Kujutava geomeetria kordamisküsimused:

 
1. Mis vahe on paralleel- ja tsentraalprojekteerimisel?
Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, paralleelprojekteerimisel on
kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht.
2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need alaliigid üksteisest erinevad? Paralleel
projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad
projekteerimiskiired tasapinnale kaldu, ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile
risti.
3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks on punkt? Kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega
(kujutamiskiirtega).
4. Mis juhtumil tasandilise kujundi projektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit
projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis.
5. Mis on sirglõigu moondetegur m? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe.
6. Millises piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur ristprojekteerimisel
(paralleelprojekteerimisel)? 0£m£1, (0£m<¥).
7. Mis on sirglõigu põhikaldenurk j1 ja kuidas selle suurust määratakse? Põhikaldenurk j1 on nurk
sirge ja põhiekraani vahel. Määratakse täisnurksest kolmnurgast, kus j1 asub lõigu tegeliku
pikkuse ja pealtvaate ristprojektsiooni pikkuse vahel. Esikaldenurk j2 – on nurk sirge ja esiekraani
vahel. Määratakse täisnurksest kolmnurgast, kus j2 asub lõigu tegeliku pikkuse ja eestvaate
ristprojektsiooni pikkuse vahel.
8. Millega võrduvad üldasendilise sirglõigu tõelise pikkuse leidmiseks konstrueeritava täisnurkse
kolmnurga kaatetid? Nendeks on kas 1) lõigu pealtvaate pikkus ja lõigu otspunktide põhikvootide
vahe või 2) lõigu eestvaate pikkus ja lõigu otspunktide esikvootide vahe.
9. Sirglõigu ristprojektsiooni pikkus võrdub Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga j koosinuse
korrutisena.
10. Lause täisnurga ristprojektsiooni kohta: Täisnurk projekteerub ristprojektsioonis täisnurgaks, kui
tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole ekraaniga risti.
11. Teravnurga ristprojektsiooni suurus muutub 0°...180°.
12. Ring projekteerub paralleelprojekteerimisel
*sirglõiguks, kui ringi tasand ühtib kiirtega.
*ringiks, kui ring on paralleelne ekraaniga (ristprojekteerimisel).
*ellipsiks, kui ring on paralleelne ekraaniga (kaldprojekteerimisel)
13. Nimetage objekti määravate jooniste saamise meetodid. 1) Monge’i meetod, 2) kvooditud
ristprojektsiooni meetod, 3) aksonomeetria meetod.
14. Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks? Sidejooneks nim joont, mis ühendab
punkti projektsioone ekraanidel.
15. Sõnastage kolmvaate peaomadus. Nii kaugel kui on punkti pealtvaade x-teljest, nii kaugel asub ka
sama punkti vasakult vaade z-teljest.
16. Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi-, ja külgkvoot?
põhikvoot – z-koordinaatlõik
esikvoot – y-koordinaatlõik
külgkvoot – x-koordinaatlõik
17. Mis on sirgjoone põhi-, esi- ja külgjälg?
1. Põhijälg - sirge ja põhiekraani lõikepunkt P
2. Esijälg - sirge ja esiekraani lõikepunkt E
3. Külgjälg - sirge ja külgekraani lõikepunkt K
18. Missugust sirget nim horisontaaliks (frontaaliks) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel?
1. Horisontaal (h) – põhiekraaniga paralleelne sirge. Üldjuhul on kujutis esiekraanil paralleelne
sirge x-teljega, erijuhul punkt, kui sirge on risti esiekraaniga.
2. Frontaal (f) – esiekraaniga paralleelne sirge. Üldjuhul on kujutis põhiekraanil paralleelne sirge
x-teljega, erijuhul punkt, kui sirge on risti põhiekraaniga.
19. Sõnastage kahe sirge lõikumise tunnus kaksvaate alusel. Kui kahe sirge samanimeliste
projektsioonide lõikepunktid asetsevad ühel ja samal sidejoonel ning kummagi sirge mõlemad
vaated pole risti x-teljega, siis need sirged ruumis lõikuvad.
20. Sõnastage kahe sirge paralleelsuse tunnus kaksvaate alusel. Kui sirgete samanimelised
projektsioonid on omavahel paralleelsed, kuid pole risti kaksvaate teljega, siis need sirged ruumis
on paralleelsed.
21. Skitseerige kiivsirgete a ja b kaksvaade koos varjumise näitamisega.
22. Nimetage kõik tasandi määramisvõimalused.
1. kolme punktiga, mis ei asetse sirgel,
2. punkti ja sirgega, kui sirge ei läbi seda punkti,
3. kahe lõikuva sirgega,
4. kahe paralleelse sirgega.
23. Mis on tasandi jälgjoon? Tasandi ja ekraani lõikesirge.
24. Millist tasandit nimetatakse üldasendiliseks? Tasand, mis pole risti ühegi ekraaniga.
25. Mis on üldasendilise tasandi põhikaldenurk j1 (esikaldenurk j2) ja kuidas seda suurust
määratakse? Põhikaldenurk j1 on nurk põhiekraani ja tasandi põhilangusjoone vahel. Määratakse
täisnurksest kolmnurgast, kus j1 on nurk põhilangusjoone projektsiooni ja põhilangusjoone tõelise
pikkuse vahel. Esikaldenurk j2 on nurk ekraani ja tasandi esilangusjoone vahel. Määratakse
täisnurksest kolmnurgast, kus j2 on nurk esilangusjoone projektsiooni ja esilangusjoone tõelise
pikkuse vahel.
26. Sõnastage sirge tasandil asetsemise tingimused.
1. Sirge on tasandil, kui tema kaks punkti on sellel tasandil.
2. Kui ta läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asetseva sirgega.
27. Mis on tasandi horisontaal (frontaal) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tasandi
horisontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne põhiekraaniga,
tunnuseks: horisontaale eestvaade on paralleelne kaksvaate teljega ja pealtvaade paralleelne
tasandi põhijäljega. Tasandi frontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ja on paralleelne
esiekraaniga, tunnuseks: frontaali pealtvaade on paralleelne kaksvaate teljega ning eestvaade
paralleelne tasandi esijäljega.
28. Mis on tasandi põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Tasandi
põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil, tunnuseks: pealtvaade on risti selle
tasandi iga horisontaali pealtvaatega, ühtlasi tasandi põhijäljega. Tasandi esilangusjoon on
tasandi frontaali ristsirge sellel tasandil, tunnuseks: eestvaade on risti selle tasandi iga frontaali
eestvaatega, ühtlasi tasandi esijäljega.
29. Tasandi normaal on sirge, mis on risti iga sirgega sellel tasandil, sh ka tasandi frontaalide ja
horisontaalidega, tunnuseks: tasandi normaali pealtvaade on risti selle tasandi horisontaali
pealtvaatega, ühtlasi põhijäljega, eestvaade aga on risti tasandi frontaali eestvaatega, ühtlasi
esijäljega.
30. Nurk kahe tasandi vahel võrdub nurgaga nende tasandite normaalide vahel.
31. Nurk sirge ja tasandi vahel leitakse selle sirge ja antud tasandi normaali vahelise nurga kaudu,
sest viimane täiendab täisnurgani otsitavat sirge ja tasandi vahelist nurka j=90°-Y.
32. Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted.
1. lisaekraani võte(muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigale jääva objekti suhtes),
2. uute kujutamiskiirte võte (objekti ja ekraani vastastikune asend jäetakse muutmata,
muudetakse kujutamiskiirte sihti),
3. objekti pööramise võte (muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhtes
pööramise teel).
33. Kuidas tuleb võtta lisaekraani määrav uus telg, et üldasendiline tasand projekteeruks sirgeks?
Lisaekraan tuleb võtta risti selle tasandi ühe jälgsirgega või nivoojoonega.
34. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon ja märkige telgede juurde moondetegurid.

35. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik ja märkige telgede juurde moondetegurid.

36. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasandiga, olenevalt viimase asendist? Kaks
paralleelset sirget, ellips ja ring.
37. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkooonust ellipsit mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega
risti teljega ega ühti ühegi pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on suurem kui
koonuse moodustaja oma telje suhtes).
38. Mis juhul lõikab tasand pöördkoonust parabooli mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega
risti teljega ja on paralleelne pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on võrdne koonuse
moodustaja omaga telje suhtes).
39. Mis juhtumil lõikab tasand pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui tasand on paralleelne koonuse
teljega.
40. Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust sirgeid mööda? Kui koonuse moodustajate alguspunkt
kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse moodustajate omast
telje suhtes.
41. Nimetage kõik teist järku jooned.
Ellips, hüperbool, parabool
42. Skitseerige konstruktsioon ellipsi punkti saamiseks, kui on antud ellipsi teljed (kaasdiameetrid)?
Joonestame ümber keskpunkti ringid raadiustega a ja b, valime suuremal ringil vabalt punkti ja
tõmbame raadiuse, ühtlasi saame ka punkti väiksemal ringjoonel. Võtame saadud lõigu kolmnurga
hüpotenuusiks ja joonestan täisnurkse kolmnurga, mille täisnurgaga nurk märgib ära ellipsi punkti.

43. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Tekib tasandile joonestatud sirgjoonest, kui tasand painutada
pöördsilindriliseks pinnaks. Või pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuv punkt, kui silinder
samaaegselt pöörleb ümber oma telje.
44. Mis on silindrilise kruvijoone samm (keerd)?
Keeruks nim kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje.
Sammuks nim keeru otspunktide vahelist kaugust.
45. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon?
1. Kruvijoone raadius- r,
2. keeru otspunktide vahe (samm)- h.
46. Kuidas avaldub silindrilise kruvijoone ühe keeru pikkus sammu ja diameetri kaudu?
l  h 2  ( 2r ) 2
47. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel)?
Meridiaan – pöördpinna lõikejooned kui pöördpinda lõigata telge läbivate ja teljega paralleelsete
tasapindadega.
Paralleel - pöördpinna lõiked telje risttasapindadega.
48. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje.
49. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad.
1. Pöördellipsoid (ellipsi pöörlemisel ümber telje),
2. pöördparaboloid (parabooli pöörlemisel ümber oma telje),
3.1 kahekatteline pöördhüperboloid (hüperbooli pöörlemisel ümber oma fokaaltelje, hüperbooli
kumbki haru tekitab ühe poole (katte), mis on teisest eraldatud),
3.2 ühekatteline pöördhüperboloid- tekib hüperbooli pöörlemisel ümber oma kaastelje,
3.3 pöördsilinder (kahe sirge pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje),
3.4 pöördkoonus- kahe lõikuva sirge pöörlemisel ümber nende sümmeetriatelje (sirgete lõikepunkt
on koonuse tipuks).
50. Kuidas tekib rõngaspind? Püsiva raadiusega ringjoone pöörlemisel ümber selle ringjoone tasandil
asuva telje.
51. Skitseerige rõngaspind kaksvaates.
52. Skitseerige kolmvaates üldine teist järku pind: elliptiline koonus, ellipsoid, ühe- ja kahekatteline
hüperboloid, elliptiline paraboloid, hüperboolne paraboloid, elliptiline silinder, hüperboolne
silinder, paraboolne silinder.

53. Kuidas tekib joonpind? Tekib sirgjoone liikumisega nii, et ta lõikaks etteantud juhtjooni.
54. Nimetage kõik teist järku joonpinnad. (lk 26 ja 139)
Laotuvad joonpinnad:
1.Kooniline pind (sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont ja ja
läbib antud punkti);
2.Silindriline pind (sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont ja jääb
paralleelseks sihtsirgega);
3.Puutujatepind (sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis jääb antud ruumikõvera
puutujaks).
Mittelaotuvad joonpinnad:
1. Silindroidid (tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab kahte antud
juhtjoont ja jääb paralleelseks antud juhtpinnaga)
2. Konoidiks nim silindroidi, mille üks juhtjoon on sirge
3. hüperboolne paraboloid- joonpind, mis tekib kahte kiivsirget lõikava sirgjoone liikumisel, kui
liikuv sirge jääb paralleelseks juhtpinnaga;
4. kolme juhtjoonega joonpind tekib sirge liikumisel, kui ta lõikab kolme antud juhtjoont.
55. Kuidas tekib sirgjoone liikumisel ühekatteline pöördhüperboloid?
Ühekatteline pöördhüperboloid tekib hüperbooli pöörlemisel ümber kaastelje.
56. Kuidas tekib üldkujuline silindriline (kooniline) pind?
Silindriline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud juhtjoont ja
jääb paralleelseks antud sihisirgega. Kui juhtjoon on teist järku joon, siis tekib teist järku silinder.
Kooniline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab juhtjoont . kui
juhtjooneks on ellips, saadakse elliptiline koonus.
57. Kuidas tekib silndroid (konoid)?
Silndroid tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab kahte antud juhtjoont ja
jääb paralleelseks antud juhtpinnaga.
Konoid on silindroid, mille üheks juhtjooneks on sirge.
58. Kuidas tekib normaal- ja kaldkruvipind?
Normaalkruvipind- tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab
pinna telge täisnurga all, st tekib telje ristlõikaja kruvijoonelisel liikumisel.
Kaldkruvipind- tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon lõikab igas oma asendis pinna
telge ühe ja sama teravnurga all.
59. Kuidas tekib tsükliline pind? Tekib püsiva või muutuva raadiusega ringjoone liikumisel. Temast
saab läbi panna tasapinna alati nii, et ta lõikab seda mööda ringjoont.
60. Mis juhtumil lõikab sfäär pöördpinda mööda ringjooni? Kui sfääri keskpunkt asetseb pöördpinna
teljel.
61. Mis tingimusel saab pindade lõikejoone tuletamisel kasutada abisfääride võtet?
1. mõlemad pinnad peavad olema pöördpinnad;
2. nende pöördpindade teljed lõikuvad;
3. telgede tasand on paralleelne ekraaniga.
62. Milline on abisfääride võtte kasutamisel väikseim abisfäär? Sfäär, mis suuremat pinda puutub ja
väiksemat lõikab.
63. Milliseid pindu loetakse laotuvateks? Pinnad, mida saab deformeerida tasapinnaks painutamise
teel (pind ei veni ega tõmbu kokku, ei rebene ega lähe volti). Joonpinnad- kooniline, püramiidiline,
silindriline ja puutujatepind.
64. Missugustest tasandilistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus?
Ristkülikud, trapetsid – silindriline;
Kolmnurgad – kooniline.
65. Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi projektsiooni liigi (moondeteguri vahekorra) alusel?
Isomeetrilised ehk võrdmõõdulised
 Dimeetrilised ehk kahemõõdulised
Trimeetrilised ehk kolmemõõtmelised
66. Skitseerige konstruktsioon koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede
määramiseks taandatud moondeteguritega ristisomeetria jaoks. Tõmbad joone punktidest, kus
ringjoon lõikab xy või xz või zy telgede vahele, tõmbad sirge saadud sirgega risti nii, et see läbiks
ringjoone keskpunkti, saadud sirgele kanda samast punktist koordinaat telgede vahelise sirge
pikkus. a=1,22r ja b=0,71r

67. Mis sihilised on koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi teljed ristaksonomeetrias? Ellipsi
lühem telg on ringi tasandiga risti oleva koordinaattelje kujutise sihiline, pikem on sellega risti.
68. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. Ristisomeetria ja horisontaalne
kaldisomeetria.
69. Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon ja märkige telgede
moondetegurid.

70. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldaksonomeetrias)?

Ristaksonomeetrias ring, mille raadiusteks on 1,22r (isomeetria) ja 1,06r (dimeetria).
Kaldaksonomeetrias on raadius võrdne raadiusega kera kaksvaatel.