6variant 1.

htlaselt muutuv ringliikumine- Nurkkiirus pole konstantne selleprast et on olemas nurkkiirendus ,mille vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e aksiaalvektor. 2.Harmooniline vnkumine-Vnkumiseks nim protsesse,milledel on iseloomulik teatud korduvus .Siinuseliselt v koosinuseliselt toimuvaid fsikalisi suurusemuutusi ajas nim harm vnk.H v amplituudiks nim keha max hlvet tasakaaluasendist. Vnkuva punkti koguenergia = igal ajahetkel kineetilise energia ja pottesnisaalse summaga. Harmoniline vnkumine on protsess, kus punktmass liigub mda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat(X) muutub ajas siinus(vi koosinus) funktsiooni jrgi. Harmooniliselt vngubniteks htlaselt nurkkiirusega() mda ringjoont liikuva punkti(m 3.Akustika-ksitleb hlt ja tema seost teiste fsikaliste nhtustega..Heli isel krgus,tmber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil.Helid jaot:lihthelid e toonid ;liithelid(madal sagedus+tisarv korda krgemad sagedused);mrad(ei ole kordsed). Heli minimaalset intensiivsust e tugevust nim kuuldelveks (10-12)See sltub aga subjektist ja sagedusest.Heli valjus (L) 1 dB on hle selline intensiivsuse nivoo,mille int ja 0-nivoole vastava intensiivsuse jagatise kmnendlogaritm on 1/10.L=10logI/I0(dB 4 .Isobaariline protsess- kui gaasi olek muutub konstantsel rhul (p=const) e V1/V2=T1/T2 v-ruumala T-temperatuur Temperatuuri tusmisel 10C vrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 vrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 00C 5.Soojusmasina kasutegur- Soojuse arvel tehakse td ,kasutegur on seda suurem ,mida viksem on Q2(ra antav soojushulk).Q1=U2-U1+A1 U1-siseenergia hes punktis ,U2-sen teises punktis ,Q1-juurde antav soojushulk,A1-vlisjudude vastu tehtud t . A=Q1-Q2 =A/Q1 =(Q1Q2)/Q1 -kasutegur .

1.variant 1.Skalaarid ja vektorid-Suurused ( aeg ,mass,inertsmom),mis on mratud heainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud fsikalise suuruse vrtuseks.Neid suurusi aga skalaarideks.Mnede suuruste mramisel on lisaks vrtusele vaja nidata ka suunda ( jud ,kiirus,moment).Selliseid fs suurusi nim vektoriteks.Tehted:a)vektori * skalaariga

av =

av

b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on vrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on

vektor,mille moodul on vrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on mratud parema ke kruvi reegliga.2.Prdliikumise dnaamika phivrrand- =M/I -prdliikumine a=F/m -kulgliikumine. Moment telje z suhtes = keha inertsmomendi (I z) ja nurkkiirenduse () korrutisega.Mz=Iz. .Moment telje z suhtes vrdub inertsmomendi (Iz) ja nurkkiirenduse () korrutisega Prleva keha energia Wk=I2/2.3.Lained elastses keskkonnas-Elastseks nim keskkonda ,mille osakesed on omavahel vastastikmjus,st kui ks osake panna vnkuma siis hakkavad vnkuma ka ta naaberosakesed.Vnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks.Lained jaot:ristlained-osakesed vnguvad risti lainete levimise suunaga japikilained-osakesed vnguvad piki laine levimise sihti.Lainepikk lamda nim kaugust,mille vrra levib laine (vnkumine) he perioodi (T) vltel.Lmd=vT. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sltub kahest komponendist elastsusmoodulist E ja tihedusest roo E-elastsusmoodul
V E roo

roo tihedus. Lainega kandub edasi ak energia. Interferentsiks nim koherenteste lainete liitmist. Koherentseks nim hesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tkke taha.4.Bernoulli vrrand- kokkusurumatu mitteviskoosse vedeliku voolutoru statsionaarse voolamise korral p1+gh1+ v12/2=p2+gh2+ v22/2 e p+ gh+ v2/2 = const Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega (roo) on staatilise rhu(p) vedelikusamba kaalust tingitud hdrostaatilise rhu (gh) ja dnaamilise rhu (v2/2) summajv suurus. Turbulentne voolamine .Re>-1000. Sisehrdeteguri e viskoossuse hikuks on (pa s)(paskalsekund). leminukut laminaarslet voolamiselt turbulentsele voolamisele iseloomustab Reinholdsi arv.kriitiline Reinholdsi arv Rek=10005.Isokooriline protsess- Sellel protsessil jb konst ruumala (V=const) t/p=const p1/p2=T1/T2 p-rhk T-temperatuur Temp tusmisel 10C vrra suureneb iga gaasihulga rhk 1/273 vrra selle gaasihulga rhust temp 00C

Variant2 1.Newtoni seadused- Kulgliikumise dnaamika-Dnaamika puhul lisandub liikumisele kaks phisuurust: jud ja mass .Jud on iga phjus ,mis kutsub esile keha kiireneva v aeglustuva liikumise.Mass on ainehulk antud kehas .m0-seisumass ,c-valguskiirus ,v-kiirus m=m0/ N 1. -iga keha seisab paigal v liigub htlaselt ja sirgjooneliselt seni ,kuni vlisjud seda
(1 v / c)

olekut ei muuda.N 2.seadus-keha kiirendus on vrdelises seoses sellele kehale mjuva juga ja prdvrdeline selle keha massiga a=F/mN 3.seadus-kaks keha mjutavad teineteist suuruselt vrdsete ja suunalt vastupidiste jududega .F=-F(F-resulteeriv jud,mis on samasuunalise kiirendusega).2. htlane sirgjooneline liikumine- htlane sirgjooneline liikumine ehk htlane liikumine on keha vi masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese vi masspunkt lbib liikumise kestel mis tahes vrdsete ajavahemike jooksul vrdsed teepikkused.Liikumine on htlane sirgjooneline parajasti siis, kui kiirusvektor ei muutu.Inertsiseaduse jrgi silitab keha vi masspunkt oma htlase sirgjoonelise liikumise, kui talle mjuvate judude resultant on null3.Toricelli seadus- mrab anumast ava kaudu vljavoolava vee kiiruse.v2= 4.Aine oleku diagramm-5.fsikaline pendel- Fs. Pendel vib olla
2gh1

iga

keha,

kui

see

on

kinnitatud,

et

ta

saab

vnkuda

ning

kinnituspunkt

ei

hti

raskuskeskmega.

periood

sltub

keha

massist

ja

inmom.

5variant 1.htlane ringliikumine- htlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed.-nurkkiirus = =/t f-sagedus T-periood f=l/T=/2 V=R an=v2/R annormaalkiirendus. 2.Inertsimoment- Impusismoment on inertsmomomendi ja nurkkiiruse korrutis L=I. Inertsmoment on suurus ,mis arvestab massi jaotumist kehas.I=mi2ri2 Kui innertmom ei lbi keha raskuskeset arv see Steineri lause abil: I=I0+ml2 ,kus I0-inmom telje suhtes;m-mass;l-keha inmom-te telgede vaheline kaugus. 3.Harmooniliste vnkumiste liitmine- 2 hesuguse sagedusega, samasihilise, kuid eri amplituudidega ja algfaasidega vnkumise liitmisel on summaks sama sagedusega harmooniline vnkumine. 2 samasihilise, kuid eri sagedusega harmoonilise vnkumise liitmisel on tulemuseks mitteharmooniline vnkumine. 2 vastastikku ristuva vnkumise liitmisel oleneb tulemus vnkumiste sagedusest ja faasidest: a) kui vnked on sama sagedusega ja samas faasis, siis summarne liikumine toimub mda sirget. b) kui vnked on sama sagedusega, kuid faasis nihutatud, siis toimub liikumine mda ellipsit. c) kui sagedused on erinevad, siis tisarvkordsete sageduste suhete puhul kirjeldavad liitvnkeid nn Lissajous` kujundid. 4.Isotermiline protsess- isot nim protsessi siis ,kui gaasi temp ei muutu . pV=const e p 1/p2=V1/V2 p-rhk v-ruumala5.Ideaalse gaasi oleku vrrand- on gaas ,mille molekulide vahel vastastikuse mjutuse jud puuduvad. Clayperoni vrrand e ideaalse gaasi oleku vrrand : pV=m/RT (R-univ gaasi konst 8,31103J/kmolK) m-mass V-ruumala T-Temperatuur(K) gaasimoolimass p-rhk.

4variant 1.Mittehtlaselt muutuv sirgliikumine- See on niisugune liikumine, kus kiirendus ka muutub. s, l v a

t t

2.Jumoment- Jumoment on jud mida rakendatakse prdliikumises.Jumoment on suurus, mis on ju ja selle rakenduspunkti ning teljevahelise kauguse korrutis . M=FI M=I Momendi vektor on aksiaalvektor. 3.Vnkumiste sumbumine- on ka kirjeldatavad siinusfunktsioonina, kuid selle amplituud vheneb ajas ekspotentsiaalselt. x=Asinst s = 02 - 2 kus on sumbuvustegur.Harmooniline vnkumine on protsess, kus punktmass liigub mda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat (x) muutub ajas siinus (vi koosinus) funktsiooni jrgi. Harmooniliselt vngub niteks htlase nurkkiirusega () mda ringjoont liikuva punkti (m) projektsioon (P).Vnkuva punkti kogu energia vrdub igal ajahetkel kineetilise energia (Wk) ja pot. Energia (Wp) summaga. x=A0sin,kus A0-amplit vrt;sin=sin(t+0). 4.termotnaamika 1 printsiip- Ssteemile antud soojushulk lheb ssteemi siseenergia juurdekasvuks ning t tegemiseks ssteemi vlisjudude vastu Q=U 2-U1+A (Q-soojushulk, Usiseenergia, A-t vlisjudude vastu). Soojushulga (Q) hiluks on (J). 5.Aine agrekaatoleku muutused- Sulamine - aine leminek tahkest olekust vedelasse soojuse juurdevoolu tttu. Tahkumine - aine lem vedelast olekust tahkesse koos soojuse eraldumisega. Aurustumine - vedeliku aurustumine mbritsevasse ruumi .Soojushulk aines suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega .Soojust antakse ra . Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis- ja tahkumistemperatuuri ,kristalsetel aga on .

3variant 1.htlaselt muutuv sirgliikumine- Suurust mis on vrdne positiivse hiklaengu mberpaigutamiseks tuleva krvaljudude tga nim.elektromotoorjuks(emj.) E. E = A / q (V).Krvalised jud vivad olla keemilised protsessid,aatomjud,magneetilised jud.Potentsiaal,potentsiaalide vahe. Suurust mis on arvuliselt vrdne elektrostaatiliste ja krvaljudude poolt positiivse hiklaengu mberpaigutamisel tehtud tga,nim.pingelaenguks e.lihtsalt pingeks U antud ahela osal. U 12= 1-2+E12 Krvaljudude puudumisel pinge U langeb kokku potensiaalide vahega 1- 2. U12=1-22.T vimsus .energia. -T(A) on vrdne kehale mjuva ju ja keha nihkevektori skalaarkorrutisega. A=Fscos -vektorite F,s vaheline nurk. Kui on vahemikus 00-900 ,siis t on positiivne. Kui on 900 ,siis td ei tehta.Kui on le 900 ,siis t on negatiivne.T hik on J(dzaul).1J on t,mida teeb jud 1N teepikkusel 1m. Suurust,mis nitab ,kui palju td tehti he ajahiku kestel ,nim vimsuseks N N=A N=Fv hik on W;1W=1J/s;1Hj=736W. Energia on suurus ,misiseloomusteb keha vimet teha td.Energia jaguneb kaheks-kin ja pot en.hikuks on J3.Matemaatiline pendel- on kaalutu ja venimatu niidi otsa riputatud punktmass. Selle abil saab arvutada raskuskiirendust ilma keha massi teadmata. Teada on vaja la pikkust(l) ja vnkeperioodi (T). T=2 I /mgl kus I = ml2 5.Tahke keha joonpaisumine tahke keha joonmtmete muutumine temp muutumisel.

l= l0t = l(l0t) mthik (l/C) lt=l0(l+t) lt-keha pikkus erinevatel temperatuuridel algpikkusel l0 jrgi. Suurust ,mis isel ruumipaisumise sltuvust keha ainest ja vlistingimustest ,nim ruumipaisumisteguriks.=3 V t=V0(l+t) Ruumipaisumistegur nitab ,kui suure osa algruumalast temp 00 suureneb ruumala ,kui keha soojendada 10 vrra
(1+t) joonpaisumis binoom (1+t) ruumapsiumis binoom