Standard EVS 932 - 2017 Ehitusprojekt - EAL Koolitus - Indrek Tärno - 2018.05.07

Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ Eesti Arhitektide Liit, 07.05.
2018
Eesti standard EVS 932:2017 Ehitusprojekt

Indrek Tärno
volitatud ehitusinsener
Projektipea
Ehituskonsultatsiooni leping
Taivo Ruus
vandeadvokaat
Advokaadibüroo Triniti
Indrek Tärno Koolitus Eesti Arhitektide Liidus 1
Ajakava
10.00-11.30 I osa: EVS 932:2017
11.30-11.45 paus 15 minutit
11.45-13.15 II osa: EVS 932:2017
13.15-14.00 lõunapaus 45 minutit
14.00-15.30 III osa: ehituskonsultatsiooni leping
15.30-16.00 küsimused-vastused
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit / Indrek Tärno 1

Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ Eesti Arhitektide Liit, 07.05.2018
Eesti standard
EVS 932:2017 Ehitusprojekt
Kõneleja
• Indrek Tärno, ehitusinsener

– Standardi EVS 932 „Ehitusprojekt“ projektijuht
– Projektipea OÜ
– Töö ehituskonsultandina
• projekteerimise projektijuhtimine
• tellija lähteülesannete koostamine
• tellija nõustamine projekteerimisküsimustes
• tellija esindamine projekteerimises ja
projekteerimisejärelevalve
– Inseneride ja arhitektide koolitamine
• „projekteerimise töökorraldus“
• praktiseerivatele arhitektidele ja inseneridele
• üliõpilastele

Teemad
• 1. osa
– standardi EVS 932:2017 temaatika, sihtrühm, eesmärgid
– standardi lähtekohad ja küsimused, milles otsida standardist
tuge
– ehituskonsultatsiooniteenuste tellimisest ja pakkumisest, tellija
lähteülesandest
– standardi ülesehitus
– projekteerimiseemaatikaga seotud terminid
• 2. osa
– ehitusprojekti üldised põhimõtted
– ehitusprojekti staadiumid – kellele, miks ja milleks
– ehitusprojekti koosseis
– ehitusprojekti lähteandmed
– eskiis, projekteerija järelevalve, tootejoonised
Standardi temaatika, sihtrühm,

eesmärgid

EVS 932 temaatika
• Projekteerimise töökorraldus
• Ehitusprojekti staadiumites
– tehtav töö
– esitatav info ja selle detailsus
• Projekteerimise koht ja roll ehitusvaldkonnas
• EVS 932 on järeltulijaks standarditele

– EVS 811 „Hoone ehitusprojekt“ ja
– EVS 907 „Rajatise ehitusprojekt“
EVS 811 ja 907 ei ole enam kasutusel
EVS 932 eesmärgid
• Standardi eesmärgiks on korrastada ning

kujundada projekteerimisvaldkonda, ja
ehitusvaldkonda laiemalt
– Selles tegevuses on kõikidel ehituskonsultantidel oma
roll, seda ei tule meie eest mitte keegi teine tegema
• Standard on koostatud 5-7-10 aasta

perspektiiviga
– Uue standardi avaldamisele järgneval päeval ei juhtu
praktikas suurt midagi

Standardi EVS 932 taust
• Kes on standardi EVS 932 taga?

• Eesti Arboristide Ühing • Majandus- ja kommunikatsiooni-
• Eesti Arhitektide Liit ministeerium
• Eesti Sisearhitektide Liit • Rahandusministeerium
• Eesti Asfaldiliit • Päästeamet
• Eesti Ehituskonsultatsiooni- • Tallinna Keskkonnaamet
ettevõteteLiit • BIMCON OÜ
• Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit • Inseneribüroo PIKE OÜ
• Eesti Kütte- ja Ventilatsiooni- • K-Projekt AS
inseneride Ühendus • Neoprojekt OÜ
• Eesti Maastikuarhitektide Liit • Novarc Group AS
• Eesti Veevarustuse ja • PIN Arhitektid OÜ
Kanalisatsiooni Inseneride Selts • Projektipea OÜ
• TTÜ Ehitusteaduskond • Targo Kalamees FIE
• TTÜ Teedeinstituut • Teede REV-2 AS
Standardi EVS 932 sihtrühm
• Ehitusala professionaalid
• ehitiste projekteerijad
• professionaalsed ehitiste tellijad
• ehitusjuhid
• ehituse omanikujärelevalve spetsialistid
• ametiasutuste ehitusspetsialistid
• arhitektuuri- ja insenerierialade õppejõud
– ja nende hulgast eelkõige
• tellijad ja alles seejärel
• projekteerijad
• Standard annab „õnge“, mitte „kala“
– Tavatarbijale (näiteks eramaja projekti tellijale) oleks
vaja mitmeid kordi lihtsustatud juhiseid

Standardi märksõnad
• Ehituskonsultatsiooniteenused
• Tellija lähteülesanne
• Projekteerimistöö
• Ehitusprojekt
• Koostöö
Mida on uut ...
• Innovaatilist on vähe
– Pigem unustatud põhimõtete meelde tuletamine
• Unustatud põhimõtted võivad tunduda ka uutena

– Põhjused
• Puudused arhitektide ja iseneride õppekavades
• Eestikeelse kirjasõna puudumine
• 1990ndatel lagunenud meistrid-sellid-õpipoisid töökorraldus
ehitusvaldkonnas
• Innovatsioon ilma projekteerimise ja ehitustöö

aluspõhimõtete tundmiseta ...?

Mida on uut ...
• Aga tegelikult ...

– „Aga tegelikult tehakse ju teistmoodi!“
– „Ma olen alati nii teinud!“
• Tänane praktika
– Kas tänastel mõtteviisidel on sisukad põhjendused?
– Harjumus ja „nii on alati tehtud“ ei ole sisukad
põhjendused
• Standardi eesmärgist veelkord
– Standardi eesmärgiks on korrastada ning kujundada
projekteerimisvaldkonda, ja ehitusvaldkonda laiemalt
Mida on uut ...
• Standardi käsitlus on mõneti idealistlik

– Praktikas on palju erinevaid olukordi, vajadusi ja
variatsioone; erinevaid inimesi ja motivaatoreid
– Ideaalsest töökorraldusest võib eemalduda, kui
osatakse hinnata, mida võidetakse ja mida
kaotatakse

EVS 932 lähtekohad
EVS 811:2012 EVS 907:2010 Muu aktuaalne

Hoone ehitusprojekt Rajatise ehitusprojekt projekteerimistemaatika
EVS 865-1:2013 EVS 932:2017

Õigusaktid
Eelprojekti seletuskiri Ehitusprojekt
EVS 865-2:2014
Eriala kultuur
Põhiprojekti seletuskiri
EVS 932 lähtekohad: muu aktuaalne

projekteerimistemaatika
• Ehituskonsultatsiooniteenused, projekteerimistöö
• Tellija lähteülesanne
• Mis kuulub ehitusprojekti koosseisu ja mis ei kuulu?
• Mis on ehitusprojekti staadium? Miks ja kelle
huvides?
• Eskiis versus ehitusprojekt
• Tootejoonised versus ehitusprojekt
• Projekteerija järelevalve
• Projekteerimistöö sisu ja projekteerimisel
kasutatavad abivahendid, ehitise infomudel

EVS 932 lähtekohad: eriala kultuur

• Õigusaktid ja standardid peaksid lisaks valdkonna
reguleerimisele olema eriala kultuuri kandjad, samuti
suunanäitajad
• Oluliseks eriala kultuuri kandjaks on keelekasutus
• Argikeel versus kirjakeel ja korrektsed terminid
– „eriosad“  tehnosüsteemid
– „konstruktiivne projekt“  konstruktsiooniprojekt, ehitusprojekti
konstruktsiooniosa
– „netopind“, „brutopind“  netopindala, brutopindala
– „suitsuärastus“  suitsueemaldus
– „tööjoonised“  tööprojekt
– „spets“  spetsifikatsioon, kui silmas peetakse
ehitustoote omadusi
 materjalide koguste kokkuvõte
EVS 932 käsitlusala
• Standard ei käsitle ehitusprojekti ja projekt-

dokumentide vormistust ja esitusviisi, selle
määravad õigusaktid
– kas paberil või digitaalne
– kas seletuskirjad-joonised või ehitise infomudel vms
– määrus nr 97“Nõuded ehitusprojektile“
• Standard rõhutab ehitusprojekti sisu prioriteetsust
vormi ees
• Nii on jäetud võimalus uute ja arenevate info
esitusviiside paindlikuks juurutamiseks
– Näiteks ehitise infomudeli (Building Information Model
ehkBIM) kasutamiseks

Kvaliteetne tööprojekt
kvaliteetseks ehitamiseks
ehitusprojekti
Seletuskirjade koostamine
koostamine
Jooniste tegemine ehitusprojekti
Mudeldamine koostamine
Projekteerimistöö
sisulised küsimused
ülesanded
• Standard annab juhised

– tehnovõrkude
– haljastuse
– tee ja teerajatiste
– hoone
– välisruumi kujunduslike rajatiste
ehitusprojekti koostamiseks
• Standardis kirjeldatud põhimõtted on
kasutatavad ka muude ehitiste puhul
• Standardi temaatika vaatenurgast ei ole vahet,
kas ehitis on ehitusloakohustuslik või mitte

EVS 932 ei ole ...
• EVS 932 ei ole ehitusprojekti tellimise ja

koostamise tüüplähteülesanne
– Tellija lähteülesanne, mis koosneb üksnes
minimalistlikust nõudest a’la „koostada ehitusprojekt
vastavalt standardile EVS 932“ on puudulik ja viitab
tellija vähesele kompetentsile ehitusprojekti tellimisel
• EVS 932 ei ole kontrollnimekiri, kust võib

lugeda lõplikku tõde - ehk mis täpselt ja kui
detailselt peab olema projektis käsitletud ning
kirjeldatud
EVS 932 ei ole tüüplähteülesanne
• EVS 932 on
– ühest küljest tellijale sisendiks ja abiks
lähteülesandekoostamisel ja
– teiseks küljest konsultandile-projekteerijale juhiseks
lähteülesande interpreteerimisel
Standard EVS 932

Ehitusprojekt
EHITUSPROJEKTI Projekteerimine ja
..................
LÄHTEÜLESANNE ehitusprojekt
...................

Ehituskonsultatsiooni leping EKL 2016
• „Töö sisu on Lähteülesandes ammendavalt

defineeritud, hõlmates teenuseid, mida osutab
Konsultant kooskõlas Lepinguga. Töö on
ühtlasi Lepingu objektiks.“
LEPING
Lähte-
ülesanne
Õigusaktid ja standard
• Õigusaktid  kohustuslikud nõuded ehitusprojektile

– pädev asutus (KOV, TJA) peaks kogu hindamise aluse
saama õigusaktidest
– majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97
„Nõuded ehitusprojektile“ on alusdokument avaliku võimu
teostamiseks
• See tähendab - määruse nõuded on kohustuslikud, kui ehitusprojekt
esitatakse ehitusloa taotlemiseks või kasutusloa taotlemiseks
• Standard EVS 932  ei ole kohustuslikud nõuded

– märksõnaks „tellija ja töövõtja kokkulepe“
– standardit järgitakse, kui tellija ja töövõtja nii kokku lepivad
– kuid ... EVS 932 väljendab head tava

Ehitusprojekti standardiseerimine?
• Mida on ehitusprojekti puhul võimalik

standardiseerida?
– Võimalik on standardiseerida vormistust
– Kuid ...
• Vormistus on ehitusprojekti puhul kahtlemata oluline, kuid siiski
mitte kõige olulisem teema
• Info esitusviisid on kiirelt arenemas (näiteks ehitise infomudeli
kasutamine) ja mõistlik on luua võimalused uute esitusviiside
paindlikuks juurutamiseks
– Standardi EVS 932 kontekstis on vormistuse küsimused
valdavalt jäetud õigusaktide reglementeerida
• Mida on ehitusprojekti puhul võimalik

standardiseerida?
– Projekteeritavaid objekte on väga erinevaid, nii
projektlahenduste sisu kui ka objekti mastaabi poolest
– Kõikide olukordade jaoks universaalselt sobivat juhist
ei ole võimalik koostada
– Võimalik on defineerida põhimõtteid ja anda
raamistik, mille alusel teha ehitusprojekti sisu ning
detailsust puudutavaid otsuseid
Standardis EVS 932 ongi defineeritud eelkõige
põhimõtted ja raamistik

• Kes otsustab konkreetse ehitusprojekti täpse

sisu ja detailsuse?
– Otsused teeb piisava kutsetasemega ning oma
töös eetiliselt ja vastutustundlikult käituv
projekteerija
• Tase 7, tase 8 (EKR)
• Lisaks ütlevad oma arvamuse ehitusprojekti tellijat esindav
ehituskonsultant ning projektile eksperthinnangut andev
projekteerija
• Uus standard annab projekteerijale ulatuslikud

õigused, samas eeldab vastutustundlikku ja
eetilist käitumist
Standardi ülesehitus

EVS 932 ülesehitus

Sissejuhatus
1. Käsitlusala
2. Normiviited
3. Terminid ja määratlused
4. Ehitusprojekti üldpõhimõtted
5. Ehitusprojekti staadiumid
6. Ehitusprojekti koosseis
7. Ehitusprojekti lähteandmed
8. Peaprojekteerimise ülesanded
9. Projekteerimisvaldkondade juhised
Lisa A: Eskiis
Lisa B: Projekteerija järelevalve
Lisa C: Tootejoonised
Lisa D: Ehitise infomudeli rakendamine kooskõlas ehitusprojekti staadiumitega
Lisa E: Ehitusprojekti seosed ehituse tervikprojekti muude tegevuste ja protsessidega
Lisad A-E on normlisad
EVS 932 ülesehitus

EVS 932 Ehitusprojekt
290 lehekülge
Projekteerimise ja ehitusprojekti Detailsed juhised ehitusprojekti

koostamise põhimõtted eel,põhi ja tööprojekti staadiumi
Seosed muude ehituskonsultat- koostamiseks reas projekteerimis-
siooniteenuste ja ehitamisega valdkondades
• PT 3: Terminid ja määratlused • PT 9 9.1
9.2
• PT 4: Ehitusprojekti üldpõhimõtted 9.3
9.4
9.5
• PT 5: Ehitusprojekti staadiumid 9.6
9.7
• PT 6: Ehitusprojekti koosseis
• PT 8: Peaprojekteerimise ülesanded
• Lisad A-E: Ehitusprojekti seosed ...
50 LEHEKÜLGE 235 LEHEKÜLGE

„Kus see kirjas on!“

• Nii mõneski projekteerimist, ehitusprojekti või projekteerija tööd
puudutavas vaidluses jõutakse (kui tõestamisega kiputakse hätta
jääma) kõike ja kõiki seljatava argumendini „Kus see kirjas on!“
• Sellises olukorras on üpris palju lootust, et abi leiab standardi
viiekümnelt projekteerimise ja ehitusprojekti koostamise põhimõtteid
kirjeldavalt leheküljelt
– PT 3: Terminid ja määratlused
– PT 4: Ehitusprojekti üldpõhimõtted
– PT 5: Ehitusprojekti staadiumid
– PT 6: Ehitusprojekti koosseis
– PT 8: Peaprojekteerimise ülesanded
– Normlisa A:
Eskiis
– Normlisa B:
Projekteerija järelevalve
– Normlisa C:
Tootejoonised
– Normlisa D:
Ehitise infomudeli rakendamine kooskõlas ehitusprojekti
staadiumitega
– Normlisa E: Ehitusprojekti seosed ehituse tervikprojekti muude tegevuste
ja protsessidega
EVS 932 ülesehitus
• Lehekülgede arvult mahukat

standarditonebamugavkasutada
• Tulevikus tasub kaaluda standardi jagamist eraldi
osadeks, nö vihikuteks: EVS 932-1, EVS 932-2 jne
EVS 932-1 EVS 932-2 EVS9 32-3 EVS 932-4 EVS 932-...
Ehitus- Tee, liiklus

projekti + Välisruum + ja tee- + Haljastus + ........
üldjuhised rajatised
• Paraku täna ei sobi vihikute süsteem praktikas levinud

probleemide ravimiseks

Peatükk 3
Terminid ja määratlused
• Standardiga tutvumist tuleb alustada
sissejuhatusest, käsitlusalast ja terminitest
• Terminite peatükis esitatu on osa ehitusprojekti
üldjuhistest ja oskusteabest; näiteks
– ehituskonsultatsiooniteenused
– ehituskonsultant
– projekteerimine
– projekteerija
– eskiis
– omanikujärelevalve
– projekteerija järelevalve
– ehitusprojekti lähteülesanne
– ehitusprojekti staadium
– projekteerimise peatöövõtt
– peaprojekteerimine
– tehnosüsteem ja tehnovõrk
– ehitusprojekti seletuskiri
– spetsifikatsioon
– materjalide koguste kokkuvõte

• Terminite ja määratluste tähendus ning sisu

sõltub riigiti erialasest kultuuriruumist,
projekteerimise töökorralduse põhimõtetest ning
tavadest
• Ingliskeelsed vasted eestikeelsetele terminitele
on esitatud vaid nendel juhtudel, kui ingliskeelse
vaste kasutamine samas tähenduses on
standardi koostamise käigus leidnud piisavalt
kinnitust
• Terminite järjekord peatükis on taotluslik
• Ehituskonsultatsiooniteenused
– ehituslikku või looduslikku keskkonda käsitlevad
tehnoloogiapõhised intellektuaalteenused
– näited standardi lisas E.3
• Ehituskonsultant
– isik, kellel on ehitusalane kompetentsus ja kes osutab
ehituslikku või looduslikku keskkonda käsitlevaid
tehnoloogiapõhiseid intellektuaalteenuseid

Ehituskonsultatsiooniteenuste näiteid
Detailplaneeringu koostamine □
Eskiisi koostamine □
Ehitusprojekti tellija lähteülesande koostamine □
Projekteerimistingimuste taotlemine □
Tehnovõrkude valdajate tehniliste tingimuste taotlemine □
Ehitusuuringute tegemine □
Eksperthinnangu andmine olemasolevale ehitisele □
Ehitusprojekti koostamine □
Ehitusloa taotlemine □
Ehituskulude hindamine □
Projekteerija järelevalve □
Omanikujärelevalve □
Kasutusjuhendi koostamine □
.........(jne) □
• Projekteerimine
– ehituskonsultatsiooniteenus, mille sisuks on arhitektuuri- ja
insenerivaldkondade ehituslike projektlahenduste loomine
ning kavandamine ning sellel põhinev ehitusprojekti koostamine
• Projekteerimise definitsioonist saavad alguse nii ehitusprojekti sisu
põhimõtted kui ka projekteerija töö tasustamise põhimõtted
• Ehitaja ülesandeks on viia ellu ehitis, mille projekteerija on loonud ja
kavandanud
• Projekteerija
– arhitekt ja insener, kes loob ning kavandab arhitektuuri- ja
insenerivaldkondade projektlahendusi ning koostab
ehitusprojekti
• Projekteerija on ehitusvaldkonna laiemas käsitluses ehituskonsultant

Ehituskonsultatsiooniteenused
versusehitamine
EHITUS
Ehituskonsultatsiooni-
teenused Ehitamine
(shprojekteerimine)
Ajatöö Tükitöö
Olemuslik erinevus!
• Spetsifikatsioon
– seadme, ehitusmaterjali või -toote parameetrite ning omaduste
detailne kirjeldus
• Spetsifikatsioon ei sisalda ehitusmaterjalide, -toodete, seadmete,
istikutekoguseid
• Materjalide koguste kokkuvõte

– ehituskulude hindamise ja ehitushanke dokument, milles esitatakse
kõigi projektlahendusse kuuluvate seadmete, ehitusmaterjalide ning
–toodete (haljastuse valdkonnas samuti istikute) kogused
• Töömahtude loetelu
– ehitushanke ja ehituse administreerimise dokument, milles
loetletakse ehitusprojekti ellu viimisel tehtavad ehitustööd tööliikide
kaupa koos kulude - tööjõukulude, materjalikulude,
alltöövõtukulude, omateenuste kulude, muude kulude - suurusega

Peatükk 4
Ehitusprojekti üldpõhimõtted
Standardi peatükk 4 ja lisa E
Info ehitusprojekti üldpõhimõtete mõistmiseks

E.1 Ehitusprojekti roll ehituse tervikprojektis
E.1.1 Ehitusprojekt ja ehitusprojekti lähteülesanne
E.1.2 Ehitusprojekt ja ehitusloa taotlemine
E.1.3 Ehitusprojekt, ehituskulude ja kasutus- ning
hoolduskulude hindamine
E.1.4 Ehitusprojekt ja ehituse töövõtu vorm
E.1.5 Ehitusprojekt ja ehitamine
E.1.6 Ehitusprojekt, kasutusjuhend ja hooldusjuhend
E.1.7 Ehitusprojekt ja ekspertiis
E.3 Ehituskonsultatsiooniteenuste näiteid

4.1 Ehitusprojektis kirjeldatakse ehitist, ehitise osa,

objekti, mille projekteerija on loonud ja
kavandanud
– Ehitusprojekti põhisisuks on projektlahenduste kirjeldused
4.2 Ehitusprojektil ei ole ühtset, kõikide objektide ja

olukordade jaoks universaalselt sobivat koosseisu
ning sisu
– Standard annab raamistiku, millest lähtuvalt ehitusprojekti
tellija koostab konkreetse ehitusprojekti lähteülesande ja
ehitusprojekti koostamise töövõtuprogrammi, samuti
hoolitseb töövõtuprogrammist välja jäetud töö tegemise
eest
4.3 Ehitusprojekt koos kõigi selle koosseisu kuuluvate

projektdokumentidega ning sisalduva infoga on
tervik
– Ehitusprojekti üksikud dokumendid täiendavad teineteist
– Ehitusprojekti kasutamisel ning projektile hinnangute
andmisel kasutatakse kõiki dokumente ja infot koos
4.4 Standardis esitatakse soovituslikud miinimum-

nõuded ehitusprojekti staadiumites tehtavale
projekteerimistööle, esitatavale infole ja selle
detailsusele

4.5 Ehitusprojekti staadiumites tehtava projekteerimis-

töö sisu, esitatav info, selle ulatus ja detailsus ei
sõltu kasutatavatest projekteerimise ja ehitus-
projekti koostamise vahenditest
– Sellisteks vahenditeks on näiteks pliiats ja paber,
projekteerimistarkvara, joonestustarkvara, info-
tehnoloogilised rakendused (näiteks ehitise
infomudel/BIM) vms
4.6 Kui ehitusprojekti tellija ja projekteerija ei ole

kokku leppinud teistsuguses töö sisus ning
detailsuses hinnatakse ehitusprojekti staadiumis
tehtud töö ja esitatud info nõuetele vastavust
õigusaktide ning selle standardi määratluste järgi
4.7 Ehitusprojektina tellijale üle antav projekt-

dokumentatsioon peab vastama õigusaktidega ja
ehitusprojekti tellija lähteülesandes kehtestatud
vormistusnõuetele ning esitusviisile
– Näiteks kas paberil või digitaalne, seletuskirjad-joonised
või ehitise infomudel vms
4.8 Ehitusprojekt peab tagama projektikohaselt ja

ehitustehnoloogiliselt korrektselt ellu viidud ehitise
vastavuse õigusaktidega kehtestatud nõuetele

4.9 Projekteerimises ja ehitusprojekti koostamises

osalevate projekteerijate töövõttude täpne jaotus,
piirid ning vastutusalad määratakse ja
täpsustatakse iga konkreetse projekti puhul
kokkuleppe sõlmimisel ja/või peaprojekteerimise
ülesannete täitmise raames
– Standard ei piiritle projekteerijate töövõttusid lõpliku
täpsusega ehitusprojekti koostamise töökorralduse
tähenduses
4.10 Ehitusprojektis esitatavad arhitektuurivald-

kondade projektlahendused on autoriõiguse
objektid
Ehitusprojekti põhimõtted
• NB! Ehitusprojektis kirjeldatakse ehitist, ehitise osa,

objekti, mille projekteerija on loonud ja kavandanud
– Muude ehituskonsultatsiooniteenuste osutamine ei kuulu
vaikimisi ehitusprojekti koostamise töö hulka
– Tellija poolt soovitavad teenused peavad olema kirjas tellija
lähteülesandes, näiteks:
1. Projekteerimistingimuste taotlemine 
2. Tehnovõrkude valdajate tehniliste tingimuste taotlemine 
3. Ehitusuuringute tegemine 
4. Ehitusprojekti koostamine 
5. Materjali koguste kokkuvõtte koostamine 
6. Ehituskulude hindamine 
7. Ehitusloa taotlemine 
8. Projekteerija järelevalve 

Peatükk 5
Ehitusprojekti staadiumid
• Projekteerimine ja ehitusprojekti koostamine toimub

suunas üldiselt detailsemale
– Ehitusprojekti infot täiendatakse ja täpsustatakse
staadiumite kaupa
• Ehitusprojekti staadium
– Ehitusprojekti staadium on ehitusprojekti koostamise
arengujärk, ka arengujärgu lõpptulemus
– Ehitusprojekti staadium ei ole ehitusprojekti tüüp,
vormegaliik!!!
– Sõnad „eelprojekt“, „põhiprojekt“, „tööprojekt“ tähendavad:
• Ehitusprojekt eelprojekti staadiumis
• Ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis
• Ehitusprojekt tööprojekti staadiumis

• Ehitusprojekti staadiumid järgnevad üksteisele

• Staadiume eristab
– tehtava projekteerimistöö detailsus ja
– projektlahenduse kohta esitatava info detailsus ning
– eesmärk
• Staadiumite detailsus ja eesmärgid

– Eelprojekt on ehitusprojekti esimene staadium ehk
arengujärk, mis üldjuhul lähtub eskiisist ning milles
töötatakse välja ja valitakse ehitise projektlahenduse
põhimõtted ning üldine kvaliteeditase
– Põhiprojekt on ehitusprojekti teine staadium, milles
detailiseeritakse eelprojekti staadiumis välja valitud
projektlahendust ja nõudeid kvaliteedile ulatuses, mis on
aluseks ehituskulude määramiseks, ehitushanke läbi
viimiseks ja ehituspakkumuse koostamiseks
– Tööprojekt on ehitusprojekti kolmas staadium, milles
detailiseeritakse eel- ja põhiprojektis kirjeldatud
projektlahendust ning kvaliteedinõudeid täpsuseni, mis on
kohane ehitustöö vahetuks tegemiseks ehitusplatsil

• Ehitustöö tegemise aluseks on ehitusprojekt

tööprojekti staadiumis ehk tööprojekt
– Ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis ja eelprojekti
staadiumis ei ole ehitustöö tegemise aluseks
– Eelprojekti ja põhiprojekti vormistamine
dokumentatsioonina annab võimaluse vähendada
ehitise tellija riske ehituse tervikprojekti ellu viimisel
ning teostada tervikprojekti protsesse paralleelselt
– Alati ja kõikide ehitiste puhul ei pruugi eel- ja
põhiprojekti vormistamine dokumentatsioonina olla
vajalik
• Kes kasutavad tööprojekti vahetult?

– Ehitaja
– Järelevalve
– Tellija
• Kelle jaoks veel on tööprojekt oluline?

– Tulevane haldaja
• Korrektne tööprojekt on aluseks sisukatele teostusdokumentidele
– Kindlustusandja

• Soovitatavalt detailiseeritakse põhiprojekt töö-

projektiks pärast ehitushanget
– Soovitatavalt koostab eskiisi ning seejärel
ehitusprojekti kõik kolm staadiumit üks ja sama
projekteerija
• Samas ei saa välistada, et ehitaja soovib tööprojekti staadiumis
kaasata teisi projekteerijaid
• Mõne teise arhitekti kaasamine tööprojekti tegemisele on äärmiselt
ebasoovitatav
• Tuleb järgida autoriõigust
• Ehitushanke aluseks on ehitusprojekt

põhiprojekti staadiumis (ehk põhiprojekt)
– Põhiprojekti staadiumis peab olema tehtud kogu
loominguline töö, mis mõjutab ehituspakkumust
– Tööprojekti staadiumisse jääb enamjaolt vaid
tehniline töö ja ehitustoodete konkreetsete markide
ning mudelite valik
• Konkreetsed ehitustooted peavad vastama parameetritele, mis on
ette kirjutatud põhiprojektis
• Ehituse (all)töövõttude jaotusega on võimalik arvestada tööprojekti
dokumentatsiooni koostamisel, kui nii on kokku lepitud, ehituse
töövõtja on valitud ja ta annab projekteerijale vajaliku lähteinfo

• Vajalik on mõista erinevust:

– ehitusprojekti staadiumid kui projekteerimistöö, mis
tehakse versus
– ehitusprojekti staadiumid kui dokumentatsioon, mis
vormistatakse
• Ehitusprojekti koostamisel on võimalik vahele

jätta eel- ja põhiprojekti staadiumi dokumen-
tatsiooni koostamist, aga
eelprojekti staadiumi ja põhiprojekti staadiumi
sisulist projekteerimistööd ära või vahele jätta
ei ole võimalik
Ehitusprojekt
Eelprojekti staadium Põhiprojekti staadium Tööprojekti staadium
Projekteerimistöö, mis tehakse ja info projektlahenduse kohta

Üldine Detailne
Eelprojekti staadiumi Põhiprojekti staadiumi Tööprojekti staadiumi

dokumentatsioon ehk dokumentatsioon ehk dokumentatsioon ehk
eelprojekt põhiprojekt tööprojekt
PÕHILAHENDUSED EHITUSHANGE EHITUSTÖÖ

• Keelelised nüansid staadiumite ideestiku

paremaks mõistmiseks
– Eelprojekt koostatakse
– Eelprojekt detailiseeritakse põhiprojektiks
– Põhiprojekti detailiseeritakse tööprojektiks
Ehitusprojekti dokumentatsioon mitmes

staadiumis või ühes staadiumis
Mastaapne ja keerukas ehitusprojekt
Eelprojekti staadiumi töö + Põhiprojekti staadiumi töö + Tööprojekti staadium töö
Eelprojekti staadiumi Põhiprojekti staadiumi Tööprojekti staadiumi

dokumentatsioon dokumentatsioon dokumentatsioon
(ehk eelprojekt) (ehk põhiprojekt) (ehk tööprojekt)
Väike ja lihtne ehitusprojekt

Eelprojekti + Põhiprojekti + Tööprojekti
staadiumi töö staadiumi töö staadiumi töö
Tööprojekti staadiumi
dokumentatsioon
(ehk tööprojekt)

Eelprojekti staadiumi eesmärk
• Eelprojekti staadiumi eesmärgiks on ehitise

võimalike lahendusalternatiivide kaalumine ning
ehitusprojekti tellija, ametiasutuste ja puudutatud
isikute jaoks aktsepteeritava projektlahenduse välja
valimine
– eelprojekti staadiumis välja valitud projektlahendust
hakatakse ehitusprojekti järgmistes staadiumites
detailiseerima
– eelprojekti peaeesmärgiks ei ole ehitusloa taotlemine,
kuigi see on võimalik
• Kõige suurem kahju ehitusprojekti tellijale
sünnib puudulikust tellija lähteülesandest ning
pinnapealsest ja madala kvaliteediga eelprojekti
staadiumist
Eelprojekti staadiumi sisukuse ja kvaliteedi olulisus
Projekteerimise mõju ehituskuludele ja ehitusprojekti raha kasutamine

PÕHIPROJEKT
TÖÖPROJEKT
EELPROJEKT
Võimalused rahakasutuse mõjuta- Raha kasutamine ehituse

miseks ehituse tervikprojekti eri tervikprojekti eri etappides
etappides
Allikas: Elektriprojekteerimise käsiraamat, Nevottelevat Sähkösuunnittelijat NSS ry, Suomen

Sähkö- ja teleurakoitsijaliitto ry, Espoo 2004

Ehitusprojekt ja selle staadiumid
• Ehitusprojekt jagatakse staadiumiteks eelkõige

tellija huvides
• Ehitusprojekti staadiumiteks jagamise vajadust

ja põhimõtteid selgitatakse täiendavalt standardi
lisas E
– E.2.3 Ehitusprojekti jagamine staadiumiteks
Ehitusprojekti staadiumid ja õigusaktid
• Majandus- ja taristuministri määrus nr 97

“Nõuded ehitusprojektile”
• Ehitusseadustik

Määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
• Eelprojekt on ehitusprojekti staadium, milles esitatakse

ehitise arhitektuurilahendus ja insener-tehniliste lahenduste
põhimõtted, mida tellija kooskõlastuse korral
detailiseeritakse projekteerimise järgmistes staadiumites
• Põhiprojekt on ehitusprojekti staadium, milles esitatakse

ehitise arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste
ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis võimaldab määrata
ehitise eelarvelist maksumust, korraldada ehitushanget ja
koostada ehitamiseks hinnapakkumust
• Tööprojekt on ehitusprojekti staadium, milles esitatakse

ehitise arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste
ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis võimaldab
nõuetekohaselt ehitada ning koostada teisi ehitamisega
seonduvaid dokumente, mille olemasolu peetakse vajalikuks
Ehitusprojekti staadium ja ehitusluba
• Määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

– §13–(1) Ehitusloa taotlemisel esitab ehitusloa taotleja
ehitusprojekti enda valitud staadiumis
• See tähendab – ehitusloa taotlemiseks võib kasutada nii eelprojekti,
põhiprojekti kui ka tööprojekti
– §13-(2) Olenemata esitatud ehitusprojekti
staadiumist, annab pädev asutus ehitusprojektile
hinnangu lähtudes eelprojektile esitatavatest ja
käesoleva peatüki nõuetest

Ehitusprojekti staadium, ehitusluba ja ehitustöö
• Ehitusseadustiku §38–(1)
– „Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab
ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile“
• Tõlgendus a’la „Sain eelprojekti alusel ehitusloa,
järelikult tohin teha ehitustööd“ on vale!
• Segadused praktikas on arvatavasti põhjustatud
ehitusprojekti staadiumite ideestiku
mittetundmisest
Ehitusprojekti staadium, ehitusluba ja ehitustöö
• Ehitusseadustiku §38–(1) seonduv

– Eel-, põhi- ja tööprojekt ei ole ehitusprojekti liigid, vormid või
tüübid; need on ühe ja sama ehitusprojekti arengujärgud, mida
eristab esitatava info detailsus ja eesmärk
– Riik ütleb, et temale piisab kavandatava ehitise nõuetele
vastavuse hindamiseks ja ehitusloa väljastamiseks eelprojekti
staadiumi info hulgast ning detailsusest (MKM määrus nr 97,
§13–(1), §13–(2))
– Eelprojekti alusel on võimalik taotleda ja välja anda ehitusluba,
aga see ei anna õigust teha eelprojekti alusel ehitustööd:
ennetuleb eelprojekt detailiseerida tööprojektiks
• eelöeldu järgib täpselt ehitusseadustiku §38–(1): eelprojekt ja tööprojekt
ongi üks ja sama ehitusprojekt
• ehitustöö tegemise aluseks on üksnes tööprojekt

Ehitusprojekti staadium ja kasutusluba
• Ehitusseadustiku §52–(3)
– Koos kasutusloa taotlusega esitatakse ehitusprojekt,
mille järgi ehitis ehitati
• Ehitatakse, st ehitustööd tehakse, tööprojekti
staadiumis oleva ehitusprojekti järgi
– Seega kasutusloa taotlemisel tuleb esitada tööprojekti
staadiumis olev ehitusprojekt, ehk tööprojekt
Peatükk 6
Ehitusprojekti koosseis

• Reeglina eeldab ehitusprojekti koostamine

projekteerimist ja projektlahenduste koostamist
mitmetes projekteerimisvaldkondades
– Nende valdkondade projektlahendused esitatakse
konkreetse ehitusprojekti jaotistes – ehitusprojekti
osades
– Ehitusprojekti jaotus projekteerimisvaldkonna-
põhisteks osadeks tuleneb
• projekteerijate eriaalasest spetsialiseerumisest
• konkreetse objekti iseärasustest
• konkreetse ehituse tervikprojekti iseärasustest
• ehitajate erialasest spetsialiseerumisest
• Ehitusprojektil ei ole ühtset, kõikide objektide ja

olukordade jaoks universaalselt sobivat
koosseisu
– Ehitusprojekti koosseis ja ehitusprojekti osad lähtuvad
tellija lähteülesandest
– Ehitusprojekti koosseis ja ehitusprojekti osad
lepitakse kokku ehitusprojekti tellija ja projekteerija
vahelises kokkuleppes
• Järgitakse põhimõtet, et üldjuhul hõlmab

ehitusprojekt nii kavandatavat ehitist kui ka
selle paiknemist maa-alal

• Alapunktid 6.1.1-6.1.28 defineerivad standardi käsitlusalasse

kuuluvaid enamlevinud projekteerimisvaldkondi
• Uuendusi võrreldes EVS 811ga ja EVS 907ga
– Ehitusprojekti ühisosa
– Välisruum
– Teed, liiklus ja teerajatised
– Haljastus
– Välisvalgustus(disain)
– Hoone valgustus(disain)
– Hoone sulused ja lukustus
– Hoone mehaaniline suitsutõrjepaigaldis
– Hoonesisene tuletõrjeveevärk
– Hoone automaatne sprinklersüsteem
– Hoone tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldis
• Ehitusprojekti ühisosa
– Ehitusprojekti jaotis, milles peaprojekteerija
(ehkprojekteerimise juht) esitab seletuskirja vormis
kõiki ehitusprojekti osi ja projekteerimisvaldkondi
hõlmava, ehitusprojekti kui terviku üldinfo

• Välisruum
– Välisruum käsitleb ehitusprojektiga hõlmatud maa-ala
ruumilist terviklahendust, funktsionaalset ja tehnilist
toimivust, välisruumi seoseid, ehitiste ning haljastuse
paiknemist ja kujundust, ehitiste ohutust ja
keskkonnasäästlikkust
– Välisruumi projekteerimisvaldkonda kuuluvad asendi-
plaan, tehnovõrkude koondplaan, vertikaalplaneering
(ja asukoha skeem) on projekteeritud lahenduse
graafilised esitusviisid (näiteks joonise vormis), mis
annavad ülevaate ehitiste ja haljastuse paiknemisest
ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal, olemasolevast
situatsioonist ja projekteeritud ehitistest, katetest ning
haljastusest, nende plaanilistest ja kõrguslikest
asukohtadest ning maa-ala seostest ümbritseva ala ja
teedevõrguga
• Üldise reeglina järgitakse põhimõtet, et üldjuhul hõlmab

ehitusprojekt nii kavandatavat ehitist kui ka selle paiknemist
maa-alal
Projekteeritav keskne
objekt
Tehnovõrk, park, tee, hoone vms Ehitusprojekti koos-

seis, projekti osad
Välisruum

Veevarustuse ja kanali- Gaasivarustuse
VÄLISRUUM satsiooni välisvõrk
Teed ja platsid
välisvõrk
Haljastus
Välisvalgustus
Sademevee-
kanalisatsioon
Prügimaja
Elektrivarustuse
välisvõrk Nõrkvoolu
välisvõrk
Hoone Piirdeaed Tugimüür
• 6.2 Enamlevinud ehitusprojektide koosseisud

– 6.2.1 Hoone ehitusprojekt
– 6.2.2 Tehnovõrkude ehitusprojekt
– 6.2.3 Tee ja teerajatiste ehitusprojekt
– 6.2.4 Välisruumi ehitusprojekt
• Konkreetse ehitusprojekti koosseisu määramiseks

– Peatükk 6 + peatükk 9

Hoone ehitusprojekti osad
1 Ehitusprojekti ühisosa
2 Välisruum*) (sealhulgas asendiplaan ja tehnovõrkude koondinfo)
3 Hoone
4 Tee, liiklus ja teerajatised
5 Haljastus
6 Elektrivarustuse välisvõrk
7 Nõrkvoolu välisvõrk
8 Soojusallikas
9 Soojusvarustuse välisvõrk
10 Gaasivarustuse välisvõrk
11 Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk
12 Välisvalgustus
13 Maa-ala*) väikeehitiste arhitektuur, ehituskonstruktsioonid, tehnosüsteemid
*) Hoone ehitusprojekti puhul käsitleb välisruumi lahendus üldjuhul maaüksust, millele hoone
kavandatakse
Hoone ehitusprojekti osad / 3. HOONE
3.1 Arhitektuur 3.12 Hoonesisene tuletõrjeveevärk

3.2 Sisearhitektuur 3.13 Automaatne sprinklersüsteem
3.3 Akustika 3.14 Gaasipaigaldis
3.4 Valgustus 3.15 Tugevvoolupaigaldis
3.5 Sulused ja lukustus 3.16 Nõrkvoolupaigaldis
3.6 Ehituskonstruktsioonid 3.17 Hooneautomaatikapaigaldis
3.7 Tuleohutus 3.18 Tuleohutussüsteemide
3.9 Kütte-, ventilatsiooni-, automaatikapaigaldis
jahutuspaigaldis 3.20 Energiatõhusus
3.10 Mehaaniline suitsutõrjepaigaldis 3.21 Eritehnoloogiad (näiteks
3.11 Veevarustuse ja kanalisatsiooni- köögitehnoloogia, tsentraalne
paigaldis tolmueemaldus vms)

Peatükk 7
Ehitusprojekti lähteandmed
• Peatükis 7 esitatakse ehitusprojekti üldised,

ehitusprojekti koostamist kui tervikut puudutavad
lähteandmed, eel-, põhi- ja tööprojekti staadiumi
lõikes
– Need on enamikule projekteerimisvaldkondadest ühised
• Projekteerimisvaldkondade ja ehitusprojekti osade
detailseid, üldistele lähteandmetele lisanduvaid
lähteandmeid kirjeldatakse projekteerimis-
valdkondade/ehitusprojekti osade juhiseid
käsitlevates jaotistes 9.2-9.29
– Need on projekteerimisvaldkondade lõikes erinevad

• Peatükis 7 määratletakse ka tellija

lähteülesande muutmine
– Vajadusel detailiseeritakse ehitusprojekti
lähteülesannet ehitusprojekti koostamise ajal lähtuvalt
staadiumite vajadustest
– Lähteülesande muutmist ei käsitleta täpsustamise ja
täiendamisena
• Lähteülesande muutmise korral muutub enne töö alustamist
ehitusprojekti tellija ja projekteerija vahel kokku lepitud
projekteerimistöö sisu ning maht
• Lähteülesande muutmise soovi korral lepivad tellija ja projekteerija
kokku täiendava töö tegemise tingimustes
Peatükk 8
Peaprojekteerimise ülesanded

• Ehitusprojekti koostamise tööd juhib

peaprojekteerija
• Mis on peaprojekteerimine ja kes on
peaprojekteerija?
– Peaprojekteerimine on töövaldkond ehitusprojekti
koostamisel, mille ülesanneteks on juhtida ehitusprojekti
koostamise tööd ning tagada ehitusprojekti terviklikkus ja
ehitusprojekti osade kokkusobivus.
– Ehitusprojekti koostamise osapoolt, kes täidab
peaprojekteerimise ülesandeid nimetatakse
peaprojekteerijaks
• Arhitekt, sisearhitekt, projekteerimise projektijuht
• Mõnel juhul ka ehitusprojekti tellija
• Peaprojekteerimine sisaldab kahesuguseid

tööülesandeid:
– ehitusprojekti koostamise töö juhtimine, ehitusprojekti
terviklikkuse ning ehitusprojekti osade formaalse
kokkusobimise tagamine
• Eestis harjutud nimetama ka projekteerimise projektijuhtimiseks
– arhitektuuri terviklahenduse esteetilise kokkusobimise

hindamine
• arhitekti, sisearhitekti ja/või maastikuarhitekti kui ehitise, ehitise osa,
objekti Autori ülesanded

Peaprojekteerimine
Projekteerimise Esteetilise terviklikkuse ja

projektijuhtimine kokkusobimise tagamine
Projekteerimise projektijuht Autor, st arhitekt, sisearhitekt,

maastikuarhitekt
Ehitusprojekti koostamise töö Projektlahenduste ja arhitektuuri

juhtimine ja ehitusprojekti osade terviklahenduse esteetilise kokku-
formaalse kokkusobimise sobimise hindamine ning töö
tagamine suunamine
• Peaprojekteerija töö sisu ja tööülesanded on

standardis lahti kirjutatud
– 8.1 Peaprojekteerimise ülesanded ehitusprojekti
koostamise ettevalmistamisel ja alustamisel
– 8.2 Peaprojekteerimise ülesanded ehitusprojekti
koostamise käigus
– Kui tellijaga on kokku lepitud nii, et arhitekt või
sisearhitekt on ka peaprojekteerija (NB! mitte
segamini ajada peatöövõtjaga), siis tuleb täita kõiki
standardi jaotistes 8.1 ja 8.2 kirjeldatud tööülesandeid

Projekteerimise peatöövõtt
• Praktikas aetakse peaprojekteerimine sageli

segamini projekteerimise peatöövõtuga
– Sõnad „peaprojekteerimine“ ja „projekteerimise peatöövõtt“
ei ole sünonüümid
– Peaprojekteerimine on töövaldkond ja ülesanded
ehitusprojekti koostamisel
– Peatöövõtt on töövõtu vorm, mille puhul üks töövõtja
võtab endale ehitusprojekti kõikide osade koostamise
kohustuse
• Töövõtja poolt tellija ees võetava vastutuse sisu ja määr
– Peaprojekteerimise ülesandeid on vajalik täita ka juhul, kui

projekteerimine ei toimu peatöövõtu vormis (toimub hoopis
näiteks kaastöövõtu vormis)
Projekteerimise peatöövõtt
arhitekt&peaprojekteerija
Hoone ehitusprojekt
Ehitusprojekti
tellija
Peatöövõtja
Arhitekt, sh
peaprojekteerija
Alltöövõtjad
Ehitus- KVJ- VK- Tugevvoolu- .................
konstruktor projekteerija projekteerija projekteerija (jne)

Projekteerimise kaastöövõtt
Hoone ehitusprojekt
Ehitusprojekti
tellija
Kaastöövõtjad
Ehitus- KVJ- VK- Arhitekt, sh .................

konstruktor projekteerija projekteerija peaprojekteerija (jne)
Versioon 1
Projekteerimise kaastöövõtt
Hoone ehitusprojekt
Ehitusprojekti
tellija
Kaastöövõtjad
Ehitus- KVJ- Pea- .................

Arhitekt
konstruktor projekteerija projekteerija (jne)
Versioon 2

Peatükk 9
Projekteerimisvaldkondade
juhised
• Jaotistes 9.2-9.29 esitatakse soovitused rea projekteerimisvaldkondade
eel, põhi- ja tööprojekti koostamiseks
9.2 VÄLISRUUM 9.17 HOONE EHITUSKONSTRUKTSIOONID
9.3 TEE, LIIKLUS JA TEERAJATISED 9.18 HOONE TULEOHUTUS
9.4 HALJASTUS 9.19 HOONE KÜTTE-, VENTILATSIOONI-,
9.5 VÄLISVALGUSTUS JAHUTUSPAIGALDIS JA SOOJUSSÕLM
9.6 ELEKTRIVARUSTUSE VÄLISVÕRK 9.20 HOONE MEHAANILINE SUITSUTÕRJEPAIGALDIS
9.7 GAASIVARUSTUSE VÄLISVÕRK 9.21 HOONE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI-
9.8 NÕRKVOOLU VÄLISVÕRK PAIGALDIS
9.9 SOOJUSALLIKAS 9.22 HOONESISENE TULETÕRJEVEEVÄRK
9.10 SOOJUSVARUSTUSE VÄLISVÕRK 9.23 HOONE AUTOMAATNE SPRINKLERSÜSTEEM
9.11 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI 9.24 HOONE GAASIPAIGALDIS

VÄLISVÕRK 9.25 HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS
9.12 HOONE ARHITEKTUUR 9.26 HOONE NÕRKVOOLUPAIGALDIS
9.13 HOONE SISEARHITEKTUUR 9.27 HOONEAUTOMAATIKAPAIGALDIS
9.14 HOONE AKUSTIKA 9.28 HOONE TULEOHUTUSSÜSTEEMIDE
9.15 HOONE VALGUSTUS AUTOMAATIKAPAIGALDIS
9.16 HOONE SULUSED JA LUKUSTUS 9.29 HOONE ENERGIATÕHUSUS

• Printsiibid jaotistes 9.2-9.29 esitatud soovituste

kasutamiseks
– Ehitusprojekti koostamisel tehakse projekteerimistöö,
mis on projekteeritava objekti puhul asjakohane
• See tähendab, et projekteerimistöö ja esitatava info loetelu
standardis ei ole ette nähtud kasutamiseks universaalse
kontrollnimekirjana
• Projekteerimisülesandeid ning esitatavat infot võib olla standardis
esitatust vähem või rohkem
• Vajalikud projekteerimistööd ja esitatava info otsustab
ehitusprojekti eest vastutav projekteerija juhindudes
projekteeritava objekti vajadustest ning eel-, põhi- ja tööprojekti
staadiumi üldistest põhimõtetest
• Printsiibid jaotistes 9.2-9.29 esitatud soovituste

kasutamiseks ... jätk
– Projekteerimistöö tulemuste ja ehitusprojekti info
esitamise viis ei ole primaarse tähtsusega -
ehitusprojekti dokumente tuleb käsitleda koos ning
info peab olema dokumentatsioonis kui tervikus
arusaadavalt esitatud
– Projekteerija kaalub ja valib info esitamise viisi, mis
on kooskõlas õigusaktide nõuetega ja ehitusprojekti
tellija lähteülesandega ning mis soodustab
projektdokumentatsiooni mõistmist ehituseriala
professionaalide poolt

9.X Projekteerimisvaldkond N
Jaotises esitatut kasutatakse koos standardi üldjuhistega peatükkides 3 – 9
Üldiseid lähteandmeid on kirjeldatud peatükis 7 ja tööülesannete selgitused on
antud peatükis 9
9.X.1 ......projekt
9.X.1.1 Detailsed lähteandmed
......
9.X.1.2 Tööülesanded
• Detailsed lähteandmed lisatakse

üldistelelähteandmetele
– Ehitusprojekti üldisi lähteandmeid käsitletakse
peatükis 7
– Detailsed lähteandemed on projekteerimis-
valdkondade kaupa erinevad
– Samuti erinevad detailsed lähteandmed staadiumite
kaupa

• „Esitatakse“
– „Tekstilised osas“
• Ehitusprojekti info, mida on sobilik ja kohane edastada teksti vormis
– Selgitused joonisel
– Seletuskiri
– Tabelid
– (Ehitise infomudel)
– „Graafilises osas“
• Ehitusprojekti info, mida on sobilik ja kohane edastada graafika
vormis
– Joonised
– Skeemid
– Illustratsioonid
– (Ehitise infomudel)
• Esitamise viis ja vorm täna
– Määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
• § 3-(1) -1) Ehitusprojekt koosneb:
– 1) projekteeritud lahendusi kirjeldavatest tekstilistest
projektdokumentidest, nagu seletuskiri, tabelid
– 2) graafilistest projektdokumentidest, nagu tehnilised joonised,
illustratsioonid, skeemid, graafikud
• „Esitatakse“ tähendab seega täna

– „Tekstilised osas“ = seletuskiri, tabel
– „Graafilises osas“ = joonis, skeem, illustratsioon,
graafik
• Kogu tekstiline osa võib olla esitatud ka joonistel

• Kogu töö ehitusprojekti koostamisel

9.X.1 Eelprojekt
+
9.X.2 Põhiprojekt
EHITUSPROJEKT
+
9.X.3 Tööprojekt
• Erinevusi võrreldes varasemate harjumustega

– (Hoone) tehnosüsteemide projekteerijatelt oodatakse
eelprojekti staadiumis rohkem ja põhjalikumat tööd
• Rohkem tööd võrreldes formalistliku mõtteviisiga a’la „eelprojektis
tuleb ju esitada ainult seletuskiri“ (ja seegi on sageli copy-paste)
• Määratakse ja esitatakse graafilises osas:
– tehnoseadmete ruumide mõõtmed ja asukohad
– peamiste šahtide asukohad ja nende mõõtmed (võivad olla
arhitektuurijoonistel)
– põhimagistraalide (torustike, kanalite, kaabliteede) esmased
kulgemisteed koos maksimaalsete ristlõikemõõtmetega
– olulise ruumivajadusega seadmete paiknemine

• Koostööle suunavad juhised, näiteks:

– „Eelprojekti staadiumis projekteerimise käigus
kujunevad muude valdkondade eelprojektid“
(Detailsed lähteandmed)
– „Esitatakse lähteinfo teemasse puutuvatele
projekteerimisrühma liikmetele“
– „Määratakse piirid, kuidas jaguneb projektlahenduste
info erinevate ehitusprojekti osade vahel“
– „Ehitusprojekti arhitektuuriosa, ehituskonstrukt-
sioonide osa, kütte- ja ventilatsiooni-, jahutuse osa
ning energiatõhususe osa koostajate koostöös
töötatakse välja .....“

Standardi lisad

Lisa A: Eskiis
• Lisa A on normlisa
• Eskiis on ruumilahenduse üldpõhimõtet kujutav arhitektuuri- või
insenerivaldkonna kavand koos selgitustega, mille eesmärgiks on
anda kavandatava ehitise idee ja terviklahenduse üldpõhimõtted
– Eskiis kuulub ehitusprojekti lähteülesande juurde
– Eskiis ei ole ehitusprojekti staadium
– „Eskiisprojekt“
• Kui eskiis võetakse ehitusprojekti koostamise aluseks, siis hea tava
kohaselt jätkab eskiisi autor tööd läbi kõigi ehitusprojekti staadiumite
ning teeb projekteerija järelevalvet, eesmärgiga eskiisi ideed,
põhimõtted ja terviklahendused asjakohaselt ellu viia
– A.2 Välisruumi eskiis
– A.3 Tee ja teerajatiste eskiis
– A.4 Hoone eskiis
– A.5 Siseruumi eskiis
Ehitusprojekti staadiumid ja eskiis

LÄHTEÜLESANNE
Esmane lähteülesanne
Eskiis
Lähteülesanne Eskiisprojekti staadium

EHITUSPROEJKT
EHITUSPROEJKT
Eelprojekti staadium Eelprojekti staadium
Põhiprojekti staadium Põhiprojekti staadium
Tööprojekti staadium Tööprojekti staadium

Lisa B: Projekteerija järelevalve
• Lisa B on normlisa
• Projekteerija järelevalve on tööprojekti koostanud
projekteerija – arhitekti ja inseneride - ehitusaegne
konsultatsiooniteenus, mille sisuks on:
– vajadusel selgituste andmine projektlahenduste kohta;
– probleemide ja erisuste lahendamine, mis tulenevad
lahknevustest projekti koostamise aluseks olnud lähteandmete ja
ehitusplatsi tegeliku olukorra vahel;
– projekteerija poolt tööprojektis nõutud tootejooniste
kooskõlastamine;
– projekteerija poolt tööprojektis nõutud ehitise, ehitise osade,
ehituskonstruktsioonide või ehitustööde teostuse kontrollimine;
– konstruktsiooniavade plaani muudatuste kontrollimine
• Omanikujärelevalve teenust ega ülesannete täitmist
projekteerija järelevalve ei sisalda
• Lisa C on normlisa
• Tootejoonis on tööprojekti alusel koostatav ning
ehitustoote valmistustehnoloogiat arvesse võttev
tehniline joonis projekteeritud ehitustoote tehaseliseks
valmistamiseks, mille koostamisel juhindutakse tootja
standardlahendustest ja/või piirangutest
– Tootejooniste eesmärgiks on võtta arvesse konkreetse tootja
tootmistehnoloogiat ja olla seeläbi aluseks töö tegemisel
tehases
– Tootejooniste tegemise korraldab ehitustoodete tootja või
ehituse töövõtja, vastavalt ehituse tervikprojekti töökorraldusele
• Tootejoonised koostab vajaliku ja piisava kompetentsusega projekteerija

• Üldise põhimõttena on
– arhitektuurivaldkondade,
– välisvalgustuse ja
– valgustuse valdkonna
toodete tootejooniste koostamine ning ehitusprojekti
autoriga kooskõlastamine kohustuslikud
• Muude projekteerimisvaldkondade puhul määrab

ehitusprojekti autor ehitusprojektis, kas ja milliste toodete
tootejooniste tegemine ning kooskõlastamine on nõutud
Lisa D: Ehitise infomudeli rakendamine
• Lisa D selgitab, kuidas tõlgendatakse standardi

põhimõtteid ja juhised, kui projekteerimisel
kasutatakse ehitise infomudelit
– Ehitise infomudel (BIM) on ehitise või selle osa füüsiliste
ja funktsionaalsete omaduste kolmemõõtmeline digitaalne
esitus
– Peaprojekteerija versus ehitise infomudeli koordinaator
• Peaprojekteerija ehk projekteerimise juht on projekteerimisalase
kompetentsusega isik, kes korraldab ja koordineerib projekteerimist ning
ehitusprojekti koostamist
• Ehitise infomudeli koordinaator on isik, kes koordineerib ehitise
infomudeli kui ühe tehnilise vahendi kasutamist projekteerimises
osalevate projekteerijate poolt

Projekteerimine versus mudelprojekteerimine
Kvaliteetne tööprojekt
kvaliteetseks ehitamiseks
projekteerimine
Seletuskirjade
koostamine
Jooniste tegemine
projekteerimine
Mudeldamine
Projekteerimistöö
sisulised küsimused
ülesanded
Projekteerimine versus mudelprojekteerimine, täna
• „BIM on palju rohkem kui 3D“
Parafraseerides:
• Projekteerimine on palju rohkem kui infomudel
– Infomudel on üks projekteerimise (ja ehitamise)
tehnoloogilistest abivahenditest
– Mudelprojekteerimine täna: mitte projekteerimine
mudelis vaid projekteerimine mudeli abil
• Projekteerimine areneb, tulevik näitab, mis tulevik toob
• Ehitusprojekt on palju rohkem kui infomudel

Projekteerimine versus mudelprojekteerimine, täna
Ehitusprojekt
Eskiis Eelprojekti staadium Põhiprojekti staadium Tööprojekti staadium
Projekteerimine: AR
Projekteerimine: EK, KVJ, VK, EL
Alates ~1/3 EP
Mudelprojekteerimine: AR
Alates PP
Mudelprojekteerimine
EK, KVJ, VK, EL
Lihtsustatud vastused
Kas eelprojekti eesmärgiks on ehitusloa taotlemine? Ei ole

Kas „eriosade“ puhul piisab eelprojektis seletuskirjast? Ei piisa
Kas eelprojekti alusel tohib teha ehitustööd? Ei tohi
Kas põhiprojekti alusel tohib teha ehitustööd? Ei tohi
Kas tööprojekti koosseisus tuleb esitada seletuskiri? Jah, tuleb
Kas ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada materjalide
koguste kokkuvõtted? Ei tule
Kas ehitusprojekti lähteülesande koostamine on osa
ehitusprojekti koostamise tööst? Ei ole
Kas ehitusloa taotlemine on osa ehitusprojekti
koostamise tööst? Ei ole

Standardi EVS 932 „Ehitusprojekt“

eesmärgiks on korrastada ning
kujundada projekteerimisvaldkonda,
ja ehitusvaldkonda laiemalt
Indrek Tärno
OÜ Projektipea
Telefon 510 1231
E-post indrek.tarno@projektipea.ee
www.projektipea.ee

Standard EVS 932 - 2017 Ehitusprojekt - EAL Koolitus - Indrek Tärno - 2018.05.07

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Standard EVS 932 - 2017 Ehitusprojekt - EAL Koolitus - Indrek Tärno - 2018.05.07

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ Eesti Arhitektide Liit, 07.05.

Eesti standard EVS 932:2017 Ehitusprojekt

Indrek Tärno Koolitus Eesti Arhitektide Liidus 1

10.00-11.30 I osa: EVS 932:2017

11.30-11.45 paus 15 minutit

11.45-13.15 II osa: EVS 932:2017

13.15-14.00 lõunapaus 45 minutit

14.00-15.30 III osa: ehituskonsultatsiooni leping

Indrek Tärno Koolitus Eesti Arhitektide Liidus 2

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit / Indrek Tärno 1

Indrek Tärno Koolitus Eesti Arhitektide Liidus 3

• Indrek Tärno, ehitusinsener

Indrek Tärno Koolitus Eesti Arhitektide Liidus 4

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit / Indrek Tärno 2

Indrek Tärno Koolitus Eesti Arhitektide Liidus 5

Standardi temaatika, sihtrühm,

Indrek Tärno Koolitus Eesti Arhitektide Liidus 6

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit / Indrek Tärno 3

EVS 932 temaatika

• Projekteerimise koht ja roll ehitusvaldkonnas

• EVS 932 on järeltulijaks standarditele

Indrek Tärno Koolitus Eesti Arhitektide Liidus 7

EVS 932 eesmärgid

• Standardi eesmärgiks on korrastada ning

• Standard on koostatud 5-7-10 aasta

Indrek Tärno Koolitus Eesti Arhitektide Liidus 8

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit / Indrek Tärno 4

Standardi EVS 932 taust

• Kes on standardi EVS 932 taga?

Indrek Tärno Koolitus Eesti Arhitektide Liidus 9

Standardi EVS 932 sihtrühm

Indrek Tärno Koolitus Eesti Arhitektide Liidus 10

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit / Indrek Tärno 5

Indrek Tärno Koolitus Eesti Arhitektide Liidus 11

Mida on uut ...

• Unustatud põhimõtted võivad tunduda ka uutena

• Innovatsioon ilma projekteerimise ja ehitustöö

Indrek Tärno Koolitus Eesti Arhitektide Liidus 12

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit / Indrek Tärno 6

Mida on uut ...

• Aga tegelikult ...

Indrek Tärno Koolitus Eesti Arhitektide Liidus 13

Mida on uut ...

• Standardi käsitlus on mõneti idealistlik

Indrek Tärno Koolitus Eesti Arhitektide Liidus 14

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit / Indrek Tärno 7

EVS 932 lähtekohad

EVS 811:2012 EVS 907:2010 Muu aktuaalne

EVS 865-1:2013 EVS 932:2017

Indrek Tärno Koolitus Eesti Arhitektide Liidus 15

EVS 932 lähtekohad: muu aktuaalne

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit / Indrek Tärno 8

EVS 932 lähtekohad: eriala kultuur

Indrek Tärno Koolitus Eesti Arhitektide Liidus 17

EVS 932 käsitlusala

• Standard ei käsitle ehitusprojekti ja projekt-

Indrek Tärno Koolitus Eesti Arhitektide Liidus 18

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit / Indrek Tärno 9

EVS 932 käsitlusala

Indrek Tärno Koolitus Eesti Arhitektide Liidus 19

EVS 932 käsitlusala

• Standard annab juhised

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit / Indrek Tärno 10