levaade 2013.

aasta II kvartali puiduturust

Teostaja:

O Tark Mets, Heiki Hepner Erametsakeskus

Tellija:

Kohila 2013

Okaspuupalkide hinnad on mdunud kvartaliga ige pisut kahanenud. Hinnalangus jb kuni 0,7% sisse. Mdunud aasta sama perioodiga vrreldes on palkide hinnad siiski tusnud. Kige rohkem on aastaga kallinenud kuusepalk (12%). Mnnipalkide hinnatus on aastaga olnud 5-6% ja kuusepeenpalgil 4,5%. 2013. a teise kvartali seisuga olid keskmine hind EMK hinnastatistika alusel mnnipalgil 69,67 /tm, mnnipeenpalgil 63,55 /tm, kuusepalgil 70,70 /tm ja kuusepeenpalgil 63,68 /tm (vt joonis 1 ja tabel 1). Riigimetsast mdavate okaspuupalkide aritmeetiline keskmine hind on vrreldes tnavu aasta esimese kvartaliga valdavalt odavnenud. Kige enam on odavnenud mnnipeenpalk (-4,5%). Kui esimesel kvartalil odavnes ainsana kuusepeenpalk, siis nd erandina on ta ainsana kallinenud (+2,5%). Aastataguse ajaga vrreldes on RMK hinnad kikidel okaspuupalkidel kasvanud. Kige enam on kallinenud jmedamad sortimendi, eriti mnnipalk (+12,7%). Kuusepeenpalgi hinnd on aastaga kige vhem muutunud, kasvades aastataguse ajaga pisut vhem kui kolm protsenti (vt joonis 2 ja tabel 2). Phjanaabrite juures on mnni- ja mnnipeenpalgi hinnad mdunud kvartaliga pisut odavnenud. Kuusepalgi hind on jnud praktiliselt samaks. Kuusepeenpalgihinda ei saa kolme kuu taguse ajaga vrrelda, sest mrtsis 2013 vastava sortimendi hinnastatitikat ei avaldatud. Kui aga vaadata juuni hinda, siis on selge, et hind on mrkimisvrselt varasema tasemega vrreldes kukkunud. (vt joonis 3 ja tabel 3). Lehtpuu jmesortimentide keskmised hinnad on EMK hinnastatistika alusel mdunud kvartalil psinud enam-vhem samal tasemel. Kll aga on aastataguste hindadega vrreldes kasvanud kase jmesortimentide hind. Kase vineeripakk on aastataguse ajaga vrreldes kasvanud ligi 6% ja kasepalk ligi 8%. Lepapalk on aastaga kallinenud ligi 3% ja lepapeenpalk jnud samale tasemele (vt joonis 1 ja tabel 1). Juuni 2013 seisuga on riigimetsast mdavate kase- ja haavapalkide hinnad kolme kuu taguse ajaga vrreldes miinuses. Kasepaku hind on jnud esimese kvartali lpu tasemele, kuid on kige enam odavnenud aastataguse ajaga vrrreldes (ligi 4%). Kase- ja haavapalgihind on aastaga odavnenud alla 1%. (vt joonis 2 ja tabel 2). Soomes kahanes kasepalgi hind esimese kvartaliga vrreldes ligi 5%. Aastataguse ajaga vrreldes on kasepalgi hind phjanaabrite juures oliliselt vhem kukkunud (-0,6%) (vt joonis 3 ja tabel 3). Paberipuiduturul on jtkunud kvartalitagune hinnatrend. EMK hinnastatistika jrgi on kasepaberipuidu hind olnud selgelt languses, okaspuu- ja haavapaberipuidu hind kerges kasvus, kusjuures okaspuupaberipuidul on hinnakasv olnud suurem. Tugevamad muutused hakkasid toimuma prast tnavust jaanuari, mil kasepaberipuidu hind saavutas oma maksimumi (40,38 /tm). Jrgnevatel kuudel toimus kasepuidu jrk-jrguline odavnemine ning okaspuupuidu jrk-jrguline kallinemine. Haavapaberipuidu hind on psinud mdunud kuudel suhteliselt stabiilne. Aastaga on kasepaberipuit odavnenud 7%, haavapuit on kallinenud 3% ning okaspuupuit on kallinenud aastaga koguni 16-18% (vt tabel 1, joonis 1). Riigimetsast mdav paberipuidu hind on odavnenud viimase kolme kuuga kigil puiduliikidel. Eriti tugevalt on kukkunud kasepuidu hind, mis on odavnenud peaaegu viiendiku. Aastataguste hindadega vrreldes on kasepuit odavnenud siiski oluliselt vhem (-6,5%). Lisaks kasepuidule on aastaga odavnenud veel kuusepuit, mnnipuit on jnud samale tasemele ja haavapuit on kallinenud ligi 15%. (vt tabel 2 ja joonis 2). Ka Soomes on paberipuidu hinnad viimase kvartaliga miinuses. Erinevalt Eestist on siin kigerohkem kukkunud kuusepaberipuit (enam kui 6%). Kase- ja mnnipaberipuit on kolme kuuga odavnenud pisut le protsendi. Aastataguste hindadega vrreldes on ainsana odavnenud kuusepaberipuit. Mnnipuit on samal tasemel ja kasepuit on aastaga ligi protsendi kallinenud (vt tabel 3 ja joonis 3).

levaade 2013. aasta II kvartali puiduturust. O Tark Mets

90

/tm

80

mnnipalk mnnipeenpalk kuusepalk kuusepeenpalk kasepakk kasepalk haavapalk Lepa palk

70

60

50

Lepapeenpalk mnnipaberipuit kuusepaberipuit kasepaberipuit haavapaberipuit kttepuit

40

30

20

Joonis 1. Puidu hinnad ilma kibemaksuta suuremate ettevtete lpplaohindade alusel1

Tabel 1. Puidu hinnad ilma kibemaksuta lpplaos seisuga juuni 20132 Hind Hinnamuut vrreldes aasta Hinnamuut vrreldes eelmise Sortiment euro taguse hinnaga kvartali hinnaga mnnipalk 69,67 6,4% -0,7% mnnipeenpalk 63,55 5,2% -0,7% kuusepalk 70,70 12,0% -0,2% kuusepeenpalk 63,68 4,5% -0,7% kasepakk 88,28 5,8% 0,3% kasepalk 61,43 7,6% 0,3% lepapalk 39,00 2,6% 0,0% lepapeenpalk 28,00 0,0% 0,0% mnnipaberipuit 36,95 16,1% 1,6% kuusepaberipuit 36,45 17,6% 2,6% kasepaberipuit 34,50 -7,0% -8,8% haavapaberipuit 33,54 3,2% 0,3% kttepuit 23,80 -6,1% -1,2%

juuni.10

sept.10

dets.10

mrts.11

juuni.11

sept.11

dets.11

mrts.12

juuni.12

sept.12

dets.12

mrts.13

juuni.13

Hinnastatistika aluseks on Keskhistule Eramets ettevtete poolt pakutud sortimentide aritmeetilised keskmised lpplaohinnad. Hinnastatistika aluseks on Keskhistule Eramets ettevtete poolt pakutud sortimentide aritmeetilised keskmised lpplaohinnad.
levaade 2013. aasta II kvartali puiduturust. O Tark Mets
2

/tm 130

110 Keskm OP palk Paberipuit kasepakk kasepalk Kttepuit Keskmine hind

90

70

50

30

10 juuni.10 sept.10 dets.10 mrts.11 juuni.11 sept.11 dets.11 mrts.12 juuni.12 sept.12 dets.12 mrts.13 juuni.13

Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsis) ilma kibemaksuta (allikas RMK). Tabel 2. RMK sortimentide vahelaohindade muutumine seisuga juuni 2013 Hinnamuut vrreldes Hinnamuut vrreldes Vahelaohind /tm kolme kuu taguse eelmise aasta sama aja Sortiment ilma kibemaksuta hinnaga hinnaga Mnnipalk 62,99 -1,1% 12,7% Mnnipeenpalk 48,99 -4,5% 5,8% Kuusepalk 60,61 2,5% 9,2% Kuusepeenpalk 46,24 -1,0% 2,9% Kasepakk 109,72 0,0% -3,9% Kasepalk 55,72 -3,9% -0,7% Haavapalk 31,33 -2,7% -0,8% Mnnipaberipuit 26,21 -6,8% 0,7% Kuusepaberipuit 25,24 -5,4% -2,1% Kasepaberipuit 26,01 -19,3% -6,5% Haavapaberipuit 18,97 -6,5% 14,7% Kttepuit 16,44 -16,4% -16,3% Keskmine 27,75 -24,3% -5,5% Hakkpuit3 27,58 1,8%

Lpplaohind

levaade 2013. aasta II kvartali puiduturust. O Tark Mets

65 60 55

/tm

M palk

50

Ku palk Ks palk M paberipuit Ku paberipuit Ks paberipuit M peenpalk Ku peenpalk

45 40 35 30 25 juuni.10
4

Joonis 3. Soome keskmised marpuiduhinnad vahelaos4 (allikas METLA) Tabel 3. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga juuni 2013 Mnni- Kuuse- Kasepalk palk palk Puiduhind /tm Vrreldes eelmise aasta sama ajaga Vrreldes 3 kuu taguse ajaga
56,53 56,39 45,45

Kttepuidu hinnad psivad jtkuvalt madalad ning on viimastel kuudel langenud taas alla piirist 24 /tm. Kuna hind on niigi madal, siis vga suurt kukkumist eelnevate perioodidega vrreldes olla ei saanud. Siiski on mrtsi hindadega vrreldes 3 m kttepuidu hind enam kui protsent odavnenud ja aastataguse ajaga vrreldes enam kui 6 % (vt tabel 1, joonis 1 ja joonis 4). Ka riigimetsast mdav kttepuit on mdunud perioodidega mrgatavalt odavnenud. Jrsk hinnakukkumine on toimunud just
Hankintanhinnat (vahelaohinnad)

levaade 2013. aasta II kvartali puiduturust. O Tark Mets

sept.10

dets.10

0,6%

-1,2%

mrts.11

juuni.11

sept.11

dets.11

Mnni- KuusepeenpeenMnniKuuseKasepalk paberipuit paberipuit paberipuit palk

29,65 29,69 30,35 34,42 29,58

mrts.12

juuni.12

sept.12

dets.12

mrts.13

juuni.13

0,3%

-0,6%

0,0%

-3,3%

0,9%

-4,8%

-12,2%

0,1%

-4,7%

-1,2%

-6,2%

-1,3%

-3,7%

juunikuus, kus tihumeetri hind langes alla 16,5 eurosest piirist. Nii kvartali kui aastataguse ajaga vrreldes on riigimetsast mdava kttepuidu hind odavnenud enam kui 16% ning maksis juunis 2013 metsas vahelaos 16,44 /tm (vt tabel 2, joonis 2 ja joonis 4). RMK poolt koju toodav kttepuidu hind praktiliselt odavnenud ei ole (vt tabel 4). Lisaks valmis 3 m kttepuidule mb RMK ktte- ja tarbepuidu varumiseks eraisikutele kasvava metsa raieigust. 2013. aasta esimese 3 kuuga oli raieiguse mgimaht 11 381 kuupmeetrini keskmise hinnaga 9,8 eur/m.5 TNS Emori hinnastatistika jrgi on 3 m markttepuidu hinnad nii kvartali kui ka aastataguse ajaga vrreldes paari protsendi vrra kasvanud. Mrtsis 2013 maksis TNS Emori jrgi tihumeeter 3m kttepuitu 26,58 (ilma kibemaksuta). Tabel 4. RMK Kttepuidu mgihinnad koos kohale toomisega (allikas RMK) Hind (1 tm * hind koos kibemaksuga) Kttepuidu liik 10 tm Lehtpuukttepuit 42,36 /m Kuuse- ja mnnikttepuit 44,76 /m 24 tm 32,52 /m 34,92 /m

Allikas: RMK

levaade 2013. aasta II kvartali puiduturust. O Tark Mets

32,5 30,0 27,5 25,0 22,5 20,0 17,5 15,0

/tm

TNS Emor RMK K Eramets

Joonis 4. Kttepuidu hinnad kibemaksuta. TNS Emori hind on jaehind, RMKl vahelaohind (metsas tee res laoplatsil, K Eramets lpplaohind (allikas: EKI, TNS Emor, RMK) Lepahalgude hinnad on viimastel kuudel psinud paariprotsendilises hinnakoridoris. Kvartalitaguse ajaga vrreldes on mrjad halud odavnenud 2% ja kuivad halud 1,2%. Aastataguse ajaga vrreldes on mrjad halud odavnenud samuti 2%, kuid kuivad halud on odavnenud koguni 15,1% (vt joonis 5). Hakkpuidu hind on TNS Emori statistika jrgi teises kvartalis langenud 6,5% ning maksis juunis 10,76 /pm. Aasta taguse ajaga on hind 10,3% odavnenud. Alates 2013. a hakkas ka RMK oma hinnastatistikas hakkpuiduhinda nitama, olles puistekuupmeetrid teisendanud koefitsiendiga 2,78 tihumeetriteks (vt tabel 2). Teise kvartali kahel esimesel kuul hakke hind tusis, kuid kukkus siis peaaegu samale tasemele, mis oli mrtsis. Hinnakasv kvartaliga oli 1,8%. Juuni 2013 maksis tm haket 27,58 eurot, mis teeb puistekuupmeeetri hinnaks 9,92 eurot. Saepuru hind on viimasel kolmel kuul psinud tasemel 8,99 /pm, mis teeb mrtsiga vrreldes -1,4%. Aastataguse ajaga vrreldes on saepuru odavnenud 5% (vt joonis 6). Puidugraanulite keskmine hind oli mrtsis 2013 TNS Emori andmetel 201,98 /t (sh kibemaks), mis thendab kvartali taguse hinnaga vrreldes 1,1% ja aastataguse ajaga 4,7% kasvu (vt joonis 7). Puitbriketi hind on viimase kvartaliga 3,1% ja aastaga 1,3% odavnenud ning maksis keskmiselt juunis 156,84 /t (sh kibemaks). Turbabrikett maksis samal ajal keskmiselt 124,63 /t (sh kibemaks). Kui aprillis 2013 maksis tonn puitbriketti 37,19 eurot enam kui tonn turbabriketti, siis juunis oli tonni hinnavahe vhenenud 32,21 eurole (vt joonis 8).

levaade 2013. aasta II kvartali puiduturust. O Tark Mets

juuni.10

sept.10

dets.10

mrts.11

juuni.11

sept.11

dets.11

mrts.12

juuni.12

sept.12

dets.12

mrts.13

juuni.13

/rm 60

Kuivad Mrjad

55

50

45

40

35

30

25 juuni.10 sept.10 dets.10 mrts.11 juuni.11 sept.11 dets.11 mrts.12 juuni.12 sept.12 dets.12 mrts.13 juuni.13

Joonis 5. 50 cm lahtiste lepa halupuude keskmine jaehind koos kibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor)

levaade 2013. aasta II kvartali puiduturust. O Tark Mets

/pm3 13

Saepuru Hakkpuit

12

11

10

7 juuni.10
202 200 198 196 194 192 190 188 186 184 182 180 juuni.10 aug.10 okt.10 dets.10 veebr.11 apr.11 juuni.11 aug.11 okt.11 dets.11 veebr.12 apr.12 juuni.12 aug.12 okt.12 dets.12 veebr.13 apr.13 juuni.13

Joonis 6. Saepuru ja hakkpuidu keskmine tootjahind ilma kibemaksuta (allikas: EKI, TNS Emor)

sept.10

dets.10

mrts.11

juuni.11

sept.11

dets.11

mrts.12

juuni.12

sept.12

dets.12

mrts.13

juuni.13

/t

Joonis 7. Puidugraanuli keskmine jaehind koos kibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor)

levaade 2013. aasta II kvartali puiduturust. O Tark Mets

/t 170 165 160 155 150 145 140 135 130 125 120 juuni.10 sept.10 dets.10 mrts.11 juuni.11 sept.11 dets.11 mrts.12 juuni.12 sept.12 dets.12 mrts.13

Puitbrikett Turbabrikett

Joonis 8. Puitbriketi ja turbabireketi keskmine jaehind koos kibemaksuga (allikas: EKI, TNS Emor) Kui vrrelda puidu hinna konkurentsivimet nafta hinnaga, siis eelkige sltub see nafta hinna tasemest, sest puidu hind on palju stabiilsem (viksema volatiilsusega). 2013. aasta teises kvartalis on keskmine nafta hind olnud krgem nii 2012. aasta viimase kvartali kui ka 2013. aasta esimese kvartali hinnast. Viimase kolme kuuga on nafta hind odavnenud 0,7%. Samas on ka dollar euro suhtes odavnenud (-1,4%) ning pisut on odavnenud ka kttepuiduhind. Nii on puidu konkurentsivime nafta suhtes 2013. aasta teises kvartalis 1,3% kasvanud (vt jooniseid 9 ja 10)6.

juuni.13

www.plus500.ee

levaade 2013. aasta II kvartali puiduturust. O Tark Mets

10

$/barrel 120 110 100 90 80 70 60 50 40 30 1.01.09 1.04.09 1.07.09 1.10.09 1.01.10 1.04.10 1.07.10 1.10.10 1.01.11 1.04.11 1.07.11 1.10.11 1.01.12 1.04.12 1.07.12 1.10.12 1.01.13 1.04.13 1.07.13

Joonis 9. Nafta hind (allikas www.plus500.ee)

levaade 2013. aasta II kvartali puiduturust. O Tark Mets

11

/toe 600,00 550,00 500,00 450,00 400,00 350,00 300,00 250,00 200,00 150,00 100,00 1.01.09 1.04.09 1.07.09

Nafta Puit Poly. (Nafta) Poly. (Puit)

1.10.09

1.01.10

1.04.10

1.07.10

1.10.10

1.01.11

1.04.11

1.07.11

1.10.11

1.01.12

1.04.12

1.07.12

1.10.12

1.01.13

1.04.13

Joonis 10. Nafta ja puidu hinna vrdlus. Vrdluse tegemisel aluseks vetud: 1 barrel naftat vrdub 0.136 t naftat vrdub 0,136 toe; 1t puitu vrdub 2 tm puitu vrdub 0,22 toe (allikas: plus500, EKI, TNS Emor) 2013 aasta esimese kvartali lisandvrtuse kasv metsa- ja puidusektori ettevtetes on olnud 12,4%. Kasvanud on nii eksport kui ka toodangu- ja mgimahud. Statistikaameti andmetel oli puiduphiste toodete eksport 2013. aasta I kvartalis 390 miljonit eurot. Vrreldes 2012. aasta sama perioodiga oli kasv 11,7%. Tootmismaht on stabiilne ja tasapisi suureneb. Aasta esimese nelja kuu puittoodete toodangumahu indeks on eelmise aastaga vrreldes kasvanud +5,6% ja pabertoodete tootmismahu indeks jnud eelmise aastaga vrreldes praktiliselt samale tasemele.7 Kui siia lisada, et 2012. aasta oli metsa- ja puidutstuses lisandvrtuse poolest rekordiline, siis on phjust oodata vga head tulemust ka 2013. aastal. Swedbanki poolt lbiviidud uuringu phjal on tnavu tstusettevtted plaane tehes mdukalt optimistlikud. Selle kinnituseks on 8%-line kasvuootus Lne-Euroopa kokkutmbuva majanduse taustal.8 Eesti puiduettevtted on osanud leida kliente tugevamate Euroopa riikide hulgast, kus majandus on heas korras. Samas kib edukas mk ka kasvavatel turgudel Aasias ja Aafrikas. Swedbanki uuringu phjal ennustab 72% vastanutest sel aastal ettevtte kibe kasvu, seejuures 55% ekspordi osakaalu tusu. Uuringu andmetel on puiduttlejatel teistest vhem tootmisressurssi. Ettevtjate hinnangul on vimalik senise tootmisbaasi pealt ilma investeerimata kivet kasvatada vaid 19%. See on loonud pinnase, kus 75% puiduttlejatest prognoosib sel aastal uusi investeeringuid. Peamine fookus on efektiivsuse kasvatamisel. Tjud on puidutstusettevtetes paigas, enamik
7 8

ripev 12.06.2013, EMPL Swedbank, 26.06.2013, EMPL

levaade 2013. aasta II kvartali puiduturust. O Tark Mets

1.07.13

12

ettevtjaid hoiab sel aastal senist taset. Uute tkohtade loomist oma ettevttesse ngi ette veerand vastanutest, vhendamist mni ksik. Kige enam tuntakse puudust oskustjust, kuid teiste tstussektoritega vrreldes tunnetatakse puudust ka lihtsama t tegijatest.9 AS Viru-Nigula Saeveski, mis on sel aastal oma tootmise uuesti korralikult kima saanud, kasutab saagimisel praegu vaid Eestist prit puitu ning turustab toodangu peamiselt oma grupis olevatele jrelttlejatele. Saeveski tehnoloogiline vimsus on ligikaudu 180 000 m3 aastas. Siiani kib t he vahetusega, kuid 2014. aastal on plaan kivitada ka teine vahetus. Hetkel ttab saeveskis 21 inimest. Endine Flexa Eesti saeveski Viru-Nigulas suleti 2009. aasta suvel ja sulgemise heks phjuseks oli see, et raudteed pidi ei olnud vimalik enam Venemaalt sisse tuua palki. Rait ja Lemeksi grupp ostis ViruNigula saetstuse eelmise aasta detsembris ning tnavu mrtsi alguses hakkas veski saepalki vastu vtma.10 Prast kaht vga head aastat oleme 2013. aasta osas pigem realistid kui optimistid ja proovime judajda 2012. aasta tulemuse juurde. Aasta algus on olnud keeruline, tleb Ecobirchi tegevjuht Gert Rahnel. Ecobirchil on Prnus saekaatri ja liimkilbitehase peale kokku ametis 145 inimest. Aasta eest oli neid 200. Kuna nudlus nii kase saematerjali kui kilbi jrele kahanes, koondati tehasest ja saeveskist kummastki he vahetuse jagu ttajaid.11 AS Puukeskuse tegevjuht Atso Matsalu ei usu Eesti ehitusturu kiiresse tusu. Pankades raha praegu on, aga inimesed ja ka ettevtted on linud tunduvalt konservatiivsemaks. Elamuehitust siin-seal on, aga need numbrid on pigem tagasihoidlikud. Kik on raootaval seisukohal, turud on vga nrvilised. Puiduturul oleneb paljuski ka, mis saab palgihinnast. Venemaalt on ikkagi tollide tttu liiga kallis osta.12 Taastuvenergiat toodeti tnavu teises kvartalis 248 gigavatt-tundi, mis on le kolmandiku vrra vhem vrreldes eelmise aasta sama ajaga. Kige enam kahanes biomassist toodetud elektrienergia kogus, mis vhenes 59 protsenti 123 GWh-ni. Biomassist toodetud elektrienergia toetuse 62 protsendilise languse peamine phjus oli Eesti Energia Narva Elektrijaamades bioktuse kasutamise lpetamine.13 Kui Eesti Energia otsustas mdunud aastal Narva elektrijaamades puidu pletamise lpetada, thendas see, et raidmete varumine RMK Kirde regioonis tuli lpetada ning sinna plaanitud kttepuidule uued ostjad leida. RMK-l ji toona Narva kateldest n- hku rippuma le 100 000 kuupmeetri puitu, millele tnaseks on kll ostjad leitud, ent raskes seisus on energiapuidu turg ikkagi. RMK puiduturustusosakonna juht Ulvar Kaubi mrgib, et raskeks teeb turuolukorra eelkige asjaolu, et kohalik tarbimine ei ole kasvanud ning hind langeb. Praeguseks on odava hinna tttu kahanenud ka vimalus ma energiapuitu piiri taha, mis sai abinuks Narvast lejnud puidu realiseerimisel mullu sgisel ja tnavu aasta alguses. Kuna kohalik tarbimine on samas mahus ning Narvat enam ei ole, on mingi osa energiapuidust ikka le, sest tootmine toimub ju pidevalt, osutab Kaubi. Langenud on kll energiapuidu mgihind, aga mitte tootmiskulud ning mjatel tuleb kogu aeg rehkendada, kas mk end ldse ra tasub. Mistlik vahemaa ostja ja puidu asukoha vahel on kuni 70 kilomeetrit ehk siis ostja peaks asuma umbes 70 kilomeetri raadiuses. Mdunud aasta viimase peva seisuga moodustas kogu RMK puidulaost rohkem kui poole ehk 52% energiapuit. Normaalne oleks, kui energiapuidu osakaal ei leta kolmandikku kogu laoseisust, tleb Kaubi. Tnavune pikk talv soosis metsaraiumist,
9

ripev Online 10.05.2013, EMPL Virumaa Teataja 05.06.2013, EMPL 11 Prnu Postimees 16.04.2013, EMPL 12 Ehitaja 09.04.2013, EMPL 13 BNS 22.07.2013 Energiaturg.ee
10

levaade 2013. aasta II kvartali puiduturust. O Tark Mets

13

tsse sai vtta pehmel pinnasel asuvaid lanke, kust aga valdavalt tuleb kehvema kvaliteediga materjal ning seetttu ei ole nnestunud laojki kahandada. Kige suurem on energiapuidu laojk Ida-Virumaal, samas aga on peaaegu kogu talvine laovaru realiseeritud Harju-, Rapla- ja Jrvamaal. RMK on alates mdunud aasta lpust peatanud raidmete varumise Kirde regiooni idapoolses osas, samuti osas Kagu regiooni maakondades, kus tasuva veokauguse ulatuses tarnekoht puudub. Jtkuvalt on Kaubi snul kige pingelisem raidmete ja hakkpuidu mgiga. Kigi kolme kaubagrupi hinnad on alates 2011. aasta suvest htlases ja aeglases languses.14 Kanada puidukontsern Canfor teatab headest majandustulemustest. Enam kui aasta on psinud positiivne mgi ja kasumi trend. Teises kvartalis kasvas kive 23% vrra (843 mln CAD).Tegevuskasum suurenes 128 mln CAD ja puhaskasum suurenes 110 mln CAD. Heade majandustulemuste taga on eelkige saematerjali tootmine ja turustamine. Teises kvartalis kasvas kive saematerjali sektoris 32%.15 Alates 2010. aastast on jtkunud kasvutrend Phja-Ameerika okaspuusaematerjali tootmises. Seda kinnitasid ka 2013. aasta esimese kvartali tulemued. Toodangumaht kasvas selle aja jooksul 7%. See on parim nitaja prast 2008. aasta teist kvartalit. 2012. aasta nitajate phjal kasvas tootmismaht USA rohkem kui Kanadas, vastavalt 8% ja 7%.16 Okaspuu saematerjali eksport Euroopast Jaapanisse on kasvanud aasta esimese nelja kuuga 22,4% olles kokku 976 tuhande m. Vrreldes eelmise aasta sama perioodiga on suurima kasvu teinud Austria ja Rumeenia eksportrid. Eksport Austriast kasvas nelja kuuga enam kui 58% (kokku eksporditi 118 tuhat m) ja Rumeeniast enam kui 42%, (kokku 113 tuhat m). Absoluutmahult eksportis Jaapanisse enim puitu Soome. Soome eksport kasvas ligi 24% ja oli ligi 310 tuhat m. Kuna Rootsi ekspordimaht kasvas ainult 8%, langes ta oma 301 tuhande m ekspordimahuga suuruselt teiseks eksportijaks.17 Saksamaa Sae- ja Puidutstuse Liidu snul thendab raiemahtude vhenemine Saksamaal ohtu tervele puiduklastrile. Vastavalt BMELV18 andmetel vhenes 2012. aastal raiemaht Saksamaal ligi 4 mln tm ning oli kokku 52,34 mln tm. Kige tugevamalt langes kuusikute raiemaht (-10%). Kokku raiuti kuusikuid 25,2 mln tm ulatuses. Eriti teravalt kritiseeris Saksa Sae- ja Puidutstuse Liit osade liidumaade avalik-iguslikke metsade majandajaid. Nii niteks titis Alam-Saksimaa avalik-iguslike metsade majandaja kigest 75% ulatuses oma aastasest raiemahust. Kuna eraomanikud vaatavad oma metsa kui investeeringut ning ootavad paremat hinda, sltub saeveskite kekik praegu rohkemal vi vhemal mral just avalik-iguslikes metsades tehtud raietest.19 htlasi teatas EUWID, et Saksamaa mblitoodang on 2012. aastal 9% vhenenud20 Raiemaht vhenes ka veitsis. 2012 aastal oli see 8% vhem kui 2011. aastal ja ji tasemele 4,7 mln m. Viimase 20 aasta keskmisega vrreldes on vhenemine veelgi suurem ehk 10%. Kige suurem tagasiminek oli okaspuupalgi raies, mis vhenes 12,6% ning moodustas koguraiemahust 2,24 mln m. Lehtpuupalgi raiumine vhenes 12% ja paberipuidu raiumine ligi 6%. Kige vhem vhenes
14 15

Metsamees, RMK 02.07.2013 EUWID 29.07.2013 16 EUWID 24.07.2013 17 EUWID 28.06.2013

Bundesministerium fr Ernhrung, Landwirtschaft und Verbraucherschutz toidu, pllumajanduse ja tarbijakaitse ministeerium. Vastab Eesti Pllumajandusministeeriumile
18 19 20

EUWID 11.07.2013 EUWID 09.07.2013

levaade 2013. aasta II kvartali puiduturust. O Tark Mets

14

energiapuidu varumine (-1,2%), mille aastane varumismaht oli 1,67 mln m. Sarnaselt Saksamaa ja Austriaga on ka veitsis eelkige vhenenud raied erametsades. Kui veitsi erametsades vhenes raie 16%, siis avalik-iguslikes metsades kigest 4%.21 Krgema kvaliteediga paberi nudlus on juunis 2013 kergelt kasvanud, teatavad Euroopa paberitootjad. Siiski on tulnud 2013. aastal toime tulla kikuva nudlusega. Kui aasta algas rahuldavalt, siis veebruari teisest pooles ja mrtsis toimus nudluse kahanemine. Aprillis olukord paranes, kuid mais toimus jlle langus, mis juunis muutus kergeks kasvuks. Lhituleviku suhtes ollakse siiski pigem pessimistlikud.22 EUWID andmetel kasvas Rootsis okaspuusaematerjali ja hveldatud materjali eksport mais eelmise aasta sama ajaga vrreldes 1%. Ka aprillis oli kasv (+1,5%), kuid aasta kolmel esimesel kuul oli 7-12% langus. Kumulatiivselt on saematerjali eksport siiski selges miinuses (-6,8%). Suurim kukkumine on toimunud Euroopasse suunatud ekspordil, mis moodustab koguekspordist 62%. Euroopasse on eksporditud tnavu ligi 11% vhem kui eelmisel aastal. Puuliigiti on enam langenud mnnisaematerjali eksport, mis vhenes 15,9%. Kuusesaematerjali vljavedu on langenud 3,6% ja hvelmaterjali eksport 2,7%23. Sveaskog suurendas oma puhaskasumit tnavu aasta teises kvartalis ligi 41% ehk judis 314 mln rootsi kroonini. Kasumi kasv on saadud vaatamata marpuidu suhteliselt madalatele hindadele tnu oma metsades raiemahu kasvatamisele ja varumiskulude optimeerimisele. Turustatud puidu maht kasvas 4,5%. Kui saepalgi ja energiapuidu mahud jid varasemale tasemele, siis paberipuidu (tehnoloogilise puidu) maht kasvas ligi 6% 1,365 mln tihumeetrini. Samal ajal konserni kogukive vhenes 4% ja oli 1,73 miljardit rootsi krooni.24Alates 1. juulist vhendas Sveaskog Norr- ja Vsterbotteni piirkonnas paberipuidu hinda 8% ehk 25 SEKi vrra. Kui enne seda oli hind mlemas eelpool nimetatud regioonis 300 SEK/tm, siis uus hind on 275 SEK-i. lejnud piirkondades Sveaskog paberipuidu hinda ei muutnud. Paberipuiduhinna vhenemise phjusena tuuakse vlja paberipuidu letootmise mnedes Rootsi piirkondades, aga samuti ka Baltikumis.25 Rootsi metsanduskontsern Sdra teatab, et teise kvartali esialgsete tulemuste phjal saavuts ettevte 55 mln rootsi krooni kasumit. Esimeses kvartalis ji ettevte 84 mln rootsi krooniga kahjumisse. Heade teise kvartali majandustulemuste taga oli hinnatus rahvusvahelisel tselluloositurul, kasvanud saematerjali toodangumaht koos krgemate mgihindadega ja kulude vhendamine. Vaatamata sellele on ettevte poolaasta likes ikka veel kahjumis 29 mln rootsi krooniga. Poolaasta kibemaht oli 8,5 mrd rootsi krooni, mis on eelmise aasta sama ajaga vrreldes ligi 9% vhem.26 Norras jtkub marpuidu hindade langus. Norra Pllumajandusagentuuri (Statens landbruksforvaltning) andmetel langes marpuidu keskmine hind tnavu aprillis 305 NOK/tm ja mais veel tiendavalt 5 NOK. Vrreldes 2012. aastaga on keskmine marpuidu hind 12% madalam ja 2011. aasta sama ajaga vrreldes 18% madalam.27

21 22

EUWID 18.07.2013 EUWID 27.06.2013 23 EUWID 30.07.2013 24 EUWID 23.07.2013 25 EUWID 09.07.2013 26 EUWID 11.07.2013 27 EUWID 04.07.2013
levaade 2013. aasta II kvartali puiduturust. O Tark Mets

15

UPM-Kymmene teatas oma saetstuse mgist Loode-Venemaal Novgoroodi piirkonnas metsavarumisettevttele Lesnaya Innovacionnaya Kompanya. Saeveski tootmisvimsus on 260 000 m saematerjali ja 40 000 m jreltdeldud (hveldatud) toodangut. Ettevttes ttab 180 inimest. Kas ja kui palju neist uue ettevtja juures tle jetake ei ole veel selge. Saetstuse mk on ks osa 2012. aastal kavandatud UPM-Kymmene saetstuse rekonstrueerimiskavast.28 Loode-Venemaa Kharovsklespromi saetstus vttis 10. juulil 2013 kasutusele uued kaasaegsed tootmisliinid. Jrgmise aasta teiseks kvartaliks on kavandatud saavutada tootmise tase 500.000 m/aastas.29 Siberi okaspuu saematerjali tootja Lesosibirsky LDK 1 vttis Lesosibirskis kasutusse uue 1,5 mln tm marpuitu aastas tarbiva saeveski. Uue saeveski ehitusel oli peatvtjaks Eesti ettevte Hekotek.30 Eelpool toodud sndmused puiduturul on rohkem vi vhem mjutanud puiduhindasid Eestis. Nii on kasvanud 2013. aasta teises kvartalis nudlus okaspuupalgi jrele, mis on kasvatanud ka palgi hindasid. Erinevalt paberipuidust, ei ole saepalgi tootmises mrgata olnud letootmist, mis lubab oodata heade saepalgi hindade psimist. Nudlus lehtpuupalkidele on olnud stabiilne ja eeldatavalt psivad ka hinnad stabiilsed. Suvisel perioodil tarbimine kindlasti vheneb, kuid peaks kasvama uuesti sgise saabumisel. Kasepaberipuidu nudlus on viimastel kuudel vhenenud ja okaspuupaberipuidul kasvanud. Nii on kasepaberipuidu hind langenud okaspuupaberipuidu hinnast allapoole ja lhenenud haava paberipuidu hinnale. Madal kasepaberipuidu hind pidurdab kindlasti raieid kaasikutes, mis omakorda vib kaasa tuua defitsiidi kase jmesortimendi osas ja kasvatada seelbi mningal mral kasepaku ja palgi hinda. Eeldatavalt ei juhtu see enne sgise saabumist. Kttepuidu (energiapuidu) hind on madalseisus, kuid oluliselt madalamale ta langeda ei saa, sest varumis- ja transpordihinnad tulevad alt vastu. Mitmel pool on energiapuidu varumine peatatud, kuna omahind letaks mgihinna. Energiapuidu varumismahtude vhenemine aitab kindlasti kaasa nudluse-pakkumise vahekorra tasakaalustamisele. Kuna tegemist on kige odavama sortimendiga, mis tihti kaasneb kallimate sortimentide raiega, siis suurt pakkumise vhenemist ei julge prognoosida. Lisaks toob tiendavat mahtu turule mittemetsamaalt ja tihti eurorahade toetusel varutud energiapuit.

Kasutatud lhendid: CAD kanada dollar EKI Eesti Konjunktuuriinstituut EMK SA Erametsakeskus EMPL Eesti Metsa- ja Puidutstuse Liit EUWID Europischer Wirtschaftsdienst K - keskhistu METLA Metsntutkimuslaitos NOK norra kroon OP okaspuit RMK Riigimetsa Majandamise Keskus SEK rootsi kroon Tm tihumeeter (vrdub mga)
28 29

EUWID 15.07.2013 EUWID 29.07.2013 30 EUWID 01.07.2013

levaade 2013. aasta II kvartali puiduturust. O Tark Mets

16