Erik Väin Kodutöö 3

Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420)
Variant Töö nimetus
A B
Tala tugevus- ja jäikusanalüüs
8 8
Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud
Erik Väin 213388EARB Priit Põdra
Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud I-

profiiliga ühtlast varrast (DIN 1025-1), mis on
valmistatud terasest S235. Tala on koormatud
aktiivse punkt- ja joonkoormusega.
Tala joonmõõtmed on antud seosega:
b = a/2.
Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase
joonkoormuse väärtus tuleb avaldisest
p = F/b.
Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4.
Koormuste mõju skeem valida vastavalt
üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede
vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi
eelviimasele numbrile B. I-profiilide andmed saab
võtta lisatud tabelist (DIN 1025-1).
Vajalikud etapid:
1. Koostada valitud mõõtkavas tala
arvutusskeem (vastavalt väärtustele A ja B);
2. Arvutada toereaktsioonide väärtused;
3. Koostada valitud mõõtkavades paindemomendi M ja põikjõu Q epüür;
4. Tuvastada tala ohtlikud ristlõiked (või ohtlik ristlõige), koostada painde tugevustingimus ning määratleda vähima
võimaliku materjalimahuga sobiv I-profiil;
5. Joonestada valitud mõõtkavas selle I-profiili kujutis ning koostada ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike)
normaalpinge  ja nihkepinge  epüür;
6. Arvutada ohtlike ristlõigete (või ohtliku ristlõike) varutegur nii normaalpinge kui ka nihkepinge järgi ning kontrollida
tala tugevust;
7. Koostada (vajadusel) tala ekvivalentne arvutusskeem ning läbipainde v ja pöördenurga  universaalvõrrand;
8. Arvutada tala konsoolse otsa läbipaine v ja pöördenurgk  ;
9. Arvutada tala tugedevahelise osa suurima läbipainde asukoht (kohal, kus pöördenurk  = 0, täpsusega ± 0,1 m) ning
läbipaine sellel kohal vmax;
10. Formuleerida ülesande vastus.
Koormuste mõjumise skeem vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A

1 2 3 4 5
F p F p F p p F p pF
p
b b b/2 b b/2 b/2 b/2 b/2

a c a c a c a c a c
6 7 8 9 0
p p p p p p p
b F b F b/2 b F b/2 b/2 F b/2 b/2 F

a c a c a c a c a c
Tala mõõtmed vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B

1 2 3 4 5
a = 6,0 m; c = 2,4 m a = 5,5 m; c = 2,5 m a = 5,0 m; c = 2,6 m a = 4,5 m; c = 2,5 m a = 4,0 m; c = 1,8 m
6 7 8 9 0
a = 3,5 m; c = 1,5 m a = 3,0 m; c = 1,6 m a = 2,5 m; c = 1,1 m a = 2,0 m; c = 1,1 m a = 1,5 m; c = 0,7 m
Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku
(täidab õppejõud)
Sisukord
1. Ülesande Püstitus .................................................................................................................................. 3
2. Andmed ................................................................................................................................................. 4
3. Lahenduskäik ........................................................................................................................................ 4
Toereaktsioonide arvutamine .................................................................................................................... 4
Paindemomendid ja põikjõud.................................................................................................................... 5
Lõik L1 .................................................................................................................................................. 5
Lõik L2 .................................................................................................................................................. 6
Lõik L3 .................................................................................................................................................. 6
Lõik L4 .................................................................................................................................................. 6
Lõik L5 .................................................................................................................................................. 6
Lõik L6 .................................................................................................................................................. 7
Ohtlikud ristlõiked ja epüürid ................................................................................................................... 8
INP – profiiliga tala ristlõike analüüs ....................................................................................................... 9
Ohtlike ristlõigete arvutused ..................................................................................................................... 9
Tugevuskontroll ristlõikes L2 ............................................................................................................... 9
Tugevuskontroll ristlõikes L4 ............................................................................................................. 10
4. Tala ekvivalentne arvutusskeem ......................................................................................................... 11
Läbipainde universaalvõrrand: ................................................................................................................ 11
Pöördenurga universaalvõrrand: ............................................................................................................. 11
Universaalvõrrandite parameetrid ........................................................................................................... 11
Tala vaba otsa läbipaine v ja pöördenurk φ ............................................................................................ 13
Pöördenurga võrrand: .......................................................................................................................... 13
Läbipainde võrrand: ............................................................................................................................ 13
Ääretingimused läbipainde võrrandile ................................................................................................ 13
Pöördenurga universaalvõrrand .......................................................................................................... 14
Läbipainde universaalvõrrand ............................................................................................................. 14
Konsoolse otsa läbipaine ......................................................................................................................... 14
Konsoolse otsa pöördenurk ..................................................................................................................... 14
Tala tugedevaheline suurim läbipaine asukoht ....................................................................................... 15
Arvutada tala läbipaine kohal 𝑥𝑚𝑎𝑥 ...................................................................................................... 16
Vastus .......................................................................................................................................................... 16
1. Ülesande Püstitus
Vastavalt matriklikoodi kahe viimase numbri järgi tuleb leida etteantud koormusskeemi põhjal
optimaalne INP – profiiliga tala. A-8 B-8.
Teha painemomendi normaalpinge, põikjõu ja nihkepinge epüürid.
Leida tala konsoolse osa pöördenurk, läbipaine ning tugedevahelise osa maksimaalne läbipaindumine.
2. Andmed
𝐹 = 10 𝑘𝑁
[𝑆] - Nõutav varutegur
[𝑆] = 4
F – Punktkoormuse väärtus
𝑎 = 2,5 𝑚 a – tugede vaheline kaugus
𝑐 = 1,1 𝑚 b – joonkoormuse pikkus
𝑎
𝑏 = = 1,25 𝑚 c – Väljaulatav vardaosa
2
P – joonkoormus
𝜎𝑦 = 235 𝑀𝑃𝑎
𝜎𝑦 – Materjali voolepiir
10𝑘𝑁 𝑘𝑁
𝑝= =8
1,25𝑚 𝑚
𝑃 = 𝑝 ∗ 𝐾𝐿 = 8 ∗ 1,25 = 10𝑘𝑁
3. Lahenduskäik
Joonis 1. Tala skeem
Toereaktsioonide arvutamine
Momentide summa punkti M suhtes
∑ 𝑀(𝑀) = 𝐹 ∗ (𝑎 + 𝑐) + 𝐹𝑛 ∗ 𝑎 − 𝑝 ∗ 𝑏 (𝑎 − 𝑏) = 0
Avaldan ja arvutan võrrandist 𝐹𝑛 -i

−(a + c) ∗ F + p ∗ b(a − b)
𝐹𝑛 =
𝑎
−(2,5 + 1,1) ∗ 10 + 8 ∗ 1,25(2,5 − 1,25)
𝐹𝑛 = = −9,4 𝑘𝑁
2,5
Momentide summa punkti N suhtes
∑ 𝑀(𝑁) = c ∗ F − a ∗ F𝑚 + p ∗ b(a − b) = 0
Avaldan ja arvutan võrrandist 𝐹𝑚 -i

𝑐 ∗ 𝐹 + 𝑝 ∗ 𝑏(𝑎 − 𝑏)
𝐹𝑚 =
𝑎
1,1 ∗ 10 + 8 ∗ 1,25(2,5 − 1,25)
𝐹𝑚 = = 9,4 𝑘𝑁
2,5
Kontroll:
∑𝐹 = 0
F𝑚 + F𝑛 − 𝑏 ∗ 𝑝 + 𝐹 = 9,4 − 9,4 − 1,25 ∗ 8 + 10 = 0

Jõud on tasakaalus
Paindemomendid ja põikjõud
Kasutan lõikemeetodit
Joonis 2. Lõigete skeem
Lõik L1
∑𝐹 = 0
{
∑ 𝑀𝐿1 = 0
𝑄𝐿1 = 𝐹𝑚 = 9,4 𝑘𝑁(+)

{
𝑀𝐿1 = 0 𝑘𝑁𝑚
Lõik L2
∑𝐹 = 0
{
∑ 𝑀𝐿2 = 0
𝐹𝑚 − 𝑄𝐿2 = 0 => 𝑄𝐿2 = 𝐹𝑚 = 9,4𝑘𝑁(+)

𝑀𝐿2 − 𝐹𝑚 ∗ 𝑀𝐾 = 0 => 𝑀𝐿2 = 𝐹𝑚 ∗ 𝑀𝐾 = 9,4 ∗ 1,25 = 11,75𝑘𝑁(−)
𝑄𝐿2 = 9,4 𝑘𝑁(+)
{
𝑀𝐿2 = 11,75 𝑘𝑁𝑚(−)
Lõik L3
∑𝐹 = 0
{
∑ 𝑀𝐿3 = 0
𝑄𝐿3 + 𝐹𝑛 − 𝐹 = 0 => 𝑄𝐿3 = 𝐹 − 𝐹𝑛 = 0,6𝑘𝑁(−)

𝑀𝐿3 + 𝐹𝑛 ∗ 𝐿𝑁 − 𝐹 ∗ 𝐿𝑂 = 0 => 𝑀𝐿3 = −𝐹𝑛 ∗ 𝐿𝑁 + 𝐹 ∗ 𝐿𝑂 = −9,4 ∗ 0,625 + 10 ∗ 1,725
= 11.375𝑘𝑁𝑚(−)
𝑄𝐿3 = 0,6 𝑘𝑁(−)
{
𝑀𝐿3 = 11.375 𝑘𝑁𝑚(−)
Lõik L4
∑𝐹 = 0
{
∑ 𝑀𝐿4 = 0
𝑄𝐿4 − 𝐹 = 0 => 𝑄𝐿4 = 𝐹 = 10 𝑘𝑁(−)

𝑀𝐿4 − 𝐹 ∗ 𝑁𝑂 = 0 => 𝑀𝐿4 = 𝐹 ∗ 𝑁𝑂 = 10 ∗ 1,1 = 11 𝑘𝑁𝑚(−)
𝑄𝐿4 = 10 𝑘𝑁(−)
{
𝑀𝐿4 = 11 𝑘𝑁𝑚(−)
Lõik L5
∑𝐹 = 0
{
∑ 𝑀𝐿5 = 0
𝑄𝐿5 = 𝐹 = 10 𝑘𝑁(−)
{
𝑀𝐿1 = 0 𝑘𝑁𝑚
Lõik L6
∑𝐹 = 0
{
∑ 𝑀𝐿6 = 0
𝑄𝐿6 − 𝐹𝑚 + 0,5𝑃 = 0 => 𝑄𝐿6 = 𝐹𝑚 − 0,5𝑃 = 9,4 − 0,5 ∗ 10 = 4,4𝑘𝑁(+)

𝑀𝐿6 + 0,5𝑃 ∗ 0,25𝐾𝐿 − 𝐹𝑚 ∗ (𝑀𝐾 + 0,5𝐾𝐿) = 0 => −(0,5𝑃 ∗ 0,25𝐾𝐿) + (𝐹𝑚 ∗ (𝑀𝐾 + 0,5𝐾𝐿))
= −(0,5 ∗ 10 ∗ 0,25 ∗ 1.25) + (9,4 ∗ (0,625 + 0,5 ∗ 1,25)) = 10,1875𝑘𝑁𝑚
≈ 10,2𝑘𝑁𝑚(−)
Ohtlikud ristlõiked ja epüürid
Joonis 3. Põikjõu epüür
Ohtlikud ristlõiked on L3 ja L4
Põikjõu epüüril on suurim põikjõud L4
Paindejõu epüüril on suurim paine L3
Joonis 4. Paindejõu epüür
𝜎𝑚𝑎𝑥 – suurim normaalnpinge
ristlõikes
INP – profiiliga tala ristlõike analüüs W – ristlõike telg-tugevusmoment
M – ristlõike paindemoment
(𝑀𝑦) 𝑀𝑦 𝜎𝑦 [𝑆] – varutegur
Painde tugevustingimus on σ𝑚𝑎𝑥 = ≤
𝑊𝑦 [ 𝑆]
𝜎𝑦 – voolepiir – 235 Mpa
Ristlõikele nõutav telg-tugevusmoment on:

[𝑆] ∗ 𝑀 4 ∗ 11.75 ∗ 103
[𝑊] = = = 2 ∗ 10−4 = 200𝑐𝑚3
𝜎𝑦 235 ∗ 106
𝑊𝑦 ≤ [𝑊] = 200 𝑐𝑚3
Tabeli abil valitud INP profiil peab kehtima tingimus 𝑊𝑦 ≤ [𝑊] = 200 𝑐𝑚3
INP 260: 𝑊𝑥 = 214𝑐𝑚3 ≥ [𝑊] = 200𝑐𝑚3
I = 2140𝑐𝑚4
Ohtlike ristlõigete arvutused

Tugevuskontroll ristlõikes L2
Suurim paindepinge:
𝑀 11.75 ∗ 103
𝜎𝑀𝑎𝑥 = = = 54,9 ∗ 106 ≈ 55𝑀𝑝𝑎
𝑊 214 ∗ 10−6
Joonis 5. Ristlõike paindepinge epüür
Tugevuse kontroll paindel:
𝜎𝑦 235
𝑆𝜎 = = = 4,27 ≥ [𝑆] = 4
𝜎𝑚𝑎𝑥 55
Ristlõike L2 tugevus on tagatud.
Tugevuskontroll ristlõikes L4 Q – ristlõike põikjõud
𝑆1 − Poolristlõike staatiline moment
Suurim lõikepinge: telje y suhtes
𝑄 ∗ 𝑆1 I – ristlõike inertsimoment
𝜏𝑚𝑎𝑥 =
𝐼∗𝑆 S – seinapaksus
Poolristlõike staatiline moment telje y suhtes, mis on üles ümardatud:

ℎ ℎ 𝑡 ℎ 𝑡
𝑆1 = ( − 𝑡) ∗ 𝑠 ∗ ( − ) + 𝑡𝑏 ∗ ( − )
2 4 2 2 2
20 20 1,13 20 1.13
= ( − 1.13) ∗ 0,75 ∗ ( − ) + 1.13 ∗ 9 ∗ ( − ) = 125.458 ≈ 126𝑐𝑚2
2 4 2 2 2
4
Ristlõike inertsimoment leiab tabelist INP 200 realt ehk 2140 𝑐𝑚
𝑄 ∗ 𝑆1 10 ∗ 103 ∗ 126 ∗ 10−6
𝜏𝑚𝑎𝑥 = = = 7,80 ∗ 106 ≈ 8𝑀𝑃𝑎
𝐼∗𝑆 2140 ∗ 10−8 ∗ 7,5 ∗ 10−3
S235 terase voolepiir nihkel on võrdne 0.56 kordse voolepiiriga tõmbel

𝜏𝑦 = 0.56 ∗ 𝜎𝑦 = 0.56 ∗ 235 = 131,6 ≈ 131
Tugevuskontroll
𝜏𝑦 131
𝑆𝜏 = = = 16,375 ≈ 16 ≥ [𝑆] = 4
𝜏𝑚𝑎𝑥 8
Ristlõike L4 tugevus on piisav, lausa 4 kordne.
Joonis 6. Ristlõike lõikepinge epüür
4. Tala ekvivalentne arvutusskeem
Läbipainde universaalvõrrand:
Pöördenurga universaalvõrrand:
Heaviside’i funktsioon
0, 𝑘𝑢𝑖 𝑥 < 𝑎
𝐻(𝑥 − 𝑎) = {
1, 𝑘𝑢𝑖 𝑥 ≥ 𝑎
Universaalvõrrandite parameetrid
𝐹(−) 𝑎𝐹 = 0
𝐹𝑛 (−) 𝑎𝐹𝑛 = 1,1𝑚
𝐹𝑚 (−) 𝑎𝐹𝑚 = 3,6𝑚
𝑝1 (+) 𝑎𝑝1 = 1,725𝑚
𝑝2 (−) 𝑎𝑝2 = 2,975𝑚
Tala vaba otsa läbipaine v ja pöördenurk φ
Pöördenurga võrrand:
𝐹 𝐹 𝐹
𝜑 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 = 𝜑0 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 − (𝑥 − 𝑎𝐹 )2 ∗ 𝐻(𝑥 − 𝑎𝐹 ) − 𝑛 (𝑥 − 𝑎𝐹𝑛 )2 ∗ 𝐻(𝑥 − 𝑎𝐹𝑛 ) − 𝑚 (𝑥 − 𝑎𝐹𝑚 )2
2 2 2
𝑝1 3 𝑝2 3
∗ 𝐻(𝑥 − 𝑎𝐹𝑚 ) + (𝑥 − 𝑎𝑝1 ) ∗ 𝐻(𝑥 − 𝑎𝑝1 ) − (𝑥 − 𝑎𝑝2 ) ∗ 𝐻(𝑥 − 𝑎𝑝2 )
6 6
𝐹 𝐹𝑛 𝐹𝑚
𝜑 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 = 𝜑0 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 − (𝑥 − 0)2 ∗ 𝐻(𝑥 − 0) − (𝑥 − 1,1)2 ∗ 𝐻(𝑥 − 1,1) − (𝑥 − 3,6)2
2 2 2
𝑝1 𝑝2
∗ 𝐻(𝑥 − 3,6) + (𝑥 − 1,725)3 ∗ 𝐻(𝑥 − 1,725) − (𝑥 − 2,975)3 ∗ 𝐻(𝑥 − 2,975)
6 6
Läbipainde võrrand:
𝐹 𝐹𝑛
𝑣 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 = 𝑣0 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 + 𝜑0 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 ∗ 𝑥 − (𝑥 − 𝑎𝐹 )3 ∗ 𝐻(𝑥 − 𝑎𝐹 ) − (𝑥 − 𝑎𝐹𝑛 )3 ∗ 𝐻(𝑥 − 𝑎𝐹𝑛 )
6 6
𝐹𝑚 𝑝1 4 𝑝 4
− (𝑥 − 𝑎𝐹𝑚 ) ∗ 𝐻(𝑥 − 𝑎𝐹𝑚 ) + (𝑥 − 𝑎𝑝1 ) ∗ 𝐻(𝑥 − 𝑎𝑝1 ) − 2 (𝑥 − 𝑎𝑝2 )
3
6 24 24
∗ 𝐻(𝑥 − 𝑎𝑝2 )
𝐹 𝐹
𝑣 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 = 𝑣0 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 + 𝜑0 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 ∗ 𝑥 − (𝑥 − 0)3 ∗ 𝐻(𝑥 − 0) − 𝑛 (𝑥 − 1,1)3 ∗ 𝐻(𝑥 − 1,1)
6 6
𝐹𝑚 𝑝1 𝑝
− (𝑥 − 3,6)3 ∗ 𝐻(𝑥 − 3,6) + (𝑥 − 1,725)4 ∗ 𝐻(𝑥 − 1,725) − 2 (𝑥 − 2,975)4
6 24 24
∗ 𝐻(𝑥 − 2,975)
Nende võrrandite abil saab arvutada iga ristlõike pöördenurka ja läbipainet.
Ääretingimused läbipainde võrrandile
Kui x = 0N = 1,1 m, siis v = vn = 0

Kui x = 0M = 3,6 m, siis v = vm = 0
Kui x = 0N = 1,1 m, siis v = vn = 0

𝐹 𝐹𝑛
0 = 𝑣0 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 + 𝜑0 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 ∗ 1,1 − (1,1 − 0)3 ∗ 𝐻(1,1 − 0) − (1,1 − 1,1)3 ∗ 𝐻(1,1 − 1,1)
6 6
𝐹𝑚 3
𝑝1
− (1,1 − 3,6) ∗ 𝐻(1,1 − 3,6) + (1,1 − 1,725)4 ∗ 𝐻(1,1 − 1,725)
6 24
𝑝2
− (1,1 − 2,975)4 ∗ 𝐻(1,1 − 2,975)
24
10 ∗ 103
0 = 𝑣0 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 + 𝜑0 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 ∗ 1,1 − ∗ (1,1)3
6
𝑣0 𝐸𝐼 + 𝜑0 𝐸𝐼1,1 = 2218.33
Kui x = 0M = 3,6 m, siis v = vm = 0
𝐹 𝐹𝑛
0 = 𝑣0 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 + 𝜑0 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 ∗ 3,6 − (3,6 − 0)3 ∗ 𝐻(3,6 − 0) − (3,6 − 1,1)3 ∗ 𝐻(3,6 − 1,1)
6 6
𝐹𝑚 𝑝 1
− (3,6 − 3,6)3 ∗ 𝐻(3,6 − 3,6) + (3,6 − 1,725)4 ∗ 𝐻(3,6 − 1,725)
6 24
𝑝2
− (3,6 − 2,975)4 ∗ 𝐻(3,6 − 2,975)
24
10 ∗ 103 3
9,4 ∗ 103 3
10 ∗ 103
0 = 𝑣0 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 + 𝜑0 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 ∗ 3,6 − ∗ (1,1) − (2,5) + ∗ (1,875)4
6 6 24
10 ∗ 103
− ∗ (0,625)4
24
𝑣0 𝐸𝐼 + 𝜑0 𝐸𝐼3,6 = 21611,23
𝑣0 𝐸𝐼 + 𝜑0 𝐸𝐼1,1 = 2218.33
{
𝑣0 𝐸𝐼 + 𝜑0 𝐸𝐼3,6 = 21611,23
𝑣 𝐸𝐼 = −6314,546
{ 0
𝜑0 𝐸𝐼 = 7757,16
Pöördenurga universaalvõrrand
9,4 ∗ 103
2 2
9,4 ∗ 103
𝜑 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 = 7757,16 − 5000𝑥 − ∗ (𝑥 − 1,1) 𝐻(𝑥 − 1,1) −
2 2
3
2
10 ∗ 10 3
10 ∗ 103
∗ (𝑥 − 3,6) 𝐻(𝑥 − 3,6) + ∗ (𝑥 − 1,725) 𝐻(𝑥 − 1,725) −
6 6
∗ (𝑥 − 2,975)3 𝐻(𝑥 − 2,975)
Läbipainde universaalvõrrand
10 ∗ 103 3 9,4 ∗ 103
𝑣 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 = −6314,546 + 7757,16 ∗ 𝑥 − 𝑥 − (𝑥 − 1,1)3𝐻(𝑥 − 1,1)
6 6
9,4 ∗ 103 10 ∗ 103
− (𝑥 − 3,6)3 ∗ 𝐻(𝑥 − 3,6) + (𝑥 − 1,725)4 ∗ 𝐻(𝑥 − 1,725)
6 24
10 ∗ 103
− (𝑥 − 2,975)4 ∗ 𝐻(𝑥 − 2,975)
24
Konsoolse otsa läbipaine
INP 200
𝐼𝑥 = 2140𝑐𝑚4
𝑊𝑥 = 214𝑐𝑚3
−6314,546 −6314,546
𝑣0 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 = −6314,546 => 𝑣0 = = = −0,00141 ≈ −1,5𝑚𝑚
𝐸∗𝐼 210 ∗ 109 ∗ 2140 ∗ 10−8
Konsoolse otsa pöördenurk

7757,16 7757,16
𝜑0 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 = 7757,16 => 𝜑0 = = = 0,00172 𝑟𝑎𝑑 ≈ 0,0985
𝐸∗𝐼 210 ∗ 109 ∗ 2140 ∗ 10−8
≈ 0,1°
Tala tugedevaheline suurim läbipaine asukoht
Suurim läbipaine peaks olema kohas KL
Tuleb leida lõigul KL, kus elastse joone pöördenurk 𝜑 = 0

0 < x < 2,975
9,4 ∗ 103
2 2
9,4 ∗ 103
𝜑 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 = 7757,16 − 5000𝑥 − (𝑥
∗ − 1,1) 𝐻(𝑥 − 1,1) −
2 2
3
2
10 ∗ 10 3
10 ∗ 103
∗ (𝑥 − 3,6) 𝐻(𝑥 − 3,6) + ∗ (𝑥 − 1,725) 𝐻(𝑥 − 1,725) −
6 6
∗ (𝑥 − 2,975)3 𝐻(𝑥 − 2,975)
9,4 ∗ 103 10 ∗ 103
𝜑 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 = 7757,16 − 5000𝑥 2 − ∗ (𝑥 − 1,1)2 + ∗ (𝑥 − 1,725)3
2 6
Nüüd, kus on universaalvõrrand tehtud vastavalt otsitavale lühemaks, saame hakata otsima ja eeldama.
Kui x = 2,5m
9,4 ∗ 103
2 2
10 ∗ 103
𝜑 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 = 7757,16 − 5000 ∗ 2,5 − ∗ (2,5 − 1,1) + ∗ (2,5 − 1,725)3
2 6
= −31929
Kui x = 2
9,4 ∗ 103
2 2
10 ∗ 103
𝜑 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 = 7757,16 − 5000 ∗ 2 − ∗ (2 − 1,1) + ∗ (2 − 1,725)3 = −16015
2 6
Kui x = 1,25m
9,4 ∗ 103
𝜑 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 = 7757,16 − 5000 ∗ 1,25 − ∗ (1,25 − 1 ,1)2 = −161
2
Kui x = 1,24m
9,4 ∗ 103
𝜑 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 = 7757,16 − 5000 ∗ 1,24 − ∗ (1,24 − 1 ,1)2 = −23
2
Pole vajadust enam täpsemaks minna
Tala suurim läbipainge asukoht on piirkonnas x = (1,23...1,24) m
1,23 + 1,24
𝑥𝑚𝑎𝑥 = 𝑣1 = = 1,235
2
Kuna eskiis on peegelpildis siis tegelikult 2,36...2,37 m
Arvutada tala läbipaine kohal 𝑥𝑚𝑎𝑥
10 ∗ 103 3 9,4 ∗ 103
𝑣 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 = −6314,546 + 7757,16 ∗ 𝑥 − 𝑥 − (𝑥 − 1,1)3𝐻(𝑥 − 1,1)
6 6
9,4 ∗ 103 3
10 ∗ 10 3
− (𝑥 − 3,6) ∗ 𝐻(𝑥 − 3,6) + (𝑥 − 1,725)4 ∗ 𝐻(𝑥 − 1,725)
6 24
10 ∗ 103
− (𝑥 − 2,975)4 ∗ 𝐻(𝑥 − 2,975)
24
10 ∗ 103 3
9,4 ∗ 103
𝑣 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 = −6314,546 + 7757,16 ∗ 1,235 − 1,235 − (1,235 − 1,1)3
6 6
122,3
𝑣 ∗ 𝐸 ∗ 𝐼 = 122,3 => 𝑣 = = 0,00002 = 0,02𝑚𝑚
210 ∗ 10 ∗ 2140 ∗ 10−8
9
Vastus
INP 200 on sobilik ning tugevus on tagatud

Konsoolse otsa pöördenurk 𝜑 = 0,1° ning läbipaine v = 1,5mm
Suurim läbipaine telgevahelisel alal on x = 1,235m

Erik Väin Kodutöö 3

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Erik Väin Kodutöö 3

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420)

Variant Töö nimetus

Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud I-

Koormuste mõjumise skeem vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A

b b b/2 b b/2 b/2 b/2 b/2

b F b F b/2 b F b/2 b/2 F b/2 b/2 F

Tala mõõtmed vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B

Joonis 1. Tala skeem

Avaldan ja arvutan võrrandist 𝐹𝑛 -i

Avaldan ja arvutan võrrandist 𝐹𝑚 -i

F𝑚 + F𝑛 − 𝑏 ∗ 𝑝 + 𝐹 = 9,4 − 9,4 − 1,25 ∗ 8 + 10 = 0

Joonis 2. Lõigete skeem

𝑄𝐿1 = 𝐹𝑚 = 9,4 𝑘𝑁(+)

𝐹𝑚 − 𝑄𝐿2 = 0 => 𝑄𝐿2 = 𝐹𝑚 = 9,4𝑘𝑁(+)

𝑄𝐿3 + 𝐹𝑛 − 𝐹 = 0 => 𝑄𝐿3 = 𝐹 − 𝐹𝑛 = 0,6𝑘𝑁(−)

𝑄𝐿4 − 𝐹 = 0 => 𝑄𝐿4 = 𝐹 = 10 𝑘𝑁(−)

𝑄𝐿6 − 𝐹𝑚 + 0,5𝑃 = 0 => 𝑄𝐿6 = 𝐹𝑚 − 0,5𝑃 = 9,4 − 0,5 ∗ 10 = 4,4𝑘𝑁(+)

Joonis 3. Põikjõu epüür

Joonis 4. Paindejõu epüür

Ristlõikele nõutav telg-tugevusmoment on:

Ohtlike ristlõigete arvutused

Joonis 5. Ristlõike paindepinge epüür

Poolristlõike staatiline moment telje y suhtes, mis on üles ümardatud:

S235 terase voolepiir nihkel on võrdne 0.56 kordse voolepiiriga tõmbel

Joonis 6. Ristlõike lõikepinge epüür

Ääretingimused läbipainde võrrandile

Kui x = 0N = 1,1 m, siis v = vn = 0

Kui x = 0N = 1,1 m, siis v = vn = 0

Konsoolse otsa pöördenurk

Suurim läbipaine peaks olema kohas KL

Tuleb leida lõigul KL, kus elastse joone pöördenurk 𝜑 = 0

INP 200 on sobilik ning tugevus on tagatud

You might also like