17.

Tugevusarvutus kandevõimemeetodil

Loengukursus 17.1 Kandevõimemeetodi idee

Tehniline mehaanika II
17.2 Tugevusarvutus pikijõule

17.3 Tugevusarvutus paindemomendile

9. Loeng 17.4 Tugevusarvutus väändemomendile

Tugevusarvutus 17.5 Tugevusarvutus lõikejõule

kandevõimemeetodil Loengu kokkuvõte

1 2

Sitke (plastse) materjali arvutus lubatava pinge

17. Tugevusarvutus kandevõimemeetodil
meetodil
17.1 Kandevõimemeetodi idee
Kui tegemist on sitke materjaliga, siis loetakse, et piirseisund
tekib siis, kui mistahes konstruktsiooni punktis pinge jõuab
Konstruktsiooni tugevusarvutusel lubatava pinge meetodil
voolupiirini.
loetakse, et ohtlik olukord sattub siis, kui konstruktsiooni
materjalis tekib piirseisund.

Kui tegemist on hapra materjaliga, siis loetakse, et piirseisund

tekib siis, kui mistahes konstruktsiooni punktis pinge jõuab
tugevuspiirini.
Paindepinged talas
Hapra materjali puhul
tugevuspiiri ületamisega Materjali voolamine ühes konstruktsiooni punktis, või isegi
kaasneb pragude teke ja väikeses piirkonnas ei tähenda aga konstruktsiooni kandevõime
tihti sellega on kohest kadumist, kuna ristlõike ülejäänud punktide pinged on
konstruktsiooni kandevõime voolupiirist väiksemad. Ristlõikel on tugevuse varu, mida saab
ammendatud. veel ära kasutada.
3 4

1
 Plastse materjali käitumine tõmbel ja survel
Kandevõimemeetod – tavaliselt kasutatakse lihtsustatud mudelit

σ
Kandvõimemeetod on üks tugevusõpetuse põhimeetoditest,
mis peab ohtlikuks konstruktsiooni piirseisundit põhjustavat
koormust ja taotleb piirseisundi ärahoidmist.
σy,t
Hapra materjali puhul annab kandevõimemeetod lubatava
pinge meetodiga samase tulemuse. Tõepoolest, mõlemal
juhul piirkoormuseks on selline koormus, mis põhjustab
konstruktsiooni ohtlikumas punktis materjali purunemise. ε
Ideaalselt elastoplastse
Kandevõimemeetodit kasutatakse enamasti plastse materjali materjali kirjeldav Prandtli
puhul (madalsüsinikuteras, alumiinium jne.). Meetod võimaldab σy,c diagramm
konstruktsioone julgemalt koormata. Eriti suur efekt on staatikaga Enne voolupiiri materjal on
määramatute konstruktsioonide puhul. elastne ja siis piiramatult
kasvab plastne
5 deformatsioon. 6

17.2 Tugevusarvutus pikijõule

Staatikaga määramatus konstruktsioonis see aga nii ei ole.

Kui tõmbel staatikaga määratavas konstruktsiooni punktis
Uurime plastse seisundi teket varem 15. peatükkis tehtud
tekib piirpinge, siis piirpinge tekib ka kogu ristlõikes ja
näitel.
konstruktsioon kaotab kandevõime.
x x
x
B

Näide 1. staatikaga määramatu terasvarras

on koormatud pikijõuga. Varda ristlõike
pindala on A. Leida selle varda piirkoormus
lubatava pinge meetodil ja kandevõime-
meetodil
A A
A

σ= <σ σ= ≥σ
7 8

2
 N ep. σ ep.
B
Varras on ühekordsel staatikaga määramatu. Pikijõuepüür näitab,
et varda alumises osas on pikijõud ja järelikult ka tõmbepinged
suuremad.

N ep. σ ep.
B A

= σ =

Lubatava pinge meetodi kohaselt pinge maxσt ei tohi ületada

voolupiiri σy ning piirkoormus Fy leiame tugevustingimusest:
A
σ
σ = ≤σ ≤

9 10

σ ep.
B
σ ep. σy
B
σy
<σ

σ
= C

A σy
A σy
=σ

Niisiis, kui vardale mõjub jõud Fy, siis varda alumise osa materjal
on plastses seisundis, ülemise varda osa pinge on aga alla
voolupiiri, seega on ta elastses seisundis. Varda kandevõime ei ole
veel ammendatud ja koormust on võimalik suurendada.
σ
Kui = siis plastses seisundis on ka varda
ülemine osa ja ristlõige C, kus on rakendatud jõud, hakkab
pidurdamatult tõusma. Varras kaotab kandevõime.

11 12

3
 Ristlõike C siire sõltuvalt koormusest Varem pingkontsentraatoriga varda piirseisundi uurimisel nägime
samuti, et voolamise tekkel kandvõime ei kao järsult, vaid koormus
võib kasvada veelgi.
F

Fy
Fy σ=σy σy
mõlemad varda osad plastses seisundis
σ=σy
alumine varda osa plastses seisundis

1. 2. 3.
mõlemad varda osad elastses seisundis

v Sitkes materjalis plastne ala laieneb seni kuni haarab kogu ristlõike.
Seega plastses materjalis on pingetel tendents ühtlustuda.
13 14

Näide 2. Absoluutselt jäika varrast AB hoiavad kaks trossi. Varras on Konstruktsioon on üks kord staatikaga määramatu ja sisejõudude
koormatud jõuga F. Leida lubatav koormus kandevõime meetodil, kui leidmiseks tuleb lisaks tasakaalule vaadelda ka deformatsioonide
mõlema trossi ristlõike pindala on A. sobivust.
FC FD
C D

A FAz A
A A
A A
B B
FAx
x

F F

15 16

4
 = = Kuna varras AB on absoluutselt jäik, siis deformatsioonide sobivusvõrrand:
Tasakaalutingimused:

= + − = λ = λ =
FC FD FC FD
C D C D

FAz FAz
λ λ
A B A B
FAx FAx
x x

F F

z z

17 18

FC FD
C D

Kahest võrrandist
= FAz

A
+ − = FAx
B
x

leiame, et
= = F

z
Piirkoormuse juures on mõlemad trossid plastses seisundis ja mõlemas
Jõu F suurendamisel satub esimesena plastse seisundisse tross D mõjuvad jõud
= =σ

σ= = =σ = σ ja kuna
+ − =
siis piirkoormuseks on:
=σ
19 20

5
 plastne seisund
elastne seisund
17.3 Tugevusarvutus paindemomendile 1. 2. 3. 4.

Uurime ristkülikulise ristlõikega lihttala pingevälja muutumist suurima

paindemomendiga ristlõikes

max σ < σy σy σy σy
A B

Koormuse edasisel suurenemisel ja tala kiudude edasisel deformeerumisel

pinge ohtliku ristlõike servas enam ei kasva, kuid plastsesse seisundisse
M ep. satuvad servast üha kaugemad kiud (3).

Piirmomendi My juures satub kogu ristlõige plastsesse seisundisse (4).

21 22

Plastne liigend
Fy Plastne liigend
plastne seisund

Fy elastne seisund

A B

A B

My My

Paindel talas moodustub plastses seisundis materjaliga hõlmatud piirkond, mille Ideaalliigendist erineb plastne liigend paindemomendi My olemasoluga.
piiramatu deformeerumise tõttu tala pooled omandavad võimaluse teineteise Plastne liigend eksisteerib ainult niikaua kuni temas mõjub
suhtes pöörduda moodustunud plastse liigendi ümber. piirpaindemoment.

23 24

6
 Ohtliku ristlõike läbipaine sõltuvalt paindemomendist Piirpaindemomendi tuletamine

Vaatleme tala üht lõikega eraldatud poolt. Olgu ristlõike tõmbetsooni

M pindala At ja survetsooni Ac. Mõlema tsooni kõigis punktides mõjuvad
pinged võrduvad voolupiiriga σy.
Tasakaalutingimusest
My
=
My talas tekkis plastne liigend
saame
talas hakkab arenema plastne liigend σ
σ − σ =σ −σ =

=σ −σ =
σ

w =
Nulljoon jaotab liigendit läbiva ristlõike kaheks pindvõrdseks osaks.
25 26

Nüüd kui nulljoone asend on määratud, leiame piirpaindemomendi

Näiteks ristkülikul: = =
elementaarjõudude momentide summana nulljoone suhtes.

= σ + σ =
Plastse tugevusmomendi kaudu avaldub piirpaindemoment kujul

=σ +σ =σ

Integraalid esitavad tõmbetsooni ja Kui võrrelda erinevate meetoditega saadud lubatavaid paindemomente
survetsooni staatilise momendi
σ absoluutväärtust nulljoone suhtes σ ⋅
= = = =
=σ +σ =σ ( + ) σ ⋅

σ Ristlõike geomeetriast sõltuvat

sulgavaldist nimetatakse ristlõike siis selgub, et kandevõimemeetod lubab rakendada 1,5 korda
plastseks tugevusmomendiks suuremat koormust.

= + 27 28

7
 Näide 3. Konsooltala on koormatud koondatud jõuga. Leida lubatav
koormus kandevõime meetodil, kui materjali voolupiir σy=240 MPa ja
varutegur Sn=2.

Tala ristlõike pindala = ⋅ + ⋅ =

Terasprofiilide tabelites tihti on antud nii elastne kui ka plastne
tugevusmoment. Nulljoon jaotab ristlõike kaheks pindvõrdseks osaks

= = = =
29 30

Tõmmatud tsooni kõrgus 17.4 Tugevusarvutus väändemomendile

= =
Vaatleme ümarvarrast, millele
a pöördemomendi rakendamisel tekivad
ristlõigetes väändemomendid
Leiame plastse tugevusmomendi

= + =
=
= ⋅ ⋅ + ⋅ ⋅ + ⋅ ⋅ = γ

piirpaindemomendi

=σ = ⋅ ⋅ ⋅ −
= ⋅ =

piirkoormus = = =

ja lubatav koormus = = =
31 32

8
 1. 2. 3. 4.
Eeldame ideaalset elastoplastset materjali.

τy
max τ < τy τy τy τy

Väändemomendi kasvades võrdsustub suurim väändepinge

voolupiiriga (2). Lubatava pinge meetodil kohaselt vastab sellele seisundile
väändemoment:
γ =τ
Koormuse edasisel suurenemisel plastsesse seisundisse satuvad servast
üha kaugemad kiud (3).

Piirmomendi Ty juures satub kogu ristlõige plastsesse seisundisse (4).

33 34

Ohtliku ristlõike väändenurk sõltuvalt väändemomendist Piirväändemomendi tuletamine

T
= ρτ =τ ρ =τ

Ty Ristlõike geomeetriast sõltuvat integraali nimetatakse ristlõike

plastseks polaartugevusmomendiks
Ty materjal muutub plastseks kogu
ristlõike ulatuses
π
= ρ = ρ⋅ π ρ =
τy
ρ

φx

35 x 36

9
 17.5 Tugevusarvutus lõikejõule
17.5.1 Polt- ja neetliide
Kui võrrelda erinevate meetoditega saadud lubatavaid väändemomente
Varem punktis 14.3 uuritud poltliite tugevusarvutus kuulub samuti
τ kandevõimemeetodil sooritavate arvutuste hulka.
⋅π
= = = =
τ π ⋅ Vaatleme poltliidet, mis ühendab kolme teraslehte paksusega t ja on
koormatud tõmbejõuga F.

siis selgub, et kandevõimemeetod lubab rakendada 1,33 korda

suuremat koormust. F/2
F t
t
t
F/2

37 38

Poltliide puruneb peamiselt poltide läbilõikamise teel. Näitame 1. Poltliide on koormatud jõududega, mis ei kutsu esile
poltliite purunemise erinevaid etappe, eeldades, et poltide plastseid deformatsioone poltides (ega ka ühendatavates
materjal on ideaalselt elastoplastne. plaatides). Lõikejõud ja lõikepinged keskmises poldis on
väiksemad.

τ
F/2
F
τy
F/2

τ τ τ

γ τy τy τy

γ γ γ

39 40

10

2. Jõu kasvades liite äärmised poldid sattuvad plastsesse
seisundisse. Keskmine polt on aga elastses seisundis ja liide
on endiselt võimeline koormust kandma.
3. Edasine jõu kasv kutsub esile voolamise ka keskmises poldis.
See on poltliite piirseisund.
Piirseisundis satub poldi materjal lehtedevahelises kihis
plastsesse seisundisse ja seega võrdsustuvad lõikepinged kõigil
pindadel voolupiiriga τy.

F/2 F/2
F F

F/2 F/2

τ τ τ τ τ τ

τy τy τy τy τy τy

γ γ γ γ γ γ

41 42

Piirkoormuse leiame keskmise lehe tasakaalust. Siis piirkoormus on

π
Q Q Q = τ
F

Q Q Q
ja tugevustingimus lõikele
=
π τ
Siin n on poltide arv, i on lõigete arv ühes poldis ja Q – piirseisundi ≤ =
lõikejõud poldi ristlõikes.

Nihkepinge lõikepinnal on ebaühtlane, kuid piirseisundis ühtlustub

kus Sn on varutegur.
τ =

43 44

11
 Muljumine
ja siis tugevustingimus muljumisele
Poltliide võib kaotada kandevõime lisaks poldi purunemisele
lõikele ka suurest pindsurvest põhjustatud deformatsioonist. Seda
nimetatakse muljumiseks
≤ = ασ

kus n on poltide arv, d – poldi läbimõõt, Σt – ühes

suunas muljuvate lehtede vähim kogupaksus, α on
empiiriline kordaja, mis võtab arvesse voolupiiri tõusu
poldi kõrval tekkiva ruumpinguse tõttu.
Muljumispind leitakse valemiga A=td, ning muljumispinge σb
(bearing stress)
σ = = Kõik valemid kehtivad ka neetliite korral.

45 46

Näide 4. Terassõlm ühendab plaati paksusega t=10mm kahe

nurkrauaga 70x70x9. Sõlmes mõjub jõud F=40 kN. Tugevustingimus lõikele
Mitu M10 polte tuleb võtta, kui terase voolupiir on σy=240 MPa,
τy=140 MPa, Sn=1,5, α=2?
π τ ≥
≤ = π τ
t=10mm
n-?

F=40kN ⋅
≥ = = ≈
π τ π⋅ ⋅

lõigete arv ühes poldis = Sõlmes tuleb võtta kolm polti M10.

47 48

12
 Näide 5: Sõlmede arvutus
A
Tugevustingimus muljumisele
∅16
≥
≤ = ασ
ασ

1000
40x30, teras
B
⋅ C
≥ = = ≈
ασ ⋅ ⋅ ⋅

1200
Arvestades mõlemaid tugevustingimusi lõplikult F=20,0kN
sõlmes tuleb võtta kolm polti M10.
Kontrollida sõlmede A ja C tugevust.
49
Lubatav nihkepinge τa=100MPa 50

Polt M20 Sõlm A. Poldi tugevus

L60x60x5 Sõlm A. Nurkterase muljumine

Poldil on kaks lõikepinda.

=
Tema ristlõike pindala
π⋅
= =
⋅
L60x60x5 = σ = = = <[ ]
⋅ ⋅
τ = = ≤τ
Poldi muljumispind on sama ja varda
oma suurem (20x16) ja nendes
t=5mm
⋅ muljumisohtu ei ole.
τ = = ≤τ d=20mm
⋅
Lõikepinnad
Sõlme tugevus on tagatud.
Poldi tugevus on tagatud.
51 52

13
 = Sõlm C. = Sõlm C.

Polt M20 Poldil on kaks Polt M20

lõikepinda ja temale
mõjub sama jõud, mis
40 mm sõlmes B. Seega tema 40 mm Poldi muljumispind on sama
tugevus on tagatud. ja varda pind suurem (20x16)
ja nendes muljumisohtu ei ole.

F=20,0kN Muljumine: F=20,0kN Sõlme tugevus on

⋅ tagatud.
16 mm

16 mm
σ = = =
⋅( − )
30 mm
= <[ ] 30 mm

Lõikepinnad Lõikepinnad
53 54

45°
17.5.2 Keevisliide Nurkõmbluse kõrgus

F
Keevisliite eeliseks võrreldes neet- ja poltliitega on ühendavate
elementide nõrgestuse puudumine. k

nurkõmbluse kõrgus
(suurima kolmnurga kõrgus) a

Põkkõmblus.
Nurkõmblus. Arvutus ei ole vajalik, sest et õmbluse Nurkõmblus puruneb pikisihis läbilõikamise teel kõige nõrgemas
Arvutus on vajalik. materjali tugevus on põhimaterjali omaga pinnas, milleks on nurga poolitajapind õmbluse kõrgusega a.
võrdne.
55 56

14
 Pingete ühtlustumine Nurkõmbluse tugevusarvutus
nurkõmbluse koormamisel F
F

F F

Õmbluse elastses sesundis

nihkepinge jaotus on ebaühtlane.
τw,,y Siin τw,y on õmbluse voolupiir.
a

F F
τw,,y
τ
Kriitilises seisundis nihkepinge =τ ≤ =
jaotus ühtlustub.

τw,,y 57 58

Loengu kokkuvõte
Näide 6. Leida vajalik keevisliite õmbluse pikkus, kui F=80kN,
a=5mm, τw,y=180MPa ja Sn=1,6. 1. Materjali voolamine ühes konstruktsiooni punktis, või isegi väikeses
piirkonnas ei tähenda aga konstruktsiooni kandevõime kohest kadumist,
kuna ristlõike ülejäänud punktide pinged on voolupiirist väiksemad.
Ristlõikel on tugevuse varu, mida saab veel ära kasutada.

F F
2. Paindel talas moodustub plastses seisundis materjaliga hõlmatud piirkond,
mille piiramatu deformeerumise tõttu tala pooled omandavad võimaluse
teineteise suhtes pöörduda moodustunud plastse liigendi ümber.

τ ⋅ ⋅ 3. Terasprofiilide tabelites tavaliselt on antud nii elastne kui ka plastne

≤ = ≥ = = tugevusmoment.
τ ⋅ ⋅

Kuna kokku on kaks õmblust, siis ühe õmbluse pikkus peab

olema vähemalt 142/2=71mm.
59 60

15