Evs en Iso 10456 2008 Ehitusmaterjalid Ja - Tooted

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 10456:2008
Avaldatud eesti keeles: detsember 2009

Jõustunud Eesti standardina: veebruar 2008
Selle elektroonilise dokumendi kasutusõigus: ITK Inseneribüroo OÜ, reprodutseerimis- ja levitamisõigus kuulub Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusele.
EVS, Standardid on autoriõiguste objektid. Mitme kasutaja litsents 4 kasutajale. Tellimus nr 10025140, 9.02.2024.
Standardid on autoriõiguste objektid. Mitme kasutaja litsents 4 kasutajale. Tellimus nr 10025140, 9.02.2024.
EHITUSMATERJALID ja -TOOTED
Soojus- ja niiskustehnilised omadused
Tabuleeritud arvutusväärtused ja deklareeritavate
ning arvutusväärtuste määramise meetodid
Building materials and products

Hygrothermal properties
Tabulated design values and procedures for
determining declared and design thermal values
EVS-EN ISO 10456:2008
EESTI STANDARDI EESSÕNA

Käesolev Eesti standard:
– on Euroopa standardi EN ISO 10456:2007 “Building materials and products – Hygrothermal properties –
Tabulated design values and procedures for determining declared and design thermal values” ja selle
paranduse AC:2009 identne tõlge eesti keelde ning tõlgendamise erimeelsuste korral tuleb lähtuda ametlikes
keeltes avaldatud tekstidest,
– omab sama staatust, mis jõustumisteate meetodil vastuvõetud originaalversioon,

– on kinnitatud Eesti Standardikeskuse 13.11.2009 käskkirjaga nr 206,
– jõustub sellekohase teate avaldamisel EVS Teataja 2009. aasta detsembrikuu numbris.
Käesoleva standardi on heaks kiitnud tehniline komitee EVS/TK 14 “Ehitiste soojuslik toimivus”.
Standardi tõlke koostamisettepaneku esitas EVS/TK 14, standardi tõlkimist korraldas Eesti Standardikeskus
ning rahastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Käesolevasse standardisse on parandus EVS-EN ISO 10456:2008/AC:2009 sisse viidud ja tehtud parandused
tähistatud püstkriipsuga lehe veerisel.
Euroopa standardimisorganisatsioonide poolt rahvuslikele Date of Availability of the European Standard

liikmetele Euroopa standardi teksti kättesaadavaks tegemise EN ISO 10456:2007 is 15.12.2007.
kuupäev on 15.12.2007.
Käesolev standard on eestikeelne [et] versioon Euroopa This standard is the Estonian [et] version of the European
standardist EN ISO 10456:2007. Teksti tõlke avaldas Eesti Standard EN ISO 10456:2007. It was translated by Estonian
Standardikeskus ja see omab sama staatust ametlike keelte Centre for Standardisation. It has the same status as the
versioonidega. official versions.
ICS 91.120.10 Soojusisolatsioon

Võtmesõnad: niiskus, soojus, soojuserijuhtivus, soojusomadused, soojustakistus, nimiväärtus, arvutusväärtus,
tabuleeritud väärtused, määramismeetodid
Hinnagrupp N
Standardite reprodutseerimis- ja levitamisõigus kuulub Eesti Standardikeskusele
Andmete paljundamine, taastekitamine, kopeerimine, salvestamine elektroonsesse süsteemi või edastamine ükskõik millises vormis või
millisel teel ilma Eesti Standardikeskuse poolt antud kirjaliku loata on keelatud.
Kui Teil on küsimusi standardite autorikaitse kohta, palun võtke ühendust Eesti Standardikeskusega:
Aru 10, 10317 Tallinn, Eesti; www.evs.ee; telefon: 605 5050; e-post: info@evs.ee
II
EUROOPA STANDARD
EUROPEAN STANDARD EN ISO 10456:2007
NORME EUROPÉENNE
EUROPÄISCHE NORM December 2007
ICS 91.120.10 Supersedes EN ISO 10456:1999

English Version
Building materials and products – Hygrothermal properties
Tabulated design values and procedures for determining
declared and design thermal values (ISO 10456:2007)
Matériaux et produits pour le bâtiment – Propriétés Baustoffe und -produkte – Wärme- und
hygrothermiques – Valeurs utiles tabulées et procédures Feuchteschutztechnische Eigenschaften – Tabellierte
pour la détermination des valeurs thermiques déclarées et Bemessungswerte und Verfahren zur bestimmung der
utiles Wärmeschutztechnischen Nenn- und Bemessungswerte
This European Standard was approved by CEN on 07 December 2007.
CEN members are bound to comply with the CEN/CENELEC Internal Regulations which stipulate the conditions for giving this European
Standard the status of a national standard without any alteration. Up-to-date lists and bibliographical references concerning such national
standards may be obtained on application to the CEN Management Centre or to any CEN member.
This European Standard exists in three official versions (English, French, German). A version in any other language made by translation
under the responsibility of a CEN member into its own language and notified to the CEN Management Centre has the same status as the
official versions.
CEN members are the national standards bodies of Austria, Belgium, Bulgaria, Cyprus, Czech Republic, Denmark, Estonia, Finland,
France, Germany, Greece, Hungary, Iceland, Ireland, Italy, Latvia, Lithuania, Luxembourg, Malta, Netherlands, Norway, Poland, Portugal,
Romania, Slovakia, Slovenia, Spain, Sweden, Switzerland and United Kingdom.
EUROPEAN COMMITTEE FOR STANDARDIZATION

COMITÉ EUROPÉEN DE NORMALISATION
EUROPÄISCHES KOMITEE FÜR NORMUNG
Management Centre: rue de Stassart, 36 B-1050 Brussels
© 2007 CEN All rights of exploitation in any form and by any means reserved Ref. No. EN ISO 1046:2007: E
worldwide for CEN national Members.
EVS-EN ISO 10456:2008
SISUKORD
EESSÕNA............................................................................................................................................................... 3
SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................................... 4
1 KÄSITLUSALA ............................................................................................................................................. 5
2 NORMIVIITED .............................................................................................................................................. 5
3 TERMINID JA MÄÄRATLUSED ................................................................................................................... 5
3.1 Terminid ja määratlused ................................................................................................................................ 5
3.2 Sümbolid ja ühikud ........................................................................................................................................ 6
4 KATSEMEETODID JA –TINGMUSED ......................................................................................................... 6
4.1 Soojustehniliste omaduste katsetamine ........................................................................................................ 6
4.2 Niiskusepõhiste omaduste katsetamine ........................................................................................................ 7
5 DEKLAREERITAVATE SOOJUSVÄÄRTUSTE MÄÄRAMINE .................................................................... 7
6 ARVUTUSLIKE SOOJUSVÄÄRTUSTE MÄÄRAMINE ................................................................................ 8
6.1 Üldist .............................................................................................................................................................. 8
6.2 Arvutusväärtuste ümardamine ...................................................................................................................... 8
6.3 Deklareeritavate väärtuste põhised arvutusväärtused .................................................................................. 8
6.4 Mõõteväärtuste põhised arvutusväärtused ................................................................................................... 8
7 SOOJUSTEHNILISTE VÄÄRTUSTE TEISENDAMINE ............................................................................... 9
7.1 Üldist .............................................................................................................................................................. 9
7.2 Temperatuuripõhine teisendamine ................................................................................................................ 9
7.3 Niiskusepõhine teisendamine ........................................................................................................................ 9
7.4 Vanusepõhine teisendamine ....................................................................................................................... 10
7.5 Loomulik konvektsioon ................................................................................................................................ 10
8 TABULEERITUD SOOJUS- JA NIISKUSTEHNILISED ARVUTUSVÄÄRTUSED..................................... 11
8.1 Üldist ............................................................................................................................................................ 11
8.2 Arvutuslikud soojusväärtused ...................................................................................................................... 12
8.3 Niiskustehnilised arvutusväärtused ............................................................................................................. 12
Lisa A (normlisa) Temperatuuripõhised teisenduskoefitsiendid ........................................................................... 19
Lisa B (teatmelisa) Arvutusnäited ........................................................................................................................ 23
B.1 Sissejuhatus ................................................................................................................................................ 23
B.2 Kümne proovi mõõtmistulemuste põhine nimiväärtus ................................................................................. 23
B.3 Deklareeritava väärtuse põhise arvutusväärtuse määramine ..................................................................... 24
Lisa C (teatmelisa) Statistilised arvutused ........................................................................................................... 26
C.1 Kvantiilide arvutamine ................................................................................................................................. 26
C.2 Kesk- ja kvantiilväärtuste vastastikused teisendused ................................................................................. 26
Kasutatud kirjandus .............................................................................................................................................. 28
2
EVS-EN ISO 10456:2008
EESSÕNA
Käesoleva dokumendi (EN ISO 10456:2007) on ette valmistanud ISO tehniline komitee ISO/TC 163 "Thermal
performance and energy use in building environment" koostöös CEN tehnilise komiteega CEN/TC 89 "Thermal
performance of buildings and building components", mille sekretariaati haldab SIS.
Käesolevale Euroopa standardile tuleb anda rahvusliku standardi staatus kas identse tõlke avaldamisega või
jõustumisteatega hiljemalt 2008. a juuniks ja sellega vastuolus olevad rahvuslikud standardid peavad olema
kehtetuks tunnistatud hiljemalt 2008. a juuniks.
Tuleb silmas pidada, et mõned käesoleva dokumendi osad võivad olla patendiõiguse subjektiks. CEN (ja/või
CENELEC) ei loe end vastutavaks taoliste patendiõiguste identifitseerimise eest.
Käesolev standardi kolmas väljaanne asendab standardi teist väljaannet (EN ISO 10456:1999), mida on
tehniliselt ümber töötatud ja täiendatud.
Teises väljaandes on tehtud järgmised muudatused:
─ on laiendatud standardi käsitlusala, lisades soojus- ja niiskustehniliste omaduste tabuleeritud arvutus-

väärtused ja muutes vastavalt standardi pealkirja;
─ on lisatud sissejuhatus;
─ käsitlusala määrab kindlaks, et niiskuskoefitsiendid kehtivad ainult piirkonnas 0 °C kuni 30 °C;
─ uue alajaotisena on lisatud niiskustehniliste omaduste katsetamist käsitlev jaotis 4.2;
─ jaotist 7.2 on täiendatud üldiste klimaatiliste andmetega;
─ jaotisele 7.4 on lisatud selgitus, et vananemistegureid ei rakendata juhul kui nimiväärtuses on nendega juba
arvestatud;
─ uue alajaotusena on lisatud soojustusmaterjalides toimuvat konvektsiooni käsitlev jaotis 7.5;
─ on lisatud jaotis 8, milles antakse tabuleeritud arvutusväärtused (tabelid 3, 4 ja 5); standardist EN 12524
võetud andmed on üle vaadatud ja korrigeeritud;
─ pressitud polüstüreeni (XPS) ja polüuretaani (PU) kohta on lisas A esitatud korrigeeritud andmed.
CEN/CENELECi sisereeglite järgi peavad Euroopa standardi kasutusele võtma järgmiste riikide rahvuslikud
standardimisorganisatsioonid: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia,
Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia,
Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik.
JÕUSTUMISTEADE
Rahvusvahelise standardi ISO 10456:2007 tekst kinnitati CEN poolt Euroopa standardiks EN ISO 10456:2007
ilma igasuguste muudatusteta.
3
EVS-EN ISO 10456:2008
SISSEJUHATUS
Käesolev rahvusvaheline standard esitab abinõud (osaliselt) hindamaks ehitustoodete ja hoonetarvikute mõju
hoonete energiasäästlikkusele ja üldisele energiakasutusele.
Soojus- ja niiskusülekandearvutusteks on vaja teada ehituses kasutatavate materjalide soojus- ja niiskus-

tehniliste omaduste arvutusväärtusi.
Arvutusväärtusi on võimalik tuletada lähtudes kõnealuse toote mõõtmistel põhinevatest deklareeritavatest

väärtustest, nagu on tavaks soojustusmaterjalide puhul. Juhul kui arvutustingimused erinevad deklareeritavate
väärtuste määramise tingimustest, siis tuleb andmeid vastavalt tegelikele tingimustele teisendada. Käesolev
rahvusvaheline standard esitab nimetatud teisendusteks vajalikud meetodid ja andmed.
Materjalide korral, mille kohta puuduvad mõõtmisandmed, võib kasutada tabelitest võetud arvutusväärtusi.
Käesolev rahvusvaheline standard esitab sellised tabeliandmed, mis põhinevad olemasolevate andmete alusel
tehtud hinnangutele (vt kasutatud kirjanduse loetelus esitatud viitedokumente).
4
EVS-EN ISO 10456:2008
1 KÄSITLUSALA
Käesolev rahvusvaheline standard spetsifitseerib soojuslikult homogeensete materjalide ja toodete
deklareeritavate ja arvutuslike soojusväärtuste määramise meetodid koos meetoditega teatud (esmastes)
tingimustes määratud väärtuste teisendamiseks teistes tingimustes kehtivateks väärtusteks. Need meetodid
kehtivad arvutuslikel keskkonnatemperatuuridel vahemikus –30 °C kuni +60 °C.
Käesolev rahvusvaheline standard esitab temperatuuri- ja niiskusepõhised teisenduskoefitsiendid, mis kehtivad

keskmistel temperatuuridel vahemikus 0 °C kuni 30 °C.
Käesolev rahvusvaheline standard esitab ka ehituses laialdaselt kasutatavate soojuslikult homogeensete

materjalide ja toodete soojus- ja niiskusülekandearvutustes kasutatavad tabeliväärtused.
2 NORMIVIITED
Järgmised dokumendid on vältimatult vajalikud käesoleva dokumendi rakendamiseks. Dateeritud viidete korral
kehtib üksnes viidatud väljaanne. Dateerimata viidete korral kehtib viidatud dokumendi uusim väljaanne koos
võimalike muudatustega
ISO 7345 Thermal insulation – Physical quantities and definitions
ISO 8990 Thermal insulation – Determination of steady-state thermal transmission properties – Calibrated and
guarded hot box
ISO 12572 Hygrothermal performance of building materials and products – Determination of water vapour
transmission properties
3 TERMINID JA MÄÄRATLUSED
3.1 Terminid ja määratlused
Käesolevas Euroopa standardis kasutatakse järgmisi termineid ja määratlusi.
3.1.1
deklareeritav soojusväärtus (declared thermal value)
ehitusmaterjali või -toote soojusliku omaduse ooteväärtus, mis
─ on hinnanguline, põhinedes temperatuuri ja niiskuse referentstingimustel saadud mõõtmistulemustel;
─ on antud kindlaksmääratud kvantiili ja usaldusnivoo kohta;
─ vastab normaaltingimustes põhjendatud oodatavale elueale.
3.1.2
arvutuslik soojusväärtus (design thermal value)
soojusjuhtivuse või soojustakistuse arvutusväärtus
MÄRKUS Antud tootel võib olla erinevate rakenduste või keskkonnatingimuste puhul mitu arvutusväärtust.
3.1.3
arvutuslik soojusjuhtivus (design thermal conductivity)
ehitusmaterjali või toote soojusjuhtivuse väärtus teatud kindlates välis- ja sisetingimustes, mida võib lugeda
ehituselementi kuuluva materjali või toote toimivusele tüüpiliseks
3.1.4
arvutuslik soojustakistus (design thermal resistance)
ehitusmaterjali või toote soojustakistuse väärtus teatud kindlates välis- ja sisetingimustes, mida võib lugeda
ehituselementi kuuluva materjali või toote toimivusele tüüpiliseks
5
EVS-EN ISO 10456:2008
3.1.5
materjal (material)
toote aine, olenemata olekust tarnimisel, kujust ja mõõtmetest, ilma mistahes viimistlus- või kattekihtideta
3.1.6
toode (product)
kasutusvalmis materjal oma lõplikul kujul, ettenähtud kuju ja mõõtmetega, kaasa arvatud viimistlus- või
kattekihid
3.2 Sümbolid ja ühikud

Sümbol Sisu Ühik
cp erisoojusmahtuvus konstantsel õhurõhul J/(kg·K)
Fa vanandamise teisendustegur -
Fm niiskusepõhine teisendustegur -
FT temperatuuripõhine teisendustegur -
fT temperatuuripõhine teisenduskoefitsient K-1
fu niiskuse massipõhine teisenduskoefitsient a kg/kg
fψ niiskuse mahupõhine teisenduskoefitsient a m3/ m3
R soojustakistus m2·K/W
sd veeauru difusioonitakistusega ekvivalentne õhukihi paksus m
T termodünaamiline temperatuur K
u massipõhine niiskussisaldus kg/kg·
λ soojuserijuhtivus W/(m·K)
μ veeauru difusioonitakistustegur -
ρ tihedus kg/m3
ψ mahupõhine niiskussisaldus m3/m3
a
Soojustehniliste omaduste teisendamiseks.
4 KATSEMEETODID JA -TINGMUSED
4.1 Soojustehniliste omaduste katsetamine
4.1.1 Katsemeetodid
Soojusjuhtivuse või soojustakistuse mõõteväärtuste määramiseks tuleb kasutada järgmisi meetodeid:
─ standardi ISO 8302 kohast kuumplaadimeetodit või sellele võrdväärset rahvuslikku meetodit;
─ standardi ISO 8301 kohast soojusvoomõõturit või sellele võrdväärset rahvuslikku meetodit;
─ standardi ISO 8990 kohast kalibreeritud või reguleeritud kuumkastimeetodit.
4.1.2 Katsetingimused
Teisenduste vältimiseks on soovitatav mõõtmised läbi viia tabelis 1 antud piirväärtustele vastavatel katse-
tingimustel.
Keskmine katsetemperatuur tuleks valida nii, et mõõdetud väärtuse muutus temperatuuripõhise koefitsiendi
kasutamisel ei ületaks 2 %.
6
EVS-EN ISO 10456:2008
Nõutavad katsetingimused:
─ mõõdetud paksus ja tihedus, identifitseerimiseks;
─ keskmine katsetemperatuur;
─ katsekeha niiskussisaldus katsetamise ajal;
─ (vanandatud materjalide puhul) katsekeha vanus ja konditsioneerimistoimingud enne katsetamist.
4.2 Niiskusepõhiste omaduste katsetamine

Veeauru difusioontakistusteguri või sellega ekvivalentse õhukihi paksuse mõõteväärtused tuleb määrata
standardi ISO 12572 kohaselt.
5 DEKLAREERITAVATE SOOJUSVÄÄRTUSTE MÄÄRAMINE

Deklareeritav soojusväärtus tuleb esitada tabelis 1 antud piirtingimustel a) või b), referentstemperatuuril I
(10 °C) või II (23 °C).
Tabel 1 – Piirtingimused nimiväärtuste määramisel
Omadus Tingimused
I (10 °C) II (23 °C)
a) b) a) b)
Referentstemperatuur 10 °C 10 °C 23 °C 23 °C
Niiskus udrya u23,50b udrya u23,50b
Vanandamine vanandatud vanandatud vanandatud vanandatud
a
udry on madal niiskusesisaldus, mis on saavutatud antud materjali spetsifikatsioonide või standardite
kohasel kuivatamisel;
b
u23,50 on tasakaaluniiskus õhutemperatuuril 23 °C ja relatiivsel niiskusel 50 %.
Deklareeritava väärtuse määramisel peab materjali paksus olema piisavalt suur, et paksuse mõju oleks
välistatud, väiksemate paksuste korral peab deklareeritav väärtus põhinema konkreetsel paksusel tehtud
mõõtmistel.
Kasutatavad andmed peavad olema kas:

─ otsesed mõõteväärtused, mis on saadud, kasutades jaotises 4 antud katsemeetodeid, või
─ kaudsed väärtused, mis on saadud, kasutades üldtuntud korrelatsioone seonduvate omadustega, nagu
näiteks tihedusega.
Kui kõik andmed ei ole mõõdetud samades tingimustes, siis tuleb nad samadele tingimustele teisendada
(vt jaotis 7). Sel juhul tuleb arvutada statistiliselt põhjendatud hinnanguline üksikväärtus. Selleks võib kasutada
lisas C nimetatud rahvusvahelisi statistikastandardeid.
Arvutuste käigus võib väärtusi ümardada maksimaalselt kuni kolme tüvenumbrini.
Deklareeritav väärtus on statistilise üksikväärtuse hinnanguline väärtus, mis on ümardatud kas ühe või mõlema
alltoodud reegli kohaselt.
7
EVS-EN ISO 10456:2008
a) soojuserijuhtivus, λ, W/(m·K):
─ kui λ ≤ 0,08: ümardatakse lähima kõrgema 0,001 W/(m·K)-ni;
─ kui 0,08 < λ ≤ 0,20: ümardatakse lähima kõrgema 0,005 W/(m·K)-ni;
─ kui 0,20 < λ ≤ 2,00: ümardatakse lähima kõrgema 0,01 W/(m·K)-ni;
─ kui 2,00 < λ: ümardatakse lähima kõrgema 0,1 W/(m·K)-ni.
b) soojustakistus, R, m2·K/W, ümardatakse lähima madalama väärtuseni, maksimaalselt kahe kümnend-

kohani või kolme tüvenumbrini.
Eeskirjad eri toodete deklareeritavate väärtuste määramiseks võivad olla spetsifitseeritud vastavates
tootestandardites.
6 ARVUTUSLIKE SOOJUSVÄÄRTUSTE MÄÄRAMINE
6.1 Üldist
Arvutusväärtused võivad põhineda deklareeritavatel väärtustel, mõõteväärtustel või tabeliväärtustel (vt jaotis 8).
Mõõteväärtusteks peavad olema
─ otsesed mõõteväärtused, mis on saadud, kasutades jaotises 4 antud katsemeetodeid, või
─ kaudsed väärtused, mis on saadud, kasutades üldtuntud korrelatsiooni seonduvate omadustega, nagu
näiteks tihedusega.
Kui deklareeritavate, mõõte- või tabeliväärtuste piirtingimused vastavad tegelikele tingimustele, võib neid
väärtusi kasutada otse kui arvutusväärtusi. Vastasel korral tuleb andmeid jaotises 7 antud meetodite kohaselt
teisendada.
6.2 Arvutusväärtuste ümardamine
Arvutusväärtused tuleb ümardada jaotises 5 antud reeglite kohaselt:

─ soojuserijuhtivus, lähima kõrgema väärtuseni, W/(m·K);
─ soojustakistus, lähima madalama väärtuseni, m2 K/W).
6.3 Deklareeritavate väärtuste põhised arvutusväärtused
Kui arvutusväärtus arvutatakse lähtudes deklareeritavatest väärtusest, mis põhineb samal statistilisel hinnangul,
siis tuleb deklareeritav väärtus teisendada arvutustingimustele.
Lisas C on antud teavet selle kohta, kuidas tuletada arvutusväärtusi deklareeritavatest väärtustest erinevate
statistiliste hinnangute korral.
6.4 Mõõteväärtuste põhised arvutusväärtused
Vajaduse korral tuleb esmalt kõik andmed teisendada arvutustingimustele. Statistilise üksikväärtuse hinnang
arvutatakse pärast andmete teisendamist. Seejuures võib kasutada rahvusvahelisi statistikastandardeid, millele
on viidatud lisas C.
8
EVS-EN ISO 10456:2008
7 SOOJUSTEHNILISTE VÄÄRTUSTE TEISENDAMINE
7.1 Üldist
Soojustehniliste väärtuste teisendamiseks teatud esmastelt tingimustelt (λ1, R1) teistele tingimustele (λ2, R2)
kasutatakse järgmisi valemeid:
λ2 = λ1FTFmFa (1)
R1
R2 = (2)
FT Fm Fa
Teisendustegurid võib võtta käesoleva rahvusvahelise standardi vastavatest tabelitest. Alternatiivina võib
tegurid tuletada jaotises 4.1 viidatud katsemeetodite kohaselt määratud mõõtmisandmetest eeldusel, et tabelis
4 antutest erinevate teisendustegurite määramise meetodid on sõltumatute katseasutuste poolt tõestatud.
7.2 Temperatuuripõhine teisendamine
Temperatuuripõhine teisendustegur FT määratakse valemiga:
f T (T2 −T1 )
FT = e , (3)
kus
fT temperatuuripõhine teisenduskoefitsient;
T1 temperatuur esmastes piirtingimustes;
T2 temperatuur teisestes piirtingimustes.
Soojustus- ja müürimaterjalide temperatuuripõhiste teisenduskoefitsientide väärtused on antud lisas A.
MÄRKUS Temperatuuri mõju teiste materjalide soojustehnilistele omadustele ei ole üldjuhul soojusülekandearvutuste
seisukohalt oluline ja seda võib tavaliselt mitte arvestada.
Soojustehniliste arvutusväärtuste määramisel tuleks lähtuda ehituselementi paigaldatud materjali eeldatavast

keskmisest temperatuurist antud keskkonnatingimustes.
7.3 Niiskusepõhine teisendamine
Niiskusepõhine teisendustegur Fm määratakse järgnevalt:
a) teisendamine lähtudes massipõhisest niiskussisaldusest:
Fm = e fu (u2 −u1 ) , (4)
kus
fu niiskuse massipõhine teisenduskoefitsient;
u1 massipõhine niiskussisaldus esmastes piirtingimustes;
u2 massipõhine niiskussisaldus teisestes piirtingimustes.
b) teisendamine lähtudes mahupõhisest niiskussisaldusest:
fψ (ψ 2 −ψ 1 )
Fm = e , (5)
kus
9
EVS-EN ISO 10456:2008
fψ niiskuse mahupõhine teisenduskoefitsient;

ψ1 mahupõhine niiskussisaldus esmastes piirtingimustes;
ψ2 mahupõhine niiskussisaldus teisestes piirtingimustes.
Soojustus- ja müürimaterjalide niiskussisalduse teisenduskoefitsientide väärtused on antud tabelis 4.
7.4 Vanusepõhine teisendamine
Vananemine oleneb materjali tüübist, kattekihtidest, struktuurist, pooritekitajast, temperatuurist ja materjali

paksusest. Vananemise mõju konkreetsele materjalile on võimalik määrata katsetulemustele tuginevate
teoreetiliste mudelite abil. Lihtsaid reegleid vananemise mõju hindamiseks ei ole.
Kui deklareeritav väärtus võtab vananemist arvesse, siis ei ole vaja arvutusväärtusi täiendavalt teisendada.
Kasutatav teisendustegur Fa peab võimaldama arvutada soojustehnilise omaduse vananemisväärtust, mis

vastaks ettenähtud kasutuse korral vähemalt toote poolele kasutusajale.
MÄRKUS 1 Kasutusajaks võetakse sageli 50 aastat.
MÄRKUS 2 Käesolev rahvusvaheline standard ei sisalda vananemisteguri Fa teisenduskoefitsiente. Meetodid vananemis-

väärtuste või vananemistegurite määramiseks on mõnel juhul antud tootestandardites.
7.5 Loomulik konvektsioon
Loomuliku konvektsiooni teke avatud struktuuriga soojustusmaterjalis oleneb materjali läbilaskvusest, paksusest
ja temperatuuride vahest. Loodusliku konvektsiooni liikumapanevat jõudu kirjeldab modifitseeritud Rayleigh arv,
Ram, mis on käesoleva standardi rakendamiseks määratletud dimensioonitu arv:
dkΛT
Ram = 3 × 106 , (6)
λ
kus
∆T temperatuuride vahe soojustuse ulatuses, K;
d soojustuse paksus, m;
k soojustuse läbilaskvus, m2;
λ soojustuse soojuserijuhtivus, konvektsiooni arvestamata, W/(m·K).
Kui Ram ei ületa tabelis 2 antud kriitilist väärtust, siis ei ole loomuliku konvektsiooni põhine korrektsioon vajalik.
MÄRKUS 1 Ram formaalne määratlus on:
gβρ c p dkΛT
Ram = × (7)
ν λ
kus
g raskuskiirendus (9,81 m/s2);
β õhu soojuspaisumiskoefitsient;
ρ õhu tihedus;
cp õhu erisoojusmahtuvus normaalrõhul;
ν õhu kinemaatiline viskoossus (võrdub dünaamilise viskoossuse ja tiheduse jagatisega).
10
EVS-EN ISO 10456:2008
MÄRKUS 2 Läbilaskvus on määratletud ühemõõtmelistes statsionaarsetes tingimustes valemiga:
ΔP η V
= × , (8)
d k A
kus
∆P rõhuvahe;
η õhu dünaamiline viskoossus;
ν mahuline õhuvooluhulk;
A pind.
Läbilaskvust on võimalik määrata toote õhuvoolutakistuse, r, ISO 9053 kohaste mõõtmiste põhjal:
η
k= (9)
r
MÄRKUS 3 Külmas kliimas on konvektsioonirisk antud materjalis suurem, ∆T suurema väärtuse tõttu valemis (6).
Tabel 2 – Kriitiline modifitseeritud Rayleigh arv
Soojusvoo suund a Ram

Horisontaalne 2,5
Ülespoole, avatud pealispinna korral 15
Ülespoole, tuule eest kaitstud (õhutiheda) pealispinna korral 30
a
modifitseeritud Rayleigh arvude leidmisteks vahepealsete nurkade väärtustel, mis avaldatakse cos θ kaudu
(horisontaalse voo puhul θ = 0), kasutatakse lineaarset interpoleerimist.
Käesoleval ajal puudub üldiselt tunnustatud meetod soojustusmaterjalides toimuva konvektsiooni määramiseks.
Kui Ram ületab tabelis 2 antud kriitilist väärtust, tuleb konvektsiooni kvantitatiivne mõju määrata üksikasjaliku
analüüsi või mõõtmiste teel.
8 TABULEERITUD SOOJUS- JA NIISKUSTEHNILISED ARVUTUSVÄÄRTUSED
8.1 Üldist
Tabelites 3, 4 ja 5 esitatakse tüüpilised arvutusväärtused kasutamiseks soojus- ja niiskusülekandearvutustes

juhul, kui spetsiaalsed andmed antud too(de)te kohta puuduvad. Võimaluse korral tuleks tabeliandmetele
eelistada tootja poolt esitatavaid sertifitseeritud väärtusi.
Tabelis 3 esitatakse laialdaselt ehituses kasutatavate materjalide soojusjuhtivuse, erisoojusmahtuvuse ja

veeaurutakistusteguri arvutusväärtused. Kui mõne materjali puhul on esitatud tihedusest sõltuv väärtuste
piirkond, siis võib vahepealsete väärtuste leidmiseks kasutada lineaarset interpoleerimist.
Tabelis 4 esitatakse soojustus- ja müürimaterjalide erisoojusmahtuvuse arvutusväärtused ja teave niiskus-

sisalduse kohta, niiskussisalduse teisenduskoefitsiendid ja veeauru takistustegurid. Materjalide ja toodete
niiskussisaldus on antud tasakaaluniiskusena temperatuuril 23 °C ja relatiivsetel niiskustel 50 % ning 80 %.
Tabelis 4 antud tiheduse ja niiskusesisalduse piirkonnad näitavad millistes piirides andmed on kasutatavad.
Tabelis 5 esitatakse veeauru difusioonitakistusega ekvivalentsed õhukihi paksused õhukeste materjalikihtide

korral.
MÄRKUS Standardis EN 1745 esitatakse andmed müürikivide soojusjuhtivuse kohta kuivas olekus.
11
EVS-EN ISO 10456:2008
8.2 Arvutuslikud soojusväärtused
Soojustus- ja müürimaterjalide arvutuslikud soojusväärtused tuleks teisendada rakendatavatele arvutus-
tingimustele, kasutades lisas A antud teisenduskoefitsiente ja tabelit 4.
Tabelis 4 antud niiskussisalduse andmed (temperatuuril 23 °C ja relatiivsel niiskusel 50 % ning 80 %) kehtivad

vaadeldava materjali tasakaaluniiskuse kohta nende tüüpilisel kasutusel ehituses. Need andmed ei ole
kasutatavad kõrge niiskusesisalduse korral, nagu näiteks pinnases. Andmed tasakaaluniiskuse kohta teatud
kindlate kasutuste puhul võivad olla antud rahvuslikes tabelites.
8.3 Niiskustehnilised arvutusväärtused

Tabelites 3 ja 4 esitatakse veeauru takistusteguri väärtused "kuivades" ja "märgades" tingimustes (nagu on
määratletud standardis ISO 12572).
Keskkonna madalal relatiivsel niiskusel toimub veeauru liikumine läbi poorse materjali põhiliselt veeauru
difusiooni teel. Suhtelise niiskuse suurenedes hakkavad poorid täituma vedelikulise veega ja vee voolamine
omandab ülekandemehhanismis üha suurema tähtsuse. Seetõttu näiv veeaurutakistus relatiivse niiskuse
suurenedes langeb. See mõju summeerub "kuivväärtustes", mis kehtivad juhul, kui keskmine relatiivne niiskus
materjalis on alla 70 %, "niisked väärtused" kehtivad, kui keskmine relatiivne niiskus on 70 % või suurem.
Köetavates hoonetes on kuivväärtused tavaliselt kasutatavad soojustuskihist seespool paiknevatele
materjalidele ja niisked väärtused väljaspool soojustuskihti paiknevatele materjalidele. Spetsiaalse soojustuskihi
puudumisel (nt monoliitsest müüritisest seinas) rakenduvad kuivväärtused sel juhul, kui niiskuv element oli
algselt kuivas olekus, ja niisked väärtused juhul, kui on tegemist väljakuivamisega (märjast olekust).
12
EVS-EN ISO 10456:2008
Tabel 3 – Üldehitusmaterjalide soojustehnilised arvutusväärtused

Tihedus Arvutuslik Erisoojus- Veeauru
soojus- mahtuvus difusioonitakistustegur
Materjal või kasutuskoht
erijuhtivus μ
λ cp kuiv märg
ρ
3 W/(m·K) J/(kg·K)
kg/m
Asfalt 2100 0,70 1000 50000 50000
Bituumen Puhas 1050 0,17 1000 50000 50000
Rull- või lehtmaterjal 1100 0,23 1000 50000 50000
Keskmise tihedusega 1800 1,15 1000 100 60
2000 1,35 1000 100 60
a
Betoon 2200 1,65 1000 120 70
Suure tihedusega 2400 2,00 1000 130 80
Sarrustatud (1 % terast) 2300 2,3 1000 130 80
Sarrustatud (2 % terast) 2400 2,5 1000 130 80
Kumm 1200 0,17 1400 10000 10000
Plastmass 1700 0,25 1400 10000 10000
Aluskiht, vahtkumm või plastmass 270 0,10 1400 10000 10000
Põranda- Aluskiht(kate), vilt 120 0,05 1300 20 15
katted Aluskiht, vill 200 0,06 1300 20 15
Aluskiht, kork <200 0,05 1500 20 10
Korkplaat >400 0,065 1500 40 20
Vaip, tekstiilkate 200 0,06 1300 5 5
Linoleum 1200 0,17 1400 1000 800
Õhk 1,23 0,025 1008 1 1
Süsinikdioksiid 1,95 0,014 820 1 1
Gaasid Argoon 1,70 0,017 519 1 1
Väävelheksafluoriid 6,36 0,013 614 1 1
Krüptoon 3,56 0,0090 245 1 1
Ksenoon 5,68 0,0054 160 1 1
Klaas Lubisilikaatklaas, k.a lehtklaas 2500 1,00 750 ∞ ∞
Kvartsklaas 2200 1,40 750 ∞ ∞
Klaasmosaiik 2000 1,20 750 ∞ ∞
Jää –10 °C 920 2,30 2000 - -
Jää 0 °C 900 2,20 2000 - -
Värskelt sadanud lumi (<30 mm) 100 0,05 2000 - -
Kerge lumi (30..70 mm) 200 0,12 2000 - -
Vesi Kergelt kokkusurutud - -
lumi (70...100 mm) 300 0,23 2000 - -
Kokkusurutud lumi (<200 mm) 500 0,60 2000 - -
Vesi 10 °C 1000 0,60 4190 - -
Vesi 40 °C 990 0,63 4190 - -
Vesi 80 °C 970 0,67 4190 - -
Alumiiniumisulamid 2800 160 880 ∞ ∞
Pronks 8700 65 380 ∞ ∞
Messing 8400 120 380 ∞ ∞
Vask 8900 380 380 ∞ ∞
Metallid Valuteras 7500 50 450 ∞ ∞
Plii 11300 35 130 ∞ ∞
Teras 7800 50 450 ∞ ∞
b
Roostevaba teras , austeniit või 500 ∞ ∞
austeniit-ferriit 7900 17
b
Roostevaba teras , ferriit või martensiit 7900 30 460 ∞ ∞
Tsink 7200 110 380 ∞ ∞
13
EVS-EN ISO 10456:2008
Tabel 3 (järg) – Üldehitusmaterjalide soojustehnilised arvutusväärtused

soojus- mahtuvus difusioonitakistustegur
Materjal või kasutuskoht
erijuhtivus μ
ρ
3 λ cp kuiv märg
kg/m
W/(m·K) J/(kg·K)
Akrüül 1050 0,20 1500 10000 10000
Polükarbonaadid 1200 0,20 1200 5000 5000
Polütetrafluoroetüleen, teflon (PTFE) 2200 0,25 1000 10000 10000
Polüvinüülkloriid (PVC) 1390 0,17 900 50000 50000
Polümetüülmetakrülaat, pleksiklaas
(PMMA) 1180 0,18 1500 50000 50000
Polüatsetaat 1410 0,30 1400 100000 100000
Plast- Polüamiid (nailon) 1150 0,25 1600 50000 50000
massid, Polüamiid 6.6, 25 % klaaskiuga 1450 0,30 1600 50000 50000
tahked Polüetüleen, suure tihedusega 980 0,50 1800 100000 100000
Polüetüleen, väikese tihedusega 920 0,33 2200 100000 100000
Polüstüreen 1050 0,16 1300 100000 100000
Polüpropüleen 910 0,22 1800 10000 10000
Polüpropüleen, 25 % klaaskiuga 1200 0,25 1800 10000 10000
Polüuretaan (PU) 1200 0,25 1800 6000 6000
Epoksüvaik 1200 0,20 1400 10000 10000
Fenoolvaik 1300 0,30 1700 100000 100000
Polüestervaik 1400 0,19 1200 10000 10000
Naturaalne 910 0,13 1100 10000 10000
Neopreen (polükloropreen) 1240 0,23 2140 10000 10000
Butüül (isobutüül) tahke / kuumsulam 1200 0,24 1400 200000 200000
Kummi Vahtkummi 60-80 0,06 1500 7000 7000
Kõvakummi (eboniit), tihe 1200 0,17 1400 ∞ ∞
Etüleen-propüleen-dieenkummi (EPDM)
Polüisobutüleen 1150 0,25 1000 6000 6000
Polüsulfiid 930 0,20 1100 10000 10000
Butadieen 1700 0,40 1000 10000 10000
980 0,25 1000 100000 100000
Tihendus- Silikageel 720 0,13 1000 ∞ ∞
materjalid, Silikoon, puhas 1200 0,35 1000 5000 5000
akende ja Silikoon, täiteainega 1450 0,50 1000 5000 5000
uste
tihendus- Silikoonvaht 750 0,12 1000 10000 10000
ribad ning Uretaan/polüuretaan (külmatõke) 1300 0,21 1800 60 60
külma- Polüvinüülkloriid (PVC), elastne, 40 %
tõkked pehmendiga 1200 0,14 1000 100000 100000
Elastomeervaht, elastne 60-80 0,05 1500 10000 10000
Polüuretaanvaht (PU) 70 0,05 1500 60 60
Polüetüleenvaht 70 0,05 2300 100 100
Kips 600 0,18 1000 10 4
900 0,30 1000 10 4
Kips 1200 0,43 1000 10 4
1500 0,56 1000 10 4
e
Kipskrohvplaat 700 0,21 1000 10 4
900 0,25 1000 10 4
Kipsipõhine soojustuskrohv 600 0,18 1000 10 6

Kipskrohv 1000 0,40 1000 10 6
Krohvid ja 1300 0,57 1000 10 6
mördid Kipsliivkrohv 1600 0,80 1000 10 6
Lubiliivkrohv 1600 0,80 1000 10 6
Tsementliivkrohv 1800 1,00 1000 10 6
Pinnas Savi või liivsavi 1200-1800 1,5 1670-2500 50 50
Liiv ja kruus 1700-2200 2,0 910-1180 50 50
14
EVS-EN ISO 10456:2008
Tabel 3 (järg) – Üldehitusmaterjalide soojustehnilised arvutusväärtused

Materjal või kasutuskoht soojus- mahtuvus difusioonitakistus-
erijuhtivus tegur
ρ
3 λ cp μ
kg/m
W/(m·K) J/(kg·K) kuiv märg
Looduslik kristalliline kivi 2800 3,5 1000 10000 10000

Looduslik settekivim 2600 2,3 1000 250 200
Looduslik settekivim, kerge 1500 0,85 1000 30 20
Looduslik poorne kivim, nt laava 1600 0,55 1000 20 15
Basalt 2700-3000 3,5 1000 10000 10000
Gneiss 2400-2700 3,5 1000 10000 10000
Graniit 2500-2700 2,8 1000 10000 10000
Marmor 2800 3,5 1000 10000 10000
Kivi Kiltkivi 2000-2800 2,2 1000 1000 800
Lubjakivi, eriti pehme 1600 0,85 1000 30 20
Lubjakivi, pehme 1800 1,1 1000 40 25
Lubjakivi, poolkõva 2000 1,4 1000 50 40
Lubjakivi, kõva 2200 1,7 1000 200 150
Lubjakivi, väga kõva 2600 2,3 1000 250 200
Liivakivi 2600 2,3 1000 40 30
Looduslik pimss 400 0,12 1000 8 6
Tehiskivi 1750 1,3 1000 50 40
Katusekivid Savi 2000 1,0 800 40 30
Betoon 2100 1,5 1000 100 60
Plaadid Savi/portselan 2300 1,3 840 ∞

Plastmass 1000 0,20 1000 10000 10000
d 450 0,12 1600 50 20
Puit
500 0,13 1600 50 20
700 0,18 1600 200 50
e
Vineer 300 0,09 1600 150 50
500 0,13 1600 200 70
700 0,17 1600 220 90
1000 0,24 1600 250 110
Tsementsideainega puitlaastplaat 1200 0,23 1500 50 30
Puitlaastplaat 300 0,10 1700 50 10
Puidupõhised
d 600 0,14 1700 50 15
tooted
900 0,18 1700 50 20
OSB-plaat (orienteeritud kihtidega
puitlaastplaat) 650 0,13 1700 50 30
f
Puitkiudplaat, kaasaarvatud MDF 250 0,07 1700 5 3
400 0,10 1700 10 5
600 0,14 1700 20 12
800 0,18 1700 30 20
6
MÄRKUS 1 Kompuuterarvutustes võib väärtuse ∞ asendada suvalise suure väärtusega, näiteks 10 .
MÄRKUS 2 Veeauru difusioonitakistustegur on antud kuivmeetodil ja märgmeetodil määratud väärtustena, vt 8.3.
a
Betooni tihedus on kuivtihedus.
b
EN 10088-1 sisaldab roostevabade teraste kohta põhjalikku tabelit, mida võib kasutada, kui terase täpne koostis on teada.
c
Soojuserijuhtivus arvestab ka paberkatteid.
d
Puidu ja puidupõhiste toodete tihedus on antud tasakaaluseisundis temperatuuril 20 °C ja suhtelisel niiskusel 65 %, hügroskoopne
niiskus kaasa arvatud.
e
Ajutise lahendusena ja kuni asjakohaste andmete avaldamiseni võib liimpuitkilpide (solid wood panel, SWP) ja liimkihtpuidu (laminated
veneer lumber, LVL) puhul kasutada vineeri kohta esitatud väärtusi.
f
MDF: (medium density fibreboard) kuivmeetodil valmistatud keskmise tihedusega puitkiudplaat.
15
EVS EN ISO 10456:2007
Tabel 4 – Soojusisolatsiooni- ja müürimaterjalide niiskustehnilised omadused ja erisoojusmahtuvus

b
Tihedus Niiskusesisaldus Niiskusesisaldus Niiskuspõhine teisenduskoefitsient Veeauru difusiooni- Erisoojus-
a a takistustegur mahtuvus
Materjal (23 °C, 50 % RH ) (23 °C, 80 % RH )
μ
Niiskuse- Niiskuse-
sisaldus sisaldus
ρ u ψ u ψ u fu ψ fψ kuiv märg cp
3 3 3 3 3 3 3
kg/m kg/kg m /m kg/kg m /m kg/kg m /m J/(kg·K)
Paisutatud vahtpolüstüreen 10 – 50 0 0 < 0,10 4 60 60 1450
Pressitud vahtpolüstüreen 20 – 65 0 0 < 0,10 2,5 150 150 1450
Vahtpolüuretaan, jäik 28 – 55 0 0 < 0,15 6 60 60 1400
c
Mineraalvill 10 – 200 0 0 < 0,15 4 1 1 1030
Fenoolvaht 20 – 50 0 0 < 0,15 5 50 50 1400
Vahtklaas 100 – 150 0 0 0 0 ∞ ∞ 1000
Perliitplaat 140 – 240 0,02 0,03 0 kuni 0,03 0,8 5 5 900
Paisutatud kork 90 – 140 0,008 0,011 < 0,10 6 10 5 1560
Puitvillaplaat (Tselluvill) 250 – 450 0,03 0,05 < 0,10 1,8 5 3 1470
Puitkiudplaat 40 – 250 0,02 0,03 < 0,05 1,4 5 3 2000
Karbamiidformaldehüüdvaht 10 – 30 0,1 0,15 < 0,15 0,7 2 2 1400
Pihustatud polüuretaanvaht 30 – 50 0 0 < 0,15 6 60 60 1400
Mineraalvill, puistena 15 – 60 0 0 < 0,15 4 1 1 1030
Tsellulooskiud (tselluvill) puistena 20 – 60 0,11 0,18 < 0,20 0,5 2 2 1600
Paisutatud perliit, puistena 30 – 150 0,01 0,02 0 kuni 0,02 3 2 2 900
Paisutatud vermikuliit, puistena 30 – 150 0,01 0,02 0 kuni 0,02 2 3 2 1080
Keramsiit, puistena (kergkruus) 200 – 400 0 0,001 0 kuni 0,02 4 2 2 1000
Paisutatud polüstüreengraanulid, 10 – 30 0 0 < 0,01 4 4 2 2 1400
puistena
Põletatud savi (savitelllis) 1000 – 2400 0,007 0,012 0 kuni 0,25 10 16 10 1000
Silikaattellis 900 – 2200 0.012 0,024 0 kuni 0,25 10 20 15 1000
Betoon, täitematerjaliks ainult pimss 500 – 1300 0,02 0,035 0 kuni 0,25 4 50 40 1000
Raskebetoon, betoontehiskivi 1600 – 2400 0,025 0,04 0 kuni 0,25 4 150 120 1000
Betoon, täitematerjaliks polüstüreen 500 – 800 0,015 0,025 0 kuni 0,25 5 120 60 1000
Betoon, täitematerjaliks ainult 400 – 700 0,02 0,03 0 kuni 0,25 2,6 6 4 1000
keramsiit (kergkruus)
16
EVS-EN ISO 10456:2008
Tabel 4 (järg) – Soojusisolatsiooni- ja müürimaterjalide niiskustehnilised omadused ja erisoojusmahtuvus

b
Tihedus Niiskuses isaldus Niiskusesisaldus Niiskuspõhine teisendustegur Veeauru Erisoojus-
a a takistustegur mahtuvus
Materjal (23 °C, 50 % RH ) (23 °C, 80 % RH )
μ
Niiskuse- Niiskuse-
sisaldus sisaldus
ρ u ψ u ψ u ψ kuiv märg cp
fu 3 3
fψ
3 3 3 3 3 kg/kg m /m
kg/m kg/kg m /m kg/kg m /m J/(kg·K)
Betoon, peamiseks täitematerjaliks keramsiit (kergkruus) 800 – 1700 0,02 0,03 0 kuni 0,25 4 8 6 1000
Betoon, täitematerjaliks >70 % paisutatud kõrgahjuräbu 1100 – 1700 0,02 0,04 0 kuni 0,25 4 30 20 1000
Betoon, täitematerjaliks töödeldud aheraine 1100 –1500 0,02 0,04 0 kuni 0,25 4 15 10 1000
Autoklaavitud poorbetoon 300 – 1000 0,026 0,045 0 kuni 0,25 4 10 6 1000

Betoon muude kergtäitematerjalidega 500 – 2000 0,03 0,05 0 kuni 0,25 4 15 10 1000
Mört (müüri- ja krohvimört) 250 – 2000 0,04 0,06 0 kuni 0,25 4 20 10 1000
Tabelis on esitatud üldised väärtused. Rahvuslikes standardites võidakse esitada ka muid väärtusi, mis olenevad materjalist ja kasutusviisist.
a
Vaata jaotist 8.2.
b
Need andmed ei hõlma veena ja veeauruna toimuva massiülekande ning vee faasiliste muutuste mõju. Antud niiskusesisaldused näitavad koefitsientide kehtivuspiirkonda.
c
Andmed ei kehti kui soojustuse soojal küljel võiks esineda pidev niiskuse juurdevool
17
EVS-EN ISO 10456:2008
Tabel 5 – Veeauru difusioonitakistusega ekvivalentne õhukihi paksus
Toode/materjal Veeauru difusioonitakistusega

ekvivalentne õhukihi paksus
sd
m
Polüetüleen 0,15 mm 50
Polüetüleen 0,25 mm 100
Polüesterkile 0,2 mm 50
PVC-foolium 30
Alumiiniumfoolium 0,05 mm 1500
PE(polüetüleen)-kile 0,15 mm 8
Bituumenpaber 0,1 mm 2
Alumiiniumpaber 0,4 mm 10
Mikropoorne ehituspaber 0,2
Värv – emulsioon 0,1
Värv – läikiv 3
Vinüültapeet 2
MÄRKUS 1 Toote veeauru difusioonitakistusega ekvivalentne õhukihi paksus väljendatakse seisva õhukihi paksusena,
millel on tootega sama veeauru difusioonitakistus. See väljendab takistust veeauru difusioonile.
MÄRKUS 2 Tabelis esitatud toodete paksust tavaliselt ei mõõdeta ja neid võib käsitleda kui väga õhukesi tooteid, millel
on veeaurutakistus. Tabelis antakse nimipaksuse väärtused lihtsustamaks toodete identifitseerimist.
18
EVS-EN ISO 10456:2008
Lisa A
(normlisa)
Temperatuuripõhised teisenduskoefitsiendid
Tabelites A.1 kuni A.15 antud soojuserijuhtivuste vaheliste väärtuste leidmiseks tuleb kasutada lineaarset
interpoleerimist.
Kui pole spetsifitseeritud teisiti, siis kehtivad antud teisenduskoefitsiendid nii tehases valmistatud toodetele kui
ka puistematerjalidele.
Soojuserijuhtivuse väärtused on antud üksnes identifitseerimist võimaldavate parameetritena, mis ei ole teistel
eesmärkidel kasutatavad. Tabelites A.1 kuni A.15 antud väärtused kehtivad keskmistel temperatuuridel 0 °C
kuni 30 °C.
Pressitud vahtpolüstüreeni (XPS) ja polüuretaani (PU) andmed kehtivad kõigi paisutite puhul.
Tabel A.1 – Mineraalvill
Toote tüüp Soojuserijuhtivus Teisenduskoefitsient

λ fT
W/(m·K) 1/K
Kangad, matid ja puistevill 0,035 0,0046
0,040 0,0056
0,045 0,0062
0,050 0,0069
Plaadid 0,032 0,0038
0,034 0,0043
0,036 0,0048
0,038 0,0053
Jäigad plaadid 0,030 0,0035
0,033 0,0035
0,035 0,0035
19
EVS-EN ISO 10456:2008
Tabel A.2 – Paisutatud vahtpolüstüreen
Paksus Soojuserijuhtivus Teisenduskoefitsient
d λ fT
mm W/(m·K) 1/K
d < 20 0,032 0,0031
0,035 0,0036
0,040 0,0041
0,043 0,0044
20 < d < 40 0,032 0,0030
0,035 0,0034
0,040 0,0036
40 < d < 100 0,032 0,0030
0,035 0,0033
0,040 0,0036
0,045 0,0038
0,050 0,0041
d > 100 0,032 0,0030
0,035 0,0032
0,040 0,0034
0,053 0,0037
Tabel A.3 – Pressitud vahtpolüstüreen

λ fT
W/(m·K) 1/K
Viimistluskihita 0,025 0,0046
0,030 0,0045
0,040 0,0045
Viimistluskihiga, 0,025 0,0040
viimistluseta peenpoorsed 0,030 0,0036
tooted 0,035 0,0035
Veekindla kattekihiga 0,025 0,0030
0,030 0,0028
0,035 0,0027
0,040 0,0026
Tabel A.4 – Vahtpolüuretaan

λ fT
W/(m·K) 1/K
Viimistluseta tooted 0,025 0,0055
0,030 0,0050
Veekindla viimistlusega 0,022 0,0055
peenpoorsed tooted 0,025 0,0055
20
EVS-EN ISO 10456:2008
Tabel A.5 – Fenoolvaht
λ fT
W/(m·K) 1/K
Kinniste pooridega vaht 0,0020
(> 90 %) 0 °C kuni 20 °C kuni 0,025 0,0050
20 °C kuni 30 °Ca, b
Avatud pooridega vaht 0,032 0,0029
0 °C kuni 30 °C
a
Teisendada tuleb eraldi piirkondadele 0 °C kuni 20 °C ja 20 °C kuni 30 °C.
Teisendamiseks 10 °C kuni 25 °C-ni tuleb esmalt teisendada 10 °C kuni
20 °C-ni ja seejärel 20 °C kuni 25 °C-ni.
b
Teisenduskoefitsiendid kehtivad pentaan või fluorosüsivesinik (HFC)
paisutite puhul. Teiste paisutite korral võivad koefitsiendid olla erinevad.
Tabel A.6 – Mullklaas, vahtklaas

λ fT
W/(m·K) 1/K
Kõik tooted 0,035 0,0043
0,040 0,0037
0,045 0,0033
0,050 0,0030
0,055 0,0027
Tabel A.7 – Perliidist, kiududest ja sideainest jäigad plaadid

λ fT
W/(m·K) 1/K
Kõik tooted kõik 0,0033
Tabel A.8 – Puitlaastplaadid

λ fT
W/(m·K) 1/K
0,080 0,0041
0,090 0,0046
Tabel A.9 – Paisutatud kork

λ fT
W/(m·K) 1/K
21
EVS-EN ISO 10456:2008
Tabel A.10 – Tsellulooskiud, puistena
λ fT
W/(m·K) 1/K
Tihedus < 40 kg/m3 kõik 0,0040
Tihedus ≥ 40 kg/m3 kõik 0,0035
Tabel A.11 – Betoon, keraamika ja mört

λ fT
W/(m·K) 1/K
Kergbetoon 0,100 0,003
0,150 0,002
0,400 0,001
Raskebetoon, keraamika ja kõik 0,001
mört
Tabel A.12 – Kaltsiumsilikaat

λ fT
W/(m·K) 1/K
Tabel A.13 – Paisutatud perliit, puistena

λ fT
W/(m·K) 1/K
0,050 0,0033
Tabel A.14 – Keramsiit, puistena

λ fT
W/(m·K) 1/K
Kõik tooted 0,070 kuni 0,150 0,004
Tabel A.15 – Paisutatud vermikuliit, puistena

λ fT
W/(m·K) 1/K
22
EVS-EN ISO 10456:2008
Lisa B
(teatmelisa)
Arvutusnäited
B.1 Sissejuhatus
Käesolevas lisas esitatakse kolm näidet selle kohta, kuidas tuletada olemasolevatest andmetest deklareeri-
tavaid või arvutusväärtusi. Arvandmed, mis ei ole võetud käesolevast rahvusvahelisest standardist, on üksnes
teatmelised.
B.2 Kümne proovi mõõtmistulemuste põhine nimiväärtus
Mineraalvilla tootjal on olemas 10-st mineraalvillaplaadist võetud proovide soojuserijuhtivuse mõõtmis-
tulemused. Mõõtmised toimusid keskmisel temperatuuril 11 °C. Proove konditsioneeriti temperatuuril 23 °C ja
relatiivsel niiskusel 50 %.
Nimiväärtus peab vastama temperatuurile 10 °C ja niiskusesisaldusele, mis võrdub tasakaaluniiskusega

temperatuuril 23 °C ja relatiivsel niiskusel 50 %.
Olemasolevad mõõtmistulemused on antud tabelis B.1.
Tabel B.1 – Mõõdetud soojuserijuhtivused
Proovi number
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
i
Mõõdetud erisoojusjuhtivus
0,0331 0,0343 0,0346 0,0338 0,0336 0,0341 0,0334 0,0342 0,0335 0,0339
λ
W/(m·K)
Nimiväärtus peab vastama kvantiilile 90 %, usaldusnivool 90 %. Selle ühepoolse statistilise tolerantsivahemiku

(one side statistical tolerance interval) piirväärtuse Ls leidmiseks kasutatakse järgmist statistilist valemit
(vt ISO 16269-6:2005, lisa A):
Ls = λ + k2(n; p; 1 – α) s (B.1)
kus
λ keskväärtus;
k2 tegur Ls määramiseks, standardhälve hinnangu ja ühepoolse tolerantsivahemiku korral;
n proovide arv;
p fraktiil, mis annab lähtepopulatsiooni minimaalse osa, mis väidetavalt langeb statistilisse tolerantsi-
vahemikku;
1–α usaldusnivoo väitele: statistilisse usaldusvahemikku langev populatsiooni osa on suurem või võrdne kui
spetsifitseeritud vahemikku p kuuluv osa;
s proovi standardhälve.
Keskväärtus λ arvutatakse kui:
∑ λi
λ = = 0,03385, (B.2)
10
23
EVS-EN ISO 10456:2008
kus
λi "i-es” mõõteväärtus;
Lisa C kohaselt on n = 10 korral tegur k2 = 2,07.
Standardhälve s arvutatakse valemiga:
∑ (λ i − λ )
2
s= = 0,000460 (B.3)
n −1
Tolerantsivahemiku piirväärtus on sel juhul
Ls = 0,03385 + 2,07 × 0,000460 = 0,03480 (B.4)
Seejärel teisendatakse saadud väärtus temperatuurile 10 °C, kasutades valemit (1):
λ2 = λ1FT (B.5)
Teisendustegur arvutatakse valemiga (2):
FT = e fT (T2 −T1 ) (B.6)
Soojuserijuhtivusega 0,0348 W/(m·K) mineraalvillplaatide teisenduskoefitsient on antud tabelis A.1 (kasutatud

on lineaarset interpoleerimist):
fT = 0,0045 (B.7)
Teisendusteguri väärtus on sel juhul:
FT = e0,0045(10 – 11)= 0,99551 (B.8)
Teisendatud väärtus on sel juhul:
λ2 = 0,03480 × 0,99551 = 0,03464 (B.9)
Nimiväärtus ümardatakse lähima suurima 0,001 W/(m·K)-ni, mis tähendab, et:
λ = 0,035 W/(m·K) (B.10)
mida võib kasutada kui antud toote nimiväärtust.
B.3 Deklareeritava väärtuse põhise arvutusväärtuse määramine
B.3.1 Üldist
Paisutatud vahtpolüstüreenist plaati kasutatakse tingimustes, mille puhul eeldatav niiskusesisaldus on

0,02 m3/m3. Kasutatava toote deklareeritavaks väärtuseks on tingimusel 90/90 0,036 W/(m·K).
Nõutakse kahte arvutusväärtust, neist esimene peab vastama deklareeritavale väärtusele vastavale kvantiilile ja
teine keskväärtusele.
B.3.2 Kvantiil 90 %
Ainus vajalik teisendus on niiskusepõhine teisendus. See arvutatakse valemiga (5):
fψ (ψ 2 −ψ 1 )
Fm = e (B.11)
24
EVS-EN ISO 10456:2008
Niiskusepõhine teisenduskoefitsient on antud tabelis 4:
fψ = 4,0 (B.12)
Niiskusepõhine teisendustegur Fm ja teisendatud soojuserijuhtivus λ2 on sel juhul:
Fm = e[4,0(0,02–0)] = 1,0833 (B.13)
λ2 = 0,036 × 1,0833 = 0,0389988 (B.14)
Arvutusväärtuseks on lähima 0,001 W/(m·K)-ni ümardatud väärtus

λ = 0,039 W/(m·K) (B.15)
B.3.3 Keskväärtus
Keskväärtuse võib leida, kasutades valemit (C.1), nagu on näidatud valemis (B.16)
λ = λ90 – ∆λ (B.16)
λ väärtuse saab arvutada, kui on teada vähemalt mõõtmiste arv ja standardhälbe hinnang.
Vastasel korral võib leida ∆λ väärtuse kas standarditest või kirjanduses antud λ ja λ90 põhjal.
Käesolevas näites kasutatakse ∆λ väärtust 0,002, seega:
λ = 0,036 – 0,002 = 0,034 (B.17)
Seejärel seda väärtust korrigeeritakse, kasutades sama teisendustegurit, mis on arvutatud valemiga B.3.2
λ2 = 0,034 × 1,0833 = 0,0368322 (B.18)
Arvutusväärtuseks on lähima 0,001 W/(m·K)-ni ümardatud väärtus
λ = 0,037 W/(m·K) (B.19)
25
EVS-EN ISO 10456:2008
Lisa C
(teatmelisa)
Statistilised arvutused
C.1 Kvantiilide arvutamine
Jaotus ei ole tavaliselt teada, kuid eeldatakse, et tegemist on normaaljaotusega. Statistilised tolerantsi-
vahemikud (usaldatavuskvantiilid) arvutatakse vastavalt standardile ISO 16269-6. Keskväärtusi hinnatakse
standardi ISO 2602[1] kohaselt. Kahte keskväärtust võrreldakse standardi ISO 2854 kohaselt.
Tabelis C.1 esitatakse tegurid k1 ja k2, 90 %-lisel (1 – α, protsentides) usaldusnivool, statistilistel tolerantsi-
vahemikel (kvantiil p) 50 % ja 90 %. Tegurit k1 kasutatakse juhul, kui standardhälve on teada ja tegurit k2 juhul,
kui standardhälve on hinnanguline.
C.2 Kesk- ja kvantiilväärtuste vastastikused teisendused

Kui arvutusväärtust on vaja määrata mõnel muul statistilisel hinnangul (kui 90 % või keskmine), kasutatakse
valemeid (C.1) ja (C.2):
λf = λ ± ∆λf (C.1)
Rf = R ± ∆Rf (C.2)
kus
λf, Rf ülemine või alumine kvantiil;
∆λf, ∆Rf keskväärtuse ja valitud kvantiili vahe.
∆λf ja ∆Rf võib leida mõõteväärtuste statistilise hindamise teel, kuid need võib võtta ka standarditest või
kirjandusest, kus on antud keskmiste ja 90 % kvantiilide väärtused.
26
EVS-EN ISO 10456:2008
Tabel C.1 – Ühepoolsete tolerantsivahemike koefitsiendid
n k1 k2
1 – α = 0,90 1 – α = 0,90
p = 50 % p = 90 % p = 50 % p = 90 %
3 0,74 2,02 1,09 4,26
4 0,64 1,92 0,82 3,19
5 0,57 1,86 0,69 2,74
6 0,52 1,81 0,60 2,49
7 0,48 1,77 0,54 2,33
8 0,45 1,74 0,50 2,22
9 0,43 1,71 0,47 2,13
10 0,41 1,69 0,44 2,07
11 0,39 1,67 0,41 2,01
12 0,37 1,65 0,39 1,97
13 0,36 1,64 0,38 1,93
14 0,34 1,63 0,36 1,90
15 0,33 1,61 0,35 1,87
16 0,32 1,60 0,34 1,84
17 0,31 1,59 0,33 1,82
18 0,30 1,58 0,32 1,80
19 0,30 1,58 0,31 1,78
20 0,29 1,57 0,30 1,77
22 0,27 1,56 0,28 1,74
25 0,25 1,54 0,26 1,70
30 0,23 1,52 0,24 1,66
35 0,22 1,50 0,22 1,62
40 0,20 1,49 0,21 1,60
45 0,19 1,47 0,19 1,58
50 0,18 1,46 0,18 1,56
75 0,15 1,43 0,15 1,50
100 0,13 1,41 0,13 1,47
200 0,09 1,37 0,08 1,40
500 0,06 1,34 0,06 1,36
1000 0,04 1,32 0,04 1,34
∞ 0,00 1,28 0,00 1,28
27
EVS-EN ISO 10456:2008
Kasutatud kirjandus
[1] ISO 2602, Statistical interpretation of test results - Estimation of the mean - Confidence interval
[2] ISO 2854, Statistical interpretation of data - Techniques of estimation and tests relating to means and
variances
[3] ISO 8301, Thermal insulation - Determination of steady-state thermal resistance and related properties -
Heat flow meter apparatus
[4] ISO 8302. Thermal insulation - Determination of steady-state thermal resistance and related properties -
Guarded hot plate apparatus
[5] ISO 9053, Acoustics - Materials for acoustical applications - Determination of airflow resistance
[6] ISO 9346, Hygrothermal performance of buildings and building materials - Physical quantities for mass
transfer - Vocabulary
[7] ISO 10292, Glass in building - Calculation of steady-state U values (thermal transmittance) of multiple
glazing
[8] ISO 16269-6:2005, Statistical interpretation of data - Part 6: Determination of statistical tolerance intervals
[9] EN 1745. Masonry and masonry products - Methods for determining design thermal values
[10] EN 10088-1, Stainless steels - Part 1: List of stainless steels
[11] EN 12524, Building materials and products - Hygrothermal properties - Tabulated design values
[12] EN 12664, Thermal performance of building materials and products - Determination of thermal resistance
by means of guarded hot plate and heat flow meter methods - Dry and moist products of medium and low
thermal resistance
[13] EN 12667, Thermal performance of building materials and products - Determination of thermaI resistance
by means of guarded hot plate and heat flow meter methods - Products of high and medium thermal
resistance
[14] EN 12939, Thermal performance of building materials and products - Determination of thermal resistance
by means of guarded hot plate and heat flow meter methods - Thick products of high and medium thermal
resistance
[15] ANDERSON, B.R. et al., Analysis, selection and statistical treatment of thermal properties of building
materials for the preparation of harmonised design values. Final report of the Thermal Values Group,
coordinated by Building Research Establishment (BRE), UK
[16] CAMPANALE, M., Determination of thermal resistance of thick specimens by means of a guarded hot plate
or heat fIow meter. Istituto di Fisica Tecnica, Universitá di Padova, Padua, Italy
[17] CAMPANALE, M. and DE PONTE, F., Temperature effect on steady-state heat transfer properties of
insulating materials. Istituto di Fisica Tecnica, Universitá di Padova, Padua, Italy
[18] BISIOL, B., CAMPANALE, M. and MORO, L., Theoretical and experimental characterization of insulating
cork boards. Istituto de Fisica Tecnica, Facoltá di Ingegneria, Universitá di Padova, Padua, Italy
[19] CAMPANALE, M., DE PONTE, F., MORO, L. and ZARDO, V., Separation of radiative contribution in heat
transfer in polyurethanes. Istituto de Fisica Tecnica, Universitá di Padova, Padua, ltaly
28
EVS-EN ISO 10456:2008
[20] CAMPANALE, M., DE PONTE, F. and MORO, L, Theoretical characterization of homogeneous cellular
plastic materials. Istituto de Fisica Tecnica, Facoltá di Ingegneria, Universitá di Padova, Padua, Italy
[21] DE PONTE, F., High Temperatures - High Pressures, Vol. 19, 1987, pp. 237-249, Combined radiation and
conduction heat transfer in insulating materials. 10 ETPC Proceedings, p. 349
[22] KUMARAN, M.K, IEA Annex 24, Heat, air and moisture transfer in insulated envelope parts, Volume 3,
Task 3: Material Properties. Reviewed by Per Jostein Hovde; edited by Fatin Ali Mohamed. Final report.
Leuven: Laboratorium Bouwfysica, Departement Burgerlijke Bouwkunde, 1996, ISBN 90-75741-01-4
29

Evs en Iso 10456 2008 Ehitusmaterjalid Ja - Tooted

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Evs en Iso 10456 2008 Ehitusmaterjalid Ja - Tooted

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 10456:2008

Avaldatud eesti keeles: detsember 2009

Building materials and products

EESTI STANDARDI EESSÕNA

– omab sama staatust, mis jõustumisteate meetodil vastuvõetud originaalversioon,

– on kinnitatud Eesti Standardikeskuse 13.11.2009 käskkirjaga nr 206,

Euroopa standardimisorganisatsioonide poolt rahvuslikele Date of Availability of the European Standard

ICS 91.120.10 Soojusisolatsioon

Standardite reprodutseerimis- ja levitamisõigus kuulub Eesti Standardikeskusele

ICS 91.120.10 Supersedes EN ISO 10456:1999

This European Standard was approved by CEN on 07 December 2007.

EUROPEAN COMMITTEE FOR STANDARDIZATION

Management Centre: rue de Stassart, 36 B-1050 Brussels

4 KATSEMEETODID JA –TINGMUSED ......................................................................................................... 6

CENELEC) ei loe end vastutavaks taoliste patendiõiguste identifitseerimise eest.

Teises väljaandes on tehtud järgmised muudatused:

─ on laiendatud standardi käsitlusala, lisades soojus- ja niiskustehniliste omaduste tabuleeritud arvutus-

─ käsitlusala määrab kindlaks, et niiskuskoefitsiendid kehtivad ainult piirkonnas 0 °C kuni 30 °C;

─ uue alajaotisena on lisatud niiskustehniliste omaduste katsetamist käsitlev jaotis 4.2;

─ jaotist 7.2 on täiendatud üldiste klimaatiliste andmetega;

─ uue alajaotusena on lisatud soojustusmaterjalides toimuvat konvektsiooni käsitlev jaotis 7.5;

Soojus- ja niiskusülekandearvutusteks on vaja teada ehituses kasutatavate materjalide soojus- ja niiskus-

Arvutusväärtusi on võimalik tuletada lähtudes kõnealuse toote mõõtmistel põhinevatest deklareeritavatest

rahvusvaheline standard esitab nimetatud teisendusteks vajalikud meetodid ja andmed.

Käesolev rahvusvaheline standard esitab temperatuuri- ja niiskusepõhised teisenduskoefitsiendid, mis kehtivad

Käesolev rahvusvaheline standard esitab ka ehituses laialdaselt kasutatavate soojuslikult homogeensete

materjalide ja toodete soojus- ja niiskusülekandearvutustes kasutatavad tabeliväärtused.

ISO 7345 Thermal insulation – Physical quantities and definitions

3.1 Terminid ja määratlused

Käesolevas Euroopa standardis kasutatakse järgmisi termineid ja määratlusi.

3.2 Sümbolid ja ühikud

Sümbol Sisu Ühik

4.1 Soojustehniliste omaduste katsetamine

Soojusjuhtivuse või soojustakistuse mõõteväärtuste määramiseks tuleb kasutada järgmisi meetodeid:

─ standardi ISO 8990 kohast kalibreeritud või reguleeritud kuumkastimeetodit.

─ mõõdetud paksus ja tihedus, identifitseerimiseks;

─ katsekeha niiskussisaldus katsetamise ajal;

─ (vanandatud materjalide puhul) katsekeha vanus ja konditsioneerimistoimingud enne katsetamist.

4.2 Niiskusepõhiste omaduste katsetamine

5 DEKLAREERITAVATE SOOJUSVÄÄRTUSTE MÄÄRAMINE

Tabel 1 – Piirtingimused nimiväärtuste määramisel

Kasutatavad andmed peavad olema kas:

Arvutuste käigus võib väärtusi ümardada maksimaalselt kuni kolme tüvenumbrini.

─ kui 0,20 < λ ≤ 2,00: ümardatakse lähima kõrgema 0,01 W/(m·K)-ni;

─ kui 2,00 < λ: ümardatakse lähima kõrgema 0,1 W/(m·K)-ni.

b) soojustakistus, R, m2·K/W, ümardatakse lähima madalama väärtuseni, maksimaalselt kahe kümnend-

kohani või kolme tüvenumbrini.

6 ARVUTUSLIKE SOOJUSVÄÄRTUSTE MÄÄRAMINE

6.2 Arvutusväärtuste ümardamine

Arvutusväärtused tuleb ümardada jaotises 5 antud reeglite kohaselt:

─ soojustakistus, lähima madalama väärtuseni, m2 K/W).

6.3 Deklareeritavate väärtuste põhised arvutusväärtused

6.4 Mõõteväärtuste põhised arvutusväärtused

7 SOOJUSTEHNILISTE VÄÄRTUSTE TEISENDAMINE

7.2 Temperatuuripõhine teisendamine

Temperatuuripõhine teisendustegur FT määratakse valemiga:

Soojustus- ja müürimaterjalide temperatuuripõhiste teisenduskoefitsientide väärtused on antud lisas A.

Soojustehniliste arvutusväärtuste määramisel tuleks lähtuda ehituselementi paigaldatud materjali eeldatavast

7.3 Niiskusepõhine teisendamine

Niiskusepõhine teisendustegur Fm määratakse järgnevalt:

a) teisendamine lähtudes massipõhisest niiskussisaldusest:

Fm = e fu (u2 −u1 ) , (4)

b) teisendamine lähtudes mahupõhisest niiskussisaldusest: