Tallinna Tehnikalikool

1 Tugiseinad
1.1 ldiselt
Tugiseinte otseseks lesandeks on krgustevahe hoidmine pinnases teede ja vljakute res,
sadama kaidel jne.. Eriti palju on kivist tugiseinu kasutatud keskaegses linnaehituses. Tihti on
tugiseina peal (selle taga) veel transpordi - vi muud koormused.

Skeem 1 Tugisein

Skeem 2 Tugiseinatbid
a, b) massiivsed, ttavad omakaaluga;
c, d) seinad ttavad paindele vi on ankurdatud,.
Betoon- ja raudbetoontugiseintel moodustab vundament seinaga tavaliselt htse terviku.
Kiviseinte puhul tehakse tugiseina vundament iseseisva konstruktsioonina betoonist vi
looduslikust kivist. Tugiseinad vivad olla pstitatud looduslikule alusele (kaljupinnas,
purdpinnas), tehisalusele vi vaivundamendile.
Kesolevalt vaadeldakse keldriseinte, kaldamride, sildade kaldatugede, mgiteede
Ehitiste Projekteerimise Instituut
Tallinn Ehitajate tee 5, tel 6202400, faks 6202405

Tallinna Tehnikalikool
piirete ja muude tehniliste ehitiste tugiseinu, mille lesandeks on pinnase vi puistkeha
toetamine.
Tugiseinte staatikalise arvutuse eesmrgiks on tagada tugevus ja psivus (mberlkke- ja
libisemiskindlus). Tugevuse ja psivuse kontrollimiseks tuleb mrata omakaalust, puistekeha
survest ja ajutisest koormusest phjustatud jud, mida tugisein vastu vtab.
Kuna looduses kohtame pinnaseid ja puistkehi, mille fsilised omadused on mitmesugused, siis on kllaltki raske mrata tpselt pinnase survet tugiseinale. Seeparast on
praktiliste arvutusmeetodite aluseks vetud mned thpoteesid, mis lihtsustavad teoreetilisi
tulemusi, tagades seejuures siiski tugiseinte vajaliku tugevuse ja psivuse.
Pinnase s t r u k t u u r i all meldakse erineva suuruse ja kujuga osakeste vastastikust
asetust ja teradevaheliste sidemete iseloomu. Neid sidemeid nimetatakse struktuurisidemeteks. Struktuurisidemete iseloom mjutab suurel mral pinnase tugevust, sest mineraaliosakeste vahel tekkivad tmbepinged vetakse vastu ainult nendevaheliste struktuursidemetega. Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist, nimetatakse
nidususeks. Pinnase nidusus sltub osakeste vahel mjuvate molekulaarjudude suurusest,
mis omakorda sltuvad osakeste puutepinnast ja molekulaarselt seotud vee hulgast.
Liivpinnastel, mis koosnevad jmedatest (le 0,1 mm) terakestest, mille puutepinnad on
vga vikesed, pole nidusust ja neid nimetatakse pudepinnasteks.
Pinnaseid, mille koosseisus on palju suure puutepinnaga peeni liblekujulisi saviosakesi,
nimetatakse

niduspinnasteks. Niduspinnase olek sltub osakestevaheliste sidemete tugevu-

sest.
Tugiseina arvutamisel stabiilsusele loetakse puistmaterjal pudedaks. Puistkeha arvutuslikuks mudeliks on p u d e k e s k k o n d. Selle all meldakse pidevat keskkonda, millel on
jrgmised staatikalised omadused: tal ei ole tmbetugevust; normaalpinged vivad temas
esineda ainult survepingetena; nihkepinged ei saa letada keskkonna sisehrdetegurist
sltuvaid sisehrdepingeid; ta ei deformeeru seni, kuni nihkepinged jvad sisehrdepingetest viksemaks; deformatsioonid on vimalikud ainult siis, kui nihkepinged on
saavutanud sisehrdepingete suuruse; selles seisundis leiab aset ainult nihkedeformatsioon,
kuna mahumuutus vrdub nulliga.

Ehitiste Projekteerimise Instituut

Tallinn Ehitajate tee 5, tel 6202400, faks 6202405

Tallinna Tehnikalikool

a)

b)

b)

c)
Skeem 3 Tugiseina mitmesugused tasakaaluasendid
Ehitiste Projekteerimise Instituut
Tallinn Ehitajate tee 5, tel 6202400, faks 6202405

Tallinna Tehnikalikool

Skeem 4 Ankurdatud punnsein

Skeem 5 Tugiseina omakaalukoormus

2 Tugiseina tasakaaluarvutused (Columb i teooria)

Ea

Ep
M T
Skeem 6 Tugiseina koormused
Ehitiste Projekteerimise Instituut
Tallinn Ehitajate tee 5, tel 6202400, faks 6202405

Tallinna Tehnikalikool
Tugiseina tasakaalu arvutamisel lhtutakse skeemist 3c Eeldatakse, et pinnaseprisma ABC
liigub tugiseina poole..
Kui vtta 0 = 0 (hre pinnase ja tugiseina vertikaalklje vahel on null) ja tugiseina
tagumine klg on vertikaalne, siis
Ea
Q
-

Skeem 7 Tasakaalutingimus
Jukolmnurgast saame
Ea = Qtg ( - ).
Varisemisprisma kaal
Q = ABBC,
kus - pinnase mahukaal.
Siit
Q = h2ctg , kui BC = hctg .
Edasi
Ea = h2ctgtg( - ).
Varisemispinna nurk leitakse eeldusest, et Ea on maksimaalne vimalik.
Lplikuks aktiivsurve avaldiseks kujuneb
Ea = h2tg2(45 - /2).
Passiivsurve avaldiseks saame
Ep = h2tg2(45 + /2).
Tpsematel arvutustel arvestatakse tiendavalt hrdetegureid ja pinnase ja tugiseinapindade
kaldenurki.
Kui tugiseina taga on vesi, siis arvestatakse summaarse rhuga
Ea = Epv + E0,
kus
Epv

- pinnase surve pinnase uputatud olekus,

E0

- vee hdrostaatiline surve.

Ehitiste Projekteerimise Instituut
Tallinn Ehitajate tee 5, tel 6202400, faks 6202405

Tallinna Tehnikalikool
Pinnase surve pinnase uputatud olekus
Epv = Ea = 1h2tg2(45 - /2),
kus
1

E0 = 0h2.

- pinnase mahukaal veega kllastunud olekus,

ldjuhul kontrollitakse tugiseina tasakaalu punkti M suhtes (skeem 6) vi tugiseina kaldumist

(kreeni) antud pinnase omaduste puhul.
Tugiseina puhul tuleb kontrollida ka tema nihkumisekindlust
T + Ep Ea (horisontaalprojektsioon),
kus T on talla all tekkiv hrdejud T = Qtan, kus on arvutuslik hrdenurk pinnase ja
tugiseina talla vahel.
Tule arvestada, et Ep kaasamine tasakaalutingimusse vib kaasa tuua tugiseina mningase
nihkumise (projekteerimisel vetakse tavaliselt Ep asemele temale vastav Ea tugiseina eest).
Vajadusel tehakse tugiseina alla nihet takistav hammas.
Tasakaalutingimustes tuleb kasutada koormuste osavarutegureid
Ea

- F > 1 ja

Q (N), T

- F < 1.

3 Tugiseina tugevusarvutused
Tugiseina igat horisontaalliget tuleks kontrollida tugevusele judude kombinatsioonile
Q ja M selles likes (ekstsentrilisele survele ja nihkele).
Arvutuse vib teha nagu tavalisele avadeta seinale.

4 Pinnase kandevime
Pinnase kandevime puhul kontrollitakse pingeid tugiseina talla all.

Q
M

max
Skeem 8 Pinged talla all
Ehitiste Projekteerimise Instituut
Tallinn Ehitajate tee 5, tel 6202400, faks 6202405

Tallinna Tehnikalikool
Pinge
max =

Q M

,
A W

- talla pindala (1 jm),

- talla ristlike vastupanumoment.

kus

Tugevustingimus mratakse ldjuhul jrgmise skeemi alusel

V (Q)

R
V R,
V

- vertikaalkoormus,

- pinnasest sltuv vundamendi kandevime

Skeem 9 Tugevus tingimus pinnase tugevuse alusel

Kandevime R mramiseks on vlja ttatud mitmeid ligikaudseid valemeid vtGeotehniline projekteerimine EPN-ENV 7.1.

Ehitiste Projekteerimise Instituut

Tallinn Ehitajate tee 5, tel 6202400, faks 6202405