TALLINNA TEHNIKA

ULIKOOL
Matemaatikainstituut
LINEAARALGEBRA
Juhend TT

U kaugoppe uliopilastele
Tallinn 2003
LINEAARALGEBRA (YMA3710)
1.

Oppeaine maht
3,5 ainepunkti.
2. Eeldusained
Pole.
3.

Oppeaine eesmark

Oppeaine eesmark:
Anda teoreetilised alused lineaarsete vorrandis usteemide, maatriksite,
determinantide ja vektorruumide teooriale.

Opetada lahendama mainitud teooriaga seotud pohilisi ulesandeid.
Naidata lineaaralgebra voimalikke rakendusi praktikas ja teistes teadus-
harudes.
Harjutada uliopilasi matemaatilise s umboolikaga.
4. Pohiopik
Puusemp, P. Lineaaralgebra. Tallinn, Avita, 2000.
5. Taiendav kirjandus
1. Paal, E. Lineaaralgebra elemente. Tallinn, TT

U kirjastus, 2000.
2. Kangro, G. Korgem algebra. Tallinn, 1962.
3. Kilp, M. Algebra I. Tartu, 1998.
2
6.

Oppeaine programm
Jargnevalt loetletatakse teemad, mis tuleb uliopilasel omandada. Iga teema
jarel on antud lehek uljed pohiopikust, kus antud teemat kasitletakse.
6.1. Kompleksarvud (lk. 228-239).
Kompleksarv kui reealarvude paar. Tehted kompleksarvudega. Tehete oma-
dused. Kompleksarvu algebraline kuju. Tuletatavad tehted ja nende omadu-
sed. Kompleksarvu trigonomeetriline kuju. Tehted trigonomeetrilisel kujul
antud kompleksarvudega (toestustega). Moivrei valem. Kompleksarvude
juurimine (t oestusega).
6.2. Vektorid (lk. 13-17).
Geomeetriline vektor. Lineaarsed tehted geomeetriliste vektoritega. Skalaa-
ri moiste. Lineaarsete tehete omadused. Aritmeetiline vektor. n-mootmeline
aritmeetiline ruum. Lineaarsed tehted aritmeetiliste vektoritega ja nende
omadused. Skalaarkorrutis (ka summa margi abil). Skalaarkorrutise omadu-
sed.
6.3. Maatriksid (lk. 18-25, 33-35).
Maatriksi denitsioon ja tahistused. Lineaarsed tehted maatriksitega. Li-
neaarsete tehete omadused. Maatriksite korrutamine. Korrutamise omadu-
sed ja seos lineaarsete tehetega.

Uhikmaatriks. Maatriksite transponeeri-
mine. Transponeerimise omadused.
6.4. Lineaarsed vorrandis usteemid (lk. 25-33, 36-50).
Lineaarne vorrand, tema lahend. Lineaarne vorrandis usteem ja selle la-
hend. Lineaarse vorrandis usteemi maatrikskuju. Maatriksi ridade elemen-
taarteisendused.Gaussi meetod lineaarse vorrandis usteemi lahendamiseks.
Lineaarse vorrandis usteemi pseudolahend.
6.5. Determinandid (lk. 51-70).
Substitutsioon. Inversioon, inversioonide arv substitutsioonis. n-jarku deter-
minandi denitsioon. Teist ja kolmandat jarku determinant. Determinantide
3
omadused. Determinandi vaartuse leidmine.
6.6. Vektorruum (lk. 71-83).
Vektorruumi denitsioon. Vektorruumide naiteid. Vektorite lineaarne kom-
binatsioon. Vektorite lineaarne soltuvus. Baasi denitsioon. Kanoonilised
baasid tuntud vektorruumides. Baaside omadusi. Vektori koordinaadid.
Tehted koordinaatkujul antud vektoritega. Homogeenne vorrandis usteem ja
selle lahendite fundamentaals usteem.
6.7. Maatriksi astak (lk. 25-33, 84-97).
Miinor. Maatriksi astaku denitsioon. Maatriksi ridade ja veergude elemen-
taarteisendused. Astaku leidmine. Teoreem maatriksi astakust (toestusega).
Jareldusi teoreemist maatriksi astaku kohta.
6.8. Poordmaatriks (lk. 98-104).
Poordmaatriksi denitsioon, uhesus ja leidmine (toestustega). Poordmaatrik-
si olemasolu tingimus (toestusega).
6.9. Ainne ruum (lk. 105-108).
Ainse ruumi moiste. Reeper ehk teljestik. Koordinaadid ainses ruumis.
Punkte uhendava vektori koordinaadid.
6.10. Eukleidiline ruum (lk. 109-121).
Skalaarkorrutise uldine denitsioon. Eukleidiline ruum. Vektori pikkus,
pikkuse omadused (toestustega). Cauchy-Bunjakovski vorratus (toestusega).
Punktide vaheline kaugus, kauguse omadused. Nurk vektorite vahel. Orto-
gonaalsus ehk ristseis.

Uhikvektor.
6.11. Sirge (lk. 122-128).
Sirge kahemootmelises ja n-mootmelises eukleidilises ruumis. Sirge parameet-
rilised ja kanoonilised vorrandid. Sirge vorrandite erikujusid kahemootmeli-
ses eukleidilises ruumis. Sirge kolmemootmelises eukleidilises ruumis.
4
6.12. H upertasand (lk. 129-138).
H upertasand ja selle normaalvektor. H upertasandi erijuhud. Kauguse uldine
moiste. Punkti kaugus h upertasandist ja selle erijuhud (toestusega).
6.13. Teist ja kolmandat jarku determinandi
geomeetriline tolgendus (lk. 139-148).
Teist ja kolmandat jarku determinandi geomeetriline tolgendus (toestustega).
Vektorkorrutis. Vektorkorrutise omadused.
6.14. Teist jarku jooned (lk. 149-170).
Teist jarku joone moiste. Ringjoon. Ellips, tema kanooniline vorrand (toestu-
sega) ja omadused. H uperbool ja tema omadused. Parabool ja tema omadu-
sed (toestustega).
6.15. Lineaarne kujutus (lk. 186-204).
Lineaarne kujutus. Naiteid. Lineaarne kujutus koordinaatkujul. Lineaarse
kujutuse maatriks. Ortogonaalteisendus ja tema maatriks. Ortogonaalmaat-
riks.
6.16. Omavaartused ja omavektorid (lk. 205-217).
Omavaartused ja omavektorid ning nende leidmine. Omavaartuste ja omavek-
torite omadusi.
6.17. Ruutvorm (lk. 218-222).
Ruutvorm ja tema maatrikskuju. Ruutvormi viimine kanoonilisele kujule.
5
7. T u up ulesanded

Uliopilane peab oskama lahendada jargmisi ulesandeid ning nendele sisult

lahedasi ulesandeid. Soovitav on need ulesanded iseseisvalt ara lahendada.
Kui esitatud ulesandele sarnane ulesanne on lahendatud pohiopikus, siis
ulesande teksti lopus antud viide suunab vastavale kohale opikus. Alajao-
tuses 8 esitatakse samuti naitena mitmete ulesannete lahendusi.
7.1. Lahendada vorrandis usteem kompleksarvude vallas:

(3 i)x + (4 + 2i)y = 2 + 6i
(4 + 2i)x (2 + 3i)y = 5 + 4i
(Lk. 232, naide 19.2.)
7.2. Leida selline kompleksarv z, mille korral z
2
= 3 4i.
7.3. Teostada jagamine, astendamine ja juurimine kompleksarvude vallas:
3

6 + 4i
1 + 5i

4
.
7.4. Korraparases kuusnurgas ABCDEF on teada vektorid =

AB ja =

BC. Avaldada vektorite ja kaudu vektorid

CD,

DE,

EF,

FA,

AC,

AD,

AE.
7.5. Leida vektor vordusest ( ) +37 = 3, kui = (1; 2; 3; 2)
ja = (1; 2; 3; 2). (Lk. 15-16, naited 2.1, 2.2 ja 2.3.)
7.6. Leida korrutis

2 3
1 2
3 1

1 1 1 1
0 2 3 1

.
(Lk. 22, naide 3.4.)
7.7. Leida AA
T
E, kus E on uhikmaatriks ja
A =

1 4 6 5
5 2 3 8
8 7 6 3

.
6
(Lk. 20, naide 3.2; lk. 22, naide 3.4; lk. 24, naide 3.6.)
7.8. Lahendada antud vorrandis usteem:

2x
1
+ 3x
2
x
3
= 2
x
1
2x
2
+ 3x
3
= 3
2x
1
+ x
2
+ 2x
3
= 1
(Lk. 26, naide 3.8; lk. 41, naide 4.3; lk. 45, naide 4.4.)
7.9. Leida antud lineaarse vorrandis usteemi uldlahend ja kolm erilahendit:

5x
1
x
2
6x
3
7x
4
+ 4x
5
= 13
x
1
+ x
2
+ x
4
x
5
= 7
x
1
+ 2x
2
x
3
+ x
4
x
5
= 3
x
1
+ x
2
+ 2x
3
+ 3x
4
2x
5
= 9
(Lk. 41, naide 4.3; lk. 45, naide 4.4.)
7.10. Leida vorrandis usteemi

x
1
+ 2x
2
x
3
= 1
x
1
+ 2x
2
x
3
= 1
pseudolahendid. (Lk. 48, naide 4.7.)
7.11. Leida determinandi

2 8 8 9
8 8 9 2
8 9 2 8
9 2 8 8

vaartus. (Lk. 68, naide 5.18.)

7.12. Avaldada vektor vektorite , ja lineaarse kombinatsioonina,
kui
= (3; 2; 1; 5), = (1; 0; 2; 4),
= (2; 4; 3; 1), = (15; 14; 5; 5).
7.13. Leida antud homogeense lineaarse vorrandis usteemi lahendite funda-
mentaals usteem:

2x
1
+ 2x
2
2x
3
7x
4
3x
5
= 0
x
1
+ 3x
2
+ x
3
+ 2x
4
8x
5
= 0
5x
1
+ x
2
+ 11x
3
+ 34x
4
12x
5
= 0
7
(Lk. 80, naide 6.19.)
7.14. Leida maatriksi

4 4 10 3 15 2
4 4 4 9 35 0
2 16 4 3 3 8
3 2 6 3 1 2

astak k. Leida sellele maatriksile k lineaarselt soltumatut reavektorit ja aval-

dada ulejaanud reavektorid nende lineaarse kombinatsioonina. Leida samuti
k lineaarselt soltumatut veeruvektorit ja avaldada ulejaanud veeruvektorid
nende lineaarse kombinatsioonina. (Lk. 91, naide 7.3; lk. 92, naide 7.4.)
7.15. Leida maatriksi

7 8 5 10
3 9 5 9
1 1 1 0
3 4 2 5

poordmaatriks. (Lk. 102, naide 8.3.)

7.16. Lahendada lineaarne vorrandis usteem

4x
1
2x
2
x
3
= 3
x
1
+ 3x
2
x
3
= 6
x
1
2x
2
+ 2x
3
= 9
esitades selle s usteemi maatrikskujul Ax = b ja leides seejarel lahendi x =
A
1
b.
7.17. Leida punkte A(1; 2; 4) ja B(3; 4; 2) uhendava loigu keskpunk-
ti koordinaadid.
7.18. Leida punktide A(3; 1; 2; 5) ja B(3; 4; 2; 6) vaheline kaugus.
(Lk. 120, valem (10.17).)
7.19. Leida vektorite = (2; 2; 2; 3; 2) ja = (1; 3; 1; 2; 1) vaheline
nurk. (Lk. 112, naide 10.4.)
7.20. Leida vektori = (2; 2; 2; 3; 2) ristprojektsioon vektori =
(1; 3; 1; 2; 1) sihile (vt. joonist 7.1, kus koik vaadeldavad vektorid on kan-
tud punkti A).
8
7.21. Koostada punkte A(2; 3; 4; 1) ja B(1; 4; 5; 6) labiva sirge
kanoonilised ja parameetrilised vorrandid. (Lk. 125, naide 11.1.)
A
r

p
p
p
p
p
p
p
p
p
p
p
p
p

Joonis 7.1: Vektori ristprojektsioon vektori sihile

7.22. Koostada punkti A(2; 1) labiva ja sirgega 2x +3y +4 = 0 paralleelse
sirge vorrand.
7.23. Koostada punkti A(2; 1) labiva ja sirgega 2x + 3y + 4 = 0 risti oleva
sirge vorrand.
7.24. Ristk uliku kaks k ulge asuvad sirgetel 2x3y+5 = 0 ja 3x+2y7 = 0
ning uks tipp on A(2; 3). Leida sirged, milledel asuvad antud ristk uliku
ulejaanud k uljed.
7.25. Kolmnurga k ulgede keskpunktid on A(2; 1), B(5; 3) ja C(3; 4).
Leida sirged, milledel asuvad selle kolmnurga k uljed.
7.26. Ruudu kaks vastastippu on A(1; 3) ja B(6; 2). Leida sirged, milledel
asuvad selle ruudu k uljed.
7.27. Kolmnurga kaks tippu on A(10; 2) ja B(6; 4) ning korguste loikepunkt
on L(5; 2). Leida kolmnurga kolmanda tipu koordinaadid.
7.28. Ruudu kaks k ulge asuvad sirgetel 5x12y65 = 0 ja 5x12y+26 = 0.
Leida selle ruudu pindala.
7.29. Leida sirged, mis on paralleelsed sirgega 3x 4y 10 = 0 ja asuvad
sellest sirgest kaugusel 3.
7.30. Leida punkti P(2; 3) labiv sirge, millest punktid A(5; 1) ja B(3; 7)
asuvad uhel ja samal kaugusel.
7.31. Leida punktiga A(3; 6) s ummeetriline punkt sirge 3x 4y 10 = 0
suhtes.
7.32. On teada roopk uliku ABCD tipud A(2; 3), B(5; 2) ja C(1; 3).
Leida selle roopk uliku tipp D ja pindala.
7.33. Leida punkti A(3; 2; 7) labiva ja tasandiga 2x 3z + 5 = 0
9
paralleelse tasandi vorrand.
7.34. Koostada punkti A(2; 1; 1) labiva ja tasanditega 2x z + 1 = 0
ning y = 0 risti oleva tasandi vorrand.
7.35. Leida punkti A(5; 7; 1) kaugus punkte B(7; 3; 2), C(1; 2; 1)
ja D(6; 3; 3) labivast tasandist.
7.36. Koostada sirge

5x y 2z 3 = 0
3x 2y 5z + 2 = 0
parameetrilised ja kanoonilised vorrandid. (Lk. 131, naide 12.4.)
7.37. Leida sirge
x + 1
3
=
3 y
4
=
z + 1
5
ja tasandi x + 2y 5z + 20 = 0
loikepunkt.
7.38. Leida punkt, mis on s ummeetriline punktiga A(3; 3; 1) sirge
x 6
5
=
y 3, 5
4
=
z + 0, 5
0
suhtes.
7.39. Leida punkt, mis on s ummeetriline punktiga A(3; 3; 1) tasandi
2x 4y 4z 13 = 0 suhtes.
7.40. Kolmemootmelises eukleidilises ruumis on antud neli punkti
A(1; 5; 2), B(6; 3; 6), C(2; 1; 4), D(7; 3; 2).
Leida: 1) tetraeedri ABCD ruumala, 2) tetraeedri ABCD tipust D voetud
korguse pikkus, 3) punkte B, C ja D labiva tasandi vorrand, 4) kolmnurga
BCD pindala, 5) punkte A ja B labiva sirge parameetrilised ja kanoonilised
vorrandid.
7.41. Leida punkti (5; 7; 3) labiv sirge, mis on paralleelne tasandiga
3x + 7y 2z + 3 = 0 ja loikab sirget
x 3
3
=
y + 5
5
=
z
2
.
7.42. Leida punkti (5; 7; 3) labiv sirge, mis asub tasandil 3x2y+3z+8 =
0 ja on paralleelne tasandiga 4x 2y + 7z 1 = 0.
10
7.43. Leida sirge
x 3
2
=
y 5
3
= z 1
ja tasandi 3x 2y z + 3 = 0 loikepunkti labiv sirge, mis loikab punkte
(6; 0; 0) ja (10; 2; 4) labivat sirget risti.
7.44. Leida sirgel

x 3y + 2z 5 = 0
4x 5y + z + 1 = 0
punktid, mis asuvad tasandist
2x 6y + z 9 = 0 kaugusel
5

41
.
7.45. Leida tasandil 4x2y +7z 20 = 0 sirge, mis labib punkti (1; 1; 2)
ja mis asub koige lahemal punktile (3; 2; 4).
7.46. Leida tasand, mis on paralleelne sirgetega

5x 3y + 2z 5 = 0
2x y 2z + 1 = 0
ja
x 5
2
= y =
z 2
5
ning mis asub vordsetel kaugustel antud sirgetest.
7.47. Leida punkti A(8; 6; 7) kaugus sirgest
x + 7
3
=
y 5
1
=
z 9
4
.
7.48. Veenduda, et sirged

2x + 2y z 10 = 0
x y z 22 = 0
ja
x + 7
3
=
y 5
1
=
z 9
4
on paralleelsed ja leida nendevaheline kaugus.
7.49. Leida sirgete
x + 5
3
=
y + 5
2
=
z 1
2
ja

x = 6t + 9
y = 2t
z = 2 t
vaheline kaugus. (Lk. 145, naide 13.2.)
11
7.50. Leida punkte A(2; 3), B(5; 0) ja C(12; 7) labiva ringjoone vorrand.
(Lk. 150, naide 14.5.)
7.51. Leida ringjoonele
17x
2
+ 17y
2
+ 204x 340y + 264 = 0
puutujad, mis labivad punkti A(2; 2).
7.52. Ellipsi fookus, juhtjoon ja ekstsentrilisus on vastavalt F(2; 1), x
2y + 2 = 0 ja e = 0, 5. Koostada selle ellipsi vorrand. (Lk. 158, naide 14.6.)
7.53. Parabooli fookus asub punktis F(2; 1) ja juhtjoon on x + y 2 = 0.
Koostada selle parabooli vorrand.
7.54. Leida maatriksi

4 2 1
1 3 1
1 2 2

omavaartused ja omavektorid. (Lk. 207, naide 17.2.)

7.55. Viia ortogonaalteisendusega kanoonilisele kujule ruutvorm
4x
2
1
+ 7x
2
2
+ 4x
2
3
+ 6x
1
x
2
2x
2
x
3
.
Kirjutada v alja uute ja vanade muutujate vahekord. (Lk. 221, naide 18.3.)
Vastused
7.1. x = 1 + i, y = i.
7.2. z = (2 i).
7.3.
6

1
2
i

3
2
1
7.4.

CD = ,

DE = ,

EF = ,

FA = ,

AC = + ,

AD = 2,

AE = 2 .
7.5. = (2; 1, 6; 6; 1, 6).
12
7.6.

2 4 7 1
1 5 7 3
3 5 6 4

.
7.7.

77 19 31
19 101 60
31 60 157

.
7.8. x
1
=
4
5
, x
2
=
17
35
, x
3
=
37
35
.
7.9.

Uldlahend:

x
1
=
5
2
+
1
8
C
2
,
x
2
=
9
2
C
1
+
7
8
C
2
,
x
3
=
7
2
C
1
+
5
8
C
2
,
x
4
= C
1
,
x
5
= C
2
, kus C
1
, C
2
R.
Kolm erilahendit:
x
1
=
5
2
, x
2
=
9
2
, x
3
=
7
2
, x
4
= 0, x
5
= 0;
x
1
=
5
2
, x
2
=
7
2
, x
3
=
5
2
, x
4
= 1, x
5
= 0;
x
1
=
21
8
, x
2
=
43
8
, x
3
=
33
8
, x
4
= 0, x
5
= 1.
7.10.

x
1
= C
1
,
x
2
= C
2
,
x
3
= C
1
+ 2C
2
, kus C
1
, C
2
R.
7.11. 25553.
7.12. = 3 2 + 2.
7.13. Lahendite fundamentaals usteemi moodustavad naiteks jargmised
kolm lahendit:
x
1
= 2, x
2
= 1, x
3
= 1, x
4
= 0, x
5
= 0;
x
1
= 3, x
2
= 0, x
3
= 11, x
4
= 4, x
5
= 0;
13
x
1
= 19, x
2
= 0, x
3
= 13, x
4
= 0, x
5
= 4.
7.14. Astak on 2. Tahistagu
1
,
2
,
3
,
4
antud maatriksi ridu ja

1
, . . . ,
6
selle maatriksi veerge. Siis read
1
ja
2
on lineaarselt soltumatud
ja

3
=
15
2

1
+
33
4

2
,

4
= 4
1

9
2

2
.
Veerud
1
ja
4
on lineaarselt soltumatud ja

2
= 2
1
+ 4
4
,

3
=
1
+ 2
4
,

5
= 3
1
+
4
,

6
=
1
+ 2
4
.
7.15.

2 5 9 13
5 10 19 28
3 5 9 15
4 9 17 24

.
7.16.
x =

x
1
x
2
x
3

= A
1
b =

4
15
2
5
1
3
1
15
3
5
1
3

1
15
2
5
2
3

3
6
9

7
5

2
5
17
5

,
s.t.
x
1
=
7
5
, x
2
=
2
5
, x
3
=
17
5
.
7.17. (1; 1; 3).
7.18.

78.
7.19. 60
0
.
7.20. =

5
8
;
15
8
;
5
8
;
10
8
;
5
8

.
14
7.21.
x
1
2
3
=
x
2
+ 3
7
=
x
3
4
1
=
x
4
+ 1
5
,

x
1
= 3t + 2
x
2
= 7t 3
x
3
= t + 4
x
4
= 5t 1.
7.22. 2x + 3y 7 = 0.
7.23. 3x 2y 4 = 0.
7.24. 3x + 2y = 0, 2x 3y 13 = 0.
7.25. 7x 2y 12 = 0, 5x + y 28 = 0, 2x 3y 18 = 0.
7.26. 3x4y +15 = 0, 4x+3y 30 = 0, 3x4y 10 = 0, 4x+3y 5 = 0.
7.27. (6; 6).
7.28. 49.
7.29. 3x 4y 25 = 0, 3x 4y + 5 = 0.
7.30. 4x + y + 5 = 0, y 3 = 0.
7.31. (9; 2).
7.32. D(2; 2), pindala on 23.
7.33. 2x 3z 27 = 0.
7.34. x + 2z 4 = 0.
7.35.
107

123
.
7.36. x =
y + 19
19
=
z 8
7
,

x = t
y = 19t 19
z = 7t + 8.
7.37. (2; 1; 4).
7.38. (1; 2; 0).
7.39. (2; 1; 1).
7.40. 1)
80
3
, 2)
80

1277
, 3) 8x 17y 2z + 9 = 0,
15
4)

357, 5)
x + 1
5
=
y 5
8
=
z + 2
8
.
7.41.
x 1
4
=
y 7
2
=
z + 3
1
.
7.42.
x 5
8
=
y 7
9
=
z + 3
2
.
7.43.
x 5
7
=
y 8
10
=
z 2
2
.
7.44. (2; 1; 2),

16
3
;
13
3
;
4
3

.
7.45.
x 1
14
=
y + 1
7
=
z 2
10
.
7.46. 142x 76y 72z 285 = 0.
7.47.

78
13
.
7.48. 25.
7.49. 7.
7.50. (x 7)
2
+ (y + 5)
2
= 29.
7.51. 5x 3y 4 = 0, 3x 5y + 4 = 0.
7.52. 19x
2
+ 16y
2
+ 4xy 84x 32y + 96 = 0.
7.53. x
2
+ y
2
2xy 4x + 6 = 0.
7.54. Omavaartused on
t
1
= 1, t
2
= 3, t
3
= 5.
Nendele vastavad omavektorid on:
t
1
= 1
1
= C(1; 1; 1),
t
2
= 3
2
= C(1; 1; 1),
t
1
= 5
3
= C(1; 1; 1),
kus C on mis tahes nullist erinev reaalarv.
16
7.55. Kanooniline kuju on
2y
2
1
+ 4y
2
2
+ 9y
2
3
.
Esialgsete muutujate x
1
, x
2
, x
3
ja uute muutujate y
1
, y
2
, y
3
vahekorrad on:

x
1
=
3

14
y
1
+
1

10
y
2
+
3

35
y
3
x
2
=
2

14
y
1
+
5

35
y
3
x
3
=
1

14
y
1
+
3

10
y
2

35
y
3
ja

y
1
=
3

14
x
1

14
x
2

14
x
3
y
2
=
1

10
x
1
+
3

10
x
3
y
3
=
3

35
x
1
+
5

35
x
2

35
x
3
8. Naidis ulesandeid koos lahendustega
8.1. Leida selline kompleksarv z, mille korral z
2
= 8 + 6i.
Lahendus. Tahistame z = x + yi, (x, y R). Siis
z
2
= (x + yi)
2
= (x
2
y
2
) + 2xyi = 8 + 6i,
kust saadakse vorrandis usteem

x
2
y
2
= 8
2xy = 6
Avaldades selle s usteemi teisest vorrandist muutuja y ja asendades saadud
avaldise esimesse vorrandisee, saadakse
y =
3
x
, x
2

9
x
2
= 8.
17
Siit
x
4
+ 8x
2
9 = 0, x
2
=
8

64 4 (9)
2
=
8 10
2
= 4 5.
Siit
x
2
= 1, x = 1, y =
3
x
= 3, z = (1 + 3i).
Vastus: z = (1 + 3i).
8.2. Leida avaldise
3

1 + 5i
3 2i

2
vaartus kompleksarvude vallas.
Lahendus. Jagades saadakse
1 + 5i
3 2i
=
(1 + 5i)(3 + 2i)
(3 2i)(3 + 2i)
=
3 2i + 15i 10
13
=
=
13 + 13i
13
= 1 + i =

2
+ i
1

=
=

cos
3
4
+ i sin
3
4

.
Seetottu

1 + 5i
3 2i

2
=

cos
3
4
+ i sin
3
4

2
=
= 2

cos
3
2
+ i sin
3
2

(kasutasime Moivrei valemit). Kompleksarvude juurimise valemi kohaselt

3

1 + 5i
3 2i

2
=
3

cos
3
2
+ i sin
3
2

=
=
3

cos
3
2
+ 2k
3
+ i sin
3
2
+ 2k
3

,
18
kus k = 0, 1, 2. Andes arvule k naidatud kolm vaartust, saadakse jargnev
vastus.
Vastus:
3

3
2
i
1
2
8.3. Avaldada vektor = (1; 2; 1; 1) vektorite
1
= (1; 1; 1; 1),
2
=
(1; 1; 1; 1),
3
= (1; 1; 1; 1),
4
= (1; 1; 1; 1) lineaarse kombi-
natsioonina.
Lahendus. Peame leidma arvud x
1
, x
2
, x
3
ja x
4
nii, et
= x
1

1
+ x
2

2
+ x
3

3
+ x
4

4
,
s.t.
(1; 2; 1; 1) = x
1
(1; 1; 1; 1) + x
2
(1; 1; 1; 1)+
+x
3
(1; 1; 1; 1) + x
4
(1; 1; 1; 1) =
= (x
1
; x
1
; x
1
; x
1
) + (x
2
; x
2
; x
2
; x
2
)+
+(x
3
; x
3
; x
3
; x
3
) + (x
4
; x
4
; x
4
; x
4
) =
= (x
1
+ x
2
+ x
3
+ x
4
; x
1
+ x
2
x
3
x
4
;
x
1
x
2
+ x
3
x
4
; x
1
x
2
x
3
+ x
4
).
Siit saame vorrandis usteemi

x
1
+ x
2
+ x
3
+ x
4
= 1
x
1
+ x
2
x
3
x
4
= 2
x
1
x
2
+ x
3
x
4
= 1
x
1
x
2
x
3
+ x
4
= 1
Saadud s usteemi lahend on
x
1
=
5
4
, x
2
=
1
4
, x
3
=
1
4
, x
4
=
1
4
.
Vastus: =
5
4

1
+
1
4

2

1
4

3

1
4

4
.
19
8.4. Leida punkte A(3; 2) ja B(5; 2) uhendava loigu keskpunkti labiv
sirge
1
, mis moodustab loiguga AB kaks korda suurema nurga kui x-teljega.
Lahendus. Loigu keskpunkti koordinaadid vorduvad selle loigu otspunk-
tide koordinaatide aritmeetiliste keskmistega. Seega loigu AB keskpunkt on
K(1; 0). Tahistagu u otsitavat sirget.

Ulesande tingimuste kohaselt on selge,
et sirge u ja x-telje vaheline nurk vordub loigu AB ja x-telje vahelise nurgaga
(joonis 8.1).

Uhtlasi saadakse siit ka sirge u tous k = 1/2 = 0, 5 ja seega ka
vorrand
y 0 =
1
2
(x 1),
kust parast arvuga 2 labikorrutamist ja koigi liikmete uhelepoole vordusmarki
viimist x 2y 1 = 0.
Vastus: x 2y 1 = 0.
A
B
K
5
x
y
u
3 1
2
2
r
r
r
r
r
r
r
r

>
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>

`
p
p
p
p
p
p
p
p
p
p
p
p
p
p
p
p
p
p
p
p
p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p
p
p
p
p
p
p
p
p
p
p
p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p p
Joonis 8.1: Joonis ulesandele 8.4
8.5. Avaldada vektor = (1; 4; 5; 6) vektori = (2; 3; 4; 1) sihilise
ja vektoriga risti oleva vektori summana.
Lahendus. Vektori sihiline vektor avaldub kujul a mingi a R korral.
Seega peame leidma arvu a ja vektori nii, et
= a + ja , s.t. = 0.
Kuna = a, siis
0 = = ( a) = a( ),
1
Valjend leida sirge tahendab, et tuleb leida selle sirge vorrand.
20
a =


=
2 12 + 20 + 6
4 + 9 + 16 + 1
=
12
30
=
2
5
ja
= a = (1; 4; 5; 6)
2
5
(2; 3; 4; 1) =
= (1; 4; 5; 6) +

4
5
;
6
5
;
8
5
;
2
5

9
5
;
26
5
;
17
5
;
28
5

,
= a + =

4
5
;
6
5
;
8
5
;
2
5

9
5
;
26
5
;
17
5
;
28
5

.
Vastus: =

4
5
;
6
5
;
8
5
;
2
5

9
5
;
26
5
;
17
5
;
28
5

.
8.6. Kolmnurga tipud on A(1; 2), B(3; 7) ja C(5; 13). Vaadeldakse tipust
A voetud mediaani. Leida tipust B sellele mediaanile tommatud ristloigu
pikkus.
Lahendus. Loigu BC keskpunkt on D(4; 3) (loigu keskpunkti koordi-
naadid on selle loigu otspunktide koordinaatide aritmeetilised keskmised).
Tipust A voetud mediaan asub punkte A ja D labival sirgel u. Sirge u
kanooniline vorrand on
x 1
4 1
=
y 2
3 2
ehk
x 1
3
=
y 2
5
.
Siit saadakse parast teisendusi
5x + 5 = 3y 6, 5x + 3y 11 = 0.
Otsitava loigu pikkus vordub punkti B kaugusega (B, u) sirgest u:
(B, u) =
|5 3 + 3 7 11|

5
2
+ 3
2
=
25

34
(vt. pohiopik, lk. 135).
Vastus:
25

34
.
8.7. Leida sirgete x+7y6 = 0 ja 5x5y+1 = 0 vaheliste nurgapoolitajate
sihiliste sirgete vorrandid.
21
Lahendus. Tahistagu u ja v antud sirgeid ning w ja s nende sirgete nur-
gapoolitajate sihilisi sirgeid (joonis 8.2). Siis sirged w ja s koosnevad para-
jasti nendest punktidest P(x; y), mille kaugused sirgetest u ja v langevad
kokku, s.t. (P, u) = (P, v). Vastavalt kauguse arvutamise valemile (vt.
pohi opik, lk. 135), saadakse viimasest vordusest jargmine vordus:
u
w
v
s
P
r
r/
/
/
/
/
/

/
/
/
/
/
/

p p p p p p p p p p
p
p
p
p
p
p
p
p
p
p
Joonis 8.2: Joonis ulesandele 8.7
|x + 7y 6|

1
2
+ 7
2
=
|5x 5y + 1|

5
2
+ (5)
2
,
kust
|x + 7y 6| = |5x 5y + 1|
ehk
x + 7y 6 = (5x 5y + 1).
Valides margi +, saadakse viimasest vorrandist vorrand
4x 12y + 7 = 0.
Valides aga margi , saadakse vorrand
6x + 2y 5 = 0.
Saadud vorrandeid rahuldavadki otsitavate sirgete w ja s punktide P koor-
dinaadid. Jarelikult uks saadud vorrandeist on sirge w vorrand, teine aga
sirge s vorrand.
Vastus: 4x 12y + 7 = 0, 6x + 2y 5 = 0.
22
8.8. Leida punkti C(1; 2) labiv sirge, milledest punktid A(3; 3) ja B(5; 2)
asuvad vordsetel kaugustel.
Lahendus. Olgu otsitava sirge u tous k. Siis sirge u vorrand on
y 2 = k(x 1) ehk kx y + (2 k) = 0.

Ulesande tingimuste kohaselt (A, u) = (B, u), s.t.

|3k 3 + 2 k|

k
2
+ (1)
2
=
|5k 2 + 2 k|

k
2
+ (1)
2
.
Siit
|2k 1| = |4k| ehk 2k 1 = 4k.
Valides margi +, saadakse k =
1
2
, ning valides margi , saadakse k =
1
6
.
Vastavalt leitud tousu k vaartustele saadakse kaks noutud omadusega punkti
C labivat sirget:
y 2 =
1
2
(x 1) ja y 2 =
1
6
(x 1)
ehk
x + 2y 5 = 0 ja x 6y + 11 = 0.
Vastus: x + 2y 5 = 0 x 6y + 11 = 0.
8.9. Milline peab olema arv a, et sirged (3a + 2)x + (1 4a)y + 8 = 0 ja
(5a 2)x + (a + 4)y 7 = 0 oleksid omavahel risti?
Lahendus. Antud sirgete normaalvektorid on = (3a + 2; 1 4a) ja =
(5a 2; a +4). Sirgete ristseisu tottu peavad ka nende normaalvektorid ja
olema risti, s.t. = 0 ehk
(3a + 2)(5a 2) + (1 4a)(a + 4) = 0.
Siit
15a
2
6a + 10a 4 + a + 4 4a
2
16a = 0, 11a
2
11a = 0
ehk a = 0 voi a = 1.
23
Vastus: a = 0 voi a = 1.
8.10. Rombi kaks k ulge asuvad sirgetel 2x5y 1 = 0 ja 2x5y 34 = 0
ning uks diagonaal asub sirgel x + 3y 6 = 0. Leida selle rombi tipud.
Lahendus. Tahistagu u ja v sirgeid, milledel asuvad rombi antud k uljed, w
aga tahistagu sirget, millel asub rombi antud diagonaal (joonis 8.3). Rombi
kaks tippu A ja B saadakse sirge w loikepunktidena sirgetega u ja v. Seega
punktide A ja B koordinaadid saadakse vastavalt vorrandis usteemidest

2x 5y 1 = 0
x + 3y 6 = 0
ja

2x 5y 34 = 0
x + 3y 6 = 0
r r r
r
r
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>
>

A
w
u
v
s
B
C
D
K
Joonis 8.3: Joonis ulesandele 8.10
Lahendades need s usteemid, saadakse
A(3; 1), B(12; 2).
Loigu AB keskpunkt on K(15/2; 1/2). Kuna rombi diagonaalid on omava-
hel risti, siis rombi teine diagonaal asub sirgel s, mis labib punkti K ja mille
normaalvektoriks on vektor

AB = (9; 3), aga ka vektor
1
3

AB = (3; 1).
Seega sirge s vorrand avaldub kujul 3xy +c = 0. Siia punkti K koordinaa-
did asemele pannes, saadakse c = 23, s.t. sirge s vorrand on 3xy23 = 0.
24
Rombi tipud C ja D saadakse sirge s loikepunktidena sirgetega u ja v, s.t.
vorrandissteemidest

3x y 23 = 0
2x 5y 1 = 0
ja

3x y 23 = 0
2x 5y 34 = 0
Lahendades need s usteemid, saadakse
C

114
13
;
43
13

, D

81
13
;
56
13

.
Vastus: (3; 1), 12; 2),

114
13
;
43
13

81
13
;
56
13

.
8.11. Leida punktiga A(2; 9) s ummeetriline punkt sirge 2x+5y38 = 0
suhtes.
Lahendus. Olgu u antud sirge. Paneme labi punkti A sirge v, mis on risti
sirgega u. Sirge v sihivektoriks on sirge u normaalvektor (2; 5). Sirge v
kanooniline vorrand on seega
x (2)
2
=
y (9)
5
.
Teisendades, saadakse 5x 2y 8 = 0. Leiame sirgete u ja v loikepunkti L
vorrandis usteemist

2x + 5y 38 = 0
5x 2y 8 = 0
Siit saame punkti L(4; 6). Punktiga A s ummeetriline punkt sirge u suhtes
olgu B. Punkt L on loigu AB keskpunkt. Et punktide A ja L koordinaadid
on teada, siis siit saadakse ka punkt B(10; 21).
Vastus: (10; 21).
8.12. Leida punkti A(3; 1; 1) kaugus tasandist 22x + 4y 20z 45 = 0.
Lahendus. Vastavalt pohiopikus toodud valemile (vt. lk. 135, naide 12.6),
otsitav kaugus on
|22 3 + 4 1 20 (1) 45|

22
2
+ 4
2
+ (20)
2
=
45
30
=
3
2
= 1, 5.
25
Vastus: 1, 5.
8.13. Leida tasandite 4x 5y + 3z 1 = 0 ja x 4y z + 9 = 0 vaheline
nurk.
Lahendus. Antud tasandite normaalvektorid on = (4; 5; 3) ja =
(1; 4; 1). Nende tasandite vaheline nurk vordub vektorite ja vahelise
nurgaga:
cos

, =


=
4 1 + (5) (4) + 3 (1)

50

18
= 0, 7,

, = arccos 0, 7.
Vastus: arccos 0, 7.
8.14. Leida sirge

x 4y + 2z 5 = 0
3x + y z + 2 = 0
ristprojektsioon tasandile 2x + 3y + z 6 = 0.
Lahendus. Tahistame antud sirge s umboliga u. Leiame sirge u loikepunki
L antud tasandiga (joonis 8.4). Punkti L koordinaadid saadakse, lahendades
vorrandis usteemi

x 4y + 2z 5 = 0
3x + y z + 2 = 0
2x + 3y + z 6 = 0
r r
r

p
p
p
p
p
p
p
p
p
p
p
p
p
p
L K
A
w
u v
Joonis 8.4: Joonis ulesandele 8.14
Siit
L

6
19
;
23
38
;
135
38

.
26
Jargnevalt leiame mistahes punkti A sirgelt u (A = L). Valime punkti A nii,
et tema esimene koordinaat x = 0. Punkti A ulejaanud koordinaadid y ja z
leitakse sirge u vorranditest, s.t. vorrandis usteemist

4y + 2z 5 = 0
y z + 2 = 0
.
Lahendades selle s usteemi, saame
A

0;
1
2
;
3
2

.
Paneme labi punkti A sirge v, mis on risti antud tasandiga. Sirge v sihivek-
toriks on antud tasandi normaalvektor (2; 3; 1). Seega sirge v parameetrilised
vorrandid on

x = 2t
y = 3t
1
2
z = t +
3
2
Leiame sirge v ja antud tasandi loikepunkti K. Selleks paneme sirge v ko-
ordinaadid tasandi vorrandisse ja leiame parameetri t vaartuse, mille korral
sirge v parameetrilistes vorrandites saadakse punkti K koordinaadid:
2 2t + 3 (3t
1
2
) + (t +
3
2
) 6 = 0, t =
3
7
.
Pannes leitud t vaartuse sirge v parameetrilistesse vorranditesse, saadakse
punkti K koordinaadid:
K

6
7
;
11
14
;
27
14

.
Otsitava sirge w sihivektoriks on vektor

LK:

LK =

78
133
;
24
133
;
216
133

=
24
133
(3; 1; 9).
Seega ka vektor (3; 1; 9) on sirge w sihivektor ja sirge w parameetrilised
vorrandid on

x = 3t
y = t
1
2
z = 9t +
3
2
27
Vastus:

x = 3t
y = t
1
2
z = 9t +
3
2
8.15. Leida punkti A(2; 5; 3) labiv sirge, mis on paralleelne sirgega

2x y + 3z 1 = 0
5x + 4y z 7 = 0
Lahendus. Leiame antud sirge parameetrilised vorrandid. Selleks lahen-
dame seda sirget maarava vorrandis usteemi:

2 1 3 1
5 4 1 7

(1)
+4 I

2 1 3 1
13 0 11 11

+3/11 II
1/11

17
11
1 0 2
13
11
0 1 1

x = 11t
y = 17t + 2
z = 13t + 1
kus t R (x kui vaba tundmatu vaartuse valisime vabalt). Saadud avaldised
kujutavadki antud sirge parameetrilisi vorrandeid. Kuna otsitav sirge on
sama sihivektoriga kui antud sirgegi ja ta labib punkti A, siis otsitava sirge
parameetrilised vorrandid on

x = 11t + 2
y = 17t 5
z = 13t + 3
ja kanoonilised vorrandid on
x 2
11
=
y + 5
17
=
z 3
13
.
Vastus:
x 2
11
=
y + 5
17
=
z 3
13
.
28
8.16. Otsustada, kas sirged
x 1
2
=
y 7
1
=
z 5
4
ja
x 6
3
=
y + 1
2
=
z
1
loikuvad.
Lahendus. Antud sirgete parameetrilised vorrandid on

x = 2t + 1
y = t + 7
z = 4t + 5
ja

x = 3t + 6
y = 2t 1
z = t
Oletame, et need sirged loikuvad punktis L. Siis punkti L koordinaadid
saadakse esimese sirge vorranditest parameetri vaartusel t
1
ja teise sirge
vorranditest parameetri vaartusel t
2
. Seetottu
L(2t
1
+ 1; t
1
+ 7; 4t
1
+ 5) ja L(3t
2
+ 6; 2t
2
1; t
2
),
kust

2t
1
+ 1 = 3t
2
+ 6
t
1
+ 7 = 2t
2
1
4t
1
+ 5 = t
2
Viimase vorrandis usteemi lahend on t
1
= 2, t
2
= 3.

Uhtlasi saame
n u ud arvutada loikepunkti L koordinaadid: L(3; 5; 3). Juhul, kui saadud
vorrandis usteem poleks olnud lahenduv, olnuks antud sirged mitteloikuvad.
Vastus: antud sirged loikuvad punktis (3; 5; 3).
8.17. Leida sirgeid
x + 3
2
=
y 5
3
=
z
1
ja
x 10
5
=
y + 7
4
=
z
1
loikavate sirgete hulgast sirge, mis on paralleelne sirgega
x + 2
8
=
y 1
7
=
z 3
1
.
Lahendus. Tahistagem kolme antud sirget vastavalt u, v ja w ning otsitavat
sirget s. Sirge s loigaku sirgeid u ja v vastavalt punktides A ja B. Sirgete u
ja v parameetrilised vorrandid on

x = 2t 3
y = 3t + 5
z = t
ja

x = 5t + 10
y = 4t 7
z = t
29
Punkti A koordinaadid saadakse sirge u parameetrilistest vorranditest para-
meetri vaartuse t
1
korral ja punkti B koordinaadid saadakse sirge v parameet-
rilistest vorranditest parameetri vaartuse t
2
korral:
A(2t
1
3; 3t
1
+ 5; t
1
), B(5t
2
+ 10; 4t
2
7; t
2
).
Vektor

AB = (2t
1
+ 5t
2
+ 13; 3t
1
+ 4t
2
12; t
1
+ t
2
)
on paralleelne sirge w sihivektoriga (8; 7; 1). Seetottu nende vektorite vas-
tavate koordinaatide suhted on vordsed, s.t.
2t
1
+ 5t
2
+ 13
8
=
3t
1
+ 4t
2
12
7
=
t
1
+ t
2
1
ehk

2t
1
+ 5t
2
+ 13
8
=
3t
1
+ 4t
2
12
7
2t
1
+ 5t
2
+ 13
8
=
t
1
+ t
2
1
Selle s usteemi lahendiks on
t
1
=
25
2
, t
2
=
62
3
.
N u ud on saadud ka punkti A koordinaadid:
A

28;
65
2
;
25
2

.
Otsitav sirge s labib punkti A ja on sihivektoriga (8; 7; 1). Seega sirge s
kanoonilised vorrandid on
x + 28
8
=
y +
65
2
7
=
z +
25
2
1
.
Vastus:
x + 28
8
=
y +
65
2
7
=
z +
25
2
1
.
8.18. Leida punkti A(1; 0; 7) labiv sirge, mis loikab sirget
x 1
4
=
y 3
2
= z
30
ja on paralleelne tasandiga 3x y + 2z 15 = 0.
Lahendus. Tahistagu u antud sirget ja v otsitavat sirget ning L sirgete u ja
v loikepunkti. Sirge u parameetrilised vorrandid on

x = 4t + 1
y = 2t + 3
z = t
Punkti L koordinaadid saadakse siit parameetri vaartuse t
1
korral:
L(4t
1
+ 1; 2t
1
+ 3; t
1
).
Vektor

AL = (4t
1
; 2t
1
+ 3; t
1
7)
on risti antud tasandi normaalvektoriga (3; 1; 2), s.t.
0 = (4t
1
; 2t
1
+ 3; t
1
7) (3; 1; 2) =
= 3 4t
1
+ (1) (2t
1
+ 3) + 2 (t
1
7) = 12t
1
17,
t
1
=
17
12
,

AL =

17
3
;
35
6
;
67
12

.
Sirge v sihivektoriks on vektor

AL aga ka vektor 12

AL = (68; 70; 67).

N u ud saame valja kirjutada sirge v kanoonilised vorrandid:
x 1
68
=
y
70
=
z 7
67
.
Vastus:
x 1
68
=
y
70
=
z 7
67
.
8.19. Leida punkti A(7; 9; 7) kaugus sirgest
x 2
4
=
y 1
3
=
z
2
.
Lahendus. Tahistagem antud sirge s umboliga u. Valime sirgelt u mis tahes
punkti B.

Uheks selliseks punktiks on B(2; 1; 0). Sirge u sihivektor on
= (4; 3; 2). Joonestame vektoritele ja

BA = (5; 8; 7) roopk uliku (joonis

8.5). Selle roopk uliku pindala vordub vektorkorrutise
31

BA =

3 2
8 7

4 2
5 7

4 3
5 8

= (5; 18; 17)

r
r

A
B

h
u
Joonis 8.5: Joonis ulesandele 8.19
pikkusega

BA

5
2
+ (18)
2
+ 17
2
=

638.
Punkti A kaugus sirgest u vordub aga selle roopk uliku korgusega h:
(A, u) = h =

BA

638

4
2
+ 3
2
+ 2
2
=

638

29
=

22.
Vastus:

22.
8.20. Sirgel

x + 2y + z 1 = 0
3x y + 4z 29 = 0
leida punkt, mis asub vordsel kaugusel punktidest A(3; 11; 4) ja B(5; 13;
2).
Lahendus. Antud sirge parameetriliste vorrandite leidmiseks lahendame
seda sirget maarava vorrandis usteemi (vt. lesannet 8.15):

1 2 1 1
3 1 4 29

3 I

1 2 1 1
0 7 1 26

II

1 9 0 25
0 7 1 26

x = 9t 25
y = t
z = 7t + 26
32
kus t R. Olgu P otsitav punkt. Siis P(9t25; t; 7t+26) mingi t vaartuse
korral.

Ulesande tingimuste kohaselt (P, A) = (P, B), s.t.

(9t 28)
2
+ (t 11)
2
+ (7t + 22)
2
=
=

(9t 20)
2
+ (t + 13)
2
+ (7t + 28)
2
,
(9t 28)
2
+ (t 11)
2
+ (7t + 22)
2
=
= (9t 20)
2
+ (t + 13)
2
+ (7t + 28)
2
.
Lahendades viimase ruutvorrandi, saadakse t = 3 ja P(2; 3; 5).
Vastus: (2; 3; 5).
8.21. Leida paralleelsete sirgete
x 2
3
=
y + 1
4
=
z
2
ja
x 7
3
=
y 1
4
=
z 3
2
vaheline kaugus.
Lahendus. Tahistagem antud sirgeid vastavalt u ja v. Nende sirgete sihivek-
toriks on = (3; 4; 2). Valime kummaltki sirgelt uhe punkti: A(2; 1; 0) ja
B(7; 1; 3). Siis

BA = (5; 2; 3),

BA = (8; 1; 14), (u, v) = (A, v)

ja ulesande 8.19 eeskujul
(u, v) = (A, v) =

BA

=
=

(8)
2
+ (1)
2
+ 14
2

3
2
+ 4
2
+ 2
2
= 3.
Vastus: 3.
8.22. Leida sirgete
x 9
4
=
y + 2
3
=
z
1
ja
x
2
=
y + 7
9
=
z 2
2
33
vaheline kaugus.
Lahendus. Tahistagem antud sirgeid vastavalt u ja v. Nende sirgete si-
hivektorid on = (4; 3; 1) ja = (2; 9; 2). Valime kummaltki sirgelt
uhe punkti, vastavalt A(9; 2; 0) ja B(0; 7; 2) (joonis 8.6). Vaatleme par-
alleelseid tasandeid ja , milledel asuvad vastavalt sirged u ja v. Siis
(u, v) = (A, ).
r

.
.
.
..

r
`
.
.
.
..

.
.
.
.
.
.
.
.
. .

B
v

Joonis 8.6: Joonis ulesandele 8.22
Tasandi normaalvektoriks on vektor
= (4; 3; 1) (2; 9; 2) = (15; 10; 30) = 5 (3; 2; 6)
aga ka vektor (3; 2; 6). Seetottu tasandi vorrand avaldub kujul
3x + 2y 6z + d = 0.
Arvu d maarame tingimusest, et punkt B asub tasandil :
3 0 + 2 (7) 6 2 + d = 0, d = 26.
Seega tasandi vorrand on
3x + 2y 6z + 26 = 0
ja
(u, v) = (A, ) =
|3 9 + 2 (2) 6 0 + 26|

3
2
+ 2
2
+ (6)
2
= 7.
34
Vastus: 7.
8.23. Punktist M(4; 4) on tommatud puutujad ringjoonele x
2
+y
2
6x+
2y + 5 = 0. Leida nende puutujate vorrandid, puutepunktid ja puutepunkte
uhendava koolu pikkus.
Lahendus. Antud ringjoone keskpunkti ja raadiuse leidmiseks teisendame
selle ringjoone vorrandit:
x
2
6x + y
2
+ 2y = 5,
(x
2
6x + 9) + (y
2
+ 2y + 1) = 5 + 9 + 1 = 5,
(x 3)
2
+ (y + 1)
2
= 5.
Vaadeldava ringjone keskpunkt on K(3; 1) ja raadius on r =

5. Punktist
M tommatud puutujate u ja v (joonis 8.7) vorrandid avalduvad kujul
y + 4 = k(x 4) ehk kx y 4k 4 = 0.
Tousu k maarame tingimusest, et keskpunkti K kaugused puutepunktidest
A ja B ehk sirgetest u ja v vorduvad raadiusega r:

5 = (K, u) =
|3k (1) 4k 4|

k
2
+ (1)
2
,
&%
'$
r r -
-
-
-
-
-
-
-
-
-
- -
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
. .
-
--
.
..

\
\
M
r
r
K
A
B
u
v
Joonis 8.7: Joonis ulesandele 8.23
5 =
(k 3)
2
k
2
+ 1
, 5(k
2
+ 1) = (k + 3)
2
,
5k
2
+ 5 = k
2
+ 6k + 9, 4k
2
6k 4 = 0, k
1
= 2, k
2
=
1
2
.
35
N u ud saab valja kirjutada ka puutujate u ja v vorrandid:
2x y 4 2 4 = 0 ja
1
2
x y 4

1
2

4 = 0
ehk
2x y 12 = 0 ja x + 2y + 4 = 0.
Puutepunkti A leidmiseks paneme labi ringjoone keskpunkti K sirge risti
puutujaga u ning leiame selle sirge loikepunkti puutujaga u. Selle ristsirge
sihivektoriks on sirge u normaalvektor (2; 1) ja seetottu selle sirge kanooni-
line vorrand on
x 3
2
=
y + 1
1
.
Siit saame ristsirge vorrandi
x + 2y 1 = 0.
Puutepunkti A koordinaatide leidmiseks peame paigutama puutuja u ja
saadud ristsirge vorrandid s usteemi ja lahendama saadud vorrandis usteemi:

2x y 12 = 0
x + 2y 1 = 0
x = 5, y = 2, A(5; 2).
Analoogiliselt leitakse keskpunkti K labiva ja puutujaga v risti oleva sirge
vorrand. Tulemuseks saadakse vorrand 2x y 7 = 0. Puutepunkti B
koordinaadid saadakse s usteemist, mis koosneb saadud vorrandist ja puutuja
v vorrandist:

x + 2y + 4 = 0
2x y 7 = 0
x = 2, y = 3, B(2; 3).
Puutepunkte A ja B uhendava koolu pikkus on
(A, B) =

(5 2)
2
+ (2 (3))
2
=

10.
Vastus: puutujad on x + 2y + 4 = 0 ja 2x y 12 = 0; puutepunktid on
(5; 2) ja (2; 3); puutepunkte uhendava koolu pikkus on

10.
36
9. Teadmiste kontroll ja hindamine
Kaesolev kursus lopeb eksamiga. Eksamil kontrollitakse nii teadmisi teoo-
riast kui ka ulesannete lahendamise oskust. Alajaotuses 6 esitatud program-
mis on sulgudes margitud, milliseid fakte peab uliopilane teadma toestustega.
Alajaotuses 7 on loetletud ulesannete t u ubid, mida uliopilane peab oskama
lahendada. Semestri jooksul teostatakse kaks kontrolltood (oppejou juures-
olekul TT

U ruumes), millede alusel voib uliopilane saada jooksvalt eksami-

hinde.
Kontrolltoodesse l ulitatav materjal on:
1.kontrolltoo:
teooria: programmis esitatud teemad 6.16.8
ulesanded: t u up ulesanded 7.17.16
2.kontrolltoo:
teooria: programmis esitatud teemad 6.96.17
ulesanded: t u up ulesanded 7.177.55
Molemat kontrolltood hinnatakse 100 punkti s usteemis. Eksamihinne h
maaratakse kahe kontrolltoo hinde aritmeetilise keskmise k alusel jargnevalt:
kui k 91, siis h = 5
kui 81 k 90, siis h = 4
kui 71 k 80, siis h = 3
kui 61 k 70, siis h = 2
kui 51 k 60, siis h = 1
kui k 50, siis h = 0
Kui uliopilane eelistab kontrolltoode asemel oma teadmisi naidata ek-
samil, siis eksamil tuleb sooritada ulalkirjeldatud kahe kontrolltoo baasil
koostatud uhine kontrolltoo, mida hinnatakse samuti 100 punkti s usteemis.
37
Eksamihinne h maaratakse sellisel juhul saadud kontrolltoohinde k jargi
ulaltoodud tingimustel.
Eksami-, kontrolltoode- ja konsultatsioonide ajad teatatakse oppetoo kor-
raldamise graakuga jooksval semestril.
Juhendi koostaja:
Peeter Puusemp
TT

U matemaatikainstituudi algebra
ja geomeetria professor
38