EHITUSJOONISED

Koostanud Aime Pajumgi ja Villu Leppik Ehitusjooniste vormistamisel lhtutakse Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO (International Organization for Standardization) standarditest. Standard mrab kindlaks jooniselehe formaadid, kirjanurga sisu, kirja krguse ja mtmed, joonte jmeduse jne. Kujutised esitatakse vimaluse korral projektsioonilises seoses esimese ruuminurga meetodil (Euroopa ssteem). Ehitusjoonistel on tavaks nidata likes olevaid kontuure jmejoonega (0,5 mm) ning vaates olevaid kontuure peenjoonega (0,25 mm). Kirja krgus 2,5 mm (nit. arvutijoonistel) vi 3,5 mm (nit. ksitsi tehtud joonistel). Ehitamist reguleerib ehitusseadus [1]. Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, vlja arvatud vikeehitise ehitamise korral ehitusseaduses ettenhtud juhtudel [1, 12(1)]. Ehitusprojekt on ehitise vi selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest [1,(18,1);2;3 ]. Hoone ehitusprojekti ja selle ksikute osade ning staadiumide soovitav maht uusehituste puhul on kehtestatud Eesti standardiga EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt[2]: Ehitusprojekt hlmab nii kavandatavat hoonet (hoone projekt) kui ka krunti (asendiplaani projekt). ldjuhul sisaldab ehitusprojekt jrgmisi osi: asendiplaan; arhitektuur; sisearhitektuur; konstruktsioonid (tarindid); kte ja ventilatsioon, jahutus; soojusvarustus; gaasivarustus; veevarustus ja kanalisatsioon; elektripaigaldis (tugevvool, nrkvool, automaatika); tuleohutus. Iga ehitusprojekti osa koosneb joonistest ja vastavalt staadiumile kas seletuskirjast, ehituskirjeldusest vi tseletusest. Vastavalt vajadusele ja sltuvalt hoone tbist vib ehitusprojekti osi komplekteerida mitmeti. Konstruktsioonide osa vib olla jaotatud phimaterjalide kaupa (raudbetoon, teras, puit) vi konstruktsiooniliikide jrgi (vundamendid, kande- ja piirdekonstruktsioonid). Arhitektuuri ja konstruktsioonide osad vivad olla hendatud. Ehitusprojekti mned osad vivad puududa (kui hoones tehnossteeme pole) ja neid vib olla natuke rohkem (nt. maakte, turvassteenid). Ehitusprojekti osad vivad olla jaotatud (soojusvarustus, kte ja ventilatsioon eraldi, tugev- ja nrkvoolupaigaldis eraldi). Kte vib kuuluda elektripaigaldise projekti hulka.

Iga projektiosa projekteerija lesanne on nuetekohase projektlahenduse vljattamine vastavlt lhtedokumentidele ja vajaliku info igeaegne edastamine teiste erialade projekteerijatele. Peaprojekteerija vastutab ehitusprojekti terviklikkuse ja projektiosade hilduvuse eest.

MOODULSSTEEM
Hoonete puhul on kasutusele vetud omavahel risti olevate vertikaalsete ja horisontaalsete tasapindade ssteem moodulissteem (joonis 1). Moodultasapindade jlgjooned on mrkteljed. Moodulissteem vimaldab hoone mtmeid htlustada. Ehituskonstruktsioonide ja detailide mtmed lhtuvalt phimoodulist 1 M, milleks on valitud 100 mm. Kasutatakse nii kordmooduleid 2M kuni 60M kui ka murdmooduleid M kuni 1/100M=1mm. Hoonete piki- ja piksammud soovitatakse projekteerida moodulitega 15M, 30M ja 60M, elamutes 12 M. Ehitustarinditel on osutunud sobivaiks 12M-kordsed: 24M, 36M, 48M, 60M jne. Hoone plaanielementide ja avade mtmetel soovitatavad 6M, 3M ja 2M, uksevadel 1M ja 1/2M. Korruste, avade, seinapaneelide ja seinaplokkide krgused mratakse moodulitega 12M, 6M ja 3M, elumajade puhul 2M, murdmoodulid: 1/2M, 1/5M.

Joonis 1. Moodultasandid [3]

HOONE PLAAN
Plaan on lhtuvalt projektsioonilistest seotusest pealtvaade kujutatakse horisontaalse likena aknaavade krguselt (~1m). Plaanid tehakse kikide erineva ruumijaotusega korruste kohta ja pealkirjastataksegi vastavalt (I korruse plaan jne) vi otstarbe jrgi

(tehnilise keldri plaan vundamendi, laetalade, sarikate plaan jne). Plaanilt nhtub ruumijaotus, uste ja akende asetus ning seadmete paigutus. Projekteerimist ja ehitamist alustatakse mrktelgedest. Mrkteljed mravad hoone thtsamate kandeelementide (kandeseinte, postide) asukohad. Mrktelgede otstes on ringikesed ( 6..8 mm) thistega: piki hoonet araabia numbritega, risti hoonet thtedega. (joonis 2). Mrktelgi kujutatakse peenjoonega, hoones sees selguse mttes peene kriipspunktjoonega. Seadmete kujutamine Seadmeid ja sisustuse paigutust kujutatakse mtkavas kasutades vastavaid tingmrke (joonis 3)[6]. Uste puhul nidatakse avamissuunad (joonis 5)[6].

Joonis 2. Teise korruse plaan MTMESTAMINE Mtmed ehitusjoonistel on mm-tes, vastasel korral tuleb anda vastav selgitus. Horisontaalsed mtmed kantakse peamiselt plaanile. Erinevalt masinaehitusjoonistest vib ja isegi peab ehitusjoonistel mtahelad sulgema. Esimene mtahel tehakse vhemalt 10 mm kaugusele kontuurist, iga jrgmine vhemalt 7 mm kaugemale (joonis 4.). Mtjoonte otstes kasutatakse noolte asemel 45o nurgaga kaldkriipse.

Joonis 3. Seadmete ja lride kujutamisviise plaanidel [6]

c a

300

a 10 mm b 7 mm c = 24 mm

300 500

200

Joonis 4. Mtmete mrkimine

150

150

Joonis 5.Uste ja akende kujutamine plaanidel likes ja vaates [6]. Korruse plaanil nidatakse jrgmisi mtmeid: Seinte (paksuse) ja seinaosade (piki seina) sidumine mrktelgedega Mtahelad: 1) seinte paksuse ja ruumide sisemised mtmed, 2) uste ja akende ning nende vaheliste seinaosade mtmed, 3) mrktelgede vahekaugus, 4) gabariitmde. Sisemiste seinte ja avade mdud seotakse seinte sisepindadega.

 Erinevate tasandite krgusmrgid ( niteks 0,000 esimese korruse prandale) Prandate kalde suurus ja suund Ruumide pindala ruutmeetrites tpsusega 0,1 (niteks 3,2 m2) Vimalusel tuleb vltida mtjoonte omavahelist likumist ja likumist distantsjoontega.

HOONE LIKED
Vertikaalse tasapinnaga tehtud likeid nimetatakse ligeteks. Annavad levaate hoone ruumide jaotusest krguse suunas: ruumide ,uste ja akende krgusest, seinte vahelagede, katuse, trepikodade ehitusest (joonis 6). Enamasti tehakse piksuunalisi likeid. Mitmekorruselistes hoonetes peaks lige kulgema lbi trepikoja ligates hepoolseid trepimarsse nii et teised jksid vaatesse. Like asukoht ja vaate suund tuleb plaanil thistada. Lige tuleb pealkirjastata: Lige A-A, Lige 1-1.

Joonis 6. Hoone lige Ligete kujutamine ehitusjoonistel oleneb eesmrkidest ja mtkavast (joonis 7)[7]: 1) kui like eesmrgiks on ruumide jaotuse skemaatiline nitamine, siis likes olev kontuur kujutatakse tumestatult, vaates olev peenjoonega (M 1:200) (b); 2) tpsemal kujutamisel likes olevad kontuurid jmejoonega, vaatesse jvad peenjoonega (M1:50, 1:100) (a); 3) veelgi tpsemal kujutamisel (detaili joonistel ) kantakse joonisele ka materjalide leppemrgid (M1:20, 1:10, 1:5) (joonis 7c, 8).
6

Vlditakse likepindade kulgemist seinte pikisihis. Juhul, kui talad, sambad, vahesinad vi sarikad satuvad likepinnale pikisihis, nidatakse neid mitteligatutena.

Joonis 7. Ligete kujutamine sltuvalt mtkavast [5]

Joonis 8. Erinevate materjalide leppemrgid [3] Like joonestamise soovituslik jrjekord: kujutamist alustatakse mrktelgedest;

mrktelgedega risti olevad horisontaalsed jaotised: maapinna krgusjoon, pningu kattepinna, karniiside ja katuseharja krgusjooned; seinte ja sammaste paksused; lagede ja prandate ning katuseharja krgused; akende ja uste avad; distants ja mtjooned ning mrktelgede otsa ringid, krgusmrgid; kui mtkava vimaldab, viirutatakse likes olevad materjalid vastavalt oma kujutamisviisile; mtarvud, selgitavad mrkused ja ligete pealkirjad.

MTMESTAMINE Horisontaalsetest mtmetest kantakse likele ainult mrktelgede vahelised kaugused. Vertikaalsed mtmed antakse suhteliste krgusmrkidega m-tes, mm tpsusega (-3.600). Esimese korruse prand on 0-nivoo. Sellest allpool asuvate elementide krgused on - mrgiga. Peavad olema: mrkteljed, nende vahelised kaugused; pinnase, korruste prandate, trepimademete ja platvormide krgusmrgid; kige krgematel asuvate katte- kandekonstruktsioonide alumised krgusmrgid seinte ja lagede krgused mtahelana (mm).

VAATED
Iseloomustavad ehitise vlisilmet ja vimaldavad hinnata ehitise sobivust krundile vi ehitusplatsile, tavaliselt tehakse 4 vaadet: igast kljest. Pealkirjastatakse thtedega, rmiste mrktelgede (joonis 9) vi ilmakaarte jrgi. Mned vimalikud nited: vaade 1-4 (eestvaade), vaade 4-1 (tagantvaade), vaade idast jne. Vaade koostatakse peale plaanide ja ligete valmimist ja nidatakse ainult maapinnast lespoole jvat. Vaatel kujutatakse: kige iseloomulikumaid kohti lbivad mrkteljed vlisseina ja katusepinnad, aknad, uksed, luugid ja restid, rdud, tuletrjeredelid, piirded, ksipuud krgusmrgid maapinnal (nii olemasolev kui projekteeritav), sissepsude ja avade all- ning laosas, katusel, rstal ja korstende laosas. viited fragmentidele ja slmedele. Piltlikumaks kujutamiseks on otstarbekas vaadetel nidata ka varjud. aknaklaasi valgustatud pind kujutatakse tavaliselt tumedamana ja heitvarju piirkond heledamana.

Joonis 9. Vaade

ASENDIPLAAN
Vastavalt EVS 811:2006 [2] Asendiplaan piirdub ksitletava krundiga. Lhteandmed: tellija ja omavalitsuse poolt heaks kiidetud eelprojekt. Phiprojektis lahendada paikemine, katendid, vertikaalplaneering, piirded, vravad, haljastus, vlisvalgustus, vikevormid, krundi tehnilised seadmed ja tehnovrgud. Esitada asendiplaan 1:200, 1:500, 1:1000 vi 1:2000, millel nidata: hoonete lplik paiknemine krundil; katendite paiknemine krundil, olulised liked; teede paiknemine ja liikluskorraldusvahendid; vertikaalplaneering, tugiseinte mtmed ja liked; piirete ja vravate vaated ja liked; vikeehitiste (varjualused, lehtlad, kuurid basseinid) ja vikevormide (pingid, prgikastid jms) lplik paiknemine; haljastuse paiknemine ja laad; krundi ja ehitiste valgustuse lplik lahendus; tehnovrkude (sh drenaai) ja tehnoseadmete lplik paiknemine krundil; krundi tehnilised seadmed (veepuhastusseadmed, kastmiskraanid, ketavad alad, pistikupeasd, andurid), piirete ja teiste vlisrajatiste vundamentide joonised;
9

kvaliteedinuded.

Kasutatud kirjandus: 1. Ehitusseadus. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13277804 (16.04.2010) 2. EVS 811:2006. Hoone projekt.Eesti Standardikeskus. 2006 3. Ehituskonstruktori ksiraamat I osa. Toimetanud Tiit Masso Tallinn, Ehitame kirjastus, 2002 4. Joonestamise harjutuslesanded ehituserialadele. Koostajad Kask, M., Loitme, M., Gilts. Tallinn, TT, 2007 5. Tamm, L. Ehitusjoonestamine. Tallinn Valgus, 1985

10