EVS 860-5 - 2023 TEHNILISTE PAIGALDISTE TERMILINE ISOLEERIMINE. Osa 5 Torustike, Mahutite Ja Seadmete Isoleerimine. Isolatsiooni Paksuse Määramine

EVS, Standardid on autoriõiguste objektid. Mitme kasutaja litsents 2 kasutajale. Arve nr 10001748, 4.05.2023.
Dimensioning
EESTI STANDARD
Isolatsiooni paksuse määramine
Thermal insulation of technical equipment

Part 5: Insulation of pipes, vessels and equipment
Osa 5: Torustike, mahutite ja seadmete isoleerimine
TEHNILISTE PAIGALDISTE TERMILINE ISOLEERIMINE
EVS 860-5:2023
Standardid on autoriõiguste objektid. Mitme kasutaja litsents 2 kasutajale. Arve nr 10001748, 4.05.2023.
Selle elektroonilise dokumendi kasutusõigus: ITK Inseneribüroo OÜ, reprodutseerimis- ja levitamisõigus kuulub Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusele.
EVS 860-5:2023
EESTI STANDARDI EESSÕNA

See Eesti standard on
— standardi EVS 860-5:2017 uustöötlus;
— jõustunud sellekohase teate avaldamisega EVS Teataja 2023. aasta maikuu numbris.
Standardi koostamise ettepaneku on esitanud tehniline komitee EVS/TK 30 „Tehnosüsteemide

soojusisoleerimine“, standardi koostamist on korraldanud Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus.
Standardi on koostanud Mittetulundusühing Eesti Isolatsiooniettevõtjate Liit, standardi on heaks kiitnud

EVS/TK 30.
Võrreldes eelmise versiooniga on standardit muudetud järgmiselt:
— kogu standardi teksti ja ülesehitust on ajakohastatud;
— isolatsioonipaksuste valikutabeleid on palju muudetud ja sinna juurde lisatud selgitavaid tekste;
— tabelitesse on lisatud suuremaid toru mõõte ja arvutuste lähteandmeid on täpsustatud;
— lisaks isolatsiooni paksustele on tabelites esitatud ka vastavad energiakaod, et valikut hõlbustada.
See Eesti standard on Soome standardi PSK 3704:2021 tõlge eesti keelde, mida on muudetud Eesti
vajaduste järgi. Muudatused on tähistatud märkidega [MOD] ning kustutatud tekst asendatud märkide
vahel asetseva tekstiga „kustutatud tekst“.
Muudatused võrreldes Soome standardiga PSK 3704:2021 on järgmised:

— lisatud sissejuhatus;
— muudetud tabelit 2;
— tabelitele 3a, 4a ja 5a on lisatud täpsustus isolatsioonimaterjali kohta;
— jaotisesse 5.1.4 on lisatud lause: „Tabelid 3a, 4a ja 5a ei ole otseses seoses standardis VDI 4610 toodud
energiaklassidega A, B, C, D, E, F“;
— lisatud jaotis A.7 ja tabel A.3.
Standardi mõni osa või mõni standardis kirjeldatud lahendus võib olla patendiõiguse objekt. EVS ei vastuta
sellis(t)e patendiõigus(t)e väljaselgitamise ega selgumise eest.
Tagasisidet standardi sisu kohta on võimalik edastada, kasutades EVS-i veebilehel asuvat tagasiside vormi
või saates e-kirja meiliaadressile standardiosakond@evs.ee.
ICS 27.220; 91.120.10
Standardite reprodutseerimise ja levitamise õigus kuulub Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusele

Andmete paljundamine, taastekitamine, kopeerimine, salvestamine elektroonsesse süsteemi või edastamine ükskõik millises
vormis või millisel teel ilma Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse kirjaliku loata on keelatud.
Kui Teil on küsimusi standardite autoriõiguse kaitse kohta, võtke palun ühendust Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusega:
Koduleht www.evs.ee; telefon 605 5050; e-post info@evs.ee
2
EVS 860-5:2023
SISUKORD
SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................................................... 4
1 KÄSITLUSALA.......................................................................................................................................................................... 6
2 NORMIVIITED ......................................................................................................................................................................... 6
3 TERMINID JA MÄÄRATLUSED.......................................................................................................................................... 7
4 ARVUTUSPÕHIMÕTTED ..................................................................................................................................................... 7
5 SOOJUSISOLATSIOONI PAKSUSE MÄÄRAMINE ........................................................................................................ 7
5.1 Ökonoomne soojusisolatsioon ......................................................................................................................................... 7
5.1.1 [MOD] Ökonoomse soojusisolatsiooni tasemed [MOD] ......................................................................................... 7
5.1.2 Isolatsioonipaksuse valik ................................................................................................................................................... 7
5.1.3 Ümbritseva keskkonna ja soojuskadude mõju .......................................................................................................... 8
5.1.4 Ökonoomne isolatsiooni paksus ................................................................................................................................... 15
5.2 Kaitseisolatsioon ................................................................................................................................................................. 15
5.3 Külmumisvastane isolatsioon........................................................................................................................................ 19
5.4 Protsessitehniline soojusisolatsioon .......................................................................................................................... 20
6 KÜLMAISOLATSIOON ....................................................................................................................................................... 20
6.1 Ökonoomne külmaisolatsioon....................................................................................................................................... 20
6.2 Kondensaadivastane isolatsioon .................................................................................................................................. 20
6.3 Protsessitehniline külmaisolatsioon........................................................................................................................... 24
Lisa A (teatmelisa) [MOD] Isolatsiooni paksuse arvutamine [MOD] ........................................................................... 25
Lisa B (teatmelisa) Taustateave isolatsiooni paksuste määramise tabelitele ......................................................... 34
Kirjandus............................................................................................................................................................................................... 35
3
EVS 860-5:2023
[MOD] SISSEJUHATUS
Standardisarja EVS 860 eesmärk on luua selgus tehniliste paigaldiste isoleerimisele esitatavate nõuete
asjus, mis aitavad nii isolatsioonitöö teostajatel kui ka töö tellijatel leida kvaliteedilt ja materiaalselt
toimivaimat ning optimaalseimat lahendust. Standardisari keskendub mahutite, elektrifiltrite, ahjude,
mitmesuguste kanalite ja torustike isolatsioonilahendustele.
Standardisari EVS 860 on abiks eelkõige tehniliste paigaldiste isolatsiooni valdkonnaga kokkupuutuvatele
ettevõtetele ja eraisikutele, kes teostavad isolatsioonitöid ja isoleerimiseks vajalikke eeltöid, tellijatele,
projekteerijatele, seadmete ja torustike valmistajatele ning isolatsioonimaterjalide tarnijatele.
Standardisari sobib kasutamiseks ka üldehituses, nii era- kui ka riigisektoris.
Standardisarja EVS 860 koostamise aluseks on võetud järgmised Soome tehnilise isoleerimise valdkonna
standardid:
PSK 3701 Putki-, säiliö- ja laite-eristykset. Hankinta
PSK 3703 Teollisuuseristykset. Putki-, säiliö- ja laite-eristykset. Käsitteet ja määritelmät
PSK 3704 Putki-, säiliö- ja laite-eristykset. Mitoitus.
PSK 3705 Putki-, säiliö- ja laite-eristykset. Eristeet, eristyselementit ja päällysteet
PSK 3706 Putki-, säiliö- ja laite-eristykset. Päällysteet ja tukirakenteet
PSK 3707 Putki-, säiliö- ja laite-eristykset. Lämpöeristystyön suoritus
PSK 3708 Kattilan, kanavien ja sähkösuotimien eristykset. Lämpöeristystyön suoritus.
PSK 3709 Putki-, säiliö- ja laite-eristykset. Kenttäinstrumentoinnin lämpöeristys
PSK 3710 Putki-, säiliö- ja laite-eristykset. Kylmäeristys
PSK 3711 Putki-, säiliö- ja laite-eristykset. Valvonta ja mittaus
Tehniliste paigaldiste termilise isoleerimise standardisari koosneb eri osadest, mida tuleks standardites
toodud nõuetes paremini orienteerumiseks käsitleda ühtse tervikuna. Praeguseks kuuluvad
standardisarja järgmised osad:
1) EVS 860 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Torustikud, mahutid ja seadmed.
Soojusisolatsiooni teostus“. Standard sisaldab standardisarjas käsitletavaid erialaseid termineid ja
esitab üksikasjalikult nii torude kui ka mahutite isoleerimisviisid.
2) EVS 860-1 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud, mahutid ja seadmed.
Isolatsioonimaterjalid ja -elemendid“. Standard käsitleb tehniliste paigaldiste termilisel isoleerimisel
kasutatavaid materjale.
Järelevalve ja mõõtmine“. Standard esitab meetmed, kuidas teostada järelevalvet ja kontrollmõõtmisi
torustike, mahutite ja seadmete soojusisolatsioonitööde kvaliteedile, nii tööde ajal kui ka tööde
vastuvõtmisel.
4) EVS 860-3 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 3: Katelde, gaasikäikude ja elektrifiltrite
isolatsioon. Soojusisolatsiooni teostus“. Standard käsitleb katelde, gaasikäikude, torude ja
elektrifiltrite isolatsiooni paigaldamisele ja projekteerimisele esitatavaid nõudeid.
Mõõteseadmete soojusisolatsioon“. Standard kirjeldab torustikele, mahutitele ja seadmetele
paigaldatud mõõtevahendite soojusisoleerimise erinõudeid.
4
EVS 860-5:2023
6) EVS 860-5 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 5: Torustike, mahutite ja seadmete
isoleerimine. Isolatsiooni paksuse määramine“. Standard käsitleb tehniliste paigaldiste isolatsiooni
paksuse arvutamist. Standard on koostatud Soome standardi PSK 3704 „Putki-, säiliö- ja laite-
eristykset. Mitoitus“ alusel.
Külmaisolatsioon“. Standard käsitleb tehniliste paigaldiste külmaisolatsiooni teostamist.
Katete ja tugikonstruktsioonide materjalid“. Standard käsitleb isolatsioonitöödel enim kasutatud
katete ja tugikonstruktsioonide materjale, nende tähistusi ja tehnilisi omadusi. [MOD]
5
EVS 860-5:2023
1 KÄSITLUSALA
[MOD] See standard on osa EVS 860 standardisarjast, mis on koostatud tehniliste paigaldiste isolatsiooni
valdkonnaga kokkupuutuvatele ettevõtetele ja eraisikutele, kes teostavad isolatsioonitöid ja isoleerimiseks
vajalikke eeltöid, tellijatele, projekteerijatele, seadmete ja torustike valmistajatele ning
isolatsioonimaterjalide tarnijatele. Standardisari sobib kasutamiseks ka üldehituses, nii era- kui ka
riigisektoris. [MOD]
See standard käsitleb torustike, mahutite ja seadmete soojus- ja külmaisolatsiooni isolatsiooni paksuse
määramist, sisaldades isolatsiooni paksuste tabeleid.
2 NORMIVIITED
[MOD] Allpool nimetatud dokumentidele on tekstis viidatud selliselt, et nende sisu kujutab endast kas
osaliselt või tervenisti selle dokumendi nõudeid. Dateeritud viidete korral kehtib üksnes viidatud
väljaanne. Dateerimata viidete korral kehtib viidatud dokumendi uusim väljaanne koos võimalike
muudatustega.
EVS 860. Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Torustikud, mahutid ja seadmed. Soojusisolatsiooni
teostus
EVS 860-1:2020. Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud, mahutid ja seadmed.
Isolatsioonimaterjalid ja -elemendid
Külmaisolatsioon
Katete ja tugikonstruktsioonide materjalid
EVS-EN ISO 12241:2022. Thermal insulation for building equipment and industrial installations -
Calculation rules
EVS-EN ISO 13732-1. Soojuskeskkondade ergonoomika. Meetodid, millega hinnata inimese reaktsiooni
kokkupuutel pinnaga. Osa 1: Kuumad pinnad
PSK 4240. Putkiluokka E16H2A painelaitekäyttöön. Austeniittinen ruostumaton CrNiMo-teräs
PSK 7307. Putkiston kannakointi. Putkisanka A. DN 10…500
PSK 7309. Putkiston kannakointi. Putkisanka C1 ja C2. DN 600…1200
PSK 7320. Putkiston kannakointi. Liukukannake, matala. DN 10 - 150
PSK 7323. Putkiston kannakointi. Liukukannake, korkea. DN 10 - 150
PSK 7324. Putkiston kannakointi. Liukukannake. Korkea. DN 200 - 500
PSK 7325. Putkiston kannakointi. Liukukannake. Korkea. DN 600 – 1200
VDI 4610. Energy efficiency of industrial installations - Thermal insulation
6
EVS 860-5:2023
3 TERMINID JA MÄÄRATLUSED
Selles dokumendis ei ole terminite ja määratluste loetelu. [MOD]
4 ARVUTUSPÕHIMÕTTED
Isolatsiooni paksuse arvutus põhineb standardis EVS-EN ISO 12241:2022 toodud arvutuspõhimõtetel.
Kasutatavad suurused, mõõtühikud, tähised, valemid ja teooria on ära toodud [MOD] lisas A [MOD].
[MOD] Lisas B [MOD] on ära toodud selles standardis sisalduvate isolatsiooni paksuste tabelite
arvutuspõhimõtted.
Arvutustes on aluseks võetud standardi [MOD] EVS 860-1:2020 [MOD] tabelis 1 toodud isolatsiooni klassid
3, 4 ja 5.
5 SOOJUSISOLATSIOONI PAKSUSE MÄÄRAMINE
5.1 Ökonoomne soojusisolatsioon
5.1.1 [MOD] Ökonoomse soojusisolatsiooni tasemed [MOD]
Ökonoomset soojusisolatsiooni jagatakse järgmisteks tasemeteks:

— baastase,
— hea tase,
— suurepärane tase.
Baastase vastab selle standardi ilmumise ajal üldkasutatavale isolatsiooni tasemele.
Hea tase on vähemalt 6 % parema isolatsioonivõimega kui baastase.
Suurepärane tase on vähemalt 12 % parema isolatsioonivõimega kui baastase.
Igale tasemele vastavalt antakse [MOD] jaotise 5.1.3 tabelites 3a kuni 5b [MOD] isolatsiooni paksused ja
neile vastavad soojuskaod standardi [MOD] EVS 860-1:2020 [MOD] isolatsiooni klasside tabelitele
vastavate soojusjuhtivuste kohaselt.
Tabelites käsitletakse temperatuurivahemikku 50 °C kuni 550 °C ja torude läbimõõte vahemikus DN 15

kuni DN 1200. Sellest kõrgemate temperatuuride ja suuremate läbimõõtude korral tehakse individuaalne
arvestus.
Tabelites 3b, 4b ja 5b on soojuskaod toodud torudele W/m ja tasapinnale W/m².
5.1.2 Isolatsioonipaksuse valik
Tabelis 2 on esitatud isoleerimata toru ja tasapinna soojuskaod. Pinna emissiivsuse väärtuseks on võetud
kordaja 0,8 ja ümbritseva keskkonna temperatuuriks siseruumides 20 kraadi ja õhu liikumiskiiruseks
0 m/s.
Tabelites 3a kuni 5b on esitatud isolatsiooni paksused ja neile vastavad soojuskaod, pinna emissiivsuse
väärtuseks on võetud kordaja 0,8 ja ümbritseva keskkonna temperatuuriks siseruumides 20 kraadi ja õhu
liikumiskiiruseks 0 m/s.
7
EVS 860-5:2023
Tabelites 3a, 4a ja 5a toodud isolatsiooni paksuste puhul jäävad standarditele PSK 7307 ja PSK 7309
vastavad torukandurid A ja C tervenisti isolatsiooni sisse ja sellega on külmasillad välditud.
Standarditele PSK 7323, PSK 7324 ja PSK 7325 vastavate kõrgete liugkandurite kohal on vaja tabelites 3a,
4a ja 5a toodud isolatsiooni paksuste puhul, mis asuvad tumedast joonest paremal, teha isolatsioonile
õhendus. Isoleeritavatele torudele soovitatavate kandurite kõrguse valiku põhimõtted on esitatud
standardi [MOD] EVS 860:2020 jaotises 4.2 [MOD].
Standarditele PSK 7320, PSK 7321 ja PSK 7322 vastavate madalate liugkandurite kohal on üldjuhul vajalik
teha õhendus.
5.1.3 Ümbritseva keskkonna ja soojuskadude mõju
Väliskeskkonnas olevatele isolatsiooniobjektidele valitakse vähemalt ühe standardse isolatsioonimaterjali
paksuse astme võrra paksem isolatsioon kui tabelites 3a, 4a ja 5a toodud isolatsiooni paksused.
Tuleb arvesse võtta ka isoleerimata äärikühenduste ja kandurite ning muude tugikonstruktsioonide

soojuskaod. Standardi EVS-EN ISO 12241:2022 lisas A on esitatud külmasildadest tingitud soojuskadude
ekvivalentpikkused temperatuurivahemike järgi toru mõõtude DN 50 kuni DN 500 puhul.
Tabelis 1 on näidetena esitatud ekvivalentpikkused levinumatele torustiku soojuskadu suurendavatele

osadele.
Tabel 1 — Torustiku osade soojuskaod ekvivalentpikkustena m. Näitena toru mõõdule DN 150

Äärik- Keevitatud Äärikuga Tugirõngad, Liugkandur, Rippkandur,
ühendus ventiil ventiil 100 tk 10 tk 10 tk
Isoleeritud osa DN 150

ekvivalentpikkus m, võrreldes 1 kuni 2 1 kuni 3 3 kuni 7
isoleeritud toru soojuskaoga
Isoleeritud osa DN 150
ekvivalentpikkus m, võrreldes 0,3 kuni 0,5 0,2 kuni 0,5 0,1 kuni 0,3
isoleerimata toru soojuskaoga
Isoleerimata osa DN 150
ekvivalentpikkus m, võrreldes 0,4 kuni 0,8 kuni 1,3 1,6 kuni 2,5
isoleerimata toru soojuskaoga 0,6
Isolatsiooni katte tugirõngaste tekitatud soojuskadu tuleb arvesse võtta.
Tabelis 3b, 4b või 5b toodud soojuskadu suureneb tavaliselt 15 % kuni 20 % olenevalt tugirõngaste
suurusest. Täiendav soojuskadu võetakse arvesse, lisades vastava arvu meetreid toru arvestuslikule
kogupikkusele.
[MOD] Kasutades eelisoleeritud kandureid on võimalik seda soojuskadu märkimisväärselt vähendada.

[MOD]
Tasapindade isoleerimisel vastab 100 m2 pinna isolatsiooni kinnituspiikide ja vuukide tekitatud

soojuskadu tavaliselt 0,1 m2 kuni 0,2 m2 isoleerimata pinna soojuskaole.
[MOD] Isoleerimata pindade soojusvool on ära toodud tabelis 2.
8
EVS 860-5:2023
Tabel 2 — Soojusvool isoleerimata horisontaalse toru pikkusühiku kohta (W/m) ja soojusvool

tasapinnalt (W/m2). Tingimused: siseruum, ümbritseva õhu temperatuur +20 °C, õhu liikumise
kiirus 0 m/s ja pinna emissiivsus 0,8
Toru, W/m Pinnatemperatuur,°C
DN de, mm 50 °C 100 °C 150 °C 200 °C 250 °C 300 °C 350 °C 400 °C 450 °C 500 °C 550 °C
15 21,3 24 82 155 245 353 481 633 812 1 021 1 265 1 545
20 26,9 30 100 190 301 435 594 784 1 006 1 267 1 571 1 922
25 33,7 36 122 233 369 534 731 965 1 240 1 564 1 941 2 377
32 42,4 44 150 287 455 659 904 1 194 1 538 1 941 2 411 2 957
40 48,3 50 169 323 513 743 1 020 1 349 1 739 2 196 2 729 3 348
50 60,3 61 207 396 630 914 1 256 1 663 2 145 2 712 3 373 4 142
65 76,1 76 257 492 783 1 138 1 565 2 074 2 678 3 388 4 218 5 182
80 88,9 87 297 569 907 1 318 1 814 2 406 3 108 3 934 4 900 6 023
100 114,3 111 376 721 1 150 1 674 2 306 3 061 3 957 5 013 6 249 7 686
125 139,7 133 454 872 1 393 2 028 2 796 3 714 4 804 6 089 7 594 9 345
150 168,3 159 542 1 042 1 665 2 426 3 346 4 447 5 755 7 297 9 105 11 208
200 219,1 205 697 1 341 2 145 3 129 4 318 5 744 7 438 9 438 11 781 14 511
250 273 252 861 1 658 2 653 3 872 5 347 7 116 9 219 11 703 14 615 18 007
300 323,9 298 1 015 1 956 3 132 4 572 6 316 8 408 10 897 13 837 17 286 21 303
350 355,6 326 1 111 2 141 3 429 5 007 6 919 9 212 11 941 15 165 18 947 23 354
400 406,4 370 1 265 2 438 3 905 5 704 7 883 10 499 13 612 17 292 21 608 26 638
500 508 460 1 570 3 029 4 854 7 094 9 808 13 068 16 950 21 538 26 922 33 198
600 610 549 1 877 3 621 5 805 8 486 11 737 15 642 20 294 25 794 32 250 39 777
700 711 637 2 179 4 206 6 745 9 863 13 645 18 188 23 603 30 004 37 520 46 284
800 813 727 2 485 4 796 7 693 11 252 15 569 20 757 26 940 34 253 42 838 52 852
900 914 815 2 786 5 380 8 631 12 625 17 472 23 298 30 243 38 456 48 101 59 351
1000 1016 903 3 091 5 969 9 577 14 011 19 393 25 863 33 575 42 699 53 413 65 911
1200 1219 1 080 3 696 7 139 11 458 16 767 23 212 30 962 40 203 51 136 63 978 78 959
Tasapind
340 1 150 2 240 3 620 5 340 7 470 10 100 13 200 17 000 21 600 26 900
W/m2
[MOD]
9
EVS 860-5:2023
Tabel 3a — Baastase, ökonoomne [MOD] mineraalvilla [MOD] soojusisolatsiooni paksus s, mm.

Tingimused: siseruum, ümbritseva õhu temperatuur +20 °C, õhu liikumise kiirus 0 m/s ja pinna
emissiivsus 0,8
Toru Isolatsiooni klass / Sisu temperatuur ti (°C)
läbimõõt
Klass 3* Klass 4 Klass 5
101 151 201
50 °C
°C °C °C 251 °C 301 °C 351 °C 401 °C 451 °C 501 °C
de, kuni
DN kuni kuni kuni kuni kuni kuni kuni kuni kuni
mm 100
150 200 250 300 °C 350 °C 400 °C 450 °C 500 °C 550 °C
°C
°C °C °C
15 21,3 40 40 40 50 80 80 100 100 100 100
20 26,9 40 50 50 50 80 80 100 100 100 120
25 33,7 40 50 60 60 80 100 100 100 100 120
32 42,4 40 60 60 60 80 100 100 100 120 120

40 48,3 40 60 60 80 80 100 100 100 120 140
50 60,3 50 60 80 80 100 100 100 100 120 140
65 76,1 50 60 80 100 100 100 120 120 140 140

80 88,9 50 60 80 100 100 100 120 120 140 160
100 114,3 60 60 80 100 100 120 120 120 160 200
125 139,7 60 60 100 100 120 120 120 160 160 200
150 168,3 60 60 100 100 120 120 120 160 160 200
200 219,1 60 80 100 120 120 120 160 160 200 240
250 273 80 100 100 120 120 140 160 200 220 260
300 323,9 80 100 120 120 120 160 200 200 240 280
350 355,6 80 100 120 120 120 180 200 200 240 280
400 406,4 80 100 120 120 120 200 220 220 240 280
500 508 100 120 120 120 120 200 240 240 240 280
600 610 100 120 120 120 120 200 240 240 240 280
700 711 100 120 120 120 140 200 240 240 240 280
800 813 100 120 120 120 160 200 240 240 240 280
900 914 100 120 120 120 160 200 240 240 240 280
1000 1016 100 120 120 120 160 200 240 240 240 280
1200 1219 100 120 120 120 160 200 240 240 240 280
Tasapind 100 120 120 120 160 200 240 240 240 280
Vähemalt kaks isolatsiooni kihti, kui ti > +250 °C ja s > 120 mm.
MÄRKUS Murdjoone paremal poolel olevatele isolatsioonidele tehakse õhendus, kui kasutatakse kõrgeid
liugkandureid.
* Siin ja edaspidi nimetatud isolatsiooni klassid on esitatud standardis EVS 860-1 ja selle standardi jaotise A.7
tabelis A.3.
10
EVS 860-5:2023
Tabel 3b — Baastase, soojuskaod, W/m, W/m2

Isolatsiooni klass / Sisu temperatuur ti (°C)
Toru
läbimõõt Klass 3 Klass 4 Klass 5
DN de, mm 50 °C 101 °C 151 °C 201 °C 251 °C 301 °C 351 °C 401 °C 451 °C 501 °C
kuni kuni kuni kuni kuni kuni kuni kuni kuni kuni
100 °C 150 °C 200 °C 250 °C 300 °C 350 °C 400 °C 450 °C 500 °C 550 °C
15 21,3 14 26 40 51 51 67 70 86 105 127
20 26,9 16 26 41 57 57 74 77 95 116 131
25 33,7 18 30 42 59 63 74 85 105 128 144
32 42,4 21 30 47 66 70 82 94 116 130 158
40 48,3 22 33 51 62 74 87 100 124 138 156
50 60,3 23 37 49 69 75 98 112 138 154 172
65 76,1 26 43 56 70 85 111 116 143 161 193
80 88,9 29 48 62 77 93 122 127 155 174 196
100 114,3 31 56 72 89 109 128 146 179 186 199
125 139,7 36 65 72 102 111 145 165 172 208 222
150 168,3 41 75 81 115 124 163 186 192 232 246
200 219,1 51 74 98 123 149 193 184 227 241 261
250 273 49 75 116 144 174 205 214 227 261 285
300 323,9 56 85 116 163 198 211 207 255 276 303
350 355,6 60 92 124 176 213 208 221 272 294 322
400 406,4 67 103 138 195 236 212 227 280 322 352
500 508 68 107 165 233 283 250 250 309 378 403
600 610 79 125 192 272 327 288 287 354 426 459
700 711 91 142 219 310 330 325 323 399 479 514
800 813 102 159 246 348 332 362 359 443 532 569
900 914 114 177 273 386 366 399 394 487 585 624
1000 1016 125 194 300 424 401 437 430 532 638 679
1200 1219 148 229 353 500 471 510 501 620 743 787
Tasapind 36 54 84 119 109 114 110 135 164 170
11
EVS 860-5:2023
Tabel 4a — Hea tase, ökonoomne [MOD] mineraalvilla [MOD] soojusisolatsiooni paksus s, mm.
Tingimused: siseruum, ümbritseva õhu temperatuur +20 °C, õhu liikumise kiirus 0 m/s ja pinna
emissiivsus 0,8
Isolatsiooni klass / Sisu temperatuur ti (°C)
Toru mõõt
Klass 3 Klass 4 Klass 5
50 °C 101 °C 151 °C 201 °C 251 °C 301 °C 351°C 401 °C 451 °C 501 °C
DN de, mm kuni kuni kuni kuni kuni kuni kuni kuni kuni kuni
100 °C 150 °C 200 °C 250 °C 300 °C 350 °C 400 °C 450 °C 500 °C 550 °C
15 21,3 50 50 50 60 100 100 120 120 120 120
20 26,9 50 50 50 60 100 100 120 120 120 140
25 33,7 50 60 80 80 100 120 120 120 120 140
32 42,4 50 80 80 80 100 120 120 120 140 140
40 48,3 50 80 80 100 100 120 120 120 140 160
50 60,3 60 80 100 100 120 120 120 120 140 160
65 76,1 60 80 100 120 120 120 140 140 160 160
80 88,9 60 80 100 120 120 120 140 140 160 180
100 114,3 80 80 100 120 120 140 140 140 180 240
125 139,7 80 80 120 120 140 140 140 180 180 240
150 168,3 80 80 120 120 140 140 140 180 180 240
200 219,1 80 100 120 140 140 140 180 180 220 280
250 273 100 120 120 140 140 160 180 220 260 300
300 323,9 100 120 140 140 140 180 220 220 260 320
350 355,6 100 120 140 140 140 200 220 220 260 320
400 406,4 100 120 140 140 140 220 240 240 260 320
500 508 120 140 140 140 140 220 260 260 260 320
600 610 120 140 140 140 140 220 260 260 280 320
700 711 120 140 140 140 160 220 260 260 280 320
800 813 120 140 140 140 180 220 260 260 280 320
900 914 120 140 140 140 180 220 260 260 280 320
1000 1016 120 140 140 140 180 220 260 260 280 320
1200 1219 120 140 140 140 180 220 260 260 280 320
Tasapind 120 140 140 140 180 220 260 260 280 320
≥ kaks isolatsioonikihti, kui ti > +250 °C ja s > 120 mm.

liugkandureid.
12
EVS 860-5:2023
Tabel 4b — Hea tase, soojuskaod W/m, W/m2
50 °C 101 °C 151 °C 201 °C 251 °C 301 °C 351 °C 401 °C 451 °C 501 °C
100 °C 150 °C 200 °C 250 °C 300 °C 350 °C 400 °C 450 °C 500 °C 550 °C
15 21,3 13 23 36 47 47 61 66 81 98 119
20 26,9 15 26 41 53 52 68 72 89 109 124
25 33,7 16 27 37 52 57 69 79 97 119 136
32 42,4 18 26 41 58 63 76 87 107 122 147
40 48,3 20 28 44 55 67 80 92 114 129 147
50 60,3 21 32 44 62 69 89 103 126 143 162
65 76,1 24 36 50 64 77 102 108 132 151 181
80 88,9 26 40 54 70 84 111 117 143 163 185
100 114,3 26 47 63 80 97 117 134 164 174 182
125 139,7 30 54 64 91 101 132 151 161 195 202
150 168,3 34 61 72 103 113 148 169 179 217 223
200 219,1 41 64 87 111 134 176 171 211 228 239
250 273 41 66 102 129 156 187 197 214 235 261
300 323,9 47 75 104 146 177 194 194 239 262 279
350 355,6 51 80 111 157 187 193 207 255 279 296
400 406,4 56 89 123 173 210 198 213 263 305 322
500 508 59 94 146 206 250 233 236 292 357 374
600 610 68 110 170 240 291 267 270 334 386 426
700 711 78 125 193 272 296 302 303 375 433 466
800 813 88 140 216 305 301 336 337 416 481 515
900 914 97 155 239 338 332 369 370 457 518 563
1000 1016 107 170 263 371 364 403 403 498 564 611
1200 1219 126 200 309 437 426 471 469 580 654 707
Tasapind 30 47 72 102 97 104 101 125 141 149
13
EVS 860-5:2023
Tabel 5a — Suurepärane tase, ökonoomne [MOD] mineraalvilla [MOD] soojusisolatsiooni paksus

s, mm. Tingimused: siseruum, ümbritseva õhu temperatuur +20 °C, õhu liikumise kiirus 0 m/s ja
pinna emissiivsus 0,8
50 °C 101 °C 151 °C 201 °C 251 °C 301 °C 351 °C 401 °C 451 °C 501 °C
100 °C 150 °C 200 °C 250 °C 300 °C 350 °C 400 °C 450 °C 500 °C 550 °C
15 21,3 50 50 50 80 120 120 140 140 140 160
20 26,9 50 50 50 80 120 120 140 140 140 180
25 33,7 60 60 80 80 120 140 140 140 140 180
32 42,4 60 80 80 80 120 140 140 140 160 180
40 48,3 60 80 80 100 120 140 140 140 160 200
50 60,3 80 80 100 120 140 140 140 140 160 200
65 76,1 80 80 100 140 140 140 160 160 160 200
80 88,9 80 80 100 140 140 140 160 160 180 220
100 114,3 80 80 100 140 140 160 160 160 220 260
125 139,7 80 80 120 140 160 160 160 200 220 260
150 168,3 80 80 120 140 160 160 160 200 220 260
200 219,1 80 100 120 160 160 160 200 200 260 320
250 273 100 120 120 160 160 180 200 240 280 340
300 323,9 100 120 140 160 160 200 240 240 300 360
350 355,6 100 120 140 160 160 220 240 260 300 360
400 406,4 100 120 140 160 160 240 280 280 300 360
500 508 120 140 140 160 160 240 300 300 300 360
600 610 120 140 140 160 160 240 300 300 300 360
700 711 120 140 140 160 180 240 300 300 300 360
800 813 120 140 140 160 200 240 300 300 300 360
900 914 120 140 140 160 200 240 300 300 300 360
1000 1016 120 140 140 160 200 240 300 300 300 360
1200 1219 120 140 140 160 200 240 300 300 300 360
Tasapind 120 140 140 160 200 240 300 300 300 360
Vähemalt kaks isolatsiooni kihti, kui ti > +250 °C ja s > 120 mm.
liugkandureid.
14
EVS 860-5:2023
Tabel 5b — Suurepärane tase, soojuskaod, W/m, W/m2
50 °C 101 °C 151 °C 201 °C 251 °C 301 °C 351 °C 401 °C 451 °C 501 °C
100 °C 150 °C 200 °C 250 °C 300 °C 350 °C 400 °C 450 °C 500 °C 550 °C
15 21,3 13 23 36 42 44 57 62 77 93 109
20 26,9 15 26 41 47 48 63 68 84 103 114
25 33,7 15 27 37 52 53 65 75 92 112 123
32 42,4 17 26 41 58 58 71 81 100 116 133
40 48,3 18 28 44 55 62 75 86 106 122 135
50 60,3 18 32 44 57 64 83 95 118 135 148
65 76,1 20 36 50 59 72 94 101 124 151 164
80 88,9 22 40 54 64 78 102 109 134 154 169
100 114,3 26 47 63 74 89 109 124 153 158 175
125 139,7 30 54 64 83 93 122 140 152 175 194
150 168,3 34 61 72 93 104 136 156 169 195 213
200 219,1 41 64 87 102 123 161 160 198 206 222
250 273 41 66 102 118 143 172 184 203 225 243
300 323,9 47 75 104 133 161 181 183 226 240 260
350 355,6 51 80 111 142 172 181 195 228 254 275
400 406,4 56 89 123 157 190 186 192 237 277 298
500 508 59 94 146 186 226 219 214 264 323 345
600 610 68 110 170 216 261 251 244 301 368 392
700 711 78 125 193 244 270 282 273 337 412 437
800 813 88 140 194 273 276 313 302 373 456 483
900 914 97 155 214 302 305 344 330 408 500 515
1000 1016 107 170 235 331 333 376 359 444 544 559
1200 1219 126 200 275 389 389 438 417 515 619 644
Tasapind 30 47 72 90 87 96 88 108 132 133
5.1.4 Ökonoomne isolatsiooni paksus
Investeeringu planeerimisfaasis määratakse isolatsiooni paksus, võttes arvesse isolatsiooni

kogumaksumust ja soojuskaost tulenevad kulutused energiale kogu ekspluatatsiooniaja jooksul.
Ökonoomne isolatsiooni paksus saadakse, optimeerides neist tulenevad kogukulud.
Kogukulude arvutamisel tuleb arvesse võtta ka hoolduskulud. Kuna isolatsiooni kapitali-, energia- ja
hoolduskulud muutuvad ajas, arvestatakse kogukulu kogu isolatsiooni ekspluatatsiooniaja kohta.
Ökonoomse isolatsiooni eesmärk on kogu isolatsiooni elukaare jooksul tehtud kulutuste kogusumma
minimeerimine.
Üksikasjalikumaid arvutuspõhimõtteid tuuakse ära juhendmaterjalides [MOD] lisas A [MOD].
[MOD] Tabelid 3a, 4a ja 5a ei ole otseses seoses standardis VDI 4610 toodud energiaklassidega A, B, C, D, E,
F. [MOD]
5.2 Kaitseisolatsioon
Kaitseisolatsiooni eesmärk on kaitsta inimesi põletushaavade ja õnnetusjuhtumite eest.
15
EVS 860-5:2023
Kaitseisolatsiooni isolatsiooni paksuse arvutamisel (dimensioneerimisel) võetakse aluseks

tööohutusnõuded. Kaitseisolatsiooni kasutatakse kohtades, kus pinnatemperatuur on üle 60 °C, kuid kus
isolatsioon ei ole vajalik energiasäästu eesmärgil.
Standardi EVS-EN ISO 13732-1 järgi on kõrgeim lubatud pinnatemperatuur 60 °C ja kontakti aeg on alla
3 sekundi, sel juhul on põletushaava teke välistatud.
Tabelites 6a ja 6b esitatakse kaitseisolatsiooni isolatsiooni paksused ja vastavad soojuskaod, mis on

arvutatud standardis [MOD] EVS 860-1:2020 [MOD] esitatud isolatsiooni klassidele vastavate
soojusjuhtivustega.
Arvutamisel on kasutatud järgmisi pinnaemissiivsuse väärtusi:
— 0,8 mattpind, austeniitne roostevaba terasplekk, ruberoid, katteta isolatsioon;
— 0,3 kuumtsingitud terasplekk;
— 0,1 alumiiniumplekk.
Pinna maksimaalne temperatuur on 60 °C, sisetingimustes, ümbritseva õhu temperatuur +20 °C ja õhu
liikumise kiirus 0 m/s.
Teistel tingimustel isolatsiooni paksused muutuvad olukorra järgi.
Arvutuse alused on esitatud juhendteabes [MOD] lisas A [MOD].
Kaitseisolatsioon paigaldatakse kuni 2 meetri kõrguseni töötasapinnast ja 1 meetri kauguseni töötasapinna

või käigutee servast.
Tuleb arvesse võtta, et kaitseisolatsiooni puhul ei saavutata ökonoomse isolatsiooni taset.
Tabelis 6a on esitatud rohelise värviga ja piirjoonega isolatsiooni paksused, mille puhul standarditele
PSK 7307 ja 7309 vastavad kandurid ei jää isolatsiooni sisse.
16
EVS 860-5:2023
Tabel 6a — Kaitseisolatsiooni minimaalne paksus mineraalvillisolatsioonile ja erinevatele katetele. Arvutus tehtud olukorrale
sisetingimustes te ≤ 60 °C, õhutemperatuur +20 °C, õhu liikumiskiirus 0 m/s
Isolatsioonimaterjali klass standardi EVS 860-1 kohaselt
3 4 4 5 5
Toru läbimõõt Sisu temperatuur Sisu temperatuur Sisu temperatuur Sisu temperatuur Sisu temperatuur
ti ≤ 150 °C ti ≤ 250 °C ti ≤ 350 °C ti ≤ 450 °C ti ≤ 550 °C
Katte emissiivsus
0,8 0,3 0,1 0,8 0,3 0,1 0,8 0,3 0,1 0,8 0,3 0,1 0,8 0,3 0,1
DN de, mm
s/mm s/mm s/mm s/mm s/mm s/mm s/mm s/mm s/mm s/mm s/mm s/mm s/mm s/mm s/mm
15 21,3 20 20 20 20 30 30 30 40 50 40 60 80 60 80 100
20 26,9 20 20 20 20 30 30 40 40 50 40 60 80 60 80 100
25 33,7 20 20 20 20 30 30 40 40 60 50 60 80 60 100 100
32 42,4 20 20 20 20 30 40 40 50 60 50 80 80 80 100 120
40 48,3 20 20 20 30 30 40 40 50 60 50 80 80 80 100 120
50 60,3 20 20 20 30 30 40 40 50 80 50 80 100 80 100 120
65 76,1 20 20 20 30 40 40 40 50 80 60 80 100 80 120 140
80 88,9 20 20 20 30 40 40 40 60 80 60 80 100 80 120 140
100 114,3 20 20 30 30 40 50 50 60 80 60 100 120 80 120 160
125 139,7 20 20 30 30 40 50 50 60 80 60 100 120 100 140 160
150 168,3 20 20 30 30 40 60 50 80 100 80 100 120 100 140 180
200 219,1 20 20 30 30 50 60 50 80 100 80 100 140 100 140 180
250 273 20 20 30 30 50 60 50 80 100 80 120 140 100 160 180
300 323,9 20 20 30 30 50 60 60 80 100 80 120 140 120 160 180
350 355,6 20 20 30 30 50 60 60 80 100 80 120 140 120 160 180
400 406,4 20 30 30 30 50 60 60 80 100 80 120 140 120 160 180
500 508 20 30 30 30 50 60 60 80 100 80 120 140 120 160 200
600 610 20 30 30 30 50 60 60 80 100 80 120 140 120 160 200
700 711 20 30 30 30 50 60 60 80 120 80 120 140 120 160 200
800 813 20 30 30 30 50 60 60 80 120 80 120 160 120 180 220
900 914 20 30 30 30 50 60 60 80 120 80 120 160 120 180 220
1000 1016 20 30 30 30 50 60 60 80 120 80 120 160 120 180 220
Tasapind
1200 1219 20 30 30 30 50 60 60 80 120 80 120 160 120 180 220
20 20 30 30 40 60 50 80 100 80 100 120 120 160 180
Isolatsiooni paksused, mille puhul toru klambrid jäävad isolatsiooni sisse.

Vähemalt 2 isolatsiooni kihti, kui ti > +250 °C ja s > 120 mm.
MÄRKUS Katte emissiivsus = 0,1 (alumiiniumplekk), 0,3 (kuumtsingitud terasplekk) ja 0,8 (matt kate, austeniitne roostevaba terasplekk,
ruberoid, katteta isolatsioon jne).
17
EVS 860-5:2023
Tabel 6b — Tabelile 6a vastavad kaitseisolatsiooni soojuskaod mineraalvillisolatsiooni ja erinevate katete puhul. Arvutus tehtud
olukorrale sisetingimustes te ≤ 60 °C, õhutemperatuur +20 °C, õhu liikumiskiirus 0 m/s
Isolatsioonimaterjali klass standardi EVS 860-1 kohaselt
3 4 4 5 5
Toru mõõt Sisu temperatuur Sisu temperatuur Sisu temperatuur Sisu temperatuur Sisu temperatuur
ti ≤ 150 °C ti ≤ 250 °C ti ≤ 350 °C ti ≤ 450 °C ti ≤ 550 °C
Katte emissiivsus
de , 0,8 0,3 0,1 0,8 0,3 0,1 0,8 0,3 0,1 0,8 0,3 0,1 0,8 0,3 0,1
DN mm W/m W/m W/m W/m W/m W/m W/m W/m W/m W/m W/m W/m W/m W/m W/m
15
20
21,3 36 35 34 71 57 56 103 88 79 127 105 93 156 138 126
25
26,9 41 40 39 82 64 63 101 99 88 143 116 102 174 152 138
32
33,7 48 46 44 95 73 72 114 112 91 144 130 113 194 153 152
40
42,4 56 53 52 111 84 71 130 113 102 163 127 126 189 169 155
50
48,3 61 58 56 95 92 77 141 122 110 176 136 135 202 180 165
65
60,3 72 68 66 110 107 88 163 140 107 201 153 136 228 201 183
80
76,1 86 81 78 131 105 103 191 162 122 209 174 153 260 207 191
100
88,9 98 92 88 147 117 114 213 160 134 231 191 167 286 225 207
125
114,3 120 112 83 178 141 119 220 190 157 275 196 175 336 260 221
150
139,7 142 133 97 210 164 137 255 219 179 317 223 198 332 268 247
200
168,3 167 155 113 245 190 140 295 207 176 298 252 222 377 301 258
250
219,1 211 195 140 307 200 171 364 251 212 362 303 240 454 357 302
300
273 257 237 169 372 239 204 437 297 249 429 314 279 535 380 350
350
323,9 301 276 195 434 276 234 437 340 284 493 356 316 533 429 393
400
355,6 328 300 212 472 299 253 474 367 305 532 383 340 572 459 420
500
406,4 371 251 238 533 336 283 531 410 339 594 426 376 635 507 463
600
508 458 307 291 655 410 345 647 499 412 721 511 449 763 602 507
700
610 544 363 353 784 489 411 766 586 481 847 595 521 889 697 583
800
711 637 428 408 907 563 473 881 672 474 972 678 592 1013 791 658
900
813 725 486 464 1031 638 535 998 758 532 1097 762 595 1139 804 681
1000
914 813 544 520 1155 713 597 1114 845 590 1222 845 658 1263 887 749
1200
1016 901 603 575 1279 788 659 1230 931 649 1347 929 721 1388 971 818
Tasapind 284 257 184 395 294 200 435 274 219 394 313 261 391 293 260
1219 1078 719 686 1526 938 782 1461 1103 765 1597 1095 846 1637 1137 954
MÄRKUS Katte emissiivsus = 0,1 (alumiiniumplekk), 0,3 (kuumtsingitud terasplekk) ja 0,8 (matt kate, austeniitne roostevaba terasplekk,
ruberoid, katteta isolatsioon jne).
18
EVS 860-5:2023
5.3 Külmumisvastane isolatsioon
Välistingimustes asuvad veetorud isoleeritakse, et nad ei jäätuks kohe, kui voolamine lakkab. Isolatsiooniga
aeglustatakse seisva vee jahtumist ja külmumist.
Teiste vedelike korral on külmumisvastane isolatsioon vaja arvutada olukorra järgi.
Arvutuse aluseks võetud tingimused on esitatud [MOD] lisas A [MOD].
Tabelis 7 on esitatud toru sisaldise külmumisajad isolatsiooni paksustel 20 mm kuni 320 mm, arvestatuna
standardi EVS-EN ISO 12241:2022 nõuete kohaselt järgmistel tingimustel:
— isolatsiooni klass: klass 3 [MOD] (standard EVS 860-1 ja selle standardi jaotise A.7 tabel A.3) [MOD];
— kate: kuumtsingitud terasplekk, emissiivsus 0,3 [MOD] (standard EVS 860-7:2018) [MOD];
— ümbritseva õhu temperatuur: ‒30 °C ja sisaldise temperatuur: +4 °C;
— õhu liikumise kiirus: 0 m/s;
— sisaldis: vesi, voolukiirus 0 m/s;
— sisaldise jäätumine: 25 % (EVS-EN ISO 12241:2022 jaotis 6.2).
Tabeli 7 arvutustes on kasutatud standardi PSK 4240 kohase toru klassi PN16H2A seinapaksusi.
Tabel 7 — Külmumisvastane isolatsioon, 25 % külmumise aeg tundides. Isolatsiooni klass 3,

emissiivsus 0,3, ümbritseva õhu temperatuur ‒30 °C ja sisaldise temperatuur +4 °C, õhu liikumise
kiirus 0 m/s, sisaldiseks vesi voolukiirusega 0 m/s
Toru mõõt 1) Isolatsiooni paksus (mm)

DN de, mm 20 30 40 50 60 80 100 200 320
15 21,3 1 1 1 1 1 2 2 2 3
20 26,9 1 2 2 2 2 3 3 4 5
25 33,7 2 2 3 3 4 4 5 6 8
32 42,4 3 4 4 5 6 6 7 10 12
40 48,3 3 4 5 6 7 8 9 12 15
50 60,3 4 6 8 9 10 12 13 18 22
65 76,1 6 9 11 12 14 17 19 27 33
80 88,9 8 10 13 15 17 21 24 34 42
100 114,3 10 15 18 21 25 30 34 51 64
125 139,7 13 19 24 28 32 39 46 69 88
150 168,3 17 24 30 36 41 51 59 92 118
200 219,1 23 32 41 49 57 71 84 134 176
250 273 29 41 53 64 74 93 111 181 241
300 323,9 35 50 64 78 90 115 137 227 307
350 355,6 38 55 71 86 101 128 153 257 350
400 406,4 44 64 82 100 117 149 179 305 419
500 508 56 81 105 128 150 193 233 404 565
600 610 68 98 128 156 184 237 287 505 716
700 711 80 115 150 183 216 279 340 606 868
800 813 92 133 173 213 251 325 396 714 1032
900 914 104 150 196 240 284 368 449 816 1188
1000 1016 116 168 219 269 319 414 506 925 1357
1200 1219 128 185 242 297 351 457 560 1030 1518
1) Toru mõõt PN16 toru klassi E16H2A kohaselt (PSK 4240).
19
EVS 860-5:2023
5.4 Protsessitehniline soojusisolatsioon
Protsessiisolatsiooni isolatsiooni paksuse arvutamise alus on isoleeritava tehnosüsteemi sisaldise
temperatuuri säilitamine protsessi jaoks nõutavas vahemikus, teatud soojuskao lubamine teatud kohtades
või temperatuuri minimaalne alanemine teatud toru distantsil või teatud aja jooksul.
Arvutus tehakse juhtumipõhiselt, protsessi erinõuded võetakse arvesse nii katte, isolatsioonimaterjali kui
ka paigaldusmeetodite valikul.
Arvutuspõhimõtted on esitatud [MOD] lisas A [MOD].

6 KÜLMAISOLATSIOON
6.1 Ökonoomne külmaisolatsioon
Ökonoomne külmaisolatsioon teostatakse ja materjalid valitakse [MOD] EVS 860-6:2020 [MOD] järgi, kui
temperatuur on [MOD] kõrgem [MOD] kui ‒5 °C. Temperatuuril alla ‒5 °C arvutatakse isolatsiooni paksus
juhtumipõhiselt.
6.2 Kondensaadivastane isolatsioon
Kondensaadivastane isolatsioon arvutatakse juhtumipõhiselt.
Selles standardis käsitletakse kondensaadivastast isolatsiooni kuni ‒5 °C temperatuurini.
Kondensaadivastane isolatsioon tehakse piisavalt hea veeauru difusioonitakistusega, nagu näiteks suletud
pooridega poorkumm või aurutiheda kattega kaetud mineraalvillisolatsioon.
Tabelites 8a, 8b ja 8c on ära toodud isolatsiooni paksuse arvutamise (dimensioneerimise) näited.
Isolatsiooni aurutihedust käsitletakse täpsemalt standardi [MOD] EVS 860-6:2020 jaotises 5.5 [MOD].
20
EVS 860-5:2023
Tabel 8a — Kondensaadivastane isolatsioon, poorkummisolatsiooni miinimumpaksus, mm. Isolatsiooni klass: klass 3. Pinna emissiivsus
0,9 (katteta). Lambda väärtused: 40/45/55/80 mW/(mK), temperatuurid 10/50/100/200 °C. Ümbritseva õhu (keskkonna) temperatuur
+20 °C. Õhu liikumise kiirus 0 m/s
Suhteline niiskus
50 % 65 % 80 %
Kastepunkt 9,3 °C Kastepunkt 13,2 °C Kastepunkt 16,4 °C
Sisaldise temperatuur Sisaldise temperatuur Sisaldise temperatuur
DN +15 +10 +15 +10 +5 +15 +10 DN
+5 °C 0 °C ‒5 °C 0 °C ‒5 °C +5 °C 0 °C ‒5 °C
°C °C °C °C °C °C °C
15 15
20 20
9 9 9 9 9 9 13 9 9 13 19 19
25 25
9 9 9 9 9 9 13 9 9 19 19 25
32 32
9 9 9 9 9 9 13 9 9 19 19 25
40 40
9 9 9 9 9 9 13 9 9 19 19 25
50 50
9 9 9 9 9 9 13 9 9 19 19 25
65 65
9 9 9 9 9 13 19 9 9 19 19 32
80 80
9 9 9 9 9 13 19 9 13 19 25 32
100 100
9 9 9 9 9 13 19 9 13 19 25 32
125 125
9 9 9 9 9 13 19 9 13 19 25 32
150 150
9 9 9 9 9 13 19 9 13 19 25 32
200 200
9 9 9 9 9 13 19 9 13 19 25 32
250 250
9 9 9 9 9 13 19 9 13 19 25 32
300 300
9 9 9 9 9 13 19 9 13 19 32 32
350 350
9 9 9 9 9 13 19 9 13 19 32 32
400 400
9 9 9 9 9 13 19 9 13 19 32 40
500 500
9 9 9 9 9 13 19 9 13 19 32 40
600 600
9 9 9 9 9 13 19 9 13 25 32 40
700 700
9 9 9 9 9 19 19 9 13 25 32 40
800 800
9 9 9 9 9 19 19 9 13 25 32 40
900 900
9 9 9 9 9 19 19 9 13 25 32 40
1000 1000
9 9 9 9 9 19 19 9 19 25 32 40
1200 1200
9 9 9 9 9 19 19 9 19 25 32 40
Tasapind Tasapind
9 9 9 9 9 19 19 9 19 25 32 40
9 9 9 9 9 13 19 9 13 19 32 40
21
EVS 860-5:2023
Tabel 8b — Kondensaadivastane isolatsioon, eraldi kattega poorkummisolatsiooni minimaalpaksus, mm. Isolatsiooni klass: klass 3. Pinna
emissiivsus 0,1 (kate). Lambda väärtused: 40/45/55/80 mW/(mK), temperatuurid 10/50/100/200 °C. Ümbritseva õhu (keskkonna)
temperatuur +20 °C. Õhu liikumise kiirus 0 m/s
Suhteline niiskus
50 % 65 % 80 %
DN +15 +10 +15 +10 +15 +10 DN
+5 °C 0 °C ‒5 °C +5 °C 0 °C ‒5 °C +5 °C 0 °C ‒5 °C
°C °C °C °C °C °C
15 15
20 20
9 9 9 9 9 19 19 9 19 25 32 40
25 25
9 9 9 9 13 19 19 9 19 25 32 40
32 32
9 9 9 9 13 19 19 9 19 32 40 40
40 40
9 9 13 9 13 19 19 9 19 32 40 50
50 50
9 9 13 9 13 19 25 9 19 32 40 50
65 65
9 9 13 9 13 19 25 9 19 32 40 50
80 80
9 9 13 9 13 19 25 9 19 32 50 60
100 100
9 9 19 9 13 19 25 9 25 32 50 60
125 125
9 9 19 9 19 19 32 9 25 40 50 60
150 150
9 9 19 9 19 25 32 9 25 40 50 60
200 200
9 13 19 9 19 25 32 9 25 40 50 70
250 250
9 13 19 9 19 25 32 9 32 40 60 70
300 300
9 13 19 9 19 25 32 9 32 50 60 80
350 350
9 13 19 9 19 32 32 9 32 50 60 80
400 400
9 13 19 9 19 32 40 9 32 50 70 80
500 500
9 13 19 9 19 32 40 9 32 50 70 80
600 600
9 19 19 9 19 32 40 9 32 50 70 80
700 700
9 19 19 9 19 32 40 9 32 50 70 90
800 800
9 19 19 9 19 32 40 9 32 50 80 100
900 900
9 19 19 9 19 32 40 9 32 50 80 100
1000 1000
9 19 19 9 19 32 50 9 32 50 80 100
1200 1200
9 19 19 9 19 32 50 9 32 60 80 100
Tasapind Tasapind
9 19 19 9 19 32 50 9 40 60 90 100
9 9 19 9 19 32 32 9 25 50 70 80
22
EVS 860-5:2023
Tabel 8c — Kondensaadivastane isolatsioon, eraldi kattega poorkummisolatsiooni minimaalpaksus, mm. Isolatsiooni klass: klass 3. Pinna
emissiivsus 0,1 (katteta). Lambda väärtused: 40/45/55/80 mW/(mK), temperatuurid 10/50/100/200 °C. Ümbritseva õhu (keskkonna)
temperatuur +20 °C. Õhu liikumise kiirus 0 m/s
Suhteline niiskus
50 % 65 % 80 %
DN +15 +10 +15 +10 +15 +10 DN
+5 °C 0 °C ‒5 °C +5 °C 0 °C ‒5 °C +5 °C 0 °C ‒5 °C
°C °C °C °C °C °C
15 15
20 20
20 20 20 20 20 20 20 20 20 30 30 40
25 25
20 20 20 20 20 20 20 20 20 30 30 40
32 32
20 20 20 20 20 20 20 20 20 30 40 40
40 40
20 20 20 20 20 20 20 20 20 30 40 50
50 50
20 20 20 20 20 20 20 20 20 30 40 50
65 65
20 20 20 20 20 20 30 20 20 30 40 50
80 80
20 20 20 20 20 20 30 20 20 30 40 50
100 100
20 20 20 20 20 20 30 20 20 40 50 60
125 125
20 20 20 20 20 20 30 20 20 40 50 60
150 150
20 20 20 20 20 20 30 20 30 40 50 60
200 200
20 20 20 20 20 30 30 20 30 40 50 70
250 250
20 20 20 20 20 30 30 20 30 40 60 70
300 300
20 20 20 20 20 30 40 20 30 50 60 80
350 350
20 20 20 20 20 30 40 20 30 50 60 80
400 400
20 20 20 20 20 30 40 20 30 50 70 80
500 500
20 20 20 20 20 30 40 20 30 50 70 80
600 600
20 20 20 20 20 30 40 20 30 50 70 90
700 700
20 20 20 20 20 30 40 20 30 50 70 90
800 800
20 20 20 20 20 30 40 20 30 60 80 100
900 900
20 20 20 20 20 30 40 20 40 60 80 100
1000 1000
20 20 20 20 20 30 50 20 40 60 80 100
1200 1200
20 20 20 20 20 40 50 20 40 60 80 100
Tasapind Tasapind
20 20 20 20 20 40 50 20 40 60 80 100
20 20 20 20 20 30 40 20 30 50 70 80
23
EVS 860-5:2023
6.3 Protsessitehniline külmaisolatsioon
Protsessitehnilise külmaisolatsiooni isolatsiooni paksuse arvutamisel lähtutakse sisaldise temperatuuri
säilitamisest lubatud piirides, kindla soojuskao lubamisest teatud kohtades või temperatuuri minimaalsest
[MOD] tõusust [MOD] mingil lõigul.
Arvutus teostatakse juhtumipõhiselt [MOD] lisa A [MOD] kohaselt.
Võetakse arvesse protsessist tulenevaid erinõuded katte, isolatsioonimaterjali ja paigaldusmeetodi valikul.

Toru sisaldise temperatuuri[MOD] tõus [MOD] arvutatakse [MOD] lisa A [MOD] valemi (A.29) kohaselt.
[MOD] kustutatud tekst [MOD]
24
EVS 860-5:2023
Lisa A
(teatmelisa)
[MOD] Isolatsiooni paksuse arvutamine [MOD]
A.1 Kasutatud tähised ja ühikud
Arvutused on tehtud standardis EVS-EN ISO 12241:2022 toodud arvutusmeetodite ja valemite kohaselt.
[MOD] Tabelis A.1 [MOD] on ära toodud standardis kasutatud tähised, väärtused ja mõõtühikud.
Tabel A.1 — Tähised, väärtused ja mõõtühikud
Tähis Väärtus Mõõtühik
A Pindala m2
an/i Annuiteeditegur 1/a
cp Voolava aine erisoojusmahtuvus J/(kg · K)
cpp Toru materjali erisoojusmahtuvus J/(kg · K)
de Isolatsiooni välisläbimõõt m
di Isolatsiooni siseläbimõõt m
dip Toru välisläbimõõt m
Ep Energia maksumus aastas toruisolatsiooni kasutamisel €/(m ∙ a)
Es Energia maksumus aastas tasapinnalise isolatsiooni €/(m² ∙ a)
kasutamisel
eL Soojusenergia hind €/MWh
Hp Toruisolatsiooni ühikuhind €/m
Hs Tasapinnalise isolatsiooni ühikuhind €/m2
l Üldindeks –
la Paigalduskulude indeks %
le Soojusisolatsiooni indeks %
i Arvutuslik intressimäär %
Kp Toruisolatsiooni aastane kogumaksumus pikkusühiku kohta €/(m ∙ a)
Ks Tasapinnalise isolatsiooni aastane kogumaksumus €/(m² ∙ a)
pindalaühiku kohta
k Soojusisolatsiooni fassoonosadest põhjustatud lisakulud –
L Isoleeritud toru pikkus m
Leq Isoleeritud fassoonosa ekvivalentpikkus m
leq Isoleerimata toru soojuskadudele vastav ekvivalentpikkus m
mLn Vedeliku lineaartihedus torus kg/m
mLp Toru lineaartihedus kg/m
n Investeeringu kestus a
p Energia aastane hinnatõus 1/100
25
EVS 860-5:2023
Tähis Väärtus Mõõtühik

qm Massivoolukiirus kg/s
s Isolatsiooni paksus m
Tar Isolatsiooni keskmine temperatuur K
Te Isolatsiooni välispinna temperatuur kasutustingimustes K
Tec Isolatsiooni välispinna arvutuslik temperatuur K
Ti Isoleeritava objekti sisetemperatuur K
Tv Vee külmumistemperatuur K
To Ümbritseva keskkonna temperatuur K
tar Isolatsiooni keskmine temperatuur °C
te Isolatsiooni välispinna temperatuur kasutustingimustes °C
ti. Isoleeritava objekti sisetemperatuur °C
u Energia hinna parandustegur –
v Õhuvoo liikumiskiirus m/s
αe Soojusülekandetegur välispinnalt ümbritsevale keskkonnale W/(m² ∙ K)
αi Soojusülekandetegur torus voolavalt või mahutis olevalt W/(m² ∙ K)
keskkonnalt sisepinnale
αk Konvektiivne soojusülekandetegur W/(m² ∙ K)
αr Kiirguslik soojusülekandetegur W/(m² ∙ K)
∆T Temperatuuri muutus K
ε Mustvärvuse aste (emissiivsus) –
λ Isolatsiooni soojusjuhtivus isolatsiooni keskmisel W/(m ∙ K)
temperatuuril tar
ρ Isolatsioonimaterjali tihedus kg/m3
σ Stefan-Boltzmanni konstant = 5,67·10‒8 W/(m2 ⋅K4) W/(m2 ∙ K4)
τa Aastane kasutusaeg h/a
τj Aeg külmumise algamiseni s
Φ Summaarne soojusvool W
Φad Soojusvoolu suurenemine W
Φp Soojusvool isoleeritud toru pikkusühiku kohta W/m
Φs Soojusvool isoleeritud tasapinnalt W/m2
Φop Soojusvool isoleerimata toru pikkusühiku kohta W/m
A.2 [MOD] Valemid ja teooria [MOD]
A.2.1 Soojuskadu
Soojusvool isoleeritud mahutilt (tasapinnalt) arvutatakse valemiga (A.1):
26
EVS 860-5:2023
𝑇𝑇i − 𝑇𝑇0
Φs =
1 𝑠𝑠 1 (A.1)
∑𝑛𝑛 i
𝛼𝛼i + i=1 𝜆𝜆i − 𝛼𝛼e
Soojusvool isoleeritud toru pikkusühiku kohta arvutatakse valemiga (A.2):
[MOD]
𝜋𝜋 ∙ (𝑇𝑇i − 𝑇𝑇0 )
Φp =
1 1 𝑑𝑑 1 (A.2)
+ ∑𝑛𝑛i=1 ln ei +
𝛼𝛼i ∙ 𝑑𝑑ip 2𝜆𝜆i 𝑑𝑑ii 𝛼𝛼e ∙ 𝑑𝑑e
[MOD]
Praktikas on voolava keskkonna puhul sisemise poole soojusülekandetegur αi enamasti nii suur, et liikmete
1/αi ja 1/αi ∙ dip mõju võib jätta arvesse võtmata.
Kui sisaldis on madalsurvegaas, tuleb kõnealuste liikmete mõju arvesse võtta.
Kui mahuti või toru sisepinnal on selgelt märgatav mustusekiht, tuleb arvesse võtta selle mõju soojuskaole.
Ühe isolatsioonimaterjali abil isoleeritud ja vedelikku või kõrgsurvegaasi sisaldava metallmahuti korral
võib kasutada valemi (A.1) lihtsustatud kuju (A.3):
Φs = (A.3)
𝑠𝑠 1
+
𝜆𝜆 𝛼𝛼e
Valemiga (A.1) võrdsetel eeldustel võib kasutada valemi (A.2) lihtsustatud kuju (A.4):
𝜋𝜋 ∙ (𝑇𝑇i − 𝑇𝑇0 )
Φp = (A.4)
1 𝑑𝑑e 1
ln +
2𝜆𝜆 𝑑𝑑i 𝛼𝛼e ∙ 𝑑𝑑e
A.2.2 Soojusülekandetegur
Välispinna soojusülekandetegur valemites (A.1) kuni (A.4) moodustub kiirguslikust ja konvektiivsest

soojusülekandetegurist, vt valem (A.5):
𝛼𝛼e = 𝛼𝛼r + 𝛼𝛼k (A.5)
Kiirguslik soojusülekandetegur arvutatakse valemiga (A.6):

𝑇𝑇e4 − 𝑇𝑇04
𝛼𝛼r = 𝜀𝜀 ∙ 𝜎𝜎 ∙ (A.6)
𝑇𝑇e − 𝑇𝑇0
Levinumate pinnakatete pinna emissiivsuse ε normväärtused on esitatud standardi [MOD] EVS 860-7:2018
[MOD] tabelis 1.
Ligikaudseid konvektiivseid soojusülekandetegurite arvväärtuseid saab arvutada valemite (A.7) kuni

(A.12) abil.
Konvektiivse soojusülekandeteguri mõõtühik on W/(m2 ∙ K), kui valemites kasutatavate suuruste korral
kasutatakse alljärgnevate mõõtühikutega arvväärtusi (vt tabel A.2).
27
EVS 860-5:2023
Tabel A.2 — Soojusülekandeteguri arvutuses kasutatavad suurused ja nende ühikud
Väärtus Temperatuur Läbimõõt Kiirus
𝑇𝑇e , 𝑇𝑇0 de v
Mõõtühik K m m/s
Konvektiivset soojusülekandetegurit toru välispinnal saab arvutada, kasutades valemit (A.7). Mahutite ja
tasapindade jaoks kasutada valemeid (A.8) ja (A.9).
𝑇𝑇e − 𝑇𝑇0 0,25

𝛼𝛼k = 1,32 ∙ � � (A.7)
𝑑𝑑e
𝛼𝛼k = 3,5 + 0,090 ∙ (𝑇𝑇e − 𝑇𝑇0 ), kui 𝑇𝑇e − 𝑇𝑇0 ≤ 10 K (A.8)
𝛼𝛼k = 2,55 ∙ (𝑇𝑇e − 𝑇𝑇0 )0,25 , kui 𝑇𝑇e − 𝑇𝑇0 ≥ 10 K (A.9)
Kui õhk on pinna lähedal selgelt märgatavas liikumises, arvutatakse konvektiivne soojusülekandetegur
torudele valemiga (A.10) ja tasapindadele valemitega (A.11) ja (A.12):
𝛼𝛼k = 4,13 ∙ 𝜈𝜈 0,8 ∙ 𝑑𝑑e0,2 (A.10)
𝛼𝛼k = 6,2 + 4,2 ∙ 𝜈𝜈, kui 𝜈𝜈 ≤ 5 m/s (A.11)
𝛼𝛼k = 7,6 ∙ 𝜈𝜈 0,8 , kui 𝜈𝜈 > 5 m/s (A.12)
A.2.3 Isolatsioonimaterjali soojusjuhtivus
Isolatsioonimaterjali soojusjuhtivus sõltub materjali keskmisest temperatuurist ja

temperatuurierinevusest isolatsioonipindade vahel.
A.2.4 Isolatsiooni pinnatemperatuur
Valemites (A.3) ja (A.4) esinevate liikmete αe ja λ arvutamiseks on vajalik isolatsioonimaterjali välispinna

temperatuur Te.
Mahuti isolatsiooni ja tasapinnalise isolatsiooni pinnatemperatuur arvutatakse valemiga (A.13):

Φs
𝑇𝑇e = 𝑇𝑇0 + (A.13)
𝛼𝛼e
Toruisolatsiooni pinnatemperatuur arvutatakse valemiga (A.14):

Φp
𝑇𝑇e = 𝑇𝑇0 + (A.14)
𝜋𝜋 ∙ 𝛼𝛼e ∙ 𝑑𝑑e
A.2.5 Soojuskao arvutamine lähendusmeetodil
Välispinna temperatuur Te ei ole isolatsiooni arvutamise ajal teada, mistõttu kasutatakse arvutamisel
iteratsiooni. Iteratsiooni alustatakse Te hindamise teel, mille korral saab välispinna soojusülekandeteguri
arvutada valemitega (A.5) kuni (A.12). Isolatsiooni soojusjuhtivus arvutatakse selle keskmisel
temperatuuril, mida praktikas saab piisava täpsusega määrata võrrandiga (𝑇𝑇i + 𝑇𝑇e )/2.
Soojuskao saab sellisel juhul arvutada valemiga (A.3) või (A.4). Valemi (A.13) või (A.14) abil arvutatakse
isolatsiooni pinnatemperatuur ja võrreldakse seda hinnangulise temperatuuriga.
28
EVS 860-5:2023
Kui arvutatud pinnatemperatuur erineb hinnangulisest pinnatemperatuurist rohkem kui soovitud täpsus
eeldab, korratakse iteratsiooni saadud pinnatemperatuuri kasutades. Lähendusmeetodit on tutvustatud
joonisel A.1.
Joonis A.1 — Soojuskao arvutamine iteratsioonimeetodil
A.2.6 Soojuskadu suurendavad tegurid
Isoleerimata äärikute ja ventiilide, samuti erinevate kandurite ja tugikonstruktsioonide tekitatud

soojuskaod võetakse arvesse teguriga Φad .
Täiendav soojuskadu Φad arvutatakse valemiga (A.15).
Ekvivalentpikkus on esitatud jaotises [MOD] 5.1.3 [MOD].
Φad = Σ𝑙𝑙eq ∙ Φop (A.15)
A.2.7 Summaarne soojuskadu
Mahuti ja tasapinna summaarne soojuskadu arvutatakse valemiga (A.16) ja torustiku soojuskadu valemiga
(A.17):
29
EVS 860-5:2023
Φ = 𝐾𝐾 ∙ 𝐴𝐴 + Φad (A.16)
Φ = Φp ∙ (𝐿𝐿 + Σ𝐿𝐿eq ) + Φad (A.17)
A.2.8 Energiakulud
Säästetud soojuse hinna määramisel kasutatakse piirkulu, st sellist kulu, mis hoitakse kokku energia
tarbimise vähenemisel ühe energiaühiku võrra. Piirkulusse tuleb olenevalt olukorrast arvestada soojuse
tootmise seadmete, protsessis toimuvate muutuste, keskkonnakahjude jne kulud. Tööstusliku isolatsiooni
korral ei põhjusta isolatsiooni paksuse suurendamine tavaliselt muudatusi soojuse tootmise mahus ega
ettevõtte püsivates ekspluatatsioonikuludes, mistõttu piirkulu hõlmab ainult kütuse marginaalkulusid.
Energia hinnamuudatusi isolatsiooni kasutusaja jooksul võetakse arvesse parandusteguriga u, mis
arvutatakse ligikaudselt valemiga (A.18):
𝑢𝑢 = (1 + 𝑝𝑝)n/2 (A.18)
Arvutustes kasutatakse järgmisi aastaseid kasutusaegu 𝜏𝜏a :

— katkematu protsess 8000 h/a
— katkestustega protsess 4000 h/a kuni 6000 h/a
Aastane energiakulu arvutatakse valemitega (A.19) ja (A.20). Mõõtühikuna kasutatakse tabelis A.1 esitatud
suuruste mõõtühikuid.
𝐸𝐸s = Φs ∙ 𝑢𝑢 ∙ 𝑒𝑒L ∙ 𝜏𝜏a ∙ 10−6 (A.19)
𝐸𝐸p = Φp ∙ 𝑢𝑢 ∙ 𝑒𝑒L ∙ 𝜏𝜏a ∙ 10−6 (A.20)
A.2.9 Kapitalikulud
Isolatsiooni kapitalikulusid mõjutavad isolatsiooni kogumaksumus, kasutusaeg ja arvutuslik intressimäär.

Aastase kapitalikulu saamiseks korrutatakse isolatsiooni kulu Hs või Hp annuiteediteguriga an/i, mis
arvutatakse valemiga (A.21):
𝑖𝑖
𝑎𝑎n/i = (A.21)
1 − (1 + 𝑖𝑖)−𝑛𝑛
Põlvede, ventiilide jm lisaseadmete isoleerimiskulusid võib võrrelda sirge toru isoleerimiskuludega. Nende
hulk sõltub torude asukohast ja kasutusotstarbest. Seetõttu võetakse need arvesse, kasutades järgmisi
tegureid k:
— estakaadid, kanalid, mahutid k = 1,1 kuni 1,2
— tehnoloogilise protsessi torud k = 1,4 kuni 1,8
— elektrijaamad, katlamajad k = 1,4 kuni 1,6
[MOD] Kui isolatsiooni tõttu tuleb rajatisi või estakaade suurendada, lisatakse nende mõju
isoleerimiskuludele. [MOD]
A.2.10 Kogukulu
Kogukulu arvutatakse valitud ja saadavatele isolatsiooni standardpaksustele.
Mahutite isolatsiooni ja tasapinnalise isolatsiooni aastane kogukulu arvutatakse valemiga (A.22):
30
EVS 860-5:2023
𝐾𝐾s = 𝑎𝑎n/i ∙ 𝑘𝑘 ∙ 𝐻𝐻s + 𝐸𝐸s (A.22)
Toruisolatsiooni aastane kogukulu arvutatakse valemiga (A.23):
𝐾𝐾p = 𝑎𝑎n/i ∙ 𝑘𝑘 ∙ 𝐻𝐻p + 𝐸𝐸p (A.23)
A.2.11 Isolatsiooni ökonoomne paksus
Mahuti isolatsiooni või tasapinnalise isolatsiooni optimaalne paksus saavutatakse, kui Ks saab minimaalse
väärtuse. Toruisolatsiooni optimaalne paksus saavutatakse, kui Kp saab minimaalse väärtuse.
A.3 Ökonoomne isolatsioon
Isolatsiooni ökonoomne paksus määratakse, võttes arvesse isolatsiooni kapitalikulud ja soojuskaost
tulenevad energiakulud (joonis A.2). Kapitalikuludes võetakse arvesse kogu elukaare jooksul tehtavad
kulutused, muu hulgas ka hoolduskulud.
Aastane isolatsiooni kogumaksumus
Isolatsiooni paksus
Kogukulu Energiakulu Kapitalikulu
Joonis A.2 — Ökonoomne isolatsiooni paksus
A.4 Kaitseisolatsioon
Kaitseisolatsiooni arvutamisel võetakse arvesse tööohutusnõudeid.
Kohad, mille puudutamise korral võib saada põletushaavu, kaetakse kaitseisolatsiooniga.
Nõutava pinnatemperatuuri saavutamiseks vajaliku isolatsiooni paksus arvutatakse tasapinnalisele

isolatsioonile valemiga (A.24) ja toruisolatsioonile valemiga (A.25):
𝜆𝜆 𝑇𝑇i − 𝑇𝑇e
𝑠𝑠 ≥ � � (A.24)
𝛼𝛼e 𝑇𝑇e − 𝑇𝑇0
𝑑𝑑e − 𝑑𝑑i
𝑠𝑠 ≥ (A.25)
2
Välisläbimõõt de arvutatakse iteratsiooni teel valemitega (A.26) ja (A.27):
31
EVS 860-5:2023
1/d (A.26)
𝑑𝑑e = 𝑑𝑑i ∙ 𝑋𝑋e
2𝜆𝜆 𝑇𝑇i −𝑇𝑇e
� � (A.27)
𝑋𝑋 = 𝑒𝑒 𝛼𝛼e 𝑇𝑇e −𝑇𝑇0
[MOD] Maksimaalne lubatud pinnatemperatuur tavakasutustingimustes on 60 °C.
Kaitseisolatsiooni paksuste väärtuseid on toodud selle standardi tabelis 2. [MOD]
A.5 Külmumisvastane isolatsioon

Välistingimustes olevad veetorud isoleeritakse, et nad veevoolamise seiskumisel kohe ei jäätuks.
Isolatsioon aeglustab seisva vee jäätumist. Isolatsiooni paksuse arvutamisel võetakse arvesse vee ja toru
soojussisaldust. Isolatsiooni soojussisaldus on nii väike, et seda arvesse ei võeta.
Terase erisoojusmahtuvus on 540 J/(kg ∙ K).
Aeg külmumise alguseni torus arvutatakse valemiga (A.28):
1 (𝑐𝑐p ∙ 𝑚𝑚Ln + 𝑐𝑐pp ∙ 𝑚𝑚Lp ) ∙ (𝑇𝑇i − 𝑇𝑇v ) 1 𝑑𝑑e 1

𝜏𝜏j = � � ∙ � ln + � (A.28)
𝜋𝜋 𝑇𝑇i + 𝑇𝑇v 2𝜆𝜆 𝑑𝑑i 𝛼𝛼e ∙ 𝑑𝑑e
2 − 𝑇𝑇0
[MOD] Külmumisvastase isolatsiooni minimaalsete paksuste väärtuseid on toodud selle standardi tabelis
7. [MOD]
A.6 Protsessitehniline soojusisolatsioon
Protsessitehnilise soojusisolatsiooni arvutamise alus on isoleeritava objekti sisaldise temperatuuri

säilitamine tehnoloogilise protsessi nõutavates piirides, suurema soojuskao lubamine teatud kohtades või
temperatuuri minimaalne alanemine konkreetsetel lõikudel. Dimensioneerimiseks teostatakse igal
konkreetsel juhul arvutused samamoodi nagu ökonoomsele soojusisolatsioonile. Võetakse arvesse
tehnoloogilise protsessi esitatavaid mitmesuguseid nõudeid pinnakatte, isolatsioonimaterjali ja
teostamismeetodi valiku suhtes.
Temperatuuri alanemine torus arvutatakse valemiga (A.29):

Φp
∆𝑇𝑇 = (A.29)
𝑞𝑞m ∙ 𝑐𝑐p
Valem (A.29) kehtib, kui temperatuurilangus ΔT on väike võrreldes voolava aine ja ümbritseva keskkonna
temperatuurierinevusega. Kui langus on suur, kasutatakse valemit (A.30). ΔT valemis tähendab valemi
(A.29) väärtust.
∆𝑇𝑇
−
1 − 𝑒𝑒 𝑇𝑇i−𝑇𝑇0
∆𝑇𝑇tod = ∆𝑇𝑇 ∙ (A.30)
∆𝑇𝑇
A.7 [MOD] Isolatsiooni klassid
Tabelis A.3 toodud klassifikatsioon ei ole seotud konkreetsete toodetega.
Isolatsiooni klass määratakse selliselt, et toode täidab nii soojusjuhtivuse kui ka maksimaalse
kasutustemperatuuri nõuded.
32
EVS 860-5:2023
Kui kasutatakse tooteid, mis ei vasta klassifikatsiooni nõuetele, tuleb isolatsiooni paksust suurendada nii
palju, et saavutatakse sama isolatsioonivõime.
Tabel A.3 — Isolatsiooni klassid
Isolatsiooni Maksimaalne Maksimaalne soojusjuhtivus keskmisel temperatuuril
klass kasutustemperatuur mW/(m · K)
°C 10 °C 50 °C 100 °C 200 °C 300 °C 400 °C
1 80 60 65
2 150 45 50 65
3 250 40 45 55 80
4 350 40 45 50 70 100
5 600 40 45 50 65 90 115
[MOD]
33
EVS 860-5:2023
Lisa B
(teatmelisa)
Taustateave isolatsiooni paksuste määramise tabelitele
Pariisi 2015. aasta kliimalepe eeldab soojusenergia kadude vähendamise arvesse võtmist uute
investeeringute planeerimisel.
Selles standardis esitatud ökonoomsete isolatsiooni paksuste uued tabelid põhinevad varasema standardi
[MOD] EVS 860-5:2017 tabelitel A.1 kuni A.6 [MOD], eeltoodud valemitel ja uuel, 2021. aasta kulubaasil.
Eelmises standardiversioonis olid enimkasutatavad [MOD] tabelid A.3 [MOD] tööstusettevõtte hoones sees
asetsevate torustike ja seadmete puhul ning [MOD] A.4 [MOD] väljas asetsevate puhul.
Selles standardis olevad valikutabelid Baastase, Hea tase ja Suurepärane tase esindavad järgmisi
valikusoovitusi:
Baastase vastab isolatsiooni paksuse asjus eelmise standardiversiooni [MOD] tabelile A.3 [MOD].
Hea tase vastab isolatsiooni paksuse asjus eelmise standardiversiooni [MOD] tabelile A.4 [MOD].
Suurepärane tase vastab energiatõhususelt 12 % baastasemest ja 6 % heast tasemest tõhusamale

isolatsioonile. Seda ei ole eelmises standardiversioonis.
34
[1]

PSK 3704. Putki-, säiliö- ja laite-eristykset. Mitoitus.
Kirjandus
35
EVS 860-5:2023
www.evs.ee
standard@evs.ee

EVS 860-5 - 2023 TEHNILISTE PAIGALDISTE TERMILINE ISOLEERIMINE. Osa 5 Torustike, Mahutite Ja Seadmete Isoleerimine. Isolatsiooni Paksuse Määramine

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

EVS 860-5 - 2023 TEHNILISTE PAIGALDISTE TERMILINE ISOLEERIMINE. Osa 5 Torustike, Mahutite Ja Seadmete Isoleerimine. Isolatsiooni Paksuse Määramine

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

EVS, Standardid on autoriõiguste objektid. Mitme kasutaja litsents 2 kasutajale. Arve nr 10001748, 4.05.2023.

Isolatsiooni paksuse määramine

Thermal insulation of technical equipment

EESTI STANDARDI EESSÕNA

Standardi koostamise ettepaneku on esitanud tehniline komitee EVS/TK 30 „Tehnosüsteemide

Standardi on koostanud Mittetulundusühing Eesti Isolatsiooniettevõtjate Liit, standardi on heaks kiitnud

Muudatused võrreldes Soome standardiga PSK 3704:2021 on järgmised:

ICS 27.220; 91.120.10

Standardite reprodutseerimise ja levitamise õigus kuulub Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusele

5.1 Ökonoomne soojusisolatsioon ......................................................................................................................................... 7

PSK 4240. Putkiluokka E16H2A painelaitekäyttöön. Austeniittinen ruostumaton CrNiMo-teräs

PSK 7307. Putkiston kannakointi. Putkisanka A. DN 10…500

PSK 7309. Putkiston kannakointi. Putkisanka C1 ja C2. DN 600…1200

PSK 7320. Putkiston kannakointi. Liukukannake, matala. DN 10 - 150

PSK 7321. Putkiston kannakointi. Liukukannake, matala. DN 200 - 500

PSK 7322. Putkiston kannakointi. Liukukannake, matala. DN 600 - 1200

PSK 7323. Putkiston kannakointi. Liukukannake, korkea. DN 10 - 150

PSK 7324. Putkiston kannakointi. Liukukannake. Korkea. DN 200 - 500

PSK 7325. Putkiston kannakointi. Liukukannake. Korkea. DN 600 – 1200

VDI 4610. Energy efficiency of industrial installations - Thermal insulation

5 SOOJUSISOLATSIOONI PAKSUSE MÄÄRAMINE

5.1 Ökonoomne soojusisolatsioon

5.1.1 [MOD] Ökonoomse soojusisolatsiooni tasemed [MOD]

Ökonoomset soojusisolatsiooni jagatakse järgmisteks tasemeteks:

Baastase vastab selle standardi ilmumise ajal üldkasutatavale isolatsiooni tasemele.

Hea tase on vähemalt 6 % parema isolatsioonivõimega kui baastase.

Suurepärane tase on vähemalt 12 % parema isolatsioonivõimega kui baastase.

Tabelites käsitletakse temperatuurivahemikku 50 °C kuni 550 °C ja torude läbimõõte vahemikus DN 15

Tabelites 3b, 4b ja 5b on soojuskaod toodud torudele W/m ja tasapinnale W/m².

5.1.2 Isolatsioonipaksuse valik

5.1.3 Ümbritseva keskkonna ja soojuskadude mõju

Tuleb arvesse võtta ka isoleerimata äärikühenduste ja kandurite ning muude tugikonstruktsioonide

Tabelis 1 on näidetena esitatud ekvivalentpikkused levinumatele torustiku soojuskadu suurendavatele

Tabel 1 — Torustiku osade soojuskaod ekvivalentpikkustena m. Näitena toru mõõdule DN 150

Isoleeritud osa DN 150

Isolatsiooni katte tugirõngaste tekitatud soojuskadu tuleb arvesse võtta.

[MOD] Kasutades eelisoleeritud kandureid on võimalik seda soojuskadu märkimisväärselt vähendada.

Tasapindade isoleerimisel vastab 100 m2 pinna isolatsiooni kinnituspiikide ja vuukide tekitatud

[MOD] Isoleerimata pindade soojusvool on ära toodud tabelis 2.

Tabel 2 — Soojusvool isoleerimata horisontaalse toru pikkusühiku kohta (W/m) ja soojusvool

Tabel 3a — Baastase, ökonoomne [MOD] mineraalvilla [MOD] soojusisolatsiooni paksus s, mm.

25 33,7 40 50 60 60 80 100 100 100 100 120

32 42,4 40 60 60 60 80 100 100 100 120 120

65 76,1 50 60 80 100 100 100 120 120 140 140

100 114,3 60 60 80 100 100 120 120 120 160 200

Tabel 3b — Baastase, soojuskaod, W/m, W/m2

25 33,7 18 30 42 59 63 74 85 105 128 144

20 26,9 50 50 50 60 100 100 120 120 120 140

≥ kaks isolatsioonikihti, kui ti > +250 °C ja s > 120 mm.

Tabel 4b — Hea tase, soojuskaod W/m, W/m2

Toru Isolatsiooni klass / Sisu temperatuur ti (°C)

32 42,4 18 26 41 58 63 76 87 107 122 147

Tabel 5a — Suurepärane tase, ökonoomne [MOD] mineraalvilla [MOD] soojusisolatsiooni paksus

Tabel 5b — Suurepärane tase, soojuskaod, W/m, W/m2

Toru Isolatsiooni klass / Sisu temperatuur ti (°C)

40 48,3 18 28 44 55 62 75 86 106 122 135

5.1.4 Ökonoomne isolatsiooni paksus

Investeeringu planeerimisfaasis määratakse isolatsiooni paksus, võttes arvesse isolatsiooni

Üksikasjalikumaid arvutuspõhimõtteid tuuakse ära juhendmaterjalides [MOD] lisas A [MOD].

Kaitseisolatsiooni eesmärk on kaitsta inimesi põletushaavade ja õnnetusjuhtumite eest.

Kaitseisolatsiooni isolatsiooni paksuse arvutamisel (dimensioneerimisel) võetakse aluseks

Tabelites 6a ja 6b esitatakse kaitseisolatsiooni isolatsiooni paksused ja vastavad soojuskaod, mis on

Arvutamisel on kasutatud järgmisi pinnaemissiivsuse väärtusi: