12.

VUNDAMENT JA SOKKEL
PARANDAMINE JA PARENDAMINE
Vundamendiks e. alusmriks nimetatakse ehitise maa-alust osa, mille lesanne on hoone raskuse lekandmine tugevamale aluspinnasele. Vundament peab olema vastupidav, kuna lisaks ehitise koormusele tuleb sel taluda ka pinnaseniiskust ja klgsurvet, huumushappeid jms. Sokliks nimetatakse alusmri maapinnast vljaulatuvat osa. Enamasti on soklis tarvitatud kas spetsiaalselt valitud, klombitud vi puhtalt raiutud pae- vi graniitkive. Sokli levinuim krgus on 5060 cm. Kuna sokkel asub otseselt ilmastiku meelevallas, on oluline, et seal kasutatakse vimalikult vastupidavat, st. hea klmakindluse ja survetugevusega kivi ning mrisegu. Sna vundament toob ilmselt enamikule silme ette midagi tugevat, stabiilset ja igipsivat. Nii see siiski ilmtingimata ei ole ka vundamendil on omad nrgad kohad, ning nagu kik teisedki hooneosad, vajab seegi pidevat hoolt ja jlgimist. Vundamendile ja soklile mjuvad hoone vertikaalkoormus, horisontaalne mullasurve, aluspinnase kaudu edasikanduv vibratsioon, niiskus, vesi, perioodiline klmumine ja sulamine ning siseja vlistemperatuuri koostoime.

Ohtlik mra soklis. (Foto: M. Loit)

Erinevalt tnapevast teadsid vanad ehitajad hsti, millised kohad sobivad maja ehitamiseks ja millised mitte. Kui vimalik, pti hoone rajada alati krgemale ja kuivemale kohale, vltides nii juba eos vimalikke niiskusest tingitud probleeme. AJALOOLISED VUNDAMENTIDE TBID Vundamendi ja sokli arhitektuur on aegade jooksul muutunud. htlasi on see varieerunud sltuvalt hoone funktsioonist, konstruktsioonist ja pinnase iseloomust. Rhtpalkidest taluhoonetel svistati pinnast vundamendi tarbeks vga vhe vi ldse mitte. Iga nurga ja seinte liitumiskoha alla pandi nurgakivi e. plint. Vahepealne osa vidi jtta thjaks vi tita kividega, mille vahed tihendati kas savi vi lubjaseguga, mnikord laoti kivid ka ilma sideaineta. Selline tihendatud vundament, mis pakkus kaitset klma, tuule ja kahjurloomade eest, ehitati tavaliselt elumajadele ja tallidele. Ait, kuur ja laut toetusid sageli vaid nurgakividele. Mnel pool asetati plintide vahele kivide asemel horisontaalne palk, nn. muldhirs, ning vahed tihendati sambla vi takuga. Elamu soojapidavuse tstmiseks rajati sageli vlisseina rde 2030 cm krgune muldvall. Et muld laiali ei vajuks, asetati maapinnale seinast umbes 50-70 cm kaugusele palk, nn. muldpink, mille tagune tideti mullaga. Phja- ja Lne-Eestis ning saartel ehitati samal eesmrgil nn. kivipingid, kus palki asendas paeplaatidest madal mr. Kui ilmneb, et seintealused kivid on ra vajunud vi suisa vlja veerenud, ei ole tsiseks muretsemiseks siiski veel phjust kuni nurgakivid psivad kindlalt omal kohal, on hoone vljaspool ohtu.

Veidi vajunud taluhoone vundament. (Foto: M. Loit)

Kige vanemad kivimajade vundamendid kujutasid endast enamasti erisuguste kividega tidetud lihtsat kraavi. Selline vundament psib kindlana vaid vga stabiilses pinnases. Kui maapinnas leiavad aset mingisugused muudatused, hakkab vundament suure tenosusega vajuma.

Heas korras vundament. Vajunud vundament. (Joonised: I. Holmstrm, C. Sandstrm Maintenance of old buildings. Preservation from the technical and antiquarian standpoint.)

Eelmainitust stabiilsem vundament saadi sarnase kuju ja suurusega kivisid korrapraselt ksteise peale ladudes. Lahendus muutus veelgi thusamaks kui kivide hendamiseks hakati kasutama lubimrti. Nii rajatud vundamenti mjutasid mbritseva pinnase survejud palju vhem. Uhkematel hoonetel olid lisaks ka maa- vi paekivist soklid ning prandate all suured keldrid. llatuslikult probleemseteks on aga osutunud paljude 19. saj. lpus ja 20. saj. alguses rajatud puithoonete vundamendid, mis on sageli liiga madalad ning rajatud nrkadele ja ebahtlastele aluspinnastele.

Korraprastest kividest vundament. (Joonis: I. Holmstrm, C. Sandstrm Maintenance ...)

Vundamente on rajatud ka pris ebastabiilsele aluspinnasele (savi, muda), kus need toetuvad siis kas puidust parvele vi maasse rammitud vaiadele. Puidust toed nuavad aga pinnasevee htlast taset. htlases veekeskkonnas olev puit ei kdune. Kui aga vettinud puit satub kontakti huga, algab kiire lagunemisprotsess ning puidule toetuv vundament hakkab vajuma.

Parvele toetuv vundament. (Joonis: I. Holmstrm, C. Sandstrm Maintenance ...)

MILLEST SLTUB VUNDAMENDI JA SOKLI OLUKORD? Vundamendi ja sokli tervis sltub mitmetest erinevatest faktoritest: Aluspinnasest, millele ta on rajatud. Kuna aluseid ja koormusi on vga erinevaid, tuleb ka igale probleemsele vundamendile individuaalselt lheneda. Ehituskvaliteedist. Hooletult laotud vundament kujutab endast ohtu kogu hoone psimisele. Kivi ja segu kvaliteedist. Ebakvaliteetne kivi ja mrisegu lagunevad ilmastiku meelevallas kiiresti. Materjalide omavahelisest sobivusest. Soklit ja vundamenti lhub tihti valest materjalikasutusest tingitud niiskuse ja soolade liikumine. Sagedased on juhud, mil lubikrohvi pudenedes kaetakse sokkel tsementkrohviga. Tsement on aga tihe materjal, mis hoiab niiskust ning ei lase sellel

seintest vlja kuivada. Tsementkrohvi pudenedes irdub koos sellega seinast ka osakesi pehmemast alusmaterjalist (lubikrohv ja -mrt, pae- ja telliskivi pealispind). Sama kehtib ka kileja pinna moodustavate plastvrvide kohta. Kui niiskus ei saa vlja aurustuda, tuseb see sobivat vimalust otsides lespoole, tekitades seintele ning alumise korruse prandaile niiskuskahjustusi. Samas kui ehituses on juba algselt kasutatud nt. lubi-tsementkrohvi vi tsementkrohvi, on ka paranduste tegemisel ige kasutada sama koostisega materjale. Hoone konstruktsioonist ja massist. Ettevaatlik peab olema ehituslike muudatuste osas (juurde- ja pealeehitamine, kandvate seinte eemaldamine vi neisse uute lbivate avade rajamine). Vlistest mjutustest. Vundamendi ebahtlast vajumist vivad phjustada klmakerked, vibratsioon, muutused pinnasevee tasemes (phjuseks nt. liiga maja ligidal kasvavad suured puud, mis imevad kuivemal perioodil suure osa maa niiskusest endasse vi teisalt aiamaa lekastmine), lekkiv torustik (uhub pinnast), inimksi (nt. kaevetd). Eenduva sokli laserv peab olema sademete eest kaitstud tkorras veelaua vi plekiga. Vastasel korral tungib vesi laltpoolt soklisse ning hakkab seda klmudes lagundama.

Veelaua puudumisest phjustatud soklikahjustus. (Foto: M. Loit)

Samavrra oluline on, et vihmaveetorud ulatuksid maapinnani ja vesi juhitakse hoonest eemale. Kahjuks vib sna sageli kohata sokli krgusel lppevat toru ning sellest otse aluskonstruktsioonidele langevat veejuga. Erilist thelepanu tuleks prata sokli ja vundamendi nurkade seisundile, kuna need on tavaliselt kige enam ilmastiku meelevallas. VAATLE JA UURI! Igal majaomanikul on kohustus hoonet regulaarselt inspekteerida. Mrgates niteks pragusid korstnal, kverdunud rstajoont, kinnikiilunud aknaid ja uksi, kaldus prandaid ja lagesid, mrasid krohvipinnas ning kivimaja avade mbruses, vib kllaltki suure tenosusega kahtlustada, et phjus peitub vundamendis. Vundamendi ja sokli olukorda tuleks mistagi aeg-ajalt kontrollida ka siis, kui prandad on otse ning seinad pragudeta.

Kigepealt tuleb vlja selgitada kahjustuste tekkephjus. Samavrra oluline on kindlaks teha, kas kahjustused on vanad vi protsess alles kestab. Selleks tuleb mdistada ja dokumenteerida hoone hetkeolukord ning korrata mtmisi nt. aasta prast. Saadud andmete omavaheline vrdlus toob selgelt esile toimunud liikumiste ulatuse ja mra. Tsisemate parandustde teostamiseks tuleb kindlasti hendust vtta vastava ala spetsialistiga, kes annaks tehnilise seisundi hinnangu ja pakuks vlja vimaliku stabiliseerimislahenduse. Vajaduse korral tuleb lbi viia ka aluspinnase geoloogilised uuringud. PARANDUSTD Vundamentide parandamine on keeruline ettevtmine ning vajab enamasti spetsialisti nu ja abi. Sageli vib aga vundamendi olukord paista halvem, kui see tegelikult on. Niteks vajavad palkmaja klmakergete tagajrjel paigast nihkunud nurgakivid vahel ksnes vhest kohendamist ja igele kohale nihutamist. Olukord ei ole kriitiline ka veel siis, kui vundamendist on vlja vajunud kivid, millele konstruktsioonid otseselt ei toetu. Tekkinud themikud on aga siiski ohtlikud, kuna nende kaudu satuvad sadeveed hlpsasti konstruktsiooni. Lihtsamad palkmaja vundamendi parandusvtted: Kergita kahe tungraua abil hoone nurka nii palju, et ra vajunud nurgakivi oleks vimalik igele kohale tagasi nihutada. Paiguta vundamendist vlja kukkunud kivid vimalikult kiiresti oma kohale tagasi. Kivide fikseerimiseks kiilu pragudesse sobivas suuruses kivikilde. Asenda katkised kivid olemasolevatele vimalikult ligilhedastega. Taasta puuduv vuugitide ja krohv. Vuukimine Niiskus ja klm lagundavad vundamendi- ja soklikivide vuugimrti. Vltida tuleb mrdi lplikku kivide vahelt vlja pudenemist, kuna siis vib konstruktsioon vajuma hakata. Seega kui mrkad pudenemist, tida koheselt kivide vahed uuesti mrdiga. Mistagi psib mrt kauem vuukides, kui soklit katab krohvikiht. Kui aga sokkel ei ole ajalooliselt olnud krohvitud, ei tohiks seda ka nd teha.

Ankrute paigaldamine Vundamendi ja sokli fikseerimisel on sageli abi metallankrutest. Lubi- ja lubi-tsementmrtide puhul on soovitatav kasutada roostevabast terasest ankruid vi erandjuhtudel kuumtsingitud terasankruid. Kui vundamendis ja soklis esinevad pikipraod, on otstarbekas kasutada lbivaid ankruid ning praod tita sama seguga, mida on kasutatud mride ladumisel. Lbivaid ankruid on vaja vhemalt ks ankur hele ruutmeetrile. Suurte kahjustuste puhul tuleb ankrute arv ja paigutus lasta mrata spetsialistil. Pikpragude puhul tuleb uurida nende ulatust, iseloomu ja tekkephjusi ning teha kindlaks edasiste kahjustuste ohud. Lokaalse iseloomuga vajumispragude puhul saab kasutada klamberankruid, mida ei tohi aga paigaldada paralleelselt.

Tidetav pragu ja lbivad ankrud.

igesti paigaldatud klamberankrud.

(Allikas ja joonised: H. Uuetalu Vundamendid ja keldrid Ehitaja nr. 12, 2003)

Vundamendi tugevdamine Kui maapinna liikumine (vajumine, klmakerked) on muutunud sedavrd intensiivseks, et hoone turvalisus satub ohtu, tuleks kaaluda vundamendi tugevdamise vimalusi. Neid on mitmeid: nt. olemasoleva vundamendi alla lisaks toestava betoonvundamendi valamine; vundamendialusesse pinnasesse vedela tsemendi pumpamine; tugivaiade paigaldamine (eelistada tuleks puuritavaid vaiu, kuna need ei tekita vibratsiooni). Vltida tuleb osalist tugevdamist, kuna sellisel juhul suureneb taas ebahtlase vajumise tenosus. Vundamendi tugevdamiseks puudub vajadus, kui aluspinnase liikumine on peatunud (peatatud) ning on ebatenoline, et see kordub. Siis piisab vaid kahjustunud kohtade parandamisest. PARENDUSTD Niiskusprobleemide vltimine Tkestamaks pinnase- ning vihma- ja lumesulamisvee sissetungimist vundamenti, peab olema: hoonega klgnev maapind kaldega vljapoole; vihmavesi juhitud tkorras sadevetessteemi kaudu hoonest eemale (vt. infovoldik 8. Sadevetessteem ja selle korrashoid);

 tkorras drenaaissteem; keldrites asuvate kogumiskaevude thjendamine korraldatud turvaliselt. Kui hoonele rajatakse uus vundament, tuleks paigaldada: vundamendi alus- ja pealispinnale isolatsioonikiht; vlispinnale hdroisolatsiooni kiht. Oluline on prandaaluse ruumi vi keldri tuulutamine. Tuulutusavad vib sulgeda ksnes talvel soojakadude vltimise eesmrgil. Vanasti kasutati selleks nt. lgi. Drenaai paigaldamine. Drenaai paigaldamisel tuleb jlgida, et dreeniv torustik paikneks igel krgusel ning oleks ige kaldega. Vastasel korral vib efekt olla hoopis soovitule vastupidine. Vljastpoolt tuleks drenaaitoru katta geotekstiiliga filterriidega, mis takistab mullaosakeste sattumist pooridesse ja nende ummistumist. Sellisel juhul puudub ka vajadus ssteemi perioodiliselt puhastada. Peale torudrenaai aitab niiskust vundamendist eemal hoida ka killustikust vi kergkruusast drenaaikiht. Sokli kuivatamine Kui mingil phjusel on pinnas sedavrd niiske, et isegi drenaaissteem ei suuda tagada vundamendi ja sokli piisavat kuivusastet, vib proovida alljrgnevat moodust. Sokliseina tuleb puurida seina paksusest umbes 2/3 sgavuseni ulatuvad, veidi vljapoole kaldu augud (kalle aitab niiskel raskemal hul kergemini vlja voolata) ning paigaldada neisse keraamilised kuivendustorud. Torus tekkiva huvoolu toimel aurustub vesi vlishku. Iga toru kuivatab seina 20-30 cm raadiuses. Torude kaugus olgu seetttu 50-60 cm. Vljast tuleb toru kaitsta vrvitud vi tsingitud metallvrguga. Siinjuures tuleb arvestada, et selline augustamine muudab mistagi sokli vlimust!
(Joonis: L. Jrgenson Elamu soojapidavus. Tartu, 1942.)

Hdroisoleerimine Isegi hsti kuivendatud pinnases leidub niiskust, mis vundamenti ja soklisse imbub, niisutab keldrit ning kapillaarjudude toimel mda seina les tungib. Mrgunud konstruktsioon hakkab klmumis-sulamistsklitega kiiresti lagunema. Seetttu prooviti juba vanasti keldriseinu vljastpoolt hdroisoleerida. ks vimalus oli savisrk vundamendi vlisklg kaeti saviga. Teine levinud moodus oli vundamendi vlispinna trvamine. Trvamiseks tuleb vundament vhemalt 60 cm laiuse kaevikuga lahti kaevata, seinapind vimalikult puhtaks ja tasaseks teha, phjalikult kuivada lasta ning siis sooja ilmaga (mrjale vi niiskele pinnale trv ei nakku) kuuma trvaga le vbata. Kui esimene trvakiht on kuivanud (protsess toimub kiiremini, kui he mbri trva kohta lisada labidatis kustutatud lupja), vib peale kanda teise kihi seda tugevalt nhkides, et kik urbed ja praod saaksid korralikult tidetud.

Selline isoleerimine on aga tulemusrikas eelkige siis, kui ka vundamendi all eksisteerib horisontaalne vetthlgav kiht. Vastasel korral tungib niiskus ikkagi maapinnast vundamenti ning saamata sealt korralikult vlja kuivada, vib hoopis lisaprobleeme tekitada. Vundamendi taldmiku alla on horisontaalset hdroisolatsiooni kerge paigaldada juhul, kui rajatakse tiesti uus vundament. Juba olemasolevale vundamendile on seda aga sna keeruline ja kulukas lisada (vt. Piirfeld, A. Soklite saneerimine, lk. 39). Seega ajaloolise hoone vundamendi puhul, kus varasem hdroisoleerimise kogemus puudub, on kindlam vundamenti mitte vertikaalselt tihendada, vaid proovida niiskust sellest vimalikult eemale juhtida. Soojustamine Soojustamise eesmrgiks on takistada soojakadusid lbi vundamendi ja sokli ning tkestada pinnase klmumist vundamenditalla all. Vanasti vhendati soojakadusid lbi seinte ige lihtsal moel. Klmal aastaajal kaeti keldriaknad nt. pilliroomati, papi vi laudadest luugiga ning vastu seina laoti kttepuid vi muud keprast materjali. Miks mitte ka tnapeval neid nippe kasutada? Kui siiski soovitakse (nt. keldriruumide kasutamise tttu) paremat soojustust, tuleb meeles pidada, et keldriseina seestpoolt soojustamine kskik millise soojustusmaterjaliga ei ole ige, kuna siis liigub klmumispunkt mri sisse. See omakorda phjustab niiskus- ja klmumisprobleeme. Nii vundamenti kui soklit on igem soojustada vlispidiselt. Samas muudab sokli vlispidine soojustamine oluliselt vana maja vlimust! Sobiva lahenduse leidmiseks tuleks igal juhul kasutada spetsialisti abi. MEELESPEA Vundament on thtis ehituskonstruktsioon. Kui see ei tta, pole mtet kulutada suuri summasid lejnud hooneosade remontimisele. Kiki vundamendi ja sokliga seonduvaid probleeme ei saa mistagi ette nha ja ennetada. Suurt osa aga siiski. Inspekteeri regulaarselt vundamendi ja sokli olukorda. ra muuda hoone konstruktsiooni ilma spetsialistiga konsulteerimata. Vajadusel raja drenaaissteem. Vldi krghaljastust maja vahetus lheduses. Eemalda aja jooksul kerkinud pinnas. ra raja hoone rde peenraid. Paranda kiiresti purunenud vihmaveetorud ja lekkiv torustik. ra viivita vlja vajunud kivide tagasipaigutamisega ega pudenenud vuugitite vi krohvi taastamisega. Lepi vikeste mrade ja vajumistega, kui need mjutavad ksnes hoone esteetilist vilimust.

KUI TEGEMIST ON MLESTISEGA VI MUINSUSKAITSEALAL PAIKNEVA EHITISEGA, KONSULTEERI KINDLASTI ENNE TDE ALUSTAMIST MUINSUSKAITSEAMETI SPETSIALISTIGA! Lisamaterjalid: Piirfeld, A. Soklite saneerimine. Keskkonnatehnika 2005, nr. 1. Lk. 37 40. Uuetalu, H. Vundamendid ja keldrid. Ehitaja, nr. 12, 2003. Lk. 28 30. Koostaja: Mari Loit 8