Laia matemaatikakursuse riigieksami põhieksami vastavustabel 2021

Ülesannete seos ainekava õpitulemustega ja vastused

Ülesanne Kursus(ed) Õppesisu Õpitulemused Vastus(ed)

I-1 I kursus Naturaalarvude hulk N, täisarvude hulk Z, Eksaminand: 1) X   2; 0  2;   ;

2) x   1; 0; 3.
Avaldised ja arvuhulgad ratsionaalarvude hulk Q, irratsionaalarvude 1) leiab valemiga antud funktsiooni
III kursus hulk I ja reaalarvude hulk R, nende omadused. määramispiirkonna;
Võrratused. Trigonomeetria I Reaalarvude piirkonnad arvteljel. 2) lahendab murdvõrratusi;
VII kursus Lineaarvõrratused. Ruutvõrratused. 3) selgitab/mõistab naturaalarvude hulga N,
Funktsioonid. Arvjadad. Intervallmeetod. Lihtsamad murdvõrratused. täisarvude hulga Z, ratsionaalarvude
Funktsiooni määramispiirkond. hulga Q, irratsionaalarvude hulga I ja
reaalarvude hulga R omadusi;
4) arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutil.
I-2 III kursus Teravnurga siinus, koosinus ja tangens. Eksaminand: BAC  36,9 .
Võrratused. Trigonomeetria I Trigonomeetrilised põhiseosed täisnurkses 1) leiab taskuarvutil teravnurga
IV kursus kolmnurgas. Kolmnrga pindala valemid. trigonomeetriliste funktsioonide väärtused
Trigonomeetria II ning nende väärtuste järgi nurga suuruse;
2) lahendab täisnurkse kolmnurga;
3) arvutab kolmnurga pindala;
4) arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutil.
I-3 III kursus Võrrandisüsteemid. Kahe joone lõikepunkt. Eksaminand: Viirutatud kujundi pindala on
Võrrandid ja võrrandisüsteemid Ruutfunktsioon, selle graafik ja omadused. 1) tunneb funktsioonide esitusviise (valem; 1
V kursus Funktsiooni mõiste ja üldtähis. Funktsiooni graafik); 5 pindalaühikut.
Vektor tasandil. Joone võrrand esitusviisid. Funktsiooni omadused. 2) leiab kahe joone lõikepunktid; 3
XI kursus Määratud integraal, Newton-Leibnizi valem. 3) lahendab võrrandisüsteeme;
Integraal. Planimeetria Integraali kasutamine tasandilise kujundi 4) kirjeldab graafiliselt esitatud funktsiooni
pindala arvutamisel. omadusi;
5) leiab lihtsamate funktsioonide integraale
põhiintegraalide tabeli ja integraali
omaduste järgi;
6) rakendab Newton-Leibnizi valemit
määratud integraali leides;
7) arvutab määratud integraali abil kahe
kõveraga piiratud pinnatüki pindala;
8) arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutil.
Ülesanne Kursus(ed) Õppesisu
I-4 I kursus Ratsionaal- ja irratsionaalavaldised. Arvu n-es
Avaldised ja arvuhulgad juur. Astme mõiste üldistamine: täisarvulise ja
ratsionaalarvulise astendajaga aste. Tehted
astmete ja juurtega.
I-5 VI kursus Permutatsioonid, kombinatsioonid ja
Tõenäosus, statistika variatsioonid. Sündmus. Sündmuste liigid.
Klassikaline tõenäosus. Sündmuste liigid:
sõltuvad ja sõltumatud, välistavad ja
mittevälistavad. Tõenäosuste liitmine ja
korrutamine. Bernoulli valem.
I-6 VII kursus Funktsiooni mõiste ja üldtähis. Funktsiooni
Funktsioonid. Arvjadad esitusviisid. Funktsiooni kasvamine ja
IX kursus kahanemine. Funktsiooni ekstreemum.
Trigonomeetrilised funktsioonid. Funktsiooni graafiku puutuja tõus.
Funktsiooni piirväärtus ja tuletis Funktsiooni tuletise mõiste. Funktsiooni
X kursus tuletise geomeetriline tähendus. Puutuja tõus.
Tuletise rakendused Joone puutuja võrrand. Funktsiooni kasvamis-
ja kahanemisvahemik; funktsiooni
ekstreemum; ekstreemumi olemasolu tarvilik
ja piisav tingimus.
Õpitulemused Vastus(ed)
Eksaminand: 1
1) sooritab tehteid astmete ja juurtega; 𝑥−𝑦
2) teisendab lihtsamaid ratsionaal- ja
irratsionaalavaldisi.
Eksaminand: 5 41
1. 1) ; 2) .
7 42
1) eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut
2. Tõenäosus, et Mart tabab
sündmust ning selgitab sündmuse
märklaua südamikku
tõenäosuse mõistet, liike ja omadusi;
täpselt 4 korral, on
2) selgitab/mõistab permutatsioonide,
suurem.
kombinatsioonide ja variatsioonide
tähendust ning leiab nende arvu;
3) selgitab/mõistab sõltuvate ja sõltumatute
sündmuste korrutise ning välistavate ja
mittevälistavate sündmuste summa
tähendust;
4) arvutab erinevate, ka reaalse eluga seotud
sündmuste tõenäosusi;
5) kasutab Bernoulli valemit tõenäosust
arvutades;
6) arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutil.
Eksaminand: 1. 𝑥𝑚𝑖𝑛 = 0; 𝑥𝑚𝑎𝑥 = 4.
1) selgitab funktsiooni mõistet ja üldtähist 1
2. 𝑃 (2; 5 ).
ning funktsiooni uurimisega seonduvaid 3
mõisteid;
2) selgitab funktsiooni tuletise mõistet ning
tuletise geomeetrilist tähendust;
3) rakendab funktsioonide summa ja vahe
tuletise leidmise eeskirja, leiab
funktsiooni esimese ja teise tuletise;
4) selgitab funktsiooni kasvamise ja
kahanemise seost funktsiooni tuletise
märgiga, funktsiooni ekstreemumi mõistet
ning ekstreemumi leidmist;
5) leiab funktsiooni kasvamis- ja
kahanemisvahemikud, ekstreemumid;
6) arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutil.
Ülesanne Kursus(ed) Õppesisu Õpitulemused Vastus(ed)

I-7 I kursus Astme mõiste üldistamine: täisarvulise ja Eksaminand: 1. 𝑥 = 6.

Avaldised ja arvuhulgad ratsionaalarvulise astendajaga aste. Tehted 1) sooritab tehteid astmetega; 2. 𝑥 = 3.
VIII kursus astmete ja juurtega. Arvu logaritm. Korrutise, 2) selgitab arvu logaritmi mõistet ja selle
Eksponent- ja logaritmfunktsioon jagatise ja astme logaritm. Logaritmimine ja omadusi;
potentseerimine. Eksponent- ja 3) logaritmib ning potentseerib lihtsamaid
logaritmvõrrand, nende lahendamine. avaldisi;
4) lahendab lihtsamaid eksponent- ja
logaritmvõrrandeid;
5) arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutil.
II-8 III kursus Võrrandisüsteemid. Arvjada mõiste, jada Eksaminand: 1. 36 korda.
Võrrandid ja võrrandisüsteemid üldliige, jadade liigid. Aritmeetiline jada, selle 1) lahendab võrrandisüsteeme; 2. 17., 18. ja 19. mail.
VII kursus omadused. Aritmeetilise jada üldliikme valem 2) lahendab tekstülesandeid võrrandite ja
Funktsioonid. Arvjadad ning esimese n liikme summa valem. võrrandisüsteemide abil;
Rakendusülesanded. 3) selgitab arvjada, aritmeetilise jada
mõistet;
4) rakendab aritmeetilise jada esimese n
liikme summa ja üldliikme valemeid
ülesandeid lahendades;
5) lahendab elulisi ülesandeid aritmeetilise
jada põhjal;
6) arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutil.
II-9 V kursus Kahe punkti vaheline kaugus. Vektori mõiste Eksaminand: 1. 𝐴(8; 0); 𝐵(0; 6).
Vektor tasandil. Joone võrrand ja tähistamine. Vektori koordinaadid. Vektori 1) selgitab mõisteid vektor, vektori 4
3. 𝑦 = 𝑥 + 6.
3
XI kursus pikkus. Lõigu keskpunkti koordinaadid. Sirge koordinaadid;
4.
Integraal. Planimeetria võrrand. Kahe sirge vastastikused asendid 2) leiab lõigu keskpunkti koordinaadid;
tasandil. Ringjoone võrrand. Kahe joone 3) koostab sirge võrrandi;
lõikepunkt. Ringjoone puutuja 4) joonestab ainekavas esitatud jooni nende
võrrandite järgi;
5) leiab kahe joone lõikepunktid;
6) selgitab geomeetriliste kujundite ja nende
elementide omadusi;
7) arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutil.
Ülesanne Kursus(ed) Õppesisu
II-10 II kursus Võrdus, võrrand, samasus. Võrrandite
Võrrandid ja võrrandisüsteemid samaväärsus, samaväärsusteisendused.
XIV kursus Lineaar-, ruut- ja murdvõrrandid ning nendeks
Matemaatika rakendused, taanduvad võrrandid. Matemaatilise mudeli
reaalsete protsesside uurimine tähendus, nähtuse modelleerimise etapid,
mudeli headuse ja rakendatavuse hindamine.
Tekstülesannete lahendamine võrrandite kui
ülesannete matemaatiliste mudelite
koostamise ja lahendamise abil.
II-11 IV kursus Nurga mõiste üldistamine. Nurga kraadi- ja
Trigonomeetria II radiaanmõõt. Mis tahes nurga
IX kursus trigonomeetrilised funktsioonid. Seosed ühe ja
Trigonomeetrilised funktsioonid. sama nurga trigonomeetriliste funktsioonide
Funktsiooni piirväärtus ja tuletis vahel. Kolmnurga pindala valemid. Siinus- ja
koosinusteoreem. Kolmnurga lahendamine.
Lihtsamad trigonomeetrilised võrrandid.
II-12 III kursus Teravnurga siinus, koosinus ja tangens.
Võrratused. Trigonomeetria I Ruumigeomeetria asendilaused: nurk sirge ja
XII kursus tasandi vahel. Pöördkehad; silinder ja koonus,
Sirge ja tasand ruumis nende pindala ja ruumala. Silindri ja koonuse
XIII kursus ruumala valemid. Ülesanded pöördkehade
Stereomeetria kohta. Pöördkehade lõiked tasandiga.
Rakendusülesanded.
Õpitulemused Vastus(ed)
Eksaminand: 1. 16 km/h.
1) selgitab võrduse, samasuse ja võrrandi, 2. Oti keskmine kiirus oli 14
võrrandi lahendi mõisteid; km/h ja Robini kiirus 20
2) selgitab võrrandite ning nende süsteemide km/h.
lahendamisel rakendatavaid
samasusteisendusi;
3) lahendab ühe tundmatuga lineaar-, ruut-,
ja murdvõrrandeid ning nendeks
taanduvaid võrrandeid;
4) lahendab tekstülesandeid võrrandite
(võrrandisüsteemide) abil;
5) arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutil.
Eksaminand: 1. 10√22 cm.
1) defineerib mis tahes nurga siinuse, 2. 6√2 cm2.
koosinuse ja tangensi;
2) teab siinuse, koosinuse ja tangensi
vahelisi seoseid;
3) leiab lihtsamate trigonomeetriliste
võrrandite üldlahendid ja erilahendid
etteantud piirkonnas;
4) lahendab kolmnurga ning arvutab
kolmnurga pindala;
5) arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutil.
Eksaminand: 15,8 cm.
1) lahendab täisnurkse kolmnurga;
2) teab pöördkehade liike ning nende
pindalade arvutamise valemeid;
3) teab mõnede nurkade 0°, 30°, 45°, 60°,
90°, 180°, 270°, 360° siinuse, koosinuse
ja tangensi täpseid väärtusi;
4) lahendab täisnurkse kolmnurga;
5) kujutab joonisel silindrit ja koonust ning
nende lihtsamaid lõikeid tasandiga;
6) arvutab kehade pindala ja ruumala ning
nende kehade ja tasandi lõike pindala;
7) arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutil.