LE LOUVRE VAIELDAMATULT

ESIMENE!

MUSE DU LOUVRE

Sisseps lbi klaaspramiidi; muuseumikaardi

omanikel Richelieu tiiva passaaist

MUSE DU LOUVRE
Prisnime LOUVRE ei saa prantsuse
keeles lahutada artiklist LE:
Je vais au Louvre.
Je viens du Louvre.
Nous sommes au Louvre.
Nous visitons le Louvre.

LE LOUVRE
Sna LE LOUVRE pritolu on tundmatu.
ks oletus: kui Lutce (roomlased nimetasid Pariisi
Luteciaks) paiknes ksnes Cit saarel ja Seinei
vasakul kaldal, oli Louvrei praegusel asukohal mets,
kust sel kuuldus huntide ulgumist (hunt ladina k:
lupus; pr k: le loup, la louve).
Teine oletus: vanad germaanlased tlesid lossi kohta
lovar vi luovar. See oletus on kahtlane, sest sna LE
LOUVRE oli kindlasti kasutusel enne barbarite saabu
mist Gallia sisemaale.
Kindel on ks: tnapeval thistab see sna maailma
esimest kunstimuuseumi ja muud ei midagi.

LE NOUVEAU LOUVRE
XVI saj esimesel poolel lasi Franois I
keskaegse gooti stiilis Louvrei lossi
lammutada ja renessansihnguline
LE NOUVEAU LOUVRE hakkas
tasapisi kerkima.
Henri II jtkas isa td.

LES TUILERIES
Prast Henri II traagilist surma soovis tema
abikaasa Caterina de Medici endale eraldi
paleed. See rajati Louvreist 0,6 km kaugusele ja
sai nimeks LE PALAIS DES TUILERIES, lhemalt
LES TUILERIES, mis hiljem hendati Louvreiga.
1871. a Tuileries loss ples, mistttu Louvrei
kaks tiiba tunduvad praegu otstest puudulikuna.
Seda puudust korvavad kaunis vaade aiale ja
Napolon I ksul pstitatud Carrouseli vidukaar,
mis meenutab prantslaste hiilgavat vitu
Austerlitzi all.

Palais des Tuileries aastal

1860
(enne hvingut)

Carrouseli
triumfikaar

LOUVRE

Tuileries lossi asupaik

Louvre kui muuseum

Aastal 1682 sai
kuningate koduks
Versailles loss ja
Louvre ji thjaks.
Suure revolutsiooni
pevil otsustas
parlament lossi
rajada avaliku
muuseumi (1793).

Louvre,
Richelieu tiib

Louvre kui muuseum

Louvre, Denoni
tiib

Maailmamuuseum
Louvre on universaalne muuseum:
seal hoitakse ja eksponeeritakse
taieseid eelajaloost kuni aastani 1850.
Kuna romantikud, kuid ka Barbizoni meistrid
polnud selleks ajaks veel oma tegemisi lpetanud,
ongi varasem Delacroix ja Millet looming
Louvreis, nende hilisemad td aga Orsay
muuseumis. Louvreist pole mtet otsida
impressioniste, neo- vi postimpressioniste. Kik
nad on Orsay muuseumis vi mujal.

Louvrei
eksponaadid
Louvre vib uhkust
tunda eksponaatide
le, mis on prit
Mesopotaamiast ja
Egiptusest.

Istuv kirjutaja
Egiptus
u 2600 2350 eKr

Louvrei
eksponaadid
Louvreis on
uskumatult palju
vanakreeka, etruski
ja vanarooma kunsti.
Samothrake Nike
(Samothrake saarelt leitud
vidujumalanna Nike)
u 190 eKr
marmor
Kreeka

Jtan
meelde!

Louvrei eksponaadid
Kui Leonardol on ldse silinud
15 tahvelmaali, siis Louvreis on
neid 6! Louvreis on 2
Caravaggiot, 3 Vermeeri, oma
tosin Rembrandti, 2 ehtsat
Michelangelo skulptuuri, umbes
pool tosinat Tiziani ja sama
palju Raffaeli taieseid,
rkimata suurtest prantsuse
meistritest (Watteau, mlemad
La Tourid, David, Ingres jt), kes
on seal ju
oma kodus.
Leonardo
da

Vinci
Ristija Johannes
u 1514, li (phkli)puidul ,
6957cm

Jtan
meelde!

Louvrei Denoni tiib

Louvrei klastus planeerige 3
pevale. Hoonel on kaks
hiigelsuurt tiiba: Denoni tiib ja
Richelieu tiib.
DENONi tiib jb Seinei
kaldapealsele.
Selles tiivas nete esimesel
korrusel antiikskulptuure.

Jtan
meelde!
Milose Venus (Aphrodite)
u 130 100 eKr
Marmor
Kreeka

Louvrei kuulsaim eksponaat

Louvrei Denoni
tiiva teisel
korrusel vime
leida
thtsamate
itaalia
renessansimeistrite ja
Leonardo da Vinci
hispaania
Lisa (La Gioconda)
kunstnike Mona
u 1517, li (papli)puidul, 7753 cm
loomingut. Louvrei Denon tiiva 2. korrus,
ruum 6

Jtan
meelde!

Mona Lisa
saal
Louvrei Denon
tiiva 2. korrus,
ruum 6

Leonardo da Vinci
Mona Lisa

Louvrei Denoni tiib

Louvrei Denoni tiiva teisel
korrusel vime leida
thtsamate itaalia
renessansimeistrite ja
hispaania kunstnike
loomingut.
Raffael
La Belle Jardinire
(Ilus
aednikuproua)
1507, li puidul, 12280 cm

Jtan
meelde!

Louvrei Denoni tiib

Louvrei Denoni tiiva
teisel korrusel vime
leida thtsamate itaalia
renessansimeistrite ja
hispaania kunstnike
loomingut.
Tizian
Noormees
kindaga
u 1520, li luendil, 10089 cm

Jtan
meelde!

Louvrei Denoni tiib

Louvrei
Denoni tiiva
teisel korrusel
eksponeeritak
se ka
prantsuse
suureformaadil
isi luendeid
(David, Ingres,
Delacroix jt.

Jtan
meelde!

J. L. David. Horatiuste vanne

1784, li luendil, 329,8 424,8 cm

Louvrei Denoni tiib

Louvrei
Denoni tiiva
teisel korrusel
eksponeeritak
se prantsuse
suureformaadilisi
luendeid
(David, Ingres,
Delacroix jt)

Jtan
meelde!

Ingres. Suur odalisk

1814, li luendil, 91 162 cm

Louvrei
Denoni tiib
Louvrei Denoni
tiiva teisel
korrusel
eksponeeritakse
prantsuse
suureformaadilisi
luendeid
(David, Ingres,
Delacroix jt)
Jtan
meelde!

Delacroix. Vabadus juhtimas

rahvast
1830, li luendil, 260 325 cm

Louvrei Richelieu tiib

Richelieu tiib jb
Rivoli tnavale.
Selles tiivas on
muuhulgas
eksponeeritud
Madalmaade kunst,
nt hollandi
maalikunstniku
Vermeeri Pitsiniplaja.

Jtan
meelde!

Vermeer.
Pitsiniplaja
u 166970, li luendil, 24,5 21 cm

Louvrei Richelieu tiib

Richelieu tiivas on koos
flaami kunstnikega
eksponeeritud ka
tallinlase Michel Sittow
Maarja kroonimine.
Michel Sittow
Maarja kroonimine
vahemikus 14961504, li puidul, 24 18 cm

Richelieu tiib, flaami kunst,

saal nr 5

Jtan
meelde!

Skulptuuride siseu
Kolmas pev kulub
Mesopotaamiast ja
Egiptusest Louvreisse
toimetatud aarete ning
imelise skulptuuride siseue
peale, mis on
eksponeerimiskunsti etalon.

Louvrei muuseum
Louvre juhib maailma kunstimuuseumide
pingerida; kuigi loss oli algselt meldud
elamiseks, osatakse siin taieseid vga hsti
eksponeerida.
On meldud ka klastajaile: kikjal on pehmed
sohvad, kohvitamine ja tualettruumide
klastamine on muudetud kepraseks.
Louvreis on keelatud valjusti npuniteid
jagada. Seda tohivad teha ksnes kohalikud
giidid.

Louvrei logod
Igal suurel muuseumil on 5
6 edvrit, mida muuseum
oma logona kasutab.
Louvreil on selliseid tid
vga palju. Lisaks eespool
nimetatutele kasutatakse
Louvrei tunnusmrkidena
jrgmisi edvreid:
Leochares
Versailles Diana (Artemis
jahil)
marmor
Rooma koopia (1.-2. saj) kadunud
kreeka pronksskulptuurist (u 325 eKr).

Jtan
meelde!

Louvrei logod

Caravaggio
Ennustaja
1595, li luendil, 93 131 cm
Maalist on kaks varianti, teine asub Kapitooliumi
muuseumis Roomas

Jtan
meelde!

Rembrandt
Emmause
palverndurid
1648, li mahagonil, 68 65 cm

Jtan
meelde!

Louvrei logod

Mme Vige-Lebrun
Autorportree ttrega
1789, li luendil, 130 x 94 cm

Kordamine I
Louvre on universaalne muuseum. Kas seda vib
elda ka Orsay [orsee] muuseumi kohta? Phjenda.
Louvreis hoitakse ja eksponeeritakse taieseid
eelajaloost kuni aastani 1850. Orsay muuseumis
eksponeeritakse vaid kunsti, mis on loodud aastatel
18481914 (peamiselt impressionistide loomingut).
Miks pole Louvreist mtet otsida Claude Monet
maale ja Rodini skulptuure? Phjenda.
Vt eelmist vastust. Impressionistid tegutsesid 19.
saj II poolel. Monet teoseid on Orsay muuseumis ja
mujal, Rodini looming enamasti Rodini muuseumis.

Kordamine II
Milleks projekteeris hiinlane Ming Pei Louvrei kahe
tiiva vahele neofunktsionalistliku pramiidi?
Klaaspramiid on Lourei peamine sisseps.
1871. a ples Pariisis Tuileries loss. Kus see loss asus?
Tuileries loss asus Louvreist u 600 m kaugusel, 17.
sajandil kaks lossi hendati.
Mis on tahvelmaal?
(puit)tahvlile, luendile, papile vms materjalile
maalitud vabalt mber paigutatav maal (vrdl
monumentaalmaal, fresko)
Mitu Leonardo tahvelmaali on Louvreis?
6

Kordamine III
Hollandi
maaligeenius
Vermeer judis elu
jooksul maalida
vaid 30 pilti. Milline
Vermeeri maal on
Louvrei uhkus?

Pitsiniplaja

Kordamine IV
Kes on see Eestist
prit kunstnik,
kelle maal Maarja
kroonimine on
eksponeeritud
Louvreis?
Michel Sittow

Kordamine V
Milline spordirivaid tootev firma on laenanud
oma nime Louvrei helt kuulsamalt taieselt?
Samothrake saarelt leitud vidujumalanna
Nike kuju
Leonardo maali Mona Lisa nimi on Louvreis
hoopis La Joconde. Miks? Phjenda.
Giocondo oli daami perekonnanimi, itaalia
keeles on taiese nimi La Gioconda; La
Joconde on prantsuskeelne versioon.

Kordamine VI
Millal sai Louvreist kunstimuuseum?
Suure revolutsiooni pevil (tpsemalt aastal
1793) otsustas Prantsusmaa parlament
lossi rajada avaliku muuseumi (alates
aastast 1682, kui kuningate koduks sai
Versailles loss, oli Louvre thjana seisnud).
Suurem osa Louvrei lossist on .-stiilis
ehitis.
renessanss

Kordamine VII
Millise
edvriga on
tegu?
Milose Venus
(ehk
armastusjumalan
na Aphrodite)

Kordamine VIII
Taamal paistab
ks Louvrei
logosid, tiivulise
vidujumalanna

Nike kuju.

Kordamine IX
Louvrei
klaaskatusega
aatriumides
eksponeeritaks
e kujusid ehk
skulptuure.

Kordamine X
Mida J. L. Davidi kuulsal maalil Horatiuste vanne
kolm venda oma isale totavad? Miks on nende de
ja ema vga kurvad?
Rooma legendi jrgi tekkis Rooma ja Alba Longa
linna vahel vimutli, mis otsustati lahendada nii:
kumbki linn paneb vitlusvljale kolm meest vitja
pool saab vimu teise linna le. Kolm Horatiuste
perepoega totavad isale kas vita vi surra Rooma
eest. Noormeeste de aga on kurb, sest vastaspoole
eest astub vitlusse tema armsam. Ema muretseb
poegade prast (kaks neist saavadki vitlusvljal
surma, kolmas toob Roomale vidu).

Kordamine XI
J. L. Davidi maali
Horatiuste vanne
eksponeeritakse
Louvrei tiiva 2.
korrusel koos teiste
suureformaadiliste
prantsuse maalidega.

Denoni tiivas

Kordamine XII
Mida thendab itaalia renessansiajastu
mitmeklgseima geeniuse, paljuppinud
teadlase, matemaatiku, inseneri, leiutaja,
anatoomi, maalikunstniku, skulptori,
arhitekti, botaaniku, muusiku ja kirjaniku
Leonardo nime jrel olev snapaar da
Vinci?
See pole perekonnanimi. Leonardo oli
prit Vinci linnakesest, seda snapaar
tlebki: Vincist prit Leonardo.

Tnan thelepanu eest!

Lauri Leesi ppematerjali (vt http://tpl.edu.ee/oppetoo/ulekoolilised-testid/) ja

internetiallikate phjal koostanud
Anneli Oidsalu (TPL 2014)