JAGUVUS

Õpikeskkond: Tartu Ülikooli Moodle´i õpikeskkond Printija: Karl Jaan Rahula

Kursus: Võistlusmatemaatika I (P2TP.TK.101) Kuupäev: kolmapäev, 27. november 2019, 21.02

Raamat: JAGUVUS
 Sisukord

1. Arvuteooria

2. Arvu kümnendesitus

3. Jaguvus

4. Jaguvuse omadused

5. Jaguvustunnused

6. Teemasid ja mõisteid arvuteooriast

7. Näiteülesanded
 1. Arvuteooria

Täisarvud on ...,-3, -2, -1, 0, 1, 2, 3, .....

Täisarvude hulka tähistatakse tähega Z.

Kirjutis k∈ Z tähendab, et k on mistahes täisarv.

Hoolimata sellest, et täisarvud on ainult üks osake kõikidest arvudest on täisarvudel palju huvitavaid omadusi. Matemaatika
haru, mis uurib täisarvude omadusi nimetatakse arvuteooriaks.

Arvuteooria teemad: jagumine, jaguvustunnused, alg- ja kordarvud, arvude suurim ühistegur ja vähimühiskordne, jäägiga
jagamine, arvu kümnendesitus ja arvu kümnendesituse viimased numbrid.

Käesolevas õppematerjalis vaatleme neist põhjalikumalt vaid kahte esimest – jaguvust ja selle omadusi ning jaguvustunnuseid.

Jaguvuse omadused ja tähtsamad jaguvustunnused peaks teile juba tuttavad olema, aga siin on lisaks toodud, kuidas need
omadused leitud on ja miks kehtivad.
 2. Arvu kümnendesitus

On selge, et täisarvu saab kirjutada liidetavate summana vägagi erinevalt.

Näiteks: 245 = 231 + 14 = 100 + 90 + 5 · 11 = 5 + 30 + 10 + 2 · 100 = 2 · 100 + 4 · 10 + 5

Neist viimane on arvu 245 esitus järkarvude kordsete summana ehk arvu kümnendesitus.

Olgu meil antud viiekohaline arv k, mille esimene number on a, teine b, kolmas c, neljas d ja viies e.
⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯
Sellist arvu saab kirjutada kujul abcd e .

Märkus, kui kirjutada lihtsalt abcd – siis see tähendab arvude a, b, c ja d korrutist a · b · c · d ja sel juhul võib igale tähele
vastata arv.

Arvu k kümnendesitus k = a · 10000 + b · 1000 + c · 100 + d · 10 + e =

= a · 104 + b · 103 + c · 102 + d · 10 + e.

Olgu meil antud arv a, mille viimane number on a0, eelviimane a1, . . . , teine number on an–1 ning esimene number on an.
⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯
Siis a n a n− 1 a n− 2. . . a 1 a 0 = an · 10n + an-1 · 10n–1 + . . . + a2 · 102 + a1 · 101 + a0 · 100.)

Igal arvul on vaid üks kümnendesitus.

Näide. On antud viiekohaline arv ja teame, et selles arvus on 5 kümnetuhandelist ja 3 sajalist.

⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯
Selle arvu saame kirjutada 5a3cb , mis tähendab summat

5 · 10000 + a · 1000 + 3 · 100 + c · 10 + b.

Tihti osutub kasulikuks kirjutada arv liidetavate summana aga hoopis nii, et järguühik on korrutatud mitmekohalise arvuga.

Näide.

1) 4059 = 4 · 1000 + 59 = 40 · 100 + 5 · 10 + 9 = 40 · 100 + 59 = 405 · 10 + 9

⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯
2) 5a3cb = 5a · 1000 + 3 · 100 + cb = 5a3 · 100 + c · 10 + b
⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯
= 5 · 10000 + a3cb
 3. Jaguvus

Näide. Leia täisarvud c, d, m ja n nii, et

1) 6 = 2 • m 2) – 48 = 2 • n 3) 35 = 3 • c 4) 26 = 5 • d

Lahendus: m = 3, n = – 24, arve c ja d ei ole võimalik leida.

Selgus, et alati ei ole võimalik leida sellist täisarvu k, et täisarvude a ja b korral kehtiks võrdus a = b • k.

* Täisarv c jagub täisarvuga a, kui leidub täisarv k, nii et c = a · k

Jaguvuse tähistamiseks on kasutusele võetud järgnevad tähistused

1) c ⋮ a loe: arv c jagub arvuga a

2) a ∣ c loe: arv a on arvu c jagaja ehk arv a jagab arvu c

Kui arv c ei jagu arvuga a, kirjutame c ⋮̸ a või siis, et arv a ei ole arvu c jagaja a ∤ c.

Näide. Arv 10 = 2 • 5. Seega 10 ⋮ 2 ehk 2 ∣ 10 ning 10 ⋮ 5 ehk 5 ∣ 10.

Arv 10 aga ei jagu arvuga 3. Kirjutame 10 ⋮̸ 3 ehk 3 ∤ 10.

* Kirjutis b ∣ a ei tähenda mingit tehet arvude a ja b vahel, vaid see on väide, mis käib nende arvude kohta.

Väide saab olla kas tõene või väär.

Kui a : b = c, kus a, b ja c on täisarvud, siis kõik järgmised tõesed väited on samaväärsed.

1) a jagub arvuga b

2) a on b kordne

3) b on a jagaja ehk arv b jagab arvu a

4) b on a tegur

Kui a = b · c, st. arv b jagab arvu a (b ∣ a), siis kehtivad ka järgmised võrdused ja järeldused.

–a = b · (–c), millest saame, et arv b jagab arvu a vastandarvu ( b ∣ (–a) )

–a = (–b) · c, millest saame, et arvu b vastandarv jagab arvu a vastandarvu ( – b ∣ (–a) )

a = (–b) · (–c), millest saame, et arvu b vastandarv jagab arvu a ( –b ∣ a ) .

Kõik need neli tulemust saame kokku võtta, et kui b ∣ a, siis (± b) ∣ (± a).

See võimaldab jaguvusteoorias piirduda mittenegatiivsete täisarvudega.

Seega kui ülesandeks on leida arvu a tegurid, piirdutakse reeglina positiivsete teguritega, sest teades positiivseid tegureid,
teame ka negatiivseid. (Juhul kui on vaja vaadelda ka negatiivseid, tehakse tavaliselt vastav märge ülesande teksti.)

* Edaspidi (selles õppematerjalis) kui räägime arvudest, teguritest, jagajatest mõtleme selle all mittenegatiivseid täisarve.
 4. Jaguvuse omadused

Kõigepealt neli sellist omadust, mis on selged peaaegu iseenesest:

a) mistahes täisarv jagub iseendaga,

b) mistahes täisarv jagub arvuga 1,

c) null jagub mistahes täisarvuga,

d) kui üks täisarv jagub teisega ja teine täisarv jagub esimesega, siis need arvud peavad olema absoluutväärtuselt
võrdsed.

Miks kehtib omadus d) ?

Olgu meil arv a, mis jagub arvuga 12 ja teame ka, et 12 jagub arvuga a.

Jaguvuse definitsioonist lähtuvalt leiduvad sellised täisarvud k ja m, et a = 12 · k ja 12 = a · m.

Asendades teises võrduses a esimeses võrduses oleva korrutisega saame, et 12 = (12 · k) · m = 12 · k · m.

Võrdus kehtib, kui k · m = 1.

Kuna k ja m mõlemad on täisarvud, siis peab kehtima võrdus k = m = 1 või k = m = –1.

Saame, et kas a = 12 või a = –12.

Kui kaks täisarvu a ja b jaguvad mõlemad arvuga c, siis ka nende summa (a + b) ja vahe (a – b) jaguvad arvuga c.

Näide. Arvud 18 ja 30 jaguvad mõlemad arvuga 6.

Nende summa 18 + 30 = 48 ja vahe 30 – 18 = 12 jaguvad ka arvuga 6.

Miks see omadus kehtib?

Olgu kaks kotti õuntega – ühes on a õuna ja teises b.

Mõlemas kotis olev õunte arv jagub arvuga 3. Kui kõik õunad kahest kotist panna ühte suurde kotti, siis
tuleb näidata, et nüüd selles ühes kotis olevate õunte arv (a + b) jagub ka arvuga 3.

Põhjendus: Kui esmalt võtta suurest kotist õunad, mis algul olid esimeses, siis nende arv jagub 3-ga. Suurde kotti jäävad nüüd
ainult need õunad, mis olid algul teises kotis. Teame, et ka neid on võimalik jagada 3 lapse vahel. Seega 3 jagab arvu a + b.

Ehk siis:

Kuna a jagub arvuga 3, siis leidub arv k, nii et a = 3k.

Kuna b jagub arvuga 3, siis leidub arv m, nii et b = 3m.

Vaatleme summat a + b = 3k + 3m = 3(k + m).

Et kahe täisarvu k ja m summa on ka kindlasti täisarv, siis viimane kirjutis tähendabki seda, et summa a + b on arvu 3 kordne.

Vaatlesime küll jaguvust 3-ga, aga on selge, et see kehtiks mistahes arvu korral.

Kui kahe täisarvu summa ja üks liidetavatest jaguvad mõlemad etteantud arvuga, siis ka teine liidetav jagub selle
arvuga.
 Näide. 5357 = 33 + 5324

Teame, et 5357 ja 33 jaguvad 11-ga. Kuna summa ja üks liidetav jaguvad 11-ga, siis saame teha järelduse, et teine liidetav
5324 jagub ka arvuga 11.

Kontroll: 5324 : 11 = 484.

Miks see omadus kehtib?

Teame, et c = a + b, ning arvud c ja a jaguvad arvuga 11, st. et leiduvad täisarvud m ja n, nii et c = 11m ja a = 11n.

Seega võime kirjutada 11m = 11n + b.

Viimase võrduse võime kirjutada

11m – 11n = b ehk 11 · (m – n) = b.

Arv b avaldub kujul, millest on näha, et see jagub arvuga 11.

Analoogiliselt saame näidata kui arvu 11 asemel on ükskõik milline teine täisarv.

Mida saab öelda kahe liidetava jaguvuse kohta, kui teame, et vaid summa jagub etteantud arvuga?

Vaatleme näiteid: Teame, et 5357 jagub arvuga 11 (11 · 487 = 5357)

a) võrduses 5357 = 5300 + 57 kumbki liidetav ei jagu arvuga 11

b) võrduses 5357= 121 + 5236 mõlemad liidetavad jaguvad arvuga 11.

Arvestades eeltoodud omadust, saame, et olukorda, kus üks liidetav jagub arvuga 11 ja teine mitte, ei saa olla.

Seega kokkuvõtvalt, kui teame, et kahe liidetava summa jagub etteantud arvuga, siis mõlemad liidetavad kas jaguvad
etteantud arvuga või kumbki liidetav ei jagu.

Mida saab summa ja liidetavate jaguvuse kohta öelda, kui liidetavaid on rohkem kui kaks?

Vaatleme näiteid.

a) 24 = 8 + 7 + 9

Summa ja liidetav 8 jaguvad 4-ga, aga 7 ja 9 ei jagu, küll aga (7 + 9) jagub 4-ga.

Summa ja liidetav 9 jaguvad 3-ga, aga 8 ja 7 ei jagu, küll aga (8 + 7) jagub 3-ga.

Summa ja liidetav 8 jaguvad 2-ga, aga 7 ja 9 ei jagu, küll aga (7 + 9) jagub 2-ga.

Summa jagub 6-ga, aga ükski liidetav ei jagu.

b) 30 = 5 + 10 + 15

Summa ja kõik liidetavad jaguvad arvuga 5.

Summa 30 ja liidetav 10 jaguvad arvuga 10 ja 10-ga jagub summa 5 + 15.

Summa ja liidetav 15 jaguvad arvuga 3 ja 3-ga jagub ka summa 5 + 10

c) 63 = 9 + 11 + 12 + 13 + 18

Summa 63 ja liidetavad 9 ja 18 jaguvad 9-ga, liidetavad 11, 12 ja 13 aga ei. Küll aga jagub 9-ga summa (11 + 12 + 13).

Summa 63 ja liidetavad 9, 12 ja 18 jaguvad arvuga 3, aga 11 ja 13 ei jagu. Küll aga jagub 3-ga summa (11 + 13).

Summa jagub arvuga 7, aga ükski liidetav ei jagu arvuga 7.

d) 66 = 9 + 43 + 14

Ükski liidetav ei jagu 6-ga, aga summa jagub.

Ükski liidetav ei jagu arvuga 8 ja ka 66 ei jagu arvuga 8.

Seega, kui summa ja mõni liidetav või mõned liidetavad jaguvad etteantud arvuga, siis ülejäänud liidetavate summa
peab ka jaguma etteantud arvuga. Kui kõik liidetavad jaguvad etteantud arvuga, siis ka summa jagub selle arvuga.

Kui ükski liidetav ei jagu etteantud arvuga, siis ei saa otsustada, kas summa jagub etteantud arvuga või mitte.

Kui kasvõi üks täisarvudest a ja b jagub täisarvuga c, siis nende arvude korrutis a · b jagub arvuga c.

Ehk teisisõnu: Kui arv jagub etteantud arvuga, siis ka kõik selle arvu kordsed jaguvad etteantud arvuga.

Näide. 191 · 21 = 4011

Et arv 21 jagub arvuga 7, järelikult ka korrutis 4011 jagub arvuga 7.

Kontroll: 4011 : 7 = 573.

Et 21 jagub ka arvuga 3, siis 4011 jagub kindlasti ka arvuga 3.

NB! Ei kehti, omadus, et kui korrutis jagub arvuga d, siis vähemalt üks teguritest peab jaguma arvuga d.

Näide. 630 = 15 · 42

630 jagub arvuga 9, aga kumbki teguritest ei jagu 9-ga.

630 jagub arvuga 2 ja tegur 42 jagub ka 2-ga

630 jagub arvuga 3 ja mõlemad tegurid jaguvad ka arvuga 3.

Kui arv a jagub arvuga b ja arv b jagub arvuga c, siis ka arv a jagub arvuga c.

Ehk teisisõnu: Kui arv a jagub etteantud arvuga b, siis arv a jagub ka etteantud arvu b kõigi teguritega.

Näide. 212142 jagub arvuga 21 ja 21 jagub arvuga 7, siis ka 212142 jagub 7-ga.

Kontroll 212142 : 7 = 30306.

Miks see omadus kehtib?

Kui arv a jagub arvuga b, siis leidub selline täisarv n, et a = bn. Kui arv b jagub arvuga c, siis leidub selline täisarv m, et b = cm.

Kuna a = bn ja b= cm, siis võime kirjutada a = cm · n. Kuna m ja n on täisarvud, siis ka nende korrutis on täisarv ja järelikult arv a
jagub arvuga c.

Kui meil on antud n järjestikust täisarvu, siis nende seas on täpselt üks arv, mis jagub arvuga n.

Näide. Kuue järjestikuse arvu 8, 9, 10, 11, 12, 13 seas on täpselt üks arv, mis jagub arvuga 6. Ka igas järgnevas kuuikus on
täpselt üks arv, mis jagub arvuga 6:

(9, 10, 11, 12, 13, 14 ), (10, 11, 12, 13, 14, 15 ), (11, 12, 13, 14, 15, 16 ), (12, 13, 14, 15, 16, 17 ), (13, 14, 15, 16, 17, 18 ), (14, 15, 16, 17, 18,
19).

Miks see omadus kehtib?

Vaatleme suvalisi kuut järjestikust arvu ja näitame, et nende seas on täpselt üks arv, mis jagub arvuga 6.

Olgu kuuest järjestikusest arvust vähim n. Sel juhul võime need kuus järjestikust arvu kirjutada n, n + 1, n + 2, n + 3, n + 4 ja
n + 5.

Kui arv n jagub arvuga 6, siis on selge, et ükski arvudest n + 1, n + 2, n + 3, n + 4 ja n + 5 ei saa jaguda arvuga 6.

Kui arv n ei jagu arvuga, siis vastavalt jäägiga jagamise definitsioonile, peab arv n avalduma ühel järgmistest kujudest: 6k + 1,
6k + 2, 6k + 3, 6k + 4, 6k + 5.

Vaatleme olukorda kus n = 6k + 1.

Sel juhul n + 1 = 6k + 1 + 1= 6k + 2. Kuna liidetav 6k jagub arvuga 6 ja liidetav 2 ei jagu arvuga 6, siis arv n + 1 ei jagu arvuga 6.

Sel juhul n + 2 = 6k + 2 + 1= 6k + 3. Kuna liidetav 6k jagub arvuga 6 ja liidetav 3 ei jagu arvuga 6, siis arv n + 2 ei jagu arvuga 6.

Sel juhul n + 3 = 6k + 3 + 1= 6k + 4. Kuna liidetav 6k jagub arvuga 6 ja liidetav 4 ei jagu arvuga 6, siis arv n + 3 ei jagu arvuga 6.

Sel juhul n + 4 = 6k + 4 + 1= 6k + 5. Kuna liidetav 6k jagub arvuga 6 ja liidetav 5 ei jagu arvuga 6, siis arv n + 4 ei jagu arvuga 6.

Sel juhul n + 5 = 6k + 5 + 1= 6k + 6. Kuna mõlemad liidetavad 6k ja 6 jaguvad arvuga 6, siis n + 5 jagub arvuga 6.

Seega kui n = 6k + 1, siis nende kuue arvu seas on täpselt üks, mis jagub arvuga 6.

Analoogiliselt saame, kui vaatleme olukordi n = 6k + 2, n = 6k + 3, n = 6k + 4, n = 6k + 5.

JAGUVUSE OMADUSED

1) a ∣ a

Mistahes arv jagub iseendaga.

2) 1 ∣ a

Mistahes arv jagub arvuga 1.

3) a ∣ 0

Null jagub mistahes arvuga.

4) kui a ∣ b ja a ∣ c, siis a ∣ (b + c) ja a ∣ (b - c)

Kui kaks arvu jaguvad mõlemad etteantud arvuga, siis ka nende summa ja vahe jaguvad selle etteantud arvuga.

5) kui d ∣ (a+b) ja d ∣ a, siis d ∣ b

Kui summa ja üks liidetavatest jaguvad etteantud arvuga, siis ka teine liidetav jagub selle etteantud arvuga.

6) kui d ∣ a ja d ∣ b, siis d ∣ (a+b) ja d ∣ (a–b)

Kui üks liidetav jagub etteantud arvuga ja teine ei jagu, siis nende kahe arvu summa ja vahe ei jagu selle etteantud
arvuga.

7) kui a ∣ b, siis a ∣ kb, kus k ∈ Z

Kui arv jagub etteantud arvuga, siis ka kõik arvu kordsed jaguvad selle etteantud arvuga.

8) kui a ∣ b ja b ∣ c, siis a ∣ c

Kui arv b jagub arvuga a ja arv c jagub arvuga b, siis arv c jagub arvuga a.

9) kui a ∣ c ja b ∣ d, siis ab ∣ cd

Kui arv c jagub arvuga a ja arv d jagub arvuga b, siis korrutis dc jagub korrutisega ab.

10) kui a, b on naturaalarvud ja kehtib a ∣ b ja b ∣ a, siis a = b

Kui üks arv jagub teisega ja teine arv jagub esimesega, siis need arvud peavad olema võrdsed.

11) kui b ∣ a ja b=c • d, siis c ∣ a ja d ∣ a.

Kui arv jagub etteantud arvuga, siis see arv jagub ka etteantud arvu kõigi teguritega.

12) kui a ∣ c ja b ∣ c, a · b ≤ c ning arvude a ja b ühistest teguritest suurim on 1, siis ab ∣ c

Kui arv jagub kahe etteantud ühistegurita arvuga, siis arv jagub ka etteantud arvude korrutisega.

d a
13) kui d ∣ a ja b ∣ d, siis b ∣ b .

Kui arv a jagub arvuga d ja arv d jagub arvuga b, siis jagatis a : b jagub jagatisega d : b.

14) Kui meil on antud n järjestikust arvu, siis täpselt üks neist jagub alati arvuga n.

Näiteks kahest järjestikusest arvust üks jagub alati arvuga 2, kolmest järjestikusest arvust üks jagub arvuga 3 jne.

Kahest järjestikkusest paarisarvust jagub üks neist alati arvuga 4.

15) Kui võrduse üks pool jagub arvuga n, siis peab arvuga n jaguma ka võrduse teine pool.
 5. Jaguvustunnused

Mitmesuguste ülesannete lahendamisel on sageli vaja otsustada, kas mingi arv või avaldis jagub antud arvuga või mitte. Arvude
korral saab muidugi alati teostada jagamise ja vaadata, kas jagatis on täisarv. Tihti saab aga lahendamist hõlbustada kasutades
arvude omadusi, mida tuntakse arvude jaguvustunnuste nime all.

Enamus neist tunnustest peaks juba tuttavad olema, aga vaatame ka kuidas need tunnused tuletatud on.

Kas 1734 jagub arvuga 17?

1734 : 17 = 102. Kuna jagatis on täisarv, siis järelikult 17 ∣ 1734.

Proovime nüüd vastuseni jõuda ilma jagatist leidmata, kasutades eelnevalt leitud jaguvuse omadusi.

Teame, et kui 17 ∣ a ja 17 ∣ b, siis 17 ∣ (a+b) ja et alati 17 ∣ 17k, kus k∈ Z.

Et 1734 = 1700 + 34 ja 17 ∣ 1700, 17 ∣ 34, siis järelikult 17 ∣ 1734.

Kas arvu 1734 on võimalik esitada summana nii, et üks liidetav jaguks arvuga 17 teine ei? Kas arvu 1734 on võimalik esitada
summana, nii et kumbki liidetavatest ei jaguks arvuga 17?

Kas 1718 jagub arvuga 17?

Kuna 1718 = 1700 + 18 ja 17 ∣ 1700, aga 17 ∤ 18, siis järelikult 17 ∤ 1718.

Kas arvu 1718 on võimalik esitada summana nii, et mõlemad liidetavad jaguks arvuga 17?

Kas arvu 1718 on võimalik esitada summana nii, et kumbki liidetavatest ei jaguks arvuga 17?

Siinkohal meeldetuletuseks jaguvuse omadused, mida järgnevalt kasutame.

Kui n = a + b ja d∣ a, d∣ b, siis d ∣ n.

(Kui kõik liidetavad jaguvad arvuga d, siis ka summa jagub arvuga n)

Kui n = a + b ja d ∣ a, d ∤ b, siis d ∤ n.

(Kui täpselt üks liidetavatest ei jagu arvuga d, siis ka summa ei jagu arvuga d)

Kui n = a + b ja d ∤ a ja d ∤ b, siis ei saa väita, et d ∤ n või d ∣ n.

(Kui ükski liidetav ei jagu arvuga d, siis ei saa öelda, kas summa jagub arvuga d või mitte)

Kui a ∣ b, siis a ∣ kb, kus k∈ Z, millest järeldub, et kui a ∣ b, siis a∣ bm, kus m∈ N.

(Kui arv a jagab arvu b, siis arv a jagab ka arvu b kordseid ja arvu b astmeid.)

Määramaks, kas antud täisarv n jagub arvuga d või mitte, on kasulik arv n kirjutada summana, mille liidetavate jaguvusest saab
järeldada, kas summa jagub või ei. Arvu 4199 korral ei ole aga nii lihtne määrata, millisteks liidetavateks tuleks summa jaotada,
et kontrollida jaguvust 17-ga.

Jaguvustunnuste rakendamine peab võimaldama ükskõik millise või siis võimalikult paljude arvude korral otsustada, kas see
jagub etteantud arvuga või ei. Kuna iga täisarvu on võimalik esitada erinevate liidetavate summana, siis arvu jaguvustunnuste
otsimisel lähtutakse üldjuhul arvu kümnendesitusest.
⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯
an an− 1 an− 2. . . a1 a0 = an · 10n + an–1 · 10n–1 + . . + a2 · 102 + a1 · 101 + a0 · 100.)
Vaatleme jaguvust arvuga 2.

Olgu meil vaja kindlaks teha, kas arv 358 jagub arvuga 2. Arvu 358 esitame kujul 3·100 + 5·10 + 8.

Kuna 2 ∣ 10, siis 2 jagab ka arve 102, 103, 104, . . . ja nende kordseid.

Seega 2 ∣ (3·102) ja 2∣ (5·10). Teame ka, et 2 ∣ 8. Järelikult 2 ∣ 358.

Olgu meil antud neljakohaline arv n = a ·1000 + b · 100 + c · 10 + d ja meil on vaja kindlaks teha, kas 2 ∣ n. Eelneva arutelu põhjal
teame, 2 ∣ (a ·1000 + b · 100 + c · 10 ). Seega kui 2 ∣ d, siis 2 ∣ n. Väide 2 ∣ d on tõene, kui d, mis on arvu n üheliste number, on kas
2, 4, 6, 8 või 0.

Arve, mille üheliste number on kas 2, 4, 6, 8 või 0 nimetatakse paarisarvudeks.

* Arv jagub 2-ga parajasti siis, kui ta on paarisarv.

Et arvud 5 ja 10 jagavad ka arve kujul 10m, kus m ≥ 1, siis on ka nende korral oluline just etteantud arvu üheliste number. Et arv
jaguks 5-ga peab arvu üheliste number jaguma arvuga 5, st. üheliste number peab olema kas 0 või 5. Et arv jaguks 10-ga peab
üheliste number jaguma arvuga 10, st. üheliste number saab olla ainult 0.

* Arv jagub 5-ga parajasti siis, kui arvu viimane number on 5 või 0.

* Arv jagub 10-ga parajasti siis, kui arvu viimane number on 0.

Et arvul 10 on ainult kolm arvust 1 erinevat tegurit (2, 5, ja 10), siis rohkem jaguvustunnuseid, kus piisab üheliste numbri
jaguvuse vaatamisest, ei ole.

Vaatleme suuruselt järgmist arvu 10 astet, s0 102.

Et 102 = 100 = 4 · 25, siis arvud 10m (m ≥ 2) jaguvad kõik arvudega 4 ja 25. Seega vaadeldes neljakohalist arvu n = a·1000 +
b·100 + c·10 + d, teame, et 4 ∣ (a•1000 + b·100). Seega, kui 4 ∣ (c•10+d), siis 4 ∣ n. Arv c on arvu n kümneliste ja d üheliste arv,
summa

c•10 + d on arvu n kahest viimasest numbrist moodustuv arv.

* Arv jagub 4-ga parajasti siis, kui arvu kahest viimasest numbrist moodustuv arv jagub arvuga 4.

Analoogiliselt saame, et kui arvu kahest viimasest numbrist moodustuv arv jagub arvuga 25, siis ka antud arv jagub arvuga 25.

Arvu 100 ühest erinevad tegurid on 2, 4, 5, 10, 25 ja 100. On selge, et arv jagub arvuga 100 parajasti siis, kui tema kaks viimast
numbrit on nullid. Et arvudega 2, 5 ja 10 jaguvuseks on meil juba lihtsamad tunnused olemas, siis tunnuseid, kus piisab arvu
kahest viimasest numbrist moodustuva arvu jaguvuse vaatamisest, rohkem ei ole.

Näide. Kas arv 45676 jagub arvuga 4 ?

Lahendus: Kasutades jaguvustunnust, peame vaatluse alla võtma arvu, mis moodustub arvu kahest viimasest numbrist s.o.
76.

Teame, et 4 ∣ 76, sest 76 = 4 • 19. Seega arv 45676 jagub arvuga 4.

3
Arvu 103 = 1000 tegurid on 1, 2, 4, 5, 8, 10, 25, 125, 20, 40, 80 ja 1000.

Vaatame neist teguritest vähimat, mille jaoks meil veel jaguvustunnust ei ole, st. arvu 8.

On selge, et 8 ∣ 10m, kui m≥3.

Seega viiekohalise arvu n = a·10000 + b·1000 + c·100 + d·10 + e korral teame, et

8 ∣ (a·10000 + b·1000) ja arvu n jaguvus arvuga 8 sõltub summa (c·100+d·10+e) jaguvusest ehk arv jagub arvuga 8 parajasti
siis, kui arvu kolmest viimasest numbrist moodustuv arv jagub arvuga 8.

* Arv jagub 8-ga parajasti siis, kui arvu kolmest viimasest numbrist moodustuv arv jagub arvuga 8.

Samasugused jaguvustunnused saaksime sõnastada ka arvude 125, 20, 40, 80, 1000 jaoks. On ka selge, et arve, millega
jaguvuse määramiseks piisaks kolmest viimasest numbrist moodustuvast arvust, rohkem ei ole.

Siinkohal tekib küsimus, kuidas kolmekohalise arvu jaguvust arvuga 8 kindlaks teha, sest ega kolmekohalise arvu jagumine
arvuga 8 ei ole ka koheselt näha ja tihti tuleb ikkagi teostada jagamine.

Kolmekohaline arv jagub arvuga 8 parajasti siis, kui arvu sajaliste ja kümneliste arvust moodustuv kahekohaline arv,
millele on liidetud pool arvu üheliste arvust jagub arvuga 8.

Näide. Kas 8 jagab arvu 592 ? Lahendus: 59+1 = 60. Kuna 4 ∣ 60 , siis 8 ∣ 592.

Selgus, et tunnused, mis tekivad arvu 10 astmete uurimisel ja kus tuleb vaadelda juba kolmekohalisi arve ei ole meile just
suureks abiks. Lõpetame siinkohal arvude jaoks, mis jagavad arve 10m (m≥4), tunnuste otsimise ning hakkame otsima
jaguvustunnust arvule 3.

On selge, et arvu 10 astmeid, mis jaguksid arvuga 3 ei ole - küll aga jaguvad kolmega kõik arvu 10 astmetest ühe võrra
väiksemad arvud.

10 = 9+1
100 = 99+1
1000 = 999+1
10 000 = 9999+1
jne

Jaguvustunnuse tuletamist vaatleme kõigepealt arvu 5721 korral.

5721 = 5·1000 + 7·100 + 2·10 + 1

5721 = 5 ·1000 + 7 ·100 + 2 ·10 + 1 = 5 ·1000 + 7 ·100 + 2 ·10 + 1 =

= 5·(999 + 1) + 7 · (99 + 1) + 2 · (9 + 1) + 1 = 5 · 999 + 5 + 7 · 99 + 7 + 2 · 9 + 2 + 1.

Jaotame nüüd liidetavad kahte rühma, nii et üks neist sisaldaks liidetavaid, mis tekkisid kümne astmest ühe võrra väiksema
arvuga korrutamisel ja teine kõiki ülejäänud liidetavaid.

Saame (5·999 + 7·99 + 2·9) + (5 + 7 + 2 +1).

Esimeses sulus olev summa jagub kindlasti arvuga 3. Järelikult otsustamaks, kas 5721 jagub kolmega või ei tuleb meil uurida
summat teises sulus: 5+7+2+1 =15, kuna 3 ∣ 15 siis järelikult 3 ∣ 5721.

Vaadeldes summat 5 + 7 + 2 + 1 märkame, et see koosneb esialgse arvu 5721 numbritest.

Sellist arutluskäiku nagu kasutasime arvu 5721 korral saab kasutada suvalise täisarvu n korral.
Olgu meil vaja kindlaks teha, kas viiekohaline arv n = a·10000 + b·1000 + c·100 + d·10 + e jagub arvuga 3.

Kuna a ·10000 = a (9999 + 1)= a ·9999 + a

b ·1000 = b (999 + 1) = b ·999 + b

c ·100 = c (99 + 1) = c ·99 + c

d ·10 = d (9 + 1) = d ·9 + d, siis

n = a·10000 + b·1000 + c·100 + d·10 + e = (a · 9999 + b · 999 + c · 99 + d · 9) + (a + b + c d + e).

Et 3 ∣ 9, 3 ∣ 99, 3 ∣ 999, 3 ∣ 9999, siis järelikult 3 ∣ ( a·9999 + b·999 + c·99 + d·9).

Seega, kui 3 ∣ (a + b + c + d + e), siis ka 3 ∣ (a·9999 + b·999 + c·99 + d·9) + (a + b + c + d + e) ehk 3 ∣ n.

* Arv jagub 3-ga siis ja ainult siis, kui arvu numbrite summa ehk ristsumma jagub 3-ga.

Samasugune jaguvustunnus kehtib ka arvu 9 kohta, sest 9 jagab ka iga arvu, mis on ühe võrra väiksem arvu 10 astmest.

* Arv jagub 9-ga siis ja ainult siis, kui arvu numbrite summa jagub 9-ga.

Jaguvuse omadus, et kui a ∣ c ja b ∣ c ning arvude a ja b suurim ühine jagaja on 1, siis ab ∣ c, on aluseks järgnevatele
jagubustunnustele.

Arv 6 = 2 · 3. Tegurite 2 ja 3 ainus ühine jagaja on arv 1. Jaguvuse omadust arvestades saame, et kui arv jagub nii arvuga 2 kui
ka arvuga 3, jagub see ka arvuga 6.

* Arv jagub arvuga 6, kui arv jagub nii arvuga 2 kui ka arvuga 3.

Analoogselt saame sõnastada jaguvustunnused ka arvude 12, 14 ja 15 jaoks.

Arv jagub arvuga 12, kui see arv jagub nii arvuga 3 kui ka 4.

Arv jagub arvuga 14, kui see arv jagub nii arvuga 2 kui ka 7.

Arv jagub arvuga 15, kui see arv jagub nii arvuga 3 kui ka 5.

Naturaalarvude 2 kuni 15 jaoks, v.a. arvud 7, 11 ja 13, on meil nüüd olemas jaguvustunnused.

Leiame nende kolme arvu jaoks ühise jaguvustunnuse.

Vaatleme korrutist 7·11·13 = 1001.

Täisarvu N võime kirjutada kujul N = 1000q + r, kus arvuga r on tähistatud arvu N kolmest viimasest numbrist moodustuv arv ja
tähega q on tähistatud arvu N kõigist ülejäänud numbritest moodustuv arv.

N = 1000q + r = 1000q + q + r – q = 1001q + (r – q).

Kuna liidetav 1001q jagub alati arvudega 7, 11 ja 13, siis arvu N jaguvuseks on vajalik, et ka sulgudes olev suurus (r – q) jaguks kas
siis arvuga 7, 11 või 13.

* Arv jagub 7-ga, 11-ga või 13-ga, parajasti siis kui arvu kolmest viimasest numbrist moodustuva arvu ja ülejäänud
numbritest moodustuva arvu vahe jagub vastavalt kas 7-ga, 11-ga või 13-ga.

Näide. Kas arv 251321 jagub arvudega 7 ja 11?

Lahendus. Leiame vahe, mis tekib kui arvu kolmest viimasest numbrist moodustuvast arvust (321) lahutada ülejäänud
numbritest moodustunud arv (251), st. leiame 321 – 251 = 70.

Kuna 7 ∣ 70 , siis 7 ∣ 251321

Kuna 11 ∣ 70 , siis 11 ∣ 251321.

 6. Teemasid ja mõisteid arvuteooriast

Lühidalt meeldetuletuseks ka teised tähtsad arvuteooria teemad ja nende peamised mõisted.

Alg- ja kordarvud. Algteguriteks lahutamine. Suurim ühistegur ja vähim ühiskordne. Jäägiga jagamine.

Alg- ja kordarvud

Arvul 12 on kuus positiivset tegurit: 1, 2, 3, 4, 6 ja 12.

Arvul 7 on kaks positiivset tegurit: 1 ja 7.

Moodustame 25-ne esimese positiivse täisarvu jaoks tabeli, kus iga arv paikneb veerus, mille peale on kirjutatud tema
erinevate positiivsete tegurite arv.

Teises veerus paiknevad arvud osutuvad iseäralikeks ​– neil on täpselt kaks erinevat tegurit: arv 1 ja arv ise.

Positiivset täisarvu, millel on täpselt kaks positiivset tegurit (arv 1 ja see arv ise) nimetatakse ALGARVUKS.

Algarvud on 2, 3, 5, 7, 11, 13, …

Kui positiivsel täisarvul on enam kui kaks positiivset tegurit, siis nimetatakse seda arvu KORDARVUKS.

Kordarvud on 4, 6, 8, 9, 10, 12, 14, 15, …

NB! Arv 1 ei ole algarv ja ei ole ka kordarv!

Veel üks jaguvuse omadus:

Jaguvuse omaduste juures selgus, et kui korrutis jagub arvuga d, siis ei kehti, et vähemalt üks teguritest peab jaguma arvuga d.

Küll aga kehtib selline omadus algarvudega jaguvuse korral.

Kui korrutis a · b jagub algarvuga p, siis vähemalt üks teguritest a või b jagub algarvuga p.

Näide. Kordarv 210 jagub algarvuga 3. Ükskõik, milliste tegurite korrutisena me arvu 210 ka ei esita, ikka vähemalt üks neist
jagub algarvuga 3.

210 = 6 · 35

210 = 5 · 42

210 = 14 · 15

210 = 21 · 10

Samas arv 210 jagub ka algarvuga 5. Seega vähemalt üks tegur jagub alati arvuga 5.
Ühest suurema positiivse täisarvu vähim ühest suurem positiivne jagaja on algarv.

Mida suuremaid positiivseid täisarve vaatleme, seda suurem on võimalus, et leidub mõni sellest väiksem positiivne täisarv, mis
jagab vaadeldavat arvu ja arv osutub kordarvuks.

Seda, et ka algarve on lõpmatult palju, tõestas juba vanakreeka matemaatik Eukleides, kes elas 3. sajandil enne meie aega.

! Miks ei ole olemas kõige suuremat algarvu, ehk miks neid on lõpmatult palju?

Vaatame kas on võimalik olukord, kus ikkagi leiduks kõige suurem algarv, st neid oleks lõplik arv.

Tähistame selle suurima algarvu tähega P. Vaatleme nüüd sellist arvu N, mis on ühe võrra suurem kõikide algarvude
korrutisest st. N = (2 · 3 · 5 · . . . · P) + 1.

Kuna P oli meie oletuse kohaselt kõige suurem algarv, siis arv N on kindlasti kordarv, sest P < N.

Kasutame jällegi jaguvuse omadusi. Meil on arv N = (2 · 3 · 5 · . . . · P) + 1, kusjuures korrutis 2 · 3 · 5 · . . . · P jagub kõikide
algarvudega, aga arv üks jagub vaid iseendaga.

Ehk ükskõik millist algarvu me ei vaatle, saame, et esimene liidetav jagub sellega, teine aga mitte.

Seega olemasolevate algarvude seas ei leiduks sellist, mis jagaks arvu N.

Eelnevalt nägime, et iga arvu vähim ühest suurem jagaja on algarv. Olgu arvu N vähim ühest suurem jagaja algarv q. Kuna N
ei jagu ühegi algarvuga 2, 3, …, P, aga tal on olemas algarvuline jagaja, siis see jagaja q peab olema arvust P suurem.

Tekkis vastuolu ja järelikult oli meie oletus, et leidub kõige suurem algarv, vale.

Teame, et iga arvu vähim arvust 1 suurem jagaja on algarv.

On selge, et kui vaadeldav arv N on algarv, siis vähim algarvuline jagaja on arv ise.

Juhul kui N on kordarv, siis olgu p selle vähim algarvuline jagaja.

Sel juhul on ka jagatis (N : p) arvu N tegur.

Kuna p oli vähim, siis p ∣ (N : p) ehk p · p ≤ N, sest p > 0.

Selle põhjal saame öelda, kui N on kordarv, siis arvul N on algarvuline tegur p, nii et p•p ≤N.

Näide. Vaatleme arvu 109.

Kui 109 on kordarv peab tal olema algarvuline jagaja p, nii et p2 ≤ N.
Algarvud, millede ruudud on väiksemad kui 109, on: 2, 3, 5 ja 7.
Uurides 109 jaguvust nende arvudega, selgub et 109 ei jagu arvudega 2, 3, 5 ja 7.
Järelikult 109 on algarv.

Praeguseni pole ühtset lihtsat meetodit, mis lubaks iga antud arvu korral öelda, kas see on algarv või ei. Sellise meetodi leidmine
oleks tõeliseks suursündmuseks. Loomulikult saab kasutada proovimismeetodit ja leida, kas etteantud arvul on arvust 1 ja
iseendast erinevaid jagajaid või mitte. Väiksemate arvude puhul on see üpriski lihtne, aga mida suuremat arvu vaadelda, seda
tülikam ja aeganõudvam katsetamine on.
Üheks võimaluseks on algarvud välja sõeluda.

Eratosthenese sõel - algoritm algarvude välja sõelumiseks.

Selleks, et leida naturaalarvust N mittesuuremad algarvud, tuleb kõigepealt välja kirjutada kõik naturaalarvud 2 kuni N.
2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, ..., N

Esimene arv, see on 2, tuleb märkida algarvuks ning allesjäänutest tõmmata maha iga teine arv, sest on selge, et need on
kordarvud, kuna jaguvad arvuga 2.
Algarvud: 2
Jäävad: 3, 5, 7, 9, 11, 13, 15, 17, 19, 21, 23, ..

Nüüd tuleb allesjäänud arvudest võtta esimene, see on 3, ja märkida algarvuks ning allesjäänutest tõmmata maha kõik arvu 3
kordsed.
Algarvud: 2, 3
Jäävad: 5, 7, 11, 13, 17, 19, 23, 25, 29, ...

Jällegi tuleb võtta allesjäänud arvudest esimene ja märkida algarvuks ning allesjäänutest maha tõmmata kõik selle arvu
kordsed.
Algarvud: 2, 3, 5
Jäävad: 7, 11, 13, 17, 19, 23, 29, ...
jne

Teame, et kui N on kordarv, siis leidub tal algarvuline tegur, mille ruut ei ole suurem kui arv N.
Seega, kui välja on kirjutatud arvud 2 kuni N, siis sõelumise võime lõpetada, kui algarvuks oleme märkinud arvu, mille ruut on
suurem kui N.
Selleks hetkeks ongi alles jäänud arvust N mitte suuremad algarvud.

Prime Numbers - The Sieve of Eratosthenes.mp4

Kuna siiani puudub ühtne valem/eeskiri kõigi algarvude leidmiseks ja puudub ka lihtne eeskiri kuidas konkreetse arvu
korral kindlaks teha, kas see on algarv või mitte ning need paiknevad korrapäratult, siis nende uurimine pakub huvi
paljudele teadlastele.

Algteguriteks lahutamine. Aritmeetika põhiteoreem

Iga kordarvu saab esitada kahe teguri korrutisena nii, et kumbki tegur ei ole 1.

Näide. 36 = 3 · 12.
Kui leitud tegurite hulgas leidub veel kordarve, siis saame need omakorda esitada kahe teguri korrutisena.
Antud näite korral 36 = 3 · (3 · 4) = 3 · 3 · 2 · 2 = 2 · 2 · 3 · 3 = 22 · 32.
Nüüd on etteantud arv esitatud algarvude korrutisena.

Arvu tegureid, mis on algarvud, nimetatakse selle arvu algteguriteks.

Seega 2 · 2 · 3 · 3 on arvu 36 algteguriteks lahutus.

Kuna 36 = 2 · 2 · 3 · 3 , siis võime kirjutada 36 = 22 · 32.

Sellist kuju nimetatakse arvu kanooniliseks kujuks.

Kanooniliseks kujuks nimetatakse naturaalarvu esitust tema algtegurite astmete korrutisena.

Aritmeetika põhiteoreem:

Iga ühest suuremat positiivset täisarvu saab lahutada algtegurite korrutiseks parajasti ühel viisil.

Suurim ühistegur ja vähim ühiskordne

Antud arvude ühisteguriks nimetatakse positiivset arvu, millega kõik antud arvud jaguvad.

Ühistegurite seas leidub alati suurim arv – nende arvude suurim ühistegur.

Arvude 18 ja 60 ühised positiivsed tegurid on 1, 2, 3 ja 6, seega nende suurim ühistegur on 6 ja kirjutame SÜT(18;60) = 6.

Antud naturaalarvude ühiskordseks nimetatakse positiivset arvu, mis jagub iga antud arvuga.

Ühiskordsete hulgas leidub alati vähim arv – nende arvude vähim ühiskordne.

Arvude 6 ja 8 ühiskordsed on 6, 12, 18, 24, 30, 36, … ja 8, 16, 24, 32, 40, ….

Seega nende vähim ühiskordne on 24 ja kirjutame VÜK(6;8) = 24.

Kui kahe arvu suurim ühistegur on võrdne ühega, siis neid arve nimetatakse ühistegurita arvudeks.

Suurima ühisteguri leidmiseks tuleb antud arvud lahutada algteguriteks ja leida nende arvude kõikide ühiste algtegurite
korrutis.

Näide. 18 = 2 · 3 · 3 ja 60 = 2 · 2 · 3 · 5

Nende ühised tegurid on 2 ja 3. Suurima ühisteguri leidmiseks tuleb kõik ühised tegurid korrutada SÜT(18;60) = 2 · 3 = 6.

Vähima ühiskordse leidmiseks tuleb antud arvud lahutada algteguriteks, kirjutada välja arvude kanoonilised kujud ja leida
korrutis, mille teguriteks on kõik esinevad algtegurid, igaüks suurimas esinevas astmes.

Näide. 20 = 2 · 2 · 5 = 22 · 5 ja 6 = 2 · 3.

Kuna algteguri 2 suurim esinev aste on 2, siis leitava korrutise teguriks on 22. Algtegurite 3 ja 5 suurim esinev aste on 1 ja
järelikult leitava korrutise teguriteks on 3 ja 5.

VÜK(20; 6) = 22 · 5 · 3 = 60

Olgu a ja b positiivsed täisarvud. Siis on õiged järgmised väited:

1) SÜT(a; a+1) = 1,

st kahe järjestikuse naturaalarvu suurim ühistegur on 1 ehk need kaks arvu on ühistegurita.

2) SÜT(a; b) · VÜK(a; b) = a · b

st kahe naturaalarvu suurima ühisteguri nende arvude vähima ühiskordse korrutis on võrdne nende arvude
korrutisega.

Näide. SÜT(6; 15) · VÜK(6; 15) = 6 · 15 = 90

SÜT(6; 15) = 3, VÜK(6; 15) = 30

3) kui k on positiivne täisarv, siis SÜT(k · a; k · b) = k · SÜT(a; b)

Näide. SÜT(36;40) = SÜT(4 · 9; 4 · 10) = 4 · SÜT(9; 10) = 4

4) kui a b, siis SÜT(a; b) = SÜT(a – b; b)

Näide. SÜT(676; 210) = SÜT(676 – 210; 210) = SÜT(466; 210)

SÜT(466; 210) = SÜT(466 – 210; 210) = SÜT(256; 210)

SÜT(256; 210) = SÜT(256 – 210; 210) = SÜT(46; 210)

Jäägiga jagamine

Teame, et täisarvude summa, vahe ja korrutis on alati täisarv. Kahe täisarvu jagatis aga ei ole alati täisarv. Kui täisarvud a ja b on
sellised, et nende jagatis on täisarv, siis ütlesime, et arv a jagub arvuga b.

Kui kahe täisarvu jagatis ei ole täisarv, siis selleks, et vaadelda ikkagi vaid täisarve räägitakse jäägiga jagamisest.

Kui täisarvu a ja positiivse täisarvu b korral leiduvad täisarvud n ja r nii, et a = b • n + r ja 0≤ r < b, siis öeldakse, et täisarv a on
jagatud jäägiga positiivse täisarvuga b.

Seejuures a on jagatav, b on jagaja, n on mittetäielik jagatis ja r on jääk.

Mistahes täisarvude a ja b > 0 korral, leidub täpselt üks täisarvude paar n, r nii,

et a = b × n + r ja 0 ≤ r < b.

Näide. Arvu 27 jagamisel arvuga 4 tekib mittetäielik jagatis 6 ja jääk 3 ehk siis 27 = 4 · 6 + 3.

Arvu (–27) jagamisel arvuga 4 tekib mittetäielik jagatis (–7) ja jääk 1 ehk siis –27 = 4 · (–7) + 1.

Näide. Iga paarisarvu a korral leidub alati täpselt üks täisarv k nii, et a = 2k ja sellele suuruselt järgmine täisarv on kujul
a + 1 = 2k + 1, mis on paaritu arv.

Näide. Kui me jagame mingit etteantud arvu a arvuga 3, siis on vaid kolm võimalust,
see arv kas jagub arvuga 3,
annab arvuga 3 jagamisel jäägi 1,
annab arvuga 3 jagamisel jäägi 2.
Seega selle etteantud arvu korral leidub täisarv k nii, et kas a = 3k või a = 3k+1 või a = 3k+2.

Üldiselt: Kui meil on antud mingi täisarv a ja jagame seda täisarvuga m > 0, siis leidub selline täisarv k, et järgnevatest
võrdustest üks on õige:

a = km
a = km + 1
a = km + 2
a = km + 3
…
a = km + (m–2)
a = km + (m–1).
 7. Näiteülesanded

Näide 1. Kas arv 23456789101112 jagub arvuga 12?

Lahendus: Arv jagub 12-ga kui ta jagub nii arvuga 3 kui ka 4. Arvu 23456789101112 kahest viimasest numbrist moodustuv arv
jagub 4-ga. On vaja kontrollida jaguvust arvuga 3. Leiame ristsumma 2+3+4+5+6+7+8+9+1+0+1+1+1+2=50. Et 50 ei jagu arvuga
3, siis see arv ei saa jaguda arvuga 12.

Näide 2. Nagu naisterahvale kombeks ei tahtnud preili Tiitus oma vanust öelda ja andis noormehele ülesande. “Minu vanuseks
on paarisarv, mis ei jagu arvuga 4 ja on kahe järjestikuse paaritu arvu summa.” Noormees proovis arve, mis enam-vähem pidid
sobima preili vanuseks aga ta ei leidnud ühtegi sobivat. Miks?

Lahendus: Olgu preili Tiituse vanuseks x aastat. Et tema vanus peab olema kahe järjestikuse paaritu arvu summa, siis
x = (2a+1)+(2a+3), kus aÎZ. Saame, et x = 4a + 4. Jaguvuse omaduste põhjal 4½x. Ülesande tingimuste kohaselt aga 4 ł x. Oleme
saanud vastuolu. Seega ei leidu kahte järjestikust paaritut arvu, mille summa ei jaguks arvuga 4.

Näide 3. Kahekohalise arvu ja sellest numbrite vahetamisel saadava arvu summa jagub kümnega. Loetle kõik sellised
kahekohalised arvud. (ol. piirkonnavoor, 8.kl, 1998)

Lahendus: Ülesandeks on leida kõik sellised arvud ja seega peab lahendusest näha olema, et tõesti rohkem selliseid arve olla ei
saa ja et igal vastuseks esitatud arv on just selline.
⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯
Olgu kahekohaline arv ab = 10a + b. Siis sellest numbrite vahetamisel saadav arv on ba = 10b + a. Nende arvude summa on
(10a + b) + (10b + a), mis on esitatav korrutisena 11(a + b). Saadud arv jagub kümnega siis ja ainult siis, kui a + b jagub arvuga 10.
Et 2 = 1 + 1 ≤ a + b ≤ 9 + 9 = 18, siis on see võimalik ainult siis kui a + b = 10. Seega vastuseks on kõik sellised kahekohalised
arvud, mille numbrite summa on 10.

Need on 19, 91, 28, 82, 37, 73, 46, 64, 55.

Näide 4. Positiivse täisarvu a kõik numbrid on erinevad. Arvu a numbritest saab moodustada kuus erinevat kahekohalist arvu,
mille kümneliste number erineb üheliste numbrist. Saadud kuue arvu summa on kaks korda suurem esialgsest arvust a. Leia arv
a.

(ol. piirkonnavoor, 8. kl, 1997)

Lahendus: Et arvu numbritest saab moodustada kuus erinevat kahekohalist arvu, mille kümneliste number erineb üheliste
numbrist, siis peab see arv olema kolmekohaline ja kõik numbrid peavad olema nullist erinevad. Kahekohalisest arvust saab
moodustada vaid kaks sellist arvu ja neljakohalisest saaks moodustada 24 sellist arvu. Kui kolmekohalise arvu numbritest üks
oleks 0, siis saaks tema numbritest moodustada vaid neli kahekohalist arvu ja kui neljakohalise arvu numbritest üks oleks 0,
saaks moodustada 12 kahekohalist arvu.
⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯
Seega a = xyz = 100x + 10y + z ja need kuus kahekohalist arvu on: 10x + y, 10x+ z, 10y + x, 10y + z, 10z + x ja 10z + y. Nende
summa on 22(x + y + z). Järelikult tuleb lahendada võrrand 2(100x + 10y + z) = 22(x + y + z), kus x, y ja z on ühekohalised.
Jagades mõlemaid pooli arvuga 2 ja koondades sarnased liikmed, saame 89x = 10z + y. Arv 10z+y ei saa olla suurem kui 99,
seega peab x = 1. Seega 8 · 10 + 9 = z · 10 + y. Et z ja y on numbrid ja igal arvul on vaid üks kümnendesitus, siis z = 8 ja y = 9.

Otsitav arv on 198.

Näide 5. Ühe kuu kalendrilehest lõigati välja 2 × 2 kuupäevast koosnev ruut. Nende nelja kuupäeva summa jagus arvuga 16.
Milline kuupäev võis olla selle ruudu paremas alumises nurgas?

(ol. piirkonnavoor, 7. kl, 1999)

Lahendus: Oletame, et väljalõigatud ruudu paremas alumises nurgas oli kuupäev x. Vasakus alumises nurgas pidi olema eelmise
päeva kuupäev, seega x – 1. Paremas ülemises nurgas pidi olema kuupäevast x täpselt nädal aega varasem kuupäev, seega

x – 7 ning vasakus ülemises nurgas x – 8.

Nende nelja kuupäeva summa on x + (x – 1) + (x – 7) + (x – 8) = = 4x – 16 = 4(x – 4).

4(x− 4) x− 4
Meil on vaja leida arvu x väärtused, mille korral
16
= 4
on täisarv. Et arv 4 jagub 4-ga, siis arv (x – 4) jagub 4-ga parajasti
siis, kui x jagub arvuga 4. Seejuures x peab olema suurem kui 8, sest kuupäev ei saa olla negatiivne, ning väiksem kui 32. Seega
sobivad kõik 4-ga jaguvad arvud, mis asuvad 8 ja 32 vahel.

Alumises paremas nurgas võis olla kuupäev 12, 16, 20, 24 ja 28.

Märkus: See kirjeldus kehtib muidugi sel juhul kui nädalad paiknevad kalendris horisontaalselt. Kui nädalad on kalendris
vertikaalselt saame, et alumise rea vasakus nurgas on x – 7 ning ülemise rea paremas nurgas on x – 1 ja vasakus nurgas x – 8.
See aga ei muuda ülesande lahendust.

Hindamiseeskiri: (max 7p)

Kuupäevade summa avaldamise eest ühe kuupäeva kaudu: 2p
Ülemise ja alumise tõkke leidmise eest valitud kuupäeva või kuupäevade summa jaoks: 2p
Sobivate kuupäevade leidmise eest: 3p
Lahenduse eest kõikide võimalike kuupäevade ( 1 kuni 31) läbivaatamise teel anda 7 punkti, kui iga kuupäeva sobivust või
mittesobivust on seejuures korralikult põhjendatud.
Ainult õige vastuse eest ilma selgitusteta anda 2 punkti (kui vastuses on toodud ainult kolm või neli sobivat kuupäeva, siis 1
punkt).

Näide 6. Arvu 15 saab esitada nii kolme kui ka viie järjestikuse naturaalarvu summana: 15 = 4 + 5 + 6 ja 15 = 1 + 2 + 3 + 4 + 5. Leia
kõik sellised arvust 100 väiksemad naturaalarvud, mida saab esitada nii kolme kui ka viie järjestikuse naturaalarvu summana.
Põhjenda, miks neid ei ole rohkem.

(ol. piirkonnavoor, 8. kl, 2002)

Lahendus: Kolme järjestikuse naturaalarvu summa on (a – 1) + a + (a + 1) = 3a, kus a on keskmine neist arvudest. Seega
naturaalarv avaldub kolme järjestikuse naturaalarvu summana siis ja ainult siis, kui ta jagub arvuga 3 (välja arvatud arv 0, kui
see lugeda naturaalarvuks, või arv 3, kui 0 naturaalarvuks mitte lugeda, sest selle korral pole vähim liidetavatest naturaalarv).

Viie järjestikuse naturaalarvu summa on (b – 2) + (b – 1) + b + (b + 1) + (b + 2) = 5b, kus b on keskmine neist arvudest. Seega
naturaalarv avaldub viie järjestikuse naturaalarvu summana siis ja ainult siis, kui ta jagub arvuga 5 (välja arvatud jällegi arv 0 või
5 olenevalt sellest, kas on 0 lugeda naturaalarvuks või mitte).

Järelikult avalduvad nii kolme kui ka viie järjestikuse naturaalarvu summana need ja ainult need naturaalarvud, mis jaguvad nii
3-ga kui ka 5-ga, välja arvatud 0. Et arvud 3 ja 5 on ühisteguriteta, siis jaguvad nii 3-ga kui ka 5-ga parajasti need arvud, mis
jaguvad 15-ga. Seega otsitavad arvud on 15, 30, 45, 60, 75 ja 90.

Näide 7. Igale kaardile on kirjutatud üks arv, kas arv 4 või 5. Kaarte on kokku 18 ja neil olevate arvude summa jagub arvuga 17.
Mitmele kaardile on kirjutatud arv 4?
 ! Lahendus.

Olgu meil arvuga 4 kaarte a tükki ja arvuga 5 kaarte b tükki.

Teame, et a + b = 18 ja et leidub selline positiivne täisarv k, et 4a + 5b = 17k.

Teisendame seda võrdust: 4a + 4b + b = 17k, 4(a + b) + b = 17k, ehk 72 + b = 17k.

Kuna b < 18, siis saadud võrdusest näeme, et ainus võiamlus on, et b = 13.

Järelikult kaarte arvuga 4 oli 18 – 13 = 5.

Näide 8. Leia kõik kolmekohalised arvud, mille viimane number on 1 ja mis jaguvad iga oma numbriga.

(ol.piirkonnavoor, 9.kl, 2006)

Lahendus: Vastus: ainuke selline arv on 111.

⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯
Olgu ab1 nõutavate omadustega arv. Et arv on paaritu, siis ta saab jaguda vaid paaritute arvudega, st a ja b ei saa olla
paarisarvud. Samuti ei jagu vaadeldav arv 5-ga, seega ei saa a ega b olla 5. Järelikult võivad arvu numbritena kõne alla tulla
ainult 1, 3, 7 ja 9.

• Kui a = b = 1, siis saame arvu 111, mis rahuldab tingimusi.

• Kui mõni numbritest on 3, siis selleks, et arvu ristsumma a + b + 1 jaguks 3-ga, peab teine puuduv number olema 2, 5 või 8.
Nendest aga ükski ei sobi.

• Kui mõni numbritest on 9, siis selleks, et arvu ristsumma a + b + 1 jaguks 9-ga, peab teine puuduv number olema 8, mis on
samuti võimatu.

• Jääb vaadelda juhte, kus arv sisaldab ainult numbreid 1 ja 7. Et ükski arvudest 171, 711, 771 ei jagu 7-ga, siis rohkem sobivaid
variante ei ole.

Märkus. Numbrite 3 ja 9 vaatlemise saab ka kokku võtta. Kui mõni numbritest jagub 3-ga, siis selleks, et arv jaguks selle
numbriga, peab arv jaguma 3-ga, st tema ristsumma peab jaguma 3-ga. Selleks peab teine puuduv olema 2, 5 või 8, millest
ükski ei sobi.

Näide 9. Olgu a, b, c , d, e ja f erinevad arvud 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9 seast. On teada, et a · b = c · d · e · f .

Leia summa a + b + c + d + e + f võimalikud väärtused.

(ol.piirkonnavoor, 8.kl, 2009)

Lahendus: Vastus: 25 ja 31.

Vaatleme võrdust a · b = c · d · e · f, kus a, b, c , d, e ja f on erinevad ühekohalised arvud.

Kõigepealt näitame, et ükski arvudest ei saa olla 0, 5 ega 7:

• kui üks arvudest oleks 0, siis arvude erinevuse tõttu võrduse üks pooltest võrduks 0-ga, teine aga mitte;

• kui üks arvudest oleks 5 või 7, siis võrduse üks pooltest jaguks 5-ga või 7-ga, teine aga mitte.

Seega võimalikud arvud on 1, 2, 3, 4, 6, 8 ja 9. Täpselt üks arvudest ei saa võrduses a · b = c · d · e · f esineda.

Vaatleme olukorda, kui 9 kindlasti esineb. Siis võrduse teisel pool peavad olema 3 ja 6. Ilmselt 3 ja 6 ei saa asuda vasakul poolel,
sest vastasel korral parem pool jaguks 4-ga, vasak pool aga mitte. Niisiis on vasakul pool 9 ja veel mingi tegur. Vaatame, milline
võib olla arv b.

• Kui b = 1, siis parem pool jagub 2-ga, vasak aga mitte, mis on võimatu.
• Kui b = 2, siis paremal muid tegureid peale 3 ja 6 olla ei saaks, mis on võimatu.

• Kui b = 4, siis oleme saanud võrduse 9 · 4 = 3 · 6 · 2 · 1 ning otsitav summa on 9 + 4 + 6 + 3 + 2 + 1 = 25.

• Kui b = 8, siis oleme saanud võrduse 9 · 8 = 3 · 6 · 4 · 1 ning otsitav summa on 9 + 8 + 6 + 4 + 3 + 1 = 31.

Kui arv 9 võrduses ei esine, siis peavad 3 ja 6 olema võrduse eri pooltel. Igal juhul arv 1 peab olema paremal, vastasel korral
peaks 3 või 6 avalduma nelja 1-st erineva teguri korrutisena, mis on võimatu.

• Kui 3 oleks vasakul, siis arvudest 2, 4 ja 8 tuleks üks vasakule ja kaks paremale paigutada selliselt, et vasakul oleks täpselt üks
tegur 2 rohkem. See pole aga võimalik.

• Kui 6 oleks vasakul, siis arvudest 2, 4 ja 8 tuleks üks vasakule ja kaks paremale paigutada selliselt, et paremal oleks täpselt üks
tegur 2 rohkem. Ka see pole võimalik.

Hindamiseeskiri: (max 7p)

• Näidatud, et ükski arvudest ei saa olla 0, 5 ega 7: 2 p
• Tähele pandud, et kui võrduse ühel pool on 9, siis teisel pool peavad olema 3 ja 6: 1p
• Analüüsitud see juht lõpuni ja leitud võimalikud summad: 2p
• Näidatud, et juht, kus arvude hulgas ei ole 9, ei anna lahendit: 2p
Kui arvudest 0, 5 ja 7 on välistatud üks või kaks, anda selle osa eest 1 punkt. Ainult täieliku õige
vastuse eest (kaks õiget summat) ilma selgitusteta anda 2 punkti. Kui vastus sisaldab üht õiget summat, anda 1 punkt.

Näide 10. Algul kirjutatakse paberile arv 1. Igal sammul lisatakse viimati kirjutatud arvu alla kas temast täpselt kaks korda
suurem arv või mõni viimati kirjutatud arvust numbrite ümberjärjestamisel saadud arv (arvestades, et arvud ei alga nulliga). Kas
on võimalik, et lõpliku hulga selliste sammude järel on paberil

a) arv 1000000000?

b) arv 9876543210?

(lahtine võistlus, noorem rühm, 2014)

Lahendus. Vastus: a) jah; b) ei.

a) Tähistagu → esimest liiki sammu (2-ga korrutamine) ning teist liiki

sammu (numbrite ümberjärjestamine). Lisaks tähistagu k esimest

→
liiki sammu tegemist k korda järjest. Märkame, et

1 9 512 125 3 1000.

→ →
Analoogselt

1000 9 512000 125000 3 1000000,

→ →
1000000 9 512000000 125000000 3 1000000000.
→ →
b) 3-ga mitte jaguva arvu 2-ga korrutamisel saame 3-ga mitte jaguva arvu.

Kuna numbrite ümberjärjestamine ei muuda ristsummat, annab 3- ga mitte jaguva arvu numbrite järjekorra muutmine samuti
ainult 3-ga mitte jaguvaid arve. Kuna algne arv 1 ei jagu 3-ga, kuid arv 9876543210 jagub, ei ole viimast võimalik kirjeldatud
operatsioonidega saada.

Näide 11. Kertul on üks number 4 ja piiramatul hulgal numbreid 3. Kertu otsustas oma numbreid üksteise järele ladudes
koostada arvu, mis jaguks võimalikult paljude arvudega 1-st 9-ni. Milline on vähim niisugune arv, kui
a) Kertu peab silmas ainult arve, mis sisaldavad mõlemat numbrit?

b) arv ei pea mõlemat numbrit sisaldama?

(lahtine võistlus, noorem rühm, 2015)

! Lahendus

Vastus: a) 33334; b) 333333.

Numbritest 3 ja 4 koosnev arv ei saa ilmselt jaguda 5-ga.

a) Kui tuleb kasutada mõlemat numbrit, siis tekkiva arvu ristsumma ei jagu 3-ga, sest kolmede summa jagub 3-ga, aga üle
jääv 4 ei jagu. Järelikult ei saa tekkiv arv jaguda 3-ga, 6-ga ega 9-ga. Kui tekkiv arv lõpeb 4-ga, siis moodustub kahest
viimasest numbrist arv 34, mis ei jagu 4-ga. Järelikult ei saa tekkiv arv jaguda 4-ga ega 8-ga. Kui tekkiv arv lõpeb 3-ga, siis
on ta paaritu ega jagu samuti 4-ga ega 8-ga. Kokkuvõttes saab tekkiv arv jaguda vaid 1-ga, 2-ga ja 7-ga. Arv, mis jagub
nende kolme ühekohalise arvuga ning mida Kertu numbritest saab koostada, on olemas — sobib arv 33334. Järelikult Kertu
tahab koostada arvu, mis jaguks kolme ühekohalise arvuga. Arv 33334 on vähim selline arv, sest arvud 34, 334 ja 3334 ei
jagu 7-ga ning 3-ga lõppevad arvud ei jagu 2-ga.

b) Kui võib kasutada ka ainult üht numbrit, siis lisaks a-osas vaadeldud arvudele võib arv koosneda ainult kolmedest või
ühest nelja st. Ainult kolmedest koosnev arv on paaritu ega jagu 2-ga, 4-ga, 6-ga ega 8-ga. Järelikult saab see arv jaguda
ainult 1-ga, 3-ga, 7-ga ja 9-ga. Kolmedest koosnev arv, mis jagub nende nelja ühekohalise arvuga, on olemas — sobib arv
333333. Et a-osas vaadeldud arvud said jaguda ülimalt kolme ühekohalise arvuga ning ka ühest neljast koosnev arv 4 jagub
ainult 1-ga, 2-ga ja 4-ga ehk kokku kolme arvuga, siis Kertu tahab koostada arvu, mis jaguks nelja ühekohalise arvuga. Arv
333333 on vähim selline arv, sest väiksemad kolmedest koosnevad arvud ei jagu 7-ga.

! Hindamisskeem ja töid parandanud žürii liikme kommentaarid

Lahenduse allpool märgitud osade eest antavad punktid summeeriti. ◦ Osa a):5 p Osa b): 2 p

Õigete vastuste eest oli võimalik kummaski osas saada 1 punk ti (ehk kokku kuni 2 punkti).

Osas a) oli tüüpiliseks veaks kohe algusest eeldamine, et arv peab lõppema 4-ga (kuna ainult siis saab see jaguda 2-ga).

Tegelikult pole algselt teada, kas otsitav arv peab 2-ga üldse jaguma, see teadmine tuleb alles hilisemast lahenduskäigust
välja. Vahel jäädi hätta mõne mittejaguvuse põhjendamisega. Mõni üksik konkreetne näide kindlasti ei põhjenda, miks ükski
arv antud arvuga ei jagu!

Osas b) piirduti mõnikord ainult juhuga, kus otsitav arv koosneb ainult kolmedest, kuigi tuleb vaadelda ka juht, kui kasutuses
on ainult number 4.

Näide 12. Kas leidub selline nulliga mitte lõppev kahekohaline arv
leidub selline nulliga mitte lõppev kahekohaline arv n, et
a) kõik tema numbrite vahele ühe või enama nulli lisamisel saadavad arvud on tema kordsed?
b) ükski tema numbrite vahele ühe või enama nulli lisamisel saadav arv pole tema kordne?
c) mõni tema numbrite vahele ühe või enama nulli lisamisel saadav arv on ja mõni ei ole tema kordne?

(lahtine võistlus, noorem rühm, 2015)

Lahendus: Vastus: a) jah; b) jah; c) jah.

a) Sobib näiteks n = 15. Lisades numbrite vahele nulle, jääb arvu ristsumma võrdseks 6-ga ja arvu lõppu number 5. Seega kõik
saadud arvud jaguvad nii 3-ga kui ka 5-ga. Kokku järeldub sellest jaguvus 15-ga, sest 15 = VÜK(3,5).

b) Sobib näiteks n = 12. Lisades numbrite vahele nulle, jäävad arvu lõppu numbrid 02. Seega ükski saadud arvudest ei jagu 4-ga.
Et aga 12 jagub 4-ga, ei jagu ükski neist arvudest 12-ga.
c) Sobib näiteks n = 11, sest 101 ei jagu 11-ga, kuid 1001 jagub.

Hindamisskeem ja töid parandanud žürii liikme kommentaarid:

Tüüpiliste lahenduste allpool märgitud osade eest antavad punktid summeeriti.

◦ a-osa lahendus: 3 p
◦ b-osa lahendus: 2 p
◦ c-osa lahendus: 2 p

Õige näite toomine igas osas andis 1 punkti, ülejäänud punkt id saadi näidete korrektse põhjendamise eest. Osades a ja b
näitena toodud arvude sobivuse põhjendamine vaid mõnede nullide lisamisel punkte ei andnud.

Osas c oli vaja näidata konkreetne lisatavate nullide arv, mille korral saadav arv algsega jagub, ja konkreetne lisatavate nullide
arv, mille korral ei jagu.

Näited jaguvuse ülesannetest võistluselt KÄNGURU (vastusevariantidest täpselt üks on õige)

1) Milline järgnevatest arvudest jagub arvuga 7, mistahes numbrite P ja Q korral ?

A: QQPPQQ B: QPQPQP C: PQPPQQ D: QPPQQP E: PPPQQQ0000000000000000000

Lahendus: (B) Arv jagub arvuga 7 parajasti siis, kui vahe, mis saadakse arvu tuhandeliste arvust antud arvu kolmest viimasest
numbrist moodustuva arva lahutamisel, jagub arvuga 7, sest iga kuuekohalise arvu võime esitada kujul
⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯
abcd eg = 1001 ⋅ abc(abc − d ef ) , kus 1001 jagub arvuga 7.

Vastusevariantide A, C , D ja E arvude korral sõltub jaguvus arvuga 7 numbrite Q ja P väärtustest, sest vahed on vastavalt

A) QQP – PQQ = (Q – P)100 + (P – Q) = 99(Q – P);

C) PQP – PQQ = P – Q; D) QPP – QQP = (P – Q)10;

E) PPP – QQQ = (P – Q)111.

Arv B) QPQPQP jagub alati arvuga 7, sest

QPQ – PQP = (Q – P)100 + (P – Q)10 + (Q – P) = 91(Q – P) ja 91 = 7 · 13.

2) Viiekohalisest arvust lahutatakse arv, mis koosneb samadest numbritest kuid vastupidises järjekorras. Saadud vahe jagub
alati arvuga

A: 7 B: 2 C: 5 D: 9 E: 13

Lahendus: (D) Olgu antud viiekohaline arv 10000a + 1000b + 100c +10d + e, siis arv, mis koosneb samadest numbritest kuid
vastupidises järjekorras on 10000e + 1000d + 100c +10b + a. Nende vahe on (10000a + 1000b + 100c +10d + e) –
(10000e + 1000d + 100c +10b + a) =

= 9999a + 999b – 999d – 9999e.

Vastusevariantide arvudest jagab vahet alati arv 9.

3) Kui palju kahekohalisi arve jagub nii arvuga 2 kui ka arvuga 7?

A: 8 B: 7 C: 6 D: 5 E: 4

Lahendus: (B) Et arv jaguks nii arvuga 2 kui ka arvuga 7, peab see olema paarisarv ja arvu 7 kordne. Selliseid kahekohalisi arve
on kokku 7, need on 14, 28, 42, 56, 70, 84 ja 98.

4) Avaldises x5 + bx + c on b ja c täisarvud ning avaldise väärtus on 0, kui x = 3. Arv c ei saa olla

A: 10 B: 12 C: 15 D: 36 E: 9

Lahendus: (A) Et avaldise x5 + bx + c väärtus on 0 kui x = 3, siis võrdusest c = –35 – b · 3 saame, et c väärtus peab jaguma
kolmega, sest parem pool jagub arvuga 3. Järelikult arv c ei saa olla 10.

5) Seitsmekohaline arv 6pqpqpq on arvu 18 kordne. Kui sellest arvust kustutada esimene ja viimane number, siis alles jäänud
viiekohaline arv on arvu 6 kordne. Number p on

A: 2 B: 4 C: 6 D: 8 E: 0

! Lahendus

(B) Ülesande teksti põhjal saame, et p ≠ 0 ja q ≠ 0. Et 6pqpqpq on arvu 18 kordne, siis arv peab jaguma arvudega 2 ja 9 ning järelikult
on q paarisnumber. Pärast esimese ja viimase numbri kustutamist jääb järgi arv 10101p + 1010q. Et see on arvu 6 kordne, siis peab
see arv jaguma arvudega 2 ja 3. Et esimene liidetav jagub arvuga 3 peab ka teine liidetav jaguma arvuga 3. Seega q on 6 või 0 ning
järelikult arv 6p6p6p6 või 6p0p0p0 peab jaguma arvuga 9. Mõlemal juhul saame, et selle arvu ristsumma jagub arvuga 9 siis kui p = 4.

6) Mitmekohaline on vähim positiivne täisarv, mis jagub arvuga 225 ning mille kirjutamiseks on vaja vaid numbreid 0 ja 1?

A:10 B: 11 C: 12 D: 13 E: 14

! Lahendus

(B) Et arv jaguks arvuga 225, peab see arv jaguma arvudega 9 ja 25, sest 225 = 3 · 3 · 5 · 5. Et numbritest 1 ja 0 moodustatav arv
jaguks arvuga 9, peab selles olema arvu 9 kordne arv number ühtesid ning et arv jaguks arvuga 25 peavad arvu vähemalt kaks
viimast numbrit olema nullid. Seega vähim võimalik arv on 11-kohaline.

7) Seitse aastat tagasi jagus Elle vanus arvuga 8 ja kaheksa aasta pärast jagub ta vanus arvuga 7. Kaheksa aastat tagasi jagus
Robi vanus arvuga 7 ja seitsme aasta pärast jagub tema vanus arvuga 8. Milline järgnevatest väidetest saab olla õige?

A: Robi on Ellest kaks aastat vanem B: Robi on Ellest ühe aasta vanem
C: Robi ja Elle on ühevanused D: Robi on Ellest ühe aasta noorem
E: Robi on Ellest kaks aastat noorem

! Lahendus

(A) Olgu Elle vanus praegu E ja Robi vanus R. Elle vanuse kohta saame antud tingimuste põhjal, et peavad leiduma sellised täisarvud
m ja n nii, et E – 7 = 8m ja E + 8 = 7n. Neist esimesest saame, et E = 8m +7. See tähendab, et Elle vanus annab arvuga 8 jagamisel
jäägi 7. Võrdusest E + 8 = 7n saame, et E = 7n – 8 = 7(n – 1) – 1. See tähendab, et Elle vanus on arvuga 7 jaguvast arvust ühe võrra
väiksem ehk Elle vanus annab arvuga 7 jagamisel jäägi 6. Seega E + 1 jagub arvudega 7 ja 8. Et arvude 7 ja 8 vähim ühiskordne on 56,
 siis Elle vanus avaldub kujul 56s – 1, kus s on naturaalarv. Robi vanuse kohta saame antud tingimuste põhjal, et peavad leiduma
sellised täisarvud k ja p, et R – 8 = 7k ja R + 7 = 8p. Neist esimesest saame, et R = 7k + 8 = 7(k+1) + 1 ehk R annab arvuga 7 jagamisel
jäägi 1. Võrdusest R + 7 = 8p saame, et R = 8p – 7. See tähendab, et Robi vanus on 7 võrra väiksem arvuga 8 jaguvast arvust ehk R
annab arvuga 8 jagamisel jäägi 1. Järelikult R – 1 jagub arvudega 7 ja 8 ning Robi vanus avaldub kujul 56t + 1, kus t on naturaalarv. Kui
s = t = 1, siis saame, et Elle vanus on 56 – 1 ja Robi vanus on 56 + 1. Seega saab Robi olla Ellest kaks aastat vanem.

8) Elo tegi koos oma 8 sõbraga grupiselfisid nii, et igal pildil oli ta koos 5 sõbraga. Iga sõber oli kas kahe või kolme pildi peal. Mitu
grupiselfit Elo tegi?

A: 3 B: 4 C: 5 D: 6 E: 7

! Lahendus

(B) Kuna kaheksast sõbrast igaüks oli kas kahe või kolme pildi peal, oli kõikidel piltidel olevate sõprade võimalik koguarv mitte väiksem
kui 2 · 8 = 16 ja mitte suurem kui 3 · 8 = 24. Et igal pildil oli täpselt 5 sõpra, pidi sõprade koguarv kõikidel piltidel jaguma arvuga 5.
Ainuke sobiv arv arvude 16 ja 24 vahel on 20.

9) Arvu pärisjagaja on jagaja, mis erineb arvust endast. Positiivne täisarv N on väiksem oma kolme suurema pärisjagaja
summast. Milline väide on õige?

A: Kõik sellised arvud N jaguvad arvuga 4 B: Kõik sellised arvud N jaguvad arvuga 5

C: Kõik sellised arvud N jaguvad arvuga 6 D: Kõik sellised arvud N jaguvad arvuga 7

E: Sellist arvu N ei leidu

N N N N N
Lahendus: (C) Arvu N võimalikud pärisjagajad suurimast alates on 2 , 3 , 4 , , … . Vaatame, kui suurimate jagajate seas on
5 6
N N N N 5N
arvud 2 ja 3 , st arv N jagub arvudega 2 ja 3. Et 2 + 3 = , siis selleks, et kolme suurima summa oleks suurem arvust N,
6
N N N
peab kolmest suurimast jagajaist vähim olema suurem kui . Seega suuruselt kolmas jagaja võiks olla 4 või . Järelikult kui
6 5
N N N N N N
arvu jagajatest kolm suurimat on 2 , 3 , 4 ,või 2 , 3 , , siis tingimused on täidetud. Mõlemal juhul saame, et arv jagub
5
arvudega 2 ja 3. Vaatame nüüd, kas on võimalik, et arv N on väiksem oma kolme suurema pärisjagaja summast, kui arv N ei jagu
N N N N N N 47⋅N N
arvuga 2. Selle arvu kolm suurimat pärisjagajat saaks olla siis 3 , 4 ja . Et 3 + 4 + = 60 < N , siis arv 2 peab kindlasti
5 5
olema arvu N jagajaks. Vaatame nüüd, kas on võimalik, et arv N on väiksem oma kolme suurema pärisjagaja summast, kui arv N
N N N N N N 19⋅N N
ei jagu arvuga 3. Arvu N kolm suurimat pärisjagajat saaks olla siis 2 , 4 ja . Et 2 + 4 + = 20 < N , siis ka arv 3 peab
5 5
kindlasti olema arvu N jagaja. See aga tähendab, et arv N peab jaguma kindlasti arvudega 2 ja 3 ehk kõik sellised arvud jaguvad
arvuga 6.

10) Kui palju on selliseid neljakohalisi arve, millest ükskõik millise numbri kustutamisel jääb alles kolmekohaline arv, mis osutub
esialgse neljakohalise arvu jagajaks?

A: 5 B: 9 C: 14 D: 19 E: 23
⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯
Lahendus. (C) Otsime 4-kohalisi arve N =abcd , mille jagajaiks oleks neli 3-kohalist arvu abc , abd , bcd ja acd . Kui arv abc jagab
⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯
arvu abcd ning kuna jagab abc jagab ka arvu 10 · abc , siis jagab see ka vahet abcd – 10 · abc = d. See on võimalik vaid siis, kui
d = 0.
⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯
Seega vaadeldav arv N =abc0 . Kui nüüd oletada, et arv ab0 jagab arvu abc0 , siis arv ab jagab arvu abc . Järelikult ab jagab ka
⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯
vahet abc – 10 ·ab = c, millest saame, et ka c = 0. Kui arv a00 jagab arvu N =ab00 , siis a jagab arvu ab ja a jagab ka vahet
⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯
ab – 10 · a = b. Ülesande tingimustest lähtudes, jagab ka arv b00 arvu N =ab00 , st arv b jagab arvu ab ning arv b jagab ka
⎯⎯⎯⎯⎯⎯ ⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯⎯
vahet ab – b = 10 · a. Kokkuvõttes, meil on 4-kohaline arv N =ab00 , kus a jagab arvu b, ehk b = m · a (m on naturaalarv) ja b
jagab arvu 10 · a, st arv m · a jagab arvu 10 · a, millest omakorda järeldub, et arv m on üks arvu 10 tegureist 1, 2 või 5. Järelikult,
kas b = a või b = 2a või b = 5a. Oleme saanud, et antud tingimustele vastavad 4-kohalised arvud on 1100, 2200, … , 9900, 1200,
2400, 3600, 4800 ja 1500 ning neid kokku on 14.