EVS-EN 50341-2-20 2015 - Elektriõhuliinid Vahelduvpingega Üle 1 Kv. Osa 2-20 Eesti Siseriiklikud Erinõuded (SEN) PDF

EESTI STANDARD EVS-EN 50341-2-20:2015
Avaldatud eesti keeles: aprill 2015

Jõustunud Eesti standardina: märts 2015
Käesoleva koopia kasutusõigus: LEONHARD WEISS ENERGY AS, kirjastamis- ja paljundusõigus kuulub Eesti Standardikeskusele.
EVS, Sisevõrgulitsents 2 kasutajale. Tellimus nr 174297, 13.11.2015.
Sisevõrgulitsents 2 kasutajale. Tellimus nr 174297, 13.11.2015.

ELEKTRIÕHULIINID VAHELDUVPINGEGA ÜLE 1 KV
Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)
Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV

Part 2-20: National Normative Aspects (NNA) for Estonia
(based on EN 50341-1:2012)
EVS-EN 50341-2-20:2015
EESTI STANDARDI EESSÕNA

See Eesti standard on:
— Euroopa standardi EN 50341-2-20:2015 ingliskeelse teksti sisu poolest identne tõlge eesti keelde ja
sellel on sama staatus mis jõustumisteate meetodil vastuvõetud originaalversioonil. Tõlgendus-
erimeelsuste korral tuleb lähtuda ametlikes keeltes avaldatud tekstidest;
— jõustunud Eesti standardina inglise keeles märtsis 2015;
— eesti keeles avaldatud sellekohase teate ilmumisega EVS Teataja 2015. aasta aprillikuu numbris.
Standardi koostamise ettepaneku on esitanud EVS/TK 19 „Kõrgepinge“, standardi tõlkimist on

korraldanud Eesti Standardikeskus ning rahastanud AS Elering ja OÜ Elektrilevi.
Standardi on koostanud Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika instituudi emeriitdotsendid Peeter

Raesaar ja Tiit Metusala koos järgmiste ekspertidega: Juhan Karin, Väino Milt, Tõnu Müürsepp, Toomas
Raudsepp, Mati Roosnurm ja Harri Vihman.

Standardi on heaks kiitnud tehnilise komitee EVS/TK 19 „Kõrgepinge“ ekspertkomisjon koosseisus:
Jako Kilter Eesti Elektroenergeetika Selts
Juhan Karin AS Empower
Väino Milt AS Elering
Tõnu Müürsepp FIE
Toomas Raudsepp OÜ Eltom Projekt
Raivo Rebane OÜ Elektrilevi
Mati Roosnurm OÜ Elektrilevi
Harri Vihman AS Empower
See standard asendab standardeid EVS-EN 50423-3-20:2009 ja EVS-EN 50341-3-20:2007.
See Eesti standard kujutab endast Euroopa standardi EN 50341-1:2012 „Overhead electrical lines
exceeding AC 1 kV – Part 1: General requirements“ juurde kuuluvaid Eesti siseriiklikke erinõudeid (SEN).
Siseriiklikud erinõuded peegeldavad kohalikke olusid. Üldiselt sisaldavad nad A-kõrvalekaldeid,

siseriiklikke eriolusid ja siseriiklikke täiendusi:
A-kõrvalekalded (A-deviations):
A-kk
A-kõrvalekalded tulenevad kehtivatest riiklikest seadustest või eeskirjadest, mida pole võimalik muuta
standardi koostamise ajal.
siseriiklikud eriolud (special national conditions (snc)):

sre
Siseriiklikud eriolud tulenevad kohalikest oludest või praktikast, mida ei saa muuta isegi pika aja jooksul,
nt klimaatilised tingimused, pinnase eritakistus vms.
siseriiklikud täiendused (National complements (NCPTs)):

SRT
Siseriiklikud täiendused peegeldavad kohalikku praktikat, kuid pole ei A-kõrvalekalded ega siseriiklikud
eriolud. Vastavalt CLTC/TC kokkuleppele tuleb siseriiklikud täiendused järkjärgult sobitada tuumikossa,
et saavutada Euroopa standardi struktuur, mis sisaldab ainult tuumikosa, A-kõrvalekaldeid ja sise-
riiklikke eriolusid.
II
EVS-EN 50341-2-20:2015
Euroopa standardimisorganisatsioonid on teinud Date of Availability of the European Standard

Euroopa standardi EN 50341-2-20:2015 rahvuslikele EN 50341-2-20:2015 is 20.02.2015.
liikmetele kättesaadavaks 20.02.2015.
See standard on Euroopa standardi EN 50341-2-20:2015 This standard is the Estonian [et] version of the
eestikeelne [et] versioon. Teksti tõlke on avaldanud European Standard EN 50341-2-20:2015. It has been
Eesti Standardikeskus ja sellel on sama staatus ametlike translated by the Estonian Centre for Standardisation. It
keelte versioonidega. has the same status as the official versions.
Tagasisidet standardi sisu kohta on võimalik edastada, kasutades EVS-i veebilehel asuvat tagasiside
vormi või saates e-kirja meiliaadressile standardiosakond@evs.ee.
ICS 29.240.20
Standardite reprodutseerimise ja levitamise õigus kuulub Eesti Standardikeskusele

Andmete paljundamine, taastekitamine, kopeerimine, salvestamine elektroonsesse süsteemi või edastamine ükskõik millises
vormis või millisel teel ilma Eesti Standardikeskuse kirjaliku loata on keelatud.
Kui Teil on küsimusi standardite autorikaitse kohta, võtke palun ühendust Eesti Standardikeskusega:
Aru 10, 10317 Tallinn, Eesti; www.evs.ee; telefon 605 5050; e-post info@evs.ee
III
Taotluslikult tühjaks jäetud

EUROOPA STANDARD
EUROPEAN STANDARD EN 50341-2-20
NORME EUROPÉENNE
February 2015
EUROPÄISCHE NORM
ICS 20.240.20
English version
Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV –

Part 2-20: National Normative Aspects (NNA) for ESTONIA

(based on EN 50341-1:2012)
This Harmonization Document was approved by CENELEC on 2015-01-06.
CENELEC members are the national electrotechnical committees of Austria, Belgium, Bulgaria, Croatia, Cyprus, the Czech
Republic, Denmark, Estonia, Finland, Former Yugoslav Republic of Macedonia, France, Germany, Greece, Hungary,
Iceland, Ireland, Italy, Latvia, Lithuania, Luxembourg, Malta, the Netherlands, Norway, Poland, Portugal, Romania, Slovakia,
Slovenia, Spain, Sweden, Switzerland, Turkey and the United Kingdom.
European Committee for Electrotechnical Standardization

Comité Européen de Normalisation Electrotechnique
Europäisches Komitee für Elektrotechnische Normung
CEN-CENELEC Management Centre: Avenue Marnix 17, B-1000 Brussels
© 2015 CENELEC All rights of exploitation in any form and by any means reserved worldwide for CENELEC Members.
Ref. No. 50341-2-20:2015 E
EVS-EN 50341-2-20:2015
SISUKORD
EESSÕNA .................................................................................................................................................................................................. 4
0 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................................................ 5
0.7 Keel .............................................................................................................................................................................................. 5
1 KÄSITLUSALA ......................................................................................................................................................................... 5
1.1 Üldpõhimõtted ........................................................................................................................................................................ 5
1.2 Rakendusvaldkond ............................................................................................................................................................... 5
2 NORMIVIITED, MÄÄRATLUSED, JA SÜMBOLITE LOETELU ................................................................................ 6
2.1 Normiviited .............................................................................................................................................................................. 6
3 PROJEKTEERIMISE ALUSED ............................................................................................................................................. 7
3.2 Nõuded õhuliinidele ............................................................................................................................................................. 7
3.3 Piirseisundid............................................................................................................................................................................ 8
3.4 Koormused ............................................................................................................................................................................... 8
3.6 Arvutuslikud väärtused ...................................................................................................................................................... 8

4 LIINIDELE MÕJUVAD KOORMUSED .............................................................................................................................. 9
4.1 Sissejuhatus ............................................................................................................................................................................. 9
4.3 Tuulekoormused.................................................................................................................................................................... 9
4.4 Õhuliini komponentidele mõjuvad tuulejõud ............................................................................................................ 9
4.5 Jäitekoormused ................................................................................................................................................................... 10
4.6 Tuule- ja jäitekoormuste koostoime........................................................................................................................... 11
4.7 Temperatuuri mõjud ......................................................................................................................................................... 11
4.8 Avariikoormused ................................................................................................................................................................ 11
4.9 Ohutuskoormused.............................................................................................................................................................. 12
4.10 Lühisvooludest tingitud jõud......................................................................................................................................... 12
4.11 Muud erandlikud jõud ...................................................................................................................................................... 13
4.12 Koormusjuhtumid .............................................................................................................................................................. 13
4.13 Koormuste osavarutegurid ............................................................................................................................................ 14
5 ELEKTRILISED NÕUDED ................................................................................................................................................. 16
5.1 Sissejuhatus .......................................................................................................................................................................... 16
5.2 Voolud ..................................................................................................................................................................................... 16
5.4 Pingete ja liigpingete liigitus .......................................................................................................................................... 16
5.5 Vähimad õhkvahemikud ülelöögi vältimiseks ........................................................................................................ 17
5.6 Koormusjuhtumid õhkvahemike arvutamiseks .................................................................................................... 17
5.8 Sisevahemikud visangus ja mastil ............................................................................................................................... 18
5.9 Välisvahemikud ................................................................................................................................................................... 19
5.10 Koroona .................................................................................................................................................................................. 27
6 MAANDUSSÜSTEEMID ..................................................................................................................................................... 28
6.1 Sissejuhatus .......................................................................................................................................................................... 28
6.2 Dimensioneerimine korrosiooni ja mehaanilise tugevuse järgi ..................................................................... 28
6.4 Dimensioneerimine inimese ohutuse järgi .............................................................................................................. 28
7 MASTID ................................................................................................................................................................................... 30
7.2 Materjalid............................................................................................................................................................................... 30
7.3 Sõrestikmastid ..................................................................................................................................................................... 30
7.4 Teraspostmastid ................................................................................................................................................................. 30
7.5 Puitmastid ............................................................................................................................................................................. 31
7.9 Korrosioonikaitse ja viimistlus ..................................................................................................................................... 31
7.10 Hooldusvahendid................................................................................................................................................................ 31
8 VUNDAMENDID .................................................................................................................................................................. 32
2
EVS-EN 50341-2-20:2015
8.1 Sissejuhatus ...........................................................................................................................................................................32

8.2 Geotehnilise projekteerimise alused ...........................................................................................................................32
8.3 Geoloogilised uuringud .....................................................................................................................................................33
9 JUHTMED JA PIKSEKAITSETROSSID ...........................................................................................................................33
9.2 Juhtmed alumiiniumi baasil ............................................................................................................................................33
9.3 Juhtmed terase baasil ........................................................................................................................................................33
9.5 Kiudoptilisi telekommunikatsiooni-ahelaid sisaldavad juhtmed ja piksekaitsetrossid ........................34
9.6. Üldnõuded ..............................................................................................................................................................................34
10 ISOLAATORID .......................................................................................................................................................................34
10.2 Standardsed elektrilised nõuded ..................................................................................................................................34
10.4 Saastetaluvusnõuded .........................................................................................................................................................34
10.7 Mehaanilised nõuded.........................................................................................................................................................35
10.10 Isolaatorite mõõtmed ja tehnilised andmed ............................................................................................................35
11 TARVIKUD ..............................................................................................................................................................................35
11.6 Mehaanilised nõuded.........................................................................................................................................................35

12 KVALITEEDITAGAMINE, KONTROLL JA VASTUVÕTMINE ................................................................................35
Lisa B (teatmelisa) Tuule kiiruste ja jäitekoormuste teisendamine .............................................................................36
Lisa C (teatmelisa) Tuulekoormuste rakendusnäide ..........................................................................................................37
Lisa E (normlisa) Teoreetiline meetod vähimate õhkvahemike arvutamiseks........................................................38
Lisa F (teatmelisa) Empiiriline meetod visangukesksete õhkvahemike arvutamiseks ........................................39
Lisa G (normlisa) Maandussüsteemide arvutusmeetodid ................................................................................................40
Lisa H (teatmelisa) Maanduspaigaldiste ehitamine ja mõõtmised................................................................................41
Lisa M (teatmelisa) Vundamentide geotehniline ja ehituslik projekteerimine ........................................................43
3
EVS-EN 50341-2-20:2015
EESSÕNA
1 Eesti tehnilise komitee kontaktandmed:
Eesti Standardikeskus
EVS/TK 19 „Kõrgepinge“
Aru tänav 10, 10317 Tallinn, Eesti
Telefon: +372 605 5050
Faks: +372 605 5070
e-post: info@evs.ee
2 EVS/TK 19 on koostanud standardi EN 50341 selle, Eesti siseriiklikke erinõudeid sisaldava osa
3-20 omal vastutusel ning see on läbinud kõik CENELEC-i ja CLC/TC 11 nõutavad protseduurid.
MÄRKUS Samuti vastutab Eesti Standardikeskus ainuisikuliselt, et need siseriiklikud erinõuded (SEN) on

tehniliselt korrektselt kooskõlas standardiga EN 50341-1. Selleks on kvaliteedikontrolli käigus tehtud
vajalikud uuringud. Siiski tuleb nentida, et see kvaliteedikontroll on tehtud Eesti Standardikeskuse üldise
vastutuse raames vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja määrustele.
3 See standardi osa 2-20 on Eesti jaoks normatiivne ja teiste riikide jaoks informatiivne.
4 Seda osa 2-20 tuleb tõlgendada koos standardiga EN 50341-1 (tekstis edaspidi „osa 1“). Osa 2-20
kõik jaotised on tähistatud samade numbritega, millega on tähistatud vastavaid jaotisi osas 1. Kõiki
jaotisi eesliitega „EE“ tuleb käsitleda osa 1 vastavate jaotiste täiendustena. Osa 2-20 ja osa 1
rakendamisel esile kerkida võivate kõigi küsimuste puhul tuleb selgituste saamiseks pöörduda
Eesti tehnilise komitee poole, kes koostöös komiteega CLC/TC 11 peab selgitama selle standardi
nõudeid.
Kui osas 2-20 ei ole viiteid ega ole toodud mingeid erinõudeid, siis kehtib standardi EN 50341 osa
1.
5 Osas 1 määratletud raamisväärtuste asemel tuleb Eestis kasutada vastavaid osas 2-20 toodud
parandatud väärtusi (juhul, kui need seal on).
Seejuures ei tohi kas osas 1 või osas 2-20 toodud raamisväärtusi projekti erinõuetes muuta
suurema riski suunas.
Standardis sisalduvad arvväärtusrajad eessõnadega alates ja kuni sisaldavad alati, nagu ka senistes
eestikeelsetes normdokumentides, kaasaarvatult rajaväärtust ennast.
6 Viited üle 1 kV vahelduvvoolu õhuliine puudutavatele Eesti standarditele ja muudele norm-

dokumentidele on toodud peatükis 2.
MÄRKUS Kõik siseriiklikud normdokumendid, millele selles osas 2-20 on viidatud, tuleb asendada
vastavate Euroopa standarditega niipea, kui need muutuvad kättesaadavaks ning Eesti Standardikeskus on
need Eestis kasutusele võtnud koos CLC/TC 11 sekretäri vastava informeerimisega.
4
EVS-EN 50341-2-20:2015
0 SISSEJUHATUS
0.7 Keel
(sre) EE.1 Keel
See osa 2-20 on avaldatud inglise ja eesti keeles.
1 KÄSITLUSALA
1.1 Üldpõhimõtted
(SRT) EE.1 Rakendumine uutele liinidele

See standard rakendub kõigile uutele elektriõhuliinidele vahelduvnimipingega üle 1 kV ja
nimisagedusega alla 100 Hz. Ehituslikus osas rakendub see ka alalisvooluõhuliinidele.
(SRT) EE.2 Uus õhuliin

Uus õhuliin tähistab täielikult uut liini mingi kahe punkti A ja B vahel. Olemasoleva
elektriliini uue haruliini all mõistetakse uut elektriliini, kaasa arvatud hargnemismast.
Viimasele esitatavad erinõuded tuleb määratleda projekti erinõuetega.
1.2 Rakendusvaldkond
(A-kk) EE.1 Rakendamine telekommunikatsiooniseadmete paigaldusele

Standard EVS-EN 50341:2012 hõlmab telekommunikatsiooniseadmete elementide
(antennid, taldrikantennid, kiudoptilised metallivabad rippkaablid (ADSS) jne) elektri-
liinide mastidele paigaldamise nõudeid, eriti seonduvalt tuulesurve ja jäitekoormustega
sellistele elementidele. Seadmed tuleb projekteerida ja paigaldada liini omaniku ja/või
muu asjakohase ametkonna järelevalvel. Telekommunikatsiooniseadmete paigaldamine
ülekandeliini mastidele kooskõlastatakse liini omanikuga ja sätestatakse projekti
erinõuetega.
Kui telekommunikatsiooniseadmed (antennid, taldrikantennid jne) paigaldatakse elektri-
liini mastidele ja nende suurus, paiknemine või montaaž võivad oluliselt mõjutada
koormusi või konstruktsioonide projekteerimist, tuleb arvesse võtta ka standardi
EVS-EN 1993-3-1/NA:2009 („Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine.
Osa 3-1: Tornid, mastid ja korstnad. Tornid ja mastid. Eesti standardi rahvuslik lisa“)
nõudeid. Kui sellised konstruktsioonid sisaldavad juhtivaid osi, tuleb neile rakendada
jaotises 5.8 sätestatud õhkvahemike nõudeid.
(SRT) EE.2 Rakendumine olemasolevatele õhuliinidele

Standard EVS-EN 50341:2012 ei rakendu Eestis olemasolevate liinide hooldusele,
juhtmete vahetusele, laiendustele, ümberpaigutustele ja haruliinidele, kui seda erand-
korras ei nõuta projekti erinõuetega.
Olemasolevate liinide ulatuslikuma rekonstrueerimise korral tuleb standardi
EVS-EN 50341:2012 rakendatavus kokku leppida iga konkreetse projekti puhul huvitatud
osapoolte vahel ning sätestada see projekti erinõuetega.
(SRT) EE.3 Rakendumine projekteerimis- või ehitusstaadiumis paigaldistele

Projekteerimis- või ehitusstaadiumis olevad paigaldised võib lõpetada, rakendades
projekteerimise algul kehtinud standardite nõudeid, kui paigaldise omaniku ja muu
asjakohase ametkonnaga ei lepita kokku teisiti.
Ühtlasi tuleb projekti erinõuetega sätestada, millist varasemat standardit ja millises
ulatuses rakendada vaadeldavale projektile.
5
EVS-EN 50341-2-20:2015
2 NORMIVIITED, MÄÄRATLUSED, JA SÜMBOLITE LOETELU
2.1 Normiviited
(A-kk) EE.1 Osa 1 viidete rakendumine
Selle standardi osa 1 rakendub täies ulatuses.
(A-kk) EE.2 Viited Eesti seadustele, määrustele ja standarditele

Alljärgnevalt nimetatud Eesti Vabariigi seadused ja määrused, mis reglementeerivad
kõrgepingeõhuliinide trassi valikut ja ehitamist, on vajalikud selle standardi
rakendamiseks. Dateeritud viidete korral kehtib üksnes viidatud väljaanne. Dateerimata
viidete korral kehtib viidatud dokumendi uusim väljaanne koos võimalike muudatustega
(RT – Riigi Teataja, RTL – Riigi Teataja Lisa).
NIMETUS AVALDAMISMÄRGE
Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590)

Asjaõigusseaduse rakendamise seadus (RT I 1993, 72, 1021)
Elektriohutusseadus (RT I 2007, 12, 64)
Elektrituruseadus (RT I 2003, 25, 153)
Elektroonilise side seadus (RT I 2004, 87, 593)
Ehitusseadus (RT I 2002, 47, 297)
Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52)
Keskkonnajärelevalve seadus (RT I 2001, 56, 337)
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)
Lennundusseadus (RT I 1999, 26, 376)
Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258)
Maakatastriseadus (RT I 1994, 74, 1324)
Meresõiduohutuse seadus (RT I 2002, 1, 1)
Muinsuskaitseseadus (RT I 2002, 27, 153)
Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579)
Raudteeseadus (RT I 2003, 79, 530)
Teeseadus (RT I 1999, 26, 377)
Tööstusheitmete seadus (RT I, 16.05.2013, 1)
Veeseadus (RT I 1994, 40, 655)
Võlaõigusseadus (RT I 2001, 81, 487)
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja
kaitsevööndis tegutsemise kord“ (RTL 2007, 27, 482)
Sotsiaalministri määrus „Müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (RTL .2002, 38, 511)
Arvestada tuleb järgmiste Eesti standarditega:
EVS-EN 1991-1-4/A1:2010/NA:2010. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide
koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus. Eesti standardi rahvuslik lisa
6
EVS-EN 50341-2-20:2015
EVS-EN 1991-1-4/NA:2007. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus. Eesti standardi rahvuslik lisa
EVS-EN 50522:2010. Üle 1 kV nimivahelduvpingega tugevvoolupaigaldiste maandamine
EVS 814:2003. Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja
katsemeetodid
EVS 843:2003. Linnatänavad
EVS 884:2005. Maagaasitorustik. Projekteerimise põhinõuded üle 16 baarise töörõhuga
torustikele
EVS-EN 14229:2010. Ehituspuit. Õhuliinide puitpostid
EVS-EN 61773:2002. Overhead lines – Testing of foundations for structures
EVS-EN 1997-1:2005. Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad
EVS-EN 60071-1. Insulation co-ordination –Part 1: Definitions, principles and rules

EVS-EN 60071-2. Insulation co-ordination – Part 2: Application guide
EVS-EN 61284:2002. Overhead lines – Requirements and tests for fittings
Samuti tuleb arvestada muude kehtivate asjakohaste normdokumentidega.

Projekti erinõuetes võib viidata ettevõttesisestele normdokumentidele.
3 PROJEKTEERIMISE ALUSED
3.2 Nõuded õhuliinidele
3.2.2 Töökindluse nõuded
(SRT) EE.1 Töökindluse tasemete valik

Kolme töökindluse nivood rakendatakse vastavalt alljärgnevale tabelile:
Tabel EE.3.1 — Töökindluse nivood
Töökindluse nivoo Liinid vahelduvnimipingega üle 1 kV

1 Tavalised liinid
2 Tähtsad liinid
3 Väga suure tähtsusega liinid
MÄRKUS Kui liini töökindlus pole sätestatud projekti erinõuetega, rakendatakse
nivoo 1 nõudeid.
(A-kk) EE.2 Ajutiste liinide tuulekoormus

Standardi EN 1991-1-4 Eesti rahvusliku lisa kohaselt on aastaaja teguri cseason
soovitatavaks väärtuseks cseason = 1,0.
(SRT) EE.3 Ajutiste liinide jäitekoormus

Ajutistel liinidel, mis paigaldatakse mingiks ajavahemikuks aprillist oktoobrini, kui
puudub jäide, pole jäitekoormust projekteerimisel vaja arvestada.
7
EVS-EN 50341-2-20:2015
3.2.3 Turvanõuded
(SRT) EE.1 Pingutusmastide vahekaugus

Liinidel nimipingega 1 kV kuni 20 kV ei tohi pingutusmastide vahekaugus olla suurem kui
2 km, projekti erinõuetega võidakse sätestada ka muu väärtus. Üle 20 kV liinide pingutus-
mastide vahekaugus sätestatakse projekti erinõuetega.
3.2.5 Tugevuse koordinatsioon
(SRT) EE.1 Erinõuded

Tugevuse koordinatsioonil lähtutakse standardi IEC 60826 põhimõtetest, mis on esitatud
selle standardi osa 1 lisas A. Vajadusel tuleb tugevuse koordinatsiooniga seotud erinõuded
sätestada projekti erinõuetega.
3.2.6 Täiendavad aspektid

(A-kk) EE.1 Keskkonnaaspektid

Õhuliini kui keskkonna elemendi käsitamisel tuleb arvesse võtta olemasolevaid kesk-
kondlikke ja seaduslikke nõudeid Eesti konkreetses piirkonnas.
(SRT) EE.2 Ohutus ning mets- ja kariloomade kaitse

Vajaduse korral võib projekti erinõuetega sätestada eritingimused inimeste ohutuse, mets-
ja kariloomade ning lindude kaitse tagamiseks.
3.2.7 Arvutuslik tööiga
(SRT) EE.1 Arvutuslik tööiga

Üldjuhul on 1 kV kuni 20 kV nimipingega liini arvutuslik tööiga 30 aastat, üle 20 kV liinidel
50 aastat. Kui arvutuslik tööiga erineb toodud väärtustest, määratletakse see projekti
erinõuetega.
3.3 Piirseisundid
3.3.3 Kasutuspiirseisundid
(SRT) EE.1 Kasutuspiirseisundite kriteeriumid

Kasutuspiirseisundite kriteeriumid on määratletud liini konkreetseid komponente
käsitlevates peatükkides. Täiendavaid nõudeid võib esitada projekti erinõuetega.
3.4 Koormused
3.4.2 Koormuste liigitus nende ajas muutumise järgi
(SRT) EE.1 Muutuvad koormused

Tuulekoormuste ja jäitekoormuste ning kasutatavate temperatuuride määramisel
rakendatakse töökindluse kontseptsiooni.
3.6 Arvutuslikud väärtused
3.6.3 Materjali omaduse arvutuslik väärtus
(SRT) EE.1 Materjali omaduse osavarutegurid

Projekti erinõuetega võib määratleda materjalide omaduste suuremad osavarutegurid kui
on sätestatud eurokoodeksites 2, 3, 5, 7 ja 8.
8
EVS-EN 50341-2-20:2015
4 LIINIDELE MÕJUVAD KOORMUSED
4.1 Sissejuhatus
(sre) EE.1 Ilmastiku andmed
Ilmastiku andmete hindamiseks koormuste numbriliste väärtuste hindamisel
rakendatakse esimest lähenemist, st lähtutakse Euroopa ja Eesti standarditest.
Konkreetsed viited on antud vastavate alajaotiste juures.
4.3 Tuulekoormused
4.3.1 Rakendusvaldkond ja tuule baaskiirus
(A-kk) EE.1 Tuule baaskiirus

Tuule baaskiirusena Vb,0 kasutatakse standardi EVS-EN 1991-1-4/A1:2010/NA:2007
kohaselt väärtust:

Vb,0 = 21 m/s
Projekti erinõuetega võib määratleda tuule baaskiiruse teistsuguse väärtuse, mis tugineb
pikaajalisele statistikale ja kohalikele tingimustele.
4.3.2 Tuule keskmine kiirus
(A-kk) EE.1 Tuule suunategur

Standardi EVS-EN 1991-1-4/A1:2010/NA:2007 kohaselt on tuule suunateguri cdir
väärtuseks 1,0.
(A-kk) EE.2 Pinnavormi tegur

Standardi EVS-EN 1991-1-4/A1:2010/NA:2007 kohaselt on pinnavormi teguri co
väärtuseks 1,0.
4.3.3 Keskmine tuulesurve
(A-kk) EE.1 Õhu tihedus

Standardi EVS-EN 1991-1-4/A1:2010/NA:2007 kohaselt kasutatakse Eestis õhutiheduse
konservatiivset väärtust ρ = 1,25 kg/m3.
4.4 Õhuliini komponentidele mõjuvad tuulejõud
4.4.1 Juhtmetele mõjuvad tuulejõud
4.4.1.1 Üldpõhimõtted
(sre) EE.1 Juhtmete baaskõrgus maapinnast

Kui konstruktsiooni kõrgus ei ületa 20 m, tuleb liinidele nimivahelduvpingega kuni 20 kV
juhtmete baaskõrguseks maapinnast h võtta 10 m sõltumata tegelikust kõrgusest.
Liinidele nimivahelduvpingega üle 20 kV määratakse baaskõrgus maapinnast h juhtmetele
mõjuvate tuulejõudude arvutamisel soovitatavalt vastavalt meetodile 2 tabelis 4.3.
(SRT) EE.2 Mehaaniline pinge ankrupiirkonnas

Mehaanilise pinge arvutamiseks ankrupiirkonnas tuleb visangu pikkuseks võtta ankru-
visangu pikkus.
Juhtme baaskõrguseks võtta ankrupiirkonna visangute pikkuste järgi kaalutud baas-
kõrguste keskmine.
9
EVS-EN 50341-2-20:2015
4.4.1.3 Tuuletakistustegur
(sre) EE.1 Tuuletakistustegur juhtmetele

Tuuletakistustegur juhtmetele CC määratakse meetodil 1, st CC väärtuseks on 1.
4.4.2 Isolaatorkomplektidele toimivad tuulejõud
(SRT) EE.1 Tuulejõud isolaatorkomplektidele

Mastide projekteerimisel võib tuulesurvest tulenevad jõud isolaatorkomplektidele jätta
arvestamata.
4.4.3 Sõrestikmastidele mõjuvad tuulejõud
(sre) EE.1 Tuulejõudude määramise meetod

Vahetult mastidele mõjuvate tuulejõudude määramisel võib kasutada kas meetodit 1, mille

kohaselt tornmast jagatakse sektsioonideks, või meetodit 2, mille puhul sõrestiku iga
varrast vaadeldakse eraldi.
(sre) EE.2 Tornmasti sektsioonide või varraste baaskõrgus
Tornmasti sektsioonide või varraste baaskõrguse võib määrata ükskõik millisel osa 1
jaotises 4.4.3.1 toodud meetodil – nimelt kas masti iga paneeli ja iga varda jaoks
kasutatakse ühesugust kõrguse väärtust, mis on võrdne 60 %-ga masti kogukõrgusest, või
iga sektsiooni või varda baaskõrgus leitakse eraldi vastava sektsiooni või varda
geomeetrilise keskme kõrgusena maapinnast.
4.4.4 Postmastidele mõjuvad tuulejõud
(sre) EE.1 Baaskõrguse määramise meetod

Postmastidele mõjuvate tuulejõudude hindamisel võib baaskõrguse määrata meetodiga 1
või meetodiga 2.
4.5 Jäitekoormused
4.5.2 Jäitekoormused juhtmetele
(sre) EE.1 Piirjäitekoormus pikkusühiku kohta

Piirjäitekoormus pikkusühiku kohta I (N/m) leitakse valemiga:
I = 9,82×10–3 ρI π b (d + b)
kus b – jäite paksus mm
d – juhtme või trossi läbimõõt mm
ρI – jäite tihedus g/cm3.
Lihtsustatult:
I = 0,0277 b (b + d)
Jäite paksuseks võtta 10 mm ja jäite tüübiks klaasjas jää tihedusega 0,90 g/cm3, kui
projekti erinõuetega pole sätestatud teisiti.
10
EVS-EN 50341-2-20:2015
4.6 Tuule- ja jäitekoormuste koostoime
4.6.1 Koostoime tõenäosused
(sre) EE.1 Koormuskombinatsioonid ja kombinatsioonitegurid
Koormuskombinatsioonid ja kombinatsioonitegurid on toodud tabelis 4.13/EE.1.
Liinide puhul nimivahelduvpingega 1 kV kuni 20 kV võib koormusjuhtumid 2b*, 2c*, 2d*,
2e* ja 3b jätta kontrollimata.
4.6.2 Tuuletakistustegurid ja jäite tihedused
(sre) EE.1 Tuuletakistustegur ja jäite tihedus

Klaasja jäitega juhtme tuuletakistustegur CIc on 1,0.
4.7 Temperatuuri mõjud

(sre) EE.1 Ümbritseva keskkonna temperatuurid

Kasutada tuleb järgmisi ümbritseva keskkonna temperatuure:
— Vähim temperatuur muude ilmastikumõjude puudumisel –40 °C,
Lääne-Eesti saartel –30 °C.
— Aasta keskmine temperatuur +5 °C.
— Suurim temperatuur +35 °C.
— Erinevatel koormusjuhtumitel rakendatavad temperatuurid – vastavalt tabelile
4.13/EE.1.
4.8 Avariikoormused
4.8.1 Üldpõhimõtted
(SRT) EE.1 Liinid nimivahelduvpingega kuni 20 kV

Avariikoormusi pole vaja arvestada liinide puhul nimivahelduvpingega kuni 20 kV, kui
projekti erinõuetega pole sätestatud teisiti.
4.8.2 Väändekoormused
(SRT) EE.1 Juhtmete tõmme

Juhtmete tõmme määratakse aasta keskmisel temperatuuril väliskoormuse puudumisel.
(SRT) EE.2 Koormusjuhtumid

Eristatakse kahte koormusjuhtumit: ühe osajuhtme katkemine ja kõigi ühte kinnitussõlme
ühendatud osajuhtmete katkemine.
4.8.3 Liinisuunalised koormused
(SRT) EE.1 Juhtmete tõmme

Juhtmete tõmme määratakse aasta keskmisel temperatuuril väliskoormuse puudumisel.
(SRT) EE.2 Liinisuunaline koormus

Liinisuunalise koormuse arvutamisel rakendatakse ühes visangus kõigile juhtmetele ja
trossidele omakaaluga võrdne ülekoormus.
11
EVS-EN 50341-2-20:2015
4.8.4 Mehaanilised tingimused koormuste rakendamisel
(SRT) EE.1 Vähendustegur

Kandekettide kõrvalekaldest tingitud koormuste vähenemise arvestamiseks võib juhtme
tõmbe korrutada vähendusteguriga β = 0,5.
4.9 Ohutuskoormused
4.9.1 Ehitus- ja hoolduskoormused
(sre) EE.1 Ilmastikuolud

Juhtmete paigaldustööde ajal võetakse temperatuuriks –20 °C, tuul ja jäide puuduvad.
(sre) EE.2 Koormusjuhtumid ehitusperioodil

Ehitusperioodil tuleb arvestada kolme koormusjuhtumiga:
— temperatuur kuni –20 °C;

— kolmeaastase perioodiga tuulekoormus tuulekoormusele vastaval temperatuuril;
— kolmeaastase perioodiga jäitekoormus.
(SRT) EE.3 Ehitusaegsed koormused

Liini ehitamisel tuleb arvestada järgmiste koormustega:
1. Juhtmete paigaldamisel tekkiv täiendav horisontaalne koormus.
2. Juhtmete paigaldamise ajal tekkiv täiendav vertikaalne koormus, mis on tingitud
kerimismasinast. Kerimismasina kauguseks võtta kolmekordne juhtme kinnituskoha
kõrgus.
3. Paigaldatud juhtmete maha ankurdamisest tingitud täiendav vertikaalne koormus.
Ankrute kauguseks võtta kolmekordne juhtmete kinnituskõrgus.
4. Juhtmete tõstmisest tingitud kahekordne vertikaalne koormus. Jäiteta juhtme,
isolaatorite ja liiniarmatuuri kaalule lisada paigaldusvahendite kaal 3 kN.
Punktis 1 ja 2 nimetatud koormused rakendatakse korraga ühele faasile või trossile.
Paigaldustabelitele vastavale juhtme tõmbele rakendatakse hoolduskoormuste osavaru-
tegur γP =1,5.
Punktis 3 nimetatud juba paigaldatud juhtmete maha ankurdamisest tingitud täiendav
vertikaalne koormus rakendatakse üheaegselt kõigi faaside ja trosside kinnituskohtadele.
Juhtmete tõmme arvutatakse temperatuuril –15 °C kolmeaastase kordusperioodiga tuule-
koormuse puhul. Juhtmete tõmbele rakendatakse osavarutegurit γP = 1,5.
4.9.2 Liinimontööride kaaluga seonduvad koormused
(sre) EE.1 Liinimontööri kaal

Montööri ja paigaldusvahendite kogukaaluks võtta 2 kN.
4.10 Lühisvooludest tingitud jõud
(SRT) EE.1 Lühisvooludest põhjustatud jõudude arvestamine

Lühisvooludest põhjustatud jõude tuleb arvestada, kui lühisvoolude nivoo (kolmefaasine
lühisvool ISC3φ) ületab 31,5 kA 330 kV liinide puhul ja 20 kA madalama pingega liinide
puhul.
12
EVS-EN 50341-2-20:2015
4.11 Muud erandlikud jõud
4.11.1 Laviinid, lumeveered
(sre) EE.1 Koormuste arvestamisest
Laviinide ja lumeveeretega seotud võimalikke täiendavaid koormusi ei arvestata.
4.11.2 Maavärinad
(sre) EE.1 Maavärinatega seotud koormused

Maavärinatega seotud võimalikke täiendavaid koormusi ei arvestata.
Lisatud jaotised:
4.11.3 Jääminek, veesõidukite avariid

(sre) EE.1 Koormuste arvestamisest

Lahtedes, järvedes ja jõelammidel paiknevate mastide puhul tuleb arvestada jäämineku ja
veesõidukite avariidega seotud koormusi vastavalt projekti erinõuetega sätestatule.
4.11.4 Kaevandatud alad
(sre) EE.1 Mastid kaevandatud aladel

Kui õhuliinid kavandatakse rajada kaevandatud aladele, tuleb mastid võimalusel
paigaldada tervikute kohale, vajalikud tingimused määratleda projekti erinõuetega.
4.12 Koormusjuhtumid
(SRT) EE.1 Eritüübilised mastid

Täiendavad koormusjuhtumid eritüübilistele mastidele tuleb vajaduse korral sätestada
projekti erinõuetega.
(SRT) EE.2 Ahelate või osajuhtmete osaline paigaldamine

Vajadusel tuleb ahelate või osajuhtmete osaline paigaldamine sätestada projekti eri-
nõuetega.
4.12.2 Standardsed koormusjuhtumid
(sre) EE.1 Koormusjuhtumite määratlemine

Standardsed koormusjuhtumid, osavarutegurid ja kombinatsioonitegurid on määratletud
tabelis 4.13/EE.1.
(sre) EE.2 Vähim temperatuur

Vähima temperatuuri juhtumil tuule- ja jäitekoormusi arvesse ei võeta. Kooskõlas
jaotisega 4.7/EE.1 on vähimaks temperatuuriks –40 °C, Lääne-Eesti saartel –30 °C.
(sre) EE.3 Maha langenud jäide

Projekti erinõuetega võib olla määratletud mahalangenud jäite juhtum: ühtlane piir-
jäitekoormus kõigi visangute faasijuhtmetel ja piksekaitsetrossil, välja arvatud ühel neist,
mis pole jäitega kaetud ühe visangu ulatuses.
(sre) EE.4 Avariikoormused. Vääne

Pingutusmastid kontrollitakse faasi või piksekaitsetrossi kõigi osajuhtmete katkemisele.
13
EVS-EN 50341-2-20:2015
Kandemastid kontrollitakse faasi või piksekaitsetrossi ühe osajuhtme katkemisele.
(sre) EE.5 Ehituskoormused. Juhtmete paigaldamine

Korraga paigaldatakse ühe faasi juhe või tross, ülejäänud juhtmed võivad olla paigaldatud
või paigaldamata. Arvestada tuleb konkreetsele liini elemendile ebasoodsaima juhtmete ja
trosside paigaldusjärjekorraga. Juhtmete tõmme võetakse vastavalt paigaldustabelitele.
Paigaldatava juhtme tõmbele rakendatakse osavarutegurit γP = 1,5. Paigaldatud juhtmete
tõmbele osavarutegurit ei rakendata.
Pingutusmastidele rakendatakse paigaldatava juhtme koormused 1 ja 2 ning paigaldatud
juhtmete koormus 3 jaotisest 4.9.1. Kandemastidele rakendatakse paigaldatava juhtme
koormus 2 ning paigaldatud juhtmete koormus 3 jaotisest 4.9.1/EE.3.
(sre) EE.6 Ehituskoormused. Osaliselt paigaldatud juhtmed

Liinile ühes visangus on paigaldatud ja ankurdatud kõik juhtmed ja trossid, põhjustades
mastidele koormuse 3 jaotisest 4.9.1/EE.3. Juhtmete tõmme tuleb arvutada jaotises
4.9.1/EE.3 nimetatud ehitusaegsetel koormusjuhtumitel. Juhtme tõmbele ei rakendata

hoolduskoormuste osavarutegurit.
4.13 Koormuste osavarutegurid
(sre) EE.1 Osavarutegurid, kombinatsiooni- ja vähendustegurid

Osavarutegurid γ ja kombinatsioonitegurid Ψ ning koormuste vähendustegurid on toodud
tabelis 4.13/EE.1. Kasutatud on järgmisi määratlusi:
Piirtuulekoormus − töökindlusnivoole vastava kordusperioodiga tuulekoormus,
arvestades maastikutüüpi, paigutuskõrgust, kõrgust merepinnast ja temperatuuri mõju.
Suur tuulekoormus (st väikese tõenäosusega tuulekiirusel) – piirtuulekoormus korrutatud
vähendusteguriga 0,70.
Nimituulekoormus − 50-aastase kordusperioodiga piirtuulekoormus QW50 korrutatud
kombinatsiooniteguriga 0,40.
Piirjäitekoormus – töökindlusnivoole vastava kordusperioodiga (väikese tõenäosusega)
jäitekoormus.
Nimijäitekoormus − kolmeaastase kordusperioodiga (suure tõenäosusega) jäitekoormus,
st 50-aastase kordusperioodiga piirjäitekoormus korrutatud kombinatsiooniteguriga 0,35.
14
EVS-EN 50341-2-20:2015
Tabel 4.13/EE.1 — Koormusjuhtumid, temperatuurid, osavarutegurid γ,

kombinatsioonitegurid Ψ ja vähendustegurid
Tempe- Töökindluse nivoo

Vähendustegurid Kaal
ratuur
1 2 3
Nr Koormusjuhtum
γW γI γW γI γW γI
Tuule- Jäite-
°C või või või või või või γG
koormus koormus
ΨW ΨI ΨW ΨI ΨW ΨI
1a Piirtuulekoormus –5 1,0 1,2 1,4 1,0
1b Vähim temperatuur –40 1,0
(–30**)
2a Ühtlane piirjäitekoormus –5 1,0 1,25 1,5 1,0
2b* Ühtlane piirjäitekoormus, –5 α = 0,5 1,0 1,25 1,5 1,0

põikipaine (4.12.2 b)
2c* Ebaühtlane piirjäitekoormus, –5 α1 = 0,3 1,0 1,25 1,5 1,0
pikipaine (4.12.2 c) α2 = 0,7
2d* Ebaühtlane jäitekoormus, –5 α3 = 0,3 1,0 1,25 1,5 1,0
väändepaine (4.12.2 d) α4 = 0,7
3a Piirjäitekoormus + –5 0,4 1,0 0,4 1,25 0,4 1,5 1,0
nimituulekoormus (4.6.6.1)
3b Suur tuulekoormus + –5 0,7 1,0 0,35 1,2 0,35 1,4 0,35 1,0
nimijäitekoormus (4.6.6.2)
5a Avariikoormused, vääne +5 γA = 1,0 1,0
5b Avariikoormused, +5 γA = 1,0 1,0
pikikoormused
6a Ehitus- ja hooldekoormused –15 0,4 γP = 1,5 1,0
6b Montööri kaalust tingitud –15 0,4 γP = 1,5 1,0
koormus
MÄRKUS 1 Koormuste osavarutegurid tuleb rakendada enne juhtme pingete analüüsi.

MÄRKUS 2 Tärniga (*) tähistatud koormusjuhtumeid tuleb kontrollida ainult juhul, kui see on
nõutud projekti erinõuetega.
MÄRKUS 3 Tärniga (**) on tähistatud temperatuur Lääne-Eesti saartel.
MÄRKUS 4 Liinide puhul nimivahelduvpingega 1 kV kuni 20 kV jäetakse koormusjuhtumid 2b*,
2c*, 2d*, 2e* ja 3b kontrollimata.
(SRT) EE.2 Modifitseeritud tegurid

Projekti erinõuetega võib sätestada ka tegurite modifitseeritud väärtused.
15
EVS-EN 50341-2-20:2015
5 ELEKTRILISED NÕUDED
5.1 Sissejuhatus
(sre) EE.1 Juhtmete hüplemine
Juhtmete ja trosside hüplemist tuleb õhkvahemike arvutamisel visangus arvestada juhul,
kui seda on nõutud projekti erinõuetega. Vastav metoodika peab olema sätestatud
projekti erinõuetes.
5.2 Voolud
5.2.1 Nimivool
(sre) EE.1 Tingimused juhtme suurima temperatuuri määramiseks

Ümbruskonna suurimaks temperatuuriks projekteerimisel võtta +35 °C tuule puudumisel.
5.2.2 Lühisvoolud

(SRT) EE.1 Lühisvoolude väärtused
Lühisvoolude väärtused ja kestused tuleb anda projekti erinõuetega.
5.4 Pingete ja liigpingete liigitus
(A-kk) EE.1 Eestis kasutatavad nimipinged

Tabelis 5.1/EE.1 on toodud Eestis eelistatavalt kasutatavad ja võimalikud perspektiivsed
nimipinged ning neile vastavad suurimad võrgupinged.
Tabel 5.1/EE.1 — Nimipinged ja neile vastavad suurimad võrgupinged
Nimipinged, kV Suurimad võrgupinged, kV

6 7,2
10 12
15 17,5
20 24
35 40,5
110 123
220 245
330 *) 362 *)
400 420
*) väärtused on võetud standardist EN 60071, standardis EN 50341 vastav
pinge puudub.
(SRT) EE.2 Liini ja alajaamade isolatsiooni koordinatsioon

Juhised liini isolatsiooni koordineerimiseks liiniga ühendatud alajaamade isolatsiooniga
antakse vajaduse korral projekti erinõuetes.
16
EVS-EN 50341-2-20:2015
5.5 Vähimad õhkvahemikud ülelöögi vältimiseks
5.5.2 Lisas E toodud teoreetilise meetodi rakendamine
(SRT) EE.1 Vähimate õhkvahemike määramine
Del ja Dpp ning D50Hz_p_e ja D50Hz_p_p määramiseks üle 45 kV võrkudes tuleb kasutada selle
standardi osa 1 lisas E kirjeldatud meetodit.
5.5.3 Euroopa kogemustel põhinev empiiriline meetod
(SRT) EE.1 Vähimate õhkvahemike ligikaudne hindamine

D50Hz_p_e ja D50Hz_p_p ligikaudseks hindamiseks üle 45 kV liinide puhul võib kasutada tabelis
5.5/EE.1 toodud kogemuste põhjal (empiirilisel teel) saadud väärtusi.
Tabel 5.5/EE.1 — Võrgusageduspingete talumiseks vajalikud vähimad
õhkvahemikud (kasutamiseks tuule piirtingimuste puhul)
Suurim võrgupinge D50Hz_p_e [m] D50Hz_p_p [m]

Us Kg = 1,45 Kg = 1,60
kV juhe–mast faas–faas
123 0,23 0,37
245 0,43 0,69
362 0,62 1,02
420 0,70 1,17
Del ja Dpp ligikaudseks hindamiseks võib kasutada tabelis 5.6/EE.1 toodud empiirilisel teel
saadud väärtusi.
Tabel 5.6/EE.1 — Õhkvahemikud Del ja Dpp
Suurim võrgupinge
Us Del Dpp
kV m m
7,2 0,09 0,10
12 0,12 0,15
17,5 0,16 0,20
24 0,22 0,25
40,5 0,41 0,50
123 1,00 1,15
245 1,70 2,00
362 2,50 2,85
420 2,80 3,20
5.6 Koormusjuhtumid õhkvahemike arvutamiseks
5.6.2 Juhtme suurim temperatuur
(sre) EE.1 Suurim temperatuur

Juhtme suurimaks temperatuuriks püsitalitluses, kui projekti erinõuetega ei ole sätestatud
teisiti, võtta:
faasijuhtmetel +60 °C,
piksekaitsetrossidel +40 °C.
17
EVS-EN 50341-2-20:2015
(SRT) EE.2 Temperatuurid lühiste ajal

Alumiiniumist või alumiiniumisulamist soontega õhukaablite ja kaetud juhtmete suurim
temperatuur lühiste puhul ei tohi ületada isoleermaterjalile lubatud suurimat
temperatuuri. Seda temperatuuri peavad taluma ka liini tarvikud.
5.6.3 Tuulekoormused õhkvahemike määramisel
5.6.3.1 Tuule koormusjuhtumid
(sre) EE.1 Temperatuurid õhkvahemike arvutamisel tuulekoormusel

Temperatuurideks õhkvahemike arvutamisel nii nimituulekoormuse kui ka piir-
tuulekoormuse juures võtta –5 °C ja +15 °C.
5.6.4 Jäitekoormused õhkvahemike määramisel
(sre) EE.1 Jäitekoormus õhkvahemike arvutamisel

Koormusjuhtumiks „piirjäitekoormus“ võtta 50-aastase kordusperioodiga piirjäite-

koormus tuule puudumisel ja temperatuuril –5 °C.
5.6.5 Kombineeritud tuule- ja jäitekoormus
(SRT) EE.1 Kombineeritud tuule- ja jäitekoormus

Kombineeritud tuule- ja jäitekoormust ei pea õhkvahemike arvutamisel arvestama.
5.8 Sisevahemikud visangus ja mastil
(SRT) EE.1 Vähimad õhkvahemikud

Vähimad sisevahemikud liinidele nimipingega üle 1 kV kuni 45 kV on toodud tabelis
5.9/EE.1.
(SRT) EE.2 Teenindusvahemikud

Tabelites 5.8 ja 5.9/EE.1 toodud vähimad sisevahemikud on antud tehnilisest seisukohast
lähtudes. Kui mastil on teenindusvahemikud vajalikud, tuleb see sätestada projekti
erinõuetes.
(sre) EE.3 Õhkvahemike vähendustegur

Tabelites 5.8 ja 5.9/EE.1 on õhkvahemike Del ja Dpp vähendusteguri k1 väärtus tuule-
koormustel 0,70.
(SRT) EE.4 Ahelate paigutus

Kui samadel mastidel paiknevad ahelad erinevate nimipingetega, siis kõrgema nimi-
pingega ahelad ei tohi paikneda madalama nimipingega ahelatest allpool.
(sre) EE.5 Juhtmete vertikaalpaigutus

Vertikaal- ja segapaigutusega juhtmete puhul tuleb vahemikke kontrollida koormus-
juhtumil, kus ülemine juhe on kaetud jäitega, alumine mitte, temperatuur 0 °C, samaaegset
tuulekoormust ei arvestata. Piksekaitsetrossi ja faasijuhtme vahelist verikaalvahemikku
kontrollitakse samal viisil.
18
EVS-EN 50341-2-20:2015
5.9 Välisvahemikud
(SRT) EE.1 Juhtmete kinnitamine liini tugi- ja tõirisolaatoritele
Projekti erinõuetes määratletud vastutusrikastel ristumistel liiklustrasside ning teiste
elektri- ja telekommunikatsiooniliinidega, kus vaadeldav liin on ülemine, peavad kõigis
ristumisvisanguga külgnevates mastides faasijuhtmete kinnitused olema tugevdatud.
(SRT) EE.2 Paralleelisolaatorkettide kasutamine

Ristumistel avaliku raudteega ja riigi põhimaanteedega tuleb kasutada paralleel-
isolaatorkette (vt jaotis 10.7/EE.2).
(SRT) EE.3 Puitmasti tõmmits

Isoleeritud või resonantsmaandatud neutraaliga võrkudes peavad puitmastide tõmmitsad
olema varustatud tõmmitsaisolaatoriga. Tõmmitsaisolaator peab paiknema liinijuhtme
kinnituspunktist vähemalt 2,5 m kaugusel ja maast vähemalt 3 m kõrgusel.

5.9.2 Õhkvahemikud maani piirkondades, mis asuvad eemal ehitistest, teedest, jne
(SRT) EE.1 Õhkvahemikud järskudel nõlvadel

Järskudel nõlvadel võtta õhkvahemikuks maani sama vahemik, mis on nõutud normaalse
pinnamoe korral.
(SRT) EE.2 Õhkvahemikud puudeni

Vähimad horisontaal- ja vertikaalvahemikud õhuliini paljasjuhtme ja puude (v.a vilja-
puude) võra vahel peavad olema 2,0 m + Del (vähemalt 2,6 m), viljapuude puhul 3,0 m + Del
(vähemalt 3,6 m).
Vähimad horisontaal- ja vertikaalvahemikud õhuliini kaetud juhtmete ja puude vahel
peavad olema 1,5 m. Vähimad horisontaal- ja vertikaalvahemikud õhukaabli ja puude
vahel peavad olema 1,0 m.
Liini valdajal on õigus sätestada projekti erinõuetega teistsugused vahemike, kuid mitte
siintoodutest väiksemaid.
5.9.3 Välisvahemikud elu- ja muude hooneteni
(SRT) EE.1 Õhkvahemikud elumajadeni ja muude ehitisteni

Kui liin paikneb hoonete kohal või kõrval või antenni või mõne muu sarnase ehitise
lähedal, tuleb lähtuda tabelist 5.11/EE.1.
(SRT) EE.2 Õhuliin elu- ja muude tähtsate hoonete kohal

Liini paiknemine elu- ja muude tähtsate hoonete kohal on keelatud. Õhuliin võib kulgeda
üle vähemtähtsate rajatiste (vt tabel 5.11/EE.1).
19
EVS-EN 50341-2-20:2015
Tabel 5.9/EE.1 — Vähimad õhkvahemikud visangus ja mastil (liinidele nimipingega üle 1 kV, kuni 45 kV)
Õhkvahemikud visangus ja mastil, m

Koormus- Visangus Mastil
Märkused
juhtum
Faasijuhe– Faaside ja/või eri ahelate Faasijuhtmete ja
Faasijuhe–faasijuhe
piksekaitsetross vahel maandatud osade vahel
Isoleerimisviis B C I B C I B C I B C I
Juhtme suurim
Dpp Dpp - Del Dpp - Dpp Dpp 2d Del Dpp 0,1 Tuul puudub
temperatuur
Piir-
Dpp Dpp - Del Dpp - Dpp Dpp 2d Del Dpp 0,1 Tuul puudub
jäitekoormus
Nimituule-
Dpp k1 Dpp k1 - Del k1 Dpp k1 - Dpp k1 Dpp k1 2dk1 Del k1 Dpp k1 0,1 k1 Tegur k1 = 0,70
koormus
Piirtuule-
Dpp k1 0,07 - Del k1 - - Dpp k1 - - Del k1 - - Tegur k1 = 0,70
koormus
Õhukaabel: Ahelate vaheline kaugus: d on õhukaabli diameeter.
Kui piksekaitsetrossi kinnituspunkt paikneb mastis faasijuhtmetest kõrgemal, siis ei tohi piksekaitsetrossi ripe ulatuda faasijuhtmest allapoole.
Kui kaetud juhtmed ei ole mastis isoleeritud, nt läbivklemmide kasutamise tõttu, peab rakendama tabelis 5.6 toodud vähimaid õhkvahemikke.
Kui liinidel on samasugused juhtmed (sama ristlõige, materjal, konstruktsioon ja ripe), siis saab kasutada lihtsustatud meetodit visangus vajalike vahemike arvutamiseks
tuule puudumisel, et olla kindel, et neid vahemikke ei rikuta tuule puhul (vt jaotist F.1).
MÄRKUS Tähed veergude päises tähendavad: B = paljasjuhtmed, C = kaetud juhtmed ja I = õhukaablid.
20
EVS-EN 50341-2-20:2015
(A-kk) EE.3 Kaugus vedelkütuse tanklateni

Vähim kaugus õhuliini telje ja tankla piiri vahel on 1,5-kordne liini masti kõrgus.
(SRT) EE.4 Kaugus antennimastideni

Antennimastid ja nende osad ei tohi paikneda liini kaitsevööndis.
Elektrijaamade ja alajaamade sidemastidele võidakse rakendada erinõudeid, mis
sätestatakse projekti erinõuetega.
(SRT) EE.5 Kaugus elektrituulikuni

Vähim horisontaalne kaugus elektrituuliku torni telje ja õhuliini lähima juhtme vahel
(tuule puudumisel) on kahekordne tuuliku tiiviku diameeter.
(SRT) EE.6 Kaugus plahvatusohtlike ladudeni

Kaugus plahvatusohtlike rajatisteni peab olema sätestatud projekti erinõuetes.
5.9.4 Õhkvahemikud liiniga ristuvate teedeni

(A-kk) EE.1 Õhkvahemikud liiniga ristuvate teedeni, raudteedeni ja laevatatavate
veeteedeni
Vertikaalset vahemikku kohalike teedeni ei tohi vähendada.
Liini masti lähim maapealne osa ei tohi paikneda lähemal kui 5 m tee kindlustatud peenra,
väljaku, parkla vms servast.
330 kV ja kõrgema nimipingega liin ei tohi kulgeda üle parkla.
Kui tee kuulub kõrgete objektide liikumiseks ettenähtud teedevõrku, tuleb arvestada tee
omaniku nõudeid. Laevade mastide kõrguse kohta saab teavet Veeteede Ametist.
Suusatõstukeid tuleb käsitleda köisteena.
Erikoormusjuhtumitel võtta õhuliini juhtmete temperatuuriks +5 °C.
5.9.5 Õhkvahemikud liiniga lähipaiknevate teedeni
(A-kk) EE.1 Õhkvahemikud liiniga lähipaiknevate teedeni, raudteedeni ja laevatatavate

veeteedeni
Õhkvahemike määramisel liiniga lähipaiknevate teedeni, raudteedeni ja laevatatavate
veeteedeni tuleb lähtuda tabelist 5.13/EE.1.
5.9.6 Õhkvahemikud teiste elektri- või telekommunikatsiooni-õhuliinideni
(SRT) EE.1 Õhkvahemikud teiste elektri- või telekommunikatsiooni-õhuliinideni

Õhkvahemike määramisel liiniga ristuvate või lähipaiknevate elektri- või
telekommunikatsiooni-õhuliinideni tuleb lähtuda tabelist 5.14/EE.1.
Kahe liini ristumisel võtta alumise liini juhtme temperatuuriks +15 °C.
5.9.7 Õhkvahemikud puhkealadeni (mänguväljakud, spordirajatised jne)
(SRT) EE.1 Õhkvahemikud puhkealadeni

Õhuliin ei tohi kulgeda üle tähtsate spordirajatiste, mänguväljakute ja puhkealade.
(Spordirajatise all mõeldakse spordiväljakut, autasustamispjedestaale ja nende juurde
kuuluvaid pealtvaatajatele mõeldud alasid, aga mitte muid alasid, nagu spordiväljakute
juurde kuuluvaid parke.) Horisontaalvahemik faasijuhtmest sellise ala piirini peab olema
vähemalt 10 m + Del (tuule puudumisel).
21
22
EVS-EN 50341-2-20:2015
ametkondadega.
mitte üle pealtvaatajate tribüünide.
Liini ehitamine läbi rahvusparkide ja muude kaitsealade tuleb kooskõlastada vastavate
Liin võib kulgeda üle golfiväljakute, motokrossiradade, ratsutamisväljakute jms, kuid

EVS-EN 50341-2-20:2015
Tabel 5.11/EE.1 — Vähimad õhkvahemikud elumajade ja muude hooneteni
Vähimad õhkvahemikud elumajade ja muude hooneteni, m

Liin hoonete kohal
Koormusjuhtum Antennid, tänavavalgustuspostid,
Vähemtähtsad hooned (liini kulgemine Liin hoonete kõrval
lipumastid, reklaamtulbad jms
üle tähtsate hoonete ei ole lubatud, (Horisontaalvahemik)
(vt lisamärkused)
vt 5.9.3/EE.1)
Isoleerimisviis B C I B C I B C I
Juhtme suurim 4,5+Del 5,0+Del 2,0+Del

3,0 2,5 3,0 3,0 2,0 2,0
temperatuur vähimalt 5,5 vähimalt 6,0 vähimalt 2,6
4,5+Del 5,0+Del 2,0+Del
Piirjäitekoormus 3,0 2,5 3,0 3,0 2,0 2,0
vähimalt 5,5 vähimalt 6,0 vähimalt 2,6
4,5+Del 5,0+Del 2,0+Del
Nimituulekoormus 3,0 2,5 3,0 3,0 2,0 2,0
vähimalt 5,5 vähimalt 6,0 vähimalt 2,6
1. Vähemtähtsad on hooned pindalaga alla 50 m2, mida ei kasutata elumajadena ja kus 1. Üle 45 kV liini suunas kukkuva rajatise
inimesed viibivad ainult lühiajaliselt (näiteks väikesed laohooned, katusealused jne, ja juhtmete (juhtmete suurimal
aga ka tulekindlast materjalist ehitatud ja muudest hoonetest vähemalt 4 m kaugusel temperatuuril ja tuule puudumisel) vahel
Lisamärkused paiknevad garaažid). peab säilima vahemik Del.
2. Arvestada tuleb, et hoone kohal olevalt liinilt võivad kukkuda jäite tükid. 2. Lisateavet antennimastide ja
3. Elektrijaamade ja alajaamade kohal või lähedal paiknevate õhuliinide jaoks võidakse elektrituulikute kohta vt 5.9.3/EE.4 ja
rakendada tabelis toodutest erinevaid nõudeid, mis sätestatakse projekti erinõuetega. 5.9.3/EE.5.
MÄRKUS Tähed veergude päises tähendavad: B = paljasjuhtmed, C = kaetud juhtmed ja I = õhukaablid. Vahemikud kaetud juhtmete ja õhukaablite
jaoks kehtivad ainult pingetel üle 1 kV ja kuni 45 kV.
23
EVS-EN 50341-2-20:2015
Tabel 5.13/EE.1 — Vähimad õhkvahemikud liini ning lähipaiknevate teede, raudteede ja laevatatavate veeteede vahel
Õhkvahemikud liini ning lähipaiknevate teede, raudteede ja laevatatavate veeteede vahel, m

Horisontaalvahemik raudtee Horisontaalvahemik kiirtee,
Koormusjuhtum või trollibussi veeremi maantee või kohaliku tee Horisontaalvahemik liini lähima
Horisontaalvahemik köistee
gabariidini või nende sõidutee välisääreni (k.a osa ja raudtee lähima
osadeni
kontaktvõrgu juhtme riputus- kindlustatud teepeenar) või rööpapaari välisserva vahel
süsteemi komponentideni veetee välisääreni
Juhtme suurim 4,0 + Del 4,0 + Del

8 8 8 4,0 4,0 2 + Del 1,5 1,5 4,0 4,0
temperatuur vähimalt 4,6 vähimalt 4,6
4,0 + Del 4,0 + Del
Piirjäitekoormus 8 8 8 4,0 4,0 2 + Del 1,5 1,5 4,0 4,0
vähimalt 4,6 vähimalt 4,6
4,0 + Del 4,0 + Del
Nimituulekoormus 5 5 5 4,0 4,0 2 + Del 1,5 1,5 4,0 4,0
vähimalt 4,6 vähimalt 4,6
Erandlik 4,0 + Del
- - - 4,0 - - - - - - -
koormusjuhtum – 4 vähimalt 4,6
Kui neist horisontaalvahemikest ei saa kinni pidada, peab järgima tabelis 5.12 liini ja raudtee ristumise Kui on kavas raudtee üle viia
Lisamärkused kohta toodud vahemikke. elekterveole, siis peab vahemik
olema vähemalt 15 m.
Erandlik koormusjuhtum 4: Lisaks tuleb eeldada, et köistee tugi- ja tõmbetrossid võnguvad õhuliini poole suurima kaldenurgaga 45°.
MÄRKUS Tähed veergude päises tähendavad: B = paljasjuhtmed, C = kaetud juhtmed ja I = õhukaablid. Vahemikud kaetud juhtmete ja õhukaablite jaoks kehtivad
ainult pingetel üle 1 kV ja kuni 45 kV.
24
EVS-EN 50341-2-20:2015
Tabel 5.14/EE.1 — Vähimad õhkvahemikud teiste elektriliinideni ja telekommutatsiooni õhuliinideni

Liinide ristumine, Rööpsed liinid ühistel tarinditel, Rööpsed või lähipaiknevad
m m liinid eraldi tarinditel, m
Horisontaalvahemik
Koormusjuhtum Vertikaalvahemik ülemise liini
vertikaalsuunas võnkuva
alumise juhtme ja alumise liini Vahemik erinevate ettevõtete liinide
juhtme ja
pingestatud või maandatud juhtmete vahel
telekommunikatsiooniliini
osade vahel
osade vahel
(vt MÄRKUS 1)
Juhtme suurim 1 + Dpp Dpp 1 + Dpp

2,0 1,0 - - - 1,0 2d 2,0 1,0
temperatuur vähimalt 2,0 a vähimalt 1,0 a vähimalt 2,0 a
1 + Dpp Dpp 1 + Dpp
Piirjäitekoormus 2,0 1,0 - - - 1,0 2d 2,0 1,0
vähimalt 2,0 a vähimalt 1,0 a vähimalt 2,0 a
1 + Dpp 1 + Dpp Dpp 1 + Dpp
Nimituulekoormus 2,0 1,0 2,0 2,0 1,0 2d 2,0 1,0
vähimalt 2,0 a vähimalt 2,0 a vähimalt 1,0 a vähimalt 2,0 a
Erilist tähelepanu peab pöörama ristuvatele liinidele ja rööpsetele liinidele. Vahekaugus peab olema suurem kui isolaatorketi 1,1-kordne asom (viimane
on määratletud kui vähim kaugus pingestatud ja maandatud osade vahel).
Kui nõutavat horisontaal- Kui erinevate ettevõtete liiniahelad on Kaaluda tuleb kas ühe või
vahemikku ei õnnestu paigutatud ühistele tarinditele, siis peab mõlema liini juhtmete
Lisamärkused saavutada, siis peab olema minimeerima nende võimalikku võnkumist.
tagatud vertikaalvahemik vastastikust mõju, s.o tuleb arvestada
ülemise ahela alumise juhtme ja pöördtraaversite olemasolu, isolaatorite
alumise liini pingestatud või purunemisvõimalust, induktsiooni mõju ja
maandatud osade vahel. hoolduse vajadust.
a)Dpp on kahe liini Dpp väärtustest suurim.
MÄRKUS 1 Õhukaabel: d on õhukaabli diameeter.
MÄRKUS 2 Tähed veergude päises tähendavad: B = paljasjuhtmed, C = kaetud juhtmed ja I = õhukaablid. Vahemikud kaetud juhtmete ja õhukaablite jaoks kehtivad ainult
pingetel üle 1 kV ja kuni 45 kV.
25
EVS-EN 50341-2-20:2015
Lisatud jaotised
5.9.8 Õhkvahemikud õhuliiniga ristuvate ja lähipaiknevate torustike ning gaasi- ja

naftatorujuhtmeteni
(A-kk) EE.1 Õhkvahemikud maapealsete torustike ning gaasi- ja naftatorujuhtmeteni
Tuleohtlike vedelike ja gaasitorustike ristumisnurk õhuliiniga on soovitatav võtta
võimalikult lähedane 90°. Mittepõlevate vedelike ja mittepõlevate gaaside torustike
ristumisnurki ei normeerita.
Kõrgepinge-õhuliinide ristumine katmata tuleohtlike magistraal- või tööstuslike
torustikega ei ole lubatud. Selliste ristumiste puhul tuleb torustik katta pinnasega või
kaitsta sellise rajatisega, mis väldib juhtme kukkumist torustikule.
Juhul, kui metalltorustikud ei ole pinnasega kaetud, tuleb torustik maandada, kusjuures
maandustakistus ei tohi olla suurem kui 10 Ω.
Vähimad kaugused õhuliini juhtmete ning ristuvate ja lähipaiknevate maapealsete

torustike vahel on toodud tabelis 5.9.8/EE.1.
Tabel 5.9.8/EE.1 — Vähimad õhuliini juhtmete ja maapealsete torustike vahelised

õhkvahemikud
Vähimad
Ristumine või lähipaiknemine
õhkvahemikud, m
Vertikaalõhkvahemik juhtme ja ristuva torustiku või selle
kaitserajatise lähima osani. 3 + Del
Sama juhtme katkemisel naabervisangus. 1 + Del
Horisontaalõhkvahemik õhuliini äärmise juhtme ja
lähipaiknevate nafta või gaasi (rõhuga üle 1,6 MPa) 50
magistraaltorustike vahel.
Horisontaalõhkvahemik õhuliini äärmise juhtme ja Masti kõrgus
lähipaiknevate nafta- või gaasitorustike vahel.
Horisontaalõhkvahemik õhuliini äärmise juhtme ja lähi-
10
paiknevate vee-, kanalisatsiooni- või kaugküttetorustike vahel.
Horisontaalõhkvahemik õhuliini äärmise juhtme ja
lähipaiknevate gaasi rõhureguleerimis- või jaotusjaamade vahel
– gaasi rõhk üle 1,6 MPa, 80
– gaasi rõhk 1,6 MPa või väiksem. Masti kõrgus + 3
Horisontaalõhkvahemik õhuliini masti vundamendi ja ristuva
3 + Del
torustiku või selle kaitserajatise lähima osani.
Vertikaalseid õhkvahemikke tuleb kontrollida juhtme suurima temperatuuri ja piir-

jäitekoormuse juures tuule puudumisel.
Arvutustingimusi ja õhkvahemike suurusi võidakse täpsustada projekti erinõuetega.
(A-kk) EE.2 Õhkvahemikud õhuliiniga ristuvate ja lähipaiknevate maa-aluste torustikeni

Tuleohtlike vedelike ja gaasitorustike ristumisnurk õhuliiniga ei tohi olla väiksem kui 60°.
Ristumisnurki mittepõlevate vedelike ja gaasitorustikega ei normeerita.
Vähimad kaugused õhuliini ning ristuvate ja lähipaiknevate maa-aluste torustike vahel on
tabelis 5.9.8/EE.2.
26
EVS-EN 50341-2-20:2015
Tabel 5.9.8/EE.2 — Vähimad õhuliini juhtmete ja maa-aluste torustike vahelised

kaugused
Vähimad
Ristumine või lähipaiknemine
kaugused, m
Horisontaalvahemik õhuliini tuule koormuseta äärmise
juhtme ja lähipaiknevate nafta või gaasi (rõhuga üle 1,6 MPa) 20
magistraaltorustike vahel.
Horisontaalvahemik õhuliini masti vundamendi ja ristuvate
või lähipaiknevate nafta või gaasi (rõhuga 1,6 MPa või vähem) 10
torustike vahel.
Horisontaalvahemik õhuliini masti vundamendi ja ristuvate
või lähipaiknevate vee-, kanalisatsiooni või kaugküttetorustike 2
vahel.
Erijuhtudel võib, kokkuleppel torustiku valdajaga, tabelis toodud väärtusi vähendada

(näiteks elektrijaamade ja tööstusettevõtete territooriumidel ning linna tänavatel). Sel
juhul tuleb kaaluda meetmete rakendamist masti vundamendi kaitseks torustike
lõhkemise korral ning meetmete rakendamist ohtlike potentsiaalide väljakandumise
vältimiseks metalltorude kaudu.
Horisontaalõhkvahemik õhuliini tuulekoormuseta äärmise juhtme ja lähipaiknevate gaasi
rõhureguleerimis- või jaotusjaamade vahel tuleb võtta, analoogselt maapealsete
torustikega, tabelist 5.9.8/EE.1.
Arvutustingimusi ja vahemike suurusi võidakse täpsustada projekti erinõuetega.
5.9.9 Õhuliinid lennuvälja lähedal
(A-kk) EE.1 Õhuliinid lennuväljade lähedal

Lähtutakse lennundusseadusest. Vajalikud eritingimused kooskõlastatakse Lennuametiga
ja antakse projekti erinõuetega.
5.10 Koroona
5.10.1 Raadiohäired
5.10.1.3 Häirete piirangud
(SRT) EE.1 Raadiohäirete piirangud

Liini äärmisest juhtmest 20 m kaugusel liini nimipingel ja ilusa ilmaga ei tohi raadiohäired
sagedusel 0,5 MHz olla suuremad kui 57 dB (1 μV/m suhtes).
5.10.2 Helimüra
5.10.2.3 Häirete piirangud
(A-kk) EE.1 Helimüra piirangud

Arvestada tuleb Eesti sotsiaalministri määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhke-
aladel, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“
(RTL 2002, 38, 511).
Helimüra piiranguid võidakse täpsustada projekti erinõuetega.
27
EVS-EN 50341-2-20:2015
5.10.3 Koroonakaod
(SRT) EE.1 Koroonakadude piiramine

Koroonakadude piiramise nõuded antakse vajaduse korral projekti erinõuetega.
6 MAANDUSSÜSTEEMID
6.1 Sissejuhatus
6.1.3 Maandamismeetmed välgu toime vähendamiseks
(SRT) EE.1 Vastassuunalise ülelöögi vältimine

Liini isolatsiooni vastassuunalise ülelöögi tõenäosuse vähendamiseks alajaama lähedal
tuleb õhuliini lõpumasti maandus alajaama maanduskontuuriga kokku ühendada. See-
juures võib ühendus olla teostatud ka piisava ristlõikega piksekaitsetrossi kaudu.

Tingimused välgu toime vähendamiseks sõltuvad pinnase eritakistusest ning nõuded võib
lugeda täidetuks, kui valgumistakistus RE metall- ja raudbetoonmastidel ei ületa järgmisi
väärtusi:
— pinnase eritakistusel kuni 100 Ωm RE = 10 Ω;
— pinnase eritakistusel üle 100 Ωm kuni 500 Ωm RE = 15 Ω;
— pinnase eritakistusel üle 500 Ωm kuni 1000 Ωm RE = 20 Ω;
— pinnase eritakistusel üle 1000 Ωm kuni 5000 Ωm RE = 30 Ω.
MÄRKUS Üle 45 m kõrguste mastide, mis on varustatud piksekaitsetrossidega, maandus-
takistuse väärtus peab olema eeltooduist 2 korda väiksem.
6.2 Dimensioneerimine korrosiooni ja mehaanilise tugevuse järgi
6.2.1 Maanduselektroodid
(sre) EE.1 Maanduselektroodide materjal

Maanduselektroodidena on soovitatav kasutada kuumtsingitud terasmaandureid.
6.2.2 Maandus- ja potentsiaalitasandusjuhid
(sre) EE.1 Maandus- ja potentsiaalitasandusjuhtide materjal

Maandus- ja potentsiaalitasandusjuhtidena on soovitatav kasutada tsingitud terast.
Vajadusel võib lühikeste potentsiaaliühtlustusjuhtide korral kasutada vaske või
alumiiniumi, teistel juhtudel pole nende kasutamine soovitatav.
(SRT) EE.2 Maandusjuhi ja maanduselektroodi ühendamine

Puitmastidel teha maasse suunduva ja maast väljuva maandusjuhi ühendus lahti-
võetavana. See ühendus ei tohi olla lahtivõetav ilma vastavate tööriistadeta.
6.4 Dimensioneerimine inimese ohutuse järgi
6.4.1 Lubatavad puutepinge väärtused
(SRT) EE.1 Puutepingete väärtused ja arvutusmeetodid

Kasutada tuleb standardis EVS-EN 50522:2010 sätestatud puutepingete väärtusi ja
arvutusmeetodeid.
28
EVS-EN 50341-2-20:2015
6.4.2 Erinevates paikades lubatavad puutepinged
(SRT) EE.1 Meetmed ohutuse tagamiseks kompenseeritud või kompenseerimata

isoleeritud neutraaliga süsteemis
Isoleeritud või kompenseeritud neutraaliga 6 kV – 35 kV võrgus loetakse kohtades, kus
inimesed viibivad harva (metsad, põllumaa jne), ohutusnõuded puutepinge osas täidetuks,
kui õhuliini metall- ja raudbetoonmastidel ei ületa valgumistakistus RE väärtust:
RE = 250 / IE Ω
kus IE on maaühendusvool rikke korral amprites (A).
6.4.3 Maandussüsteemide projekteerimine lubatavate puutepingete tagamiseks
(SRT) EE.1 Potentsiaalitasandus

Kui sageli külastataval alal (linnad, asulad, mänguväljakud, kõnniteed, elumajade lähi-
ümbrus jne) ei õnnestu masti maanduriga saavutada lubatavat puutepinge väärtust, tuleb
mastide ja tõmmitsate ankrute juures lubatavate sammu- ja puutepingete tagamiseks

kasutada potentsiaalitasandust.
Potentsiaalitasanduseks paigaldatakse 0,2 m – 0,5 m sügavusele maapinda, masti puute-
altide osade ümber, ringikujulised elektroodide süsteemid, mis ühendatakse galvaaniliselt
puutealtide osadega mastil.
Maandusvoolu puhul kuni 10 kA paigaldatakse üks potentsiaalitasandusmaandur / ringi-
kujuline elektrood masti puutealtidest osadest 1 m kuni 1,25 m kaugusele.
Maandusvoolu puhul üle 10 kA paigaldatakse kaks potentsiaalitasandusmaandurit /
elektroodide süsteemi masti puutealtidest osadest vastavalt 1 m ja 2 m kaugusele.
Isoleeritud neutraaliga süsteemi (1 kV kuni 35 kV) puhul võib potentsiaalitasanduseks
katta masti ümbritsev pinnas 1,25 m kauguseni vähemalt 0,3 m paksuse jämeda-
fraktsioonilise (tükisuurus üle 40 mm) killustiku kihiga. Kui ka see ei anna soovitud
tulemusi, tuleb isoleerida masti osad, mida saab maapinnalt puudutada.
(sre) EE.2 Maandusjuhtme kasutamine

Ohtliku puutepinge vähendamise ühe meetodina võib olemasoleva kuni 20 kV raudbetoon-
mastidega teatud liinilõigus kasutada maandusjuhet, millega ühendatakse selle liinilõigu
mastide maandused omavahel. Reeglina riputatakse maandusjuhe liinijuhtmetest alla-
poole. Täiendavad nõuded maandusjuhtme kohta antakse projekti erinõuetega.
Maandusjuhtme suurimaks temperatuuriks püsitalitluses, kui projekti erinõuetega ei ole
sätestatud teisiti, tuleb võtta +40 °C.
Maandusjuhtme ja faasijuhtme vahelist verikaalvahemikku kontrollitakse samal viisil kui
piksekaitsetrossi ja faasijuhtme vahelist vertikaalvahemikku (vt jaotis 5.8/EE.5).
Piirkondades, mis asuvad eemal ehitistest, teedest ja muudest objektidest, peab maandus-
juhtme kõrgus maapinnast tuule puudumisel ja juhtme temperatuuri +40 °C juures olema
vähemalt 5,0 m. Muudel juhtudel tuleb lähtuda jaotise 5.9 nõuetest.
29
EVS-EN 50341-2-20:2015
7 MASTID
7.2 Materjalid
7.2.6 Puit
(sre) EE.1 Puitmastid
Puitmastide materjalina on soovitatav kasutada hariliku männi (Pinus sylvestris)
immutatud puitu.
7.3 Sõrestikmastid
(sre) EE.1 Sõrestikmastide projekteerimine

Profiilvarrastest sõrestikmastide projekteerimisel rakenduvad osa 1 lisas J toodud
eeskirjad.

7.3.6 Kandepiirseisundid
(sre) EE.1 Sõrestikmastide arvutus

Sõrestikmastide arvutusel tuleb rakendada osa 1 lisas J toodud lähenemist.
7.3.6.3 Varraste tõmbe-, painde- ja survetugevus
(sre) EE.1 Arvutusmeetod

Ühte külgepidi ühendatud varraste tõmbetugevus tuleb arvutada osa 1 lisa J jaotise J.3
sätetel põhineva meetodiga.
7.3.6.4 Survevarraste nõtketugevus
(sre) EE.1 Survevarraste projekteerimine

Sõrestikmastide survevardad tuleb projekteerida lisa J jaotise J.4 sätetel põhineva
meetodiga.
7.3.8 Liidete kandevõime
(sre) EE.1 Poltliited

Sõrestikmastide poltliited tuleb projekteerida lisa J jaotise J.5 sätetel põhineva meetodiga.
7.4 Teraspostmastid
7.4.8 Liidete kandevõime
7.4.8.2 Poldid (välja arvatud ankurduspoldid)
(sre) EE.1 Poltide kandevõime projekteerimine

Poltide kandevõime lõikele, muljumisele ja tõmbele tuleb arvutada lisa J jaotise J.5 sätetel
põhineva meetodiga.
30
EVS-EN 50341-2-20:2015
7.4.8.3 Liugliited
(SRT) EE.1 Liugliite tolerants

Iga liite liugistude tolerantside summa peab vastama projekti erinõuetega määratletud
postmasti pikkuse tolerantsile.
7.5 Puitmastid
7.5.5 Kandepiirseisundid
7.5.5.1 Põhialused
(SRT) EE.1 Osavarutegur normaalsetes koormustingimustes

Osavarutegur γM1 normaalsetes koormustingimustes tuleb võtta:
γM1 = 1,50

7.5.5.3 Puitelementide kandevõime
(SRT) EE.1 Normkandevõime

Normkandevõime fk peab andma posti tarnija kooskõlas standardiga EVS-EN 14229:2010.
(SRT) EE.2 Elastsusmoodul

Elastsusmooduli E peab andma posti tarnija kooskõlas standardiga EVS-EN 14229:2010.
7.5.5.4 Mädanemise tingimused
(SRT) EE.1 Puitpostide tugevus

Puitpostide tugevuse vähenemist mädanemise tõttu võetakse arvesse varuteguritega
(vt jaotis 7.5.5.1/EE.1).
7.9 Korrosioonikaitse ja viimistlus
7.9.5 Dekoratiivviimistlus
(A-kk) EE.1 Lennuliikluse hoiatusmärgid

Lennuliikluse hoiatusmärgid, k.a tuled, märgid, mastide värvimine jne, sätestatakse
projekti erinõuetega kooskõlastatult Lennuametiga.
7.10 Hooldusvahendid
7.10.1 Ronimine
(SRT) EE.1 Ohutu juurdepääs

Sõltuvalt masti tüübist on volitatud personali juurdepääsuks vajaduse korral erinevad
abinõud. Vajadus ja abinõud sätestatakse projekti erinõuetega. Ahelate horisontaal-
paigutusega mastidel peab olema tagatud ohutu ligipääs ühele ahelale nii, et teine ahel on
pinge all.
Volitamata isikute ligipääsu takistamiseks ei paigaldata ronimist hõlbustavaid vahendeid
kõrguseni 3 m maapinnast.
Erinõuded suure ronimisriskiga kohtades sätestatakse projekti erinõuetega.
31
EVS-EN 50341-2-20:2015
7.10.2 Hooldatavus
(SRT) EE.1 Ohutu juurdepääs

Kui masti konstruktsioon ei võimalda turvaköite kinnitamist, tuleb selleks ette näha eraldi
kinnituskohad.
7.10.3 Ohutusnõuded
(SRT) EE.1 Ohutusnõuded ja -abinõud

Projekti erinõuetega tuleb sätestada ohutusnõuded ja -abinõud, arvestades osa 1 jaotise
7.10.3 asjakohaseid reegleid.
8 VUNDAMENDID
8.1 Sissejuhatus

(SRT) EE.1 Üksikasjalikud täpsustused ja täiendavad nõuded
Üksikasjalikud täpsustused ja täiendavad nõuded lisaks selles peatükis toodutele tuleb
esitada projekti erinõuetes.
8.2 Geotehnilise projekteerimise alused
(SRT) EE.1 Vundamentide geotehniline kategooria

Kuni 20 kV õhuliinide vundamendid on esimese geotehnilise kategooria vundamendid. Üle
20 kV õhuliinide vundamendid on teise geotehnilise kategooria vundamendid.
8.2.2 Geotehniline projekteerimine arvutuste teel
(A-kk) EE.1 Projekteerimise metoodika

Vastavalt EVS-EN 1997-1 Eesti rahvusliku lisa jaotisele 2.4.7.3.4.1 kasutada arvutus-
varianti 2. Varutegurite väärtused tuleb võtta vastavalt EVS-EN 1997-1 Eesti rahvuslikule
lisale.
(sre) EE.2 Vundamentide vajum

Vundamentide vajumi suhtelise erimi piirväärtused on antud järgnevas tabelis.
Tabel 8.2/EE.1 — Vundamentide vajumi suhtelise erimi piirväärtused
Masti tüüp Suhteline erim Δs/L

Kandemastid 0,003
Ankru- ja ankrunurgamastid, kandenurgamastid, 0,0025
lõpumastid, portaalid
Ülemineku erimastid 0,002
MÄRKUS 1
Δs vajumi erim;
L vundamentide plokkide telgede vahekaugus horisontaalkoormuste suunas; tõmmitsatega
mastide puhul surutud vundamendi ja ankru telgede vahekaugus;
Δs/L suhteline erim – vajumi erim jagatud vundamentide vahekaugusega.
32
EVS-EN 50341-2-20:2015
MÄRKUS 2 Külmakergete tulemusena on aluspinnase kerkimise piirväärtused 50 % vastavast

suhtelisest erimist.
MÄRKUS 3 Mastide projekteerimise, ehituse ja käidu üldistatud kogemuse põhjal võib
projekteerija lubada tabelis toodutest erinevaid piirväärtusi, kui see ei põhjusta mastidele
ülemääraseid koormusi.
(sre) EE.3 Vundamentide külmakindlus
Vundament tuleb paigaldada piisavalt sügavale, et vältida külmakerget. Eesti tingimustes
võib külmumissügavuseks arvestada 1,5 m.
Vundamentides kasutatavate betoonelementide külmakindlus peab vastama klassile XF3
(EVS 814:2003 „Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja katse-
meetodid“).
8.2.4 Koormuskatsed
(SRT) EE.1 Vundamentide katsetamine

Lisaks vundamendi katsetamise standardile EVS-EN 61773 tuleb arvestada standardi
EVS-EN 1997-1 jaotiste 7.5 ja 8.8 sätteid.
8.3 Geoloogilised uuringud
(SRT) EE.1 Geoloogiliste uuringute maht

Geoloogiliste uuringute maht peab vastama projekti etapile ja detailsusele. Trassivalik või
eelprojekt peab sisaldama vähemalt trassi üldist geoloogilist iseloomustust.
Üle 20 kV liinidel tuleb geoloogilised uuringud teha kõigi ankrumastide asukohtades.
Uuringute vajaduse kandemastide all määrab projekteerija lähtuvalt trassi geoloogilisest
iseloomustusest.
9 JUHTMED JA PIKSEKAITSETROSSID
9.2 Juhtmed alumiiniumi baasil
9.2.3 Juhtme talitlustemperatuurid ja määrde parameetrid
(sre) EE.1 Suurimad talitlustemperatuurid

Alumiiniumipõhiste juhtmete suurim püsitalitlustemperatuur normaalkoormusel on
+60 °C.
Suurim lubatav temperatuur lühise korral on +180 °C.
9.3 Juhtmed terase baasil
9.3.3 Juhtme talitlustemperatuurid ja määrde parameetrid

Piksekaitsetrossidena kasutatavate terasjuhtmete suurim püsitalitlustemperatuur on
+40 °C.
Suurim lubatav temperatuur lühise korral on +180 °C.
33
EVS-EN 50341-2-20:2015
9.5 Kiudoptilisi telekommunikatsiooni-ahelaid sisaldavad juhtmed ja piksekaitsetrossid
9.5.3 Juhtme talitlustemperatuurid
Kiudoptiliste piksekaitsetrosside suurim püsitalitlustemperatuur on +40 °C.
Suurim lubatav temperatuur lühise korral on +200 °C. Lubatud on kasutada madalama
temperatuuritaluvusega juhtmeid eeldusel, et on tagatud projekti erinõuetes sätestatud
lühisvoolude taluvus.
9.6. Üldnõuded
9.6.2 Osavarutegurid juhtmetele
(SRT) EE.1 Osavaruteguri vähim väärtus

Kõigi juhtmetüüpide normtõmbetugevustel kasutatava osavaruteguri vähimaks
väärtuseks on

γM = 1,50
10 ISOLAATORID
10.2 Standardsed elektrilised nõuded
(SRT) EE.1 Standardsed taluvuspinged

Elektrivõrkude standardsed isolatsiooninivood peavad vastama standardisarja
EVS-EN 60071 nõuetele.
(SRT) EE.2 Puidu taluvuspinge

Masti ja traaversi puitosi võib arvestada välguimpulsspingete puhul liini isolatsiooni
osana. Nii immutatud kui ka immutamata puitosa elektriline tugevus on vähemalt
0,1 kV/mm.
(SRT) EE.3 Tõmmitsaisolaatori taluvuspinge

Tõmmitsaisolaatori võrgusagedusega taluvuspinge peab olema võrdne liini nimipingega
(s.o liini faasidevahelise pingega).
10.4 Saastetaluvusnõuded
(SRT) EE. 1 Võrgusageduspinge. Isolaatorite lekkerada

Isolaatorite lekkerajad saastunud keskkonnas on toodud tabelis 10.4/EE.1. Tabelis toodud
väärtused kehtivad kõigi vaadeldava piirkonna nimipingete ja kõigi neutraali talitlus-
viiside puhul. Vajalik(ud) lühim(ad) ühiklekkerada (-rajad) sätestatakse projekti eri-
nõuetes.
Tabel 10.4/EE.1 — Lühimad ühiklekkerajad
Saastatuse Ühiklekkerada võrgu

Iseloomulik keskkond
tase suurima pinge jaoks, mm/kV
Vähene Liin maapiirkonnas, hõre asustus. 20
Tihe asustus, liin vähemalt 1 km
Tugev kaugusel saastavast tööstusest, liin 25
elava liiklusega maantee lähedal.
Väga tugev Liin saastava tööstuse lähedal. 31
34
EVS-EN 50341-2-20:2015
10.7 Mehaanilised nõuded
(SRT) EE.1 Vähimad osavarutegurid

Vähimaks osavaruteguriks γM võtta:
— isolaatorketi portselanist ja klaasist elementidele γM = 2,0;
— komposiitisolaatoritele γM = 2,0;
— liinitugiisolaatoritele γM = 2,3;
— tõmmitsaisolaatoritele γM = 2,0.
(SRT) EE.2 Paralleelisolaatorketid

Paralleelisolaatorketid (vt 5.9/EE.2) koosnevad kahest või enamast isolaatorketist. n
isolaatorketist koosneva paralleelisolaatorketi lubatud koormuseks võib võtta n-kordse
ühe isolaatorketi lubatud koormuse. Eeldatakse, et kogukoormus jaguneb võrdselt kõigi
paralleelkettide vahel.

Ühe isolaatorketi purunemise korral:
— tuleb tagada kogukoormuse võimalikult ühtlane jagunemine ülejäänud isolaator-
kettide vahel;
— jaotises 10.7/EE.1 toodud osavaruteguri väärtust võib vähendada, järelejäänud
isolaatorkettide jaoks võib varuteguriks võtta 1,15;
— tekkida võivaid dünaamilisi koormusi ja paindemomente peab sobivalt
kompenseerima, et vältida järelejäänud isolaatorkettide purunemist.
10.10 Isolaatorite mõõtmed ja tehnilised andmed
(SRT) EE.1 Nõuded liinitõirisolaatoritele ja tõmmitsaisolaatoritele

Nõuded liinitõirisolaatoritele ja tõmmitsaisolaatoritele tuleb esitada projekti erinõuetes.
11 TARVIKUD
11.6 Mehaanilised nõuded
(SRT) EE.1 Koormuse osavarutegur

Osavaruteguri, mida rakendatakse igat tüüpi liinitarviku standardis EVS-EN 61284
määratletud vähimale purustavale koormusele, vähimaks väärtuseks on:
γM = 2,0
12 KVALITEEDITAGAMINE, KONTROLL JA VASTUVÕTMINE

Rakendub muutusteta.
35
EVS-EN 50341-2-20:2015
Lisa B
(teatmelisa)
Tuule kiiruste ja jäitekoormuste teisendamine
B.2 Tuule piirkiiruse andmete hindamine
(SRT) EE.1 Kuju parameeter ja teisendustegurid

Kujuteguri soovitatavaks väärtuseks on Ksp = 0,114. Sel juhul võib erineva kordus-
perioodiga tuule kiiruste teisendustegurite väärtused võtta tabelist B.1.
B.3 Jäite piirkoormuse andmete hindamine
(SRT) EE.1 Teisendustegurid

Erineva kordusperioodiga jäitekoormuste teisendustegurite väärtused tuleb võtta tabelist
B.2.
36
(sre)
C.2.3 Lumelaviinid
C.2 Erilised koormused
EE.1 Lumelaviinide arvestamine

Lumelaviinide arvestamine pole vajalik.
Lisa C
(teatmelisa)
Tuulekoormuste rakendusnäide
37
EVS-EN 50341-2-20:2015

EVS-EN 50341-2-20:2015
Lisa E
(normlisa)
Teoreetiline meetod vähimate õhkvahemike arvutamiseks
E.2 Isolatsiooni koordinatsioon
E.2.4 Õhkvahemiku nõutav taluvuspinge
(sre) EE.1 Atmosfääritegur

Atmosfääriteguri ka väärtuseks kiire tõusuga liigpingete puhul võtta 1,0 olenemata
kõrgusest merepinnast.
38
EVS-EN 50341-2-20:2015
Lisa F
(teatmelisa)
Empiiriline meetod visangukesksete õhkvahemike arvutamiseks
F.1 Empiiriline meetod visangukesksete õhkvahemike määramiseks
(SRT) EE.1 Õhkvahemiku vähendustegur

Õhkvahemiku vähendusteguri k1 väärtus on 0,70 (vt jaotis 5.8/EE.3).
39
40
(sre)
EVS-EN 50341-2-20:2015
G.3 Lubatava voolu arvutamine
EE.1 Maanduri algtemperatuur

Lisa G
(normlisa)
Maanduri algtemperatuuriks θi sügavusel 1 m võtta 15 °C.

Maandussüsteemide arvutusmeetodid

EVS-EN 50341-2-20:2015
Lisa H
(teatmelisa)
Maanduspaigaldiste ehitamine ja mõõtmised
H.3 Maandurite ja maandusjuhtide paigaldamine
H.3.1 Maanduselektroodide paigaldamine
H.3.1.1 Maanduselektroodid
(sre) EE.1 Õhuliinide maandurite paigaldussügavus

Õhuliinide maandurid peavad üldjuhul asetsema vähemalt 0,7 m sügavusel, künnimaal aga
1,0 m sügavusel.
H.4 Maanduspaigaldiste projekteerimis- ja kontrollmõõtmised

H.4.1 Pinnase eritakistuse mõõtmine
(sre) EE.1 Pinnase eritakistuse mõõtmistulemuse korrigeerimine

Pinnase eritakistuse mõõtmisel tuleb pinnase eritakistuse mõõdetud väärtust korrigeerida
parandusteguriga sõltuvalt pinnase niiskusesisaldusest. Parandusteguri väärtused on
toodud tabelis H.4/EE.1.
H.4.3 Valgumis- ja maandusnäivtakistuse mõõtmine
(sre) EE.1 Valgumis- ja maandusnäivtakistuse mõõtmistulemuse korrigeerimine

Valgumis- ja maandusnäivtakistuse mõõtmisel tuleb valgumis- ja maandusnäivtakistuse
mõõdetud väärtust korrigeerida parandusteguriga sõltuvalt pinnase niiskusesisaldusest.
Parandustegurid on toodud tabelis H.4/EE.1.
41
EVS-EN 50341-2-20:2015
Tabel H.4/EE.1 — Parandustegurid pinnase eritakistuse ning

valgumis- ja maandusnäivtakistuse mõõtmistel 6 kV – 330 kV õhuliinidel
Maanduspaigaldise
Mõõtmed K1 K2 K3
iseloomustus
1. Rõhtmaandurid L=5m 2,9 2,4 1,9
sügavusel 0,7 m – 0,8 m
L = 10 m 2,7 2,3 1,8
L = 15 m 2,5 2,2 1,7
L = 20 m 2,4 2,0 1,7
L = 50 m 2,3 1,9 1,6
2. Vertikaalelektroodid L =1,5 m 2,3 2,1 1,7
L = 2,5 m 1,8 1,6 1,3

L = 3,0 m 1,6 1,4 1,2
L = 3,5 m 1,4 1,2 1,1
L = 5,0 m 1,1 1,1 1,0
3. Raudbetoonmastid l = 2,0 m 1,8 1,6 1,4
l = 3,0 m 1,4 1,3 1,1
4. Ankrumastid ja
tõmmitsatega H = 3,0 m 1,4 1,3 1,1
portaalmastid
Tähised:
K1 mõõtmine toimus märja pinnasega, enne mõõtmist on olnud palju sademeid;
K2 mõõtmine toimus niiske pinnasega, enne mõõtmist on olnud mõõdukalt sademeid;
K3 mõõtmine toimus kuiva pinnasega, enne mõõtmist on olnud vähesel määral sademeid;
L rõhtmaanduri või vertikaalelektroodi pikkus;
l raudbetoonmasti süvistatud osa pikkus;
H seenvundamendi alusplaadi või tõmmitsa ankruplaadi sügavus.
42
EVS-EN 50341-2-20:2015
Lisa M
(teatmelisa)
Vundamentide geotehniline ja ehituslik projekteerimine
M.2 Analüütilised näidismudelid üleslükke vastupanu arvutamiseks
M.2.3 Külgvastupanu RS arvutamine
(SRT) EE.1 Pinnasesurve kordaja

Pinnasesurve kordaja K0 kirjandusest leitav teistsugune väärtus kui 0,5 võib olla
määratletud projekti erinõuetega.
M.3.2 Betoonvundamentide ehituslik projekteerimine

(SRT) EE.1 Masti ja vundamendi vaheline liides

Masti ja vundamendi vaheline ühendusviis sätestatakse projekti erinõuetega.
43
www.evs.ee
standard@evs.ee

EVS-EN 50341-2-20 2015 - Elektriõhuliinid Vahelduvpingega Üle 1 Kv. Osa 2-20 Eesti Siseriiklikud Erinõuded (SEN) PDF

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

EVS-EN 50341-2-20 2015 - Elektriõhuliinid Vahelduvpingega Üle 1 Kv. Osa 2-20 Eesti Siseriiklikud Erinõuded (SEN) PDF

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

EESTI STANDARD EVS-EN 50341-2-20:2015

Avaldatud eesti keeles: aprill 2015

Sisevõrgulitsents 2 kasutajale. Tellimus nr 174297, 13.11.2015.

Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV

EESTI STANDARDI EESSÕNA

Standardi koostamise ettepaneku on esitanud EVS/TK 19 „Kõrgepinge“, standardi tõlkimist on

Standardi on koostanud Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika instituudi emeriitdotsendid Peeter

Raudsepp, Mati Roosnurm ja Harri Vihman.

Sisevõrgulitsents 2 kasutajale. Tellimus nr 174297, 13.11.2015.

See standard asendab standardeid EVS-EN 50423-3-20:2009 ja EVS-EN 50341-3-20:2007.

Siseriiklikud erinõuded peegeldavad kohalikke olusid. Üldiselt sisaldavad nad A-kõrvalekaldeid,

siseriiklikud eriolud (special national conditions (snc)):

siseriiklikud täiendused (National complements (NCPTs)):

Euroopa standardimisorganisatsioonid on teinud Date of Availability of the European Standard

Sisevõrgulitsents 2 kasutajale. Tellimus nr 174297, 13.11.2015.

Standardite reprodutseerimise ja levitamise õigus kuulub Eesti Standardikeskusele

Taotluslikult tühjaks jäetud

Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV –

Part 2-20: National Normative Aspects (NNA) for ESTONIA

Sisevõrgulitsents 2 kasutajale. Tellimus nr 174297, 13.11.2015.

This Harmonization Document was approved by CENELEC on 2015-01-06.

European Committee for Electrotechnical Standardization

CEN-CENELEC Management Centre: Avenue Marnix 17, B-1000 Brussels

3.6 Arvutuslikud väärtused ...................................................................................................................................................... 8

Sisevõrgulitsents 2 kasutajale. Tellimus nr 174297, 13.11.2015.

8.1 Sissejuhatus ...........................................................................................................................................................................32

11.6 Mehaanilised nõuded.........................................................................................................................................................35

Sisevõrgulitsents 2 kasutajale. Tellimus nr 174297, 13.11.2015.

Sisevõrgulitsents 2 kasutajale. Tellimus nr 174297, 13.11.2015.

6 Viited üle 1 kV vahelduvvoolu õhuliine puudutavatele Eesti standarditele ja muudele norm-

(sre) EE.1 Keel

(SRT) EE.1 Rakendumine uutele liinidele

(SRT) EE.2 Uus õhuliin

Sisevõrgulitsents 2 kasutajale. Tellimus nr 174297, 13.11.2015.

(A-kk) EE.1 Rakendamine telekommunikatsiooniseadmete paigaldusele

(SRT) EE.2 Rakendumine olemasolevatele õhuliinidele

(SRT) EE.3 Rakendumine projekteerimis- või ehitusstaadiumis paigaldistele

2 NORMIVIITED, MÄÄRATLUSED, JA SÜMBOLITE LOETELU

(A-kk) EE.1 Osa 1 viidete rakendumine

(A-kk) EE.2 Viited Eesti seadustele, määrustele ja standarditele

Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590)

Sisevõrgulitsents 2 kasutajale. Tellimus nr 174297, 13.11.2015.

EVS-EN 1991-1-4/NA:2007. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.

Sisevõrgulitsents 2 kasutajale. Tellimus nr 174297, 13.11.2015.

Samuti tuleb arvestada muude kehtivate asjakohaste normdokumentidega.

3.2 Nõuded õhuliinidele

3.2.2 Töökindluse nõuded

(SRT) EE.1 Töökindluse tasemete valik

Tabel EE.3.1 — Töökindluse nivood

Töökindluse nivoo Liinid vahelduvnimipingega üle 1 kV

(A-kk) EE.2 Ajutiste liinide tuulekoormus

(SRT) EE.3 Ajutiste liinide jäitekoormus

(SRT) EE.1 Pingutusmastide vahekaugus

3.2.5 Tugevuse koordinatsioon

(SRT) EE.1 Erinõuded

3.2.6 Täiendavad aspektid

(A-kk) EE.1 Keskkonnaaspektid

Sisevõrgulitsents 2 kasutajale. Tellimus nr 174297, 13.11.2015.

(SRT) EE.2 Ohutus ning mets- ja kariloomade kaitse

3.2.7 Arvutuslik tööiga

(SRT) EE.1 Arvutuslik tööiga

(SRT) EE.1 Kasutuspiirseisundite kriteeriumid

3.4.2 Koormuste liigitus nende ajas muutumise järgi