näiteks), tegemist on
arvutuste seisukohalt konstandiga ja seega võime ta võtta üheks (tegelikult peita ära tasakaalukonstandi
avaldisse).
• Kui on antud tasakaalukonstant, siis mida ma aine kohta teada saan?
Absoluutselt mitte midagi. Tasakaalukonstant ei käi aine kohta, ta kirjeldab reaktsiooni.
• Mis oleks pöördumatu reaktsiooni tasakaalukonstant?
Loomulikult lõpmatus – tuleb ju mingi lõplik saaduste kontsentratsioonide korrutis jagada nulliga
(limiteerivat reagenti ei jää järgi)…
• Miks tasakaalukonstant ei sõltu rõhust?
Rõhk läheb gaasiliste reaktsioonil osalevate ainete korral tasakaalukonstandi avaldisse otse sisse.
• Mis on tasakaalu juures K ja Q vahe, kui neid arvutatakse sama moodi?
Tõepoolest, valem on sama, aga sisu väga erinev. Q on suurus, mille saame arvutada suvalisel
kontsentratsioonide (või rõhkude) kombinatsioonil ja saada väga erinevaid väärtuseid ühe ja sama
reaktsiooni jaoks. K seevastu on konstant, mille väärtus ei muutu, ehk ei sõltu ühe konkreetse reagendi
kontsentratsioonist. Iga iseenesliku reaktsiooni korral muutub Q reaktsiooni käigus nii, et nihkub K
suunas.
• Millisel temperatuuril on reaktsioonil kindel tasakaalukonstant?
Igasugusel teie valitud temperatuuril – niikaua, kui temperatuur ei muutu, ei sõltu tasakaalu asukoht ja
konstant segu kokkupanemise viisist (algkontsentratsioonidest).
• Kas on ka „katalüsaatoreid”, mis reaktsiooni aeglustavad?
Ikka on, neid nimetatakse tavaliselt inhibiitoriteks.
• Kas tasakaalukonstandi abil saab määrata reaktsiooni kiirust?
Ei, kahjuks ei saa. Tasakaalukonstant annab meile küll päri- ja vastassuunalise reaktsiooni
kiiruskonstantide suhte, aga sellest jääb kiiruse leidmiseks väheks.
• Millal saab tasakaaluülesannete lahendamisel kasutada lihtsustust (c>>x)?
Nagu loengus sai räägitud on selleks piiriks antud kursuse raames c>100*x. Põhimõtteliselt aga sõltub
see piir tegelikult teie tulemuselt oodatud täpsusest. Ligikaudsete arvutuste jaoks võib piisata ka
väiksemast erinevusest, täpsemate jaoks on aga vaja suuremat erinevust.
• Miks tasakaalukonstant muutub temperatuuri muutmisel?
Aine Gibbsi vabaenergia valem sisaldab temperatuuri.
• Kas reaktsioon saab olla pöörduv kui lähteained on erinevates faasides?
Saab ikka, näiteks soola lahustumine on pöörduv protsess.
• Mis juhtub, kui tasakaalukonstant on üks?
Siis ta ongi üks? See, mis vahekorras on lähteained ja saadused sõltub ju ka reaktsioonivõrrandist (kas
näiteks A = B või A = 2B)...
• Kas temperatuuri tõstmine (Le Chatelier printsiibis) ei peaks suurendama mõlemasuunalisi
reaktsioone?
Temperatuuri tõstmine kiirendabki (mitte ei suurenda) mõlemasuunalisi reaktsioone, ainult et ühte
(endotermilist) rohkem kui teist (eksotermilist).
• Miks on vaja valemeid/teooriaid ideaalsete objektide kohta kui neid reaalsuses kasutada ei saa?
Õigustatud küsimus. Aga mida siis teha, kui täpset lahendust ei ole, aga hädasti oleks vaja arvutada, kas
või ligilähedaselt (näiteks rõhu sõltuvust ruumalast)? Enamasti saab selliste idealiseeritud süsteemide
jaoks saadud valemeid siiski kasutada teatud piirides ka reaalsete olukordade jaoks. Lisaks aitab
ideaalsusest kõrvalekaldumine leida uusi ja täpsemaid seoseid omaduste ennustamiseks.
• Millised faktorid mõjutavad aktiivsuskonstandi suurust?
Ennekõike lahuse (summaarne) kontsentratsioon ja antud iooni (mille aktiivsuskoefitsenti leiame)
laeng.

• Mida tähendab, et reaktsioon toimub 100%selt? kas kõik ained kasutatakse ära või reaktsioon
jõuab tasakaaluolekusse või toimub reaktsioon hoopis 100%se tõenäosusega?
Vabandan segase sõnastuse pärast loengus – mõeldud oli, et kulgeb, kuni vähemalt üks (limiteeriv)
lähtesine on täielikult ära reageerinud (ära kulunud).
 • Miks on vaja osareaktsioonid (pigem siis nende tasakaalukonstandid - PB) korrutada, mitte liita,
et saada summaarne tasakaalukonstant?
Palun kirjutage mõne sellise reaktsioonide jada jaoks välja kogu reaktsiooni tasakaalukonstant ja
osareaktsioonide tasakaalude konstandid ja vaadake siis, kumb variant tuleb…
• Miks ideaalgaaside puhul on aktiivsuse arvväärtus võrdne gaasi osarõhuga baarides?
Kui küsimuse rõhk on ühikul (baarides), siis seetõttu, et standardolek (standardne vabaenergia) on
defineeritud rõhul 1 baar.
• Kas enne aktiivsuse määratlemist kasutati mõnd lihtsamini kalkuleeritavat võtet keemias?
Algselt kasutati (osa)rõhke ja kontsentratsioone (s.t. nende arvväärtuseid), aga siis selgus, et need alati
ei tööta piisavalt täpselt.
• Oli öeldud, et "Igal reaktsioonil on kindel tasakaalukonstant, mida saab muuta temperatuuri
muutes." Kui palju võib 1. kraadi temperatuuri tõstmine või alandamine mõjutada
tasakaalukonstanti. Kuidas seda mõõdetakse? Kas kõik need väärtused (väärtused iga
temperatuuri korral) on välja arvutatud? Või arvutatakse iga kord uuesti?
See, palju 1 kraad temperatuuri muutmist tasakaalukonstanti mõjutab, sõltub reaktsioonist (ennekõike
reaktsioonientalpiast) aga ka temperatuurist. Seda sõltuvust kirjeldab tänases loengus toodud van’t
Hoffi võrrand. Selle võrrandi tuletamiseks mõõdeti neid tasakaalukonstante erinevatel temperatuuridel
(s.t. leiti tasakaalulises segus olevate komponentide kontsentratsioonid), tänapäeval piisab tavaliselt
ühest konstandist, reaktsioonientalpia väärtusest ja nimetatud võrrandist, mille abil arvutatakse
konstandi väärtus soovitud temperatuuril.
• Öeldi, et kontsentratsiooni või rõhu muutmisega ei muutu tasakaalukonstant. Aga kui hoida
ruumala muutumatuna ja suurendades rõhku tõuseb temperatuur ja seega peaks muutuma ka
tasakaalukonstant. Milles seisneb vastuolu?
Ei mingit vastuolu – tavaliselt viiakse reaktsioone läbi nii, et rõhu tõstmisel temperatuur ei tõuse
(piisavalt suure soojusmahtuvusega süsteem). Kui rõhu tõstmine tõepoolest toob kaasa temperatuuri
muutumise, siis selle kaudu saab ka tasakaalukonstanti rõhuga (küll kaudselt) mõjutada.
• Mis takistused võivad olla tasakaalu tekkimisel, kui teoreetiliselt peaks kõik kulgema kenasti?
Ennekõike see, et reaktsioon on nii aeglane, et me ei saa aru, et ta pole veel tasakaalu jõudnuf
(kontsentratsioonid muutuvad väga aeglaselt).
• Kuidas katalüsaator mõjutab reaktsiooni kiirust, kui ta on reaktsiooni lõpuks alles esialgsel
kujul?
Sellest räägime lähemalt kineetika teema juures, aga lühidalt öeldes – katalüsaatori juuresolekul kulgeb
reaktsioon teist, vähem energiat nõudvat teed mööda, mis ilma katalüsaatorita pole võimalik.
• Milline on tüüpiline näide pöörduvast reaktsioonist?
Ammoniaagi süntees lämmastikust ja vesinikust, nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon vees jne.
• Miks tasakaalukonstandi võrrandis ainete aktiivsused (kontsentratsioonid) just korrutatakse aga
mitte nt liideta?
Kui me arvutame reaktsiooni vabaenergia lähtudes reaktsioonil osalevate ainete vabaenergiatest, siis
saame avaldise, mis sisaldab kontsentratsioonide logaritmide summat/vahet, millest omakorda saame
avaldada kontsentratsioonide korrutiste/jagatiste logaritmi nagu tasakaalukonstant või
reaktsioonijagatis.
• Millisel juhul ei saa ma eeldada, et algne kontsentratsioon saadustel ei ole null? (viimase
ülesande juures)?
Kui reaktsioonisegu koostises on juba mingi kogus saadust (näiteks, loengus olnud ülesande variant,
kus algselt segatakse reaktsiooinõus 1,5 mooli PCl5, 1.0 mooli PCl3 ja 0.4 mooli Cl2-e ja tuleb leida
tekkiva tasakaalulise segu koostis.
• Kumba pidi asi praktikas käib? Kas lihtsam on leida tasakaalukonstanti või Gibbsi
vabaenergiat?
Kuidas kunagi, aga eksperimentaalselt mõõdetakse enamasti tasakaalukonstante…
• Kuidas on võimalik määrata. et päri- ja vastassuunaline reaktsioon toimuvad võrdse kiirusega?
Või on see pigem umbkaudne?
Ilmselt kontrollides, et reaktsioonil osalevate ainete kontsentratsioonid enam ei muutu?
• Kui põlemine on ka tasakaaluline, siis kas tekib tagasi ka saadusi?
Ma arvan, et põlemine on hea näide mittepöörduvast reaktsioonist (tavatingimustel).
• Millise K alaindeksi puhul kasutame arvutamiseks rõhkusid?
Siis, kui alaindeksit ei ole ja ained on võrrandi järgi gaasilised.
• Kuidas on omavahel seotud osarõhkude kaudu avaldatud tasakaalukonstant Kp ja K?
Minu parema teadmise järgi kasutatakse termodünaamikas (gaasiliste ainete korral) alati rõhkude
kaudu leitud tasakaalukonstanti kui tal pole alaindeksit.
• Kas ∆G arvutamisel tuleb kasutada K-d või Kc-d/Kp-d?
Kuna termodünaamiline standardolek on defineeritud gaaside korral rõhkude ja lahuste korral
(molaarsete) kontsentratsioonide kaudu, siis tuleb kasutada ka tasaskaalukonstanti, kus aktiivsused on
leitud vastavalt rõhkudest (gaaside korral) ja kontsentratsioonidest (lahustunud ainete korral), seega
lihtsalt K-d.
• Kas sain õigesti aru, et temperatuuri tõstmine nihutab tasakaalu eksotermilise reaktsiooni
suunas?
Olete valesti aru saanud – temperatuuri tõstmine nihutab tasakaalu endotermilise reaktsiooni suunas,
kus soojus peaks neelduma ja temperatuur alanema.
• Miks me eeldame, et aktiivsuskoefitsent on 1?
Selleks, et tudengitel lihtsam oleks. Ja kuna see enamasti ei too sisse väga suurt viga.
• Kas ei leidu tingimusi, mille juures heptaan lahustuks vees?
Sõltub, kui suures osas (millise kontsentratsioonini) ta selleks peab lahustuma. Ka tavatingimustel on
vees võimalik väike heptaani kontsentratsioon…