lesanne 5.

6
Leida joonisel 5.29 kujutatud kolmnurksrestiku varraste pikijud, kasutades Maxwell-Cremona diagrammi. Srestikule rakendatud koormused on lemise vga risti.

Joonis 5.29 Esmalt leiame srestikul paiknevatest koormusest tekkivad toereaktsioonid. Kuna koormused on rakendatud kaldu, siis tekib lisaks vertikaalsetele reaktsioonidele ka horisontaalne toereaktsioon. Selleks, et lihtsustada toereaktsioonide arvutamise avaldisi, oleks soovitatav leida koormuste vertikaalsed ja horisontaalsed komponendid, kuna vastasel juhul tuleks arvutuses kasutada kaldkaugusi toepunktide suhtes. Koormuse F = 10 kN komponendid saame

VF =10 = 10 cos = 10 0,8944 = 8,944 kN H F =10 = 10 sin = 10 0,4472 = 4,472 kN

Koormuse F = 20 kN komponendid saame

VF =20 = 20 cos = 20 0,8944 = 17,889 kN H F =20 = 20 sin = 20 0,4472 = 8,944 kN

Edasi saame vlja kirjutada toeliigendite suhtes tasakaalutingimused

M 11 = 0 ; M0 = 0;

V0 12 8,944 12 17,889(10 + 8 + 6) + 8,944(1 + 2 + 3) = 0 ; V0 = 40,25 kN

V11 12 + 17,889(2 + 4 + 6 ) + 8,944(1 + 2 + 3) = 0 ;

V11 = 22,36 kN

90

Horisontaalse reaktsiooni slmes 11 saame

X = 0;

H 11 + 4,472 + 3 8,944 = 0 ;

H 11 = 31,30 kN

Maxwell-Cremona diagrammi koostamisel thistatakse vlis- ja sisejud jrgmiselt. Srestiku vliskontuuril kahe naabervlisjuga ja vga piiratud ala thistatakse thega (joonis 5.30). Neid alasid nimetatakse vljadeks. Vlis- ja sisejud mrgitakse kahe thega, mis nitavad, milliste vljade vahel jud asub. Toereaktsiooni V0 slmes 0 thistame seega a-b ning koormust F = 10 kN slmes 0 vastavalt b-c, kuna esimene neist paikneb vljade a ja b ning viimane vljade b ja c vahel. Vljade thistamisel liigutakse mber srestiku pripeva ja hiljem judude thistamisel mrgitakse thed samuti jrjekorras, kuidas neid kohatakse pripeva liikumisel mber srestiku.

Joonis 5.30 Koostame vlisjudude hulknurga, kusjuures jud kanname sellele samuti niisuguses jrjekorras, nagu me kohtame neid liikumisel mber srestiku pripeva. Toereaktsioon V0 asub vljade a ja b vahel. Seeprast thistame juvektori V0 alguspunkti thega a ja lpp-punkti thega b. Slmes 0 rakendatud koormus F = 10 kN asub vljade b ja c vahel. Ju alguspunkti thistame thega b ja lpp-punkti thega c. Sama phimtte jrgi thistame kik vlisjud. Vlisjudude hulknurk on nidatud joonisel 5.31.

Joonis 5.31

91

Sisejudude diagrammi kujutamist alustame slmest, mis on moodustatud kahest vardast. Vaadeldaval srestikul on sellisteks slmedeks 0 ja 11. Slmes 0 on tuntud jududeks toereaktsioon V0 ja koormus F = 10 kN ning tundmatuteks varraste c-h ja h-a sisejud. Need neli judu a-b, b-c, c-h ja h-a on tasakaalus ja hulknurk kinnine. Juhulknurga neljast tipust a, b, c ja h on kolm tippu a, b ja c vlisjudude hulknurgas mratud. Tipu h leidmiseks lahutame tuntud judude resultandi juhulknurgas a-b-c kaheks komponendiks tundmatute sisejudude sihtidele. Tmbame punktidest c ja a varrastega c-h (varras 0-2) ja h-a (varras 0-1) paralleelsed sirged. Nende sirgete likepunkt mrab juhulknurga tipu h (joonis 5.32).

Joonis 5.32 Juhulknurga kljed c-h ja h-a kujutavad ju mtkavas varraste c-h ja h-a sisejudusid. Sisejudude mrgid leitakse juhulknurga a-b-c-h abil. Kinnises juhulknurgas on judude kulg pidev, mis lubab he ju suuna jrgi mrata kigi teiste judude suunad. Reaktsiooni V0 suund on tipust a tippu b ning ju F = 10 kN suund tipust b tippu c. Jrelikult on varda h-a sisejud tipust h tippu a ning varda c-h sisejud tipust c tippu h. Kandes juhulknurgas leitud sisejudude suunad slme 0 juures srestiku varrastele, on nha, et varda c-h sisejud on suunatud slme poole, seega varras on surutud. Varda h-a sisejud on suunatud slmest eemale, seega varras on tmmatud. Seejrel vaatleme slme 0 naaberslme, kus on tundmatuteks kahe varda sisejud. Slmes 1 on tundmatuteks varraste h-i ning i-a sisejud. Nende mramiseks moodustame juhulknurga a-h-i-a, mille tipud a ja h on kujutatud slme 0 juhulknurgas. Tipu i leiame punktidest h ja a varrastega h-i ja i-a paralleelselt tmmatud sirgete likepunktina. Neme, et nende sirgete likepunkt i htib punktiga h (joonis 5.32). Jrelikult varda h-i sisejud on null, varda i-a sisejud on vrdne varda a-h sisejuga. Juhulknurgas on varda a-h sisejud suunatud paremalt vasakule ja varda i-a sisejud vasakult paremale. Mlemad sisejud on suunatud slmest 1 eemale ja jrelikult on mlemad vardad tmmatud.

92

Edasi liigume slme 2, kus esinevateks jududeks on i-h, h-c, c-d, d-j ja j-i. Neist kolm esimest on varem teada ja tundmatuteks on varraste d-j ja j-i sisejud. Need mrame juhulknurgast i-h-c-d-j-i. Juhulknurga tipud i, h, c ja d on meil mratud. Tipu j leidmiseks tmbame punktidest d ja i varrastega d-j ja j-i paralleelsed sirged, mille likepunkt annab meile otsitava tipu (joonis 5.33). Et juhulknurgas oleks judude kulg pidev, peavad varraste d-j ja j-i sisejud olema suunatud paremalt vasakule, mistttu on mlemad suunaga slme poole ja jrelikult on mlemad vardad surutud.

Joonis 5.33 Analoogiliselt leitakse varraste j-k ja k-a sisejud slmes 3 ning varraste e-l ja l-k sisejud slmes 4 (joonis 5.34). Slmes 3 moodustame juhulknurga a-i-j-k-a. Tipu k leidmiseks tmbame punktidest j ja a varrastega j-k ja k-a paralleelsed sirged. Slmes 4 moodustame juhulknurga k-j-d-e-l. Tipu l leidmiseks tmbame punktidest e ja k varrastega e-l ja l-k paralleelsed sirged.

Joonis 5.34

93

Srestiku keskkohast paremal pool asuvate slmede jaoks moodustame juhulknurgad, lhtudes slmest 11. Slmele 11 vastaval juhulknurgal f-g-a-q-f puudub tipp q, mille leiame sirgetega a-q ja q-f (joonis 5.35). Analoogiliselt srestiku vasaku poole juhulknurkadele moodustame hulknurgad slmede 9, 10, 7 ja 8 jaoks. Saame, et tipud p, o, m ja n htivad tipuga q. Jrelikult on varraste m-n, n-o, o-p ja p-q sisejud nullid. Siiani on vaatlemata slmedele 5 ja 6 vastavad juhulknurgad. Nendes on ainult ks tundmatu sisejud l-m. Sisejudude diagrammis on punktid l ja m juba leitud ja nd hendame need sirgega. Viimase tundmatu sisejuga varda siht on kontrollimiseks: kui sisejudude diagrammi punktide l ja m hendussirge on paralleelne vardaga l-m, siis on diagramm moodustatud ieti. Joonisel 5.35 on vaadeldud srestiku sisejudude diagramm lplikul kujul ning tabelis 5.2 diagrammilt mdetud pikijudude vrtused.

Joonis 5.35 Kuna varda sisejud esineb diagrammi kahe naaberslme juhulknurgas vastupidiste suundadega, siis mrgitakse sisejudude suunad ainult srestiku slmede juures, mitte aga diagrammi juhulknurkades. Tabel 5.2 Varras 1-3 3-5 5-7 7-9 9-11 11-12 1-2 Pikijud, kN 58,1 58,1 35,8 13,4 13,4 13,4 -70,0 Varras 2-4 4-6 6-8 8-10 10-12 2-3 4-5 Pikijud, kN -55,0 -40,0 -50,0 -50,0 -50,0 0 11,2 Varras 6-7 8-9 10-11 2-5 4-7 7-8 9-10 Pikijud, kN 22,4 0 0 -25,0 -31,6 0 0

94