Tugevusanalsi alused

194 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS

13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS

13.1. Konstruktsiooni tasakaal Tasakaalus konstruktsioon = konstruktsiooni tasakaalutingimused on tidetud (konstruktsioonil on
tasakaaluks piisav tugevus ja jikus)

Tasakaaluseisund = ssteem (ja kik selle osad) seisab paigal (vi

liigub htlaselt sirgjooneliselt)

NB! Kik tasakaaluseisundid ei ole usaldatavad Juhuslik hiring = vike jud, mis tekitab varda thise hlbe tasakaaluasendist Lhtvalt ssteemi kitumisest juhusliku hiringu FH toimel eristatakse kolme vimalikku tasakaaluseisundit (Joon. 13.1): Stabiilne seisund = hiringu lppedes taastub ssteemi algne tasakaaluasend (tekkinud
hlve kaob) Stabiilne ssteem

Indiferentne seisund = hiringu lppedes jb ssteem uude tasakaaluasendisse

(tekkinud hlve jb psima) Indiferentne ssteem

Labiilne seisund = hiringu toimel ssteem kaotab tasakaalu (tekib kohe

progresseeruv hlve) Labiilne ssteem

Kuul naaseb algasendisse

Kuul jb uude tasakaaluasendisse F2 = FCR > F1

Kuul kaotab kohe tasakaalu F3 > F2

F1 FH

F1

F1

F2 FH

F2

F2

F3 FH

F3 F3

Varras naaseb alasendisse

Varras jb uude tasakaaluasendisse Joonis 13.1

Varras kaotab kohe tasakaalu

(avarii ja purunemine)

Surutud varda tasakaaluseisund sltub koormuse vrtusest: vike koormus stabiilne seisund; kriitiline koormus (eelmisest suurem) indiferentne seisund; suur koormus (le kriitilise) labiilne seisund. Kriitiline jud = suurim telgkoormus FCR, mille korral varras psib (indiferentses) tasakaalus (koormus, mille thisel letamisel varras kaotab tasakaalu)

Priit Pdra, 2004

Tugevusanalsi alused

195 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS

Stabiilsus = koormatud konstruktsiooni vime vabaneda juhuslikest (vikestest) tasakaaluasendi hlvetest Ntke nutav (ehk normatiivne) varutegur:

Ntke (nhtus) = varda (lubamatult) suur lbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel

FCR

kus: [S]N lesandes ntke nutav varutegur; [F] vardale lubatav teljesihiline survekoormus, [N]; vardale arvutatud kriitiline koormus (mille korral tekib ntke), [N].

[S ]N = FCR [F ]

Surutud varda ntkearvutus = surutud varda stabiilsuse anals

13.2. Sirge varda kriitiline survekoormus PROBLEEM: Teada on varda tugevustingimust rahuldav lubatav koormus; Vaja on arvutada kriitiline survekoormus. Varda stabiilsustingimus avaldub kriitilise koormuse ja ntke nutava varuteguri kaudu.
FCR [S ]N

Varda stabiilsustingimus:

Varda kriitilise survekoormuse vrtus sltub ka varda toestusest Varraste stabiilsuslesande lahendus prineb Eulerilt. Euleri lesanne (1744) = saleda marvarda kriitilise teljesihilise survekoormuse arvutus (kui koormuse siht ei
muutu)

Sale varras = suhteliselt pikk ja peenike varras

13.2.1. Liigendkinnitustega varras Sirgele ja mlemast otsast liigendiga (arniirselt) toetatud marvardale mjub kriitilise vrtusega suruv telgkoormus FCR (Joon. 13.2). Vastavalt Euleri algoritmile mjugu siis vardale (antud peatasandis) ka piksuunaline juhuslik hiring FH: tekib vike ja psiv lbipaine (kui lbipaine hiringu kadudes psib, kuid ei suurene, ongi rakendatud koormus kriitilise vrtusega FCR); vardas mjuvad sisejud: pikijud N ja paindemoment M; varda iga ristlike paindemoment M sltub sealselt M = FCR v ; lbipaindest v:
Priit Pdra, 2004

Tugevusanalsi alused

196 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS

varda lbipaine omakorda on seotud paindemomendiga lbi varda elastse joone differentsiaalvrrandi: Eelnevast: Varda elastse joone diferentsiaalM = v = vrrand: EI
Koormatud sale varras Juhuslik hiring Ntkunud varras

x FCR

x FCR

x FCR

Lige FCR

FH v x l Lige M N

y
Joonis 13.2

viies kaks eelnevat avaldist kokku, saadakse oluline seos:

Ntkunud varda differentsiaalvrrand:
F v v = CR ehk v + k 2 v = 0 , EI

milles:
k2 = FCR ; EI

ntke differentsiaalvrrandi lahendiks on: v = C1 sin kx + C 2 cos kx , kus: C1, C2 integreerimiskonstandid; integreerimiskonstandid avaldatakse x = 0 kui , siis v = 0 ; piiritingimustest: x = l C 2 = 0 C1 sin k 0 + C 2 cos k 0 = 0 ehk ; C1 sin kl = 0 C1 sin kl + C 2 cos kl = 0 C1 0 (kuna see vastaks sirgele vardale), jrelikult: sin kl = 0 ehk
Surutud liigenditega varda elastse joone vrrand:
kl = n ;

n v = C1 sin x , l

kus: n meelevaldne tisarv (n = 1, 2, 3, ).

elastne joon on sinusoidi osa (mille kuju mrab n vrtus):

n 0 1 Elastse joone kuju sirge sinusoidi poolperiood n 2 3 Elastse joone kuju sinusoidi tisperiood sinusoidi poolteistperioodi jne.

Priit Pdra, 2004

Tugevusanalsi alused

197 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS

kus nd: n sinusoidi (elastse joone) poolperioodide arv. F parameetri k algavaldise kaudu saab seose: l CR = n ; EI kahe liigendiga tala elastne joon on sinusoidi poolperiood (n = 1):
Surutud kahe liigendiga varda kriitiline telgkoormus: FCR =

2 EI
l2

Iga kahe liigendi vahel on surutud varda elastne joon sinusoidi he poolperioodi kujuga. Suurem liigendtugede hulk suurendab surutud varda kriitilise (ja ka lubatavat) telgkoormuse vrtust (Joon. 13.3):
n= 1 n=2 n=4

FCR

FCR
l/4
Sinusoidi 1 poolperiood

(2)

FCR

(4)

l/2

l/2

Sinusoidi 2 poolperioodi

l/4

l/4

l/4

Sinusoidi 4 poolperioodi

FCR =

2 EI
l2

(2 FCR) =

4 2 EI l2

(4 FCR) =

16 2 EI l2

FCR varda kriitiline koormus, [N]; l varda pikkus, [m]; E varda materjali elastsusmoodul, [Pa]; Joonis 13.3

I varda ristlike inertsimoment antud peatasandis, [m4].

13.2.2. Jiga kinnitusega varras Sirgele ja otsast konsoolselt kinnitatud marvardale mjub kriitilise vrtusega suruv telgkoormus FCR (Joon. 13.4). Vastavalt Euleri algoritmile mjugu siis vardale (antud peatasandis) ka piksuunaline juhuslik hiring FH: tekib vike ja psiv lbipaine (kui lbipaine hiringu kadudes psib, kuid ei suurene, ongi rakendatud koormuse vrtus kriitiline FCR); vardas mjuvad sisejud: pikijud N ja paindemoment M; varda iga ristlike paindemomendi M vrtus on M = FCR ( f v) ; sltuvuses selle lbipaindest v: varda lbipaine omakorda sltub paindemomendist lbi varda elastse joone differentsiaalvrrandi, millest saadakse avaldis:

Priit Pdra, 2004

Tugevusanalsi alused

198 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS

Ntkunud varda differentsiaalvrrand:

Koormatud sale varras Juhuslik hiring

v =

FCR ( f v ) ehk EI

v + k 2 v = k 2 f ,

Ntkunud varras

x FCR

x FCR

x f FCR

Lige FCR

FH
l

Lige N M

y
Joonis 13.4

selle ntkunud varda differentsiaalvrrandi lahenditeks on: ldlahend: v1 = C1 sin kx + C 2 cos kx ja erilahend: v2 = f, kokku komplekslahend: v = C1 sin kx + C 2 cos kx + f , integreerimiskonstandid; kus: C1, C2 integreerimiskonstandid avaldatakse v = 0 kui x = 0, siis piiritingimustest: = 0
C1 sin k 0 + C 2 cos k 0 + f = 0 dv dx = C1k cos k 0 C 2 k sin k 0 = 0

ehk

C 2 = f ; C1 = 0

konsoolse surutud varda lbipainde avaldis: v = f (1 cos kx ) ; suurima lbipainde f arvutamiseks tuuakse kolmas piiritingimus: ehk cos kl = 0 , kui x = l, siis v = f : f = f (1 cos kl ) kuna suurim lbipaine f 0 (see vastaks sirgele vardale); suurima lbipainde f vrtus on mramatu n kl = ; (suvaline vike vrtus) ning tekib seos: 2
Surutud konsoolse varda elastse joone vrrand:

nx v = f 1 cos , 2l

kus: n meelevaldne paaritu arv

(n = 1, 3, 5,).

elastne joon on koosinusoidi osa (mille kuju mrab vrtus n): F n parameetri k algavaldise kaudu saab seose: l CR = ; 2 EI konsoolse varda elastne joon on koosinusoidi veerandperiood (n = 1):
Priit Pdra, 2004

Tugevusanalsi alused

199 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS

Surutud konsoolse varda kriitiline koormus:

FCR =

2 EI
4l 2

13.2.3. Kahe jiga kinnitusega varras Sirgele ja mlemast otsast jigalt kinnitatud marvardale mjub kriitilise vrtusega suruv telgkoormus FCR (Joon. 13.5). Vastavalt Euleri algoritmile mjugu siis vardale (antud peatasandis) ka piksuunaline juhuslik hiring FH: tekib vike ja psiv lbipaine (kui lbipaine hiringu kadudes psib, kuid ei suurene, ongi rakendatud koormus vrtuselt kriitiline FCR); vardas mjuvad sisejud: pikijud N (ei arvestata) ja paindemoment M; varda ristligetes mjuva paindemomendi M M = FCR v M ; vrtus sltub lbipaindest v: varda lbipaine omakorda sltub paindemomendist (lbi varda elastse joone differentsiaalvrrandi):
Ntkunud varda differentsiaalvrrand:
Koormatud sirge varras

v =

M FCR v ehk EI EI

v + k 2 v =

M ; EI

Juhuslik hiring

Ntkunud varras

x FCR

x FCR

x FCR

Lige FCR

M
FH

Lige N M

y
Joonis 13.5

ntke differentsiaalvrrandi lahenditeks on: ldlahend: v1 = C1 sin kx + C 2 cos kx ja erilahend: v 2 = kokku komplekslahend: kus: C1, C2
v = C1 sin kx + C 2 cos kx +
M , k 2 EI

M , k 2 EI

integreerimiskonstandid;

Priit Pdra, 2004

Tugevusanalsi alused

200

13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS

integreerimiskonstandid avaldatakse piiritingimustest:

M C1 sin k 0 + C 2 cos k 0 + k 2 EI = 0 dv = C1 k cos k 0 C 2 k sin k 0 = 0 dx

v = 0 kui x = 0, siis = 0
M C 2 = 2 ehk k EI ; C1 = 0
v=

M (1 cos kx ) ; k 2 EI parameetri k arvutamiseks tuuakse kolmas piiritingimus: M kui x = l, siis v = 0 : 0 = 2 (1 cos kl ) ehk 1 cos kl = 0 , k EI kuna toereaktsioon M 0 (see vastaks sirgele vardale); kl = n ; toereaktsiooni M vrtus on mramatu ning tekib seos:

sellise surutud varda lbipainde avaldis:

Jigalt kinnitatud surutud varda elastse joone vrrand:

v=

nx 1 cos ; l n EI
M
2 2

kus: n meelevaldne tisarv (n = 1, 2, 3, ). elastne joon on koosinusoidi osa (mille kuju mrab n vrtus):
FCR = n ; EI jigalt kinnitatud varda elastne joon on koosinusoidi poolperiood (n = 2).

parameetri k algavaldise kaudu saab seose: l

Jigalt kinnitatud surutud varda kriitiline koormus:

FCR =

4 2 EI l2

13.2.4. Jiga kinnituse ja liigendiga varras Sirgele, hest otsast jigalt ning teisest otsast liigendiga kinnitatud marvardale mjub kriitilise vrtusega suruv telgkoormus FCR (Joon. 13.6). Vastavalt Euleri algoritmile mjugu siis vardale (antud peatasandis) ka piksuunaline juhuslik hiring FH: tekib vike ja psiv lbipaine (kui lbipaine hiringu kadudes psib, kuid ei suurene, ongi rakendatud koormus oma vrtuselt kriitiline FCR); liigendis tekib piksuunaline toereaktsioon Fy vardas mjuvad sisejud: pikijud N ja pikjud Q (neid ei arvestata) ning paindemoment M; iga ristlike paindemoment M on sltuvuses M = FCRv Fy (l x) ; selle koha lbipaindest v: varda lbipaine omakorda sltub paindemomendist lbi varda elastse joone differentsiaalvrrandi:

Priit Pdra, 2004

Tugevusanalsi alused

201

13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS

Ntkunud varda differentsiaalvrrand:

Koormatud sale varras

v = Fy (l x )

Fy FCR (l x ) ; v ehk v + k 2 v = EI EI
Ntkunud varras

Juhuslik hiring

x FCR

x FCR

x FCR Fy

Lige FCR

FH
l
v x Lige M N Q

y
Joonis 13.6

ntke differentsiaalvrrandi lahenditeks on: ldlahend: v1 = C1 sin kx + C 2 cos kx Fy Fy (l x ) ja erilahend: v2 = 2 (l x ) = FCR k EI kokku komplekslahend: v = C1 sin kx + C 2 cos kx + Fy FCR

(l x ) ,

kus: C1, C2 integreerimiskonstandid; integreerimiskonstandid avaldatakse v = 0 kui x = 0, siis piiritingimustest: = 0 Fy (l 0) = 0 C1 sin k 0 + C 2 cos k 0 + FCR F dv = C k cos k 0 C k sin k 0 y = 0 1 2 dx FCR sellise surutud varda lbipainde avaldis on: v= Fy l C 2 = FCR ehk ; F C = y 1 kFCR

Fy 1 sin kx l cos kx + l x ; FCR k

parameetri k arvutamiseks tuuakse kolmas piiritingimus: 1 kui x = l, siis v = 0 : sin kl l cos kl + l l = 0 ehk kl = tan kl , k kuna Fy 0 (see vastaks sirgele vardale), vrtuste proovimise teel on saadud: kl = 4.4934 :

Priit Pdra, 2004

Tugevusanalsi alused

202 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS

parameetri k algavaldise kaudu saab seose: l

FCR = 4.4934 ; EI

Jiga kinnituse ja liigendiga surutud varda kriitiline koormus:

FCR =

20.19 EI 2 EI = . l2 (0.7l )2

13.2.5. Varda ntkepikkus Eelpool toodud varraste ntke analsist lhtuvalt (Joon. 13.7) saab varda kriitilise survekoormuse valemi ldkuju avaldada nn. varda ntkepikkuse kauda.
Surutud varda kriitiline koormus (Euleri valem):

FCR =

2 EI
2 lE

kus: lE varda ntkepikkus , [m];

l E = l ,

(ehk efektiivne pikkus),

Ntkepikkus = ntkunud varda elastse joone (sinusoidi) he poolperioodi pikkus

kus:

varda pikkuse redutseerimistegur; l varda tegelik pikkus, [m].

Kolm arniiri Jik kinnitus Kaks jika Jik ja arniir

Kaks arniiri

FCR

FCR

FCR

FCR

FCR

lE = 0.5l

0.5lE = l

lE = l

=1 2 EI FCR = 2 l

= 0.5 2 EI FCR = (0.5l )2

=2 2 EI FCR = (2l )2 Joonis 13.7

= 0.5 2 EI FCR = (0.5l )2

lE = 0.5l

= 0.7 2 EI FCR = (0.7l )2

13.2.6. Euleri valemi kehtivuspiir Sirgele marvardale mjub kriitilise vrtusega suruv telgkoormus FCR: N F varda ristligete punktides mjub survepinge: = = CR ; A A

Priit Pdra, 2004

lE = 0.7l

Tugevusanalsi alused

203 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS

Euleri valemi jrgi saab varda kriitilise koormuse vrtuse: FCR =

Varda saledus:
(antud peatasandis)

2 EI
2 lE

= lE

A lE = , I i

kus: i varda ristlike inertsiraadius (antud peatasandis), [m]; E 2

Varda kriitiline survepinge saleduse kaudu (antud peatasandis): CR =

Euleri lahendid kehtivad vaid selliste elastsete deformatsioonide korral, mis on koormusega lineaarselt seotud CR P ; (ehk juhtudel kus materjali elastsusmooduli E saab lugeda konstandiks): kus: P materjali proportsionaalsuspiir, [Pa]; Euleri valem kehtib, kui varda tegelik saledus ei ole viksem Euleri piirsaledusest:
Euleri piirsaledus:
(kui CR = P)

E =

Euleri valemi kehtivuspiir:

E =

Euleri piirsaledus on materjali parameeter:

Materjal Harilikud konstruktsiooniterased Paremad terased Legeeritud tearsed Malm Puit Piirsaledus E 100 90 50 80 100

13.3. Saleda varda arvutused ntkele

13.3.1. Ntketegur
PROBLEEM:

Euleri valemitega saab kontrollida antud mtmetega posti stabiilsust; Dimensioneerimislesande puhul ei pruugi Euleri valemite kehtivus olla tagatud (Varda tegelik saledus sltub ristlikest, mis omakorda ongi otsitav). Sirgele marvardale mjub suruv telgkoormus F: koormus F peab rahuldama stabiilsustingimust:
F FCR ; [S ]N

Priit Pdra, 2004

Tugevusanalsi alused

204 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS

kus: N varda sisejud (N = F), [N]; A varda ristlike pindala, [m2]; CR varda kriitiline ntkepinge, [Pa]; [S]N lesande nutav (ehk normatiivne) ntke varutegur; []N lubatav pinge ntkel, [Pa]; ntke varutegur soovitatakse vtta vhemalt: tsedatele varastele ( = 0): [S]N = 1.7; saledatele varrastele ( > E): [S]N = 3.5; ntke varutegur [S]N soovitatakse alati ette nha suurem, kui nutav tugevusvarutegur [S] ([S]N > [S]), kuna ntke puhul on ohtlikud ka mitmed tugevuse seisukohalt vhemthtsad mjurid: - detaili materjali defektid; - kinnituskonstruktsioonide valmistamistpsus ja tolerantsid; - koormuse ekstsentrilisus ja kiivsus detaili telje suhtes, jne.;
Stabiilsustingimus pingete kaudu:
N = CR = [ ]N , A [S ]N

vardale on tugevusanalsiks mratletud lubatav survepinge: kus:

[ ] = lim , [S ]

lim materjali piirpinge, [Pa]; [] lubatav pinge, [Pa]; [S] lesande nutav (ehk normatiivne) tugevuse varutegur. CR lim kui tugevuse ja ntke varutegurid eeldada = ; vrdseteks ([S]N = [S]), siis: [ ]N [ ]
Vardale lubatav pinge ntkel:

[ ]N = [ ] ,
= CR ; Y

kus: ntketegur ehk lubatava survepinge vhenemise tegur;

sitketele materjalidele (teoreetiliselt):

rabedatele meterjalidele = CR , (teoreetiliselt): Rm kus: Y sitke materjali voolavuspiir ReL vi ReH, [Pa]; Rm rabeda materjali tmbetugevus, [Pa]; ntketeguri vrtused: muutuvad piirides 0 < 1; sltuvad varda saledusest ; sltuvad varda materjalist; tuuakse teatmekirjanduses tabelites (tabelites toodud vrtused phinevad
laiaulatuslike praktiliste katsetuste andmetel ning vtavad arvesse ka paljude praktiliste ohutegurite mju ning piisava varuteguri vrtusi).

Ntketegur
Tavaterased Hea C-teras Kval. teras Malm Puit

Saledus
0
1.0 1.0 1.0 1.0 1.0

10
0.99 0.98 0.97 0.97 0.99

20
0.96 0.95 0.95 0.91 0.97

30
0.94 0.92 0.91 0.81 0.93

40
0.92 0.89 0.87 0.69 0.87

50
0.89 0.86 0.83 0.57 0.8

60
0.86 0.82 0.79 0.44 0.71

70
0.81 0.76 0.72 0.34 0.6

80
0.75 0.70 0.65 0.26 0.48

90
0.69 0.62 0.55 0.20 0.38

100 110 120 130 140 150 160 170 180 190 200
0.60 0.51 0.43 0.16 0.31 0.52 0.45 0.40 0.36 0.32 0.29 0.26 0.23 0.21 0.19 0.43 0.37 0.33 0.29 0.26 0.24 0.21 0.19 0.17 0.16 0.35 0.3 0.26 0.23 0.21 0.19 0.17 0.15 0.14 0.13 0.25 0.22 0.18 0.16 0.14 0.12 0.11 0.1 0.09 0.08

Priit Pdra, 2004

Tugevusanalsi alused

205 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS

13.3.2. Stabiilsustingimus
Surutud saleda varda stabiilsustingimus: =
N CR N [ ] vi = A A [S ]N

Avaldis kriitilise pinge CR arvutamiseks sltub iga varda saleduse vrtusest: saleda varda puhul, s.t. kui > E , kehtib Euleri valem 2E CR = 2 ; (pinged on materjali proportsionaalsuspiirist viksemad): keskmise saleduse korral, s.t. kui 60 E , vib kasutada Jassinski-Tetmajeri valemit:

CR = a b + c2

(koeffitsiendid a, b ja c sltuvad materjalist ning on leitavad kirjandusest harilikule terasele: a = 310 MPa; b = 1.14 MPa; okaspuidule: a = 29.3 MPa; b = 0.194 MPa);

vikese saleduse korral, s.t. kui < 60 , rakendatakse lhikese varda arvutusmetoodikat:

CR = lim .

13.3.3. Stabiilsuslesanded. Nide

13.3.3.1. Stabiilsuskontroll

Kontrollida olemasoleva varda stabiilsust Antud: koormus F; varda pikkus l; materjal ja lubatav survepinge []; ristlike parameetrid A ja I; otste kinnitusviisist sltuvad varda nutav ntke varutegur [S]N. pikkuse redutseerimistegurid ; Arvutada ntketegur ja kontrollida stabiilsustingimust: I 1. Arvutada varda ristlike inertsiraadiused: ; i= A 2. Arvutada varda suurim saledus (saledused erinevates peatasandites l = vivad olla erinevad, varras kverdub suurima saledusega peatasandis): i Alternatiivsed vimalused 3. Saleduse vrtuse ja materjali 3. Kontrollida saleduse vrtust jrgi saab tabelist (vajaduse korral piirsaleduse E suhtes ning interpoleerides) ntketeguri arvutatakse vastava valemi abil vrtuse; CR vrtus; 4. Kontrollida stabiilsustingimuse 4. Kontrollida stabiilsustingimuse N CR N kehtivust (N = F): = [ ] ; kehtivust (N = F): = ; A [S ]N A 5. Kontrollida tegelikku varutegurit:
SN =

CR [S ]N .

13.3.3.2. Dimensioneerimine

Mrata surutud varda ristlike parameetrid! Antud: koormus F;

Priit Pdra, 2004

varda pikkus l;

Tugevusanalsi alused

206 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS

materjal ja lubatav survepinge []; nutav ntke varutegur [S]N. otste kinnitusviisist sltuvad varda pikkuse redutseerimistegurid ; Mrata vhim vimalik ristlige (ristlike dimensioonid, kui kuju on ette antud): 1. Kuna puudub vimalus ette hinnata projekteeritava varda saledust, siis ei ole ette teada ka kriitilise pinge avaldis, seega esimeses lhenduses oletame, et varda ntketegur = 0.5 (vi mni muu kogemuslikult vetud vrtus); N 2. Arvutada sellele vastav ristlike pindala (N = F): A

[ ]

3. Valida lhim vimalik A ning arvutada (vi vtta tabelist) ristlike mtmed; 4. Kontrollida valitud varda stabiilsust: I ; 4.1. Arvutada ristlike inertsiraadiused: i = A 4.2. Arvutada varda suurim saledus (saledused erinevates
peatasandites vivad olla erinevad, varras kverdub suurima saledusega peatasandis):

l
i

Alternatiivsed vimalused 4.3. Kontrollida saleduse 4.3. Saleduse vrtuse ja vrtust piirsaleduse materjali jrgi saab tabelist (vajaduse korral interpoleerides) E suhtes ning arvutatakse ntketeguri vrtuse; vastava valemi abil CR vrtus; 4.4. Kontrollida 4.4. Kontrollida stabiilsustingimuse stabiilsustingimuse kehtivust (N = F): kehtivust (N = F): N N CR = = [ ]N ; = [ ] = [ ]N ; A [S ]N A 5. Kui stabiilsustingimus: kehtib: < [ ]N , kuid erinevus alla 5% valik oli ige ja lesanne on lahendatud; ei kehti: > [ ]N (erinevus le 5%) valida suurem A ning arvutada (vi vtta tabelist) ristlike uued dimensioonid; kehtib: < [ ]N , kuid erinevus le 5% valida viksem A ning arvutada (vi vtta tabelist) ristlike uued dimensioonid; 6. Kontrollida uue varda stabiilsust (p. 4.1 4.4); 7. Muuta ristlike pindala ja kontrollida stabiilsust seni (p. 4 5), kuni: [ ]N ja erinevus on alla 5%. 8. Kontrollida tegelikku varutegurit:
SN =

CR [S ]N .

Kui varuteguri tingimus ei kehti, tuleb veel suurendada ristlike pindalat A.

Priit Pdra, 2004

Tugevusanalsi alused

207 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS

13.3.3.3. Lubatava survekoormuse arvutus

Arvutada antud vardale lubatav telgsurve koormus Antud: materjal ja lubatav survepinge []; varda pikkus l; otste kinnitusviisist sltuvad varda ristlike parameetrid A ja I; pikkuse redutseerimistegurid ; nutav ntke varutegur [S]N. Leida lubatav survekoormus [F]: I i= 1. Leida inertsiraadiused: ; A 2. Arvutada varda suurim saledus (saledused erinevates peatasandites l = vivad olla erinevad, varras kverdub suurima saledusega peatasandis): i Alternatiivsed vimalused 3. Saleduse vrtuse ja materjali 3. Kontrollida saleduse vrtust jrgi saab tabelist (vajaduse korral piirsaleduse E suhtes ning interpoleerides) ntketeguri arvutatakse vastava valemi abil vrtuse; CR vrtus; 4. Arvutada lubatav koormus 4. Arvutada lubatav koormus stabiilsustingimusest (N = F): stabiilsustingimusest (N = F): F F F CR = CR A ; F CR = [ ]N A = [ ]A [S ]N [S ]N SN 5. Kontrollida tegelikku varutegurit:
SN =

CR [S ]N .

Kui varuteguri tingimus ei kehti, tuleb varda koormust F vhendada. 13.3.3.4. Nide. Tsteseadme pikvarda dimensioneerimine

Terasest IPE 400 profiiliga 5m pikkust tala (l = 5m) tstetakse trossidest tsteseadmega, mille pikvardana CG tuleb kasutada terastoru, mille sise- ja vlislbimdu suhe on ligikaudu c = d/D = 0.8. Leida sobivaim pikvarras, kui kasutatava materjali vlislbimtude D rea vrtusd on paarisarvud sammuga 2 mm (Joon. 13.8)! Materjal: Teras []Surve = 160MPa; E = 200 GPa. IPE 400 profiili erimass m* = 66.3kg/m. Ntke nutav varutegur [S]N = 4. Lahenduskik: tstetava lasti (IPE 400 profiilteras) kaal tuleb: mg = 66.3 5 9.81 = 3252 3260 N ; kuna pikvarras CG ei saa trossi suhtes liikuda (piktala asukoht on kinnituselementide abil fikseeritud), on pikvardast lespoole jvates (CE ja EG) ja allapoole jvates (BC ja HG) trossi osades sisejud erineva vrtusega (samas on smmeetriliselt paiknevad trossiharud BCE ja HGE koormatud sarnaselt); mg 3260 trossi alumiste osade (BC ja HG) N BC = N HG = N I = = = 1630N ; sisejud arvutatakse like I abil: 2 2 pikvarda CG sisejud arvutatakse like II abil: 1.25 KC M E = 0 N I KC = N EK ehk N = N I EK = 1630 1.25 = 1630N ;

Priit Pdra, 2004

Tugevusanalsi alused

208 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS

piktala kinnitus on samane liigendkinnitusega ning pikkuse redutseerimisteguri vrtus = 1;

Terastala tsteseade E Lige II
1250

Lige I

NBC
Tross Pikvarras

NHG

K C 2500

mg = 3260N

G IPE 400 H

F = 0 N I = N BC = N HG = 1630 N
Lige II E NCE C 45 N

Lige I B

5000 mg Piktala arvutusskeem

=0

1.25 N I = 1.25 N CG ehk N = NI = 1630N

2500 F = 1630 N C G

NI = 1400 N

=1
Joonis 13.8

kuna ei ole teada, kas dimensioneeritava varda saledus saab olema Euleri piirsaledusest (materjaliks on teras) suurem vi mitte, tuleb piktala dimensioneerida ristligete stabiilsuskontrolli abil ning esimeses lhenduses olgu ntketeguri vrtus (kuna tegemist on suhteliselt pika ja vhekoormatud vardaga valik on kogemuslik) = 0.25: sel juhul oleks N 1630 A = = 40.7 10 6 m 2 = 41mm 2 ; vajalik ristlike 6 [ ] 0.25 160 10 pindala: ning sellele vastaks 4A 4 41 piktalaks valitava D = = 12.04 12mm ; 2 1 c 1 0.8 2 toru vlislbimt:

nd kontrollitakse piktala stabiilsust, kui selle vlislbimt on D = 12 mm: piktala ristlike inertsiraadius on: 4D 4 1 c 4 I D D = 1+ c2 = 1 + 0.8 2 = = 2 2 4 4 A 64D 1 c = 0.32 D = 0.32 12 = 3.84 3.8mm 1 2.5 l piktala saledus tuleb: = = = 657.8 658 ; i 3.8 10 3 kuna Euleri piirsaledus terasele on E = 100, siis ristlike puhul on Euleri tingimus tidetud, s.t. = 658 > E = 100; selle ristlike lubatav survepinge arvutatakse: i=

( (

) )

Priit Pdra, 2004

Tugevusanalsi alused

209 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS

[ ]N = CR [S ]N

2E 2 200 10 9 = = 1.13 10 6 Pa 1.1MPa ; 2 2 658 4 [S ]N

selle ristlike tegelik survepinge arvutatakse: N 1630 4 = = = 40.0 10 6 Pa 40MPa ; 2 2 A 0.012 1 0.8 kontrollides stabiilsustingimuse kehtivust selgub, et see ei kehti, s.t. valitud piktala ei ole stabiilne: = 40MPa > []N = 1.1MPa;

nd valitakse ristlike vlislbimduks oluliselt suurem vrtus: D = 40 mm ning kontrollitakse piktala stabiilsust: piktala ristlike inertsiraadius on: i = 0.32 D = 0.32 40 = 12.8mm 1 2.5 l piktala saledus tuleb: = = = 195.3 195 ; i 12.8 10 3 kuna Euleri piirsaledus terasele on E = 100, siis selle ristlike puhul on Euleri tingimus tidetud, s.t. = 195 > E = 100; selle ristlike lubatav survepinge arvutatakse: 2 2 9 [ ]N = CR = E = 200 10 = 12.9 10 6 Pa 12MPa ; [S ]N 2 [S ]n 195 2 4 selle ristlike tegelik survepinge arvutatakse: N 1630 4 = = = 3.60 10 6 Pa 3.6MPa ; A 0.04 2 1 0.8 2 kontrollides stabiilsustingimuse kehtivust selgub, et see kehtib, s.t. valitud piktala on stabiilne: = 3.6MPa < []N = 12MPa, kuid kasutada viks ilmselt ka viksema vlislbimduga toru; nd valitakse ristlike vlislbimduks viksem vrtus: D = 30 mm ning kontrollitakse piktala stabiilsust: piktala ristlike inertsiraadius on: i = 0.32 D = 0.32 30 = 9.6mm 1 2.5 l piktala saledus tuleb: = = = 260.4 260 ; i 9.6 10 3 kuna Euleri piirsaledus terasele on E = 100, siis selle ristlike puhul on Euleri tingimus tidetud, s.t. = 260 > E = 100; selle ristlike lubatav survepinge arvutatakse: 2 2 9 [ ]N = CR = E = 200 10 = 7.30 10 6 Pa 7.3MPa ; [S ]N 2 [S ]n 260 2 4 selle ristlike tegelik survepinge arvutatakse: N 1630 4 = = = 6.40 10 6 Pa 6.4MPa ; A 0.032 1 0.8 2 kontrollides stabiilsustingimuse kehtivust selgub, et see kehtib, s.t. valitud piktala on stabiilne: = 6.4 MPa < []N = 7.3 MPa, kuid kontrollima peaks ka viksema ristlikega toru sobivust; nd valitakse ristlike vlislbimduks: D = 28mm (kuna valitavate vrtuste samm oli ette antud 2 mm) ning kontrollitakse piktala stabiilsust: piktala ristlike inertsiraadius on: i = 0.32 D = 0.32 28 = 8.96 9.0mm ;

Priit Pdra, 2004

Tugevusanalsi alused

210 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS

1 2.5 = 277.7 278 ; i 9 10 3 kuna Euleri piirsaledus terasele on E = 100, siis selle ristlike puhul on Euleri tingimus tidetud, s.t. = 278 > E = 100; selle ristlike lubatav survepinge arvutatakse: CR 2 E 2 200 10 9 [ ]N = = 2 = = 6.38 10 6 Pa 6.3MPa ; 2 [S ]N [S ]n 278 4 selle ristlike tegelik survepinge arvutatakse: N 1630 4 = = = 7.35 10 6 Pa 7.4MPa ; 2 2 A 0.028 1 0.8 kontrollides stabiilsustingimuse kehtivust selgub, et see ei kehti, s.t. valitud piktala ei ole stabiilne: = 7.4MPa > []N = 6.3MPa; piktala saledus tuleb: = =

jrelikult on sobivaks toru vlislbimduks D = 30mm ning toru siselbimt tuleb d = 0.830 = 24mm; Stabiilsuskontroll nd kontrollitakse lpliku ristlike: D = 30mm ja d = 24mm stabiilsust: piktala valitud ristlike tegelik inertsiraadius on:
I 4 D 4 d 4 1 1 = = D2 + d 2 = 30 2 + 24 2 = 9.60 9.6mm ; 2 2 A 4 4 64 D d 1 2.5 l piktala tegelik saledus tuleb: = = 260.4 261 ; i 9.6 10 3 kuna Euleri piirsaledus terasele on E = 100, siis ristlike puhul on Euleri tingimus tidetud, s.t. = 261 > E = 100; valitud piktalale kriitiline survepinge tuleb Euleri valemiga: 2 E 2 200 10 9 = 28.9 10 6 Pa 28MPa ; CR = 2 = 2 261 valitud piktala tegelik survepinge arvutatakse: N 4N 1630 4 = = = = 6.40 10 6 Pa 6.4MPa 2 2 2 2 A D d 0.03 0.024 28 tegelik ntke varutegur tuleb: S N = CR = = 4.37 4.3 > [S ]N = 4 ; 6.4 Stabiilsustingimus on tidetud Vastus: Tsteseadme pikvardaks sobib terastoru, mille vlis- ja siselbimdud vastavalt on: D = 30mm ja d = 24mm. Tegelik ntke varutegur SN = 4.3 on nutavast varutegurist suurem. i=

( (

) )

Priit Pdra, 2004