Evs en 12101 10 2005 Et Suitsu Ja Kuumuse Kontrollsüsteemid

EVS, Standardid on autoriõiguste objektid. Mitme kasutaja litsents 2 kasutajale. Arve nr 457416, 22.10.2021.
EESTI STANDARD
Osa 10: Energiaallikad
Part 10: Power supplies

Smoke and heat control systems
SUITSU JA KUUMUSE KONTROLLSÜSTEEMID
EVS-EN 12101-10:2005
Jõustunud Eesti standardina: detsember 2005
Avaldatud eesti keeles: juuli 2015
Standardid on autoriõiguste objektid. Mitme kasutaja litsents 2 kasutajale. Arve nr 457416, 22.10.2021.
Selle elektroonilise dokumendi kasutusõigus: ITK Inseneribüroo OÜ, reprodutseerimis- ja levitamisõigus kuulub Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusele.
EVS-EN 12101-10:2005
EESTI STANDARDI EESSÕNA

See Eesti standard on
— Euroopa standardi EN 12101-10:2005 ja selle paranduse AC:2007 ingliskeelsete tekstide sisu poolest
identne tõlge eesti keelde ja sellel on sama staatus mis jõustumisteate meetodil vastuvõetud
originaalversioonil. Tõlgenduserimeelsuste korral tuleb lähtuda ametlikes keeltes avaldatud
tekstidest;
— jõustunud Eesti standardina inglise keeles detsembris 2005;
— eesti keeles avaldatud sellekohase teate ilmumisega EVS Teataja 2015. aasta juulikuu numbris.
Standardi tõlke koostamise ettepaneku on esitanud tehniline komitee EVS/TK 5 „Tuletõrje- ja
päästevahendid“, standardi tõlkimist on korraldanud Eesti Standardikeskus ning rahastanud Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium.
Standardi on tõlkinud Kerttu Tihanov, eestikeelse kavandi ekspertiisi on teinud Karmo Gudinas,
standardi on heaks kiitnud EVS/TK 5.
Sellesse standardisse on parandus EVS-EN 12101-10:2005/AC:2007 sisse viidud ja tehtud muudatused

tähistatud püstkriipsuga lehe välisveerisel.
Standardi mõnedele sätetele on lisatud Eesti olusid arvestavaid märkusi, selgitusi ja täiendusi, mis on
tähistatud Eesti maatähisega EE.
Euroopa standardimisorganisatsioonid on teinud Euroopa Date of Availability of the European Standard

standardi EN 12101-10:2005 rahvuslikele liikmetele EN 12101-10:2005 is 12.10.2005.
kättesaadavaks 12.10.2005.
See standard on Euroopa standardi EN 12101-10:2005 This standard is the Estonian [et] version of the
eestikeelne [et] versioon. Teksti tõlke on avaldanud Eesti European Standard EN 12101-10:2005. It was translated
Standardikeskus ja sellel on sama staatus ametlike keelte by the Estonian Centre for Standardisation. It has the
versioonidega. same status as the official versions.
Tagasisidet standardi sisu kohta on võimalik edastada, kasutades EVS-i veebilehel asuvat tagasiside
vormi või saates e-kirja meiliaadressile standardiosakond@evs.ee.
ICS 13.220.99
Standardite reprodutseerimise ja levitamise õigus kuulub Eesti Standardikeskusele

Andmete paljundamine, taastekitamine, kopeerimine, salvestamine elektroonsesse süsteemi või edastamine ükskõik millises
vormis või millisel teel ilma Eesti Standardikeskuse kirjaliku loata on keelatud.
Kui Teil on küsimusi standardite autorikaitse kohta, võtke palun ühendust Eesti Standardikeskusega:
Aru 10, 10317 Tallinn, Eesti; koduleht www.evs.ee; telefon 605 5050; e-post info@evs.ee
II
EUROOPA STANDARD
EUROPEAN STANDARD EN 12101-10
NORME EUROPÉENNE
EUROPÄISCHE NORM October 2005
ICS 13.220.99
English Version
Smoke and heat control systems - Part 10: Power supplies
Systčmes pour le contrōle des fumées et de la chaleur - Rauch- und Wärmefreihaltung - Teil 10: Energieversorgung
Partie 10 : Equipement d'alimentation en énergie
This European Standard was approved by CEN on 26 August 2005.
CEN members are bound to comply with the CEN/CENELEC Internal Regulations which stipulate the conditions for giving this European
Standard the status of a national standard without any alteration. Up-to-date lists and bibliographical references concerning such national
standards may be obtained on application to the Central Secretariat or to any CEN member.
This European Standard exists in three official versions (English, French, German). A version in any other language made by translation
under the responsibility of a CEN member into its own language and notified to the Central Secretariat has the same status as the official
versions.
CEN members are the national standards bodies of Austria, Belgium, Cyprus, Czech Republic, Denmark, Estonia, Finland, France,
Germany, Greece, Hungary, Iceland, Ireland, Italy, Latvia, Lithuania, Luxembourg, Malta, Netherlands, Norway, Poland, Portugal, Slovakia,
Slovenia, Spain, Sweden, Switzerland and United Kingdom.
EUROPEAN COMMITTEE FOR STANDARDIZATION

COMITÉ EUROPÉEN DE NORMALISATIO N
EUROPÄISCHES KOMITEE FÜR NORMUNG
Management Centre: rue de Stassart, 36 B 1050 Brussels
© 2005 CEN All rights of exploitation in any form and by any means reserved Ref. No. EN 12101-10:2005: E
worldwide for CEN national Members.
EVS-EN 12101-10:2005
SISUKORD
EESSÕNA .................................................................................................................................................................................................. 4
SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................................................... 5
1 KÄSITLUSALA...................................................................................................................................................................... 6
2 NORMIVIITED ..................................................................................................................................................................... 6
3 TERMINID, MÄÄRATLUSED JA LÜHENDID ............................................................................................................ 7
3.1 Terminid ja määratlused ................................................................................................................................................ 8
3.2 Lühendid................................................................................................................................................................................ 9
4 ÜLDNÕUDED (ELEKTRILISELE SÜSTEEMILE) ..................................................................................................... 9
4.1 Üldist ....................................................................................................................................................................................... 9
4.2 Akud ..................................................................................................................................................................................... 10
4.3 Generaatoragregaadid .................................................................................................................................................. 10
5 ÜLDNÕUDED (PNEUMAATILISELE SÜSTEEMILE)........................................................................................... 11
5.1 Üldist .................................................................................................................................................................................... 11
5.2 Energiaallikad .................................................................................................................................................................. 11
6 FUNKTSIOONID ............................................................................................................................................................... 14
6.1 Toide primaarsest energiaallikast (elektriline) ................................................................................................. 14
6.2 Toide sekundaarsest energiaallikast (aku) .......................................................................................................... 14
6.3 Toide sekundaarsest energiaallikast (generaatorid)....................................................................................... 15
6.4 Rikete tuvastamine ja nende kohta signaali edastamine (elektriline) ..................................................... 16
6.5 Surugaasidel põhinev toide ........................................................................................................................................ 16
7 MATERJALID, TEHNILINE LAHENDUS JA TOOTMINE .................................................................................... 18
7.1 Mehaaniline lahendus ................................................................................................................................................... 18
7.2 Elektriline lahendus....................................................................................................................................................... 19
8 KLASSIFIKATSIOON....................................................................................................................................................... 19
9 DOKUMENTATSIOON ................................................................................................................................................... 19
9.1 Kasutaja dokumentatsioon ......................................................................................................................................... 19
9.2 Tehniline dokumentatsioon ....................................................................................................................................... 20
10 MÄRGISTAMINE .............................................................................................................................................................. 20
10.1 Üldist .................................................................................................................................................................................... 20
10.2 Gaasiballoonid.................................................................................................................................................................. 21
11 ÜLDISED KATSENÕUDED ........................................................................................................................................... 21
11.1 Standardsed atmosfääritingimused katsetamiseks.......................................................................................... 21
11.2 Paigaldus ja asend .......................................................................................................................................................... 21
11.3 Elektriühendus ................................................................................................................................................................ 21
11.4 Katsete valik...................................................................................................................................................................... 21
12 KATSED ............................................................................................................................................................................... 24
12.1 Elektriline talitluskatse ................................................................................................................................................ 24
12.2 Pneumaatiline talitluskatse ........................................................................................................................................ 26
12.3 Laadija ja sekundaarse energiaallika katse.......................................................................................................... 26
12.4 Külm (töökindlus) .......................................................................................................................................................... 27
12.5 Niiske kuumus, pidev olek (töökindlus) ............................................................................................................... 28
12.6 Löök (töökindlus) ........................................................................................................................................................... 29
12.7 Vibratsioon, sinusoidne (töökindlus) ..................................................................................................................... 30
12.8 Niiske kuumus, pidev olek (vastupidavus) .......................................................................................................... 31
12.9 Vibratsioon, sinusoidne (vastupidavus) ............................................................................................................... 31
12.10 Kuiv kuumus (töökindlus) .......................................................................................................................................... 32
2
EVS-EN 12101-10:2005
12.11 SO2 söövitus ...................................................................................................................................................................... 33

12.12 Soolveekatse ..................................................................................................................................................................... 34
12.13 Kaitse vee eest.................................................................................................................................................................. 35
12.14 Kaitse tahkete võõrkehade eest................................................................................................................................ 36
12.15 Elektromagnetilise häirekindluse katse (töökindlus) ..................................................................................... 37
13 VASTAVUSHINDAMINE ............................................................................................................................................... 37
13.1 Üldist .................................................................................................................................................................................... 37
13.2 Esmane tüübikatsetus .................................................................................................................................................. 38
13.3 Tehase tootmisohje........................................................................................................................................................ 38
Lisa A (teatmelisa) Funktsioonide kokkuvõte ...................................................................................................................... 42
Lisa ZA (teatmelisa) Selle Euroopa standardi jaotised, mis tuginevad EL-i ehitustoodete direktiivi sätetele
................................................................................................................................................................................................ 43
3
EVS-EN 12101-10:2005
EESSÕNA
Selle Euroopa standardi (EN 12101-10:2005) on koostanud tehniline komitee CEN/TC 191 „Fixed
firefighting systems“, mille sekretariaati haldab BSI.
Euroopa standardile tuleb anda rahvusliku standardi staatus kas identse tõlke avaldamisega või
jõustumisteatega hiljemalt 2006. a aprilliks ja sellega vastuolus olevad rahvuslikud standardid peavad
olema kehtetuks tunnistatud hiljemalt 2006. a aprilliks.
Standard on koostatud mandaadi alusel, mille on Euroopa Standardimiskomiteele (CEN) andnud Euroopa
Komisjon ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon, ja see toetab EL-i direktiivi(de) olulisi nõudeid.
Teave EL-i direktiivi(de) kohta on esitatud teatmelisas ZA, mis on selle dokumendi lahutamatu osa.
Standardisari EN 12101 „Smoke and heat control systems“ („Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemid“)
koosneb järgmistest osadest:
Part 1: Specification for smoke barriers;
Part 2: Specification for natural smoke and heat exhaust ventilators;
Part 3: Specification for powered smoke and heat exhaust ventilators;
Part 4: Fire and smoke control installations – Kits;
Part 6: Pressure differential systems – Kits;
Part 7: Smoke control ducts;
Part 8: Specifications for smoke control dampers;
Part 9: Control panels;
Part 10: Power supplies.
Standard EN 12101 kuulub Euroopa standardite sarja, mis hõlmab ka alljärgnevat:

— gaaskustutussüsteemid (EN 12094 ja EN ISO 14520);
— sprinklersüsteemid (EN 12259);
— pulberkustutussüsteemid (EN 12416);
— plahvatuskaitsesüsteemid (EN 26184);
— vahtkustutussüsteemid (EN 13565);
— voolikusüsteemid (EN 671);
— veepihustussüsteemid.
CEN-i/CENELEC-i sisereeglite järgi peavad Euroopa standardi kasutusele võtma järgmiste riikide
rahvuslikud standardimisorganisatsioonid: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island,
Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi,
Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik.
4
EVS-EN 12101-10:2005
SISSEJUHATUS
Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteeme kasutatakse inimeste, hoonete ja/või hoonete sisu kaitsmiseks suitsu
ja kuumuse mõjude eest tulekahju korral. Kõige levinumad süsteemid on suitsu ja kuumust eemaldavad
ventilatsioonisüsteemid (smoke and heat exhaust ventilation systems – SHEVS) ja rõhuvahesüsteemid.
Suitsu ja kuumust eemaldavad ventilatsioonisüsteemid tekitavad suitsu eemaldamise teel põranda kohale
suitsuvaba kihi. Sel moel aitavad need kaasa inimeste ja loomade turvalisele evakuatsioonile ja/või
päästmisele, kaitsevad materiaalseid väärtuseid ning võimaldavad tulekahju kustutamist võimalikult
varases staadiumis. Lisaks eemaldavad need tulekahju varases arengustaadiumis põlemisel tekkivaid
kuumi gaase.
Suitsu ja kuumust eemaldavate ventilatsioonisüsteemide kasutamine suitsuvabade alade loomiseks õhust
kergema suitsukihi alla on küllalt levinud. Nende abinõude väärtus inimeste evakueerimisel ehitistest,
kahjutule tekitatava materiaalse ja rahalise kahju vähendamisel tänu suitsukogumite tekkevõimaluste
piiramisele, päästetööde hõlbustamisel, katuse temperatuuride vähendamisel ning tule külgsuunalise
leviku aeglustamisel on kindlalt tõestamist leidnud. Nimetatud kasutegurite maksimaalseks
ärakasutamiseks on oluline, et kõik suitsu ja kuumust eemaldavad ventilatsiooniseadmed toimiksid
pärast paigaldamist vajaduse korral nõutaval määral ja oleksid töökindlad. Suitsu ja kuumust eemaldav
ventilatsioonisüsteem on ohutusvahendite süsteem, mille eesmärk on tulekahju korral positiivset rolli
täita.
Suitsu ja kuumust eemaldavate süsteemide komponendid tuleks paigaldada nõuetekohaselt

projekteeritud suitsu ja kuumuse väljatõmbesüsteemi osana.
Suitsu ja kuumust eemaldavad ventilatsioonisüsteemid aitavad:

— hoida evakuatsiooni- ja juurdepääsuteid suitsust vabana;
— hõlbustada tuletõrjujate tegevust, tekitades suitsuvaba kihi;
— viivitada ja/või ennetada laussüttimist ning seega vähendada tuleleviku võimalust;
— kaitsta hooneid, seadmeid ja sisustust;
— vähendada termilisi mõjusid konstruktsioonielementidele tulekahju ajal;
— vähendada kuumusest tingitud lagunemissaaduste ja kuumade gaaside kahjulikke mõjusid.
Rõhuvahesüsteeme kasutatakse tulekahjust eraldatud ruumides positiivse rõhu tekitamiseks või

tulekahju ruumis alarõhu tekitamiseks, et piirata või ennetada suitsu ja kuumuse voogu kõrvalasuvatesse
ruumidesse. Üks levinud kasutusviis oleks rõhu tekitamine evakuatsioonitrepikojas, et kaitsta
vertikaalseid evakuatsiooniteid.
Olenevalt süsteemi tehnilisest lahendusest võib suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemis kasutada loomuliku
tõmbega või mehaanilist suitsu ja kuumuse ventilatsiooni.
Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemi toiteseadmed võivad olla mõeldud pneumaatilistele süsteemidele,

madal- või väikepingesüsteemidele või nende kombinatsioonidele.
Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemi energiaallikaid võib kasutada ka igapäevase ventilatsiooni ja

tulekahju tingimustes muude tuleohutusseadmete toiteks.
5
EVS-EN 12101-10:2005
1 KÄSITLUSALA
Selles Euroopa standardis määratletakse nõuded ning esitatakse katsemeetodid primaarsetele ja
sekundaarsetele elektrilistele ja pneumaatilistele toiteseadmetele, mis on mõeldud kasutamiseks hoonete
suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemides. Lisaks kirjeldatakse seda, kuidas hinnata selliste seadmete
vastavust selle Euroopa standardi nõuetele.
MÄRKUS Funktsioonide kokkuvõte on toodud lisas A.
2 NORMIVIITED
Alljärgnevalt nimetatud dokumendid on vajalikud selle standardi rakendamiseks. Dateeritud viidete korral
kehtib üksnes viidatud väljaanne. Dateerimata viidete korral kehtib viidatud dokumendi uusim väljaanne
koos võimalike muudatustega.
EN 286-1. Simple unfired pressure vessels designed to contain air or nitrogen – Part 1: Pressure vessels
for general purposes
EN 1964-1. Transportable gas cylinders – Part 1: Specification for the design and construction of refillable
transportable seamless steel gas cylinders of water capacities from 0,5 litre up to and including 150 litres.
Cylinders made of seamless steel with an Rm value of less than 1100 MPa
prEN 12101-9. Smoke and heat control systems – Part 9: Control panels
EN 12205. Transportable gas cylinders – Non-refillable metallic gas cylinders
EN 13293. Transportable gas cylinders – Specification for the design and construction of refillable
transportable seamless normalized carbon manganese steel gas cylinders of water capacity up to 0,5 litre
for compressed, liquefied and dissolved gases and up to 1 litre for carbon dioxide
EN 50130-4. Alarm systems – Part 4: Electromagnetic compatibility – Product family standard: Immunity
requirements for components of fire, intruder and social alarm systems
EN 60068-1. Environmental testing – Part 1: General and guidance (IEC 60068-1:1988 + Corrigendum
1988 + A1:1992)
EN 60068-2-1. Environmental testing – Part 2-1: Test methods – Tests A: Cold (IEC 60068-2-1:1990)
EN 60068-2-6. Environmental testing – Part 2-6: Test methods – Test Fc: Vibration (sinusoidal)
(IEC 60068-2-6:1990 + Corrigendum 1995)
EN 60068-2-47. Environmental testing – Part 2-47: Test methods – Mounting of components, equipment
and other articles for vibration, impact and similar dynamic tests (IEC 60068-2-47:1999)
EN 60068-2-52:1996. Environmental testing – Part 2-52 – Test methods – Test Kb, salt mist cyclic
(sodium chloride solution (IEC 60068-2-52:1996)
EN 60068-2-75. Environmental testing – Part 2-75: Tests – Test Eh: Hammer tests
(IEC 60068-2-75:1997)
EN 60068-2-78. Environmental testing – Part 2-78: Tests – Test Cab: Damp heat, steady state
(IEC 60068-2-78:2001)
EN 60204-1. Safety of machinery – Electrical equipment of machines – Part 1: General requirements

(IEC 60204-1:1997)
6
EVS-EN 12101-10:2005
EN 60529. Degrees of protection provided by enclosures (IP code) (IEC 60529:1989)
EN ISO 6988. Metallic and other non-organic coatings – Sulphur dioxide test with general condensation of
moisture (ISO 6988:1985)
EN ISO 9001:2000. Quality management systems – Requirements (ISO 9001:2000)
EN ISO 12100-1. Safety of machinery – Basic concepts, general principles for design – Part 1: Basic
terminology, methodology (ISO 12100-1:2003)
EN ISO 12100-2. Safety of machinery – Basic concepts, general principles for design – Part 2: Technical
principles (ISO 12100-2:2003)
ISO 8528-1. Reciprocating internal combustion engine driven alternating current generating sets – Part 1:
Application, ratings and performance
Engines
Alternating current generators for generating sets
Control gear and switch gear
ISO 8528-5:1993. Reciprocating internal combustion engine driven alternating current generating sets –
Part 5: Generating sets
Test methods
Technical declarations for specification and design
ISO 8528-10. Reciprocating internal combustion engine driven alternating current generating sets – Part
10: Measurement of airborne noise by the enveloping surface method
ISO 8528-12:1997. Reciprocating internal combustion engine driven alternating current generating sets –
Part 12: Emergency power supply to safety devices
ISO 8573-1. Compressed air for general use – Part 1: Contaminants and purity classes
Suunis 84/525/EWG, mis põhineb 17. septembri 1984. a nõuandel terasest valmistatud siledaid
gaasiballoone käsitlevate õigusaktide kohandamise kohta liikmesriikides
ADR 2003. The European Agreement concerning the International Carriage of Dangerous Goods by Road
(ADR)
3 TERMINID, MÄÄRATLUSED JA LÜHENDID

Standardi rakendamisel kasutatakse alljärgnevalt esitatud termineid, määratlusi ja lühendeid.
7
EVS-EN 12101-10:2005
3.1 Terminid ja määratlused
3.1.1
lõpp-pinge (final voltage)
madalaim soovitatav pinge, milleni aku tühjeneda tohiks
MÄRKUS Lõpp-pinge täpsustab aku tootja.
3.1.2
Imax a
maksimaalne reservvool
3.1.3
Imax b
maksimaalne lühiajaline vool
3.1.4
mitmekordselt kasutatav gaasiballoon (multiple use gas bottle)
gaasiballoon, mis on süsteemi poole avatud ja võib süsteemi varustada mitu korda, enne kui see tuleb
välja vahetada või uuesti täita
3.1.5
toiteseade (power supply equipment)
energiaallikas või -salvesti või seade automaatseks ümberlülituseks ühelt energiaallikalt teisele
3.1.6
primaarne energiaallikas (primary power source)
energiaallikas, mida kasutatakse igal ajal, kui see on saadaval
3.1.7
sekundaarne energiaallikas (secondary power source)
energiaallikas, mis asendab automaatselt primaarset energiaallikat viimase tõrke korral
3.1.8
ühekordselt kasutatav gaasiballoon (single use gas bottle)
gaasiballoon, mis on suletud kuni ühekordse avamiseni hädaolukorras
3.1.9
suitsu ja kuumuse kontrollsüsteem (smoke and heat control system)
hoonesse paigaldatud komponentide süsteem, mille eesmärk on piirata tulekahjust tekkiva suitsu ja
kuumuse põhjustatud mõjusid
3.1.10
suitsu ja kuumust eemaldav ventilatsioonisüsteem (SHEVS või SHEV-süsteem) (smoke and heat
exhaust ventilation system (SHEVS))
suitsu ja kuumuse eemaldamiseks üheskoos valitud komponentidest koosnev süsteem, mille eesmärk on
tekitada jahedama ja puhtama õhu kohale üleslükkejõul põhinevate soojade gaaside kiht
3.1.11
suitsu ja kuumuse eemaldusventilaator (SHEV) (smoke and heat exhaust ventilator (SHEV))
seade, mis on konstrueeritud spetsiaalselt tulekahju tingimustele suitsu ja kuumade gaaside
eemaldamiseks põlevast hoonest
8
EVS-EN 12101-10:2005
3.2 Lühendid
p.s.e.: toiteseade (power supply equipment)
c.p.: juhtpaneel (control panel)
4 ÜLDNÕUDED (ELEKTRILISELE SÜSTEEMILE)
4.1 Üldist
Kui suitsu ja kuumuse kontrollsüsteem on tõrkekindel ehk läheb toite kaotuse korral tulekahju
tööolekusse, on nõutav ainult üks energiaallikas. Kui suitsu ja kuumuse kontrollsüsteem ei ole
tõrkekindel, peab sellel olema vähemalt kaks energiaallikat: primaarne ja sekundaarne energiaallikas.
Primaarne energiaallikas peab olema projekteeritud töötama üldkasutatava elektrivõrgu või sellega
võrdväärse süsteemi põhjal. Sekundaarne energiaallikas, näiteks aku või generaator, peab olema pidevalt
kättesaadav, katsetatud ja hooldatud.
Iga energiaallikas peab olema iseseisvalt suuteline varustama neid suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemi
osi, mida see on mõeldud varustama.
Kui primaarse energiaallika töös esineb tõrge, peab toiteseade automaatselt ümber lülituma
sekundaarsele energiaallikale. Kui primaarse energiaallika töö taastub, peab toiteseade automaatselt
sellele tagasi lülituma.
Kui lülitumine ühelt energiaallikalt teisele põhjustab katkestuse energiavarustuses, peab sellise
katkestuse kestvus olema esitatud tehaseandmetes (vt peatükki 9).
Kui süsteem hõlmab kaht või enamat energiaallikat, ei tohi ühe energiaallika tõrge põhjustada ühegi teise
energiaallika tõrget või süsteemi toite katkemist.
Toiteseade peab olema klassifitseeritud järgmiselt:

A-klass – sobib kasutamiseks kõigi süsteemidega; või
B-klass – sobib kasutamiseks ainult tõrkekindlate süsteemidega.
Kui see on nõutav, peab toitekaablite jälgimine toimuma juhtpaneeli, mitte toiteseadme kaudu; vt
standardikavandit prEN 12101-9.
Kui toiteseadmega viiakse läbi jaotises 12.1 nimetatud talitluskatse, peab see vastama jaotise 12.1.4
nõuetele.
Sekundaarset energiaallikat võib kasutada ka muul otstarbel, näiteks igapäevase mugavusventilatsiooni

tarbeks. Sellise kasutusviisi puhul peab toiteseade tagama selle, et hädaolukorraks on olemas piisav
võimsus, nagu täpsustatud peatükis 6; näiteks võib olla piiratud energiaallika kasutamine
lisaotstarveteks.
MÄRKUS 1 Süsteemi projekteerija peaks arvesse võtma eraldi toiteseadme ühilduvust muude seadmetega, näiteks
juhtpaneeliga.
MÄRKUS 2 Sagedusmuundurite kasutamist igapäevase ventilatsiooni tarbeks käsitletakse standardikavandis

prEN 12101-9.
9
EVS-EN 12101-10:2005
Selgitused
1 energiavarustus
2 toiteseade
3 juhtpaneel
4 ajam või mootor
Nõutav elektriühendus
Valikuline elektriühendus
Joonis 1 — Näited elektrilise toiteseadme tüüpilistest asukohtadest ja suhetest teiste

komponentidega suitsu kontrollsüsteemis
4.2 Akud
Kui energiaallikana kasutatakse laetavat akut, peab toiteseadmega kaasnema laadimisseade, mille abil
akut laadida ja jälgida ning seda täielikult laetuna hoida.
4.3 Generaatoragregaadid
Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemi toiteks kasutatavad generaatoragregaadid peavad vastama standardi

ISO 8528-1 osadele 7, 10 ja 12 ning olema diiselmootoriga. Generaatoragregaat ja elektriühendused, mis
on vajalikud energiavarustuseks generaatorist, peavad olema täielikult sõltumatud suitsu
kontrollsüsteemi tavapärasest elektrivarustusest.
10
EVS-EN 12101-10:2005
5 ÜLDNÕUDED (PNEUMAATILISELE SÜSTEEMILE)
5.1 Üldist
Pneumaatiline toiteseade peab põhinema primaarsel või sekundaarsel energiaallikal või mõlemal.
Toiteseade peab hõlmama üht alljärgnevatest:

— kompressoragregaat ja õhumahuti;
— õhumahutite komplekt (eraldi mitteeriotstarbelise õhuvarustusega);
— gaasiballoonide komplekt (mitmekordselt kasutatavad);
— gaasiballoonide komplekt (ühekordselt kasutatavad).
Kui toiteseadmega viiakse läbi jaotises 12.2 nimetatud talitluskatse, peab see vastama jaotise 12.2.1.4
nõuetele.
5.2 Energiaallikad
5.2.1 Üldist
Kui suitsu ja kuumuse kontrollsüsteem on tõrkekindel ehk läheb toite kaotuse korral tulekahju
tööolekusse, on nõutav ainult üks energiaallikas. Kui suitsu ja kuumuse kontrollsüsteem ei ole
tõrkekindel, peab sellel olema vähemalt kaks energiaallikat: primaarne ja sekundaarne energiaallikas;
näiteks kaks kompressorit koos mahutiga või mahutiga kompressor koos ühekordselt kasutatava CO2-
ballooniga. Sekundaarne energiaallikas võib olla osa ventilaatorist või mõnest muust SHEV-süsteemi
komponendist. Mõlemad energiaallikad peavad olema igal ajal kättesaadavad ja hooldatud.
Iga energiaallikas peab olema iseseisvalt suuteline varustama neid suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemi
osi, mida see on mõeldud varustama.
Kui sekundaarne energiaallikas ei käivitu iseseisvalt (näiteks ühekordselt kasutatav kergsulava

elemendiga CO2-balloon) ja primaarse energiaallika töös esineb tõrge, peab toiteseade automaatselt
ümber lülituma sekundaarsele energiaallikale. Kui primaarse energiaallika töö taastub, peab toiteseade
automaatselt sellele tagasi lülituma.
Kui süsteem hõlmab kaht või enamat energiaallikat, ei tohi ühe energiaallika tõrge põhjustada ühegi teise
energiaallika tõrget või süsteemi toite katkemist.
Kui ühelt energiaallikalt teisele lülitumine põhjustab katkestuse energiavarustuses, peab sellise
katkestuse kestus olema esitatud tehaseandmetes (vt peatükki 9).
Toiteseade peab olema klassifitseeritud järgmiselt:

A-klass – sobib kasutamiseks kõigi süsteemidega; või
B-klass – sobib kasutamiseks ainult tõrkekindlate süsteemidega.
Sekundaarset energiaallikat võib kasutada ka muul otstarbel, näiteks igapäevase mugavusventilatsiooni

tarbeks. Sellise kasutusviisi puhul peab toiteseade tagama selle, et hädaolukorraks on olemas piisav
võimsus, nagu täpsustatud peatükis 6; näiteks võib olla piiratud energiaallika kasutamine
lisaotstarveteks.
MÄRKUS 1 Süsteemi projekteerija peaks arvesse võtma eraldi toiteseadme ühilduvust muude seadmetega, näiteks
juhtpaneeliga.
11
EVS-EN 12101-10:2005
Selgitused
1 energiavarustus
2 toiteseade
3 juhtpaneel
4 ajam
Pneumaatiline
Nõutav elektriühendus Valikuline elektriühendus
MÄRKUS Pneumaatiliseks toiteseadmeks võib olla kompressoragregaat, õhumahuti või gaasiballoon (vastavalt
vajadusele).
Joonis 2 — Näited pneumaatilise toiteseadme tüüpilistest asukohtadest ja suhetest teiste

komponentidega suitsu kontrollsüsteemis
5.2.2 Kompressorid
Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemi toiteks kasutatavad kompressorid peavad vastama standardite

EN 60204-1, EN ISO 12100-1 ja EN ISO 12100-2 nõuetele.
5.2.3 Õhumahutid
Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemi toiteks kasutatavad õhumahutid peavad vastama standardi EN 286-1
nõuetele.
5.2.4 Mitmekordselt kasutatavad gaasiballoonid
5.2.4.1 Üldist
Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemi toiteks kasutatavad mitmekordsed gaasiballoonid peavad vastama

standardi EN 13293 või EN 1964-1 ja suunise 84/525/EWG nõuetele.
Mitmekordselt kasutatavad gaasiballoonid peavad sisaldama õhku, süsinikdioksiidi (CO2) või

lämmastikku (N2).
12
EVS-EN 12101-10:2005
5.2.4.2 Mitmekordselt kasutatavad CO2-balloonid
Mitmekordselt kasutatavate CO2-balloonide täitetegur peab olema järgmine, olenevalt maksimaalsest
ümbritseva õhu temperatuurist:
— 50 °C: täitetegur 0,75 kg/l, kui maksimaalne ümbritseva õhu temperatuur on 50 °C;
— 93 °C: täitetegur 0,58 kg/l, kui maksimaalne ümbritseva õhu temperatuur on 93 °C.
Kui balloon on täidetud CO2-ga, ei tohi maksimaalne töörõhk ületada ballooni maksimaalset nimirõhku.
Suurim lubatud täitekogus on 30 kg.
5.2.4.3 Konstruktsioon
Ventiili tehniline lahendus peab olema selline, et balloon tühjeneks gaasilaengust täielikult.
Tagasilöögiklapid või negatiivseid töötingimusi võimaldavad klapid ei ole lubatud.
Balloonil peab olema kaitseklapp või survekork. Vabastusrõhk peab olema suurem kui 350 baari ja
väiksem kui ballooni purunemisrõhk. Rõhualandusseade peab olema piisavalt võimas, et ennetada
ballooni purunemist.
5.2.5 Ühekordselt kasutatavad gaasiballoonid
5.2.5.1 Üldist
Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemi toiteks kasutatavad ühekordsed gaasiballoonid peavad vastama

standardi EN 12205 või ADR 2003 nõuetele. Kui gaasiballoon on taastäidetav, peab see vastama
standardile EN 13293 tingimusel, et gaasiballooni maht on väiksem kui üks liiter.
Ühekordselt kasutatavad gaasiballoonid peavad sisaldama süsinikdioksiidi (CO2) või lämmastikku (N2).
5.2.5.2 Ühekordselt kasutatavad CO2-balloonid
Ühekordselt kasutatavate CO2-balloonide täitetegur peab olema järgmine, olenevalt maksimaalsest

ümbritseva õhu temperatuurist:
— 93 °C: täitetegur 0,58 kg/l, kui maksimaalne ümbritseva õhu temperatuur on 93 °C.
Kui balloon on täidetud CO2-ga, ei tohi maksimaalne töörõhk ületada katserõhku.
Suurim lubatud täitekogus:

— 500 g, kui maksimaalne ümbritseva õhu temperatuur on 50 °C.
5.2.5.3 Ühekordselt kasutatavad N2-balloonid
Täiterõhk 15 °C juures peab olema järgmine, olenevalt maksimaalsest ümbritseva õhu temperatuurist:
— 50 °C: 150 baari, kui maksimaalne ümbritseva õhu temperatuur on 50 °C;
— 68 °C: 135 baari, kui maksimaalne ümbritseva õhu temperatuur on 68 °C;
— 93 °C: 125 baari, kui maksimaalne ümbritseva õhu temperatuur on 93 °C.
13
EVS-EN 12101-10:2005
Kui balloon on täidetud N2-ga, ei tohi maksimaalne töörõhk ületada 2/3 katserõhust.
Ballooni suurim lubatud maht on järgmine:
— 1,0 l, kui nimitemperatuur on 50 °C;
— 0,3 l, kui nimitemperatuur on 68 °C;
— 0,3 l, kui nimitemperatuur on 93 °C.
5.2.5.4 Konstruktsioon
Ballooni kork või tihendusrõngas peab olema projekteeritud nii, et see toimiks kaitseseadmena.
Vabastusrõhk peab olema suurem kui 350 baari ja väiksem kui ballooni purunemisrõhk.
Rõhualandusseade peab olema piisavalt võimas, et ennetada ballooni purunemist.
Balloon peab olema korrosiooni ennetamiseks kaetud tsingi või halli värviga.
6 FUNKTSIOONID
6.1 Toide primaarsest energiaallikast (elektriline)
Kui toiteseade töötab primaarsel energiaallikal:

a) peab see tagama tehaseandmetes esitatud spetsifikatsioonile vastava töö, olenemata sekundaarse
energiaallika seisukorrast; ja
b) kui sekundaarse energiaallikana kasutatakse akusid, peab see tagama pideva maksimaalse
reservvoolu (Imax a) varustuse, laadides ja jälgides samal ajal lõpp-pingeni tühjenenud akut.
MÄRKUS Kui toiteseade töötab primaarsel energiaallikal, võib toiteseade lühiajalise maksimaalse väljundvoolu
(Imax b, vt märkust tabeli 5 all) andmise ajal aku laadimist piirata või selle katkestada.
6.2 Toide sekundaarsest energiaallikast (aku)
6.2.1 Kui toiteseade töötab sekundaarsel energiaallikal, peab see tagama tehaseandmetes esitatud
spetsifikatsioonile vastava töö, olenemata primaarse energiaallika seisukorrast.
6.2.2 Maksimaalse reservperioodi lõpus pärast maksimaalse reservvoolu Imax a andmist peab aku suutma
anda maksimaalset lühiajalist voolu (Imax b) 180 sekundi vältel nii, et väljundpinge jääb tootja määratud
vahemikku.
MÄRKUS 1 Tagamaks töö seadmete või sissetuleva võrgutoite võimalike tõrgete korral, peaks sekundaarne
energiaallikas suutma hoida süsteemi töös vähemalt 72 tundi; see ei kehti, kui kasutusel on süsteemi lokaalsel või
kaugjälgimisel põhinev kohene tõrketeavituslahendus ning sõlmitud on remondileping, mille järgi on maksimaalne
remondiperiood 24 tundi. Sellisel juhul võib vähendada minimaalset reservvõimsust 72 tunnilt 30 tunnile või veel 4
tunni võrra, kui kohapeal on igal ajal olemas varuosad, remonditöötajad ja varugeneraator.
MÄRKUS 2 Kui maksimaalse reservperioodi lõpus on vajalik seisak, peaks jääkvõimsusest piisama süsteemi töös
hoidmiseks (sh seisaku ajal) vastavalt standardi prEN 12101-9 nõuetele.
6.2.3 Aku peab olema:

a) laetav;
b) sobiv hoidmiseks täielikult laetud olekus;
c) konstrueeritud paikseks kasutamiseks;
d) varustatud tüübitähise ja tootmiskuupäevaga.
14
EVS-EN 12101-10:2005
Kui aku paigaldatakse kohta, kus asuvad ka muud suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemi seadmed, peab aku
olema kinnist tüüpi ja see tuleb paigaldada vastavalt tehaseandmetele.
6.2.4 Laadija tehniline lahendus ja niminäitajad peavad tagama selle, et:
a) aku laadimine toimub automaatselt;
b) lõpp-pingeni tühjenenud aku saab uuesti laadida kuni vähemalt 80 protsendini selle nimivõimsusest
24 tunni jooksul ja täieliku nimivõimsuseni järgneva 48 tunni jooksul;
c) laadimiskarakteristikud jäävad esitatud ümbritseva õhu temperatuuri vahemikus aku tootja
spetsifikatsiooni piiresse.
Kui välja arvata aku jälgimisega seotud voolukulu, ei tohi aku laadija kaudu tühjeneda, kui laadimispinge
on väiksem kui aku pinge.
6.3 Toide sekundaarsest energiaallikast (generaatorid)
6.3.1 Generaatoragregaat peab automaatselt andma täieliku väljundvõimsuse 15 sekundi jooksul alates
primaarse energiaallika tõrkest vastavalt standardile ISO 8528-5:1993, joonis 6.
6.3.2 Generaatoragregaadi tööolek peab olema näidatud. See peab hõlmama nähtavat viidet selle kohta,
kas generaatoragregaat on reservolekus (toide on sees) või töötab (generaator on sees) ja kas on
tuvastatud mis tahes tõrkeid. Lisaks peavad generaatoragregaadil olema voltmeeter ja ampermeeter, mis
näitaksid generaatori täiskoormust.
6.3.3 Kui generaatoragregaat on mõeldud ainult hoone ohutus- ja päästesüsteemidele, käivitub ainult
tulekahjusignaali korral ning edastab rikketeate pidevalt mehitatud juhtimisruumi, peab
generaatoragregaadi kütusevarust piisama täisvõimsusel töötava generaatoragregaadi varustamiseks
vähemalt 4 tunni vältel. Kui generaatoragregaat käivitub iga kord, kui primaarses energiaallikas esineb
tõrge, ning edastab rikketeate pidevalt mehitatud juhtimisruumi, peab generaatoragregaadi kütusevarust
piisama täisvõimsusel töötava generaatoragregaadi varustamiseks vähemalt 8 tunni vältel. Muudel
juhtudel peab see tagama energiavarustuse täisvõimsuse juures 72 tunni vältel.
MÄRKUS Kui juhtpaneel vajab pidevat välist energiavarustust, peab generaatoragregaat käivituma kohe
primaarse energiavarustuse kadumisel olenemata sellest, kas see on tulekahju- või reservolekus.
6.3.4 Generaatoragregaadi töö lävendväärtused peavad olema vähemalt G2-klassi väärtused vastavalt
standardi ISO 8528-5:1993 tabelile 3 ning vähemalt 1., 2. või 3. klassi väärtused vastavalt standardi
ISO 8528-12:1997 tabelitele 1 ja 2.
6.3.5 Generaatoragregaadi juhtimissüsteem peab tagama vähemalt järgmised funktsioonid:

— automaatne juhtimine;
— katseolek kõigi automaatsete toimingute katsetamiseks, mille saab jagada katseolekuks koormuse
vastuvõtmisega ja katseolekuks koormuse vastuvõtmiseta. Kui katse ajal esineb voolukatkestus, peab
koormuse vastuvõtmine toimuma automaatselt;
— täielikult manuaalne juhtimine järgmiste toimingute puhul:
käivitamine,
seiskamine,
generaatori sisse- ja väljalülitamine,
võrgu sisse- ja väljalülitamine;
— mis tahes generaatorioleku väljalülitamine, näiteks hoolduse ajal;
— väljalülitamine hädaolukorras.
15
EVS-EN 12101-10:2005
6.4 Rikete tuvastamine ja nende kohta signaali edastamine (elektriline)
A-klassi toiteseade peab ära tundma järgmised rikked ja nende kohta signaali edastama:
a) primaarse energiaallika kadu 30 minuti jooksul alates rikke esinemisest;
b) sekundaarse energiaallika kadu 15 minuti jooksul alates rikke esinemisest;
A-klassi akusüsteemide puhul:

c) aku pinge vähenemine alla 90 % lõpp-pingest 30 minuti jooksul alates rikke esinemisest;
d) akulaadija kadu 30 minuti jooksul alates rikke esinemisest, välja arvatud juhul kui laadija lülitatakse
välja või selle töö on piiratud, nagu määratletud jaotise 6.1 punktis c);
generaatoragregaatide puhul:
e) aku pinge on liiga madal;
f) käivitumisel esineb tõrge;
g) mootori temperatuur on liiga kõrge;
h) määrdeõli rõhk on liiga madal;
i) kiirus on liiga suur;
j) liigne voolutarbimine/ülekoormus;
k) kütusetase on madal (sellest jätkub vähem kui 3 tunniks).
B-klassi toiteseadme puhul ei ole signaali edastamine nõutav, kuid kui see funktsioon on olemas, peab see
vastama punktides a) kuni d) esitatud nõuetele.
Kui toiteseade paikneb juhtpaneelist eraldi, peab olemas olema vähemalt ühine rikkeväljund punktides a)
kuni d) loetletud rikete puhuks.
Kui toiteseade asub juhtpaneeliga samas kilbis, peab süsteem punktides a) kuni d) loetletud riketest
märku andma vähemalt ühise rikkena vastavalt standardikavandile prEN 12101-9.
Kui toiteseade näitab reservfunktsiooni, peab vastav märgutuli olema roheline.
MÄRKUS Kui suitsu ja kuumust eemaldav ventilatsiooniseade (SHEV) hõlmab integreeritud toiteseadet ja
juhtpaneeli, võib ainult hoolduse otstarbel kasutatav märgutuli olla mis tahes värvi; seda isegi siis, kui see põleb
alati, kui seade on voolu all.
Kui A-klassi toiteseade on mõeldud kasutamiseks koos eraldi kilbis asuva juhtpaneeliga, peab juhtpaneeli
toiteks olema paigaldatud vähemalt kaks eraldiseisvat toitekaablit, et lühis või katkestus ühes ei
katkestaks juhtpaneeli toidet.
6.5 Surugaasidel põhinev toide
6.5.1 Üldist
Kui A-klassi toiteseade on mõeldud kasutamiseks koos eraldi kilbis asuva juhtpaneeliga, peab liides
sobima metalltoruga ühenduseks.
6.5.2 Kompressorid
Kompressor peab tootma suruõhku õhumahuti tarbeks, mitte otse juhtpaneeli.
16
EVS-EN 12101-10:2005
Iga kompressor peab suutma täita õhumahuti 60 minuti jooksul atmosfäärirõhust täieliku nimirõhuni.
MÄRKUS 1 Õhumahutite võimsusnõuded tuleks valida vastavalt kasutuskohas kehtivatele nõuetele.
Kompressori töö juhtimine peab toimuma automaatselt õhuressiivri rõhu põhjal.
MÄRKUS 2 Kui kaks kompressorit toimivad õhumahuti primaarse ja sekundaarse energiaallikana, võib
juhtimissüsteem olla korraldatud nii, et tavatingimustes vahetub töös olev kompressor ja/või töötavad mõlemad
kompressorid koos.
Õhumahutil peavad olema:

— tagasilöögiklapp ühendusel kompressoriga;
— baromeeter;
— reguleeritav õhurõhulüliti madalrõhuhäire tarbeks;
— väljundi sulgeventiil, mis on lukustatav nii avatud kui suletud asendisse.
A-klassi toiteseade peab ära tundma järgmised rikked ja nende kohta signaali edastama:
— madal rõhk, mis on 10 % väiksem kui kompressori sisselülitusrõhk, 15 minuti jooksul alates rikke
esinemisest;
— kompressori töötamine rohkem kui 60 minutit järjest.
B-klassi toiteseadme puhul ei ole signaali edastamine nõutav, kuid kui see funktsioon on olemas, peab see
vastama ülaltoodud nõuetele.
Suruõhul peavad olema vähemalt sellised kvaliteedinäitajad, mis on toodud tabelis 1.
Tabel 1 — Minimaalne õhukvaliteet vastavalt standardile ISO 8573-1
Saasteaine ISO klass Suurim lubatud Suurim lubatud

kontsentratsioon (mg/m3) suurus (m)
Tahked 7 10 40
osakesed
Vesi 7 500 –
Õli 4 5 –
6.5.3 Õhumahutid (mitteeriotstarbelise õhuvarustusega)
Suruõhu suunamisel suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemi, mis ei lähe mitteeriotstarbelise

õhuvarustusseadme rõhukao korral tööolekusse (näiteks tehase suruõhusüsteemi puhul), tuleb suitsu ja
kuumuse kontrollsüsteemi suruõhk koguda eriotstarbelisse õhumahutisse.
MÄRKUS 1 Õhumahutite võimsusnõuded tuleks valida vastavalt kasutuskohas kehtivatele nõuetele.
MÄRKUS 2 Õhumahuti kasutamine on soovitatav olenemata suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemi tõrkerežiimist.
Õhumahutil peavad olema:

— tagasilöögiklapp ühendusel õhuvarustusseadmega;
— baromeeter;
17
EVS-EN 12101-10:2005
— reguleeritav õhurõhulüliti madalrõhuhäire tarbeks;

A-klassi toiteseade peab liiga madala rõhu ära tundma ja selle kohta signaali edastama 15 minuti jooksul
alates selle esinemisest.
MÄRKUS 3 Õhurõhulüliti tuleks seadistada töötama tavapärasest minimaalsest õhurõhust 10 % madalama

väärtuse juures.
Sellistel õhumahutitel, mis on mõeldud varustama ainult üht SHEV-i ja paiknema SHEV-i sees või kõrval,
ei pea olema baromeetrit, rõhulülitit ega sulgeventiili.
6.5.4 Gaasiballoonid
Energiavarustuse peavad tagama:

a) gaasiballoonid, mis on süsteemiga püsivalt ühendatud ning suudavad tagada mitmed suitsu ja
kuumuse kontrollsüsteemi toimingud; või
b) ühekordselt kasutatavad balloonid, mida hoitakse lahtiühendatuna ning mis suudavad tagada suitsu
ja kuumust eemaldava ventilatsiooniseadme (SHEV-i) või suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemi
toimimise tulekahju tingimustes ainult ühel korral.
MÄRKUS Gaasiballoonide võimsusnõuded tuleks valida vastavalt kasutuskohas kehtivatele nõuetele.
Mitmekordselt kasutatavatel gaasiballoonidel peavad olema:

— gaasimanomeeter;
— gaasirõhulüliti madalrõhuhäire tarbeks või kaalumisseadis madala gaasi kaalu häire tarbeks;
Ühekordselt kasutatavatel gaasiballoonidel peavad olema:

— standardkavandi prEN 12101-9 nõuetele vastav päästikmehhanism, et ühendada gaasiballoon
kaitseseadme tõrke või käivitussignaali saamise korral suitsu ja kuumust eemaldava
ventilatsiooniseadme (SHEV-i) või suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemiga;
— tööolekut näitav märgutuli.
7 MATERJALID, TEHNILINE LAHENDUS JA TOOTMINE
7.1 Mehaaniline lahendus
7.1.1 Toiteseadme korpuse minimaalne IP-kaitseaste peab vastama tabelis 2 määratletud

keskkonnaklassile.
Toiteseade peab paiknema:

a) eraldi korpuses; või
b) teiste suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemi seadmetega seotud korpustes.
7.1.2 Manuaalsed juhtimisseadised, sulavkaitsmed, kalibreerimiselemendid jne energiaallikate

lahtiühendamiseks ja reguleerimiseks peavad olema ligipääsetavad ainult isikutele, kes on läbinud
vastava koolituse ja omavad volitusi alljärgnevaks:
— toiteseadmes hoitavate või sellega juhitavate kohaspetsiifiliste andmete taaskonfigureerimine; ja/või
18
EVS-EN 12101-10:2005
— toiteseadme hooldamine tootja esitatud juhiste ja tehaseandmete järgi.
7.1.3 Kõik manuaalsed juhtimisseadised, sulavkaitsmed, kalibreerimiselemendid ja kohapealsed
ühendused (näiteks kaabliklemmid ja pneumosüsteemi liitmikud) peavad olema selgelt märgistatud
(näiteks peavad olema välja toodud nende funktsioon, nimiandmed või viited asjakohastele joonistele).
7.2 Elektriline lahendus
Kõikidel väljunditel peavad olema nõuetekohased võimsuspiirangud (näiteks sulavkaitsmed,

elektronlülitus), et välistada kuumuse tekkest tulenevad ohud väliste lühiste korral.
8 KLASSIFIKATSIOON
Toiteseade peab olema klassifitseeritud kavandatavate kasutusaegsete keskkonnatingimuste järgi, nagu
näidatud tabelis 2.
Tabel 2 — Toiteseadme klassifikatsioon
Keskkonnaklass Temperatuuri- Minimaalne IP-

Keskkond
vahemik (°C) kaitseaste
(elektriline
toiteseade)
1 Sisekeskkond, puhas, madal –5 kuni +40 30

temperatuur
2 Sisekeskkond, puhas, kõrge –5 kuni +75 42

temperatuur
3 Sisekeskkond — söövitav või niiske –5 kuni +75 54

või väliskeskkond
4 Väliskeskkond — söövitav –25 kuni +75 65
9 DOKUMENTATSIOON
9.1 Kasutaja dokumentatsioon
Tootja peab koostama paigaldust ja kasutamist puudutava dokumentatsiooni. See peab hõlmama
vähemalt alljärgnevat:
a) seadmete üldine kirjeldus;
b) toiteseadme sisendite ja väljundite tehniline spetsifikatsioon, mis on piisav, et hinnata mehaanilist,

elektrilist ja pneumaatilist ühilduvust teiste süsteemi komponentidega (nagu kirjeldatud
standardisarja EN 12101 teistes osades), sealhulgas:
1) elektrilise toiteseadme puhul:
i) võimsusnõuded soovitatavaks talitluseks;
ii) iga sisendi ja väljundi maksimaalsed ja minimaalsed elektrilised nimiandmed;
iii) sulavkaitsmete nimiandmed;
iv) toiteseadmega sobivate akude tüübid ning maksimaalsed ja minimaalsed võimsused;
v) maksimaalne lubatud vool akust, kui puudub ühendus primaarse energiaallikaga;
19
EVS-EN 12101-10:2005
vi) maksimaalne katkestusaeg ühelt energiaallikalt teisele lülitumisel;

2) pneumaatilise toiteseadme puhul:
i) mis tahes elektrilise sisendi ja väljundi (kui neid on) maksimaalsed ja minimaalsed
elektrilised nimiandmed;
ii) maksimaalne väljundrõhk;
iii) salvestusvõime (massi või mahu järgi);
iv) sulavkaitsmete nimiandmed (kui see on kohaldatav);
c) paigaldust puudutav teave, sealhulgas:
1) sobivus kasutamiseks eri keskkondades;
2) paigaldusjuhised;
3) juhised sisendite ja väljundite ühendamiseks (näiteks kaabli läbimõõt, toru läbimõõt ja keere);
d) juhised kasutuselevõtu kohta;
e) kasutusjuhend;
f) hooldust puudutav teave.
9.2 Tehniline dokumentatsioon
Tootja peab koostama tehnilise dokumentatsiooni, mis peab sisaldama jooniseid, varuosade loetelusid,
elektriskeeme, plokkskeeme ja funktsioonide kirjeldust, et oleks võimalik hinnata vastavust selle Euroopa
standardi nõuetele ning anda üldine hinnang mehaanilise, pneumaatilise ja elektrilise lahenduse kohta.
10 MÄRGISTAMINE
10.1 Üldist
Toiteseadmel peab olema selgelt välja toodud järgmine teave:

a) selle Euroopa standardi number, EN 12101-10;
b) tootja või tarnija nimi või kaubamärk;
c) toiteseadme tüübinumber või muu tähis;
d) kood või number toiteseadme tootmisperioodi, partii või unikaalse viite identifitseerimiseks;
e) sellele Euroopa standardile vastavad klassid;
f) tehnilised andmed, sealhulgas:
— katkestusaeg;
— maksimaalne võimsus;
— sisendväärtused;
— väljundväärtused;
g) asjakohased hoiatused.
Kui toiteseade paikneb omaette kilbis, peab kilbi küljel olema märgistus vähemalt punktides a), b), c) ja g)
toodu kohta.
Kui toiteseade on integreeritud muude seadmetega ühises kilbis, peab ühise kilbi küljel olema märgistus
vähemalt punktides a), b) ja g) toodu kohta.
20
EVS-EN 12101-10:2005
10.2 Gaasiballoonid
Igal balloonil peab olema märgistus või silt vähemalt järgmise teabega:
— maht, gaasi tüüp, täitekogus või -rõhk, brutomass;
— tootja või turustaja, kuupäev, partiitähis;
— maksimaalne nimitemperatuur kraadides Celsiuse järgi (°C).
Lubatud kasutussuund peab olema selgelt esile toodud.
11 ÜLDISED KATSENÕUDED
11.1 Standardsed atmosfääritingimused katsetamiseks
Kui katse läbiviimise kord ei näe ette teisiti, tuleb katsekehal lasta enne katsetamist stabiliseeruda
standardsetes atmosfääritingimustes, nagu kirjeldatud standardis EN 60068-1. Need tingimused on
järgmised:
a) temperatuur : 15 °C kuni 35 °C;
b) suhteline õhuniiskus : 25 % kuni 75 %;
c) õhurõhk : 86 kPa kuni 106 kPa.
Temperatuur ja õhuniiskus peavad olema olulises osas muutumatud iga sellise keskkonnakatse puhul,
mille läbiviimisel kasutatakse standardseid atmosfääritingimusi.
11.2 Paigaldus ja asend
Kui katse läbiviimise kord ei näe ette teisiti, tuleb katsekeha paigaldada selle tavapärasesse asendisse
tavapärasel paigaldusviisil, mille on määranud tootja.
11.3 Elektriühendus
Kui katse läbiviimise korra järgi peab katsekeha töötama ja ei ole määratud teisiti, siis:
a) peavad kõik sisendid ja väljundid olema ühendatud nõuetekohaste kaablite ja seadmetega või
katsetamiseks mõeldud koormustakistitega, mis vastavad tootja määratud maksimaalsele
koormusele; ja
b) akusüsteemide puhul peavad need olema ühendatud vooluvõrgu ja akuga, mille maksimaalse
nimivõimsuse esitab tootja (katsed, mille läbiviimisel kasutatakse maksimaalse võimsusega akut, on
kohaldatavad kõigile toiteseadmetele, millel on väiksema võimsusega aku).
11.4 Katsete valik
11.4.1 Üldist
See katsetamiskord ei hõlma generaatoragregaate, kuna neid käsitletakse standardis ISO 8528.
Katsetamiseks tuleb esitada üks kuni kolm katsekeha vastavalt tootja täpsustusele.
Kui toiteseade paikneb juhtpaneelis, tuleb lisaks jaotises 12.1 või 12.2 nõutud talitluskatsetele läbi viia ka
standardikavandis prEN 12101-9 kirjeldatud keskkonna- ja talitluskatsed.
21
EVS-EN 12101-10:2005
Kui toiteseade paikneb juhtpaneelist eraldi, tuleb läbi viia tabelis 3 või 4 toodud katsed; see ei kehti juhul,
kui päästikmehhanismi osana kasutatakse ühekordset gaasiballooni – seda tuleb katsetada vastavalt
standardikavandile prEN 12101-9.
Kui läbi viiakse tabelis 3 või 4 toodud katsed, tuleb katse valikul lähtuda toiteseadme klassist (vt
üksikasju klassifitseerimissüsteemi kohta tabelist 2).
Sekundaarseid energiaallikaid tuleb katsetada vastavalt jaotisele 12.3.
Tabel 3 — Elektrilise toiteseadme keskkonnakatsed

Toiteseadme
keskkonnaklass Töökindlus või
Katse Jaotise
vastupidavus
number
1 2 3 4
Külm Y Y Y Y Töökindlus 12.4
Niiske kuumus, pidev olek X Y Y Y Töökindlus 12.5
Löök Y Y Y Y Töökindlus 12.6
Vibratsioon, sinusoidne Y Y Y Y Töökindlus 12.7
Niiske kuumus, pidev olek X Y Y Y Vastupidavus 12.8
Vibratsioon, sinusoidne Y Y Y Y Vastupidavus 12.8
Kuiv kuumus X Y Y Y Töökindlus 12.10
SO2 söövitus X X Y Y Vastupidavus 12.11
Soolveekatse X X X Y Vastupidavus 12.12
Kaitse vee eest, IP-kaitseaste X Y Y Y Töökindlus 12.13
Kaitse tahkete võõrkehade eest, IP-

X Y Y Y Töökindlus 12.14
kaitseaste
Elektromagnetiline häirekindlus Y Y Y Y Töökindlus 12.15
Y = katse on nõutav.
X = katse ei ole nõutav.
11.4.2 Katsed ühe katsekehaga
Kui keskkonnakatsete tarbeks esitatakse üks katsekeha, tuleb selle katsekehaga läbi viia kõik tabelis 3 või
4 loetletud nõutavad katsed, mille võib läbi viia mis tahes järjekorras. Talitluskatse tuleb läbi viia enne ja
pärast esimest keskkonnakatset ning pärast iga järgnevat keskkonnakatset.
11.4.3 Katsed rohkem kui ühe katsekehaga
Kui keskkonnakatsete tarbeks esitatakse rohkem kui üks katsekeha, võib katsed katsekehade vahel ära
jaotada ja läbi viia mis tahes järjekorras. Talitluskatse tuleb läbi viia enne ja pärast iga keskkonnakatset.
22
EVS-EN 12101-10:2005
Iga katsekeha puhul võib ühele keskkonnakatsele järgnevat talitluskatset lugeda järgmisele
keskkonnakatsele eelnevaks talitluskatseks.
11.4.4 Talitluskatsete valik
Talitluskatse tuleb läbi viia enne ja pärast igaks keskkonnakatseks vajalikku konditsioneerimist ning
vajadusel ka selle ajal, nagu katse läbiviimise korras ette nähtud. Iga katsekeha puhul peavad esmane
talitluskatse (enne konditsioneerimist esimeseks keskkonnakatseks selle katsekehaga) ja viimane
talitluskatse (pärast konditsioneerimist viimaseks keskkonnakatseks selle katsekehaga) olema täielikud
talitluskatsed; vahepealsed talitluskatsed peavad olema vähendatud talitluskatsed.
Tabel 4 — Pneumaatilise toiteseadme keskkonnakatsed
Toiteseadme
keskkonnaklass Töökindlus või
Katse Jaotise
vastupidavus
number
1 2 3 4
Külm Y Y Y Y Töökindlus 12.4
Niiske kuumus, pidev olek X Y Y Y Töökindlus 12.5
Löök C C C C Töökindlus 12.6
Vibratsioon, sinusoidne Y Y Y Y Töökindlus 12.7
Niiske kuumus, pidev olek X Y Y Y Vastupidavus 12.8
Vibratsioon, sinusoidne Y Y Y Y Vastupidavus 12.9
Kuiv kuumus X Y Y Y Töökindlus 12.10
SO2 söövitus X X Y Y Vastupidavus 12.11
Soolveekatse X X X Y Vastupidavus 12.12
Kaitse vee eest, IP-kaitseaste X C C C Töökindlus 12.13
Kaitse tahkete võõrkehade eest, IP-

X C C C Töökindlus 12.14
kaitseaste
Elektromagnetiline häirekindlus C C C C Töökindlus 12.15

Y = katse on nõutav.
X = katse ei ole nõutav.
C = kohaldatav ainult kompressoragregaatide elektrilistele komponentidele.
23
EVS-EN 12101-10:2005
12 KATSED
12.1 Elektriline talitluskatse
12.1.1 Täielik talitluskatse
See katseprogramm hõlmab kokku üheksat katset, mille läbiviimisel kasutatavad pingekombinatsioonid
ja väljundvoolu väärtused on toodud tabelis 5. Väljundpinge väärtused ja katse tulemused tuleb ära
mõõta ja dokumenteerida.
12.1.2 Vähendatud talitluskatse

See katseprogramm hõlmab katseid 7 ja 8, mis on toodud tabelis 5. Väljundpinge väärtused ja katse
tulemused tuleb ära mõõta ja dokumenteerida.
12.1.3 Nõuded
Jaotistes 12.1.1 ja 12.1.2 nimetatud katsete läbiviimisel ei tohi dokumenteeritud väljundpinge väärtused
ja katse tulemused jääda väljapoole toiteseadme tootja ja selle Euroopa standardi nõuetega määratud
vahemikku.
24
EVS-EN 12101-10:2005
Tabel 5 — Akupõhise toiteseadme talitluskatsed
Toitepinge Aku seisukord Väljundvoolu Katse

Katse Katse eesmärk
koormus kestus
1 Vn a + 10 % Vb min b Imax. a c 4h
----------- Ülekuumenemise -------
vältimine
Imax. b d > 180 s
2 Vn – 10 % Vb min Imax. a c Spetsifikatsioonile 4h

vastav toimivus ja
-------------------- -------
ülekuumenemise
Imax.b d vältimine > 180 s
3 Ühendus Vb min Imax. b d Spetsifikatsioonile

puudub vastav väljundpinge
4 Vn a – 10 % Vb = 0 e Imax. b Spetsifikatsioonile
vastav väljundpinge
5 Vn + 10 %  Vb min b ja Imin. g Spetsifikatsioonile

 Vb max f
laadimisvõimalus
puudub
6 Vn + 10 % Ühendus puudub Imax. b Spetsifikatsioonile

vastav pulsatsioon
7 Vn – 10 % Ühendus puudub Imax. b Spetsifikatsioonile

vastav pulsatsioon
8 Vn +10 % Vbmax. Imin. Spetsifikatsioonile

9 Vn  0,9 × Vbmin Imin. Rikkesignaal

a Vn on üldkasutatava vooluvõrgu või selle ekvivalendi nimipinge.
b Vb min. on aku lõpp-pinge katsetemperatuuril vastavalt tootja spetsifikatsioonile.
c Väljundvoolu koormus I
max. a on maksimaalne reservkoormus.
d Väljundvoolu koormus I
max. b on maksimaalne lühiajaline koormus (kui tootja ei ole Imax. b väärtust määranud,
tuleb kasutada väärtust Imax. a).
e V = 0 tähendab lühist aku ühenduses.
b
fV
b max on aku ujuvpinge.
g Väljundvoolu koormus I
min. on toiteseadme tootja määratud minimaalne voolukoormus.
MÄRKUS Väärtusega Imax. a määrab tootja selle voolu, mis on vajalik pidevaks jälgimiseks ning aku ja
märgutulede voolukoormuseks. Imax. b tähistab voolu, mis on vajalik suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemi
avamiseks.
25
EVS-EN 12101-10:2005
12.2 Pneumaatiline talitluskatse
12.2.1 Kompressoragregaadid
12.2.1.1 Õhumahuti tuleb tühjendada atmosfäärirõhuni ning seejärel tuleb väljundi sulgeventiil sulgeda.
Käivitada kompressor toitepingega Vn – 10 %. Mõõta ära aeg, mis kulub õhumahuti laadimiseks
maksimaalse nimirõhuni.
12.2.1.2 Korrata 15 minuti pärast toitepinge Vn + 10 % juures.
12.2.1.3 Jätta mahuti laetuna 72 tunniks seisma; kompressor peab olema välja lülitatud.
12.2.1.4 Jaotistes 12.2.1.1 ja 12.2.1.2 kirjeldatud katsetes ei tohi mahuti laadimiseks kuluv aeg ületada
60 minutit. Jaotises 12.2.1.3 nimetatud katses ei tohi õhurõhk mahutis langeda rohkem kui 5 % algsest
väärtusest pärast ümbritseva õhu temperatuuris ja rõhus aset leidnud muutustest tulenevate paranduste
tegemist.
12.2.2 Mitmekordselt kasutatavad gaasiballoonid
Balloon tuleb tühjendada häire töötamise ajal. Kaal või rõhk peab jääma 10 % raamesse tootja määratud
nominaalväärtusest.
12.2.3 Ühekordselt kasutatavad gaasiballoonid
Selle Euroopa standardiga ei nõuta ühegi katse läbiviimist, kuna selliste balloonide talitluskatse viiakse
läbi päästikseadme või juhtpaneeli abil vastavalt standardikavandile prEN 12101-9.
12.3 Laadija ja sekundaarse energiaallika katse
12.3.1 Elektriline laadija
12.3.1.1 Aku tuleb tühjendada selle lõpp-pingeni – pliiaku puhul peab tühjendusvoolu väärtus olema Id =
C/20 amprit ning kaadmium-nikkelaku puhul Id = C/10 amprit, kus C on aku nimivõimsus ampertunni
kohta, mille on esitanud tootja.
MÄRKUS Muud tüüpi akude puhul võib osutuda vajalikuks teistsuguste tühjendusvoolu väärtuste kasutamine.
12.3.1.2 Laadida akut 72 tundi sobiva laadijaga, mis on ühendatud sobiva nimipingega (Vn) vooluvõrku,
samal ajal kui toiteseadme väljundkoormus on Imax. a.
12.3.1.3 Korrata jaotises 12.3.1.1 kirjeldatud protseduuri ja mõõta ära tühjenemisaeg (T1) tundides.
12.3.1.4 Laadida akut uuesti 24 tundi nimipinge Vn – 15 % juures, samal ajal kui toiteseadme
väljundkoormus on Imax. a.
12.3.1.5 Korrata jaotises 12.3.1.1 kirjeldatud protseduuri ja mõõta ära tühjenemisaeg (T2) tundides.
12.3.1.6 Jaotises 12.3.1.3 kirjeldatud katses ei tohi võimsus tühjenemisaja T1 ja tühjendusvoolu Id

tagajärjel olla väiksem kui aku nimivõimsus (C).
12.3.1.7 Jaotises 12.3.1.5 kirjeldatud katses ei tohi võimsus tühjenemisaja T2 ja tühjendusvoolu Id

tagajärjel olla väiksem kui 0,8 × aku nimivõimsus (C).
26
EVS-EN 12101-10:2005
12.3.2 Pneumaatilise süsteemi taastäitmine
Pneumaatilise toiteseadme puhul tuleb katsekeha konditsioneerimise ajal jälgida, kontrollimaks, kas rõhk
jääb tootja määratud piiridesse. Kompressoragregaadi puhul tuleb konditsioneerimisperioodi viimase
tunni aja jooksul õhumahuti tühjendada ja kontrollida, kas see täitub uuesti töörõhuni 60 minuti jooksul.
12.4 Külm (töökindlus)
12.4.1 Katse eesmärk
Katse eesmärk on demonstreerida seadme töökindlust madala ümbritseva õhu temperatuuri juures, mida
võib kavandatavas kasutuskeskkonnas esineda.
12.4.2 Katse läbiviimise kord
12.4.2.1 Üldist
Katse tuleb läbi viia vastavalt katse läbiviimise korrale, muutes temperatuuri järk-järgult, nagu
kirjeldatud standardis EN 60068-2-1, ning kohaldades jaotises 12.4.2 toodud muudatusi ja lisatingimusi.
Kuumust neelavate katsekehade puhul tuleb kasutada katset Ad (nagu määratletud standardis
EN 60068-2-1) ning kuumust mitteneelavate katsekehade puhul katset Ab.
12.4.2.2 Esmane kontroll
Enne konditsioneerimist tuleb katsekehaga läbi viia talitluskatse.
12.4.2.3 Katsekeha olek konditsioneerimise ajal
Katsekeha tuleb paigaldada vastavalt jaotisele 11.2, ühendada vastavalt jaotisele 11.3 ja see peab
töötama.
12.4.2.4 Konditsioneerimine
Konditsioneerimisel tuleb rakendada tabelis 6 toodud tingimusi.
Tabel 6 — Konditsioneerimine külmakatse tarbeks (töökindluse kontrollimiseks)
Keskkonnaklass 1 2 3 4
Temperatuur (°C) –5 –5 –5 –25
Kestus (h) 16 16 16 16
12.4.2.5 Mõõtmised konditsioneerimise ajal
Elektrilise toiteseadme puhul tuleb katsekeha konditsioneerimise ajal jälgida, kontrollimaks, kas
väljundpinge jääb tootja määratud piiridesse. Konditsioneerimisperioodi viimase tunni aja jooksul tuleb
katsekehaga läbi viia vähendatud talitluskatse.
Pneumaatilise toiteseadme puhul tuleb katsekeha konditsioneerimise ajal jälgida, kontrollimaks, kas
saadaolev rõhk jääb tootja määratud piiridesse. Kompressoragregaadi puhul tuleb
konditsioneerimisperioodi viimase tunni aja jooksul õhumahuti tühjendada ja kontrollida, kas see täitub
uuesti töörõhuni 60 minuti jooksul.
27
EVS-EN 12101-10:2005
12.4.2.6 Lõplikud mõõtmised
Katsekehaga tuleb 30 minuti jooksul pärast taastumisperioodi lõppu läbi viia jaotises 12.1 või 12.2
nõutud talitluskatse ning seda tuleb nii välis- kui seespidiselt visuaalselt mehaaniliste kahjustuste osas
kontrollida.
12.5 Niiske kuumus, pidev olek (töökindlus)
Katse eesmärk on demonstreerida seadme töökindlust kõrge suhtelise õhuniiskuse tingimustes (ilma
kondensatsioonita), mida võib kasutuskeskkonnas lühiajaliselt esineda.
12.5.2.1 Üldist
Katse tuleb läbi viia vastavalt standardis EN 60068-2-78 toodud katse läbiviimise korrale, kohaldades
jaotises 12.5.2 toodud muudatusi ja lisatingimusi.
Enne konditsioneerimist tuleb katsekehaga läbi viia jaotises 12.1 või 12.2 nõutud talitluskatse.
töötama.
Konditsioneerimisel tuleb rakendada järgmiseid tingimusi:

— temperatuur : 40 °C ± 2 °C;
2
— suhteline õhuniiskus : (93 3 )% ;
— kestus : 4 päeva.
Katsekeha tuleb ette valmistada, tõstes temperatuuri aeglaselt ümbritseva õhu temperatuurilt
konditsioneerimistemperatuurini (40 ± 2) °C ja hoides seda stabiilse temperatuuri saavutamiseni. Alles
seejärel võib tõsta suhtelist õhuniiskust, kuna vastasel juhul võivad katsekehale tekkida veetilgad.
Elektrilise toiteseadme puhul tuleb katsekeha konditsioneerimise ajal jälgida, kontrollimaks, kas
väljundpinge jääb tootja määratud piiridesse. Konditsioneerimisperioodi viimase tunni aja jooksul tuleb
katsekehaga läbi viia vähendatud talitluskatse.
Pneumaatilise toiteseadme puhul tuleb katsekeha konditsioneerimise ajal jälgida, kontrollimaks, kas
saadaolev rõhk jääb tootja määratud piiridesse. Kompressoragregaadi puhul tuleb
konditsioneerimisperioodi viimase tunni aja jooksul õhumahuti tühjendada ja kontrollida, kas see täitub
uuesti töörõhuni 60 minuti jooksul.
28
EVS-EN 12101-10:2005
kontrollida.
12.6 Löök (töökindlus)
Katse eesmärk on demonstreerida seadme töökindlust pinnapealsete mehaaniliste mõjude suhtes,

millega see võib tavapärases kasutuskeskkonnas kokku puutuda ja millele see peaks olema mõistlikul
määral vastupidav.
12.6.2.1 Üldist
Katse läbiviimisel tuleb kasutada standardis EN 60068-2-75 määratletud katseaparatuuri ja katse

läbiviimise korda ning katset Ehb, kohaldades jaotises 12.6.2.4 toodud muudatusi ja lisatingimusi.
töötama.
Lööke tuleb suunata kõikidele katsekeha välispindadele.
Kõigi selliste pindade puhul tuleb teha kolm lööki mis tahes punkti(desse), mis kahjustaksid või
vähendaksid tõenäoliselt katsekeha töökindlust.
Meeles tuleb pidada seda, et kolme löögi seeria tagajärjed ei tohi mõjutada edasisi löögiseeriaid.

— löögienergia : 0,5 ± 0,04 J;
— löökide arv punkti kohta : 3.
Katsekeha tuleb konditsioneerimise ajal jälgida, kontrollimaks, kas väljundi väärtused jäävad tootja
määratud piiridesse. Lisaks tuleb tagada see, et kolme löögi tagajärjed ei mõjuta edasisi löögiseeriaid.
kontrollida.
29
EVS-EN 12101-10:2005
12.7 Vibratsioon, sinusoidne (töökindlus)
Katse eesmärk on demonstreerida seadme vastupidavust vibratsioonile tasemel, mida
kasutuskeskkonnas esineda võib.
12.7.2.1 Üldist
jaotises 12.7.2.4 toodud muudatusi ja lisatingimusi.
MÄRKUS Vibratsioonikatse töökindluse kontrollimiseks võib kombineerida vibratsioonikatsega vastupidavuse

kontrollimiseks, nii et katsekeha konditsioneeritakse töökindluse katsetamiseks ning seejärel vastupidavuse
katsetamiseks igal teljel.
Katsekeha tuleb paigaldada vastavalt jaotisele 11.2 ja standardile EN 60068-2-47, ühendada vastavalt
jaotisele 11.3 ja see peab töötama.
Vibratsioon tuleb katsekehale suunata kordamööda kõigil kolmel vastastikku ristisuunal asetseval teljel,
millest üks peab olema risti katsekeha paigaldustasapinna suhtes.

a) sagedusvahemik : 10 Hz kuni 150 Hz;
b) kiirendusamplituud : 0,981 ms–2 (0,1 gn);
c) telgede arv : 3;
d) sageduskõikumiste tsüklite arv telje kohta : üks iga funktsioonioleku kohta.
Katsekeha tuleb konditsioneerimise ajal jälgida, kontrollimaks, kas väljundpinge jääb tootja määratud
piiridesse.
kontrollida.
30
EVS-EN 12101-10:2005
12.8 Niiske kuumus, pidev olek (vastupidavus)

Katse eesmärk on demonstreerida seadme vastupidavust niiskuse pikaajalisele mõjule
kasutuskeskkonnas (näiteks niiskuse imendumisest, niiskusega seotud keemilistest reaktsioonidest või
galvaanilisest korrosioonist tingitud muutused elektrilistes omadustes).
12.8.2.1 Üldist
Katsekeha tuleb paigaldada vastavalt jaotisele 11.2. Katsekeha ei tohi konditsioneerimise ajal voolu all
olla.

— temperatuur : 40 ± 2 °C;
2
— suhteline õhuniiskus : (93 3 )% ;
— kestus : 21 päeva.
Katsekeha tuleb ette valmistada, tõstes temperatuuri aeglaselt ümbritseva õhu temperatuurilt
konditsioneerimistemperatuurini (40 ± 2) °C ja hoides seda stabiilse temperatuuri saavutamiseni. Alles
seejärel võib tõsta suhtelist õhuniiskust, kuna vastasel juhul võivad katsekehale tekkida veetilgad.
Pärast konditsioneerimist tuleb katsekehaga läbi viia jaotises 12.1 või 12.2 nõutud talitluskatse ning seda
tuleb nii välis- kui seespidiselt visuaalselt mehaaniliste kahjustuste osas kontrollida.
12.9 Vibratsioon, sinusoidne (vastupidavus)

Katse eesmärk on demonstreerida seadme vastupidavust vibratsiooni pikaajalisele mõjule tasemel, mida
võib kasutuskeskkonnas esineda.
12.9.2.1 Üldist
31
EVS-EN 12101-10:2005
MÄRKUS Vibratsioonikatse vastupidavuse kontrollimiseks võib kombineerida vibratsioonikatsega töökindluse

kontrollimiseks, nii et katsekeha konditsioneeritakse töökindluse katsetamiseks ning seejärel vastupidavuse
katsetamiseks kordamööda igal teljel.
Katsekeha tuleb paigaldada vastavalt jaotisele 11.2 ja standardile EN 60068-2-47, ühendada vastavalt
jaotisele 11.3 ja see peab töötama. Katsekeha ei tohi konditsioneerimise ajal voolu all olla.
Vibratsioon tuleb katsekehale suunata kordamööda kõigil kolmel vastastikku ristisuunal asetseval teljel,
millest üks peab olema risti katsekeha paigaldustasapinna suhtes.
a) sagedusvahemik : 10 Hz kuni 150 Hz;
b) kiirendusamplituud : 4,905 ms–2 (0,5 gn);
c) telgede arv : 3;
d) sageduskõikumiste tsüklite arv : 20 telje kohta.
Pärast konditsioneerimist tuleb katsekehaga läbi viia jaotises 12.1 või 12.2 nõutud talitluskatse ning seda
12.10 Kuiv kuumus (töökindlus)

Katse eesmärk on demonstreerida seadme töökindlust kõrge ümbritseva õhu temperatuuri juures, mida
võib kavandatavas kasutuskeskkonnas esineda.
12.10.2.1 Üldist
Katse tuleb läbi viia vastavalt katse läbiviimise korrale, muutes temperatuuri järk-järgult, nagu
kirjeldatud standardis EN 60068-2-1, ning kohaldades jaotises 12.10.2.4 toodud muudatusi ja
lisatingimusi. Kuumust neelavate katsekehade puhul tuleb kasutada katset Bd (nagu määratletud
standardis EN 60068-2-1) ning kuumust mitteneelavate katsekehade puhul katset Bb.
töötama.
32
EVS-EN 12101-10:2005
Katsekeha tuleb konditsioneerida vastavalt tabelile 7.
Tabel 7 — Konditsioneerimine kuiva kuumuse katseks
Temperatuur (°C) +75 +75 +75

Katse
puudub
Kestus (h) 2 2 2
piiridesse. Konditsioneerimisperioodi viimase tunni aja jooksul tuleb katsekehaga läbi viia vähendatud
talitluskatse.
kontrollida.
12.11 SO2 söövitus

Katse eesmärk on demonstreerida seadme vastupidavust söövitavale mõjule, mida põhjustab õhusaaste.
12.11.2.1 Üldist
Katse tuleb läbi viia vastavalt katse läbiviimise korrale, mida on kirjeldatud standardis EN ISO 6988, ning
kohaldades jaotises 12.11.2.4 toodud muudatusi ja lisatingimusi.
Katsekeha tuleb paigaldada vastavalt jaotisele 11.2, ühendada vastavalt jaotisele 11.3 ja see ei tohi
töötada.
33
EVS-EN 12101-10:2005
Tabel 8 — Konditsioneerimine SO2 söövituse katseks
Teoreetiline SO2
Katse Katse 0,67 mahu% 0,67 mahu%
kontsentratsioon
puudub puudub
tsükli alguses
Tsükkel
1. katsesektsioon Katse Katse 8h 8h
puudub puudub
2. katsesektsioon 16 h 16 h
Katsetsüklid Katse Katse 20 20
puudub puudub
Kliima
1. katsesektsioon (40 ± 3) °C, kui (40 ± 3) °C, kui
suhteline suhteline
õhuniiskus on õhuniiskus on
Katse Katse 100 % 100 %
puudub puudub
2. katsesektsioon 18 °C kuni 28 °C, 18 °C kuni 28 °C,
suhteline suhteline
õhuniiskus õhuniiskus
 75 %  75 %
Pinnasevesi
Katse Katse 0,67 mahu% 0,67 mahu%
katsekambris a
puudub puudub
a Katsekambri põhja lisatakse destilleeritud vett, kuni see täidab kambri määratud
mahuprotsendi jagu.
Konditsioneerimise ajal ei pea mõõtmisi läbi viima.
Katsekehaga tuleb 30 minuti jooksul pärast taastumisperioodi lõppu (24 tundi laboritemperatuuril) läbi
viia jaotises 12.1 või 12.2 nõutud talitluskatse ning seda tuleb nii välis- kui seespidiselt visuaalselt
mehaaniliste kahjustuste osas kontrollida.
12.12 Soolveekatse
Katse eesmärk on demonstreerida seadme vastupidavust soolases keskkonnas.
12.12.2.1 Üldist
Katse tuleb läbi viia vastavalt katse läbiviimise korrale, mida on kirjeldatud standardis EN 60068-2-52,
ning kohaldades jaotises 12.12.2.4 toodud muudatusi ja lisatingimusi.
34
EVS-EN 12101-10:2005
Katsekeha tuleb paigaldada vastavalt jaotisele 11.2, ühendada vastavalt jaotisele 11.3 ja see ei tohi
töötada. Ühendus toiteseadmega peab olema tinatamata keerutatud vaskjuhtmega.

Tabel 9 — Konditsioneerimine soolveekatseks
Kogukestus 28 päeva
Tsüklite arv 4
Soolasisaldus 5 mahu%
Soolalahuse pH-väärtus 6,2 kuni 7,2
Temperatuur 15 °C kuni 35 °C
Katse puudub
Kestus tsükli kohta 2h
Niiske kuumus:
Temperatuur 40 °C
Suhteline õhuniiskus 93 %
Kestus tsükli kohta 166 h
Konditsioneerimise ajal ei pea mõõtmisi läbi viima.
Pärast katseprotseduuri tuleb katsekeha käsitleda vastavalt standardi EN 60068-2-52:1996 peatükile 10.
Pärast katset tuleb katsekehaga läbi viia jaotises 12.1 või 12.2 nõutud talitluskatse ning seda tuleb nii
välis- kui seespidiselt visuaalselt mehaaniliste kahjustuste osas kontrollida.
12.13 Kaitse vee eest

Katse eesmärk on demonstreerida seadme kaitstust vee eest.
12.13.2.1 Üldist
Katse tuleb läbi viia vastavalt katse läbiviimise korrale, mida on kirjeldatud standardis EN 60529, ning
kohaldades jaotises 12.13.2.4 toodud muudatusi ja lisatingimusi.
35
EVS-EN 12101-10:2005
Katsekeha tuleb paigaldada vastavalt jaotisele 11.2, sh koos igasuguse nõutava ilmastikukaitsega, ja
ühendada vastavalt jaotisele 11.3. Toidet ei ole vaja.
Katsekeha tuleb konditsioneerida vastavalt standardile EN 60659 kaitseks vee eest.

piiridesse. Seadme olekus ei tohi esineda mingeid muutuseid.
Pärast taastumisperioodi tuleb katsekehaga läbi viia jaotises 12.1 või 12.2 nõutud talitluskatse ning seda
12.14 Kaitse tahkete võõrkehade eest

Katse eesmärk on demonstreerida seadme kaitstust tahkete võõrkehade eest.
12.14.2.1 Üldist
Katse tuleb läbi viia vastavalt katse läbiviimise korrale, mida on kirjeldatud standardis EN 60529, ning
kohaldades jaotises 12.14.2 toodud muudatusi ja lisatingimusi.
Katsekeha tuleb paigaldada vastavalt jaotisele 11.2 ja ühendada vastavalt jaotisele 11.3. Toidet ei ole vaja.
Katsekeha tuleb konditsioneerida vastavalt standardile EN 60529 kaitseks tahkete võõrkehade eest.
piiridesse. Seadme olekus ei tohi esineda mingeid muutuseid.
1 EE MÄRKUS Parandatud on viga lähtetekstis, mille sõnastus viidates jaotistele on „12.2 or 12.2“.
36
EVS-EN 12101-10:2005
kontrollida.
12.15 Elektromagnetilise häirekindluse katse (töökindlus)
Alljärgnevad elektromagnetilise häirekindluse katsed tuleb läbi viia iga toiteseadmega, mida kavatsetakse
varustada elektrienergiaga vastavalt standardile EN 50130-4; katsed peavad hõlmama alljärgnevat:
a) toitepinge kõikumised;
b) toitepinge langused ja katkestused;
c) elektrostaatiline lahendus;
d) elektromagnetväljade kiirgus;
e) elektromagnetväljade põhjustatud juhtivuslikud häiringud;
f) kiired siirde-/sööstpinged;
g) aeglased suure energiaga pingelained.
Talitluskatse, mis on vajalik esmaste ja lõplike mõõtmiste tegemiseks, peab olema vähendatud
talitluskatse, nagu kirjeldatud jaotises 12.1.3.
MÄRKUS Ühendused eri sisenditega tuleb luua varjestamata kaablitega, kui tootja paigaldusjuhendis ei ole
öeldud, et kasutada tohib ainult varjestatud kaableid.
13 VASTAVUSHINDAMINE
13.1 Üldist
Elektrilise ja pneumaatilise toiteseadme vastavust selle Euroopa standardi nõuetele peavad tõestama:
— esmane tüübikatsetus;
— tehase tootmisohje, mida viib läbi tootja.
MÄRKUS Tootja on füüsiline või juriidiline isik, kes toiteseadme oma nime all turule toob. Tavaliselt projekteerib
ja valmistab toiteseadme tootja ise. Esimese alternatiivina võib tootja lasta toiteseadme projekteerida, toota, kokku
panna, pakendada, töödelda ja märgistada alltöövõtu korras. Teise alternatiivina võib ta ise valmistooteid kokku
panna, pakendada, töödelda või märgistada.
Tootja peab tagama alljärgneva:

— esmase tüübikatsetuse algatamine ja läbiviimine vastavalt sellele standardile;
— toiteseadme pidev vastavus esmase tüübikatsetuse läbiviimisel kasutatud eksemplaridele, mille puhul
vastavus sellele Euroopa standardile on juba kindlaks tehtud.
Tootja peab alati säilitama üldise kontrolli tootmise üle ja tal peab olema toiteseadme eest vastutamiseks
vajalik pädevus.
37
EVS-EN 12101-10:2005
Toiteseadmele CE-vastavusmärgise lisamisel vastutab tootja täielikult selle eest, et toiteseade vastab
kõigile asjakohastele seaduses sätestatud nõuetele. Kui tootja kasutab komponente, mille vastavus
asjakohastele nõuetele on juba tõendatud (näiteks CE-vastavusmärgisega), ei pea ta nende komponentide
nõuetele vastavaks tunnistamisele eelnenud hindamist kordama. Kui tootja kasutab komponente, mille
nõuetele vastavus ei ole tõendatud, on ta kohustatud nende komponentide nõuetele vastavuse
tõendamiseks vajaliku hindamise läbi viima.
13.2 Esmane tüübikatsetus
13.2.1 Toiteseadme vastavus sellele Euroopa standardile tuleb kindlaks teha esmase tüübikatsetuse
teel.
Esmane tüübikatsetus peab hõlmama kõiki selles standardis esitatud toimivusnäitajaid.
13.2.2 Kui toiteseadet või tootmismeetodit muudetakse (kui muudatused võivad mõjutada esitatud
toimivusomadusi), tuleb uuesti läbi viia ka esmane tüübikatsetus. Selline esmane tüübikatsetus peab
hõlmama kõiki omadusi, mida muudatused mõjutada võivad.
13.2.3 Varem selle Euroopa standardi tingimuste järgi läbi viidud katseid võidakse arvesse võtta, kuid
seda tingimusel, et nende katsete läbiviimisel kasutati sama või rangemat katsemeetodit, sama nõuetele
vastavuse tõendamise süsteemi ning sama toiteseadet või sarnase tehnilise lahenduse, ehituse ja
funktsionaalsusega toiteseadet, nii et tulemused on kõnealusele toiteseadmele kohaldatavad.
MÄRKUS Sama nõuetele vastavuse tõendamise süsteem tähendab sõltumatu kolmanda isiku poolt ja toote
sertifitseerimisasutuse järelevalve all läbi viidud katseid.
13.2.4 Toiteseadmed võivad olla jaotatud tootegruppidesse, millesse kuuluvatel toiteseadmetel on üks
või mitu sama omadust või mille puhul katse tulemused esindavad kõiki sellesse gruppi kuuluvaid
toiteseadmeid. Sellisel juhul ei pea kõigi vastavasse tootegruppi kuuluvate toiteseadmetega esmast
tüübikatsetust läbi viima.
13.2.5 Katseeksemplarid peavad esindama tavatoodangut. Kui katseeksemplaridena kasutatakse

prototüüpe, peavad need esindama tulevikus kavandatavat toodangut ja need peab välja valima tootja.
MÄRKUS Prototüüpide ja kolmanda isiku sertifitseerimise puhul tähendab see seda, et eksemplarid peab valima
tootja, mitte kolmas isik. Tehase ja tehase tootmisohje süsteemi esmase ülevaatuse käigus (vt jaotist 13.3)
kontrollitakse, kas toiteseade vastab pidevalt esmase tüübikatsetuse katseeksemplaridele.
13.2.6 Kõikide esmaste tüübikatsetuste ja nende tulemuste kohta tuleb koostada katsearuanded, mida
tuleb alles hoida vähemalt kümme aastat pärast nendes käsitletavate toodete viimast tootmist.
13.3 Tehase tootmisohje

13.3.1 Üldist
Tehase tootmisohje tähendab tootjapoolset pidevat sisekontrolli tootmise üle.
Tootja peab kehtestama tehase tootmisohje süsteemi ning seda dokumenteerima ja säilitama, et tagada
turule toodava toiteseadme vastavus esitatud toimivusnäitajatele.
Kui tootja tellib toiteseadme projekteerimise, tootmise, kokkupanemise, pakendamise, töötlemise ja

märgistamise alltöövõtjalt, võib arvesse võtta alltöövõtja tootmisohjet. Siiski jääb ka alltöövõtu korral
üldine kontroll toiteseadme üle tootja kätte ning tuleb tagada see, et tootja saab kogu teabe, mis on vajalik
tema kohustuste täitmiseks vastavalt sellele Euroopa standardile. Tootja, kes kasutab kõigi
tootmistoimingute puhul alltöövõtjaid, ei tohi ühelgi tingimusel oma vastutust alltöövõtjatele üle kanda.
38
EVS-EN 12101-10:2005
Kõik elemendid, nõuded ja tingimused, mille tootja kasutusele võtab, tuleb süstemaatilisel viisil kirjalike
poliitikate ja kordade kujul dokumenteerida. Selline tootmisohje süsteemi dokumenteerimine peab
tagama ühise arusaamise vastavushindamisest ning võimaldama nõutavate tooteomaduste ja
kontrollitava tootmisohje süsteemi tõhusa toimimise saavutamist.
Seega hõlmab tehase tootmisohje töömeetodeid ning kõiki meetmeid, mis võimaldavad säilitada ja
kontrollida toiteseadme vastavust selle tehnilisele spetsfikatsioonile. Tehase tootmisohje rakendamiseks
on vajalik mõõteseadmete, tooraine ja koostisosade, protsesside, masinate, tootmisseadmete ja
valmistoodangu, sh toodete materjalide omaduste kontroll ja katsetamine ning sellisel viisil saadud
tulemuste kasutamine.
13.3.2 Üldnõuded
Tehase tootmisohje süsteem peab vastama standardi EN ISO 9001:2000 alljärgnevates jaotistes
kirjeldatud nõuetele, kui see on kohaldatav:
— 4.2, välja arvatud 4.2.1 a);
— 5.1 e), 5.5.1, 5.5.2;
— peatükk 6;
— 7.1, välja arvatud 7.1 a), 7.2.3 c), 7.4, 7.5, 7.6;
— 8.2.3, 8.2.4, 8.3, 8.5.2.
Tehase tootmisohje süsteem võib olla osa kvaliteedijuhtimise süsteemist vastavalt standardile
EN ISO 9001:2000.
13.3.3 Toiteseadet puudutavad nõuded
13.3.3.1 Tehase tootmisohje süsteem peab:

— käsitlema seda Euroopa standardit;
— tagama selle, et turule toodavatel toiteseadmetel on esitatud toimivusomadused.
13.3.3.2 Tehase tootmisohje süsteem peab hõlmama tootespetsiifilist tehase tootmisohje või
kvaliteedijuhtimise kava, milles on täpsustatud vastavates etappides toiteseadme nõuetele vastavuse
tõendamiseks vajalikud toimingud ehk:
— kontrollid ja katsed, mis tuleb enne tootmist/tootmise ajal läbi viia vastavalt ettenähtud katsekavaga
kehtestatud sagedusele; ja/või
— kontrollid ja katsed, mis tuleb läbi viia valmistoodetega vastavalt ettenähtud sagedusele.
Kui tootja kasutab ainult valmis toiteseadmeid, peavad punktis b) nimetatud toimingud tagama
toiteseadme nõuetele vastavuse samal määral, mille tagaks tavapärase tehase tootmisohje rakendamine
tootmise ajal.
Kui tootja valmistab toote komponente ise, võib punktis b) nimetatud toiminguid piirata ja osaliselt
asendada punktis a) nimetatud toimingutega. Üldiselt kehtib põhimõte, et mida rohkem toote
komponente tootja ise valmistab, seda enam punktis b) nimetatud toiminguid võib asendada punktis a)
nimetatud toimingutega. Igal juhul peab toiming tagama toote nõuetele vastavuse samal määral, mille
tagaks tavapärase tehase tootmisohje rakendamine tootmise ajal.
MÄRKUS Olenevalt konkreetsest juhtumist võivad osutuda vajalikuks toimingud, millele on viidatud punktides
a) ja b); ainult toimingud, millele on viidatud punktis a); või ainult punktis b) viidatud toimingud.
39
EVS-EN 12101-10:2005
Punktis a) nimetatud toimingud hõlmavad nii toiteseadme tootmise vahepealseid etappe kui ka
tootmismasinaid ja nende seadistamist, seadmeid jne. Need kontrollid ja katsed ning nende läbiviimise
sagedus valitakse vastavalt toote tüübile ja koostisele, tootmisprotsessile ja selle keerukusele, toote
omaduste tundlikkusele tootmisparameetrite muutmise suhtes jne.
Tootja peab koostama ja alles hoidma dokumente, mis tõestavad, et toodangust on võetud
katseeksemplarid ja seda on katsetatud. Need dokumendid peavad selgelt näitama, kas toodang vastab
kindlaksmääratud aktsepteerimiskriteeriumitele. Kui toiteseade ei vasta aktsepteerimiskriteeriumitele,
tuleb järgida mittenõuetekohastele toodetele kehtivaid tingimusi, rakendada viivitamata vajalikke
parandusmeetmeid ning mittenõuetekohased toiteseadmed või partiid tuleb muust toodangust eraldada
ja nõuetekohaselt tähistada. Kui viga on kõrvaldatud, tuleb asjaomast katset või kontrolli korrata.
Kontrollide ja katsete tulemused tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida. Dokumenteerida tuleb toote
kirjeldus, tootmiskuupäev, kasutatud katsemeetod, katse tulemused ja aktsepteerimiskriteeriumid ning
need peab kinnitama kontrolli/katse eest vastutav isik oma allkirjaga. Kui mõne kontrolli tulemus ei vasta
selle Euroopa standardi nõuetele, peab register sisaldama ka märget olukorra parandamiseks kasutatud
meetmete kohta (näiteks lisakatse läbiviimine, tootmisprotsessi muutmine, toote äraviskamine või
parandamine).
13.3.3.3 Üksikud komponendid või komponentide partiid ning nendega seotud tootmisalased üksikasjad
peavad olema täielikult tuvastatavad ja jälgitavad.
13.3.4 Tehase esmane ülevaatus ja tehase tootmisohje
13.3.4.1 Tehase esmane ülevaatus ja tehase tootmisohje kontroll tuleb tavaliselt läbi viia siis, kui
tootmine juba käib ja tehase tootmisohje on kasutuses.
Siiski on võimalik, et tehase esmane ülevaatus ja tehase tootmisohje kontroll viiakse läbi enne
tootmistegevuse alustamist ja/või tehase tootmisohje rakendamist.
13.3.4.2 Hinnata tuleb alljärgnevat:

— tehase tootmisohjet puudutav dokumentatsioon,
— tehas.
Tehase hindamise käigus tuleb kontrollida järgmist:

a) kas kõik ressursid, mis on selle standardiga nõutavate tooteomaduste saavutamiseks vajalikud, on
kättesaadavad või tehakse kättesaadavaks (vt jaotist 13.3.4.1);
b) kas tehase tootmisohjet puudutavale dokumentatsioonile vastavad tehase tootmisohje meetmed on
rakendatud ja kasutuses või rakendatakse ja võetakse kasutusele (vt jaotist 13.3.4.1);
c) kas toiteseade vastab või hakkab vastama esmase tüübikatsetuse eksemplaridele, mille puhul
vastavus sellele Euroopa standardile on juba kindlaks tehtud (vt jaotist 13.3.4.1);
d) kas tehase tootmisohje süsteem on osa kvaliteedijuhtimissüsteemist vastavalt standardile
EN ISO 9001 (vt jaotist 13.3.2) ning on osana sellest kvaliteedijuhtimissüsteemist sertifitseeritud ja
teavitatud sertifitseerimisasutus teostab selle üle iga-aastast järelevalvet.
13.3.4.3 Kõiki tootja tehaseid, kus toimub asjaomase toiteseadme lõplik koostamine ja/või lõplik
katsetamine, tuleb külastada, et kontrollida, kas jaotise 13.3.4.2 alapunktides a) kuni c) sätestatud
tingimused on täidetud. Üks kontrollkäik võib hõlmata üht või enamat toiteseadet, tootmisliini ja/või
tootmisprotsessi. Kui tehase tootmisohje süsteem hõlmab rohkem kui üht toiteseadet, tootmisliini või
tootmisprotsessi ning kui vastavus üldtingimustele on kindlaks tehtud, ei pea vastavust nendele
üldnõuetele mõne teise toiteseadme, tootmisliini või tootmisprotsessi hindamisel uuesti kontrollima.
Siiski tuleb alati hinnata tehase tootmisohje tootespetsiifilisi nõudeid.
40
EVS-EN 12101-10:2005
13.3.4.4 Varem selle Euroopa standardi tingimuste järgi läbi viidud hindamisi võidakse arvesse võtta,
kuid seda tingimusel, et nende läbiviimisel kasutati sama nõuetele vastavuse tõendamise süsteemi ning
sama toiteseadet või sarnase tehnilise lahenduse, ehituse ja funktsionaalsusega toiteseadet, nii et
tulemused on kõnealusele toiteseadmele kohaldatavad.
13.3.4.5 Kõikide hindamiste ja nende tulemuste kohta tuleb koostada aruanded.
13.3.5 Pidev järelevalve tehase tootmisohje üle
13.3.5.1 Kõik tehased, mida on hinnatud vastavalt jaotisele 13.3.4, peavad vähemalt üks kord aastas
läbima kordushindamise, välja arvatud jaotises 13.3.5.2 nimetatud juhtudel. Kui järelevalve käigus ei
tuvastata murekohti, peab hindamisi läbi viima kord aastas.
Kui tehases toodetakse eri tüüpi toiteseadmeid, tuleb iga tehase tootmisohjet puudutava kontrollkäigu
raames kontrollida eri toiteseadet või tootmisprotsessi.
13.3.5.2 Kui sertifikaadi väljastab kolmas isik ja tootja esintab tõendid oma tehase tootmisohje süsteemi
pideva rahuldava toimimise kohta, võidakse kordushindamise sagedust vähendada ühele korrale nelja
aasta jooksul.
MÄRKUS 1 Piisavaks tõendiks võib olla teavitatud sertifitseerimisasutuse aruanne, vt jaotise 13.3.4.2 punkti d).
MÄRKUS 2 Kui üldine kvaliteedijuhtimise süsteem vastavalt standardile EN ISO 9001 on nõuetekohaselt
rakendatud (kontrollitud tehase ja tehase tootmisohje esmase ülevaatuse käigus) ja see on pidevalt kasutuses
(kontrollitud kvaliteedijuhtimist puudutavate auditite käigus), võib eeldada, et terviklikku tehase tootmisohjet
puudutav osa on hästi kaetud. Sellisel juhul võib spetsiaalsete tehase tootmisohjet puudutavate kontrollkäikude
sagedust vähendada.
13.3.5.3 Kõikide hindamiste ja nende tulemuste kohta tuleb koostada aruanded.
13.3.6 Muudatuste tegemise kord
Toiteseadme, tootmismeetodi või tehase tootmisohje süsteemi muudatuste korral (kui muudatused
võivad mõjutada esitatud toimivusomadusi) tuleb tehast ja tehase tootmisohje süsteemi uuesti hinnata
nendes aspektides, mida muudatused mõjutada võivad.
Kõikide hindamiste ja nende tulemuste kohta tuleb koostada aruanded.
41
EVS-EN 12101-10:2005
Lisa A
(teatmelisa)
Funktsioonide kokkuvõte
Tabelis A.1 on toodud kokkuvõte nii nõutud kui valikulistest funktsioonidest, mida see Euroopa standard
hõlmab, ja jaotised, kus vastavad nõuded on toodud.
Tabel A.1 — Funktsioonide kokkuvõte

Funktsioon Energiaallikate tüüp ja arv
ELV a LV b ELV LV Pneumaatiline Pneumaatiline
A-klass A-klass B-klass B-klass A-klass B-klass
Primaarne Võrgutoide Võrgutoide Võrgutoide Võrgu- Võrgutoide e Võrgutoide e

energiaallikas c d või akud d või akud toide või gaasi- või gaasi-
(6.1) (6.5) balloon balloon
Sekundaarne Akud Võrgutoide/ X X Gaasiballoon X

energiaallikas c g generaato- või õhumahuti
(6.2) (6.5) rid/akud
Rikkeväljund (6.4) R R O O R O
Reservfunktsioon O O O O O O
(6.1, 6.2)
Väljund kahe Rf Rf X X O X
toitekaabliga
(6.4.7, 6.5)
Laadimisseade R R R X X X
(akude kasutamise
korral) (6.2.4)
Energiaallikate 2 2 1 1 2 1
miinimumarv
(4.1.1, 5.1.1)
a ELV – väikepinge (Extra Low Voltage) kuni 75 VDC või 50 VAC.
b LV – madalpinge (Low Voltage) kuni 1500 VDC või 1000 VAC.
c Nendel ridadel on toodud tüüpilised näited.
d Toide näiteks trafo või alaldi kaudu.
e Kompressori toide.
f Ainult juhul, kui toiteseade paikneb juhtpaneelist eraldi kilbis.
g Sekundaarne energiaallikas võib olla osa ventilaatorist või mõnest muust SHEV-süsteemi komponendist.
X = ei ole nõutav.
R = nõutav.
O = valikuline (nõuetega).
42
EVS-EN 12101-10:2005
Lisa ZA
(teatmelisa)
Selle Euroopa standardi jaotised, mis tuginevad EL-i ehitustoodete direktiivi
sätetele
ZA.1 Kasutusala ja asjakohased karakteristikud
Standard on koostatud mandaadi M/109 „Fire alarm/detection, fixed firefighting, fire and smoke control
and explosion suppression products“ alusel, mille on Euroopa Standardimiskomiteele (CEN) andnud
Euroopa Komisjon ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.
Euroopa standardi selle lisa jaotised vastavad EL-i ehitustoodete direktiivi (89/106/EMÜ) alusel välja
antud mandaadi nõuetele.
Vastavus nendele jaotistele annab eelduse selle lisaga kaetud toiteseadme sobivusele siinsamas viidatud
ettenähtud kasutuseks; viidatud peab olema CE-vastavusmärgisega kaasnevale informatsioonile.
HOIATUS – selle Euroopa standardi käsitlusalasse kuuluvatele toiteseadmetele võidakse

kohaldada ka teisi EL-i nõudeid ja direktiive, mis ei mõjuta nende sobivust ettenähtud
kasutusotstarbeks.
MÄRKUS 1 Lisaks selles standardis sisalduvatele mis tahes eriomastele jaotistele, mis on seotud ohtlike ainetega,
võib olla muid toodetele rakenduvaid nõudeid, mis kuuluvad sellesse rakendusvaldkonda (näiteks ülevõetud
Euroopa õigusaktid ja riiklikud seadused, määrused ja administratiivsed sätted). Selleks, et oleks tagatud vastavus
EL-i ehitustoodete direktiivi sätetele, peavad need nõuded olema samuti täidetud, millal ja kus need rakenduvad.
MÄRKUS 2 Informatiivne andmebaas ohtlikke aineid puudutavate Euroopa ja riiklike sätete kohta on saadaval
EUROPA veebileheküljel „Construction“ (millele pääseb ligi aadressil
http://europa.eu.int/comm/enterprise/construction/internal/dangsub/dangmain.htm).
Selle lisaga kehtestatakse tabelis ZA.1 toodud sihtotstarveteks mõeldud toiteseadmetele CE-
vastavusmärgise andmise tingimused ning esitatakse asjaomased kohaldatavad jaotised.
Selle lisa käsitlusala on määratletud tabelis ZA.1.
Tabel ZA.1 — Jaotised, milles käsitletakse suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemidele mõeldud

toiteseadmeid
Ehitustoode: toiteseade
Sihtotstarve: suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemid
Selle Euroopa Nõutavad

Põhiomadused standardi nõudeid tasemed Märkused
sisaldavad jaotised ja/või klassid
Töökindlus 6 ja 7 –
Toimivusparameetrid tulekahju tingimustes 4.1 ja 5.2.1 –
Reageerimisaeg 4.1, 5.2.1, 6.2.2 ja 6.3.1 –
43
EVS-EN 12101-10:2005
ZA.2 Toiteseadme nõuetele vastavuse tõendamise kord
ZA.2.1 Nõuetele vastavuse tõendamise süsteem
Tabelis ZA.1 viidatud toiteseadme nõuetele vastavuse tõendamise süsteem, nagu esitatud mandaadi „Fire
alarm/detection, fixed firefighting, fire and smoke control and explosion suppression products“ lisas III,
on kavandatud sihtotstarbe ja asjaomas(t)e taseme(te) või klassi(de) järgi näidatud tabelis ZA.2.
Tabel ZA.2 — Nõuetele vastavuse tõendamise süsteem
Nõuetele
Tase(med)
vastavuse
Toode Sihtotstarve või
tõendamise
klass(id)
süsteem
Toiteseade Suitsu ja kuumuse – 1

kontrollsüsteemid
Süsteem 1: vt ehitustoodete direktiivi 89/106/EMÜ lisa III.2.(i), ilma eksemplaride auditikatsetamiseta.
Toiteseadme nõuetele vastavuse tõendamine tabeli ZA.1 järgi peab vastama tabelis ZA.3 toodud
vastavushindamise korrale tulenevalt selle Euroopa standardi või selles nimetatud muude Euroopa
standardite tingimuste kohaldamisest.
Tabel ZA.3 — Toiteseadme vastavushindamist puudutavate ülesannete määramine süsteemi 1

järgi
Kohaldatavad
Ülesanded Ülesande sisu vastavushindamise
tingimused
Kõikide tabelis ZA.1 toodud

Tehase tootmisohje oluliste omadustega seotud 13.3
Tootja
parameetrid
vastutusalasse
kuuluvad
Tehases võetavate
ülesanded Kõik tabelis ZA.1 toodud olulised
eksemplaride 13.3.3.2
omadused
lisakatsetamine
Kõik tabelis ZA.1 toodud olulised

Esmane tüübikatsetus 13.2
omadused
Toote
Tehase ja tehase Kõikide tabelis ZA.1 toodud
sertifitseerimis-
tootmisohje esmane oluliste omadustega seotud 13.3.4
asutuse
ülevaatus parameetrid
vastutusalasse
kuuluvad
Tehase tootmisohje
ülesanded Kõikide tabelis ZA.1 toodud
pidev järelevalve,
oluliste omadustega seotud 13.3.5
hindamine ja
parameetrid
heakskiitmine
44
EVS-EN 12101-10:2005
ZA.2.2 EÜ vastavussertifikaat ja vastavusdeklaratsioon
Kui on saavutatud vastavus selle lisa tingimustele, koostab sertifitseerimisasutus vastavussertifikaadi (EÜ
vastavussertifikaadi), mis annab tootjale õiguse lisada tootele CE-vastavusmärgise. See sertifikaat peab
sisaldama järgmist teavet:
— sertifitseerimisasutuse nimi, aadress ja tunnusnumber;
— tootja või tema Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP-s) asuva volitatud esindaja nimi ja aadress ning
tootmiskoht;
— toote kirjeldus (tüüp, identifitseerimine, kasutusala jne);
— tingimused, millele toode vastab (st selle Euroopa standardi lisa ZA);
— toote kasutamisele kohaldatavad eritingimused (näiteks tingimused kasutamiseks teatud asjaolude
korral);
— sertifikaadi number;
— sertifikaadi tingimused ja kehtivusaeg, kui need on rakendatavad;
— sertifikaadi allkirjastamiseks volitatud isiku nimi ja ametikoht.
Lisaks peab tootja koostama vastavusdeklaratsiooni (EÜ vastavusdeklaratsiooni), mis peab sisaldama
järgmist teavet:
— tootja või tema EMP-s asuva volitatud esindaja nimi ja aadress;
MÄRKUS 1 Tootjaks võib lugeda ka isikut, kes vastutab toote EMP turule toomise eest, kui ta vastutab ka CE-
vastavusmärgise eest.
— sertifitseerimisasutuse nimi ja aadress;
— toote kirjeldus (tüüp, identifitseerimine, kasutusala jne) ning koopia CE-vastavusmärgisega
kaasnevast informatsioonist;
MÄRKUS 2 Kui osa deklaratsiooni puhul nõutavast informatsioonist on esitatud juba CE-vastavusmärgisega
kaasneva informatsiooni all, ei pea seda uuesti esitama.
— tingimused, millele toode vastab (st selle Euroopa standardi lisa ZA);
— toote kasutamisele kohaldatavad eritingimused (näiteks tingimused kasutamiseks teatud asjaolude
korral);
— kaasneva EÜ vastavussertifikaadi number;
— tootja või tema volitatud esindaja eest deklaratsiooni allkirjastamiseks volitatud isiku nimi ja
ametikoht.
Ülalnimetatud deklaratsioon ja sertifikaat tuleb esitada toote kasutamise liikmesriigis

aktsepteeritava(te)s keel(t)es.
45
EVS-EN 12101-10:2005
ZA.3 CE-vastavusmärgis ja märgistamine
CE-vastavusmärgise kinnitamise eest vastutab tootja või tema volitatud esindaja EMP-s. Tootele
kinnitatav CE-märgise sümbol peab vastama direktiivile 93/68/EÜ ja peab olema nähtav toiteseadmel
(või kui see ei ole võimalik, võib see olla toote etiketil, pakendil või kaasa tulevatel äridokumentidel,
näiteks saatelehel). CE-märgisele tuleb lisada järgmised andmed:
— sertifitseerimisasutuse tunnusnumber;
— tootja nimi või tähis ja registreeritud aadress;
— (vastavus)märgise omistamise aasta kaks viimast numbrit;
— EÜ vastavussertifikaadi number;
— viide sellele Euroopa standardile;
— toote kirjeldus: üldnimetus, materjal, mõõtmed jne ning ettenähtud kasutusala;
— teave tabelis ZA.1 toodud oluliste põhiomaduste kohta.
Joonisel ZA.1 on näide informatsiooni kohta, mis tuleb elektrilise toiteseadme puhul esitada tootel,
etiketil, pakendil ja/või äridokumendil; joonisel ZA.2 on näide pneumaatilise toiteseadme kohta.
CE-vastavusmärgis, mis sisaldab direktiivis

93/68/EMÜ toodud CE-sümbolit
01234 Sertifitseerimisasutuse tunnusnumber
As Mis Tahes, postkast 21, B-1050 Tootja nimi või tähis ja registreeritud aadress
06 Märgise omistamise aasta kaks viimast numbrit
01234-CPD-00234 Sertifikaadi number
EN 12101-10 Euroopa standardi number
Elektriline toiteseade kasutamiseks suitsu ja Toote kirjeldus ja

kuumuse kontrollsüsteemides.
teave reguleeritud omaduste kohta
Tööklass: A
Keskkonnaklass: 1
Katkestusaeg: 0,05 sekundit
Maksimaalne võimsus: 3 Ah
Väljundvool (max b): 6 A
Sisend: 230 V ühefaasiline 50 Hz
Väljund: 24 VDC ± 5 %
Joonis ZA.1 — Näide CE-vastavusmärgisega seotud informatsioonist, mis tuleb esitada elektrilisel
toiteseadmel
46
EVS-EN 12101-10:2005
CE-vastavusmärgis, mis sisaldab direktiivis
93/68/EMÜ toodud CE-sümbolit
01235 Sertifitseerimisasutuse tunnusnumber
Tootja nimi või tähis ja registreeritud

AS Mis Tahes, postkast 21, B-1050 aadress
06 Märgise omistamise aasta kaks viimast
numbrit
01235-CPD-00234 Sertifikaadi number
EN 12101-10 Euroopa standardi number
Pneumaatiline toiteseade kasutamiseks suitsu ja Toote kirjeldus ja

kuumuse kontrollsüsteemides.
teave reguleeritud omaduste kohta
Tööklass: A
Keskkonnaklass: 1
Katkestusaeg: 0,05 sekundit
Maksimaalne maht: 200 liitrit
Maksimaalne väljundrõhk: 10 baari
Sisend: 230 V ühefaasiline 50 Hz
Hoiatus: mahuti on surve all
Joonis ZA.2 — Näide CE-vastavusmärgisega seotud informatsioonist, mis tuleb esitada

pneumaatilisel toiteseadmel
Lisaks eelviidatud spetsiaalsele ohtlike ainetega seonduvale teabele peaks tootega kaasnema, kui see on
nõutav ja sobival kujul, dokumentatsioon, mis sisaldab kõigi teiste õigusaktide loetelu, milles käsitletakse
neid ohtlikke aineid, mille vastavust deklareeriti, koos nendes õigusaktides nõutava teabega.
MÄRKUS Ilma rahvuslike kitsendusteta Euroopa õigusakte pole vajalik mainida.
47
Taotluslikult tühjaks jäetud

Taotluslikult tühjaks jäetud

www.evs.ee
standard@evs.ee

Evs en 12101 10 2005 Et Suitsu Ja Kuumuse Kontrollsüsteemid

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Evs en 12101 10 2005 Et Suitsu Ja Kuumuse Kontrollsüsteemid

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

EVS, Standardid on autoriõiguste objektid. Mitme kasutaja litsents 2 kasutajale. Arve nr 457416, 22.10.2021.

Osa 10: Energiaallikad

Part 10: Power supplies

EESTI STANDARDI EESSÕNA

Sellesse standardisse on parandus EVS-EN 12101-10:2005/AC:2007 sisse viidud ja tehtud muudatused

Euroopa standardimisorganisatsioonid on teinud Euroopa Date of Availability of the European Standard

Standardite reprodutseerimise ja levitamise õigus kuulub Eesti Standardikeskusele

This European Standard was approved by CEN on 26 August 2005.

EUROPEAN COMMITTEE FOR STANDARDIZATION

Management Centre: rue de Stassart, 36 B 1050 Brussels

12.11 SO2 söövitus ...................................................................................................................................................................... 33

Standard EN 12101 kuulub Euroopa standardite sarja, mis hõlmab ka alljärgnevat:

Suitsu ja kuumust eemaldavate süsteemide komponendid tuleks paigaldada nõuetekohaselt

Suitsu ja kuumust eemaldavad ventilatsioonisüsteemid aitavad:

Rõhuvahesüsteeme kasutatakse tulekahjust eraldatud ruumides positiivse rõhu tekitamiseks või

Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemi toiteseadmed võivad olla mõeldud pneumaatilistele süsteemidele,

Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemi energiaallikaid võib kasutada ka igapäevase ventilatsiooni ja

MÄRKUS Funktsioonide kokkuvõte on toodud lisas A.

EN 12205. Transportable gas cylinders – Non-refillable metallic gas cylinders

EN 60204-1. Safety of machinery – Electrical equipment of machines – Part 1: General requirements

EN 60529. Degrees of protection provided by enclosures (IP code) (IEC 60529:1989)

EN ISO 9001:2000. Quality management systems – Requirements (ISO 9001:2000)

principles (ISO 12100-2:2003)

3 TERMINID, MÄÄRATLUSED JA LÜHENDID

3.1 Terminid ja määratlused

MÄRKUS Lõpp-pinge täpsustab aku tootja.

p.s.e.: toiteseade (power supply equipment)

4 ÜLDNÕUDED (ELEKTRILISELE SÜSTEEMILE)

Toiteseade peab olema klassifitseeritud järgmiselt:

Sekundaarset energiaallikat võib kasutada ka muul otstarbel, näiteks igapäevase mugavusventilatsiooni

MÄRKUS 2 Sagedusmuundurite kasutamist igapäevase ventilatsiooni tarbeks käsitletakse standardikavandis

Joonis 1 — Näited elektrilise toiteseadme tüüpilistest asukohtadest ja suhetest teiste

Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemi toiteks kasutatavad generaatoragregaadid peavad vastama standardi

5 ÜLDNÕUDED (PNEUMAATILISELE SÜSTEEMILE)

Toiteseade peab hõlmama üht alljärgnevatest:

— gaasiballoonide komplekt (mitmekordselt kasutatavad);

Kui sekundaarne energiaallikas ei käivitu iseseisvalt (näiteks ühekordselt kasutatav kergsulava

Toiteseade peab olema klassifitseeritud järgmiselt:

Sekundaarset energiaallikat võib kasutada ka muul otstarbel, näiteks igapäevase mugavusventilatsiooni

Joonis 2 — Näited pneumaatilise toiteseadme tüüpilistest asukohtadest ja suhetest teiste

Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemi toiteks kasutatavad kompressorid peavad vastama standardite

5.2.4 Mitmekordselt kasutatavad gaasiballoonid

Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemi toiteks kasutatavad mitmekordsed gaasiballoonid peavad vastama

Mitmekordselt kasutatavad gaasiballoonid peavad sisaldama õhku, süsinikdioksiidi (CO2) või

5.2.4.2 Mitmekordselt kasutatavad CO2-balloonid

Mitmekordselt kasutatavate CO2-balloonide täitetegur peab olema järgmine, olenevalt maksimaalsest

Suurim lubatud täitekogus on 30 kg.

5.2.5 Ühekordselt kasutatavad gaasiballoonid

Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemi toiteks kasutatavad ühekordsed gaasiballoonid peavad vastama

5.2.5.2 Ühekordselt kasutatavad CO2-balloonid

Ühekordselt kasutatavate CO2-balloonide täitetegur peab olema järgmine, olenevalt maksimaalsest

Kui balloon on täidetud CO2-ga, ei tohi maksimaalne töörõhk ületada katserõhku.

Suurim lubatud täitekogus:

5.2.5.3 Ühekordselt kasutatavad N2-balloonid

Ballooni suurim lubatud maht on järgmine:

6.1 Toide primaarsest energiaallikast (elektriline)

Kui toiteseade töötab primaarsel energiaallikal:

6.2 Toide sekundaarsest energiaallikast (aku)

6.2.3 Aku peab olema:

6.3 Toide sekundaarsest energiaallikast (generaatorid)

6.3.5 Generaatoragregaadi juhtimissüsteem peab tagama vähemalt järgmised funktsioonid:

6.4 Rikete tuvastamine ja nende kohta signaali edastamine (elektriline)

A-klassi akusüsteemide puhul: